„Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021 ......KÄSKKIRI 07.08.2017 nr 90...

KÄSKKIRI

07.08.2017 nr 90

„Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021“ kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 80

lõikega 1, arvestades Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302

„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise,

hindamise ja aruandluse kord“ nõudeid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus riigieelarve

seadusega, mis jõustus 23. märtsil 2014. aastal.

Kinnitan „Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021“ (Lisa).

Saata: juhtkond, osakonnad, valitsemisala asutused, Rahandusministeerium, Riigikantselei.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Tamm

Maaeluminister

1

Maaeluministeeriumi

käskkiri nr 90

Lisa

MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

ARENGUKAVA 2018–2021

2

Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………. 4

TULEMUSVALDKOND: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS ......................................... 7

1. Tegevusvaldkond: Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning taimetervis ja

kvaliteetsed tootmissisendid ....................................................................................................... 7

Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus ...... 8

Meede 1.1.1: Tingimused ohutu toidu tagamiseks ........................................................ 8

Meede 1.1.2: Tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine ................................................ 13

Meede 1.1.3: Toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine .......... 14

Alavaldkond 1.2: Loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea

seisund ............................................................................................................................ 16

Meede 1.2.1: Tingimused loomade heaolu tagamiseks ja loomapidajate ning

tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ................................................................................... 16

Meede 1.2.2: Tingimuste loomine, et loomad oleksid terved ..................................... 18

Meede 1.2.3: Tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest

vabad ................................................................................................................... 20

Meede 1.2.4: Taime- ja loomakasvatajate teadmiste ja oskuste täiendamisele

kaasaaitamine .............................................................................................................. 24

Meede 1.2.5. Sihipärane põllumajandusloomade aretus ............................................. 26

Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite nõuetekohasus ja ohutus

inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ................................................................. 28

Meede 1.3.1: Ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise

tagamine ................................................................................................................... 28

Meede 1.3.2: Kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine ............................................... 31

Meede 1.3.3: Nõuetekohase sööda käitlemiseks vajalike tingimuste loomine ........... 34

Meede 1.3.4: Taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning

söödakäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine ................................ 35

2. Tegevusvaldkond: Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus ........................................... 37

Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine ................................................................... 38

Meede 2.1.1: Põllumajandustootjate teadmiste ja oskuste täiendamisele

kaasaaitamine .............................................................................................................. 39

Meede 2.1.2: Tootmis- ja töötlemistehnoloogia edendamine ..................................... 40

Meede 2.1.3: Põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi

struktuurimuudatusest ................................................................................................. 41

Meede 2.1.4: Stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine ........ 42

Meede 2.1.5: Põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine ........... 47

Alavaldkond 2.2: Traditsioonilised põllumajandusmaastikud, puhas keskkond ja

liigiline mitmekesisus ..................................................................................................... 50

Meede 2.2.1: Traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse

säilitamine ................................................................................................................... 50

Meede 2.2.2: Keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine.................... 52

Meede 2.2.3: Keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine .... 54

Alavaldkond 2.3: Maamajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja maa

elukeskkonna parandamine ............................................................................................ 57

Meede 2.3.1: Põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste

loomine ................................................................................................................... 58

Meede 2.3.2: Sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse

elukeskkonna parandamine ......................................................................................... 59

Meede 2.3.3: Sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele

kaasaaitamine .............................................................................................................. 63

3. Tegevusvaldkond: Kalandus ................................................................................................ 64

Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus ......................... 65

Meede 3.1.1: Kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine .................... 65

Meede 3.1.2: Optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris ..................... 67

Meede 3.1.3: Tugeva ekspordipotentsiaali tagamine .................................................. 68

Meede 3.1.4: Kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine ....... 69

3

4. Tegevusvaldkond: Valitsemisala organisatsiooni arendamine (tugitegevused) ................... 71

Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine ............................... 72

Meede 4.1.1. Tõhus ja tulemuslik juhtimissüsteem .................................................... 72

Meede 4.1.2 Eesmärgipärane ja kulutõhus finantsjuhtimine ...................................... 75

Meede 4.1.3 Eesmärgipärane ja säästlik hoonete ja muude varade juhtimine ............ 76

Meede 4.1.4 Tõhus siseauditeerimine ......................................................................... 78

Meede 4.1.5 Toimiv infosüsteem ................................................................................ 79

Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad ....................... 81

Meede 4.2.1 Tõhus personalipoliitika ......................................................................... 81

Meede 4.2.2 Tulemuslik organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine ................ 84

Meede 4.2.3 Lihtne, tõhus ja õiguslikult korrektne asjaajamine ................................. 85

Alavaldkond 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner ..................................... 86

Meede 4.3.1 Tulemuslik partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus.................... 87

Meede 4.3.2 Avalike teenuste hea kvaliteet ................................................................ 89

Meede 4.3.3 Tõhus õigusloome .................................................................................. 90

Meede 4.3.4 Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis ......................................... 92

Meede 4.3.5 Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises

otsustusprotsessis ........................................................................................................ 94

Lisa 1: Tegevusvaldkondade olukorra analüüs ........................................................................ 96

1. Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete

tootmissisendite tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs ............................................ 96

2. Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tegevusvaldkonna hetkeolukorra

analüüs .......................................................................................................................... 114

3. Kalanduse tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs ............................................... 159

4. Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna hetkeolukorra

analüüs .......................................................................................................................... 166

Lisa 2: Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 meetmed ......................................................... 179

Lisa 3: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmed .............. 181

Lisa 4: Kasutatud lühendid ja mõisted ................................................................................... 182

4

Sissejuhatus

Maaeluministeeriumi 11. aprilli 2016. a käskkirjaga nr 63 „Valitsemisala arengukava

2017–2020“ (edaspidi arengukava) muutmise eesmärk on kujundada ühiskonnas ühtne

arusaam valitsemisala tegevuseesmärkidest ning nende saavutamiseks vajalikest

rakendusmeetmetest. Arengukava sätestab Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala

riigiasutuste ühised strateegilised eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud ressursid

alamvaldkondade kaupa ning on aluseks nii riigieelarve strateegia, iga-aastaste

tegevuskavade kui valitsemisala riigiasutuste arengukavade koostamisele. Arengukava

koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja lähtutud teiste seas

riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegilistest

arengukavadest. Arengukava on koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri

2005. a määrusest nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,

täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”. Arengukava panustab peamiselt

riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda 2.15 Põllumajandus ja kalandus.

Maaeluministeeriumi haldusala võib tinglikult jaotada kolmeks põhitegevusvaldkonnaks:

(1) toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid;

(2) maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstus;

(3) kalandus.

Kolmele põhitegevusvaldkonnale on lisatud üks tugitegevusvaldkond:

(4) valitsemisala organisatsiooni arendamine.

Teaduse ja arenduse tegevusvaldkond on integreeritud kõigi nelja tegevusvaldkonnaga.

Käesolev arengukava sisaldab tulemusvaldkonna eesmärki, tegevusvaldkonnapõhiseid

arenguvisioone, tulemusvaldkonna alaeesmärke, mõõdikuid (andmehaldurid on märgitud

tärniga vastava üksuse lühendiga), meetmeid, tegevusi ning nende vahetuid tulemusi.

Olukorra analüütiline kirjeldus on põhi- ja tugitegevusvaldkondade lõikes esitatud lisas 1.

Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete

tootmissisendite valdkonnal (1) on oluline roll inim- ja loomatervise ning ohutu

elukeskkonna tagamisel ning ka majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamisel

põllumajanduses. Seetõttu on käesoleva arengukava vastavas peatükis käsitletud nimetatud

valdkonnas kavandatavaid tegevusi, mille eesmärk on tagada ohutu toit, loomade heaolu ja

tervis, ohutu keskkond ning põllumajandussaaduste ja tootmissisendite nõuetekohasus.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigina on Eestil võimalus osaleda ühenduse maaelu ja

kalanduspoliitikas ning saada osa EL eelarvest vastavate tegevusvaldkondade (2-3) arengu

toetusteks. Sellest tulenevalt on antud valitsemisala arengukavas käsitletud mõlemates

nimetatud valdkonna arengukavades kavandatavaid tegevusi. Perioodi 2014–2020 maaelu

ja kalanduse arengukava meetmete nimekiri on lisatud käesoleva dokumendi lisadesse 2 ja

3. Ka varasema „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ mitmed meetmed sisalduvad 2018–

2019 aasta valitsemisala arengukavas põhjusel, et tegemist on meetmetega, kus taotlejad

on võtnud 5-aastase kohustuse, mis kanduvad edasi järgmisse programmiperioodi (vastav

järelhindamise aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt 2018. aastal).

Seega sõltub valitsemisala arengukava rakendatavus nii riigi eelarvevahenditest kui EL

eelarvest kaasfinantseeritavate programmide rahastamisest ning valitsemisala

organisatsioonide haldusvõimekusest (4). Riigi kohustus on muuhulgas tagada EL õiguses

nõutud pädevate asutuste jätkusuutlikkus ja neile seadusega pandud ülesannete

nõuetekohane täitmine, millest sõltub oluliselt nii riskide ohjamine kui konkurentsivõime

tagamine. Oluline nimetatud ülesannete täitmisel on kindlustatus nõuetekohase

laboriteenuse ja rakenduslike teadusuuringutega.

5

Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava koostamine ja koordineerimine toimub

Maaeluministeeriumi kantsleri juhtimisel. Nii arengukava koostamise eeltöö, kui selle

täiendamise ettepanekud tehakse vastavate asekantslerite eestvedamisel ja

strateegiaosakonna koordineerimisel tegevusvaldkondade põhistes töögruppides, kuhu on

kaasatud ka Maaeluministeeriumi haldusala asutuste esindajad. Arengukava eesmärkide

saavutustaset hinnatakse vastavalt mõju-, tulemus- ja väljundindikaatorite põhjal iga aasta

algul, milledest tulenevalt täiendatakse ka arengukava. Maaeluministeeriumi valitsemisala

arengukava muutmise kinnitab maaeluminister käskkirjaga.

2019. aastal on Maaeluministeeriumil kavas üle minna valdkonnaarengukavale.

Maaeluministeeriumi valitsemisala strateegilised alused

Maaeluministeeriumi valitsemisala MISSIOON on:

Maaeluministeeriumi VÄÄRTUSED on:

hoolivus * koostöö * tulemuslikkus * uuenduslikkus * vastutustunne

Maaeluministeeriumi valitsemisala VISIOON on:

Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkonnad:

– Toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid

Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Terve inimene, terve ja kaitstud loom ning ohutum

keskkond.

– Maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstus

Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik maaelanikkond.

– Kalandus

Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik kalurkond.

Maaeluministeeriumi valitsemisala tugitegevusvaldkond:

– Valitsemisala organisatsiooni arendamine

Tugitegevusvaldkonna arenguvisioon: Riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud

administratsioon, kes suudab partnerite kaasabil täita püstitatud strateegilisi eesmärke.

Loome võimalused konkurentsivõimelise põllumajandus- ja kalandussektori

ning maapiirkondade arenguks!

Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega

maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.

6

Valitsemisala strateegilised siseriiklikud alused:

1. „Säästev Eesti 21”;

2. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”;

3. „Eesti julgeolekupoliitika alused”;

4. „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020”;

5. „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019” ning selle rakendusplaan

6. “Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020”,

7. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020”;

8. „Eesti kalanduse strateegia 2014–2020”;

9. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020”;

10. „Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava“, „Ida-Eesti vesikonna

maaparandushoiukava“, „Koiva vesikonna maaparandushoiukava“;

11. „Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020”;

12. „Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava

aastateks 2014–2021”;

13. „Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020”;

14. „Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020”;

15. „Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“;

16. „Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020”;

17. „Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise

tegevuskava 2012–2020”;

18. „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas aastateks 2013–2017”;

19. „Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava

aastateks 2015–2021”;

20. Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine

aastatel 2014–2020“;

21. Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“;

22. Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–

2021”;

23. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.

24. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“;

25. „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“;

26. „Eesti Infoühiskonna arengukava 2020“;

27. „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“;

28. „Avalike teenuste korraldamise roheline raamat“ (2013);

29. "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019";

30. „Riigi kinnisvara tegevuse strateegia“ (2007);

31. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“;

32. „Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020“;

33. „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned 2015–2020“;

34. „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020“.

„Riigi eelarvestrateegia 2017–2020” põhiselt kuuluvad Maaeluministeeriumi

valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkondadesse „Põllumajandus ja kalandus“,

„Regionaalareng ja maaelu“ ja „Tervis“. Tervikuna panustab Maaeluministeeriumi

valitsemisala arengukava tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, läbi alaeesmärgi

1.1 (Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus) panustatakse

tulemusvaldkonda „Tervis“ ning läbi alaeesmärgi 2.3 (Põllumajandusega seotud

piirkonnad on tasakaalustatult arenenud ning elukeskkond maal on paranenud)

panustatakse tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“.

http://www.agri.ee/public/18.11.2013.pdf

http://www.valitsus.ee/failid/Eesti_Kalanduse_Strateegia_2007_2013.zip

7

TULEMUSVALDKOND: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

Tulemusvaldkonna eesmärk:

Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis

tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.

1. Tegevusvaldkond: Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning

taimetervis ja kvaliteetsed tootmissisendid

Tegevusvaldkonna arenguvisioon:

Terve inimene, terve ja kaitstud loom, ohutum elukeskkond!

1.1 Tegevusvaldkonna lühikirjeldus

Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning

taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite tegevusvaldkond hõlmab toiduohutuse,

loomatervise, veterinaarpraksise, loomakaitse, põllumajandusloomade aretuse,

taimetervise, taimekaitse, sortide registreerimise ja sordikaitse, seemne ja taimse

paljundusmaterjali tootmise ja turustamise, väetiste ja sööda käitlemise ning nende

nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist.

Tegevusvaldkonna arenguga enim seotud struktuurüksused

Tegevusvaldkonna õigusaktide väljatöötamise ja tegevuste koordineerimise eest vastutavad

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, teadus- ja

arendusosakond ning haldusosakond. Lisaks ministeeriumile tegelevad antud

tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamisega Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Veterinaar-

ja Toidulaboratoorium (VTL), Põllumajandusamet (PMA), Põllumajandusuuringute

Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maamajanduse

Infokeskus (MMIK), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS ja AS Vireen. Seoses riigireformiga võib 2017–2018 toimuda

muutusi.

Tegevusvaldkonna reguleerimisele ja arengule kaasaaitavad olulisemad õigusaktid

Peamisteks valdkonda reguleerivateks seadusteks on toiduseadus, veterinaarkorralduse

seadus, loomatauditõrje seadus, loomakaitseseadus, põllumajandusloomade aretuse seadus,

loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus,

alkoholiseadus, taimekaitseseadus, söödaseadus, mahepõllumajanduse seadus, taimede

paljundamise ja sordikaitse seadus, väetiseseadus, hädaolukorra seadus, rahuaja riigikaitse

seadus ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus. Kaudselt reguleerivad

muuhulgas valdkonda ravimiseadus, välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seadus, kutseseadus, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse

seadus, kutseõppeasutuse seadus ja ülikooliseadus. Lisaks reguleerivad valdkonda

otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid ning Vabariigi Valitsuse korraldus „Riigikaitse

arengukava 2013–2022“ mittesõjalised osad. Tegevusvaldkonna kohta on välja töötatud

riskianalüüsid, situatsiooniplaanid ja toimepidevuse plaanid hädaolukordade ja

eriolukordade ohjamiseks ja tegevuste koordineerimiseks.

8

1.2 Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused

Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu

kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur

ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu

loomse toidu tagamisel. Ohutuma keskkonna kindlustab muuhulgas taimetervise ja

taimekaitse nõuete järgimine ning põllumajanduses kasutatavate tootmissisendite

nõuetekohasus.

Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus

Alaeesmärk 1.1: Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud

Alaeesmärgi mõõdikute tabel:

* Statistikaamet avaldab 2016. a andmed juunis 2017. Märgitud tase on 2017–2020 arengukavas planeeritud

tase.

NB! Tegemist on muuhulgas RES 2016–2019 tulemusvaldkonna „Tervis“ eesmärgile

„Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud” kaasaaitamisega, mille saavutamise

peavastutajaks on Sotsiaalministeeriumi ja üheks kaasvastutajaks Maaeluministeeriumi.

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud 3 meedet:

tingimused ohutu toidu tagamiseks;

tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine;

toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine

Kaudselt aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa ka teised selle valdkonna meetmed.

Meede 1.1.1: Tingimused ohutu toidu tagamiseks

Tegevussuunad: Tingimuste loomine toiduga seotud riskide vähendamiseks,

kõrvaldamiseks või vältimiseks.

Mõõdikute tabel:

E1.1.1: Tervena (piiranguteta) elatud eeldatav aastate arv sünnimomendil (meestel,

naistel ) (ESA, TOO)

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016*

M: 53,0

N: 57,0

M: 53,7

N: 56,7

M: 53,1

N: 57,1

M: 53,6

N: 56,1

M: 57,5

N: 62,5

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

M: 58,1

N: 63,1

M: 58,6

N: 63,7

M: 59,2

N: 64,4

M: 60,0

N: 65,0

M: 60,0

N: 65,0

Tegelik tase Sihttase

2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.1.1.1: Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest

materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud

proovide arvust (VTA, TOO)

96,7% Eesmärk on, et vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on

nõuetele vastavad

9

Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:

Jrk nr

VALITSEMISALA TEGEVUSED

(seotud struktuurüksused)

VAHETUD TULEMUSED

T1.1.1.1 Valdkonnaga seotud teaduslike

riskihinnangute, ekspertarvamuste,

uuringute ning seirete tellimine,

korraldamine, teostamine. (TOO,

VTA, VTL, PMK)

Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,

1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.

Omame usaldusväärseid andmeid,

ekspertarvamusi ja

riskihinnanguid inimeste ja

loomade tervise ning heaolu

tagamiseks vajalike

riskijuhtimismeetmete

kavandamiseks.

T1.1.1.2 Tõhustatakse rahvusvaheliste

organisatsioonide, eelkõige Codex

Alimentarius’e, töös osalemist.

Osaletakse aktiivsemalt istungitel

tuginedes ettepanekutes

riskihindamise tulemustele,

eksperthinnangutele ja teaduslikele

uuringutele. Tegevus hõlmab nii

toitu kui sööta. (TOO, PTKO,

KPTTO)

Rahvusvahelises kaubanduses sh

Eestis turuleviidav toit on ohutu

inimese tervisele ning sööt on

ohutu loomade ja inimeste

tervisele ning keskkonnale.

Rahvusvahelises kaubanduses

referentsina kasutatavad

standardid ja muud dokumendid

on väljatöötatud järgides

rahvatervise kaitse kõrge taseme ja

teaduslikel andmetel tuginemise

põhimõtteid. Nende

väljatöötamisel on arvestatud

Euroopa Liidu, sh Eesti seisukohti,

mis järgivad eelnimetatud

põhimõtete rakendamist.

T1.1.1.3 Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi

EFSA) kontaktasutuse (TOO)

koordineerimisel jätkatakse koostööd

EFSA-ga, osaledes Nõuandva kogu

ja koostöövõrgustike kohtumistel.

Tõhustatakse EFSA

tegevusvaldkonnas pädevate

organisatsioonide koostöövõrgu

liikmete osalemist hangetes ja

projektikutsetes ning

teadusekspertide osalemist

riskihindamispädevust tõstvates

koostööprojektides ja koolitustel.

(MEM, VTA, PMA) Tegevus

hõlmab meetmeid 1.1.1, 1.2.1, 1.2.2,

1.2.5, 1.3.3.

Toimub aktiivne koostöö ja

infovahetus teaduslike hinnangute,

andmete kogumise ja

riskihindamismetoodikate osas

EFSA ja teiste EL

liikmesriikidega.

Eesti teadus- ja pädevad asutused

osalevad EFSA projektides ja

hangetes, panustades sellega EL

toiduohutuse

riskihindamistegevustesse ning

omandades väärtuslikke

koostöökogemusi.

Eesti teadlaste riskihindamis-

pädevus on suurenenud ning

seeläbi antakse senisest rohkem ja

M1.1.1.2: Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv

100 000 elaniku kohta (eesmärk – vähendada haigestumust) (TA, TOO)

195 Eesmärk on, et toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku

kohta on alla 200

10

asjakohasemaid sisendeid

riskijuhtimisotsuste tegemiseks.1

T1.1.1.4 Valdkonna järelevalve

kvaliteedijuhtimiskontseptsiooni

loomine ja rakendamine.

(VTA, VTL, PMK)

Jätkatakse järelevalvesüsteemi

tõhustamist vastavalt järelevalvet

reguleerivate õigusaktide nõuetele;

muuhulgas riskipõhise järelevalve

parendamine. (MEM, VTA, PMA)


1.1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.

Valdkonnas teostatav järelevalve

on tõhus, ühtlase tasemega ja

jätkusuutlik, sh kuluefektiivne.

T1.1.1.5 Riigi toidu tegevusvaru

moodustamine ning tegevused, et

oleks tagatud varu kasutamine,

kontrollimine ja aruandluse tagamine

ning uuringute läbiviimine. (HO)

Tagatud on toiduainete varu ning

on olemas valmisolek

hädaolukorras, eriolukorras ja

riigikaitse toimimiseks, et tagada

elanikkonna toidu minimaalsed

põhivajadused ning hädaolukorra

tagajärgede leevendamine või

elutähtsa teenuse toimepidevuse

katkestuse tagajärgede

leevendamine.

T1.1.1.6 Valdkonna analüüsile,

teadusuuringutele ja riskihindamise

tulemustele, eksperthinnangutele

ning erinevate osapoolte arvamustele

(kaasamine) tuginevate meetmete

väljatöötamine, sh EL

otsustusprotsessis osalemiseks Eesti

seisukohtade kujundamine ja

esitamine ning tegevus- ning

kontrollikavade koostamine. (TOO,

VTA, PMA)

Välja on töötatud ja rakendatud

toiduohutuse tagamiseks vajalikud

õigusaktid, juhendid,

tegevuskavad vm meetmed

rahvatervise kaitsmise eesmärgil.

EL otsustusprotsessis on esitatud

Eesti seisukohad. Õigusaktid ja

seisukohad toetuvad

riskihindamise tulemustele,

eksperthinnangutele, teaduslikele

uuringutele ning erinevate

osapoolte arvamustele

(kaasamine).

T1.1.1.7 Valdkonna laborite analüütilise,

diagnostilise ning teadusliku

ekspertiisialase võimekuse tagamine.


1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3. (TOO,

VTL, PMK)

Laborid teostavad kvaliteetseid

analüüse toidu- ja söödaohutuse

ning loomatervise tagamiseks

vajalikus ulatuses. Toimiv

referentlaborite süsteem.

T1.1.1.8 Häda-, eri- ja erakorralisteks

olukordadeks valmisoleku ning

riigikaitse ettevalmistamise

korraldamise tagamiseks kajastatud

tegevuste täitmise korraldamine ja

elluviimine. Tegevus hõlmab

Korraldatud on kriisiolukordade

operatiivseks lahendamiseks

vajalik asutustevaheline koostöö

ning tagatud õiguslik ja

protseduuriline alus tegevuste ellu

viimiseks.

1 Seotud: T1.1.1.7 ja T1.1.1.9 (laboritehnika).

11

meetmeid 1.1.1, 1.1.2, 1.1.3, 1.2.2.

(HO, VTA,VTL, TOO, ASO)

Tagatud on tegutsemine

kriisiolukorra lahendamiseks.

T1.1.1.9 Mikroobide resistentsuse (AMR)

vähendamise tegevuskava

rakendamine ja ajakohastamine,

arvestades seejuures terviklikku

lähenemist ehk seost inim- ja

veterinaarmeditsiini vahel. (TOO,

VTA, VTL)

Tegevuskava on ajakohastatud ja

rakendatud, sh AMR uuringud

käivitatud.

Koostöös Sotsiaalministeeriumi,

Terviseameti jm osapooltega on

rakendatud ühtne lähenemine AMR

vähendamiseks.

T1.1.1.10 Teaduslike riskihinnangute ja

uuringute korraldamine laiendatud

mahus. (TOO, VTA)


1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.

Toimib sõltumatu, teaduspõhine

ning kindlaid põhimõtteid ja

protseduure järgiv riskihindamise

süsteem. Läbi on viidud täiendavad

uuringud, millest saadud andmed on

aluseks riskihindajatele

riskihinnangute teostamisel ja

riskijuhtidele erinevate meetmete

kavandamisel.

T1.1.1.11 Toiduohutuse seirete laiendamine.

(VTA)

Tagatud on peamised vajalikud

andmed (dioksiin jm saasteained,

lisaaine, toiduga kokkupuutuvad

materjalid, mikroobide resistentsus),

mida kasutatakse toiduohutusalaste

ülevaadete koostamiseks, teaduslike

riskihinnangute läbiviimiseks,

järelevalve planeerimiseks ja mis

aitavad kaasa kaubandustegevuse

jätkumisele ning uute turgude

avanemisele.

T1.1.1.12 Kogu toidutarneahela

järelevalvesüsteemi valmisoleku

analüüs rakendada uut EL ametliku

kontrolli määrust.

Protsesside kaardistamine, tõhususe ja

tulemuslikkuse hindamise süsteemi

loomine, sh tegevuspõhise

kuluarvestuse süsteemi väljatöötamine

ja juurutamine VTA-s, jms, et

võimaldada uue ametliku kontrolli

määruse järelevalvetasude peatüki

rakendamist. Infosüsteemide arendus.


1.1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.

(MEM, VTA, VTL, PMK)

Valminud on toidutarneahela

järelevalvesüsteemi analüüs ja

tegevuskava vajalike muudatuste

rakendamiseks. Hinnatud on ELi

ametliku kontrolli määruse

rakendamisega kaasnevad mõjud ja

koostatud on selle rakendamiseks

vajalike IT-investeeringute kava.

Hästitoimivad järelevalve protsessid

aitavad kaasa toidu ja sööda ohutuse

tagamisele. Võimaluste ja vajaduste

proportsionaalsuse tagamiseks on

loodud tegevuspõhine

kuluarvestussüsteem. Süsteem on

abivahend juhtimisotsuste

tegemiseks, organisatsiooni

üldefektiivsuse ja muudatuste

(kontrollimääruse) mõju, sh rahalise

mõju, analüüsimiseks. Vajalik

järelevalve infosüsteem toimib.

Loodud on VTA ja VTL vaheline

laborianalüüsi tulemusi edastav

infosüsteem.

T1.1.1.13 VTL seadmepargi uuendamine, labori

infosüsteemide arendamine. (VTL)

Tagatud on EL ravimijääkide seire

läbiviimine EL direktiivis 96/23

12

ettenähtud mahus ja metoodikate

alusel. Toimib toidu

mikrobioloogilise ohutuse kontroll

vastavalt ettenähtud metoodikatele.

Loodud on kaasaegne teiste

asutustega laborianalüüsi tulemusi

vahetav infosüsteem.

Referentvolituste täitmine on

volituste ulatuses nõuetekohaselt

tagatud.

T1.1.1.14 Teaduslike riskihinnangute ja neid

toetavate uuringute korraldamine

laiendatud mahus. (TOO, VTA)


1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.

