Andres Pung
-
Upload
varje-tipp -
Category
Business
-
view
1.264 -
download
9
description
Transcript of Andres Pung
Üld- ja kutsehariduse Üld- ja kutsehariduse kättesaadavus, seos ning suhe kättesaadavus, seos ning suhe
Eestis ja teistes riikidesEestis ja teistes riikides
Andres PungAndres Pung
Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhatajajuhataja
Pärnu, 10.04.2008Pärnu, 10.04.2008
Haridussüsteemi põhiülesanne• Haridussüsteem peaks tagama võimalikult
sobivad võimete- ja huvidekohased õppimisvõimalused igale inimesele kogu elu jooksul, mis võimaldavad maksimaalselt avada, välja arendada ja rakendada igas inimeses peituv potentsiaal
• Eesmärk kehtib kõigil haridustasemetel• Nõuab õpilasekeskset, paindlikku ja valikuid
võimaldavat hariduskorraldust• Eesti haridussüsteem on liialt eluvõõras ja
tegelikust elust ja töömaailmast eraldiseisev
Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 1
• Õpilased on väga erinevate eelduste ja võimetega, millega tuleb õppimisvõimaluste loomisel arvestada
• Kellele on sobilikum akadeemilise suunitlusega õpe, on kahtlemata õigem õppida üldhariduses
• Väga paljudele aga sobib praktilise suunitlusega õpe, mis toimub kutseõppeasutustes ning valmistab noori ette praktilisemate ametite tarvis
Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 2
• Mingi lahknemise võimalus võiks tekkida juba põhikooli 3. astmes
• Gümnaasiumis, nagu ka kutseõppeasutuses edasiõppimine tuleks seostada sisseastumiskatsetega ja põhikooli keskmise hinde (või ainete/ainegruppide keskmise hinde) arvestamisega
• Perspektiivis tuleks gümnaasiumid lahutada põhikoolidest–kõigil tuleks teha esimene valik
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis
• Kuidas meil mõistetakse hariduse kättesaadavust?
• Üldhariduses eelkõige kodulähedusena
• Kas see on keskhariduse tasemel adekvaatne?
• Valikute ja võimaluste kättesaadavus
• Kvaliteetse õppe kättesaadavus
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 2
• Mida lugeda piisavaks hulgaks valikuteks?
• Et noor inimene saaks oma eelduste ja huvide piires valida
• Millisel territooriumil suudame tagada piisava hulga ja kvaliteediga valikute kättesaadavuse?
• Maakond? Suurem regioon?
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 3
• Võimalus kutseõppeks peab säilima kõigis maakondades
• Laia spektri kutsealaseid valikuid saab pakkuda suurema regiooni piires
• Osade kutsealade “piirkonnaks” kogu Eesti• Korralike kaasaegsete õpilaskodude vajadus,
et tagada kutseõppe kättesaadavus (ERF)• Erinevate gümnaasiumiharude valikuid peaks
samuti olema vähemalt 3-4 - neid on reeglina võimalik tagada ka maakonna piires
Üld- ja kutsehariduse seostest
• Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis järjest populaarsem (29 koolis kutseõppeklass)
• Kvaliteedi tagamiseks vajalik koostöö
• Täiendavad üldharidusliku õppe võimalused kutseõppeasutustes – lisa-aasta
• Kutsekeskharidus ei ole tupiktee – juba praegu jätkab üle 10% lõpetajatest kõrgkoolides
Koolivõrgust
• Koolivõrku kogu keskhariduse tasemel tuleks kujundada riigi tasemel
• Kutseõppeasutuste võrk suures osas korrastatud: kui 2000. a oli 62 riigikutseõppeasutust, siis 2007. a. sügisel 31+1, lisaks 3 munitsipaal- ja 13 erakutseõppeasutust
• Aluseks VV-s kinnitatud kava• Vanglates õpe ümber korraldatud
Veidi indikaatoreid ja Veidi indikaatoreid ja statistikatstatistikat• Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24
aastaste inimeste seas Eestis 81,1% (2006. a - 81,5%; Lissaboni eesmärk 85%)
• 18-24 aastaste osakaal, kel on põhiharidus või veel madalam haridustase ja kes ei õpi -14,6% (2006 - 13,2; Lissaboni eesmärk 10%)
• Osalemine elukestvas õppes (% täiskasvanutest vanuses 25-63) – 7,0% (Lissaboni eesmärk 12,5%)
• Eesti elanikkonnast (15-74 aastased) 22% omavad üksnes põhiharidust (või vähem) ja 23,7% üldkeskharidust. Seega 45,7% ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta
Üld- ja kutsehariduses õppijate suhe Euroopa Liidu maades
Järeldused eelnevast• Eesti on oma suhtega 30:70 tagantpoolt 5.
