Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017

Majandusprognoos aastaks 2017

Ardo Hansson

Maailmamajandus on nõrgapoolne• Aktiivsusindeksid on aasta algusega võrreldes muutunud pessimistlikumaks• Tooni annavad geopoliitilised pinged, Euroopas on suurenenud ebakindlus Euroopa Liidu

tuleviku suhtes

Allikas: Markit2013 2014 2015 2016

40

45

50

55

60

65Ostujuhtide koondindeks (PMI)

UKeuroalaHiinaarenevad turudUSAJaapan

Enamiku suurriikide kasvutempo jääb järgmisel aastal umbes samasuguseks nagu tänavu

Allikas: OECD prognoos, september 2016

Suuremate riikide majanduskasvu prognoos

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2016 2017

Maailma majanduskasv on sel ja järgmisel aastal paari eelmise kümnendi tasemel

Allikad: Maailmapank, OECD prognoos, september 2016

Maailma majanduskasv praegu ja eelmistel kümnenditel

• Kasvu toetab kiiresti kasvavate arenevate suurriikide – Hiina ja India – suurem osakaal maailmamajanduses

• Arenenud riikide kasv jääb eelnevate kümnendite kasvule alla

60ndad 70ndad 80ndad 90ndad 2000―2009 2010―2015 2016 20170%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

maailmamajandus arenevad riigid

Tootlikkuse kasvu aeglustumine on viimasel viiekümnel aastal olnud globaalne trend

Eesti LätiLeedu

Prantsusmaa

SaksamaaItaalia

JaapanKorea

Ühendkuningriik

Ameerika Ühendriigid

0

1

2

3

4

5

6

7

1971-19791980-19891990-19992000-20092010-2014

Allikas: OECD

Töötajate keskmise tunnitootlikkuse aastakasv (%)

Euroopa majandus vajab pärast kriisi suuremat kasvupotentsiaali

• Majanduse olukord Euroopa Liidus on riigiti väga eriilmeline• Erinevusi on võimalik vähendada riigi käsutuses olevate hoobadega: eelarvepoliitika, aga ka

töö- ja tooteturge ning ärikeskkonda muutvate reformidega

Allikas: Eurostat2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

0.7

0.8

0.9

1.0

1.1

1.2

1.3

1.4 SKP Euroopa Liidu riikides, 2008 = 1

Poola

Kreeka

Malta

Horvaatia

Luksemburg

Läti

Eesti

Kasvu toetavate reformide tegemine on takerdunud

ellu viidud või märkimisväärne edu

4%

ei ole veel hinnatud7%

teatav edu41%

edusammud puuduvad või väga piiratud edu

48%

Euroopa Liidu riikide edusammud 2015. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel

Allikas: Euroopa Parlament

Euroala majanduskasv on järgmistel aastatel pisut aeglasem, kui varem oodatud

• Euroopa Keskpanga inflatsiooniprognoos on püsinud peaaegu muutumatuna

ÜTHI-inflatsioonMajanduskasv

2015 2016* 2017* 2018*

0,0% 0,2% 1,2% 1,6%

2015 2016* 2017* 2018*

1,9% 1,7% 1,6% 1,6%

* prognoos

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

* prognoos

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-1%

0%

1%

2%

3%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-1%

0%

1%

2%

3%

Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav

Allikas: Euroopa Keskpank

• Mittestandardsete rahapoliitika meetmete panus on suurenenud• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 1,2

triljoni euro ulatuses (u 12% euroala SKPst)• Euroopa Keskpanga rahapoliitika ei saa tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu

20002000

20012001

20022002

20032003

20042004

20052005

20062006

20072007

20082008

20092009

20102010

20112011

20122012

20132013

20142014

20152015

20162016

-1

0

1

2

3

4

5

6Euroopa Keskpanga rahapoliitilised ja rahaturu intressimäärad, %

EKP baasintressimäär EKP üleööhoiuse intressimäär EKP üleöölaenu intressimäär 6 kuu EURIBOR

Enamiku Eesti kaubanduspartnerite kindlustunne pole viimastel aastatel eriti muutunud