Teostatud on riskijuhtimismeetmete

kavandamiseks vajalikud uuringud

ja riskihinnangud.

T1.1.1.15 Toiduohutuse seire laiendamine

(lisaained, saasteained, toiduga

kokkupuutuvad materjalid, mikroobide

resistentsus). Mitmeaastase programmi

loomine, mida korrigeeritakse igal

aastal. (VTA, TOO, VTL)

Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1 ja

1.3.3.

Toidu- ja söödaohutuse seire toimub

ka nendes valdkondades, kus

puuduvad õigusnormid või kus on

kavas olemasolevaid üle vaadata.


andmed, mida kasutatakse vastavate

õigusaktide mõjuanalüüside

läbiviimiseks, ohutusalaste

ülevaadete koostamiseks, teaduslike

riskihinnangute läbiviimiseks ja

järelevalve-tegevuse

planeerimiseks.2

T1.1.1.16 Jätkatakse kogu toiduohutuse

järelevalvesüsteemi täiustamist

tulenevalt EL uues kontrollimääruses

sisalduvatest muudatustest.

Infosüsteemide arendus. Tegevus

hõlmab meetmeid 1.1.1, 1.1.2, 1.2.1,

1.2.2, 1.2.5, 1.3.3. (MEM, VTA, VTL,

PMK, PRIA)

Vajalikud muudatused rakendatud

ning nende toimimine analüüsitud.

Valdkonna järelevalvesüsteem on

vastavuses järelevalvet

reguleerivate õigusaktide nõuetega.

T1.1.1.17 Mikroobide resistentsuse (AMR)

vähendamise tegevuskava

rakendamine (TOO, VTA)

Loodud on elektrooniline

andmekogu põllumajandus- ja

lemmikloomadel ravimite

kasutamise aruandluseks.

2 Antud tegevuste rühm on seotud mitmete ekspordi toetamisega seotud alategevustega. Järgnevalt on lisatud mõned

lisaeelarvetaotlusega seotud selgitused: 1) Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks luua põllumajandustootjatele paremad võimalused võimekuse kasvuks toidutarneahelas.

Vastav eksporti puudutav eesmärk on sõnastatud valitsuse tegevusprogrammis 2016-2019 konkreetse sihiga: Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on 925 miljonit eurot aastas. Sel eesmärgil teeb Maaeluministeerium VV-le ettepaneku

koostada toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava. Mahemajanduse tervikprogramm on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega

arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis looks Eesti eri paigus uusi töökohti ja luua põllumajandustootjatele paremad võimalused võimekuse kasvuks toiduainete tarneahelas. Lisaks sisaldab taotlus uute turgude avamise kulusid.

2) Ohtlikud taime- ja loomahaigused tekitavad suurt majanduslikku kahju nii riigile kui ettevõtjatele. Selleks et tagada hästi toimiv

riikliku järelevalve süsteem toiduohutuse valdkonnaga seonduvate riskide maandamiseks peab olema välja töötatud hästi toimiv kriisijuhtimissüsteem hädaolukordade kiireks ja operatiivseks lahendamiseks, senisest olulisemalt tuleb kasutada teadusuuringuid

kriisimeetmete väljatöötamises seda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lisarahastuse taotlus rahuldati kahe tegevussuuna osas (tegevuskava täpsustatud)

13

T1.1.1.18 Laborite seadmepargi uuendamine,

labori infosüsteemide arendamine.

(VTL, PMK)

Labori seadmepargi kaasajastamine

vastavalt VTL ja PMK seadmete

kaasajastamise ajakavale.3

2019–2021 UUED ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED

T1.1.19A Teatud mikrotoitainete uuring

(biomonitooring) Eesti rahvastiku

seas. (TOO)


andmed, mida kasutatakse

teaduslike riskihinnangute

läbiviimiseks, vastavate õigusaktide

mõjuanalüüside läbiviimiseks

(piirnormide kehtestamise vajadus

toidu rikastamisel) ja ohutusalaste

ülevaadete koostamiseks. (Uuringu

põhivastutaja

Sotsiaalministeerium).4

Meede 1.1.2: Tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine

Tegevussuunad: toidumärgistamise ja toiduohutusalase teabematerjali koostamine ja

teavitustöö tegemine

Mõõdikute tabel:

* Edaspidi toimub Eesti elanike ostueelistuste uuring üle aasta (2016, 2018, 2020).


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.1.2.1 Toiduga seotud riske ja

toitumissoovitusi käsitlevate

teabematerjalide koostamine ja

avaldamine.

(VTA, TOO)

Tarbijatele on erinevate kanalite

kaudu edastatud teavet

toiduohutuse teemadega

seonduvalt. Tarbija teeb

teadlikke toitumisvalikuid.

T1.1.2.2 Tervislike toitumisvalikute

soodustamine tehes toidu märgistust

käsitlevat teavitustööd tarbijatele.

(TOO, VTA)

Tarbijatele on erinevate kanalite

kaudu edastatud teavet toidu

märgistusele esitatavatest

nõuetest ning toidu märgistuselt

saadavast teabest. Tarbijate arv,

kes teevad tervislikke

toitumisvalikuid ja loevad toidu

3 PMK: järelevalvetööde toimimiseks nõuetele vastava laboriteenuse tagamiseks on vajalik PMK laboriseadmeid etapiviisiliselt

uuendada kogu perioodi vältel (iga-aastaselt), seega, kui 2018. a rahastusotsus oli negatiivne, siis tuleks vajadust rõhutada uuesti 2019-2022 kontekstis. Laboriseadmete uuendamise vajadusega on seotud erinevad tegevused (sh T1.1.1.7, T1.1.1.13, T1.1.1.18; jt) 4 Tegemist on koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu viidava tegevusega. MEM oleks üks kaasrahastajatest. Lisarahastuse taotlust RES

läbirääkimistel ei rahuldatud (uus taotlus 2018.a)


2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.1.2.3: Tarbijate osakaal, kes esmakordsel ostmisel vaatavad toidu märgistust* (EKI, EMOR)

78%

(alati 33%

sageli 45%)

Eesmärk on, et aastaks 2020 on tarbijate osakaal, kes loevad

toidukaupade esmakordsel ostmisel alati või sageli toidu märgistust

vähemalt 90%.

14

esmakordsel ostmisel märgistust

on kasvanud.

T1.1.2.3 Toidu- ja toitumissoovituste

rakendamine. (VTA, TOO)

Eesti toidu- ja toitumis-

soovituste rakendamiseks

ettenähtud tegevused on ellu

viidud (põhivastutaja

Sotsiaalministeerium)

T1.1.2.4 Programmi, mis aitaks vähendada

toitumisest tingitud terviseprobleeme,

meetmete rakendamine. (TOO)

Programmis kirjeldatud tegevusi

on ellu viidud (põhivastutaja

Sotsiaalministeerium).

T1.1.2.5 Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust

hindava regulaarse uuringu

käivitamine (iga 4 a tagant) (TOO,

ASO)

Tarbijate toiduohutusalase (mh

hügieeninõuded, märgistamine)

teadlikkuse kohta on andmed.

Saadud sisend MEM teavitus-

tegevuste planeerimiseks.

Meede 1.1.3: Toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine

Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus

Mõõdikute tabel:


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.1.3.4: Valdkonna spetsiifilise kutsega konsulentide arv (TAO)

0 0 1 1 1 1 1

M1.1.3.5: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud toiduohutuse

valdkonnaga seotud koolitus- ja teavitustegevuste arv (TAO, VTA)

50 19 30 30 30 30 30

M1.1.3.6: Koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)

999 619 800 800 800 800 800

M1.1.3.7: Teadusuuringute ja muude uuringute arv valitsemisalas (TAO, TOO)

(Arvestuspõhimõtete muudatus alates 2015.a, kui mõõdikutes hakkavad kajastuma ka MAK meetme 16.2

projektid)

5 10 2 12 12 12 12

15


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.1.3.1

Toidukäitlejate teavitamine ja

koolitamine toiduohutusega seotud

teemadel. MAK Teadmussiirde ja

teavituse meetme rakendamine, sh

temaatiline teadmussiirde programm.

VTA ja PMA koolitused sektorile.

(TAO, TOO).

Käivitatud on temaatiline

teadmussiirde pikaajaline programm

(PIP). Avaldatud on vajalikud

teabematerjalid (mh juhendid

kestvuskatsete tegemise ja EL

õigusaktidega reguleerimata

toidugruppide mikrobioloogiliste

näitajate kohta), loodud on

temaatiline veebileht, korraldatud

on erinevaid eesmärgiga seotud

koolitus- ja teavitustegevusi. Sektori

ja ühiskonna teadlikkus on

paranenud, info on kättesaadav.

Toiduohutuse valdkonna PIP

infopäevadel ja koolitustel

osalenute tagasiside üldhinnang

teemade käsitlusele ja sisule on hea.

T1.1.3.2 Toidu käitlemise alane konsulentide

koolitamine, MAK nõustamis-teenuste

toetamise meetme rakendamine. (TAO)

Sektori ja ühiskonna teadlikkus on

paranenud. Sektorile on vajalik

nõustamisteenus kättesaadav.

T1.1.3.3 Juhendite koostamine käitlejatele

toiduohutusnõuete järgimiseks sh

hea hügieenitava juhendite välja-

töötamise soodustamine. (TOO, VTA)

Koostatud on vajalikud juhendid

erinevatele käitlejarühmadele.

T1.1.3.4

MAK meetme 16.2 (uute toodete,

tavade, protsesside ja tehnoloogiate

arendamine) rakendamise kaudu

innovatsioonialase koostöö tugevdamine

ettevõtjate ja teadus-ja arendusasutuste

vahel. (TAO, MMIK, PRIA)

Toimub innovatsioonile suunatud

koostöö ettevõtjate ja teadlaste

vahel. Viiakse läbi ühiseid

katseprojekte ning muid

üksikprojekte uute toodete, tavade,

protsesside ja tehnoloogiate

arendamiseks.

T1.1.3.5 Programmi „Põllumajanduslikud

rakendusuuringud ja arendustegevus

aastatel 2015–2021“ rakendamine.

(TAO)

Maaeluministeeriumil on teadus-

põhine sisend õigusloomeks,

riiklikuks järelevalveks ja poliitika

kujundamiseks; sotsiaal-partneritele

on antud teaduspõhist sisendit;

rahvusvahelises teaduskoostöös

osalemine ja rahastamine on

koordineeritud.

T1.1.3.6 Teaduskoostöövõrgustikes osalemine,

ühtsete prioriteetide väljatöötamine koos

partnerriikidega, projektikonkursside

korraldamine.

ERA-Net SUSFOOD

teadusvõrgustikus osalemine.

(TAO, TOO, KPTTO)

T1.1.3.7 Uutes teaduskoostöövõrgustikes

osalemine, ühtsete prioriteetide

väljatöötamine koos partnerriikidega,

projektikonkursside korraldamine.

ERA-Net Cofund Sustainable Food

Production and Consumption

(SUSFOOD 2) teadusvõrgustikus

osalemine. (TAO; TOO; KPTTO)

16


seisund

Alaeesmärk 1.2: Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ning

taimetervis on hea


*Kaubapiirangute arv on tingitud kohustusest rakendada iga tuvastatud ohtliku taimekahjustaja suhtes

tõrjeabinõu, mis on saastunud kauba turustamise keeld (PMA)

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt viis

meedet:

tingimuste loomine, et loomade heaolu oleks vähemalt rahuldav ning elanikud

oleksid loomade heaolu tagamise vajadustest teadlikud;

tingimuste loomine, et loomad oleksid terved;

tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest vabad;

taime- ja loomakasvatajate teadlikkuse tõstmine;

sihipärase, põllumajandusloomade aretuse tagamine.

Meede 1.2.1: Tingimused loomade heaolu tagamiseks ja loomapidajate ning tarbijate

teadlikkuse tõstmiseks.

Tegevussuunad: loomade heaolu tagamiseks vajaliku õigusraamistiku ning toimiva

järelevalvesüsteemi kujundamine; loomapidajate ning tarbijate teadlikkuse tõstmine.

Mõõdikute tabel:

E1.2.2: Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv (VTA, PMA)

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016

0 0 1 PMA 0*

VTA 1

PMA 0

VTA 1

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

PMA 0

VTA 1

PMA 0

VTA 1

PMA 0

VTA 1

PMA 0

VTA 0

PMA 0

VTA 0

Eesmärk on taastada loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud

kauplemispiirangutest vaba staatus.


2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.2.1.8: Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest (VTA)

3,5% 3,3% 3,2% 3,1% 3,0% 2,9%

17


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.2.1.1 Katseloomade kaitse alase tegevuse

jätkamine, mille hulka kuulub

õigusruumi pidev täiendamine seoses

uuenduste sisse viimise vajadusega

õigusaktidesse ning

loomkatseprojekti loakomisjoni ning

katseloomade kaitse komitee töö

tagamisega. Loomkatse läbiviimise

loakomisjoni töö jätkamine. (MEM,

VTA)

Katseloomade kaitse valdkonna

õigusaktidesse on viidud sisse

asjakohased muudatused, mis

tulenevad uutest teaduslikest

uuringutest. Väljastatud on

loomkatsete-projekti load, mille

puhul on hinnatud projekti

raames teostatud loomkatsete

vastavust 3R põhimõtetel.

Teostatud on loomkatse-

projektide järelhindamine.

T1.2.1.2 Loomade heaolu reguleerivate

õigusaktide ajakohastamine nii

loomade pidamise, veo kui ka

põllumajandusloomade tapmise ja

hukkamise valdkonnas ning vastavate

õigusaktide rakendamise kontroll.

(MEM ja VTA)

Loomade heaolu reguleerivad

õigusaktid on ajakohased ning

võtavad arvesse teaduslike

uuringute tulemusi. Järelevalve

loomade heaolu õigusaktide

nõuete osas on läbiviidud

tõhusalt ning järelevalve

tegevuste planeerimisel on

arvesse võetud riskitegureid.

Loomi peetakse nõuetekohastes

tingimustes. Loomade veo-

nõuded on täidetud. Tapamajad

ja loomade tapmisprotsess (sh

looma uimastamine) vastavad

nõuetele.

T1.2.1.3 Elanike üldise loomade heaolu alase

teadlikkuse tõstmine (koostöös

loomakaitse organisatsioonidega).

Elanike parem teadlikkus

loomade kohtlemisest,

vähenenud väärkohtlemiste arv.

T1.2.1.4 Lemmikloomade ning tsirkuses ja

muudes avalikes kohtades

näidatavate loomade heaolu tõstmine.

(TOO)

Välja on töötatud lemmik-

loomade ning tsirkuses ja

muudes avalikes kohtades

näidatavate loomade heaolu

tagamiseks vajalikud õigusaktid,

juhendid, tegevuskavad vm

meetmed.

T1.2.1.5 MAK 2014–2020 meetme 14

(Loomade heaolu) rakendamine.

(MAO, PRIA, VTA)

Loomade pidamistingimused on

parenenud. PRIA kaudu

rakendatakse laialdasemalt

kõrgemaid loomaheaolu

tagamise meetmeid lisaks nn

baastasemele, mis on nõutud

üldistes loomaliigi põhistes

pidamisnõuetes.

T1.2.1.6 Lemmikloomade (sh veokoerade ja

valvekoerade) heaolu tõstmise

tegevuskava koostamiseks vajalike

Uuring tellitud ja tehtud.

Kogutud on andmed, mille

alusel on aastatel 2017–2019

18

algandmete kogumine. (TOO)

võimalik koostada tegevuskava

lemmikloomade heaolu

tõstmiseks.

2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED

T1.2.1.7A Lemmikloomade heaolu tõstmiseks

tegevuskava koostamine. (TOO)

Lemmikloomade heaolu

tagamiseks on koostatud

tegevuskava. Vähenenud on

hukatud soovimatute ning

hüljatud lemmikloomade hulk.

Loomade pidamisel on inimesed

vastutustundlikud (sh vastutavad

ka nendele kuuluvatel loomadel

sündivate järglaste eest).

Meede 1.2.2: Tingimuste loomine, et loomad oleksid terved

Tegevussuunad: tõhusam loomataudi ennetamine ja kontroll, loomataudi vaba staatuse

saavutamine või säilitamine

Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.2.2.1 Loomatauditõrje programmide

väljatöötamine. (VTA)

Programmidega haaratud

loomataudidest vaba riigi staatus

on saavutatud ja säilinud.

T1.2.2.2 Valdkonna analüüsile,

teadusuuringutele ja riskihindamise


ning erinevate osapoolte arvamustele

(kaasamine) tuginevate õigusaktide

eelnõude ja juhendite väljatöötamine

ja ajakohastamine vm meetmete sh

EL otsustusprotsessis osalemiseks

Eesti seisukohtade kujundamine ning

esitamine. (TOO)

Loomatervise tagamiseks

vajalikud õigusaktid, juhendid,

programmid, tegevuskavad vm

meetmed on välja töötatud ja

ajakohased. EL otsustus-

protsessis on esitatud Eesti

seisukohad. Õigusaktid ja

seisukohad toetuvad riski-

hindamise tulemustele, ekspert-

hinnangutele, teaduslikele

uuringutele ning erinevate

osapoolte arvamustele

(kaasamine).


2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.2.2.9: Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust (VTA)

1,6% 1,6% 0,8% 0,5% 0,4% 0,3%

M1.2.2.10: Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv (VTA)

1255 1500 800 500 400 300

19

T1.2.2.3 VTL analüütilise/diagnostilise ning

teadusliku ekspertiisialase võimekuse

tagamine. (VTL, TOO)

VTLis tehakse kvaliteetseid ja

tellija vajadustele vastavaid

analüüse loomatervise

tagamiseks vajalikus ulatuses.

Referentvolituste täitmine on

volituste ulatuses nõuetekohaselt

tagatud.

T1.2.2.4 Valmisoleku tagamine ning

efektiivsete tõrjemeetmete

rakendamine eriti ohtlike

loomataudide kahtluse ja puhkemise

tingimustes. (VTA, VTL, Vireen)

Tagatud on operatiivne tegevus

eriti ohtlike loomataudide

kahtlusel või puhkemisel.

Kehtestatud on vajalikud tõrje

tegevusjuhendid. Toimib

koostöö erinevate asutuste ja

ametkondade vahel.

T1.2.2.5 Tõhusama praktilise veterinaarõppe

korraldamine, rahvusvahelise

akrediteeringu säilitamine. (TOO,

TAO, VTA)

Veterinaarmeditsiini eriala

õpetamine on heal tasemel,

akrediteering on kehtiv.

T1.2.2.6 Loomatervise alase infosüsteemi

loomine. (VTA, VTL; MEM-ITO)

Loomaarstide, VTA ja VTL

tõhus tegevus loomataudide

avastamisel. Loomatervise alane

järelevalve on muutunud

riskipõhisemaks ja

kulutõhusamaks.

T1.2.2.7 Loomataudide leviku tõkestamiseks

vajalike riiklike lisameetmete

rakendamine. Muuhulgas loomsete

kõrvalsaaduste käitlemise

abimeetmete laiendamine.

Riigis on õiguslik, tehniline ja

finantsiline valmisolek taudide

ennetamiseks ja taudiolukorra

võimalikult kiireks

lahendamiseks, sealhulgas

loomsete kõrvalsaaduste, eriti

loomakorjuste kõrvaldamiseks.

Ajakohased tauditõrje

korraldamise- ja

koostööskeemid.

T1.2.2.8 Mesilaste haiguste leviku

tõkestamiseks vajalike meetmete

väljatöötamine ja rakendamine.

(VTA, VTL, PRIA )

Ameerika haudmemädaniku

tõrjeprogramm on koostöös

sektoriga väljatöötatud ja

alustatud rakendamist.

T1.2.2.9 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna

loomine ja infosüsteemi arendus.

(PRIA, VTA, MEM-ITO)

PRIA põllumajandusloomade

registri edasiarendused, loomade

registri veebipõhise kasutaja-

liidese loomine veterinaar-

arstidele ja -ametnikele.

Põllumajandusloomade

utiliseerimise vet. tõend vormi

5T elektroonilisel teel

väljastamise väljaarendamine.

BOVEX andmevahetus-

süsteemiga ühinemine.

20

T1.2.2.10 Riigi jaoks EL Loomatervise

määrusest ja Veterinaarravimite

määrusest tulenevate kohustuste

täitmiseks vajalike arenduste,

vahendite ja tööjõu vajaduse

väljaselgitamine ja planeerimine.

(PRIA, VTA, MEM)

Riigiasutustel on järgnevate

aastate eelarve, vahendite ja

tööjõu planeerimiseks vajalikud

sisendid olemas.


T1.2.2.11A Riigi jaoks EL Loomatervise

määrusest ja Veterinaarravimite

määrusest tulenevate kohustuste

täitmiseks vajalike meetmete

rakendamine. (PRIA, VTA, MEM)

Riigiasutused on valmis täitma

loomatervise valdkonna EL

õigusest tulenevaid ülesandeid ja

rakendavad neid asjakohaselt ja

põhjendatult. Registrid ja

andmekogud on vastavuses

nõuetega.

T1.2.2.12A Üliõpilastele tõhusama

veterinaarmeditsiini praktilise

kliinilise õppe korraldamine ja

valmistumine rahvusvahelise

akrediteeringu taotlemiseks 2019.

Aastal. (TOO, TAO, VTA)

Lähtuvalt Veterinaarkorralduse

seaduse muudatusest toimub

MEM-i eelarve kaudu Eesti

Maaülikooli loomaarstiõppe

kliinilise õppe korraldamisega

seotud tegevuskulude katmiseks

vajalik lisafinantseerimine.

Eelarve on suurenenud ning

seeläbi õppepraktikat läbinud

üliõpilaste arv tõusnud ja

veterinaarsete menetluste arv

kasvanud. Rahvusvaheline

akrediteering on saavutatud.5

Meede 1.2.3: Tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest

vabad

Tegevussuunad: ohtlike taimekahjustajate Eestisse sissetoomise ja leviku ennetamine ja

kontroll

Mõõdikute tabel:

5 Lisaeelarvetaotlus ei leidnud toetust, MEM esitab 2018. aastal uue taotluse aastaks 2019.


2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.2.3.11: Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja

muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal

uuritud proovide arvust (PMA)

98,9% 96,0% 96,0% 96,0% 96,0% 96,0%

M1.2.3.12: Laekunud rahvusvaheliste notifikatsioonide arv taimetervisenõuetele

mittevastavuse kohta (PMA)

5 2 2 2 1 1

M1.2.3.13: Kohaldatud tõrjemeetmete arv (PMA) (Oodatav tulemus on tõrjemeetmete arvu vähenemine, mis osutab ohtlike

21


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.2.3.1 Taimetervise alase regulatsiooni

arendamine, lähtudes õiguspoliitika

arengutest. (TTO, PMA)

Välja on töötatud ja rakendatud

taimetervise hea olukorra

tagamiseks vajalikud õigusaktid,

juhendid, tegevuskavad vm

meetmed.

Taimetervise valdkonna EL

õiguse normid on ülevõetud

korrektselt ja põhjendatult.

Regulatsiooni arendamisel on

arvestatud rahvusvaheliste

organisatsioonide poolt

kehtestatud õigusaktide,

standardite või soovitustega.

Vastuvõetud õigusaktid on Eesti

õigussüsteemi sobivad ja

tagavad Eesti rahvusvahelise

konkurentsivõime.

T1.2.3.2 Osalemine uute EL õigusaktide

eelnõude – taimekahjustajate vastaste

kaitsemeetmete, toidutarneahela

ametlike kontrolle ja muid ametlikke

toiminguid puudutavate ning

taimetervise valdkonnaga seotud

kulude haldamise nõuete välja

töötamisel. (TTO, PMA, PMK)

Osaletud on uute EL õigusaktide

eelnõude välja töötamisel; Eesti

seisukohad on siseriiklike

arutelude käigus ette valmistatud

ja EL tasandil esitatud.

T1.2.3.3 Osalemine rahvusvaheliste

organisatsioonide, eelkõige IPPC ja

EPPO töös ja riikide vahelises

koostöös, tuginedes ettepanekutes


uuringutele. (TTO, PMA, PMK)

Taimetervise valdkonna

rahvusvaheliste standardite,

nõuete ja õigusaktide

väljatöötamisel on Eesti

seisukohad kujundatud, esitatud

ja kaitstud.

T1.2.3.4 Taimetervise valdkonna pädeva

asutuse ülesannete täitmine mh

taotluste menetlemine, otsuste

väljastamine, Euroopa Komisjoni,

Maaeluministeeriumi ja

liikmesriikide vajadusel teavitamine.

(PMA, PMK)

Tagatud on kontroll ohtlike

kahjustajate leviku üle, vajadusel

on rakendatud tõrjeabinõusid.

Taimetervise valdkonnas ette

nähtud taotlused on

nõuetekohaselt menetletud.

Liikmesriigi pädeva

asutuse ülesanded on täidetud.

taimekahjustajate leviku vältimiseks rakendatava ennetustegevuse tõhususele.)

28 28 28 28 28 27

22

T1.2.3.5 Kontrolltoimingute ning asjakohaste

seirete ja monitooringute

läbiviimiseks vajalike

laboriuuringute ja -diagnostika ning

teadusliku ekspertiisialase võimekuse

tagamine. (PMK)

Pädevale asutusele (PMA-le)

vajalikud laborianalüüsid ja

ohtlike taimekahjustajate seirete

läbiviimiseks ning

järelevalveotsuste tegemiseks

vajalikud uuringud on teostatud.

T1.2.3.6 Ohtlike kahjustajate situatsiooni-

plaanide koostamine ja valmisolek

kriisireguleerimiseks. Ohtlike

taimekahjustajate tõrjemeetmete

kompenseerimise korra täiustamine.

(TTO, PMA)

Ohtlike taimekahjustajate

situatsiooniplaanid on välja

töötatud. Kohustused ja

vastutused ning käsuliinid

ohtliku kahjustaja leviku

piiramiseks ja sellest

vabanemiseks on määratletud ja

selleks vajalik ressurss tagatud.



(TTO, PMA, PMK, MEM-ITO)

Ettevõtjate ja pädeva asutuse

vahelist teabevahetust võimaldav

elektrooniline teabevahetus-

keskkond (MEM kliendiportaal)

on tagatud. Taimetervise register

on toimiv. Loodud on

infosüsteemide sidusus teiste

vajalike infosüsteemidega

(PMK, TRACES, E-fütosert jt)

ning kaardirakendused.

T1.2.3.8 Ohtlike kahjustajate levikust

avalikkuse teavitamine, infosüsteemi

arendus, kaardirakenduse aktiivne

kasutamine. (PMA)

EAGIS vm kaardirakendus on

kasutusele võetud.

T1.2.3.9 Ohtlike taimekahjustajate leviku

tuvastamiseks seirete ja

monitooringute läbiviimine. (PMA)

Olemas on ülevaade ohtlike

kahjustajate levikust Eestis.

Euroopa Komisjon,

Maaeluministeerium ja teised

liikmesriigid on teavitatud.