kohal (meist jäävad maha vaid Portugal, Leedu, Ungari ja Küpros)
• EL 25 keskmine on 60:40 kutseõppe kasuks
• Valdavas enamikus arenenud maades on kutseõppurite protsent tunduvalt kõrgem, kui vähemarenenud maades, ületades Eestit isegi keskmise näitaja poolest kahekordselt
Tööhõivestruktuurist• Arenenud ühiskonnas 50% töökohtadest eeldab
kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduskõrghariduslikku ning 25% akadeemilist
• Noorte praegused haridusvalikud aga selle jaotusega ei korreleeru - ligi 68% päevases õppe gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kõrghariduse tasemel (neist vaid 35% teeb valiku rakenduskõrgharidusõppe kasuks) ja üksnes 10% jätkab kutseõppes. Üle 20 protsendi gümnaasiumilõpetajatest aga ei jätka õpinguid, vähemalt Eestis mitte.
…ja selle muutustest ametikohtade lõikes kuni 2014 (MKM-i prognoos)
-0,8
13,9
10,510,2
-4,2
-6,0
-4,0
-2,0
0,0
2,0
4,06,0
8,0
10,0
12,0
14,0
tuhat
Juhid
Spetsialistid
Teenindajad
Oskustöölised
Lihttöölised
Nõutavate kvalifikatsioonide dünaamika EL-i maades
Ametikohtade dünaamika ametigruppide lõikes EL-s
Kodanike soovitused noortele haridustee valikute osas
Veel Eesti haridusstatistikat 1
• Gümnaasiumides jätkab 63% põhikooli 9. klasside õpilastest
• Kutseõppeasutustes jätkas 29,6% päevase põhikooli lõpetajatest
• Kuhugi kaob ära ca 7% noortest!
• Põhihariduse omandamise jättis pooleli enne täisealiseks saamist 0,7%õpilaskonnast
Veel Eesti haridusstatistikat 2
• 2006/07 õa langes üldharidussüsteemist välja 3%õpilastest, kellest enamuse (55%) moodustasid õhtuse ja kaugõppe õppevormi õppurid
• 2005/06 õa katkestas põhihariduses 946 õpilast keskmise vanusega 16,6 eluaastat ja 2006/07 õa 849 õpilast keskmise vanusega 16,4 eluaastat
Veel Eesti haridusstatistikat 3• Kutsehariduses oli 2006/07 õa 4212
katkestajat, mis moodustab 14,7% õppurite koguarvust (sh keskharidusejärgsetest katkestas ligi 24%)
• Kõrghariduses oli 2006/07 õa katkestajaid 15,9% õppurite koguarvust (sh LTT valdkonnas 21% ja tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas 18,7%)
• Samas 65% 20-24 aastastest õpib kõrgkoolides (3. koht EL-s!)
Järeldused 1
• Kui summeerida kõik põhiharidusega või isegi ilma selleta noored (14,6% 18-24 aastastest) ja kõrgkooli poolelijätjad kokku (kutseõppeasutuste katkestajad sisalduvad juba osaliselt 14,6 %-s) saame, et üle poole noortest ei oma lõpetatud eri- või kutselast kvalifikatsiooni!
• Mingil määral korrigeerivad seda arvu teisele ja kolmandale katsele minejad ja täiskasvanud õppijad
Järeldused 2
• Olukord näitab meie haridussüsteemi äärmist ebaefektiivsust
• Eesti haridussüsteem ei toimi tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel töötavana
• Eesti õpilased teevad massiliselt valesid haridusvalikuid (neid isegi suunitletakse selleks!)
• Eesti ühiskond deprofessionaliseerub
Järeldused 3• “Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka” asemel
uus eesmärk – “Eesti 5 harituma Euroopa riigi hulka” – mida see tähendab?
• Eesti haridussüsteem valmistab ette äärmusi, samas vajalik kandev keskkiht on kokku kuivamas. Järjest enam vajatakse häid spetsialiste ja oskustöötajaid.
• Kuidas me küll läheme niiviisi üle teadmistepõhisele ja innovatiivsele majandusele ja ühiskonnakorraldusele?