Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
-
Upload
eesti-pank -
Category
Economy & Finance
-
view
408 -
download
2
description
Transcript of Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo HanssonEesti Panga president
Toiduainetööstuse aastakonverentsTallinn, 25. aprill 2013
VÄLISKESKKOND
Maailmamajanduse kindlustundeindeks on oma pikaajalise keskmisega võrreldaval tasemel
Allikas: IFO (2013)
Praeguse ja oodatava majandusolukorra hinnangu aritmeetiline keskmine.
Maailmamajanduse kasv hakkab käesoleval aastal kiirenema
Allikas: World Economic Outlook, IMF
20
25
30
35
40
45
50
55
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Kaupade ja teenuste eksport/SKP, %
maailm arenenud riigid euroala
-6
-4
-2
0
2
4
6
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
SKP kasv riigigruppides, %
Oodatakse kaubavahetuse intensiivistumist
Suuremate riikide majanduskasvu- ja inflatsiooniprognoosid
SKP kasv (%)
Inflatsioon (%)
2013 2014 2013 2014Maailm kokku 2,5 3,2 2,8 3,0Põhja-Ameerika 1,8 2,7 1,8 2,1Euroopa Liit 0,0 1,2 1,9 1,9Euroala -0,3 1,0 1,7 1,7Aasia ja Okeaania 4,8 4,9 2,7 3,2Ida-Euroopa 2,7 3,7 5,3 5,0Ladina-Ameerika 3,5 3,9 6,5 6,4Muud riigid 3,9 4,5 6,1 6,2Ameerika Ühendriigid 1,8 2,8 1,8 2,1Kanada 1,6 2,4 1,3 2,0Jaapan 1,2 1,2 0,0 1,8Suurbritannia 0,9 1,6 2,8 2,5Saksamaa 0,7 1,7 1,8 2,0Prantsusmaa 0,0 0,8 1,3 1,7Itaalia -1,2 0,5 1,9 1,7Norra 2,5 2,8 1,7 1,9Rootsi 1,3 2,6 0,5 1,7Soome 0,5 1,7 2,4 2,2
Consensuse 2013. a märtsi prognoosid
Euroala eksport kasvab endiselt, kuid sisenõudlus pole veel taastunud
Euroala majandus hakkab eeldatavasti elavnema 2013. aasta teises pooles
-6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP Aasta SKP prognoosi vahemik
Euroala (17 riiki) SKP, panused aastakasvu %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Euroala inflatsioon on püsinud 2% eesmärkväärtuse lähedal
EKP harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi viimane prognoos2013 1,2% … 2,0%
2014 0,6% … 2,0%
Allikas: Euroopa Keskpank, Eurostat
Inflatsioon pidurdub tänu energia- ning toiduainehindade kasvu aeglustumisele
-1
0
1
2
3
4
5
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Euroala inflatsioon (%)
ÜTHI Alusinflatsioon
Toormehinnad on jätkuvalt hüplikud, kuid kiire hinnatõus on peatunud
Toormehinnad, EUR
Kokku Toidukaubad Energiakandjad
Allikas: Reuters EcoWin
jaan
08
juuli okt jaan
09
apr juuli okt jaan
10
apr juuli okt jaan
11
apr juuli okt jaan
12
apr juuli okt jaan
13
apr
Indeks (19
96=
100
)
40
60
80
100
120
140
160
EESTI MAJANDUS
Tulevikuväljavaate suhtes on Eesti tootjad ja tarbijad naaberriikidest optimistlikumad… viimastel kuudel on kindlustunne kasvanud nii Eestis kui ka kogu euroalal
Allikas: Euroopa Komisjon
50
60
70
80
90
100
110
120
130
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Majandususaldusindeks, keskmine = 100 (sesoonselt tasandatud)
euroala Läti Leedu Soome Rootsi Eesti
Eesti majandus on pärast kriisi kasvanud euroala keskmisest märgatavalt kiiremini… möödunud aastal kasvas Eesti SKP 3,2% (euroalal -0,3%); kasv toetus peamiselt sisenõudlusele… sissetulekute tõus võimaldab tarbimise kasvul jätkuda ... väliskeskkonna paranedes saab majandus suuremat tuge ekspordist
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP kasv komponentide lõikes, %
Eratarbimine (koos KTKTI-ga) Valitsemissektori tarbimineInvesteeringud ja varude muutus Neto-eksportSKP kasv (a/a)
2013* 2014*
3,0% 4,0%
* EP detsembris avaldatud prognoos
Ekspordisektor aitas Eestil 2008. aastal alanud üleilmsest majanduskriisist välja tulla
… Eesti eksport hakkas kasvama juba 2010. aasta alguses … esimesena said jalad alla tööstus, veondus ja laondus … toiduainete eksport on olnud majandustsükli suhtes vähem tundlik
-40%
-20%
0%
20%
40%
60%
80%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstustoodangu ekspordiindeksi kasv, a/a
töötlev tööstus kokku sh toiduainete tootmine
Allikas: statistikaamet
Ekspordi tugevat kasvu 2010. ja 2011. aastal võimaldas Eesti sihtturgude suhteliselt parem majandusolukord
Allikas: statistikaamet
… toidukaupade ekspordi sihtriikide valik on olnud eriti soosiv
16%
15%
12%