T1.2.3.10 Koostöö kaasatud asutustega

(Maksu- ja Tolliamet,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur

ja teised osapooled) järelevalve

teostamiseks. (PMA)

Taimede, taimsete saaduste

sisseveo ja ohtlike kahjustajate

kontroll on tagatud.

T1.2.3.11 Teadusliku riskihindamise süsteemi

tegevuse korraldamine. (TTO, PMA)

Toimib sõltumatu, teaduspõhine

ning kindlaid põhimõtteid ja

protseduure järgiv

riskihindamise süsteem. Läbi on

viidud täiendavaid uuringuid,

millest saadud andmed on

aluseks riskihinnangute

teostamisel ja erinevate

meetmete kavandamisel.

T1.2.3.12 Uute Euroopa Komisjoni otsustega

ettenähtud ohtlike taimekahjustajate

seirete korraldamine. (PMA)

Ohtliku taimekahjustaja seire on

läbiviidud, kahjustaja

avastamisel on rakendatud

tõrjeabinõusid, Euroopa

23

Komisjoni,

Maaeluministeeriumit ja teisi

liikmesriike on seiretulemustest

teavitatud.

T1.2.3.13 EL taimekahjustajate vastaste

kaitsemeetmete määruse ja ametliku

kontrolli määruse rakendamine.

Protsesside kaardistamine, tõhususe

ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi

loomine, sh tegevuspõhise

kuluarvestuse süsteemi

väljatöötamine ja juurutamine..

Infosüsteemide arendus. (TTO,

PMA, MEM-ITO)

Valminud on taimetervise

valdkonna järelevalvesüsteemi

analüüs ning tegevuskava

vajalike muudatuste

rakendamiseks.

Järelevalveprotsessid on

eesmärgipärased ja optimaalsed.

Võimaluste ja vajaduste

proportsionaalsuse tagamiseks

on loodud tegevuspõhine

kuluarvestussüsteem. Vajalik

infosüsteem toimib.

T1.2.3.14 Laboriseadmete etapiviisiline

uuendamine ja kaasajastamine.

(PMK)


vajalik EL nõuetele vastav

laboriteenus ja –diagnostika riigi

kohustuste täitmiseks ja

järelevalveotsusteks on tagatud.


T1.2.3.15A Uute EL õigusaktide eelnõude,

taimekahjustajate vastaste

kaitsemeetmete, toidutarneahela

ametlikke kontrolle ja muid

ametlikke toiminguid puudutavate

ning taimetervise valdkonnaga seotud

kulude haldamise normide üle

võtmine ja rakendamine. (TTO,

PMA, PMK)

Taimetervise valdkonna EL

õiguse normid on ülevõetud

korrektselt ja põhjendatult.


õigussüsteemi sobivad.

Kavandatud on uute nõuete

rakendamiseks vajalikud

meetmed ja nende

rakendamiseks on võimekus

loodud. Rakendatud meetmete

toimivus on analüüsitud.

T1.2.3.16A Taimetervise valdkonna

järelevalvesüsteemi täiustamine

tulenevalt EL uues taimekahjustajate

vastaste kaitsemeetmete määruses ja

kontrollimääruses sisalduvatest

muudatustest. Infosüsteemide

arendus. (TTO, PMA, PMK)

Vajalikud muudatused on

rakendatud ning nende

toimimine on analüüsitud.

Valdkonna järelevalvesüsteem

on vastavuses järelevalvet

reguleerivate õigusaktide

nõuetega.

24

T1.2.3.17A Uute Euroopa Komisjoni otsustega

ettenähtud ohtlike taimekahjustajate

seirete korraldamine. Ohtlike

taimekahjustajate mitmeaastase

järelevalve programmi loomine, mida

korrigeeritakse igal aastal.

Eriolukorra kavade loomine iga

ohtliku taimekahjustaja kohta, mis

potentsiaalselt oleks võimeline

kohastuma riigi territooriumil.

(PMA)

Mitmeaastase järelevalve

programm ning eriolukorra kava

on loodud korrektselt ja

põhjendatult. Ohtliku taime-

kahjustaja seire on läbiviidud,

kahjustaja avastamisel on

rakendatud tõrjeabinõusid,

Euroopa Komisjoni,

Maaeluministeeriumit ja teisi

liikmesriike on seiretulemustest

teavitatud.

T1.2.3.18A Laboriseadmete etapiviisiline

uuendamine ja kaasajastamine.

(PMK)






Meede 1.2.4: Taime- ja loomakasvatajate teadmiste ja oskuste täiendamisele

kaasaaitamine

Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus- ja arendus.

Mõõdikute tabel:


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.2.4.14: Loomakasvatuse ja taimekasvatuse konsulentide arv (eesmärk: vähemalt

säilitada) (TAO)

45 48 48 48 48 48 48

M1.2.4.15: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud loomade tervishoiu ja

taimetervise valdkonnaga seotud koolitus- ja teavitustegevuste arv (PMA, PMK, VTA,

TAO)

136 90 100 100 100 100 100

M1.2.4.3.16: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)

2680 4095 3000 3000 3000 3000 3000

M1.2.4.4.17: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv valitsemisalas (TAO)

(Arvestuspõhimõtete muudatus alates 2015. a, kui mõõdikutes hakkavad kajastuma ka MAK meetme 16.2

projektid)

4 16 8 21 21 21 21

25


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.2.4.5 Konsulentide koolitamine taime- ja

loomakasvatuse valdkonnas, MAK

nõustamisteenuste toetamise meetme

rakendamine. (TAO)

Sektori ja ühiskonna teadlikkus

on paranenud, nõustamisteenus

on kättesaadav.

T1.2.4.2 Looma- ja taimekasvatajate

teavitamine ja koolitamine. MAK

Teadmussiirde ja teavituse meetme

rakendamine, sh temaatiline

teadmussiirde programm. VTA

koolitused sektorile. (TAO, TOO)

Sektori teadlikkus on paranenud,

info on kättesaadav. Sektor on

regulaarselt informeeritud

kõikidest nõuetest söödaohutuse,

loomatervise ja -heaolu ning

aretuse ja taimetervise

valdkonnas.

T1.2.4.3 Juhendite koostamine loomakasvatus

sektorile loomatervise alaste nõuete

järgmiseks. (MEM, VTA)

Koostatud vajalikud juhendid.

T1.2.4.4 MAK meetme 16.2 (uute toodete,



innovatsiooni-alase koostöö

tugevdamine ettevõtjate ja teadus-ja

arendusasutuste vahel. (TAO,

MMIK, PRIA)

Toimub innovatsioonile

suunatud koostöö ettevõtjate ja

teadlaste vahel. Viiakse läbi

ühiseid katseprojekte ning muid

üksikprojekte uute toodete,

tavade, protsesside ja

tehnoloogiate arendamiseks.

T1.2.4.5 Programmi "Põllumajanduslikud

rakendus-uuringud ja arendustegevus

aastatel 2015–2021" rakendamine.

(TAO)

Maaeluministeeriumil on

teaduspõhine sisend õigus-

loomeks, riiklikuks järelevalveks

ja poliitika kujundamiseks;

sotsiaalpartneritele on antud

teaduspõhist sisendit;



koordineeritud.

T1.2.4.6 Teaduskoostöö võrgustikes




(TAO, TTO)

Tõusnud on teadlikkus, tootmine

ja töötlemine tugineb parimatele

kättesaadavatele teadus-

tulemustele, olemasolevaid

teadmisi levitatakse

laiaulatuslikult.

Euphresco teaduskoostöö

võrgustikus osalemine.

T1.2.4.7 Maaeluministeeriumi haldusala

teadusasutuse töökeskkonna

parendamiseks hoonete ja ruumide

renoveerimine. ETKI Jõgeva

aretuskeskuse renoveerimine ja

sisustamine. (FO, HO, TAO, ETKI)

ETKI renoveeritud Jõgeva

aretuskeskuses on töötajatele

loodud nõuetele vastavad

töötingimused. Aretuskeskus on

sisustatud teadustöö

läbiviimiseks vajaliku kaasaegse

katse- ja laboritehnikaga.

T1.2.4.8 Maaeluministeeriumi haldusala

teadusasutuse infrastruktuuri ning

Maaeluministeeriumi haldusala

teadusasutuse materiaaltehniline

26

materiaal-tehnilise baasi

kaasajastamise kava elluviimine.

Hoonete renoveerimise jätkamine

ning põldkatsete katsetehnika

uuendamine vastavalt teadustöö

vajadustele. (FO, HO, TAO, ETKI)

baas vastab tänapäevase

teadustöö tasemele.

T1.2.4.9 Uutes teaduskoostöö võrgustikes




(TAO)

EJP One Health: zoonoses -

emerging threats.



aastatel 2015–2021" eelarve

suurendamine 50% teadus-

uuringuteks, mis on suunatud taime-

ja loomahaiguste leviku

tõkestamisele, haiguste ennetamisele

ja nendega võitlemise valmisoleku

tõstmisele. (TAO)

Suureneb teadus- ja

arendustegevus taime- ja

loomahaiguste ennetamise ja

leviku tõkestamise alal ning

tiheneb rahvusvaheline koostöö,

mis on antud valdkonnas

võtmetähtsusega.

T1.2.4.11 Põllu- ja maamajandusteaduse

katsebaasi ja laboratooriumite

kaasajastamine ning vajaliku tarkvara

arendamine, st digitehnoloogilise

võimekuse tõstmine. (TAO)

Põllu- ja maamajandusteadus on

kaasaegne digitaalsete

võimaluste parema rakendamise

tõttu.


T1.2.4.12A Uutest toidutarneahela EL

õigusaktide paketi nõuetest sektori

teavitamine. (MEM, VTA, PMA)

Sektor on valmis nõuete

rakendamiseks.

Meede 1.2.5. Sihipärane põllumajandusloomade aretus

Tegevussuunad: aretusprogrammide täitmise järelevalve; geneetilise ekspertiisi

läbiviimine põllumajandusloomade põlvnemisandmete kontrollimiseks.

Mõõdikute tabel:

Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.2.5.18: Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud

loomade arvust (VTA)

- 70 % 75 % 80 % 85 % 90% 95 %

27


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.2.5.1 Jätkatakse järelevalvet aretus-

programmide täitmise ja jõudlus-

kontrolli läbiviimise üle. (VTA)

Aretusühingute töö vastab

aretusprogrammiga seatud

eesmärkidele.

T1.2.5.2 Põllumajandusloomade aretuse alase

õigusruumi pideva ajakohastamine

võttes arvesse EL õigusaktidesse

sisseviidavaid muudatusi. (MEM)

Selged ja ajakohastatud reeglid

põllumajandusloomade aretuse

valdkonnas.

T1.2.5.3 Aretustoetuse uuendatud, kulupõhise

maksmise rakendamise hindamine.

(MEM, PRIA)

Aretustoetust makstakse kulu-

põhiselt lähtudes hindamise

tulemusena kaasajastatud ja

täiendatud maksepõhimõtetest.

T1.2.5.4 Põllumajandusloomade geneetiliste

ressursside tegevuskava

väljatöötamine. (MEM)

Koostatud on riiklik tegevus-

kava, mille elluviimine tagab

ohustatud tõugude säilimise.

T1.2.5.5 Mitmeid valdkondi siduva

järelevalve-tasude ja riigilõivude

süsteemi rakendamine. (FO, PMA,

VTA, STO)

Järelevalvetasude ja riigilõivude

süsteem on välja töötatud,

testitud ja juurutatud.

2019-2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED

T1.2.5.6A Aretustoetuse maksmine

tõuraamatupidamise ja

jõudluskontrolli teostajatele

kooskõlas riigiabi reeglitega.

Aretustoetuse uuendatud, kulupõhiste

ühikumäärade rakendamine. (MEM)

Loomad on tõuraamatusse

kantud ja jõudluskontrolli all.

Aretustoetust makstakse ühiku-

määrade järgi, mille välja-

töötamisel on aluseks võetud

ajakohastatud tegelikke kulusid

tõuraamatupidamisele ja

jõudluskontrolli läbiviimisele.6

6 2018.a lisarahastuse taotlust ei toetatud. Taust: põllumajandusloomade jõudluskontrolli on lubatud toetada kuni 70% ulatuses tehtud

tegevuste mahust. Piimaveiste jõudluskontrolli toetuse määr moodustab hetkel hinnanguliselt 15% kogu jõudluskontrolli maksumusest.

28

Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite nõuetekohasus ja ohutus

inimese ja looma tervisele ning keskkonnale

Alaeesmärk 1.3: Põllumajanduslikud tootmissisendid on kvaliteetsed ja ohutud inimeste ja

loomade tervisele ja keskkonnale.


Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt 4

meedet:

ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise tagamine;

kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine;

nõuetekohase sööda tootmise ja kasutamise tagamine;

taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning söödakäitleja

teadlikkuse tõstmine.

Meede 1.3.1: Ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise

tagamine

Tegevussuunad: väetiste turustamise järelevalve; taimekaitsevahendite turustamise ja

kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse järelevalve

Mõõdikute tabel:

E1.3.3: Tuvastatud nõuetele vastavuste protsentuaalne osakaal põllumajandus-

saaduste ja põllumajanduslikus tootmises kasutatavate tootmissisendite kvaliteedi

ja ohutuse kontrollimiste arvust (PMA)

Tegelik tase

2011 2012 2013 2014 2015

85% 85,6% 91,4% 96,6% 96,4%

Sihttase

2016 2017 2018 2019 2020

95% 90% 90% 90% 90%


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.3.1.19 Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal

läbiviidud kontrollide arvust (PMA)

97,5% 97,9% 95% 95% 95% 95% 95%

M1.3.1.20 Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise kontrollidel tuvastatud

nõuetekohasuse osakaal läbiviidud kontrollide arvust (PMA)

99,0% 97,3% 95% 95% 95% 95% 95%

29


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.3.1.1 Taimekaitse ning väetise alase

regulatsiooni uuendamine

tulenevalt EL õiguse normidest

ning rahvusvaheliste

organisatsioonide poolt kehtestatud

standarditest või soovitustest.

(TTO)

Taimekaitse ning väetiste

valdkonna EL õiguse normid on

ülevõetud korrektselt ja

põhjendatult.

Regulatsiooni arendamisel

arvestatud rahvusvaheliste

organisatsioonide poolt kehtestatud

õigusaktide, standardite või

soovitustega.


õigussüsteemi sobivad ja tagavad

Eesti rahvusvahelise

konkurentsivõime.

T1.3.1.2 Osalemine uute EL taimekaitse ja

väetise valdkonna õigusaktide

eelnõude väljatöötamisel. (TTO,

PMA)

Osaletud on uute EL õigusaktide

eelnõude välja töötamisel; Eesti

seisukohad on siseriiklike

arutelude käigus ette valmistatud ja

EL tasandil esitatud.

T1.3.1.3 Taimekaitsevahendite turustamise

ja kasutamise ning väetiste

käitlemise pädeva asutuse

ülesannete täitmine. (PMA, PMK)

Taimekaitsevahendite ja väetiste

valdkonnas ette nähtud taotlused

on nõuetekohaselt menetletud.

Turustatavate taimekaitsevahendite

ja väetiste ning nende kasutamise

nõuetekohasus on tagatud..

Kvaliteetne avalik teenus on

tagatud ning liikmesriigi pädeva

asutuse ülesanded täidetud.

T1.3.1.4 Kontrolltoiminguteks vajalike

laboriuuringute ja -diagnostikaga

kindlustamine ning teadusliku

ekspertiisialase võimekuse

tagamine. (PMK)


vajalikud laborianalüüsid ja


vajalikud uuringud on tehtud.


loomine ja taimekaitse

infosüsteemi arendus lõpule

viidud. (TTO, PMA, PMK, PRIA,

MEM-ITO)



elektrooniline teabevahetus-


tagatud. Taimekaitsevahendite

infosüsteem on kasutusse võetud

ning võimaldab riskipõhist

planeerimist ja kiiremat andme-

töötlust. Loodud on sidusus teiste

valdkonna toimimiseks vajalike

info-süsteemidega. (PRIA, PMK,

VTA)

30

T1.3.1.6 Taimekaitsevahendite tsonaalsest

hindamisest tulenevate liikmesriigi

ülesannete täitmine. Taimekaitse-

vahendite toimeainete hindamisest

tulenevate ülesannete täitmine.

(PMA)

Eesti kohustused EL koostöös on

täidetud.

T1.3.1.7 Koostöö kaasatud asutustega

(MTA, VTA, PRIA, PMK,

Tarbijakaitseamet) järelevalve

läbiviimiseks. (PMA)

Illegaalsed taimekaitsevahendid on

tuvastatud ja kasutusest

kõrvaldatud. Teabevahetus

taimekaitsevahendi jääkide

tuvastamisest tagatud. Toetuste

väljamaksmiseks ette nähtud

nõuetele vastavuse (CC) kontrollid

läbi viidud ja andmed PRIA-le

edastatud. Nõuetele mittevastavad

väetised on tuvastatud ja pole

turule lubatud.

T1.3.1.8 Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskavas aastateks

2013–2017 loetletud tegevuste

tähtaegne elluviimine. (TTO,

PMA, ETKI, EMÜ)

Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava

rakendusplaanis loetletud

tegevused on ellu viidud vastavalt

ajakavale. Tagatud on turustatavate

taimekaitsevahendite ohutus

inimestele ja keskkonnale nende

nõuetekohase käitlemise korral.

T1.3.1.9 Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava aastateks

2018-2022 väljatöötamine.

Taimekaitsevahendite

kasutamisega inimese tervisele

ning keskkonnale kaasnevate

riskide vähendamine.

T1.3.1.10 Taimekaitseseadmete tehnilise

kontrolli süsteemi analüüs.

Vajaminevate meetodite

väljatöötamine puhtimisseadmete

tehnilise korrasoleku

kontrollimiseks.

T1.3.1.11 Vähelevinud või väikese

kasvupinnaga kultuuridel

kasutamiseks lubatud

taimekaitsevahendite lihtsustatud

korras turule lubamise võimaluste

tutvustamine. (PMA)

Ettevõtjatele on tutvustatud

taimekaitsevahendite turule

lubamise ja kasutusala laiendamise

võimalusi. Vajadusel on

taimekaitsevahendite kohta

kogutud andmeid asjakohastest

andmebaasidest ja teiste

liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

Osaletakse vähelevinud või

väikese kasvupinnaga kultuuride

töögrupis, ajakohastatakse

põhikultuuride ja vähelevinud

kultuuride nimekirja Eestis.


uuendamine ja kaasajastamine

laborianalüüsidega

kindlustamiseks riiklike

järelevalvetoimingute teostamisel.






31

Kaasaegse infosüsteemi

arendamine. (PMK; MEM-ITO)

Kaasaegne infosüsteem toimib.

T1.3.1.13 Uue EL väetisemääruse normide

üle võtmine. (TTO)

Väetise valdkonna EL õiguse

normid on ülevõetud korrektselt ja

põhjendatult. Vastuvõetud

õigusaktid on Eesti õigussüsteemi

sobivad ja tagavad Eesti

rahvusvahelise konkurentsivõime.


T1.3.1.14A Uue EL väetisemääruse normide

rakendamine ning väetise

valdkonna EL otsuste

rakendamine. (TTO, PMA, PMK)


rakendamiseks vajalikud meetmed

ja nende rakendamiseks on

võimekus loodud. Rakendatud

meetmete toimivus on analüüsitud.

Valdkonna järelevalvesüsteem on

vastavuses järelevalvet

reguleerivate õigusaktide nõuetega.

T1.3.1.15A IMKK (toiduohutuse, taime- ja

loomatervise ning loomade heaolu

valdkonna integreeritud

mitmeaastase kontrollikava) edasi-

arendamine. (TOO, TTO, SAO)

Auditijärgses raportis on

soovitused puuduste

kõrvaldamiseks ja olukorra

parandamiseks.

Meede 1.3.2: Kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine

Tegevussuunad: paljundusmaterjali, sh seemnete ja seemnekartuli, tootmine ja

turustamine; sortide registreerimine ja kaitse alla võtmine; tuulekaera tõrjeabinõud;

geneetiliselt muundatud (GM) sortide kasvatamine

Mõõdikute tabel:

* 2016. aasta seemnesaak on sertifitseerimisel, andmed ei ole lõplikud.


2015 2016* 2017 2018 2019 2020 2021

M1.3.2.21 Sertifitseerimise läbinud seemne- ja seemnekartuli partiide arv (PMA,TTO.)

78% 90% 90% 90% 90% 90% 90%

M1.3.2.22 Teravilja kultuuride puhul Eestis sertifitseeritud seemne osakaal,

kasutades külvinormi 150 kg/ha, Eestis külvisena kasutatud seemnekogusest (PMA,

TTO)

48 % 47% 49% 51% 53% 55% 57%

32


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.3.2.1 Taimse paljundusmaterjali

tootmise ja turustamise, sortide

registreerimise ja kaitse alla

võtmise õigusaktide eelnõude

väljatöötamine ja vajadusel

täiendamine kooskõlas EL

seadusandluse ja rahvusvaheliste

reeglitega. (TTO, PMA)

Õiguslik alus taimse

paljundusmaterjali tootmise ja

turustamise, sortide registreerimise

ja kaitse alla võtmise nõuetele ja

järelevalve korraldusele on

ajakohane ja kooskõlas EL


reeglitega.

T1.3.2.2 Osalemine EL taimse

paljundusmaterjali tootmise ja

turustamise, sortide

registreerimise ja sortide kaitse

alla võtmise õigusaktide

väljatöötamisel, tuginedes

ettepanekutes eksperthinnangutele

ja teaduslikele uuringutele. (TTO,

PMA)

EL taimse paljundusmaterjali


registreerimise ja sortide kaitse alla

võtmise õigusaktide

väljatöötamisel on Eesti seisukohad

kujundatud, esitatud ja kaitstud.

Tagatud on teabevahetus kaasatud

asutuste vahel.

T1.3.2.3 Osalemine rahvusvaheliste

organisatsioonide, eelkõige

OECD, UPOV ja ISTA, töös ja

riikide vahelises koostöös,


eksperthinnangutele ja

teaduslikele uuringutele. (TTO,

PMA, PMK)

Taimse paljundusmaterjali


registreerimise ja kaitse alla

võtmise valdkonna rahvusvaheliste

standardite, nõuete ja õigusaktide

väljatöötamisel on Eesti seisukohad

kujundatud, esitatud ja kaitstud.

Tagatud on teabevahetus kaasatud

asutuste vahel.

T1.3.2.4 Taimse paljundusmaterjali

tootmise ja turustamise valdkonna

pädeva asutuse ülesannete

täitmine. (PMA)

Eestis toodetud ja turustatav taimne

paljundusmaterjal vastab

kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Taimse paljundusmaterjali



Liikmesriigi pädeva

asutuse ülesanded on täidetud.

Sordilehte on võetud uued sordid.

T1.3.2.5 Sortide registreerimine ja kaitse

alla võtmine ning sordilehe

koostamine ja avaldamine. (PMA)

Sortide registreerimine ja kaitse

alla võtmine kehtestatud nõuete

kohaselt tagatud ja sordileht

koostatud ning avaldatud, teave EL

ühtsesse sordilehte edastatud.

T1.3.2.6 Laboriuuringute ja -diagnostikaga

kindlustamine, põldkatsete

läbiviimine. (PMK)

Pädev asutus on kindlustatud

taimse paljundusmaterjali

kvaliteedi määramiseks ja


vajaliku laboriteenusega. Sortide

registreerimis- ja

majandusviljelusväärtuste ning

33

järelkontrollikatsed on läbi viidud

vastavalt ettenähtud metoodikale.



(TTO, PMA, PMK)



elektrooniline teabevahetuse

keskkond (MEM kliendiportaal) on

tagatud.

T1.3.2.8 Tuulekaera seire ja tuulekaera

tõrjeabinõude rakendamise

järelevalve korraldamine.

Senisest tulemuslikuma tuulekaera

leviku vähendamise meetmete ja

kontrollisüsteemi väljatöötamine.

(TTO, PMA)

Tuulekaeraga saastunud alad on

tuvastatud ning tagatud on kontroll

tuulekaera tõrje rakendamise üle.

Alused tuulekaera leviku

vähendamiseks on seadusega

kehtestatud, kontrollisüsteem on

kavandatud ja eeldused

rakendamiseks loodud.

T1.3.2.9 Seemnemajanduse arengukava

aastateks 2014–2020

rakendamine. (TTO, PMA, PMK,

ETKI)

Seemnemajanduse arengukava

rakendusplaanis nimetatud

tegevused on vastavalt ajakavale ja

võimalustele ellu viidud.


uuendamine ja kaasajastamine

laborianalüüside läbiviimiseks

riiklike järelevalvetoimingute

teostamisel. (PMK)

Järelevalveotsuste tegemiseks

vajalik laboriteenus on kvaliteetne

ja vastab tänapäevastele nõuetele.

T1.3.2.11 Sortide registreerimis- ja

majanduslikke viljelusväärtuse

katseid tegevates katsekeskustes ja

katsejaamades uute tehnoloogiate

jätkuv juurutamine, seadmepargi

uuendamine ning personali

kompetentsi tõstmine. (PMK)

Uute metoodikate juurutamine ja

nüüdisaegse seadmepargi ja

inventariga varustatus tagab

katsekeskuste ja -jaamade

korraldatud katsete ja uuringute

kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ning

aitab efektiivsemalt täita

katsekeskustele pandud riiklikke

kohustusi.

T1.3.2.12 Volitatud laboratooriumite

süsteemi loomine. (PMA, PMK)

Volitatud laboratooriumite süsteem

on ellu viidud, laborid vastavad

nõuetele ja analüüsitud seeme

vastab kvaliteedinõuetele.

T1.3.2.13 Eraettevõtjatele põldtunnustamise

ja proovivõtmise väljavolitamine.

(PMA, PMK)

Põldtunnustamise ja proovivõtmise

teenus on tootjatele kättesaadav.

T1.3.2.14 Sordiandmete kogumine

otsetoetuste taotluste raames.

(PRIA, PMA)

Külviks kasutatud sortide alane

teave on kogutud ja kättesaadav

sordi omanikele ja järelevalve

teostamiseks.


T1.3.2.15A Sordi ning tuulekaera

valdkondade infosüsteemide

arendamine. (TTO, PMA, PMK)

Sordi ja tuulekaera infosüsteem on

kasutusele võetud ning võimaldab

riskipõhist tegevuste planeerimist

ja kiiret andmetöötlust. Loodud on

sidusus teiste valdkonna

toimimiseks vajalike

34

infosüsteemidega. (PMK, Euroopa

Komisjon/CPVO, UPOV, OECD)

T1.3.2.16A Laboriseadmete etapiviisiline

uuendamine ja kaasajastamine, et

kindlustada riiklike järelevalve-

toimingute teostamiseks vajalikud

laborianalüüsid. (PMK)

Järelevalveotsuste tegemiseks

vajalik laboriteenus on kvaliteetne

ja vastab tänapäevastele nõuetele.7

Meede 1.3.3: Nõuetekohase sööda käitlemiseks vajalike tingimuste loomine

Tegevussuunad: sööda bioloogilise ja keemilise ohutuse tagamine (koostisained ja

soovimatud ained; keelatud materjalid ja ained, toiduahela söödahügieen)

Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T1.3.3.1 Valdkonna analüüsile, teadus-

uuringutele ja riskihindamise


ning erinevate osapoolte

arvamustele (kaasamine) tuginevate

meetmete väljatöötamine, sh EL

otsustusprotsessis osalemiseks Eesti

seisukohtade kujundamine ja

esitamine ning valdkonnale vajalike

tegevus- ning kontrollikavade

koostamine. (TOO, VTA)

Söödaohutuse tagamiseks

vajalikud õigusaktid, juhendid,

tegevuskavad vm meetmed on

välja töötatud ja ajakohased. EL

otsustusprotsessis on esitatud

Eesti seisukohad. Õigusaktid ja

seisukohad toetuvad riski-

hindamise tulemustele, ekspert-

hinnangutele, teaduslikele

uuringutele ja eri osapoolte

arvamustele (kaasamine).

