ARAABIA

Piret Pihu7. klassi ajalugu

Araabia poolsaar

Ligi 95 % Araabiast on kõrb

poolsaare kõrbetes leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik ja saab tegeleda põlluharimisega

Meka- islamiusuliste püha linn

Beduiinid

Elasid telkides Kasvatasid kaameleid, kitsi ja hobuseid Peamine riietusese oli mantel ja peas

kaamelikarvadest võru Mehed ja naised elasid eraldi telkides ja

sõid ka eraldi Naised tegelesid söögi tegemisega Mehed kasvatasid loomi, muretsesid

toidu Beduiinide seas oli auasi võõrastelt

varastamine

Araabia mehed

Araabia naised

Kaamel

Araablased kutsuvad teda kõrbelaevaks, sest ta on neile asendamatu

Kasutati veoloomana, sõiduloomana

tema liha söödi, piima joodi, karvadest tehti telke ja rõivaid

Islami tekkimine

7 saj. hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku

Uue usu nimeks sai islam – “kuuletumine”

622 põgenes Muhamed tagakiusamise pärast Mekast Mediinasse- seda loetakse islamiusuliste ajaarvamise alguseks

Muhamedi tagasipöördumist Mekasse aastal 630 loetakse Araabia riigi tekkeajaks

ISLAMI VIIS SAMMAST

USK

PALVE

ALMUS

PAASTUMINE

PALVERÄNNAK

Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet

5 x päevas palvetama Meka poole

Kes saavad, peavad iga aasta tegema annetusi vaestele

Kord aastas peab paastuma

Kord elus tegema palve-rännaku Mekasse

USK

“Tunnistan, et ei ole muud jumalat peale Ainujumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja.” Seda lauset kordavad moslemid 9 korda oma palvetes

PALVE

Palvetatakse 5 korda päevas:

1. Päikesetõusu ajal- palve nimi on farž

2. Keskpäeval- dohr3. Pärastlõunal- asr4. Päikeseloojangul-

magrib5. Õhtul- iiša

Annetamine

Islami seaduse kohaselt peavad rikkad osa oma varast annetama vaestele. Annetusi on mitmesuguseid , kuid olulisem neist on see, et iga rikas peab aastas oma vara pealt 2,5 % andma vaestele.

PAAST

Ramadanikuu paast. Selle kohaselt ei tohi moslemid terve kuu jooksul päikesetõusust kuni päikeseloojanguni süüa ega juua.

Pärast ramadanikuud kaetakse suur ühine pidusööma laud

PALVERÄNNAK

Palverännak moslemite pühasse linna Mekasse on kohustuslik vaid neile moslemitele, kellel selleks reisiks raha on.

Käiakse 7 korda ümber Kaaba templi

Koraan- islamiusulaste püha raamat

Sisaldab Muhamedile edasi antud ilmutisi

See on ehtne ja püha vaid araabia keeles

Koosneb 114 peatükist e. suurast Sisaldab hoiatusi, üleskutseid, vastaste

kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi, palveid

Koraan on islamiusuliste jaoks õpetuse ja eluviisi tingimusteta täitmisele kuuluv norm

Põhiidee on õpetus ühestainsast Jumalast- Allahist

Araablaste vallutused

Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses

aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.

Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda

Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest

Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Uueks pealinnaks sai Damaskus

kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele Vallutati ka Põhja-Aafrika, hispaania,

suur osa Kaukaasiast , Afganistan ja Kesk-Aasia

8. saj õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada- riigi uueks pealinnaks sai Bagdad

9. sajandil tekkis mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati

11. sajandil tõusid türgi- pealikud võimule Kesk- Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi

EHITUSKUNST

Kõige olulisem ehitis pühakoda– mošee.

Mošee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud.

Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.

Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palvenišš (nn. mihrab).

Mošee õues asub kaev.

Mošeede juurde kuulusid minaretid- nende tipust kutsuti inimesi palvusele

Rajati ka luksuslike paleesid kaliifidele

Damaskuse Suure mošee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a.

Bütsantsi arhitektuuri mõjudega kullatud kupliga Kaljumošee Jeruusalemmas (valminud 691.a., kuppel 1022.a.) al-Aksa mošee (halli kupliga paremal, 705.a.).

Pühamu on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel.

Teadus

Rajati tarkusemaja- suure raamatukogu ja observatooriumiga

Õpiti palju vanadelt kreeklastelt Tegelesid astronoomia ja

astroloogiaga

Ibn Rušd - Averroes

Kuulus Araabia õpetlane

Pühendas kogu elu Aristotelese tööde uurimisele ja selgitamisele

Ibn Sina- Avicenna

Alustas imearstina Omas kõrgeid

teadmisi arstiteaduskonnas

Kirjutas “Arstiteaduse kaanoni”

Oli kuulus astronoom ja filosoof

Kirjutas ka pärsiakeelseid luuletusi

Araablaste loodud maailmakaart aastast 1001 pKr

See araabia geograafi al-Idrisi tehtud kaart oli üks täpsemaid maailmakaarte enne suuri maadeavastusi. Lõuna on ülal, põhi all

Araabia keel ja kiri

Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel

Kiri kujunes 7. sajandil

Kiri koosneb 28 peamisest kaashäälikumärgist

Loetakse paremalt vasakule

Araabia kultuuri mõju teistele

Õpiti tundma kompassi India numbrimärgid- tänapäeval

araabia numbrid Araablaste kaudu levis Euroopasse

püssirohi Paljud uued sõnad- nt. madrats,

alkohol, siirup, suhkur

KirjANDUS

Tähtteos “1000 ja üks ööd”

Muinasjuttude kogumik

“Aladini imelamp”, “Ali– Baba ja 40 röövlit”

Tegevuspaik alati Bagdadis