34 PSÜHHOLOOGIA SINULE | Jaanuar 2016

HEI

KKI S

AU

KKO

MA

A /

LEH

TIKU

VA /

SCA

NPI

X

Alkoholist ja ajust. KAS LUGU ON TÕESTI NII HULL?

Alkohol enne 25. sünni-päeva teeb vaimse süütenööri väga lühikeseks kogu eluks

Soome suusahüppelegend Matti Nykänen omanimelise suusahüppemäe ees.

Andero Uusberg on psühholoog, PhD

Jaanuar 2016 | PSÜHHOLOOGIA SINULE 35

HEI

KKI S

AU

KKO

MA

A /

LEH

TIKU

VA /

SCA

NPI

X

DRE

AM

STIM

E.C

OM

Milline on õige iga alko-holiga flirtimiseks? Kas siis, kui keha on pikku-se täis kasvanud? Kui poes enam dokumenti

ei küsita? Kui eakaaslased juba joo-vad? Pakun välja ühe parema kritee-riumi: kuni aju areneb, on etanool talle ohtlik. Seega võiksid suure-mad alkoholikogused tulla mängu alles siis, kui aju on piisavalt küps. Selgub, et see ei juhtu sugugi mit-te pikenemise peatumise ega isegi 18-aastaseks saamisega. Uusimate andmete alusel jätkab aju küpsemist kahekümnendate eluaastate keskpai-gani (ja edaspidigi).

Kui suurt ohtu kujutab alkohol hilisemas, teisme- ja noorukikka jäävas aju arengu faasis?Esmalt tuleb tutvust teha kahe olu-lise süsteemiga ajus, mis küpsevad kõige kauem ja on seega alkoholi mõjudele avatumad. Aju on natu-ke nagu autojuht. Et masinavärki ehk sind teel hoida, vajutab ta gaasi ja pidurit ning keerab roo-li. Psüühika gaasipedaaliks on ees-

Alkoholist ja ajust.

Uurime, milline on alkoholi teaduslikult tões-tatud mõju inimese, eriti aga kasvava inimese ajule. On see siis ikkagi nii halb või siiski mitte? Alkoholist, nii nagu näevad seda teadlased, kirjutab Andero Uusberg, PhD.

aju seesmisi piirkondi hõlmav lähenemissüsteem (punane ala joo-nisel 1, mida nimetatakse ka limbi-liseks süsteemiks, kuhu kuuluvad teiste seas virgatsaine dopamiini vahendusel suhtlevad piirkonnad

nagu nucleus accumbens ja striatum). See võrgustik loob kõikvõimalikke isusid, olgu toidu, võidu, läheduse, elevuse või napsu järele. Kui libis-tad pilgu üle šokolaadiriiuli, on sinu peatne maiustusevalik kirjas just lähenemissüsteemis.

Kuigi lähenemissüsteem on nu-tikas, ei suuda ta arvesse võtta suu-remat pilti. Näiteks on tal raske aru saada, et šokolaadi ostmine võib olla kahjulik sinu tervisele. Või et sama šokolaad on teises poes oda-vam. Taolist teavet haldab ajukoo-re otsmikusagara eesosas paiknev reguleerimissüsteem, mille ülesanne on käitumist erinevate eesmärkideni jõudmiseks roolida ja pidurdada (si-nine ala joonisel 1, mida nimetatakse prefrontaalkooreks).

Tasakaalutus ajus põhjustab impulsiivseid tegusidTavapäraselt jätkub reguleerimissüsteemil jõudu, et lähenemissüsteemi ettepanekud üle vaadata ning sobimatud neist vai-gistada. Näiteks suudab dieedipida-ja prefrontaalkoore toel šokolaadi ostmata jätta, isegi kui see tema lähenemissüsteemis isu tekitab. Kui süsteemide tasakaal aga paigast nih-kub, võib käitumine muutuda im-pulsiivseks ja mõtlematuks – õhtuks väsinud reguleerimissüsteemiga kaaluhuviline ei pruugi šokolaadikiusatusele enam vas-tu panna. Järgnevalt näeme, kuidas teismeeas areneb lähenemissüsteem reguleerimissüsteemist kiire-mini; kuidas alkohol muutub seeläbi harilikust ahvatlevamaks; ning kuidas sellele ahvatlusele järeleandmine võib lähenemis- ja reguleerimissüsteemide tasakaalu püsivalt paigast nihutada.