Tegevuskava söödas sisalduvate

soovimatute ainete ülekandumise

vältimiseks loomsesse toitu on

väljatöötatud.

T1.3.3.2 Söödas sisalduvate soovimatute

ainete ülekandumise vältimiseks

loomsesse toitu tegevuskava

koostamiseks vajalike andmete ja

tegevuste kaardistamine. (TOO,

VTA)

Tegevuskava koostamiseks

vajalikud andmed ja tegevused

on kaardistatud.

7 2017.a esitatud 2018.aasta lisaeelarve taotlust ei rahuldatud (tööde kuhjumine). 2018.a on kavas esitad uus põhjendatud taotlus.


2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.3.3.23: Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide

arvust (VTA)

92% 92% 92% 92% 92% 92%

35


T1.3.3.3A Tegevuskava loomine ja rakenda-

mine söödas sisalduvate soovimatute

ainete ülekandumise vältimiseks

loomsesse toitu. (TOO, VTA)

Tegevuskavast tulenevad uuringud

ja muud tegevused rakendatud.

Meede 1.3.4: Taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning

söödakäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine


Mõõdikute tabel:


Jrk nr VALITSEMISALA TEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

T1.3.4.1 Toetatakse kogu tegevusvaldkonna

heade tavade ja standardite levitamist

(väljatöötamist ja järgimist),

tõhustatakse teavitamist

eesmärkidest, nõuetest ja

välditavatest riskidest. Arendatakse

klientide teavitamise ja tagasiside

süsteemi. Avalikkuse ning

taimekaitsevahendite ning väetise

turustajate ja kasutajate teadlikkuse

tõstmine. (MEM, PMA)

Suurenenud on

tegevusvaldkonna heade tavade

ja standardite hulk ning nende

järgimine. Kasutusel on tõhus

klientide teavitamise ja

tagasiside süsteem.

Infomaterjalid koostatud,

teabepäevadel ettekannetega

osaletud.

T1.3.4.2 MAK nõustamisteenuste toetamise

meetme rakendamine, MAK

Teadmussiirde ja teavituse meetme

rakendamine, sh temaatilised

teadmussiirde programmid ja

koolitused sektorile (VTA, PMA

osalus). (TAO, TTO, TOO)

Sektori teadlikkus on paranenud,

info ja nõustamisteenus on

kättesaadavad. Avaldatud on

vajalikud teabematerjalid (sh

juhendid), korraldatud on

erinevaid eesmärgiga seotud

koolitus- ja teavitustegevusi.







MMIK)









2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M1.3.4.24: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud koolitus- ja

teavitustegevuste arv (VTA, TAO, TOO)

5 2 5 5 5 5 5

M1.3.4.25: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv

valitsemisalas (TAO)

7 10 8 5 5 5 5

36




(TAO)


teaduspõhine sisend õigus-

loomeks, riiklikuks järelevalveks

ja poliitika kujundamiseks;


teaduspõhist sisendit; rahvus-

vahelises teaduskoostöös


koordineeritud.







kättesaadavatele teadus-

tulemustele, olemasolevaid

teadmisi levitatakse

laiaulatuslikult. ERA-NET C-

IPM (integreeritud taimekaitse)

võrgustikus osalemine.

37

2. Tegevusvaldkond: Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus


Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik maaelanikkond!

Tegevusvaldkonna kirjeldus

Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetööstuse tegevusvaldkond hõlmab

Maaeluministeeriumi valitsemisalas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi

ÜPP) ja selle tulevikuotsuste kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu

arengukava ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist, põllumajanduse

ja kalanduse valdkonnaarengukava (sh biomajandus) koostamine, teadus- ja

arendustegevuse suunamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse

reguleerimist, mahepõllumajandust ja põllumajandustoodete kvaliteeti, maaparanduse

korraldamist, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamist,

keskkonnahoidu ja parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengu

suunamist, sordi- ja tõuaretust.

Tegevusvaldkonna arenguga enim seotud struktuurüksused

Antud tegevusvaldkonnaga tegelevad Maaeluministeeriumi põhiosakondadest maaelu

arengu osakond, põllumajandusturu korraldamise osakond, kaubanduse ja

põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, toiduohutuse osakond, taimetervise

osakond ning teadus- ja arendusosakond. Rakendusasutustest on peamiselt valdkonna

arenguga seotud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Veterinaar- ja Toiduamet (VTA),

Põllumajandusamet (PMA) ja Maamajanduse Infokeskus (MMIK). Majandusanalüüsi

aluseks on peamiselt Maamajanduse Infokeskuse (MMIK) hallatav põllumajandusliku

raamatupidamiseandmebaas, PMA hallatav mahepõllumajanduse register,

maaparandussüsteemide register, PRIA poolt hallatav põllumajandusloomade register,

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kogutav

turuinfo. „Eesti Maaelu arengukava 2007–2013“ (edaspidi MAK 2007–2013) tulemuste

levitamiseks ja „Eesti Maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi MAK 2014–2020)

rakendamiseks, sh meetmetest kasusaajate ja teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte

kaasamiseks programmi elluviimisel annab lisandväärtust Maamajanduse Infokeskuse

(MMIK) struktuuriüksusena tegutsev riiklik maaelu- ja innovatsioonivõrgustik.

Maaeluministeeriumi haldusalas töötab teadus- ja arendustegevuse valdkonnas Eesti

Taimekasvatuse Instituut (ETKI). Oskuste parendamise ning haritud järelkasvu tagamisel

on peamisteks koostööpartneriteks Eesti Maaülikool, SA Kutsekoda,

põllumajandusvaldkonna erialasid õpetavad kutseõppeasutused. Nõustamissüsteemi

edendamise eesmärgil tehakse enim koostööd Maaelu Edendamise Sihtasutusega,

teadusasutustega ja konsulentidega. Põllumajandust ja maaelu tutvustava ajaloo- ja

maakultuuripärandi säilitamisega tegelevad valitsemisalas kolm riiklikku

põllumajandusmuuseumi: Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni

Talumuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tegevusvaldkonna õigusraamistik

Valdkonda reguleerivad seadused on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus,

mahepõllumajanduse seadus ning maaparandusseadus. Samuti teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus, täiskasvanute koolituse seadus, kutseseadus, kutseõppeasutuse seadus,

38

ülikooliseadus, muuseumiseadus. Lisaks koordineeritakse Eesti sordiaretust riikliku

programmiga „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“. Nii kirjeldatud eesmärgid kui

tegevused on tihedalt seotud MAKiga 2007–2013, MAKiga 2014–2020, Põllumajandus-,

toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukavaga aastateks 2015–2021,

Mahepõllumajanduse arengukavaga aastateks 2014–2020, Eesti metsanduse arengukavaga

2011–2020, Eesti teraviljasektori arengukavaga aastateks 2014–2020 ja Eesti

aiandussektori arengukavaga aastateks 2015–2020, Eesti Piimandusstrateegiaga aastateks

2012–2020, Eesti lihaveisesektori visioonidokumendiga aastateks 2016–2020 ja Eesti

taastuvenergia tegevuskavaga aastani 2020. Samuti on valdkond seotud muuhulgas Eesti

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga „Teadmistepõhine Eesti 2014–

2020”, Kõrgharidusstrateegiaga aastateks 2006–2015, Kõrghariduse rahvusvahelistumise

strateegiaga, “Eesti kutseharidussüsteemi arengukavaga aastateks 2009–2013", teaduse

ühiskavandamise initsiatiividega „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutused“

ning „Terved Ookeanid“.

Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused

Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine

Alaeesmärk 2.1: Toidutootmine on elujõuline


NB! Mõõdiku E2.1.4 indikaatori saavutamisega aidatakse kaasa muuhulgas riiklikult olulise RES 2016–2019

tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus” eesmärgini jõudmiseks.

E2.1.4 Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta

põllumajanduses võrreldes eelnenud aastaga (%)(FADN)

Tegelik tase

2011 2012 2013 2014 2015 * FADN

2016

tegelikud

andmed dets

2017

18,4% 13,9% -18,8% -7,1%

2,5%

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

3% 3% 3% 3% 3%

E2.1.5 Toiduainetööstuse lisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku

kohta võrreldes eelnenud aastaga (%) (ESA)

Tegelik tase

2011 2012 2013 2014 2015 * ESA 2016

tegelikud

andmed

2017 algus 3% 10,4% 5,6% 12% -4,1%

Sihttase

2016* 2017 2018 2019 2020 2021

3% 3% 3% 3% 3% 3%

39

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt 6

meedet:

põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine;

tootmistehnoloogia edendamine;

põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi

struktuurimuudatusest;

stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine;

põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine;

IT süsteemi MATS tegevusplaani elluviimine, mille eelduseks on

arendusvahendite ning piisav arendusmeeskonna olemasolu.

Meede 2.1.1: Põllumajandustootjate teadmiste ja oskuste täiendamisele

kaasaaitamine


Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.1.1.1 Vajadusi arvestava nõustamis-

teenuste tagamine. MAK

nõustamisteenuste toetamise

meetme rakendamine. (TAO,

PRIA)

Sihtrühma rahulolu

nõustamissüsteemiga. Sektorile

vajalik nõustamisteenus on

kättesaadav.

T2.1.1.2 Osalemine rahvusvahelistes

nõustamisalastes võrgustikes.

(TAO)

Arendatud koostööd teiste riikide

esindajatega, kes on seotud

nõustamissüsteemidega.

T2.1.1.3 MAK Teadmussiirde ja teavituse

meetme rakendamine, sh

temaatilised teadmussiirde

programmid. (TAO, PRIA)

Sektori ja ühiskonna teadlikkus on

paranenud, info on kättesaadav.

Põllumajandussektori teadlikkus

on paranenud.




innovatsioonialase koostöö

Toimub innovatsioonile suunatud

koostöö ettevõtjate ja teadlaste

vahel. Viiakse läbi ühiseid

katseprojekte ning muid


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.1.1.26: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)

689 1226 1000 1000 1000 1000 1000

M2.1.1.27: Eesmärgipõhiste teadusuuringute arv ja muude uuringute arv


12 14 9 6 6 6 6

M1.2.4.28: Nõustamistundide arv loomakasvatuse, taimekasvatuse ja

mahepõllumajanduse valdkondades (TAO)

- 4820 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000

40

tugevdamine ettevõtjate ja teadus-

ja arendusasutuste vahel. (TAO,

PRIA, MMIK)




T2.1.1.5 Põllumajandusteaduste alalise

komitee SCAR plenaaristungitel ja

töörühmades osalemine (TAO).

Eesti seisukohad

põllumajandusteaduste

arendamiseks on esitatud.


rakendus-uuringud ja

arendustegevus aastatel 2015–

2021" rakendamine ja laiendamine.

(TAO)

Maaeluministeeriumil on teadus-

põhine sisend õigus-loomeks,

riiklikuks järelevalveks ja

poliitika kujundamiseks; sotsiaal-

partneritele on antud teaduspõhist

sisendit; rahvus-vahelises

teaduskoostöös osalemine ja

rahastamine on koordineeritud.

T2.1.1.7 Põllumajandusteaduste alalise

komitee (SCAR CASA)

konverentsi korraldamine.

Konverentsi eesmärk on EL

liikmesriikide suurem kaasatus EL

ERA tegevuste planeerimisel ja

rakendamisel. (TAO)

SCAR konverents on korraldatud,

Balti riikide ja Ida-Euroopa

riikide osalus konverentsil.



väljatöötamine koos

partnerriikidega, projekti-

konkursside korraldamine. (TAO)



kättesaadavatele teadustulemus-

tele, olemasolevaid teadmisi

levitatakse laiaulatuslikult.

ERA-Net Cofund Sustainable

Crop Production (SusCrop)

teadusvõrgustikus osalemine.

ERA-Net SusAn (Jätkusuutlikud

süsteemid loomakasvatuses).

Meede 2.1.2: Tootmis- ja töötlemistehnoloogia edendamine

Tegevussuunad: uue tehnoloogia juurutamine; sordi- ja tõuaretus; sordikaitse (aretaja

õiguste kaitse); tava ja geneetiliselt muundatud kooseksisteerimine; toote-, tava-,

protsessi- ja tehnoloogia arendus, kvaliteediskeemid

Mõõdikute tabel:


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.1.2.29: Uute Eestis aretatud sortide arv (ETKI, TAO)

2 1 4 3 6

Programm

lõpeb 2019.

aastal. Uue

programmi

ettevalmistus

algab 2017.a

Programm

lõpeb 2019.

aastal. Uue

programmi

ettevalmistus

algab 2017.a

M2.1.2.30: Toiduainetööstuse investeeringute mahu muutus võrreldes 2006. aastaga (ESA)

-4,8% 2016 andmed 3% 5% 5% 6% 6%

41


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.1.2.1 MAK 2014–2020 meetme 4.1

(Investeeringud põllumajandus-

ettevõtete tulemuslikkuse

parandamiseks) rakendamine.

(MAO, PRIA)

Paranenud on

põllumajandustootjate

põhivaraga varustatus,

konkurentsivõime ning vastavus

keskkonnanõuetele.

T2.1.2.2 Riikliku programmi „Sordiaretus-

programm aastatel 2009-2019“

jätkuv rakendamine. Sordiaretuse

valdkonna väljakutsetega toime-

tulekuks programmi rahastuse

suurendamine 50% võrra, uute

sortide aretus. (TAO)

Lisarahastuse toel on

suurenenud uute sortide

kasutuselevõtt ja aretatud uued

sordid (sojauba, uba).

T2.1.2.3 Teravilja kvaliteedi seiresüsteemi

rakendamine. (PMK)

Koostatud on igaaastased

teravilja kvaliteedi ülevaated.

T2.1.2.4 Tavasortides GM saaste tuvastamine.

(PMA)

Võimalik GM saaste seemnetes

on tuvastatud.

T2.1.2.5 MAK 2014–2020 meetme 16

allmeetme „Innovatsiooniklaster“

rakendamine. Põllumajandustoodete

tootja ja töötleja, teadlase, nõustaja

vahelise koostöö tugevdamine.

(TAO, MMIK, PRIA)

Toimivad innovatsiooniklastrid.

Toimib koostöö nii Eesti kui ka

Euroopa tasemel. Tegevuskavas

planeeritud uuringud on tehtud,

tulemused tootjatele/töötlejatele

ja Euroopa võrgustikule

kättesaadavad ja tulemusi

rakendatakse.

T2.1.2.6 Rahvusvahelise teaduskoostöö

(võrgustikud, koostööprojektid)

algatamine ja nendes osalemine

sordiaretuse valdkonnas. (TAO)

Ühised teadusprojektid on ellu

viidud, teadustulemusi

levitatakse Põhja- ja Balti-

maades ning EL-is. Luuakse

erinevate maade aretus-

programmides kasutatavat talve-

ja haiguskindlat lähtematerjali.

Meede 2.1.3: Põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi

struktuurimuudatusest

Tegevussuunad: mitmekesistamine, laiendamine; toetuste poliitika; uute ettevõtete loomise

soodustamine ja generatsioonide vahetus

Mõõdikute tabel:

2017 lõpus

M2.1.2.31: Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus (FADN)

17% 2016 andmed

2017 lõpus 38% 38% 38% 38% 38%

M2.1.2.32: Innovatsioonitegevuses osalevate partnerite arv (TAO, MMIK)

0 7 15 15 15 15 15

M2.1.2.33: Innovatsiooniklastrite arv (TAO, MMIK)

0 2 5 5 5 5 5

42

* 2016. a andmed selguvad 2017. a detsembris.


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.1.3.1 Perioodilised analüüsid sektori

olukorrast, sh toetusabinõude mõjude

hinnangud. (PTKO)

Analüüsid on koostatud ja

esitatud sektori ülevaates.

T2.1.3.2 Noorte alustavate

põllumajandustootjate toetuse

(otsetoetus) rakendamine. (PTKO,

PRIA)

Põllumajandustootjate

vanuseline struktuur on

paranenud.

T2.1.3.3 MAK 2014–2020 meetme 6.1

(Noorte põllumajandustootjate

tegevuse alustamine) rakendamine.

(MAO, PRIA)

Põllumajandusettevõtjate

vanuseline struktuur on

paranenud.

T2.1.3.4 MAK 2014–2020 meetme 6.3

(Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamine) rakendamine. (MAO,

PRIA)

Säilib mitmekesine

põllumajandusettevõtete

struktuur, väikesed ettevõtted on

elujõulisemad.

T2.1.3.5 ÜPP I samba siseriikliku seire

korraldamine lähtuvalt EL Komisjoni

seire ja -hindamisraamistikust.

(PTKO, PRIA)

ÜPP I samba meetmete

rakendamisele on antud hinnang

läbi mõju-, tulemus-, väljund-

indikaatorite. Poliitikameetmete

mõju on hinnatud, põhjendatud

ettepanekud vajalikeks

muudatusteks esitatud

kehtestatud tähtaegadel.

T2.1.3.6 Maaelu Arendamise Toetuste

Süsteemi (MATS) arendamine.

(PRIA, MEM-ITO)

Taotlejatele on loodud võimalus

taotlusi elektrooniliselt esitada,

menetlusprotsess on

optimeeritud ja automatiseeritud,

mis võimaldab toetusi kiiremini

välja maksta.

Meede 2.1.4: Stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine

Tegevussuunad: turgudele sekkumine; baassissetuleku tagamine; ühistegevuse

arendamine; tarneahela läbipaistvus; konkurentsikeskkond; ekspordipotentsiaali

arendamine; kindlustus.

Mõõdikute tabel:


2015 2016* 2017 2018 2019 2020 2021

M2.1.3.34: Positiivse ettevõtja tuluga ettevõtete osakaal valimist (FADN)

78% 90% 90% 90% 90% 90%

M2.1.3.35: Alla 35 aastaste ettevõtjate vanuseline suhe üle 65-aastastesse (ESA)

0,25 0,25* 0,26 0,26 0,26 0,26 0,26

43


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.1.4.1 Ühtse pindalatoetuse rakendamisega

jätkamine. (PTKO, PRIA)

Sissetulekutoetust saanud

põllumajandustootjad teevad

tootmisotsuseid turusignaalidest

lähtuvalt. Meetme oodatavate

tulemuste saavutamiseks on

oluline rakendada nii

omnibussist tulenevaid kui ka

uue perioodist rakenduvaid

nõudeid, mis on suunatud

klientidele toetuse lihtsamaks

taotlemiseks (kollase kaardi

nõue, püsirohumaa säilitamise

tagamine, põldude registri

nõuetekohane uuendamine).

T2.1.4.2 Põllumajanduse ja töötleva tööstuse

majandusliku seisundi,

toetusmeetmete ja

põllumajandustoodete turu olukorra

seire ning analüüs, sobivate

poliitikainstrumentide

väljatöötamine, toetuste

administreerimise parandamine,

sektori teavitamine ja kaasamine,

Euroopa Komisjoni informeerimine.

(PTKO, KPTTO)

Põllumajanduse ja töötleva

tööstuse majanduslik seisund,

toetusmeetmete ja

põllumajandustoodete turu

olukord on seiratud ning

analüüsitud, sobivad

poliitikainstrumendid välja

töötatud, administreerimine on

paranenud, sektor teavitatud ja

kaasatud, Euroopa Komisjon

informeeritud.

Tegelik

tase

Sihttase

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.1.4.36: Toiduainete isevarustatustase (ESA) Piim

176%

Liha

90%

Teravili

173%

Munad

66%

Kartul

81%

Köögivili

55%

Marjad ja

puuvili 8%

Piim

180%

Liha

90%

Teravili

151%

Munad

65%

Kartul

90%

Köögivili

63,5%

Marjad ja

puuvili

12%

Piim

182%

Liha

92%

Teravili

163%

Munad

68%

Kartul

94%

Köögivili

65%

Marjad ja

puuvili

13%

Piim

183%

Liha

93%

Teravili 176

%

Munad

69%

Kartul

94,5%

Köögivili

68%

Marjad ja

puuvili

13,5%

Piim

184%

Liha

94%

Teravili

190%

Munad

69%

Kartul

94,5%

Köögivili

70%

Marjad ja

puuvili

14%

Piim

186%

Liha

95%

Teravili

206%

Munad

69,5%

Kartul

95%

Köögivili

73%

Marjad ja

puuvili

14,5%

Piim

190%

Liha

97%

Teravili

222%

Munad

70%

Kartul

97%

Köögivili

75%

Marjad ja

puuvili

15%

44

T2.1.4.3 Põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste parandamine

toetades toodete promotsiooni, turu-

uuringuid, messidel osalemist jms

ning tõhustades toiduainete ja

alkohoolsete jookide kaitstud

geograafiliste tähiste, kaitstud

päritolunimetuste ja garanteeritud

traditsiooniliste toodete kasutamise

järelevalvet ning levitades teavet

nende sisu ja registreerimise

taotlemise võimaluste kohta.

(Turuarendustoetus, teavitamis- ja

müügiedendusmeede, Eesti toidu

tutvustamise ja müügiedenduse kava

„Eesti toit 2015–2020“). (KPTTO,

PRIA, MMIK; VSO)

Põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimalused on

paranenud. Teadlikkus kaitstud

geograafilistest tähistest ja

päritolunimetustest ning

garanteeritud traditsioonilistest

toodetest on kasvanud.

T2.1.4.4 Mesindusprogramm 2017–2019

jätkamine. (PTKO, PRIA)

Mesindusprogramm on

rakendunud.

T2.1.4.5 MAK 2007–2013 meetme 1.9

rakendamine (jätkub taotluste

vastuvõtt tunnustatud

tootjarühmadelt, kuid tunnustuse

taotlemine on lõppenud). (KPTTO,

PRIA)

Tootjarühmade arv kasvab, nad

on majanduslikult aktiivsemad,

nende liikmete sissetulekud

suurenevad.

T2.1.4.6 Eesti aiandussektori arengukava

aastateks 2015–2020 rakendamine.

(PTKO)

Arengukava rakendusplaanis ette

nähtud tegevused on tehtud

eelarveliste võimaluste piires.

T2.1.4.7 Eesti teraviljasektori arengukava


(PTKO)

Arengukava rakendusplaanis ette

nähtud tegevused on tehtud

eelarveliste võimaluste piires.

T2.1.4.8 Tootmisharudevaheliste

organisatsioonide tekkimise

võimaluste loomine. (PTKO)

Tootmisharudevaheliste

organisatsioonide tekkimiseks

on võimalused loodud,

õigusaktid on ette valmistatud ja

põllumajandustootjaid

teavitatud.

T2.1.4.9 MAK 2014–2020 meetme 9

(Tootjarühmade ja organisatsioonide

loomine) rakendamine. (KPTTO,

PRIA).

Tootjarühmade arv kasvab, nad

on majanduslikult aktiivsemad,

nende liikmete sissetulekud

suurenevad.

T2.1.4.10 Tulenevalt sektoripõhistest

analüüsidest

põllumajandustootmisega seotud

toetuse rakendamine ja vajadusel

muutmine (aianduse ja piima

sektoritele). (PTKO, PRIA)

Raskustes oleva sektori

aitamiseks on välja töötatud

(kaasates sektori esindajad)

põllumajandustootmisega seotud

toetused (otsetoetused). Analüüs

vajalikest muudatustest

teostatud.

T2.1.4.11 Väikepõllumajandustootjate

toetamiseks rakendatakse lihtsustatud

otsetoetust. (PTKO, PRIA)

Väiketootjate toetusskeem on

välja töötatud ja rakendatud.

45

T2.1.4.12 ÜPP turukorralduse

tootjaorganisatsioonide tunnustamise

rakendamine. (PTKO)

Tootjaorganisatsioonidel on

võimalus vastavalt

turukorralduse reeglitele

ametlikule tunnustusele.

T2.1.4.13 Puu- ja köögivilja sektori

tootjaorganisatsioonide toetuse

rakendamine. (PTKO; PRIA)

Puu- ja köögivilja sektori

tootjaorganisatsioonidele on

loodud võimalus taotleda

toetust, sektorit teavitatud,

õigusaktid välja töötatud.

T2.1.4.14 ÜPP turukorralduse erakorraliste

meetmete rakendamine vastavalt

vajadusele. (PTKO, PRIA)

Meetmete rakendamiseks on

võimalused loodud.

T2.1.4.15 Sekkumiskokkuostu ja

eraladustamise meetmete

rakendamine vastavalt

turuolukorrale. (PTKO, VTA, PRIA)

Meetmete rakendamiseks on

võimalused loodud.

T2.1.4.16 Laste tervislike toitumisega seotud

tarbimisharjumuste kujundamine läbi

koolikava toetuse. (PTKO, PRIA)

Lastel on kujunenud

tervislikumad toitumisalased

tarbimisharjumused.

Toetusskeem on rakendatud.

Alates 2017 augustist rakendub

uue meetmena Koolikavade

meede, mille tulemuslikuks

menetlemiseks arendatakse

MATS menetlussüsteemi 100%

elektroonne taotlemise ja

menetlemise võimekus.

T2.1.4.17 Veise-, sea- ja lambarümpade

klassifitseerimise rakendamine.

(PTKO, VTA)

Õiguslik alus on väljatöötatud,

järelevalve klassifitseerimise ja

hinnaedastuse üle tagatud.

T2.1.4.18 ÜPP turustamisstandardite (munad,

linnuliha, võiderasvad), teatud

sektorite (veise- ja vasikaliha, piima

ja piimatooted, linnuliha, munad,

võiderasvad, oliiviõli) mõistete,

nimetuste, müüginimetuste

rakendamine. (PTKO, VTA)

Õiguslik alus on väljatöötatud,

järelevalve tagatud.

T2.1.4.19 Värske puu- ja köögivilja

turustusstandarditele vastavuse

järelevalve korraldamine. (PMA)

Kvaliteetne avalik teenus

tagatud. Liikmesriigi pädeva

asutuse ülesanded täidetud.

Kontroll turustatava värske puu-

ja köögivilja kvaliteedinõuetele

vastavuse üle tagatud.

Klientidele elektroonilise

suhtluse võimalus (MEM

kliendiportaal) ja valdkonna

infosüsteemi arendus tagatud.

T2.1.4.20 Eesti maaelu arengukava 2014–2020

põllumajandustoodete töötlemist ja

turustamist, kvaliteedikavades

osalemist ning otseturustustegevusi

Meetmed on rakendatud.

46

toetavate meetmete rakendamine.