9%5%5%
4%
34%
RootsiSoomeVenemaaLätiLeeduAmeerika ÜhendriigidSaksamaaülejäänud
Kaupade eksport sihtriikide lõikes, 2012
19%
19%
17%11%
4%
4%
26%
... põllumajandustooted ja valmistoidukaubad:
Ka tulevaste aastate väljavaade püsib peamistes ekspordi sihtriikides keskmisest positiivsem
Allikas: Eurostat
-20
-15
-10
-5
0
5
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014*
SKP kasv (%)
euroala Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa
* Euroopa Komisjoni sügisprognoos, Venemaa puhul allikaks Maailmapank
Toiduainetööstuse eksport on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui kodumaine müük, kuid ca 70% müüakse siiski koduturule
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Müük toiduainete tootmise tegevusalas
välisturule koduturule
Allikas: statistikaamet
Alates 2009. aastast on aeglaselt vähenenud sundkulutuste osakaal majapidamiste tarbimiskorvis (Sundkulutused on vältimatud kulud toidule ja eluasemele)
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0
500
1000
1500
2000
2500
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kodumajapidamiste tarbimine (mln €)
toit ja jook alkohol ja tubakas rõivad ja jalatsideluasemekulud majapidamistarbed transportmuud kaubad ja teenused kodumajapidamiste tarbimine toidu osakaal(silutud), ps
-30
-20
-10
0
10
20
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Lõpptarbimiskulutused toidule ja joogile (%)
muutus püsivhinnas muutus hinnas kasv jooksevhinnas, a/a
Sundkulutuste osakaalu vähenemist on pärssinud nii toidu kui ka eluasemekulude kiire hinnatõus
Allikas: statistikaamet
Tarbimiskulutused toidule ja joogile on kasvanud peamiselt hinnatõusu tõttu
Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud
… tegelikud ostuotsused sõltuvad aga eelkõige sissetulekust
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon, EMTA
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013tarbijate kindlustunne, ps palga väljamaksete kasv, a/aeratarbimise kasv, a/a
baromeetri ajalooline
keskmine
Tööturul on olukord jõudsalt paranenud
… hõive määr on jõudnud 2006. aasta tasemele ja tööpuudus langes 2012. aasta lõpus 9,3%ni… tööstussektoris on hõive kasv eksporditurgude taastumiseni peatunud, siseturule suunatud teenindussektoris see aga jätkub
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hõive, kasv a/a
Kogu majanduses Ettevõtete sektoris toiduainetööstuses
2013* 2014*
0,7% 0,2%
* EP detsembris avaldatud prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti inflatsioon on olnud euroala kiireim, kuid trend on aeglustuv
… märtsis oli Eesti inflatsioon 3,5% (euroalal 1,7%), mis tuli suurel määral toidu ja elektrihinna kallinemisest… jätkub möödunud aasta kõrgete toormehindade ülekandumine Eesti tootmishindadesse
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Inflatsioon komponentide lõikes (%)
Toit Energia Alusinflatsioon THI kasv (a/a)
2013* 2014*
3,6% 2,4%
* EP detsembris avaldatud prognoos
Alusinfl. Energia
Palgasurve tugevneb kitsaskohtade tõttu tööturul
-6%-4%-2%0%2%4%6%8%10%12%14%16%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
1997 1998 1999 2001 2002 2004 2005 2006 2008 2009 2011 2012 2014
Keskmine palk (% a/a, vasak skaala)
Teenuste inflatsioon (%a/a, parem skaala)
• Keskmise palga kasvu ja teenuste inflatsiooni vahel on tugev seos• Jõuline palgakasv kiirendab eelolevatel aastatel ka teenuste inflatsiooni
Allikas: statistikaamet
Kokkuvõtteks
• Viimastel kuudel on kindlustunne kasvanud nii Eestis kui ka kogu euroalal
• Maailmamajanduse kasvuväljavaade on varasemast kindlam, kuid tagasihoidlikum
• Euroopa Keskpank prognoosib euroala majanduskasvu positiivseks pöördumist käesoleva aasta teises pooles
• Eesti peamiste kaubanduspartnerite keskmine oodatav majanduskasv ületab euroala keskmist kasvu – Eesti eksport on sihtriikide struktuuri tõttu soodsamas seisus
• Eesti sisenõudluse ja eratarbimise kasvu soodustavad tööpuuduse alanemine ning tugev palgakasv
• Ettevaates ei saa alahinnata negatiivseid riske – domineerivad väliskeskkonnast tulenevad ohud, mis on eelkõige seotud euroala kriisi lahenemisega, sealhulgas finantsturgude käitumisega