Aju erinevad piirkonnad arenevad erineva kiirusegaEt täita oma ülesandeid, vahetavad ajurakud pidevalt närviühenduste kaudu informatsiooni. Aju arenedes tekib neid ühendusi esialgu pide-valt juurde. Kui Eestimaa oleks lapse aju ja kõik siinsed hooned ajurakud, siis umbes neljal esimesel eluaastal käidaks sisse rajad pea kõigi majade vahele üle kogu maa. Need algteed on aga ühtviisi kitsad, ühest linnast teise viib täpselt samasugune jalgra-da nagu läheb naabermajja. Aju hi-lisem areng seisneb suuresti selles, et käidavamad teed asfalteeritakse ja kasutuseta rajad kasvavad kinni. Need närviühendused, mida inime-ne kasutab, näiteks koolis, trennis või pilliõpingutel, muutuvad tuge-vamaks ja kiiremaks (füsioloogiliselt

joonis 1. Käitumist juhtivad ajupiirkonnad

reguleerimis-süsteem

lähenemis-süsteem

Meikäläinen on nykyään avioliittoneuvoja. Jos menee hyvin niin meikäläinen paikalle. Se on seittemän sekuntia ja kaikki on päin persettä.

36 PSÜHHOLOOGIA SINULE | Jaanuar 2016

tekib ühendusteede ümber val-gest rasvjast ainest müeliinkiht). Oluliste närviühenduste kiirene-mine ja mittevajalike kadumine jätkubki teatud ajuosades vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpai-gani.

Esmapilgul tundub loogiline, et erinevad ajupiirkonnad arene-vad sama kiirusega. Selgub aga, et umbes 13. ja 17. eluaasta vahel teeb lähenemissüsteem kasvuspurdi, millele reguleerimissüsteem kohe järele ei jõua. Eesaju dopamiinirin-gete kiirem kasv võimendab teis-meas mitmesuguseid isusid, olgu nendeks hiljuti tärganud tungid nagu seksuaalsus või eatud ahvat-lused, nagu kuulumisvajadus ja elamustejanu. Prefrontaalkoor ja regulatsioonisüsteem samal ajal aga alles õpivad kõiki neid soo-ve konteksti paigutama. Seepärast võib teismeline kaugete sihti-de silmaspidamises, oma tegude tagajärgede adumises ning enese-ohjamises sarnaneda enam lapsele kui täiskasvanule. Seda dünaamikat illustreerivad pidevad jooned jooni-sel 2.

Miks on alkohol teismelistele nii ahvatlev?Teismelise aju eripära mõistmine aitab aru saada ka sellest, miks alkohol näib selles vanuses nii ihaldusväärne. Lähenemissüsteem aju keskosas on juba väga aktiiv-ne, reguleerimissüsteem ajukoo-res aga alles õpib uue tugevusega tunge ohjama. Seepärast reageeri-

vad teismelised palju tugevamalt alkoholi lubadusele pakkuda ela-musi, lõõgastust ja muud meel-divat. Samuti oleme teismelisena vastuvõtlikumad nii seltskonna kut-sele kui survele. Kultuuriruumis, kus joomine aitab suhelda ja kars-kus ähvardab üksi jätta, on alkoholi kutse sotsiaalselt tundlikus eas eriti tungiv.

Alkohol muudab meeleolu vaid seetõttu, et me sellesse usumeSeejuures tundub alkohol ahvat-lev juba enne selle proovimist. Täiskasvanute jälgimise, filmide, raamatute ja reklaamklippide põhjal teame juba lapseeas, et joobes tõuseb tuju ja lahtuvad mured. Muuseas, need kinnistunud ootused muu-davad üsna ebaoluliseks asjaolu, et alkoholi mõju meeleolule on suu-resti psühholoogiline. Kemikaalina tekitab etanool peamiselt kesken-dumis- ja koordinatsiooniraskusi, mäluauke ning uimasust. Ülejäänu, olgu selleks peotuju või teotahe; luu-lelisus või agressiivsus, on paljus-ki platseeboefekt. Nii nagu tegeliku toimeta ravimeetmed võivad tervist päriselt parandada, muudab alko-hol meeleolu seetõttu, et me sellesse usume.

Mida alkohol noore ajuga teeb?Niisiis on teismeline alkoholile ker-ge saak. Kui ohtlik on aga saagiks langemine? Uuringud näitavad, et inimesed, kes alustasid alkoho-li tarbimise ja eriti korraga palju joomisega varem, on mõnevõrra nõrgema mälu ja õppimis- ning märkamisvõimega. Nende ajutalitlus

Joonis 2. Ajuosade tavapärane ja liigjoomisest mõjutatud küpsemine

Alkoholi võimalik mõju

Alkoholi võimalik mõju

Tavapärane areng

küps

us

10 12 14 16 18 20vanus

reguleerimis-süsteem

lähenemis-süsteem

Poiste lähenemissüsteem haagib võidusõiduautolt ka õllemargi nime

WIK

ICO

MM

ON

S

Jaanuar 2016 | PSÜHHOLOOGIA SINULE 37

mitmesuguste mõ tlemisü lesannete ajal on hiljem alustanute omast eri-nev. Ootuspä raselt on nad suurema tõ enä osusega alkoholi võ i mõ ne muu sõ ltuvuse kü ü sis.