(KPTTO)

T2.1.4.21 Väliskaubanduse alaste õigusaktide

välja töötamine ja rakendamine ning

põllumajandustoodete ekspordi

edendamine. (KPTTO, KMO, VSO,

STO)

Õigusaktid on välja töötatud ja

rakendatud, ekspordi

edendamisele suunatud

tegevused ellu viidud.

T2.1.4.22 Alkoholi turukorralduse toimimise

tagamine. (KPTTO)

Tagatud on alkoholi

turukorralduse toimimine.

T2.1.4.23 MAK 2007–2013 ja 2014–2020

meetmete seire ja hindamine. (MEM,

PRIA).

Meetmete rakendamise

tulemused ja mõju on hinnatud,

vajadusel on korrigeeritud

meetmete rakendamistingimusi.

T2.1.4.24 Mesindussektori toetusmeetme

väljatöötamine (vähese tähtsusega

abi). (PTKO)

Mesindussektori toetusmeede on

välja töötatud.8

T2.1.4.25 Riiklike üleminekutoetuste

rakendamine põllumajandustootjatele

(siseriiklik juurdemakse 2017.

aastaks). (PTKO, PRIA)

Üleminekutoetused on välja

töötatud ja rakendatud. Eesti

põllumajandtootjatele on tagatud

võrdsemad konkurentsi-

tingimused võrreldes teiste EL

tootjatega. Meetme

tulemuslikuks rakendamiseks

(menetlus, tarkvaraarendus) on

vahendid olemas.

T2.1.4.26 Koolipuu ja -köögivilja ning

koolipiima kavadele vajaliku

rahastamise tagamine. (PTKO)

Kavadega jätkamiseks on vajalik

rahastamine tagatud soodustades

piima ja piimatoodete ning

puuvilja- ja köögivilja tarbimist

ning teadliku toitumisharjumuse

kujundamist alushariduses,

põhikoolis ja gümnaasiumis.9

T2.1.4.27 MAK 2014–2020 meetme 5

(Loodusõnnetuses ja katastroofides

kahjustunud põllumajandusliku

tootmise potentsiaali taastamine ning

asjakohaste ennetusmeetmete

kasutuselevõtmine) väljatöötamine.

(MAO)

Meetme põhimõtted ja

õiguslikud alused on välja

töötatud. Vajaduse tekkimisel on

rakendamisvalmidus olemas.

T2.1.4.28 Riigiabi läbipaistvusnõude

rakendamine ja riigiabi tagasinõude

(sh intressiarvestuse) regulatsiooni

ülevaatamine kooskõlas

konkurentsiseaduse muudatustega.

Riigiabi läbipaistvusnõuet

rakendatakse ja siseriikliku

otsuse alusel tehtud riigiabi

tagasinõude (sh intressi

arvestuse) regulatsioon üle

8 Taustinfo: Mesilaspere toetus avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi parandab mesilaste haiguste seire

võimalusi ning mesilaste haiguste tõkestamiseks võetud meetmete rakendamist. Mesilasperede registreerimine aitab kaasa mesindusprogrammi (toetatakse 50% ulatuses EL eelarvest) rakendamisele (lisaeelarvetaotlus esitatakse 2018.a ).. 9 Taustinfo: EL koolipiimatoetuse kava eesmärkide täitmise jätkamine (Eestis alates 2004. aastast). Soodustades piima ja piimatoodete

tarbimist ja teadliku toitumisharjumuste kujundamist alushariduses, põhikooli-ja gümnaasiumiastmes. Euroopa Liidus ja Eestis kava rakendamisega saadud kogemused on näidanud, et kava kaasrahastamine on vajalik saavutamaks

efektiivset rakendamist ning laiapõhjalist osalusmäära. Koolipiimatoetuse kavaga oli 2015/16. õppeaastaks liitunud ca 96% sihtgruppi

kuuluvatest haridusasutuste õpilastest (eeskujulik näitaja EL liikmesriikide seas)..

47

(PTKO) vaadatud ning vastavad

muudatused maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise

seadusesse tehtud.

T2.1.4.29 Eesti esindatuse suurendamine

Hiinas. (VSO)

Kaubandushuvid paremini

esindatud. Ekspordi mahud on

suurenenud.

T2.1.4.30 Euroopa Komisjoni uute nõuete

täitmine, mis on tingitud EK poolsest

soovist lihtsustada kliendivaatest (nt.

kollane kaart) kui ka perioodi 2014-

2020 lisanduvad nõuded

(põllumassiivide registri uuendamine

(kahe aasta tagant, Regulatsioon

809/2014 artikkel 49 kontrollide

põhimõtte muutumine jms.). (MEM,

PRIA)

Nõuded on siseriiklikes

määrustes kirjeldatud, kliente on

teavitatud ning Makseagentuuril

on olemas rakendamisvõimekus

(tööaeg, arendusressurss,

andmekogud jm).


T2.1.4.31A Riiklike üleminekutoetuste

rakendamine põllumajandustootjatele

(sõltuvalt eelarvelistest vahenditest

siseriiklik juurdemakse aastatel

2018–2020). (PTKO)

Üleminekutoetused on välja

töötatud ja rakendatud. Eesti

põllumajandustootjatele on

tagatud võrdsemad konkurentsi

tingimused võrreldes teiste EL

tootjatega.10

T2.1.4.32A Menetlussüsteemi MATS

tegevusplaani elluviimise jätkamine.

2018.aastal alustatud pindalapõhiste

meetmete MATSi üleviimise

eelanalüüsi tulemuste rakendamine

(PRIA, MEM).11

MATSi tegevusplaani

elluviimiseks on kokkuleppe

MEM, PRIA,

Rahandusministeeriumi ning

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeeriumiga olemas.

Tegevusplaani elluviimine tagab

menetlussüsteemi MATS

tähtaegse rakendamise

2021.aasta.

T2.1.4.33A Arengukoostöö projektide

väljatöötamine ja ellurakendamine.

(VSO; KPTTO)

Kaubanduspartnertite

majanduskeskkond on

stabiilsem.12

Meede 2.1.5: Põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine

Tegevussuunad: väärtuslik põllumajandusmaa, maakasutuspoliitika, maaparandus

Mõõdikute tabel:

10 Taustinfo: Vabariigi Valituse tegevusprogrammi „Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica

Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016-2019“ kohaselt eraldatakse üleminekutoetusteks riigieelarvest vahendid igaks aastaks

maksimaalse määra ulatuses. Selles tulenevalt on 2018. ja 2020. aastaks vajalik esitada maksimaalsete määrade ulatuse saavutamiseks lisataotlused. Üleminekutoetuste maksmine suurendab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühisturul. 11 Taustinfo: MAK-i perioodi 2014-2021 meetmeid on menetletud IT süsteemis, mis on kasutusel alates 2003 ning antud süsteemi pole

võimalik kasutada järgmisel perioodil 2021+ (PRIA). 12 Taustinfo : põllumajandus ja maaelu areng on Eesti arengukoostöö partnerriikide jaoks olulisel kohal ja seega me näeme suuremat

mõju kui väike osa Eesti arenguabi vahenditest suunatakse otse haruministeeriumile konkreetse valdkonna projektide elluviimiseks (NB!

2017.a esitatud arengukoostöö alast 2018.aasta lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud, taotlus on kavas uuesti esitada 2018.aastal).

48

*2016. a andmed avaldatakse 2017. aasta 21. juulil


13 Kliendiportaal alustab tööd 2017. a suvel.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.1.5.37: Põllumajandustootmises kasutatava maa osakaal kogu

põllumajandusmaast (SA)

87,4% 85%* 85% 85% 85% 85% 85%

M2.1.5.38: Kasutatav kindlaksmääratud põllumajandusmaa (ha) (PRIA)

977 200 979 800 980 000 990 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

M2.1.5.39: Korrastatud (st rekonstrueeritud ja uuendatud)

maaparandussüsteemide pind aastas (ha) (PMA)

2520 522 4987 4000 4 000 4 000 4 000

M2.1.5.40: Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu korraldamine (km)

(PMA)

420 410 450 450 450 450 450

M2.1.5.41: Kliendiportaali13

kaudu esitatud maaparandusalaste taotluste ja teadete

osakaal kõikidest maaparanduse taotlustest ja teadetest (PMA teenused, T2.1.5.4

tegevuse mõõdik)

- - 20% 30% 40% 50% 60%

Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.1.5.1 Maaparanduse valdkonna taotluste,

lubade ja kooskõlastuste

menetlemine. (PMA)

Taotlused, load ja

kooskõlastused nõuetekohaselt

menetletud. Kvaliteetne avalik

teenus tagatud.

T2.1.5.2 Maaparanduse järelevalve

korraldamine. (PMA)

Kontroll maaparandushoiu ja

maaparandussüsteemide

ehitamise nõuete täitmise üle

tagatud.

T2.1.5.3 Maaparandushoiutööde korraldamine

riigi poolt korrashoitavatel

ühiseesvooludel. (PMA)

Riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude korrastamine

toimub

maaparandushoiukavades

toodud prioriteetidele.

T2.1.5.4 Maaparanduse valdkonna

infosüsteemide rakendamine. (MAO,

PMA, MEM-ITO)

Tootjatele ja pädevale asutusele

on kaasaegne infovahetus-


ja vajalikud rakendused (MSR)

tagatud. Järelevalve infosüsteem

loodud ja toimib.

T2.1.5.5 MAK 2014–2020 meetme 4.3 (Põllu-

ja metsamajanduse taristu

Maaparandussüsteemide

seisukord paraneb.

49

arendamine) rakendamine. (MAO,

PRIA)

T2.1.5.6 Väärtusliku põllumajandusmaa

kaitsetingimuste ja sellega seotud

infosüsteemide arendamine. (PMA,

PRIA)

Väärtuslikku

põllumajandusmaad ja selle

kaitset ning sellega seotud

infosüsteemi käsitlevad

õiguslikud alused on loodud ja

rakendatud ning sellega seotud

kaasaegne infovahetus-keskkond

ja vajalikud rakendused (PRIA

registri arendus) tagatud.

T2.1.5.7 Maaparandusseire. (PMA) Põllumajandusmaa parem

kasutamine ja

maaparandussüsteemide

väljalangemise ohu

minimaliseerimine (teostatud

seire uuringud.

T2.1.5.8 Maaparanduse valdkonna

infosüsteemide täiendav arendamine.

(MEM, PMA)

PMA arhiivides olev teave

maaparandussüsteemi omanikele

on internetist saadav.


T2.1.5.9A Maaparandussüsteemide

hooldustoetuste rakendamine (alates

2019.a). Hooldustoetust planeeritakse

maksta:

- kergetel hooldustöödel (kraavidel

heina ja võsa niitmine jne);

- keerulistel hooldustöödel (kraavidel

setete väljatõstmine, kollektorite

suudmete hooldus jne);

- koprapaisude likvideerimisel;

- drenaažisüsteemide korrastamisel

2019 aastal prognoositavad

töödemahud:

- korrastatakse 911 km kraave

(70% toetuse mahust);

- likvideeritakse 333

koprapaisu;

- drenaažisüsteeme hooldatakse

1250 ha põllumajandusmaal

(30% toetuse mahust);

- koostatakse 143

hooldustöödekava.

50


liigiline mitmekesisus

Alaeesmärk 2.2: Eestis on säilinud traditsioonilised põllumajandusmaastikud, Eestis on

puhas keskkond ning säilinud on liigiline mitmekesisus

Alaeesmärgi mõõdikute tabel:14

* 2016. aastal taotletud pind. Toetusega hõlmatud tegeliku pinna andmed selguvad 2017.

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt

kolm meedet:

traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine;

keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine;

keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.

Meede 2.2.1: Traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse

säilitamine

Tegevussuunad: põllumajandusmaa kestliku kasutuse säilitamine; looduskaitseliste

kitsenduste kompenseerimine; poollooduslike koosluste, ohustatud tõugude ja sortide ning

geneetiliste ressursside säilitamine; kiviaedade taastamine, metsa kaitse.

Mõõdikute tabel:

* Eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori universaalsuuna ja vana-tori suuna hobune, eesti

raskeveohobune ja eesti vutt.

14 Periood lõpeb siin aastaga 2020, sest MAK saab 2020. aastaga läbi ja edasised meetmed ei ole kokku lepitud.

E2.2.6: Kasutuses oleva Natura põllumajandusmaa (NAP) ja poollooduslikku

kooslusse (PLK) kuuluva maa pindala (PRIA)

Tegelik tase (ha)

2011 2012 2013 2014 2015

PLK 24 035

NAP 23 169

PLK 25 177

NAP 23 441

PLK 26 787

NAP 24 404

PLK 24 177

NAP 24 333

PLK 22 499

NAP 21 221

Sihttase (ha)

2016 2017 2018 2019 2020

PLK 26 569*

NAP 20 350*

PLK 34 000

NAP 23 400

PLK 36 000

NAP 23 400

PLK 38 000

NAP 23 400

PLK 40 000

NAP 23 400


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.2.1.41: Püsirohumaa osakaal (ha) (PRIA)

26,9% 24,5% 32,0% 32,0% 32,0% 32,0% Uue

programmperioodi

algus

M2.2.1.42: Säilitatavate sortide arv (ETKI, TAO)

252 122 125 125 125

Programm

lõpeb 2019

- Uue

programmperioodi

algus

M2.2.1.43: Säilitatavate ohustatud põllumajandusloomatõugude arv (VTA, TOO, MAO)

5 5* 5 5 5 5 Uue

programmperioodi

algus

51


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.2.1.1 MAK 2007–2013 meetmete 2.3.3

(Ohustatud tõugu looma pidamise

toetus), 2.3.4 (Kohalikku sorti

taimede kasvatamise toetus), 2.3.5

(Poolloodusliku koosluse hooldamise

toetus) rakendamine. (MAO, PRIA)

Säilib liigiline mitmekesisus, sh

kohalikud sordid ja tõud.

Toetusega hooldatud pool-

looduslike koosluste pind;

toetatud ohustatud tõugu

loomade arv; kohalikku sorti

taime kasvatamise toetust

saavate alade pind.

T2.2.1.2 FAO Geneetilise ressursi Komisjoni

mitme-aastase tööplaani tegevused,

põllumajanduskultuuride geneetilise

ressursi rahvusvahelise lepingu

tingimuste täitmine, ECPGR

töörühmade tegevused, DG AGRI

Euroopa Geneetiliste ressursside

tegevuskavas osalemine. (TAO,

TOO, TTO, KMO, VSO, EKO,

ETKI)

Geneetilise ressursi ex-situ

säilitamine on tagatud vastavalt

rahvusvahelisele lepingule, FAO

geneetilise ressursi komisjoni

mitme-aastane tegevuskava

elluviidud.

T2.2.1.3 Programmi "Põllumajandus-

kultuuride geneetilise ressursi

kogumine ja säilitamine aastatel

2014–2020" jätkuv rakendamine.

(TAO)

Taimede geneetilise ressursi ex-

situ kogumine ja säilitamine on

tagatud. Andmed on

kättesaadavad.

T2.2.1.4 MAK 2014–2020 meetmete 10. 5-7

(Põllumajanduse keskkonna- ja

kliimameede: kohaliku sorti taimede

kasvatamise, ohustatud tõugu looma

pidamise ja poolloodusliku koosluse

hooldamise toetus), 12 (Natura 2000

toetused) rakendamine.

(MAO,

PRIA)

Säilib või suureneb liigiline

mitmekesisus, sh on säilitatud

või suurenenud kohalikku sorti

taimede kasvatamine või

ohustatud tõugu loomade arv.

T2.2.1.5 MAK 2014–2020 alameetmed 8.3,

8.4 (Metsakahjustuste ennetamine,

kõrvaldamine ja kahjustatud metsa

taastamine) rakendamine. (MAO,

PRIA, EMK)

Metsakahjustuste oht väheneb,

kahjustatud mets on taastatud.

T2.2.1.6 MAK 2014–2020 meetme 4.4

(Kiviaia taastamise toetus)

rakendamine. (MAO, PRIA)

Põllumajandusmaastikes asuvad

kiviaiad taastatakse.

Vahendid kiviaedade

ekspertiiside tellimiseks

Muinsuskaitseameti käest on

olemas.

T2.2.1.7 Vee-elustiku, kalanduse, vesiviljeluse

Eesti hetkeolukorra analüüs,

mikroseente geneetilise ressursi

hindamine vastavalt rahvus-

vahelistele nõuetele. (Aruande

kohustus tuleneb FAO geneetilise

Kogud on hinnatud ning nende

kasutamine on tehtud kätte

saadavaks nii teadlastele kui

tootjatele.

52

ressursi komisjoni mitme-aastasest

tööplaanist.). (TAO, KMO, VSO)

Meede 2.2.2: Keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine

Tegevussuunad: keskkonnasõbralikud tootmistehnoloogiad; kliima; mahepõllumajanduse

edendamine.

Mõõdikute tabel:

* 2016 taotletud pind. Toetusega hõlmatud tegeliku pinna andmed selguvad 2017.

** 2015 sihttase (2015. a kohta uuringut ei korraldatud)

*** EMOR asendatud EKI-ga


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.2.2.1 MAK 2007–2013 meetme 2.3.2

(Mahepõllumajandusliku tootmise

toetus) rakendamine. (TTO, PRIA)

Põllumajanduslik tootmine on

keskkonnasõbralikum.

Mahepõllumajanduslikult

majandatava maa pinna

suurenemine.

T2.2.2.2 Kliimamuutuste tegevuskava ja muud

kliimamuutuste valdkonna tegevused.

(PTKO)

Tegevuskava rakendusplaanis

ette nähtud tegevused on tehtud.

T2.2.2.3 MAK 2014–2020

mahepõllumajanduse meetme

rakendamine. (TTO, PRIA)

Põllumajanduslik tootmine on


Mahepõllumajanduslikult

majandatava maa pinna

suurenemine.

T2.2.2.4 Mahepõllumajanduse valdkonna

õigusaktide väljatöötamine ja

vajadusel täiendamine, kooskõlas EL


reeglitega. Osalemine EL

mahepõllumajanduse valdkonna

õigusaktide eelnõude väljatöötamisel,


Õiguslik alus


nõuetele ja järelevalve

korraldusele on ajakohane ja

kooskõlas EL seadusandluse ja

rahvusvaheliste reeglitega. EL


õigusaktide eelnõude


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.2.2.44: Keskkonnasõbralikult majandatav maa (ha) (PRIA)

433 881 453 964* 475 000 475 000 475 000 475 000

Uue

programmp

erioodi

algus

M2.2.2.45: Mahepõllumajanduslik maa (ha) (PMA)

170 797 184 754 185 000 185 000 185 000 185 000 185 000

M2.2.2.46: Mahetoidu regulaarsete (iga nädal) tarbijate osakaal Eesti elanikest (%)

(eesmärk - suurendada ) (EKI)

10%** 8%*** 14% 16% 18% 20% 22%

53


uuringutele. (TTO, PMA, VTA)

väljatöötamisel, on Eesti

seisukohad kujundatud, esitatud

ja kaitstud. Kaasatud asutused

on informeeritud.

T2.2.2.5 Mahepõllumajanduse valdkonna

pädeva asutuse ülesannete täitmine.

(MEM, PMA, VTA)

Mahepõllumajanduse



Mahepõllumajanduslik tootmine

ja turustamine vastab

kehtestatud nõuetele.

Kvaliteetne avalik teenus ja

nõuetekohane järelevalve on

tagatud, vajalik teave on

Euroopa Komisjonile esitatud ja

liikmesriigi pädeva asutuse

ülesanded täidetud.

T2.2.2.6 Mahepõllumajanduse järelevalveks

vajaliku laboriteenuseosutamine.

(PMK)

Pädevale asutusele vajalikud

laborianalüüsid ja õiguspäraste

otsuste vastuvõtmiseks vajalikud

uuringud on tehtud. Vajalik

sisseseade ja töövahendid ning

kvalifitseeritud personal olemas.


infosüsteemi arendus ja rakendamine.

(TTO, PMA, VTA, PMK, PRIA,

MEM-ITO)

Mahepõllumajanduse

valdkonnas ettevõtjate ja pädeva

asutuse vahelist teabevahetust

võimaldav elektrooniline

teabevahetuskeskkond (MEM

kliendiportaal) on kasutusel ja

teenused on tagatud.

T2.2.2.8 Mahepõllumajanduse arengukava


(TTO)

Mahepõllumajanduse

arengukava aastateks 2014–2020

on rakendunud, selle tulemusel

on paranenud

mahepõllumajanduse

konkurentsivõime ja suurenenud

kohaliku mahetoidu tarbimine.

T2.2.2.9 Keskkonda ja kliimat säästvate

põllumajandustavade toetuse

rakendamine ja vajadusel EKd

muudatustest teavitamine. (PTKO,

PRIA)

Keskkonda ja kliimat säästvate

põllumajandustavade toetus

rakendatud ning vajadusel on

teavitatud EK-d nõuete

muudatustest.

T2.2.2.10 MAK 2014–2020 põllumajanduse

keskkonna- ja kliimameetmete 10.1.1

(Keskkonnasõbraliku majandamise

toetus), 10.1.3 (Piirkondliku

mullakaitse toetus) ja 10.1.4

(Keskkonnasõbraliku aianduse


Põllumajandustootmine on


T2.2.2.11 MAK 2014–2020 meetmete 10.1.2


kliimameede: piirkondliku veekaitse

Piirkondliku veekaitse

toetusmeede on välja töötatud, et

seda saaks rakendada 2018.

54

toetus) väljatöötamine. (MAO) aastast.

T2.2.2.12 MAK 2014–2020 meetmete 10.1.2


kliimameede: piirkondliku veekaitse


Nitraaditundliku ala

põllumajandustootjad

suunatakse majandama

keskkonnahoidlikumalt,

vähendades seeläbi

põllumajandusmaalt toitainete

leostumist.

T2.2.2.13 Muudatuste kavandamine

mahepõllumajanduse õigusaktides

tulenevalt EL-s väljatöötamisel oleva

uue mahepõllumajanduse määruse

nõuetest.

Õiguslik alus


nõuetele ja järelevalve

korraldusele on ajakohane ja

kooskõlas EL seadusandlusega.

T2.2.2.14 EL mahepõllumajanduse uute

õigusaktide paketi üle võtmine.

(TTO, PMA, VTA, PMK)

Uued EL nõuded on õigeaegselt

mahepõllumajanduse

õigusaktidesse ülevõetud.

T2.2.2.15 Keskkonda ja kliimat säästvate

põllumajandustavade toetuse

rakendamine ja vajadusel EKd

muudatustest teavitamine. (PTKO,

PRIA)

Metsasuse erisuse analüüs

perioodiks 2017–2020.


T2.2.2.16A EL mahepõllumajanduse uute

õigusaktide paketi rakendamine.

(TTO, PMA, VTA, PMK)


rakendamiseks vajalikud

meetmed ja nende

rakendamiseks on võimekus

loodud. Rakendatud meetmete

toimivus on analüüsitud.

Valdkonna järelevalvesüsteem

on vastavuses järelevalvet

reguleerivate õigusaktide

nõuetega.

Meede 2.2.3: Keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine


Mõõdikute tabel:


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.2.3.47: Nõuetele vastavuse, keskkonna ning maaparanduse valdkonna

nõustamistundide arv (TAO)

- 3485 6000 6000 6000 6000 6000


304 2856 500 500 500 500 500



11 14 12 8 8 8 8

55


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.2.3.1 Keskkonnateemaline nõustajate

koolitamine, MAK


rakendamine. (TAO)



on kättesaadav.

T2.2.3.2 Mahepõllumajanduse valdkonnas

koolituste korraldamine, MAK

teadmussiirde ja teavituse meetme

rakendamine, sh temaatiline

teadmussiirde programm. (TAO)


on paranenud, info on

kättesaadav. Teadlikkus

mahepõllumajandusest on

paranenud.







MMIK)








(TAO, MMIK)




(TAO)


teaduspõhine sisend

õigusloomeks, riiklikuks

järelevalveks ja poliitika

kujundamiseks;





koordineeritud.





(TAO)

Tagatud on kliimamuutuste ja

keskkonna küsimuste

lahendamiseks teadustugi,

olemasolevaid teadmisi


JPI FACCE juhtkomitee

tegevustes osalemine;

JPI FACCE projektis

MACSUR 2 osalemine;

JPI FACCE ERA-Net Plus

teadusvõrgustikus „Climate

Smart Agriculture“ (CSA) ja

JPI ERA-Net Cofund

FACCE „Sustainable and

resilient agriculture for food

and non-food systems“

(SURPLUS) osalemine ning

keskkonnasäästlike ja

kliimamuutuste rakendus-

uuringute koordineerimine,

56

ettepanekute esitamine

vastavalt Eesti vajadustele.

(TAO, PTKO);

ERA-Net Core Organic Plus

teadusvõrgustikus

osalemine.





(TAO)

Tagatud on kliimamuutuste ja

keskkonna küsimuste

lahendamiseks teadustugi,



ERA-Net Cofund Core

Organic teadusvõrgustikus

osalemine.

57

Alavaldkond 2.3: Maamajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja maa

elukeskkonna parandamine

Alaeesmärk 2.3: Maamajandusega seotud piirkonnad on tasakaalustatult arenenud ning

elukeskkond maal on paranenud


* Prognoos (ESA avaldab 2016. a andmed 2017. a juulis)

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt

kolm meedet:

põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste loomine;

sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse elukeskkonna

parandamine;

sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.

Alaeesmärk 2.3 panustab muuhulgas tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“.

E2.3.7: 15–74 aastaste tööhõivemäär maa-asulates (ESA)

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016*

58% 60% 61% 61% 61%

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

61% 61% 61% 61% 61%

E2.3.8: Ettevõtlusaktiivsus maapiirkonnas (sh äriühinguid 1000 elaniku kohta) (ESA)

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016*

75 (44) 77 (50) 78 (52) 81 (55) 81 (55)

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

81 (55) 81 (55) 81 (55) 81 (55) 81 (55)

58

Meede 2.3.1: Põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste

loomine

Tegevussuunad: mittepõllumajanduslike töökohtade loomise soodustamine;

põllumajandusettevõtluse mitmekesistamine mittepõllumajanduse suunas.

Mõõdikute tabel:

* Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuring 2013. a (2 784 majapidamist muu

tegevusega, kokku üldse 19 186 põllumajanduslikku majapidamist), järgmine uuring

toimus 2016. a, andmed avaldatakse 2017. a jooksul.


Jrk nr


(seotud struktuuriüksused)

VAHETUD TULEMUSED

T2.3.1.1 MAK 2014–2020 meetme 8.6

(Metsade elujõulisuse ja

majandusliku väärtuse parandamine)

rakendamine. (MAO)

Metsa majandamine on

jätkusuutlikum ja tulemuslikum.

T2.3.1.2 MAK 2014–2020 meetme 6.4

(Investeeringud majandustegevuse

mitmekesistamiseks) maapiirkonnas

rakendamine. (MAO, PRIA)

Toetatud on töökohtade loomist

ja ettevõtluse mitmekesistamist

maapiirkonnas.