Allikas: Euroopa Komisjon

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 201660

70

80

90

100

110

120

Kaubanduspartnerite kindlustunneeuroala Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa

• Positiivne on see, et Soome majandusolukord paraneb nähtavalt

Prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest kasvu piirkonnas

Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5 Eesti peamiste kaubanduspartnerite SKP reaalkasv (%)

Allikad: riikide keskpangad, Venemaa majandus- ja arenguministeerium

2012

2015

2013

2014

2016

2017

• Paranevast välisnõudlusest osa saamiseks tuleb ekspordi arendamisel teha sihipärast tööd

Eksportivate ettevõtjate hinnangud konkurentsivõime kohta on paranenud

Allikas: Euroopa Komisjon

2013 2014 2015 2016-2

0

2

4

6

8

10

Hinnangud konkurentsivõime arengu kohta*

konkurentsivõime väljaspool ELi

* Kolme kvartali libisev keskmine.

konkurentsivõime Eestis

konkurentsivõime ELis

Sisetarbimine ei piira Eesti majanduskasvu• Elanike sissetulekud ja ostujõud on kasvanud väga kiiresti• Majapidamiste tarbimise kasv on mitme aasta vältel majanduskasvu edestanud • Tõuget vajab majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus

Allikas: statistikaamet

Majanduskasvu ja eratarbimise kasvu võrdlus

2012 2013 2014 2015 2016 I kv 2016 II kv0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%majapidamiste säästumäär majanduskasv eratarbimise kasv

Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus


Tegevusalade osakaalu muutus lisandväärtuse loomes 2012.–2015. a

ehitustöötlev tööstus

energeetikaveevarustus

põllumajandus, metsamajandus ja kalapüükveondus ja laondus

arvutite ning tarbeesemete parandusharidus

info ja sidekutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

haldus- ja abitegevusedmäetööstus

majutus ja toitlustuskunst, meelelahutus ja vaba aegtervishoid ja sotsiaalhoolekanne

hulgi- ja jaekaubanduskinnisvaraalane tegevus

-2% -1% 0% 1% 2%

• N-ö tööjõupõhiste tegevusalade osakaal suureneb• Tootlikkuse kasv majanduses tuleb kas tegevusalade struktuuri muutusest või

tootlikkuse suurenemisest tegevusalade sees

Palgatõus ilmestab majanduse inimressursikesksemaks muutumist

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

inflatsiooni mõju efektiivse maksu mõju brutokuupalga kasv reaalse netokuupalga kasv

Keskmise palga aastane muutus


Inflatsiooni kiirenemine aeglustab ostujõu kasvu

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank (juuniprognoos 2016)

• Kui energia odavnemine lõppeb, taandub hinnalanguse suurim põhjus • Maksutõusud kiirendavad järgmisel aastal inflatsiooni 0,8 protsendipunkti võrra

2012 2013 2014 2015 2016 2017-2

-1

0

1

2

3

4

-2

-1

0

1

2

3

4

toit (pp) teenused ja tööstuskaubad (pp) energia (pp) THI (%)

Tarbijahindade muutus

Palgakasvu surve leevenemist praegu ei paista• Tööle võetud ja enda algatusel töölt lahkunud inimeste arv on suurenenud, see viitab sellele,

et töökohti vahetatakse varasemast sagedamini• Juhul, kui töötasude tõstmise taga on liiga optimistlikud ootused, võib see anda tagasilöögi


2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0%

1%

2%

3%

4%

Vabade ametikohtade määr

Tööjõupuudust tunnetatakse Eestis kõige rohkem väikese tootlikkusega tööstusharudes

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50-10

0

10

20

30

40

50

60

70

haru lisandväärtus töötaja kohta 2014. aastal

haru ettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus on peamine tootmist

piirav tegur (ajavahemik 2015. aasta III kvartalist

2016. aasta II kvartalini)

Ettevõtete tootlikkus ja tööjõunappus eri tööstusharudes

Märkus. Ringi suurus näitab tööstusharu hõivet.

Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet

Täitmata töökohtade osakaal on suurem madalama palgatasemega tegevusaladel

0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 20000

0.5

1

1.5

2

2.5

täitm

ata

töök

ohta

de o

saka

al, %

keskmine palk, eurot

Vabade ametikohtade määr ja keskmine palk eri tegevusaladel*

finantsvahendus

* Välja arvatud avalik haldus ja riigikaitse.

info ja side


Kasumid on kahanenud, kuid peamiselt üksikutel tegevusaladel

kokk

u

õlitö

östu

s

mäe

töös

tus

ja e

nerg

eetik

a

veon

dus j

a la

ondu

s

ehitu

s

maj

utus

ja to

itlus

tus

info

ja s

ide

ülej

äänu

d te

gevu

sala

d

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

Kasumite muutus 2016. a II kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes (%)

2011 2012 2013 2014 2015 20160

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Ettevõtlussektori kasum (miljonit eurot, nelja kvartali libisev keskmine)


Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel poolaastal suurenenud


2012 2013 2014 2015 2016-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

Mittefinantsettevõtete investeeringute aastakasv

ehitusmasinadmuuinvesteeringud kokku

Ainuüksi investeeringute maht ei taga kiiremat majanduskasvu

• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava kasvukiiruse

• Investeeringute puhul on oluline nende struktuur ja põhivara kasutamise tõhusus

17 19 21 23 25 27 290

1

2

3

4

5

EestiLätiSlovakkiaIirimaa

Leedu

Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus 2000–2015keskmine majanduskasv (%)

keskmine investeeringute osakaal SKPs (%)

Poola

Allikas: Eurostat

Ressursside rakendatuse poolest on Eestil arenguruumi

Küpr

os

Bulg

aaria Lä

ti

Kree

ka

Horv

aatia

Leed

u

Mal

ta

Eesti

Itaal

ia

Rum

eeni

a

Hisp

aani

a

Port

ugal

Slov

akki

a

Belg

ia

Ühen

dkun

ingr

iik

Unga

ri

Pool

a

Taan

i

Slov

eeni

a

Euro

opa

Liit

Luks

embu

rg

Holla

nd

Soom

e

Saks

amaa

Pran

tsus

maa

Root

si

Aust

ria

Tšeh

hi

45

50

55

60

65

70

75

80

85

Tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, 2005.–2016. a II kvartali keskmine (%)

Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed

• Eesti jaoks pole oluline mitte üksnes investeeringute mahu suurenemine, vaid ka investeeringute tõhusam kasutamine

Euroopa Liidu rahasid peaks kasutama tõhusamalt• Uue eelarveperioodi väljamaksed jäävad eelmise perioodi omadele veidi alla, ehkki

kogemust on seekord rohkem• Ei ole otstarbekas mõelda riigi laenuvõtmisele, kui Euroopa Liidu fondidest jagatav raha on

kasutamata

1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000 Kumuleeritud projektide maht projekti algusaja järgi (miljonites eurodes)

eelarveperiood 2014–2020

fondidKOVidkeskvalitsus

erasektor

eelarveperiood 2007–2013

Allikas: rahandusministeerium

Valitsemissektori investeeringutes on Euroopa Liidu fondide panus selgelt vähenenud

Allikas: rahandusministeerium

2011 2012 2013 2014 2015 20160

50

100

150

200

250

300

350

400Valitsemissektori investeeringud (miljonites eurodes)

rahastatud investeerimistoetusega (kapitalisiire) rahastatud muudest vahenditest

• Vähem valitsemissektori investeeringuid Euroopa Liidu vahenditest tähendab ka vähem tellimusi erasektorile

• Euroopat iseloomustab poliitiline ebakindlus, mis kajastub nii majanduse hetkeseisus kui ka väljavaates

• Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult• Eesti majanduskasv ei seisa vähese sisenõudluse taga• Majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel• Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge • Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et majandus muutub

tööjõukesksemaks• Turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama odavamal tööjõul põhinevaid ärimudeleid• Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada

alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust suurendada ja majanduse pikaajalist kasvuväljavaadet kahjustada

Kokkuvõtteks 2017. aasta kohta

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017

Economy & Finance

Transcript of Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017