Nende faktide tõ lgendamiseks tu-leb aga vastata võ tmekü simusele –kuivõ rd on kirjeldatud haavatavus teismeeas joomise otsene tagajä rg ning kuivõ rd on sellel ja vara-sel joomisel mingi kolmas ü hine algpõ hjus? Nagu kohe selgub, anna-vad oma panuse mõ lemad mehha-nismid.

Noorelt joomisega alustamine on lõksAlustame alkoholi otsesest mõ just. Regulaarne suure alkoholikoguse joomine tõ epoolest vigastab pisitasa aju. Suureks loetakse sageli etanooli-kogust, mille saab kä tte neljast-viiest sama alkoholisisaldusega joogist nagu pudel õ lut võ i siidrit, klaas vei-ni võ i kokteili ja pits kanget alkoho-li. Regulaarseks saab nende koguste joomist pidada juba alates paarist korras kuus.

Sageli purjujoomine mõ jub noorele ajule tugevamalt kui tä iskasvanule. Loomkatsetest tea-me, et need kahjustused suudavad jä tta pü siva jä lje olendi mõ tlemis- ja tegutsemisvõ imele. Meenutades aju hilisema arengu mehhanismi, pole see ü llatav. Kui etanool takis-tab ajus ü hendusteede laiendamist, jä ä vad mõ tete sõ idukiirused mada-lamaks ning ummikud sagenevad. Samuti on loogiline, et alkoholivi-gastuste all kannatavad enim need ajupiirkonnad, kus teede sillutami-ne joomise ajal alles kä ib. Seetõ ttu on etanooli kahjud noores ajus tä iskasvanutega võ rreldes suuremad just reguleerimissü steemis.

Seepä rast võ ibki noorelt joo-mist nimetada lõ ksuks – kõ ige enam kannatab selle all just see ajusü steem, mida lä heb siis ja edas-pidi tarvis alkoholi- ja muude ah-vatluste mõ istlikuks juhtimiseks. Seda ideed illustreerib katkend-lik sinine arengutrajektoor joo-nisel 2. Lisaks pole vä listatud, et rutakas kokkupuude alkoholi-ga muudab ka lä henemissü steemi pü sivalt tundlikumaks nii alko-holile kui teistele mõ nuainetele ja -tegevustele. Seda stsenaariumit kujutab joonisel katkendlik puna-

ne joon. Ü htaegu kahel rindel te-gutsedes võ ib alkoholi varajane kuritarvitamine seega soodustada pü sivat tasakaalutust lä henemis- ja regulatsioonisü steemide va-hel, justkui igavese teismelisuse teket. Tuleb muidugi arvestada, et liigvarase joomise lõ ksule as-tuvad noored vastu erineva eel-soodumusega. Mõ nel inimesel on lähenemissü steem sü nnipä raselt veidi tugevam kui reguleerimis-süsteem, teisel jälle vastupidi. Pa-raku lükkab lä henemissü steemi kasvuspurt alkoholilõ ksu tõ enä olisemalt just neid noori, kelle reguleerimissü steem on juba niigi lähenemissüsteemi ohjamisega hä-das. Nõ nda tekib nõ iaring, kus al-koholini jõ uavad varem just need noored, kes regulatsioonisü steemi pä rssimist endale kõ ige vä hem luba-da saavad.

LahendusSeame lõ petuseks faktid veelkord ritta. Ü hendusteede valikuline sil-lutamine eesajus jä tkub umbes kü mmekond aastat pä rast seda, kui alkohol leiab koha paljude eesti teis-meliste elus. Nii jä ä b etanoolile palju

aega aju ehitamist segada. Ennekõ ike on sellele mõ jule haavatav pikalt tel-lingutes pü siv regulatsioonisü steem. Ent just seda sü steemi on inimesel vaja nii tungide reguleerimiseks, millest selles loos juttu oli, kui pal-juks muuks, mis meid loomarii-gist eristab – teadvus, loovus, enese mõ istmine ja teadlik juhtimine on kõik eesajuga tihedalt seotud funkt-sioonid (joonis 3).

Lahendus on muidugi lihtne – lü kata regulaarne suurte alkoholi-koguste tarbimine kahekü mnendate eluaastateni. Loomulikult ei jä rgne igale sellest varem proovitud al-koholilonksule ajukahjustus. Ise-gi ü ksiku raske peo mõ ju ajule on mikroskoopiline ja pö ö rduv. Aga regulaarne korraga palju joomine on ohtlik. Korduvad purjujoomised jä tavad ajju jä lje ja halvimal juhul kuhjuvad need jä ljed nõ nda, et teis-meeale iseloomulikust lä henemis- ja reguleermisü steemide tasakaalu-tustest vä ljumine lü kkub edasi võ i jä ä bki pooleli.