T2.3.1.3 Regionaalsete Setomaa ja Peipsiveere

programmide rakendamine ning

täiendavate ettevõtlust ja kohalikku

kultuuripärandit siduvate

programmide väljatöötamine. (MAO)

Läbi piirkondliku eripära ja

arengupotentsiaali mitmekesise

kasutuse on toetatud uute

töökohtade loomist

maapiirkonnas väljaspool

suuremaid keskusi.

T2.3.1.4 Võro ja Mulgi arendustoetuste

rakendamine. (MAO)

Arendustoetuste abil on

piirkonnas ettevalmistatud

projektid välisvahenditest

toetuste taotlemiseks.15

15 Taustinfo: 2017. aasta jooksul töötatakse välja Vana-Võromaa ja Mulgimaa programm, mille rakendamist alustatakse 2018. aastal.

Programmi väljatöötamine ja rakendamine aitab kaasa Regionaalarengu strateegia 2014-2020 eesmärgile tagada kõigi piirkondade

ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. NB! 2018.a lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud.


2014 2016* 2017 2018 2019 2020 2021

M2.3.1.50: Hõivatute osatähtsus maa-asulates sektorite lõikes (primaarsektor,

sekundaarsektor, tertsiaarsektor) (ESA)

Prim.

10,4%

Sekund.

30,8%

Terts.

58,8%

Prim.

11,4%

Sekund.

32,8%

Terts.

55,8%

Prim.

11,2%

Sekund.

33,0%

Terts.

55,8%

Prim.

11,2%

Sekund.

33,0%

Terts.

55,8%

Prim.

11,2%

Sekund.

33,0%

Terts.

55,8%

Prim.

11,2%

Sekund.

33,0%

Terts.

55,8%

Prim.

11,2%

Sekund.

33,0%

Terts.

55,8%

M2.3.1.51: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslike

majapidamiste osatähtsus, % (ESA)

14,5%* 15% 16% 16% 17% 17% 17%

59

T2.3.1.5 Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava koostamine,

sh biomajanduse juhtkomisjoni

rakendamine ja vastavate

horisontaalsete meetmete

kujundamine koostöös asjaomaste

ministeeriumidega. (STO, MEM)

Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonnas on bioressursside

tõhusa ja kestliku kasutamise

võimalused kaardistatud,

analüüsitud on võimalusi

väärtusahelas kõrgema

lisandväärtuse loomiseks,

võimalikud uued arengusuunad

põllumajanduse ja kalanduse

edendamiseks on selgitatud.

T2.3.1.6 Hobumajanduse arengu

soodustamine. (MAO, VTO) Sektori esindajate vaheline

koostöö on tugevnenud.

Loodud on eeltingimused

hobuste veterinaarkontrolli

võimaluste loomiseks Narva

maanteepiiripunkti.


T2.3.1.7 Programmi „Noored maale“ välja

töötamine ja rakendamine ning

olemasolevate toetustegevuste

koondamine. (MAO)

Noored on motiveeritud maal

elamisest ja töötamisest ning

noorte vähenemine maapiir-

konnas on pidurdumas.16

Meede 2.3.2: Sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse

elukeskkonna parandamine

Tegevussuunad: kogukonna kaasamine; ühistegevus; traditsioonilise hajaasustuse

sotsiaalne infrastruktuur; maakultuuri areng ja traditsioonide säilitamine; maapiirkonna

atraktiivsuse suurendamine; administratiivsete põllumajandusteenuste pakkumise

koondumine keskustesse

Mõõdikute tabel:

* Tegevusgruppide liikmete arvu prognoosimisel on arvestatud sellega, et haldusreformi tulemusena väheneb

kohalike omavalitsusüksuste arv.

16 Taust: Noored maale programmi raames on kavandatud kohalikul tasandil rakendatav toetusmeede noorte ettevõtluse arendamiseks ja

elutingimuste parandamiseks maapiirkonnas, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada

noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. NB! 2018.a lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.3.2.52: Kohalike tegevusgruppide liikmete arv* (MAO)

1 789 1857 1830 1810 1810 1810 1810

M2.3.2.53: Asendusteenust kasutavate ettevõtjate arv (TAO)

179 155 200 200 200 200 200

M2.3.2.54: Valitsemisala muuseumite külastajate arv (TAO)

95 553 108 531 117066 122566 145066 150566 150566

60


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.3.2.1 Põllumajandustootja asendusteenust

arendavate meetmete rakendamine.

(TAO)

Põllumajandustootja

asendusteenust kasutavate

tootjate arv on stabiilne.

T2.3.2.2 Eesti kultuuripärandi tutvustamine ja

säilitamine ning tsentraalse

museaalide digitaalse infosüsteemi

MUIS rakendamine muuseumides.

(TAO ja MEM muuseumid)

Säilinud on Eesti maapiirkonna

kultuuri omanäolisus Euroopa ja

maailma kultuuripärandi osana.

Tsentraalne digitaalne

muuseumidevaheline

infosüsteem MUIS on aktiivses

kasutuses.17

T2.3.2.3 Muuseumialase koostöö edendamise

jätkamine nii siseriiklikul kui

rahvusvahelisel tasandil. (TAO,

MEM muuseumid)

Rahvusvaheline ja siseriiklik

koostöö on toimunud, mille

tulemusena on suurenenud

põllumajandusvaldkonna tuntus

ja külastajate arv.

T2.3.2.4 Teemakohaste

muuseumiprogrammide arendamine,

uute ekspositsioonide väljatöötamine,

muuseumite suurürituste ja

temaatiliste ürituste väljatöötamine ja

arendamine. (TAO, MEM

muuseumid)

Välja on töötatud ja läbiviidud

haridusprogrammid,

teemakohased

muuseumiprogrammid ning

välja on töötatud uued

ekspositsioonid. Korraldatud

näitused ja teabepäevad nii

muuseumis kui ka väljaspool

muuseumi territooriumi.

Suurüritused ja temaatilised

üritused on välja töötatud, tänu

millele on suurenenud ka

muuseumi külastajate arv.

T2.3.2.5 Põllumajandusvaldkonna

kutsekvalifikatsiooni süsteemi

arendamine. (TAO)

Osaletud

põllumajandusvaldkonna

kutsekomisjonide ja

kutsenõukogude töös. Välja on

töötatud juhised, korrad

standardid, mis on vajalikud

kutse andmiseks. Kutsesüsteem

on vajalik, et õppe- ja

koolitusasutused teaksid, milliste

oskuste ja teadmistega töötajaid

tööturul vajatakse ning mida on

vaja õpetada. Tööandjal on aga

võimalus kutsesüsteemi abil oma

töötajate oskusi hinnata ja tõsta.

17 TAO: sihtasutus luuakse 2017 sügisel. Tegevust edasi ei lükata, rahastamine toimub olemasolevate tegevuste arvelt. Kõiki muuseumite tegevusi (sh 2.3.2.2, 2.3.2.3, 2.3.2.4) hakkab ellu viima loodav sihtasutus. Samuti tegevus 2.3.2.13 (muuseumide inventar,

renoveerimine jne) saab sihtasutuse ülesandeks.

61

T2.3.2.6 Põllu- ja maamajanduse erialade

propageerimine. (TAO)

Korraldatud on noortalunike

kompleksvõistlus, noorte

künnivõistlus ning tutvustatud ja

propageeritud põllumajanduse ja

maaeluga seotud töövaldkondi ja

õppimisvõimalusi.

Aktiviseerunud on õpilaste ja

õpetajate osalemine rahvus-

vahelistel messidel,

kutsevõistlustel, konverentsidel

ja seminaridel. Koostöö-

võrgustiku EUROPEA

Internationali kaudu on

elavnenud õpilaste, õpetajate

osalemine rahvusvahelistel

messidel, kutsemeistri-

võistlustel jne, mille kaudu on

võimalik võrrelda praktiliste ja

teoreetiliste oskuste taset.

T2.3.2.7 Praktikatoetuse maksmine

ettevõttepoolsetele juhendajatele.

(PRIA)

Praktikatoetuse maksmine

ettevõtte poolsetele

juhendajatele tõstab ettevõtete

huvitatust ja ettevõtetes

toimuvate praktikate toimumise

arvu, mille tulemusena said

õpilased ja üliõpilased parimat ja

ajakohast praktikat, mis

omakorda tõstab tootmispraktika

ja väljaõppe kvaliteeti. Oluline

on tagada kvaliteetne praktika

põllumajandusvaldkonna

ettevõtetes ja hariduse senisest

paremat seostamine tööturuga.

T2.3.2.8 Maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku

arendamine, sh MAK 2014–2020

meetme 20.2 (Tehniline abi,

Maaeluvõrgustik) rakendamine.

(MAO, FO, PRIA, MMIK)

Maaeluvõrgustiku tegevus annab

lisandväärtust MAKi

rakendamiseks, sh meetmetest

kasusaajate ja teiste maaelu

arengust huvitatud osapoolte

programmi kaasamiseks.

T2.3.2.9 MAK 2014–2020 meetme 19

(LEADER) rakendamine. (MAO,

PRIA, MMIK)

Kohalikult olulised arendus-

projektid on ellu viidud,

suurenenud on töökohtade arv ja

elanike aktiivsus maapiirkonnas.

Leader meetme taotluste

menetlemiseks on MATS

süsteem loodud.

T2.3.2.10 EUROPEA Internationali

Peaassamblee konverentsi

korraldamine Eestis 2017. a. (TAO)

Koostöö arendamine põllu- ja

maamajanduslike

organisatsioonide ja koolidega

Euroopa maades ühiste koolitus-

ja väljaõppeprogrammide ning

põllumajandusliku kutsehariduse

62

arendamise, õpilaste ja õpetajate

vahetuse organiseerimise, uute

põllumajandusega seotud

teemade juurutamise, rahvus-

vaheliste koostööprojektide

väljatöötamise ja

maamajandusega tegelevatele

inimestele täiendkoolituse

võimaldamise osas.

T2.3.2.11 Ülemaailmne

Põllumajandusmuuseumide

Assotsiatsiooni (AIMA) kongress.

(TAO)

Mille tulemusena on suurenenud

võimalus Eesti maaelu

kultuuripärandi tutvustamiseks

ja lõimumiseks rahvusvahelises

muuseumi võrgustikus (kongress

toimub 2017 a).

T2.3.2.12 MEM valitsemisala muuseumide

funktsioonide analüüs ja

optimeerimine ning juriidilise

staatuse analüüs (vt meede 4.1.1.

Tõhus ja tulemuslik

juhtimissüsteem). (TAO,

muuseumid)

Muuseumide analüüs, vajadusel

asutuste struktuurimuudatuste

või juriidilise staatuse muutmise

algatus (2017).

T2.3.2.13 Muuseumide teenuste kvaliteedi

tagamine vajalike inventaride

olemasolu eeldusel ning ruumide ja

hoonete renoveerimine. (HO,

FO,TAO, STO, muuseumid)

Muuseumide poolt pakutavate

teenuste kvaliteet on paranenud

sh muuseumi personal on

koolitatud ning turundus-

tegevused on planeeritud ja

elluviidud Muuseumite hooned

on renoveeritud ja töötajatele on

loodud nõuetele vastavad

töötingimused.

T2.3.2.14 Põllumajandustootja asendamise

toetuse laiendamine. (TAO, PRIA)

Põllumajandustootja

asendusteenust kasutatavate

tootjate arv on kasvanud.

T2.3.2.15 MEM valitsemisala muuseumide

juriidilise staatuse

ümberkorraldamine (MEM)

Muuseumide juriidiline staatus

on ümberkorraldatud.

2019-2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED

T2.3.2.16A Muuseumide teenuste kvaliteedi

tagamine vajalike inventaride

olemasolu eeldusel ning ruumide ja

hoonete renoveerimine. (HO,

FO,TAO, STO, muuseumid)

Muuseumide poolt pakutavate

teenuste kvaliteet on paranenud

sh muuseumipersonal on

koolitatud, turundustegevused

on planeeritud ja elluviidud.

Muuseumite hooned on

renoveeritud, töö- ja külastus-

tingimused vastavd nõuetele.

63

Meede 2.3.3: Sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine

Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus.

Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T2.3.3.1 Nõustamisteenuste arendamine,

nõustajate koolitamine. MAK


rakendamine. (TAO)



on kättesaadav.

T2.3.3.2 MAK teadmussiirde ja teavituse

meetme rakendamine, sh temaatilised

programmid. (TAO, PRIA)


on paranenud, info on

kättesaadav.







MMIK)








(TAO, MMIK)








kujundamiseks;





koordineeritud


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M2.3.3.55: Toetatud maaettevõtluse valdkonna nõustamistundide arv (TAO)

550 699 1000 1000 1000 1000 1000


1204 355 1000 1000 1000 1000 1000



3 4 1 6 6 6 6

64

3. Tegevusvaldkond: Kalandus


Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik kalurkond

Tegevusvaldkonna kirjeldus

Kalanduse tegevusvaldkond hõlmab Maaeluministeeriumi valitsemisalas kala- ja

vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise koordineerimist, kutselise

kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamist (sh Eesti

kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist).

Maaeluministeerium tegeleb ka kala tootmise ja töötlemise hügieeniga, kuid see osa on

kajastatud Toiduohutuse tegevusvaldkonna raames. Keskkonnaministeeriumi kalavarude

osakond tegeleb kalavarude säästliku kasutamise ja kaitse korraldamisega (sh. kalavarude

kalakasvatusliku taastootmise, kalade kudealade kaitse ja taastamise ning

harrastuskalapüügi korraldamisega).

Mitmed organisatsioonid on soovitanud üle vaadata Eesti kalandussektori

administreerimise korraldust. OECD-ga (Organisation for Economic Co-Operation and

Development) liitumise raames analüüsiti põhjalikult Eesti kalandussektori struktuuri ning

sektori haldamist ja juhtimist. Analüüsi põhjal hinnati 2009. a sügisel OECD

kalanduskomiteel Eesti kalandus vastavaks OECD poliitikatega kalandusvaldkonnas, kuid

võimaliku probleemina toodi valdkonna koordineerimise jaotust kahe ministeeriumi vahel.

Kalandusvaldkonna juhtimise ja koostöö (seal hulgas ressurssi järelevalve ja kontrolli)

efektiivsemaks muutmist soovitati ka Riigikontrolli 2009. a auditi raportis.

Maaeluministeerium on esitanud kalandussektori administreerimise ümberkorraldust

puudutavad ettepanekud Vabariigi Valitsuse kabineti istungile arutamiseks.

Loend tegevusvaldkonna olulisematest suundumustest:

Eesti huvide kaitse, positsioonide koostamise ning tulevikupoliitikate (EL ühine

kalanduspoliitika, rahvusvahelised kokkulepped, biomajanduse arendamine)

väljaarendamise diskussioonides osalemine, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

rakendamine;

Ühistegevuse ja koostöö, innovatsiooni, teaduspõhisuse, teavituse ning noorte

kaasamise kaudu kalandussektori parema maine, kohalike toodete kõrgema

kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine. Kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete

väärindamise ja otseturustamise edendamine.

Tegevusvaldkonna õigusraamistik:

Kalandust reguleerivad põhiliselt 2 seadust: kalapüügiseadus ja kalandusturu korraldamise

seadus. Kalanduse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on hetkel Euroopa Merendus -

Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava elluviimine. Olulisteks strateegilisteks

sidusdokumentideks on lisaks erinevate kalanduspiirkondade arengukavadele muuhulgas

Merenduspoliitika arengukava, Läänemere Strateegia, Eesti Keskkonnastrateegia aastani

2030.

Algav uus EL eelarveperiood toob kaasa võimalike uute toetusmeetmete rakendamiseks

vajaliku siseriikliku seadusandliku regulatiivse baasi (nt määruste) väljatöötamise.

Samaaegsaelt tegeletakse Euroopa kalandusfondi 2007 – 2013 perioodi lõpetamisega.

EMKF osas on Maaeluministeeriumil kanda korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeeriva

asutuse roll.

65

Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused

Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus

Alaeesmärk 3.1: Eestis on konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus


* Mõõdiku E3.1.9 indikaatori saavutamisega aidatakse kaasa muuhulgas riiklikult olulise tulemusvaldkonna

„Põllumajandus ja kalandus” eesmärgini jõudmiseks. Seoses üleminekuga valdkonnaarengukavale 2019-

2022 analüüsitakse 2020-2022 sihtasemeid 2018.aastal

Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt neli

meedet:

1. kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine;

2. optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris;

3. tugeva ekspordipotentsiaali tagamine;

4. kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.

Meede 3.1.1: Kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine

Tegevussuunad: tootjaorganisatsioonide teke ja arendamine; toodete ja tehnoloogiate

arendamine; kalandussektori struktuuri optimeerimine; rannapiirkondade koostöö

arendamine; ühistegevuse ja vertikaalse integratsiooni soodustamine.

Mõõdikute tabel:

E3.1.9: Kalanduse lisandväärtus töötajate kohta (EUR)* (ESA)

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016

21 569 20 389 18 248 22 242 21 100

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

21 100 21 100 21 150 21 150 21 200


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M3.1.1.58: Kala ja vesiviljeluse saaduste toodangu väärtus ühe hõivatu kohta

(eurodes) (ESA)

88583 II kv 2017 83 000 83 000 83 000 85 000 85 000

M3.1.1.59: Kala tarbimine inimese kohta (kg) (KMO)

13,4 13

13 13 13 14 14

M3.1.1.60: Mikroettevõtete poolt töötlemisse ja otseturustusse suunatud projektide

arv (KMO)

42 0 43 43 44 44 44

M3.1.4.61: Rannakalanduse püügimahu väärtus (milj eurot) (KMO)

5,3 5,6 5,3 5,3 5,4 5,4 5,4

66


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T3.1.1.1 Toetatakse ühistegevuse

(tootjaorganisatsioonide) teket ja

toimimist. (KMO)

Püügi- ja vesiviljelussektoris on

loodud tootjaorganisatsioonid.

Läbi toimivate

tootjaorganisatsioonide on

tagatud hindade stabiilsus

kalaturul ja kalandustootjate

sissetulek.

T3.1.1.2 Erinevate võimaluste loomine

finantsinstrumentidele (laenud,

garantiid). (KMO)

Ettevõtetel on juurdepääs

sihtotstarbelistele

finantsinstrumentidele.

T3.1.1.3 Kalaturu stabiliseerimine. (KMO) Kala on ajutiselt turult

kõrvaldatud

turustabiliseerumiseni

(töödeldakse ning viiakse turule

tagasi, kui hinnatase on

stabiliseerunud ja kala eest on

võimalik saada väärilist tasu).

T3.1.1.4 Toetatakse kalanduse kohalike

algatusrühmade arengustrateegiate

elluviimist, kogemuste ja teadmiste

vahetamist. (KMO)

Kalanduse kohalikud

algatusrühmad on tegutsenud

eesmärgipäraselt.

Kalanduspiirkondades on

ettevõtlus mitmekesistunud ja

elukvaliteet paranenud.

Suurenenud on koostöö

siseriiklikul ja rahvusvahelisel

tasandil.

T3.1.1.5 Innovatsioon ja investeeringud

keskkonnasäästliku ja

konkurentsivõimelise vesiviljeluse

arendamiseks. (KMO)

Vesiviljeluse tootmismahud on

suurenenud ning kasvatatakse

uusi liike.

T3.1.1.6 Kalasadamate arendamise toetamine.

(KMO)

Kalasadamates on suurenenud

lossitud toodete kvaliteet,

kontroll ja järelevalve,

paranenud on ohutus ja

töötingimused.

T3.1.1.7 Toetatakse menetlussüsteemi MATS

arendusplaani elluviimist kalanduse

tulemusvaldkonnas. (MEM, PRIA)

MATS arendusplaani kohaselt

on MATS alates 2018.aastast

valmis kalandusmeetmete 100%

elektroonseks taotlemiseks ning

täisfunktsionaalseks

menetlemiseks.

67

Meede 3.1.2: Optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris

Tegevussuunad: kalavarude säästev püügikorraldus; tasakaal kutselise ja

harrastuskalanduse vahel; kudealade taastamine ja arendamine

Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T3.1.2.1 Kalapüügi mõju vähendamine

keskkonnale. (KMO)

Selektiivsete ja innovaatiliste

püügivahendite- ja viiside

kasutusele võtmine on

suurenenud. Kasutusele on

võetud energiasäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad

tehnoloogiad.

T3.1.2.2 Kutselise- ja harrastuspüügi sektorite

vahel võimalike vastuolude ja

ühishuvide kaardistamine. (KMO)

Analüütiline baas kutselise ja

harrastuspüügi teadmiste

põhisemaks suunamiseks ja

arendamiseks, eesmärgiga

tagada ühtne kalavaru

majandamine.

T3.1.2.3 Kalandussektori andmete kogumine.

(KMO)

Kalandussektoris tehtavad

otsused on teadmistepõhised

tuginedes sotsiaalmajanduslikel,

bioloogilistel, keskkonnaalastel

ja teaduslikel andmetel.

T3.1.2.4 Kalandusvaldkonna korralduse,

väljaarvatud ressursside üle

teostatava järelevalve, koondamine

Maaeluministeeriumisse. (KMO)

Maaeluministeerium vastutab

kalandusvaldkonna korralduse

eest Vabariigi Valitsuse otsuse

alusel.

T3.1.2.5 Kalapüügi korraldamine lubatud

väljapüügimahtude ületamise ära

hoidmiseks. (KMO)

Tagatud kalavarude kasutamine

lubatud väljapüügimahtude

piires.

T3.1.2.6 Kalapüügi kontrolli ja järelevalve Kalandusandmestik muutub


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M3.1.2.62: Saagikus (saak püügitonni traali kohta) (MEM)

1 433 1578 1 450 1 450 1 450 1 450 1 450

M3.1.2.63: Heas olukorras olevate, majanduslikult oluliste varude osakaal (%) (KEM)

48% 46% 48% 48% 48% 48% 48%

M3.1.2.64: EKF projektide arv kalade kudealade taastamiseks ja kalavarude

taastootmiseks ning alates 2016 a EMKF projektide arv kalade kudealade

taastamiseks (MEM)

2 20 0 0 2 2 3

68

tõhustamisele kaasaaitamine (sh

Maaeluministeeriumi kalanduse

infosüsteemide arendamine). (KMO)

kiirelt kättesaadavaks ja kogutud

andmeid on võimalik ajakohaste

vahenditega analüüsida.

T3.1.2.7 Merealade ruumiline planeerimine.

(KMO)

Eesti territoriaalmeri on 2020

aastaks vastavalt Vabariigi

Valitsuse 11.10.2012

korraldusele 441 planeeritud.

T3.1.2.8 Integreeritud merenduspoliitika

elluviimise toetamine Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondist, et

aidata kaasa integreeritud mereseire

süsteemi loomisele, merekeskkonna

bioloogilise mitmekesisuse kaitsele,

mere- ja rannikuressursside säästvale

kasutamisel ning merekeskkonna

alaste teadmiste süvendamisele.

(KMO)

Merekeskkonna bioloogiline

mitmekesisus ja ökosüsteemid

on paremini kaitstud.

Meede 3.1.3: Tugeva ekspordipotentsiaali tagamine

Tegevussuunad: tootearendus; turuarendus

Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T3.1.3.1 Kaasaegsete kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootearendusele

kaasaaitamine Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi meetmete

rakendamise toel (KMO)

Ettevõtted on juurutanud

töötlemise parendamise

süsteemid, misläbi töötlemine on

efektiivsem, turul on

innovaatilised kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemisemeetodid ja

turustamine on edukam. Seeläbi

muutuvad ettevõtjad

konkurentsivõimelisemaks.

T3.1.3.2 Aidatakse kaasa kalandus- ja

vesiviljelustoodetele uute turgude

Toimub kalandus- ja

vesiviljelustoodete efektiivsem


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M3.1.3.65: Toodangu eksport (tonni) (KMO)

110 000 2017 a

II kv 115 000 120 000 120 000 120 100 120 100

M3.1.3.66: Kala ekspordi sihtriikide arvu vähemalt säilitamine kogutoodangust

alates 5%) (KMO)

8 9 9 9 9 9 9

69

leidmisele (sihtgruppide uuringud,

messide külastused, turundus-

strateegiad, reklaamikampaaniad).

(KMO, VSO, STO)

ja teadlikum turustamine.

Meede 3.1.4: Kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine


Mõõdikute tabel:


Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

T3.1.4.1 Kalanduse teabekeskuse töö

koordineerimine. (KMO)

Kalanduse teabekeskus on

koordineerinud teadlaste ja

kalurite vahelist partnerlust,

kalanduse tegevusgruppide

tegevust ja edendanud

inimkapitali ja võrgustikku

vesiviljeluses. Läbi on viidud

vajalikud uuringud,

katseprojektid, koolitus- ja

teavitustegevused ning

kalandusinfo on koondatud ja

tehtud sektorile ja avalikkusele

kättesaadavaks läbi erinevate

meediakanalite.

T3.1.4.2 Toetatakse pädevate valdkonna

spetsialistide arendamist koolitus- ja

praktikatoetuse kaudu. (KMO)

Haritumad kalandusspetsialistid.

T3.1.4.3 Kvalifikatsiooni tagavate kutsete

väljatöötamisel osalemine. KMO)

Välja on töötatud sektori

arengule kaasa aitavad

innovaatilised lahendused.

T3.1.4.4 Taseme-, ümber- ja

täiendõppesüsteemi väljatöötamises

ja arendamises osalemine. (KMO,

TAO)

Valdkonda haldava

administratsiooni arvamus

esitatud arvestamaks neid

õppekavade koostamisel.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M3.1.6.67: Teadusarengu suhe kalamajandusse (teadus-arendustegevusele

suunatud eelarve jagatud EMKF (EKF), %) (KMO)

1,5 19,2 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5


844 787 800 800 800 800 800


valitsemisalas (TAO, KMO)

1 1 1 4 4 4 4

70




(TAO); Euroopa Merenduse ja

Kalandusfondi rakenduskava 2014–

2020 elluviimine. (KMO)





kujundamiseks;





koordineeritud.

Euroopa Merenduse ja

Kalandusfondi rakenduskava

2014–2020 elluviimist on

alustatud.





(TAO)



kättesaadavatele

teadustulemustele,



JPI Ocean juhtkomitee

(management board)

tegevustes osalemine.

JPI Oceans ERA-Net

teadusvõrgustikus

osalemine.

ERA-Net COFASP

teaduskoostöö võrgustikus

osalemine.

Bonus programmis

osalemine - ühtsete

prioriteetide väljatöötamine,

sh uueks Bonus 2

programmiks, Läänemere

äärsete riikidega koostöös

ning taotlusvoorudes Eesti

teadlaste toetamine

teaduskoostööprojektides.

71

4. Tegevusvaldkond: Valitsemisala organisatsiooni arendamine

(tugitegevused)


Riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud administratsioon, kes täidab koos

partneritega strateegilisi eesmärke

4.1 Tegevusvaldkonna kirjeldus

Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkond hõlmab endas tegevusi, mis

aitavad tagada põhivaldkondades sätestatud eesmärkideni jõudmise. Selleks, et

ministeerium ja selle valitsemisala asutused suudaksid saavutada põllumajanduse- ja

kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke, on vaja tagada organisatsiooni toimivus

pühendunud ja kompetentsete teenistujate ning kaasavama otsustusprotsessi kaudu, mis

toetub süstemaatilisele analüüsile ning pidevale protsesside parendamisele. Antud

tegevusvaldkonnaga on seotud kõik ministeeriumi osakonnad, juhtkond ja valitsemisala

asutuste juhid.

