Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal

Ardo Hansson29. august 2012

Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul

VÄLISKESKKOND

Tööstustoodangu kasv maailmas aeglustub

10%

15%

20%

25%

Euroala USA Aasia Kesk- ja Ida-Euroopa

Tööstustoodangu aastakasv, %

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

2008 2009 2010 2011 2012

Toormete hinnad on tagasi ajalooliste rekordite lähedal

Toidutoormete hinnatase on suve lõpul ca viiendiku võrra kerkinud

dex

Ind

HWWI; indeks 2005 jan=1; EUR

10a intressivahed Saksamaaga kujunevad “päevauudiste rütmis”

Eestis on kindlustunne püsinud endiselt kõrge

100

105

110

115

120

Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Majandususaldusindeks

70

75

80

85

90

95

100

1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7

2008 2009 2010 2011 2012

Allikas: Euroopa Komisjon

Soome majandus oli teises kvartalis languses

SKP kasv (%, a/a)

-2

0

2

4

6

8

-12

-10

-8

-6

-4

-2

juuni.0

6

dets

.06

juuni.0

7

dets

.07

juuni.0

8

dets

.08

juuni.0

9

dets

.09

juuni.1

0

dets

.10

juuni.1

1

dets

.11

juuni.1

2

Soome Rootsi

Läti-Leedu peaksid varsti inflatsioonikriteeriumi täitma

10%

15%

20%

Läti Leedu

Inflatsioon (HICP) %

10%

12%

14%

16%

18%

Läti Leedu Kriteerium

Inflatsioonikriteeriumi hinnang

-10%

-5%

0%

5%

2008 2009 2010 2011 2012

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2008 2009 2010 2011 2012

Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused

EESTI MAJANDUS

Optimism pole Eestit veel maha jätnud

100

105

110

115

120

Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks

Majandususaldusindeks

70

75

80

85

90

95

100

2008 2009 2010 2011 2012

Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused

Suvekuudel hoidis Eesti inflatsiooni üleval aiasaaduste ja teenuste hinnaralli

15

20

25

30

35

Alusinflatsioon (% a/a)

Toit ja energia (% a/a)

5

10

15

20

-10

-5

0

5

10

2008 2009 2010 2011 2012

THI kokku Töödeldud toit

Töötlemata toit Energia

-15

-10

-5

0

2008 2009 2010 2011 2012

Alusinflatsioon Side

Teenused v.a. side EnergiaTööstuskaubad

Töötute seas on suurenenud lühiajaliste töötute osakaal

60

70

80

90

100

10

12

14

16

Registreeritud töötud, ps Uued registreerimised, vs

Registreerimise lõppemised, vs

Registreeritud töötus (tuhandetes)

100

120

140

160

alla 6 kuu 6 kuud kuni aasta

aasta kuni 2 aastat üle 2 aasta

Töötus kokku

Töötud kestuse järgi (tuhandetes)

0

10

20

30

40

50

60

0

2

4

6

8

10

2008 2009 2010 2011 2012

Allikas: Töötukassa, Eesti Statistikaamet

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012

Palga kasvutempo kevadel küll pidurdus …���� Makasuameti andmetel kasvasid palgad juulis siiski 5% a/a

10%

15%

20%

25%

30%

Keskmise palga kasv a/a

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

EMTA ETU uuring

Laenumahu alanemise trend on pöördunud – alates aprillist on laenujääk kasvanud

Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt;Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alanes juuni lõpuks 4,3%-ni

5%

6%

7%

8%

9%

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800m

ln €

Viivislaenud ja provisjonid

0%

1%

2%

3%

4%

0

200

400

600

800

2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

10-30 päeva 30-60 päeva

üle 60 päeva >60p, %

provisjonid laenuportfelli

Kinnisvarasektor elavneb, kapitalikaupade impordi aastakasv seiskus mais-juunis

-50

0

50

100

150

200

-50%

0%

50%

100%

150%

200%Kapitalikaupade import

-100-100%

2007 2008 2009 2010 2011 2012..Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid) ..Transpordivahendid Kapitalikaupade import

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2007 2008 2009 2010 2011 2012Tehingute arv (vs) Tehingu keskmise väärtuse kasv a/a (ps)

Kinnisvara ostu-müügi lepingud

Kokkuvõte

• Väliskeskkond

– Toormehinnad on viimasel ajal kiiresti tõusnud

– Soome majandus kahanes II kvartalis aastaarvestuses, Rootsis suur kasv

– Läti ja Leedu majandused liiguvad Maastrichti kriteeriumide täitmise kursil

• Eesti reaalmajandus

– Eesti teise kvartali majanduskasv oli prognoosist veidi aeglasem, kuid areng on laias laastus prognoosiga kooskõlas

– Sisenõudlus püsib endiselt tugev

Kokkuvõte 2

• Palgad ja hinnad

– Teenuste hinnatõus on olnud prognoositust kiirem

– Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga

– Palgakasv on maksuameti andmetel aeglustunud

– Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile

• Hõive

– II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus– II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus

– Tööandjate ootused hõive kasvu osas on alanenud

• Finantssektor

– Laenukasv on olnud prognoositust kiirem

– Hoiuste kasv oli viimase aja kiireim

– Madal EURIBOR soosib laenamist

Autor – Esitluse nimetusAutor – Esitluse nimetus

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISTEST MEETMETEST

Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised rahapoliitilised meetmed (I)

Nii tavapäraste kui ka erakorraliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse saavutamine

(Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal).

Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt) Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt)

muutused rahapoliitilistes intressimäärades.

Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.

Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).

Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised rahapoliitilised meetmed (II)

Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga

sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid

finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju

majandusele.

Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost.

Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni.

Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.

Euroala keskpankade tavapärased meetmed

Keskpank üleööhoiustajatele enamintressi ei maksa

Euroala rahaturu intressimäärad

2.5

3.0

3.5

4.0

ECB üleöö deposiidimäärECB üleöö laenumäär

ECB baasintressimäärEuribor 3k

Eonia (üleöö laenumäär)Eurepo 3k

Source: Reuters EcoWin

nov

08 09

mai aug nov

10

veebr mai aug nov

11

veebr mai aug nov

12

veebr mai aug

Perc

ent

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

Eurosüsteemi bilansimaht on viimastel aastatelkiirelt kasvanud

Allikas: Reuters Ecowin, FTO

Erakorralised rahapoliitilised meetmed

Lisa LTRO-d sh. MP ja VLTRO

FRFA poliitika

Tagatisvarade laiendatud ring

Välisvaluuta finantseerimistehingud

CBPP-d

SMP

Kokkuvõte

• Võlakriisist väljumine nõuab kõigi institutsioonide täielikku pühendumist ning

selget tööjaotust. Keskpank tegutseb oma mandaadi piires ning peab tagama

hinnastabiilsuse ning selleks tarviliku rahapoliitika ülekandumise toimimise.

• Erakorralisi meetmeid rakendavad keskpangad vaid oma mandaadi piires,

sh. selleks, et oleks tagatud rahaturu soodsa intressikeskkonna

ülekandumine ettevõtetele ja majapidamistele. Keelatud on valitsuste

rahastamine.rahastamine.

• Pankadevahelisel rahaturul valitseb jätkuvalt usaldamatus, see on

suurendanud Eurosüsteemi bilansimahte ning riske.

• Rahaliit saab tegutseda üksnes juhul, kui riigid usaldavad teineteise

rahandust. Vähemalt sama oluline on aga, et iga riik vastutab ise oma

kohustuste eest.

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!