Artikli ilmumist on toetanud Norra toetusfondid ja Sotsiaalminis-teerium.

Allikad:1. Lenroot, R. K. & Giedd, J. N. Brain develop-ment in children and adolescents: Insights from anatomical magnetic resonance imaging. Neu-rosci. Biobehav. Rev. 30, 718–729 (2006).2. Casey, B. J. & Jones, R. M. Neurobiology of the Adolescent Brain and Behavior: Implications for Substance Use Disorders. J. Am. Acad. Child Adolesc. Psychiatry 49, 1189–1201 (2010).3. Hermens, D. F. et al. Pathways to alcohol-in-duced brain impairment in young people: A re-view. Cortex 49, 3–17 (2013).4. Guerri, C. & Pascual, M. Mechanisms invol-ved in the neurotoxic, cognitive, and neurobe-havioral effects of alcohol consumption during adolescence. Alcohol 44, 15–26 (2010).5. Zoethout, R. W. M., Delgado, W. L., Ippel, A. E., Dahan, A. & van Gerven, J. M. A. Functional biomarkersfortheacuteeffectsofalcoholont-hecentral nervoussysteminhealthyvolunteers RID B-8845-2008. Br. J. Clin. Pharmacol. 71, 331–350 (2011).6. Kuntsche, E., Knibbe, R., Gmel, G. & Engels, R. Why do young people drink? A review of drin-king motives. Clin. Psychol. Rev. 25, 841–861 (2005).7. Moss, A. C. & Albery, I. P. A Dual-Process Mo-del of the Alcohol–Behavior Link for Social Drin-king. Psychol. Bull. 135, 516–530 (2009).8. Petit, G., Maurage, P., Kornreich, C., Ver-banck, P. & Campanella, S. Binge drinking in adolescents: A review of neurophysiological and neuroimaging research. Alcohol Alcohol 49, 198–206 (2014).9. Crews, F., He, J. & Hodge, C. Adolescent cor-tical development: A critical period of vulnera-bility for addiction. Pharmacol. Biochem. Behav. 86, 189–199 (2007).

Lähenemissüsteemi kasvuspurt lükkab seega alkoholilõksu tõenäolisemalt neid, kelle

reguleerimissüsteemi ülesanne on ühel või teisel moel niigi keerulisem. Nõnda tekib nõiaring, kus

alkoholini jõuavad varem just need noored, kes regulatsioonisüsteemi pärssimist endale kõige

vähem lubada saavad9.

Lahendus Seame lõpetuseks faktid veelkord ritta. Ühendusteede valikuline sillutamine eesajus jätkub umbes

kümmekond aastat pärast seda, kui alkohol leiab koha paljude teismeliste elus. Nii jääb etanoolile

palju aega aju ehitamist segada. Ennekõike on sellele mõjule haavatav pikalt tellingutes püsiva

regulatsioonisüsteem. Ent just seda süsteemi on inimesel vaja nii tungide reguleerimiseks, millest

selles loos palju juttu oli, kui pea kõigeks, mis eristab teda loomast (joonis 3) - vaba tahe, teadvus,

loovus, enese mõistmine ja teadlik juhtimine.

Lahendus on muidugi lihtne - lükata regulaarne suurte alkoholikoguste tarbimine vähemalt

kahekümnendate eluaastateni. Loomulikult ei järgne igale sellest varem proovitud alkoholilonksule

ajukahjustus. Isegi üksiku raske peo mõju ajule on mikroskoopiline ja pöörduv. Aga regulaarne

korraga palju joomine on ohtlik. Korduvad purjujoomised jätavad ajju jälje ja halvimal juhul

kuhjuvad need jäljed nõnda, et teismeeale iseloomulikust lähenemis- ja regeleermisüsteemide

tasakaalutustest väljumine lükkub edasi või jääbki pooleli.

Artikli ilmumist on toetanud Norra toetused ja Sotsiaalministeerium.

Viited 1. Lenroot, R. K. & Giedd, J. N. Brain development in children and adolescents: Insights from

anatomical magnetic resonance imaging. Neurosci. Biobehav. Rev. 30, 718–729 (2006). 2. Casey, B. J. & Jones, R. M. Neurobiology of the Adolescent Brain and Behavior: Implications for

Substance Use Disorders. J. Am. Acad. Child Adolesc. Psychiatry 49, 1189–1201 (2010). 3. Hermens, D. F. et al. Pathways to alcohol-induced brain impairment in young people: A review.

Cortex 49, 3–17 (2013).

Joonis 3. Reguleerimissüsteemi suurus erinevatel liikidel

kass koer makaak inimene

Kaadrid viinareklaamist - reguleerimissüsteemi-ta noorte pidu looduses

EKRA

AN

ITÕ

MM

IS