Valitsemisala organisatsiooni arendamise peatükis kajastatakse valitsemisala asutuste

horisontaalsete protsesside (nt õigusloome, avalike teenuste osutamine) ja tugitegevuste

arendusi, mis põhinevad asutuste vahel 2017. a veebruaris tehtud kokkuleppel. Asutuste

spetsiifilised eesmärgid kajastuvad asutuste arengukavades. Perioodi prioriteetsed

eesmärgid ja tegevussuunad on toodud iga meetme kirjelduse juures.

Tegevusvaldkonna reguleerimisele ja arengule kaasaaitavad olulisemad õigusaktid

Olulisemad tegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid on riigieelarveseadus,

raamatupidamise seadus, riigivaraseadus, riigihangete seadus, hädaolukorraks valmisoleku

seadus, audiitortegevuse seadus, avaliku teabe seadus, arhiiviseadus, haldusmenetluse

seadus, avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, Vabariigi Valitsuse

reglement, Riigikogu juhatuse 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 kinnitatud

„Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“, EL ja siseriiklikud õigusaktid

seoses EL fondide auditeerimisega.

72

Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine

Alaeesmärk 4.1: Maaeluministeeriumi valitsemisala on efektiivselt ja tulemuslikult juhitud


Meede 4.1.1. Tõhus ja tulemuslik juhtimissüsteem

Meetme eesmärk: tõhus valitsemisala eestvedamine rõhuasetusega planeerimisel ja

tegevuste kvaliteedi kontrollil.

Tegevussuunad: teadmistepõhine strateegiline ja operatiivne juhtimine, sh strateegiline

planeerimine (valitsemisala arengukava, sektoripõhised arengukavad jne); arengukavade

ja õigusaktide mõjude hindamine; operatiivplaneerimine (aasta tööplaani/tegevuskava

koostamine); aruandlus; kvaliteedijuhtimine; kriisi- ja riskijuhtimine; ministeeriumi ja

asutuste struktuuride ning funktsioonide regulaarne analüüs.

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018-2021:

- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamine ja programmipõhisele

strateegilisele planeerimisele üleminek.

- Ministeeriumi ja asutuste funktsioonide, struktuuride ja juriidilise staatuse analüüs, vajadusel

muudatused (sh riigireformiga seotud ülesanded).

- Valitsemisala juhtimissüsteemi arendamine.

- Strateegiliste algatuste ja õigusaktide mõjude hindamise ning analüütilise võimekuse

suurendamine.

E 4.1.10: Valitsemisala arengukava määratletud eesmärkide saavutustase

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016

66 mõõdikut 76st

täidetud või

osaliselt täidetud

(86%).

134 tegevust 136st

täidetud või

osaliselt täidetud

(99%).

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

Seoses valdkonna arengukavale üleminekuga on ülevaatamisel ka MEM tegevusvaldkondade

mõõdikute süsteem. Arengukava valmib 2018. a lõpus, mille järel seatakse käesoleva mõõdiku

sihttasemed.

73

Meetme 4.1.1 mõõdikute tabel

Meetme 4.1.1. valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:

Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED

(seotud MEM struktuurüksused)

VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.1.1.1 Biomajanduse uuringu läbiviimine.

(STO, TAO)

Biomajanduse uuringu I etapp –

horisontaalsed teemad (2018) ja II etapp –

vertikaalsed väärtusahelad (2020) läbi

viidud. Seeläbi olemas sisend

põllumajandus- ja kalandusvaldkonna

arengukava koostamiseks ja

rakendamiseks.

T4.1.1.2 Põllumajandus- ja kalandusvaldkonna

arengukava koostamine. (STO,

sisuosakonnad)

Arengukava koostamiseks läbi viidud

kaasamisprojekt (2018), mõjude

hindamine (sh keskkonnamõjude

strateegiline hindamine ja majanduslike

mõjude hindamine) (2018), toimunud

arutelud töörühmades, arengukava

Vabariigi Valitsuses kinnitatud (2019).

T4.1.1.3 MEM ja valitsemisala asutuste

juhtimissüsteemi parendamine. (STO)

Juhtimissüsteemi analüüs ja

parendusettepanekud MEM-ile, PRIA-le,

PMA-le koostatud (alates 2017) ning

parendusettepanekud valitsemisalas

rakendatud (2018).

T4.1.1.4 MEM valitsemisala kriisijuhtimise

süsteemi korrastamine. (HO, STO)

Kriisijuhtimise tegevuskava koostamine.

T4.1.1.5 MEMis riskijuhtimise süsteemi

korrastamine. (STO, SAO)

MEM riskijuhtimise juhendi koostamine

ja vastava, planeerimissüsteemiga

integreeritud riskijuhtimise süsteemi

rakendamine (2018), et ühtlustada

juhtimis- finants-, õigus-, rahapesu ja

korruptsiooni, IT jm riskihindamiste

metoodikat strateegilise juhtimise vaates.

T4.1.1.6 Valitsemisala tugi- ja horisontaalsete

protsesside arendamine. (STO jt

tugiosakonnad)

Regulaarse ja süstemaatilise tugi- ja

horisontaalsete protsesside parendamise

rutiini loomine (sh organisatsiooni

arengukava iga-aastane uuendamine ja

rakendamine).

T4.1.1.7 MEM juhtimisinfo koondamiseks

vajalike küsitluste korraldamine.

(STO)

Küsitluste kava (nii sektori-,

koostööpartnerite kui valitsemisala

asutuste töötajate vajaduste ja rahulolu


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.1.1.70: Valitsemisala organisatsiooni arendamise määratletud eesmärkide (meetmed 1.1

– 3.5) saavutustase, % (STO, valitsemisala kõigi asutuste juhid)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Algtase vastavalt organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna

uuele ülesehitusele selgitatakse välja ja sihttasemed määratakse

2017. A

74

uurimiseks) koostatud, küsitluste

metoodikad koostatud (2018) ja küsitlused

regulaarselt läbi viidud (al 2018).

T4.1.1.8 Uue tööplaani infosüsteemi hankimine,

MEM vajadusele kohandamine ja

juurutamine, sh planeerimis- ja

aruandlussüsteemi

ümberkorraldamine. (STO)

Tööplaani infosüsteem on MEMis ja

VTAs rakendatud, sh strateegilise,

operatiiv- ja finantsplaneerimise

ümberkorraldused tehtud.

T4.1.1.9 Arengukavade ja EL ning siseriiklike

õigusaktide eelnõude mõjude

hindamise kvaliteedi parendamine.

(STO, TAO, EKO)

Mõjude hindamise, kaasamise ning

järelhindamise kontseptsioon ja

protsessiskeem MEMis kokku lepitud ja

koostatud.

JuM ja Riigikantselei koostatud mõjude

hindamise metoodika MEMis rakendamise

praktiline juhis koostatud lähtudes MEM

valitsemisala näidetest ja spetsiifilistest

vajadustest ning rakendatud.

Regulaarsed mõjude hindamise alased

sisekoolitused nii keskastmejuhtidele kui

spetsialistidele.

Tagatud MEM ametnike mõjude

hindamise alane ad hoc nõustamine.

T4.1.1.10 Arengukava meetmete, õigusaktide ja

avalike teenuste mõjude

järelhindamise süsteemi

edasiarendamine. (STO, TAO)

Mõjude järelhindamiseks on valitud

arengukava meetmed ja õigusaktid ning

järelhindamise tegevuskava koostatud

(2018 piloodina kuni 3 arengukava meedet

koos regulatsioonidega), edaspidi iga-

aastaselt vastavalt piloodi tulemustele.

Mõjude järelhindamised läbi viidud

vastavalt EL liikmesriikide parimatele

praktikatele ja eelarvelistele võimalustele

(2019).

Hindamisraportite alusel ettepanekud

regulatsioonide muutmiseks, koolituseks

jne MEM juhtkonnale esitatud (2019).

T4.1.1.11 Maaeluministeeriumi valitsemisala

arengukavade ja õigusaktide mõjude

hindamisega seotud andmekogude

ning analüüsivõimekuse edendamine.

(STO, TAO, ITO, EKO,

sisuosakonnad)

Analüüs ja ettepanekud MEM

valitsemisalas mõjude hindamisega seotud

analüütilise võimekuse suurendamiseks.

Terviklik ülevaade MEM valitsemisala

arengukavadega seotud andmekogudest

koostatud (2018).

MEM-is valitud regulatsioonide (sh

õigusaktide) kulutõhususe ja mõjususe

statistilised analüüsimudelid väljatöötatud

ning pilootuuringute abil testitud (2019).

T4.1.1.12 Põllumajandusvaldkonna asutuste

ümberstruktureerimise analüüs,

ettepanekud ja rakendamine.18

(juhtkond, STO)

PMA ja VTA ning MMIK ja PMK

optimeerimise analüüs ja

optimeerimisettepanekud koostatud

(06.2017) ning rakendatud (2017-2019),

sh MMIK ja PMK ühendamine (2018).

18 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019

75

T4.1.1.13 Riiklike laborite optimeerimise

analüüs ja ettepanekud.19

(juhtkond,

STO, TOO)

Riiklike laborite optimeerimise analüüs ja

ettepanekud koostatud, sh ettepanekud

VTL ja PMK kohta (01.2018) ja

rakendatud (2018-2019)

T4.1.1.14 Muuseumivõrgu korrastamine.20

(juhtkond, TAO, HO, FO, MAO)

Sisend kultuuriministeeriumi

eestvedamisel koostatavasse analüüsi ja

ettepanekutesse. SA Maaelumuuseumid

loomine (2018).

T4.1.1.15 Töökohtade Tallinnast ja Tallinna

lähiümbrusest väljaviimine. (STO,

HO, PO)

Töökohtade Tallinna piirkonnast

väljaviimise võimaluste analüüs ja

ettepanekud koostatud (05.2017).

Vastavalt analüüsi tulemustele 50 töökoha

Tallinna piirkonnast väljaviimine (2019).

Meede 4.1.2 Eesmärgipärane ja kulutõhus finantsjuhtimine

Meetme eesmärk: Ministeeriumi valitsemisala toimimiseks vajalike finantsressursside

taotlemiseks ja nende efektiivseks kasutamiseks eelduste loomine.

Tegevussuunad: finantsplaneerimine; eelarve täitmise jälgimine; aruandlus jne.

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018-2021

- Tegevuspõhisele eelarvestamisele ja finantsjuhtimisele üleminek.


Meetme 4.1.2 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:

Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.1.2.1 Tegevuspõhisele planeerimisele (STO),

eelarvestamisele ja finantsjuhtimisele

üleminek. (FO)

MEM ja valitsemisala asutuste teenused

kaardistatud vastavalt RaM juhendile

(2018).

Kõik MEM valitsemisala teenused

19 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019 20 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.1.2.71: Riigikontrolli hinnang Maaeluministeeriumi raamatupidamise ning tehingute

seaduslikkuse kohta (FO)

2 olulist

märkust

Tulemused

2017.a III

kv

Ilma oluliste märkusteta

76

hinnastatud RaM kulumudeli põhjal

(2018), sh PRIAs ja PMAs

tegevuspõhise kuluarvestuse

rakendamise pilootprojekt läbi viidud.

Esimene tegevuspõhine RES taotlus

esitatud (2019).

T4.1.2.2 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

(EMKF) 2014–2020 rakenduskava

sertifitseerimisasutuse ülesannete

täitmine andmaks kindlustunde, et

Euroopa Komisjonile deklareeritavad

kulud on õiged ning nende aluseks

olevad tehingud on seaduslikud ja

korrektsed. (FO)

EMKFi aastaaruanne koostatud (uus

kohustus) ja Euroopa Komisjonile

esitatud, edaspidi regulaarsed iga-

aastased aruanded.

T4.1.2.3 SAP BO aruandluskeskkonna

finantsmooduli kasutusvõimaluste-alase

teadlikkuse suurendamine asutuste

juhtide ning finantsspetsialistide seas.

(FO)

SAP BO aruandluskeskkonna-alased

infotunnid asutuste juhtidele ja

finantsspetsialistidele läbi viidud.

T4.1.2.4 Valitsemisala asutuste kliendiportaalis

pakutavate tasuliste teenuste üle

arvepidamise ja arvete koostamise

automatiseerimine. (FO, PMA, VTA,

MEM-ITO)

MEM kliendiportaali finantsmooduli

tasuliste teenuste üle arvepidamist ja

arvete koostamist automatiseeriv IT

rakendus on välja töötatud ja kasutuses

(2018).

Meede 4.1.3 Eesmärgipärane ja säästlik hoonete ja muude varade juhtimine

Meetme eesmärk: valitsemisala asutuste kvaliteetseks tööks/teenuste osutamiseks on

optimaalsete kuludega tagatud sobivad hooned jm vahendid.

Tegevussuunad: hoonete haldamine; muude varade haldamine; riigi osaluste valitsemine.

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021:

- Valitsemisala kasutuses oleva hoonestatud kinnisvara pindade optimeerimise jätkamine

ja kulude kontrolli all hoidmine.

MEM taotleb lisaeelarvevahendeid ka järgmiste eesmärkide saavutamiseks

- Riigi omanduses olevate eriotstarbeliste pindade (sh laborid,

põllumajandustootmishooned, muuseumide hooned) renoveerimine.

- Teadusasutuste ja laborite tehnika ning laboriseadmete kaasajastamine.

- Erivajadustega inimestele valitsemisala asutustesse ligipääsude kohandamise analüüs ja

vastavalt tulemustele tegevuste elluviimine.

77



Jrk nr



VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.1.3.1 Riigimajadesse koondumise võimaluste

analüüs. (STO, HO)

MEMil valimisolek riigi kinnisvara

strateegia ja riigimajade

kontseptsiooni valmimisel ning

sobivusel ja kohaldatavusel

rakendada.

T4.1.3.2 Valitsemisala kasutuses oleva

hoonestatud kinnisvara pindade

optimeerimise jätkamine ja kulude

kontrolli all hoidmine. (HO)

Hoonestatud kinnisvara on

optimaalsete kuludega säästlikult

ning eesmärgipäraselt hallatud.

T4.1.3.3 Erivajadustega inimestest klientidele ja

töötajatele MEM ja valitsemisala

asutuste ruumidesse ligipääsude

kohandamine. (PO, HO)

MEMis ja valitsemisala asutustes

erivajadustega inimeste ligipääsude

kohandamise vajaduste analüüs

ning analüüsi tulemustest lähtuv

tegevuskava koostatud (sh MEMis

liikumispuudega inimestele

ligipääsu loomine) ning

rakendamist alustatud (2018).

T4.1.3.4 MEM hoone töökeskkonna

parendamine. (HO, PO)

Töökeskkonna

parendamisvõimaluste analüüs ja

ettepanekud koostatud, sh Rohelise

Kontori põhimõtete rakendamine

(2018).

21 Töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. 22 Tabelis on toodud näitajad uute büroohoonete kohta, MEM vanalinnamaja kinnisvarakulu võrreldakse teiste

samaväärsete hoonete kuluga.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.1.3.72: Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (v.a IT)21

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Vastav küsimusteblokk lisatakse töötajate rahulolu-uuringu

küsimustikule ning täiendatud metoodikaga rahulolu-uuring viiakse

läbi 2018. a. Sihttasemed lepitakse kokku pärast 2018. a uuringu

tulemustest kokkuvõtete tegemist.

M4.1.3.73: Kinnisvarakulu täistööajaga töötaja kohta aastas büroohoonetes22

, eurot/m²

(HO)

23 eurot/m² Sihttasemed vastavalt kinnisvarastrateegia uuele versioonile.

M4.1.3.74: Üüripind täistööajaga töötaja kohta, m² (HO)

Sihttasemed vastavalt kinnisvarastrateegia uuele versioonile.

78

Meede 4.1.4 Tõhus siseauditeerimine

Meetme eesmärk: Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi ning

EL fondide hindamine ja ettepanekute tegemine süsteemi täiustamiseks/parandamiseks.

Tegevussuunad: MEM ja asutuste auditite planeerimine; läbiviimine; aruandlus; EL

fondide auditite läbiviimine või läbiviimise korraldamine; toiduohutuse, taime- ja

loomatervise ning loomade heaolu valdkonna integreeritud mitmeaastase kontrollikava

(IMKK) auditid; eelpool nimetatud audititest selgunud parendustegevuste rakendamise

seire

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021: - Siseauditeerimise kutsetegevusega seotud ülesannete täitmine

- Toiduohutuse, taime ja loomatervise ning loomade heaolu kontrollisüsteemiga seotud auditite

läbiviimine ning riikliku auditisüsteemi arendamine

- EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi koordineerimine

- EMKF 2014–2020 kontrolliaruande ja arvamuse andmisega seotud auditid


23

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 § 11 kohaselt tuleb tellida kord 5 aasta jooksul siseauditi

üksuse välishindamine. VV 04.10.2012 määruse nr 79 § 12 kvaliteedihindamise koondhinnangu kategooriad: üldine

vastavus, osaline vastavus, ei ole vastavuses 24

Siseauditi osakond on vastavuses siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega aastast 2010. 25

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 § 13 (1) kohaselt esitatakse siseauditi tegevusaruanne

(sisaldab mh ka ülevaadet kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemustest) juhtkonnale ja

Rahandusministeeriumile 01. märtsiks.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.1.4.75: Siseauditi üksuse tegevuse vastavus siseauditeerimise definitsiooni,

eetikakoodeksi ja standarditega23

, (SAO)

Jah/ üldises

vastavuses24

Hindamist

ei toimu

Hindamist

ei toimu

Hindamist

ei toimu

Hindamist

ei toimu

Jah/ üldises

vastavuses

Hindamist

ei toimu

M4.1.4.76: Siseauditi kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemused on olulises

osas saavutatud25

(SAO)

Jah, on

saavutatud,

v.a

soovituste

rakendamin

e

Jah, on

saavutatud,

v.a

soovituste

rakendamin

e

Jah, on

saavutatud

Jah, on

saavutatud

Jah, on

saavutatud

Jah, on

saavutatud

Jah, on

saavutatud

M4.1.4.77: Aruandeperioodil rakendamisele kuulunud ja rakendatud soovituste suhtarv

(ministeeriumi ja valitsemisala asutuste juhid)

79


Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.1.4.1 Auditeerimise kvaliteedi parendamine. (SAO,

ITO)

Auditi tarkvara kasutusele võetud

(2018).

MEM siseauditi osakonna

protsessid üle vaadatud (2018).

siseaudiitori kutse taotlemine MEM

siseauditi osakonna töötajate poolt

(1 sertifikaat aastas).

T4.1.4.2 EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi

kompetentsi suurendamine ministeeriumis.

(SAO)

Analüüs MEM valitsemisalas

EAGFi ja EAFRD

sertifitseerimisauditi kompetentsi

suurendamise võimalustest (2018)

ja parendustegevused koostatud

(201926

).

Meede 4.1.5 Toimiv infosüsteem

Meetme eesmärk: kvaliteetsete avalike e-teenuste osutamiseks ja tööks vajalike

infosüsteemide toimimine.

Tegevussuunad: infosüsteemide (IS) arengusuundade väljatöötamine; IS arendustööde

koordineerimine; IS töökindluse ja kasutatavuse tagamine; kasutajatele tugiteenuse

(hooldus) ja arvutiabi osutamine; IT turvapoliitika väljatöötamine ja rakendamine, sh

nõuete täitmise jälgimine.

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021:

Prioriteetsed eesmärgid on valitsemisalaüleste IT arengusuundade kokkuleppimine,

infoturbe arendamine, MEM IT arendustööde kvaliteedi parendamine, rõhutades senisest

enam MEM valitsemisala teenuste terviklikku arendamist (vajalik teenuste/protsesside

omanike ja MEM sisuosakondade aktiivne roll) ning infosüsteemide halduse arendamine

MEM konsolideeritud ITga asutustes.

26

Kuivõrd halduslepinguga on kaetud finantsperiood kuni 15.10.2019, on enne seda võimalik analüüsida võimalikke

toimimisviise ning vajalikud parendustegevused viia ellu pärast seda.

61 % Tulemused

1.03.2017 70 % 75 % 80 % 85 % 90 %

80



Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.1.5.1 MEM IT arendustööde kvaliteedi

parendamine. (ITO)

MEM IT arenduste korra ülevaatamine, sh

arendustaotluste põhimõtted.

Infosüsteemide arenduse järelevalve hange

(IT teenuse sisseostmine).

T4.1.5.2 Infoturbe arendamine. (ITO ) Erinevate infoturbega seotud kordade

uuendamine ja loomine MEM

konsolideeritud ITga asutustes. MEM ja

valitsemisala asutuste töötajate teavitamine

ja koolitamine infoturbe teemadel.

Infosüsteemide peakasutajate ja asutuste

27 Kliendirahulolu-uuringu tulemuste põhjal. Valitsemisala ühtne kliendirahulolu uurimise metoodika töötatakse välja

valitsemisala asutuste koostöös 2017. a jooksul. Esimene kliendirahulolu-uuring ühtse metoodika baasil, mille tulemuste

põhjal määratletakse alg- ja sihttasemed, toimub eeldatavasti 2018. a. 28 Töötajate rahulolu-uuringust 29

Infosüsteemide turvameetmete süsteem (3-astmeline etalonturbesüsteem) 30

ISKE auditi tulemus: ISKE on rakendatud oluliste märkusteta.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.1.5.78: Väliskliendi rahulolu IT süsteemi toimivusega27

(ITO)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Mõõtmismetoodika töötatakse välja valitsemisala avalike teenuste

kliendirahulolu mõõtmise metoodika raames 2017.a. Sihttasemed

määratletakse pärast esimest kliendirahulolu-uuringut.

M4.1.5.79: Sisekliendi rahulolu IT süsteemi toimivusega28

, % (MEM ITO, PRIA ITO)

Valitsemis-

ala üleselt

ei

mõõdetud

Valitsemis-

ala üleselt

ei

mõõdetud

Ühtne mõõtmismetoodika töötatakse välja ja rakendatakse 2018. a.

M4.1.5.80: IT rakenduste käideldavuse nõuetele vastavus, % (ITO)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Käideldavust valitsemisala konsolideeritud IT süsteemides

jälgitakse alates 2017. a. Sihttasemed määratletakse 2017. a lõpus.

M4.1.5.81: Valitsemisala infosüsteemide käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

vastavus ISKE29

nõuetele30

(ITO)

Kriitiliste

puudusteta,

kuid

soovitustega

(2014)

Auditit ei

toimunud

Oluliste

märkusteta,

kuid

soovitustega

Auditit ei

toimu

Auditit ei

toimu

Oluliste

märkusteta,

kuid

soovitustega

Auditit ei

toimu

81

ISKE koordinaatorite töölerakendamine

vastavalt kehtivale infoturbepoliitikale.

ISKE auditid.

T4.1.5.3 Valitsemisalaüleste IT

arengusuundade kokkuleppimine.

(ITO)

Valitsemisalaülesed IT arengusuunad ja

halduse ning arenduse korralduse

aluspõhimõtted MEM valitsemisalas

koostatud ja kinnitatud, sh

kriitiliste arenguküsimuste kaardistus ja

lahendused, rahastamine jne.

T4.1.5.4 Infosüsteemide halduse arendamine.

(ITO, PO)

Intsidentide halduse põhimõtted väljaspool

tööaega MEM konsolideeritud asutustes

kokku lepitud ja rakendatud.

Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad

Alaeesmärk 4.2: Maaeluministeeriumi valitsemisala töötajad on kompetentsed,

motiveeritud ja pühendunud


Meede 4.2.1 Tõhus personalipoliitika

Meetme eesmärk: kompetentsete, motiveeritud ja pühendunud töötajate tagamiseks

asjakohase personalipoliitika rakendamine.

Tegevussuunad: personaliarvestus; personali värbamine ja hindamine, personali

arendamine (nt koolitused, juhtimiskompetentsi arendamine, rotatsioon); ametialase eetika

edendamine ja korruptsiooniriskide ennetamine; motivatsioonipakett, sh palgapoliitika

kujundamine; personalistrateegia regulaarne hindamine, sh personaliuuringu

korraldamine ja parendusettepanekute esitamine; mitteformaalne

koostöö/motivatsioonisündmuste korraldamine (eri asutuste esindajate osalemisel;

motivatsioonikoolitused .

Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021

31 Pühendumust mõõdetakse valitsemisala töötajate rahulolu-uuringu käigus. Kuni 2016. aastani (k.a.) on toodud riigis

keskselt korraldatavate uuringute tulemused – „Teenistujate pühendumus ja tööga rahulolu avalikus teenistuses“, kus

pühendumust käsitleti eelkõige emotsionaalse pühendumusena. 2015. a oli Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast

318 vastajat.

E4.2.11: Töötajate pühendumus31

Tegelik tase

2008 2010 2012 2014 2016

71% 70% Ei mõõdetud 73% 71,8%

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta

82

Valitsemisala ühtse personalistrateegia ellurakendamine on keskpikas perspektiivis

personalivaldkonna olulisim prioriteet. Selle raames saab välja tuua kaks tähtsamat

tegevussuunda.

2018.–2021. a keskendutakse keskastmejuhtide kui asutuste võtmeisikute

juhtimisvõimekuse suurendamisele läbi koolituste ning arengunõustamise (coaching).

Jätkuvalt on oluline ametnike ja töötajate kompetentsuse tõstmine ning uute inimeste

värbamisel ja valikul õigete ning professionaalsete inimeste leidmine.

Teiseks prioriteediks on valitsemisala asutuste organisatsioonikultuuri, töövormide ning -

keskkonna ja motivatsioonisüsteemi kohandamine tööturu ja demograafiliste trendidega

toimetulekuks, et tagada nii noortele sobivad tingimused kui ka vanemaealiste tulemuslik

tööl hoidmine, samuti erivajadustega inimeste kaasamine (sh vajadusel töökohtade

kohandamine vähenenud töövõimega inimestele).



Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.2.1.1 Valitsemisala ühtse personalistrateegia

koostamine ja ellurakendamine

arvestades iga organisatsiooni eripära.

Kinnitatud valitsemisala

personalistrateegia dokument, mis

32 Koondindeks töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. 33 Koondindeks töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal 4 palli süsteemis, kus 4 palli on 100%.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.2.1.82: Töötajate vabatahtlik voolavus (PO)

Valitsemisalas keskmine kokku

MEM

valitsemisala

5,2 %

MEM

valitsemisal

a 5,5 %

< 10% < 10% < 10% < 10% < 10%

M4.2.1.83: Töötajate rahulolu32

(PO)

Ei

mõõdetud;

2014. a

73,7%

72,4% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta

M4.2.1.84: Juhtide kompetentsus33

(PO)

Ei

mõõdetud;

2014. a 77%

75% Ei mõõdeta 80% Ei mõõdeta 80% Ei mõõdeta

83

(PO, juhtkond) sätestab ühtsed põhimõtted olulisemates

personalivaldkonna komponentides:

- värbamine;

- hindamine;

- arendamine ja koolitamine (sh

juhtimiskompetentside arendamine);

- karjäärijuhtimine;

- ametikoha kompetentsimudel;

- motivatsioonisüsteem;

- rotatsioonisüsteem valitsemisalas.

Regulaarsed rakendamise ülevaatused

kord aastas.

T4.2.1.2 Töötajate rahulolu hindamine. (PO,

STO)

Valitsemisala asutuste töötajate rahulolu-

uuringu ühtset metoodikat on täiendatud

selliselt, et see võimaldaks mõõta

töötajate rahulolu asutuste erinevate

tööprotsessidega (2018) ja uuringud on

läbi viidud (al 2018).

T4.2.1.3 Tööülesannetega seotud MEM

valitsemisala sisekoolitajate

koolitussüsteemi käivitamine. (PO)

Valitsemisalaüleselt sisekoolitajad

kaardistatud.

Valitsemisalaüleselt sisekoolitajate

rakendamine töötajate valdkondliku

kompetentsi suurendamiseks ja

sisekoolitajate poolt pakutavate

koolituste kava koostatud.

T4.2.1.4 Juhtimissuutlikkuse arendamine ja

juhtide omavahelise koostöö

edendamine. (PO)

Juhtimissuutlikkuse edendamise kava

koostatud (nt juhtide päeval laiem

juhtide ring; koostööprojektid;

keskastmejuhtidele valitsemisala kesksed

koolitused; ühisseminarid) al 2018 ja

rakendatud.

T4.2.1.5 Valitsemisala asutuste

motivatsioonipakettide arendamine.

(PO)

MEM valitsemisala asutuste

motivatsioonipakettide analüüs (sh

tulemustasud, kaugtöö, toetused,

ühisüritused jm) ja ühisosa koondamine

valitsemisala personalistrateegiasse.

T4.2.1.6 Töötajate rotatsiooni toetamine. (PO)

Rotatsioonikontseptsiooni

väljaarendamine ja rakendamine

soodustamaks nii asutusesisest,

asutustevahelist kui valdkonna era- või

3. sektori ettevõtetesse roteerumist

võimalikult vähese bürokraatiaga. T4.2.1.7 Paindliku töökorralduse arendamine.

(PO, HO, ITO)

Kaugtöö põhimõtete ühtlustamine

valitsemisalas (2018), sh arvestades ka

kaugtöökeskustes töötamise võimalusi.

T4.2.1.8 Valitsemisalaülese huvide konflikti ja

korruptsiooni vältimise süsteemi

loomine. (PO, SAO)

Valitsemisala ühtsed korruptsiooni

ennetamisele ja eetika tugevdamisele

suunatud juhised välja töötatud ja

rakendatud (2018).

Korruptsiooni e-testi kasutuselevõtmine

valitsemisalaüleselt hindamaks

võimalike korruptsiooniriskide mõistmist

töötajate hulgas (2018).

T4.2.1.9 Töötajate järelekasvu tagamine. (PO, MEM valitsemisala kui tööandja

84

ASO) väärtuspakkumine koostatud.

Meede 4.2.2 Tulemuslik organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine

Meetme eesmärk: MEM ja valitsemisala asutuste eesmärkide saavutamise toetamine

tõhusa info- ja teadmusjuhtimisega.

Tegevussuunad: regulaarne infovajaduse kaardistamine; valitsemisalaüleste

kommunikatsioonipõhimõtete ja -kanalite kokkuleppimine; teadmusjuhtimine

valitsemisalas, nt analüüside/ uuringute, olulisemate koostöökogude info jagamine;

asutustevahelised võrgustikud/ kohtumised parimate praktikate ja info jagamiseks jne.


Lähiaastatel on kavas hinnata info- ja teadmusjuhtimise toimimist MEMis ja

valitsemisalas, et kaardistada hetkeseis ja võimalikud kitsaskohad ning töötada välja

lahendused.



Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.2.2.1 MEMi ja valitsemisala asutuste info- ja

teadmusjuhtimise arendamine

Valitsemisala asutuste vahel toimivate

võrgustike ülevaate koostamine.

MEM tööks vajaliku info kogumise,

säilitamise ja jagamise praktikad

kaardistatud, muudatusettepanekute

kava juhtkonnale esitatud, kokkulepitud

34 Sh haldusala asutuste vaheline koostöö, info liikumine vastaja asutuses, tööks vajaliku info omamine, töötajate

omavaheline koostöö. 35

MEM valitsemisala töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. Uuendatud metoodikas arvutatakse info liikumise ja

tööks vajaliku info kättesaadavusega rahulolu koondindeks rahuloluhinnangutest erinevate infokanalite, info kogumise ja

säilitamise ning teadmusjuhtimise tegevustega. Küsitluses uuritakse ka töötajate vajadusi seoses info- ja

teadmusjuhtimisega. Metoodika katab nii asutuste sisese kui asutustevahelise vaate.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.2.2.85: Töötajate rahulolu info liikumise ja tööks vajaliku info kättesaadavusega

(asutuse sees ja asutuste vahel) (ASO, STO)

Ei

mõõdetud,

2014.a

72%

70,8 %34

Info liikumise ja tööks vajaliku info kättesaadavusega rahulolu

uurimise metoodika35

vaadatakse üle ja rakendatakse alates 2018. a.

Uued sihttasemed lepitakse kokku pärast 2018. a tulemustest

kokkuvõtete tegemist.

85

muudatused algatatud.

Asutustevahelise kommunikatsiooni

kitsaskohad on kaardistatud ja

võimalikud lahendusettepanekud

esitatud.

T4.2.2.2 MEMi sisekommunikatsiooni

arendamine

MEM sisekommunikatsiooni

kokkulepete uuendamine ja nendest

teavitamine (koolitus, materjalid

intranetis).

MEM sisekommunikatsiooni kava (sh

valitsemisalaülesed teemad) koostamine

ja rakendamine.

T4.2.2.3 Regulaarne tagasiside kogumine MEM

ja valitsemisala töötajatelt

sisekommunikatsioonitõrgete ja

teadmusjuhtimise probleemide kohta.

(ASO, STO)

MEM ja valitsemisala töötajate rahulolu-

uuringut täiendatud ühtse info- ja

teadmusjuhtimise küsimusteblokiga,

uuendatud metoodikaga uuringud läbi

viidud ja tulemuste põhjal

parendusettepanekute kava juhtkonnale

esitatud (2018, 2020).

T4.2.2.4 MEM siseveebi üleviimine kaasaegsele

ja turvalisele platvormile. (ASO, ITO)

MEM siseveeb on toimiv ja

funktsionaalsuselt kaasajastatud (2018).

Uut siseveebi platvormi saavad vajadusel

kasutada ka MEM asutused.

Meede 4.2.3 Lihtne, tõhus ja õiguslikult korrektne asjaajamine

Meetme eesmärk: valitsemisala asutuste tööks vajalike dokumentide lihtne, tõhus ja

õiguslikult korrektne menetlemine.

Tegevussuunad: Asjaajamine; riigihanked; andmekaitsereeglite jälgimine jm

asjaajamisega seonduv.


Prioriteediks on asjaajamise ja hankekorralduse lihtsustamine ning dokumendihalduselt

teabehaldusele üleminek.


36 Maaeluministeeriumis, põhineb dokumendihaldussüsteemi statistikal. Paberivaba suhtluse osakaalu arvestatakse

asjaajamiskorrale vastavalt registreeritud kirjavahetuse põhjal (Eesti infoühiskonna arengukava indikaator) 37

Eesti infoühiskonna arengukavas toodud sihttase aastaks 2020 on 95%, kuid tegelik tase sõltub oluliselt välissuhtluse

osast


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.2.3.86: Paberivaba ametliku suhtluse osakaal sarjadest 36

(HO)

Ei

mõõdetud 76% 80% 85% 85% 90

37% 95%

M4.2.3.87: Vaidlustusmenetluse tulemusel muudetud riigihangete arv (HO)

86


Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(tähtaeg)

T4.2.3.1 Riigihankemenetluse lihtsustamine

MEM valitsemisalas ning uue korra

väljatöötamine. (HO)

Uus riigihangete läbiviimise kord välja

töötatud, riigihangete korraldamise ja

menetlemise juhised uuendatud.

Näidisdokumendid uuendatud, sh

tüüplepingud ja MEM intranetis saadaval.

Valitsemisala hankespetsialistide ja MEM

töötajate koolitus läbi viidud pärast uue

korra vastuvõtmist.

T4.2.3.2 Hangete kvaliteedi regulaarne

hindamine. (HO)

Iga-aastane hangete ülevaade MEM

juhtkonnale (al 2018).

T4.2.3.3 Asjaajamise lihtsustamine. (HO)

MEM uue asjaajamiskorra väljatöötamine

arvestades VV määruse „Teenuste

korraldamine ja teabehalduse alused”

sätteid.

T4.2.3.4 Üleminek dokumendihalduselt info- ja

teabejuhtimisele. (HO, ASO, ITO)

Tegevused vastavalt VV määrusele

„Teenuste korraldamine ja teabehalduse

alused” rakendamise tegevuskavale.

T4.2.3.5 Digiarhiveerimise korraldamine. (HO) Digitaalsete dokumentide Rahvusarhiivile

üleandmine (2018).

Edaspidi regulaarne digiarhiveerimine.

T4.2.3.6 Andmekaitse arendamine. (HO, ITO,

juhtkond)

Andmekaitsespetsialisti nimetamine,

DHSi ligipääsupiirangute ülevaatamine,

töötajate koolitused (2018).

Alavaldkond 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner

Alaeesmärk 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner


1 0 < 10 < 10 < 10 < 10 < 10

E4.3.12: MEM maine ja usaldusväärsus sihtrühmade ja Eesti avalikkuse seas

Tegelik tase

2012 2013 2014 2015 2016

Ei mõõdetud

Sihttase

2017 2018 2019 2020 2021

2018. aastal viiakse läbi esimene uuring. Uuringutulemuste põhjal selgub algtase ja selle põhjal

87

Meede 4.3.1 Tulemuslik partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus

Meetme eesmärk: Avalikkusele, meediale ja huvigruppidele suunatud teavituse ja

kaasamise planeerimine, et luua soodne keskkond MEM poliitikate rakendamiseks.

Tegevussuunad: huvigruppide ja avalikkuse kaasamine poliitikakujundamise ja

õigusloome protsessi; meediale, avalikkusele ja huvigruppidele suunatud

kommunikatsiooni planeerimine, et luua soodne keskkond maaelupoliitikate

rakendamiseks; MEM ja asutuste seisukohtade, poliitikate (sh õiguslike muudatuste)

kommunikeerimine massi- ja sotsiaalmeedias, sotsiaalpartnerite kaasamine meediale

suunatud ühistöösse; turundus- ja mainekampaaniad.


Olulisim ülesanne on läbi strateegilise (läbimõeldud) ja koordineeritud kommunikatsiooni

tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust ministeeriumi tegevusest ja seisukohtadest ning aidata

kaasa avalikkuse, partnerite ja huvigruppide kaasamisele poliitika kujundamisse.


38 Ministeeriumiga suhtlevate ajakirjanike tagasisideküsitluse tulemuste ja Riigikantselei regulaarselt tellitava uuringu

„Valitsusasutuste suhted meediaga“ tulemuste põhjal.

määratakse sihttasemed.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.3.1.88: Partnerite rahulolu otsuste väljatöötamise protsessi kaasamisega

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Partnerite rahulolu mõõtmise valitsemisala ühtne metoodika

töötatakse välja 2017. a ja rakendatakse alates 2018. a. Ühtse

metoodika põhjal määratletud sihttasemed lepitakse kokku pärast

2018. a tulemustest kokkuvõtete tegemist. (STO)

M4.3.1.89: Üldhinne meediasuhtlusele38

6,67 p

(keskmine

6,69 p 10st;

11 minis-

teeriumi

seas 9.)

2014.a

MEMiga

suhtlevate

ajakirjanik

e rahulolu

5,9 p

(keskmine

6,6 p 10st;

11 minis-

teeriumi

seas 11.)

MEMiga

suhtlevate

ajakirjanike

rahulolu

MEM ei

Riigikantselei tellitava uuringu „Valitsusasutuste suhted meediaga“

uuringu tulemustel on MEMi üldhinne meediasuhtlusele

ministeeriumi keskmisest kõrgem.

MEMi ministeeriumiga suhtlevate ajakirjanike rahuloluküsitluse

metoodika töötatakse välja ning küsitlus viiakse läbi 2018. a

88


Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.3.1.1 MEMi ülesannetega seotud peamiste

sidus- ja sihtrühmade informeerituse/

teadlikkuse ning infovajaduse uuringute

läbiviimine. (ASO)

Teemapõhised uuringud vastavalt

vajadusele ja aastaplaanis kokkulepitule

läbi viidud (sh MAK 2014-2020 ja

EMKF 2014-2020 uuringud kord aastas

al 2018).


maineuuringu läbiviimine.

(ASO, STO)

Uuringumetoodika välja töötatud ja

esimene uuring läbi viidud39

(2018 )

Seeläbi välja selgitatud

Maaeluministeeriumi

usaldusväärsus/maine elanike, partnerite

ja ettevõtjate seas; sh hinnang MEM

kaasamisele ja kommunikatsioonile.

T4.3.1.3 MEMiga suhtlevate ajakirjanike

rahulolu ja infovajaduste uurimine.

(ASO)

Küsitluse metoodika välja töötatud,

esimene küsitlus läbi viidud40

(2018).

T4.3.1.4 Kaasamise hea tava rakendamise

parendamine. (STO)

MEM kaasamise praktikate analüüs läbi

viidud;

kaasamise hea tava MEMis rakendamise

praktiline juhis, sh kaasamise kvaliteedi

hindamise juhis koostatud;

kaasamise koolitused, sh parimate

praktikate seminar läbi viidud;

suuremate kaasamisprotsesside kavade

koostamine ja kaasamisalane nõustamine

tagatud.


kommunikatsioonivõimekuse tõstmine

ning omavahelise koostöö tugevdamine.

(ASO, PO)

Valitsemisala kommunikat-

sioonispetsialistide koolitused

korraldatud; regulaarsed

koostöökohtumised läbi viidud.

T4.3.1.6 Teadmussiirde pikaajaliste programmide

(PiP) rakendajatega

kommunikatsioonitegevuste

koordineerimine. (ASO)

MAK PiP rakendajatega toimuvad

regulaarsed (nt 2-3 korda aastas)

kohtumised kommunikatsioonitegevuste

koordineerimiseks, MEM ASO

osalemine PiP aastaplaani koostamisel

jne.

T4.3.1.7 Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES)

nõuandeteenistuse ja MESist

sõltumatute konsulentide kaasamine

MEM ja valitsemisala asutuste

Koostöös MES-iga infopäevad

konsulentidele (nt kord kvartalis).

39

Juhul, kui selgub partnerite põhjalikuma ja sagedasema (nt iga-aastase) küsitluse vajadus, tuleb korraldada MEMi

jõududega eraldi partnerite küsitlus ja sisse osta MEM maineuuring. 40 Juhul, kui Riigikantselei uuringu metoodika muudatused tagavad MEMiga suhtlevate ajakirjanike rahulolu ja

infovajaduse väljaselgitamise, ei ole seda tegevust vaja. Seni Riigikantselei poolt kasutatud uuringumetoodika ei taga

MEMiga suhtlevate ajakirjanike küsitlemist, mistõttu hinnangu annavad valdavalt need ajakirjanikud, kel MEMi ja selle

teemadega kokkupuude puudub.

MEM ei

mõõtnud

mõõtnud

89

teemadest teavitamisse

maamajandusettevõtjatele. (MES, ASO)

T4.3.1.8 MEM allasutuste veebilehtede

üleviimine valitsusasutuste ühtsele

veebiplatvormile. (ITO, ASO)

Esimeses etapis PMA ja VTA

veebilehekülgede üleviimine

valitsusasutuste ühtsele veebiplatvormile

(2018), edaspidi soovi korral VTL jt

asutuste veebileheküljed.

Meede 4.3.2 Avalike teenuste hea kvaliteet

Meetme eesmärk: MEM valitsemisala avalike teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine

teenuste arendamise ning kvaliteedi juhtimise ühtse metoodika rakendamise abil.

Tegevussuunad: MEM valitsemisalas teenuste kvaliteedi juhtimine, sh teenuste disain,

protsesside optimeerimine; avalike teenuste standardite asjakohasuse ja teenuste kvaliteedi

hindamine koostöös kasutajarühmade esindajatega; avalike teenuste arendamise

koordineerimine valitsemisalas.


Meetme 4.3.2 arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:

Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.3.2.1 Valitsemisala avalike teenuste MKM

teenuste kataloogis kajastamine. (STO)

Valitsemisala asutuste avalikud

teenused on MKM teenuste kataloogis

valitsemisalaüleselt ühtsetele

põhimõtetele vastavalt kajastatud,

kataloogi info jooksev täiendamine

T4.3.2.2 Valitsemisalaüleste teenuste protsesside

kaardistamine ja optimeerimine

maheprotsessi kaardistamisel kasutatud

metoodika alusel. (STO,

protsessiomanikud)

Valitsemisalaülesed protsessid

tuvastatud ja neile omanikud määratud;

maheprotsessi kaardistamise metoodika

alusel on valitud valitsemisalaülesed

protsessid optimeeritud, sh

haldusmenetluse praktikad ühtlustatud

(2019).


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.3.2.91: Väliskliendi rahulolu teenusega

Mõõtmised

asutustes

erinevate

metoodikat

e alusel

Mõõtmised

asutustes

erinevate

metoodikat

e alusel

Väliskliendi rahulolu mõõtmise valitsemisala ühtne metoodika

töötatakse välja 2017. a ja rakendatakse alates 2018. a. Ühtse

metoodika põhjal määratletud sihttasemed lepitakse kokku pärast

2018. a tulemustest kokkuvõtete tegemist.

90

T4.3.2.3 Valitsemisalas avalike teenuste

kujundamise, hindamise ja arendamise

koordineerimise tõhustamine. (STO)

Valitsemisala avalike teenuste

kujundamise, hindamise ja

arendamisega seotud spetsialistide

võrgustiku arendamine,

arendusprojektide koordineeritud

elluviimine valitsemisalas ühtsetel

alustel.

Valitsemisalaülene tegevuskava

avalike teenuste kvaliteedi

arendamiseks 2018–2021 ja asutuste

koostöö ning rollid avalike teenuste

kvaliteedi tagamisel kokku lepitud.

T4.3.2.4 Kliendirahulolu mõõtmiseks

valitsemisalas ühtse metoodika

väljatöötamine ja rakendamine. (STO)

Valitsemisala avalike teenuste

kliendirahulolu mõõtmise metoodika

on välja töötatud ja rakendatud (2018).

T4.3.2.5 MEMi ja asutuste avalike teenuste

gruppide era- ja kolmandale delegeerimise

võimaluste analüüs. (STO)

Piloodina analüüsitud 2 MEM

valitsemisala teenust41

(2019).

Meede 4.3.3 Tõhus õigusloome

Eesmärk: Maaeluministeeriumi õigusloome on kaasav, selge ja mõjus.42

Tegevussuunad: a) õigusloome protsessi parendamine (sh õigusakti koostamise

algatamine; osapoolte teavitamise, kaasamise ja mõjude hindamise planeerimine;

õigusakti eelnõu väljatöötamiskavatsuste koostamine; eelnõude ning seletuskirjade

koostamine; eelnõu juriidiline ekspertiis; eelnõu kooskõlastamine ja menetlemine kuni

rakendamise); b) õigusaktide eelnõude juriidilise kvaliteedi parendamine; d) parema

õigusloome alaste kompetentside ja töövahendite arendus (nt protsessiskeemid,

koolitused,); e) õigusaktide eelnõude juriidilise kvaliteedi kontrollimine).

Meetme 4.3.3. mõõdikute tabel

41

Edasine analüüsivajadus sõltub metoodika sobivusest ja MEM ning riiklikest prioriteetidest. 42

Lähtub strateegiast Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018.

91

Meetme 4.3.3 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel

Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.3.3.1 MEM valitsemisala EL asjade

otsustusprotsessi ning seaduste ja määruste

EL asjade otsustusprotsessi ning seaduse ja

määruse eelnõude planeerimise, mõjude

43 Metoodika. Seaduseelnõude seletuskirjade vastavust Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja mõjude hindamise,

infoallikatele viitamise ja huvirühmade kaasamise nõuetele on 2000-2016 testitud 8 korda. See hõlmab sotsiaal-

demograafiliste, majanduslike (sh põllumajandus, kalandus), keskkonnaalaste, turvalisusalaste, administratiivsete ja

eelarveliste mõjude hindamise kategooriaid (A.Kasemets, sh Riigikogu Toimetiste artiklid 2009, 2016). Täiendavalt

dokumenteeritakse ja analüüsitakse kvalitatiivselt Justiitsministeeriumi jt poolt seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste

ja eelnõude seletuskirjade mõjude hindamise kategooriate, kaasamise, eelarvetaotluste ja allikaviidete alaseid märkusi ja

ettepanekuid 2018-2020 ning tehakse selle aluse ettepanekud tööprotsesside parendamiseks. Taotletav tulemus: JuM jt

märkuste arvu ja sellega seotud MEM spetsialistide töökoormuse vähenemine. 45 Sisaldab EL direktiivide ülevõtmiseks vajalike õigusaktide ja siseriiklikke õigusaktide (seadused, määrused)

koondnäitajat. Tööplaani tähtaegse täitmise analüüs toimub 2018-2020 vastutavate osakondade lõikes tööplaani

infosüsteemi sisestatud informatsiooni alusel, sh õigusosakonna tööplaani täimise etapp hõlmab juriidilise ekspertiisi

etappi (planeeritud päevade arv alustades eelnõu esitamisest osakonnale). Esimesel planeerimiskoosolekul enne mõjude

hindamise etappi kokku lepitud ajakava arvestab ka õigusloome hea tavaga selles osas, et normi adressaadile /

rakendajale jääb rakendamiseks piisav aeg (nt vähemalt 3 kuud uue õigusakti puhul ja 2 kuud õigusakti muutmise

puhul).


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.3.3.92: Maaeluministeeriumis koostatud seaduseelnõude mõjude hindamise, osapoolte

kaasamise ja kasutatud infoallikatele viitamise teabe vastavus HÕNTE-le43

(STO)

Aastatel 2012–2015

MEM 16 seaduseelnõul

keskmine vastavus 64%

HÕNTE nõuetele.44

80% 85% 90% 90% 95%

M4.3.3.93: Õigusloome tööplaani tähtaegne täitmine, %45

(sisuosakonnad)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Algtase selgitatakse välja ja sihttasemed järgnevateks aastateks

lepitakse kokku 2017. a

M4.3.3.94: Juriidilise ekspertiisi tegemine õigusloome tööplaanis selleks ettenähtud tähtaja

jooksul, % (ÕO)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud



M4.3.3.95: Õigusaktide eelnõude juriidiline kvaliteet46

M4.3.3.95.1: Kohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud õigustloovate aktide arv

0 0 0 0 0 0 0

M4.3.3.95.2: Riigikantselei poolt õiguslikel põhjustel tagastatud õigustloovate aktide

eelnõude arv

0 0 0 0 0 0 0

M4.3.3.95.3: Justiitsministeeriumi poolt õiguslikel põhjustel kooskõlastamata jäetud

õigustloovate aktide eelnõude arv

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud



92

eelnõude koostamise protsesside

arendamine. (STO, ÕO, EKO, TAO)

hindamise ja kaasamise, õigusakti

väljatöötamise ning järelhindamise MEM

valitsemisala kontseptsioon ja

protsessiskeemid kokku lepitud.

T4.3.3.2 Õigusloomeprotsessi planeerimise

parendamine. (Sisuosakonnad, ÕO)

EL eelnõu ja siseriiklike õigusaktide

eelnõude väljatöötamise avakoosolekute

süsteem on rakendunud, ÕO esindajate

osalemine reguleeritud, õigusloome

tööplaanide täpsem koostamine ning

hilinemistest teavitamise süsteem sisse

seatud.

Meede 4.3.4 Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis

Meetme eesmärk: aidata kaasa Eesti põllumajanduse EL-suunaliste vajaduste, huvide

kaardistamisele ning korrastamisele ja EL otsustusprotsessis ettepanekute tegemisele nende parimal

moel realiseerimiseks EL-is.

Tegevussuunad: EL otsustusprotsessis osalemise planeerimine ja korraldamine (nt juhised

töögruppides osalemiseks, memode koostamiseks, ametnike teavitamine, koolitused, seisukohtade

ettevalmistamise koordineerimine); Eesti seisukohti kajastavate materjalide koostamine Riigikogu

EL asjade komisjonile ja VVle; EL alaliste asjade komitee ja põllumajanduse erikomitee

materjalide koostamine.


47 Eeldatavasti on 2020. Aastaks valminud uus Eesti EL poliitika, mille eesmärke täidame. 48 Pisteline kvaliteedikontroll


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.3.4.96: Direktiivide õigeaegne ülevõtmine (EKO)

100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

M4.3.4.97: Rikkumismenetluste arv (EKO)

0 0 0 0 0 0 0

M4.3.4.98: EL poliitika 2015–2019 rakenduskava täitmine47

(EKO)

100% 100%* 100% 100% 100% 100% 100%

M4.3.4.99: EK õiguslike algatuste suhtes Eesti seisukohtade koostamise kvaliteedi

vastavus48

(EKO)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud Metoodika töötatakse välja ning esimene kontroll viiakse läbi 2018.

aastal. Siis määratletakse ka sihttasemed.

93

*aasta lõpuks ülesanded täidetud, kvartaalselt ajakava liikus edasi


Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED


VAHETUD TULEMUSED

(sh tähtaeg)

T4.3.4.1 EK õiguslike algatuste suhtes Eesti

seisukohtade koostamise kvaliteedi

parendamine. (EKO)

Pistelise kvaliteedikontrolli metoodika

kokku lepitud (2018) ja iga-aastaselt

rakendatud (al 2018).

Seeläbi olemas info mõjude hindamise

ja kaasamise alase empiirilise

informatsiooni kvaliteedi ning

juriidilise informatsiooni kvaliteedi,

samuti Eestis kehtivate seaduste ja EL

eelnõude vastavuse/ vastuolu

hindamise kohta EK õiguslike algatuste

suhtes.

Vastavalt kvaliteedikontrolli

tulemustele parendustegevused ellu

viidud.

T4.3.4.2 EL töörühmade juhiste ja osalemise

kvaliteedi parendamine. (EKO)

Pistelise kvaliteedikontrolli metoodika

kokku lepitud (2018) ja iga-aastaselt

rakendatud (al 2018).

Seeläbi olemas andmed juhistes

ettenähtud info nõuetele vastava

esitamise kohta.

Vastavalt kvaliteedikontrolli

tulemustele parendustegevused ellu

viidud, sh parimate praktikate jagamine

ja vajadusel lühikoolitused EL

otsustusprotsessis osalejatele.

T4.3.4.3 Ametnike EL teemade ja EL

otsustusprotsessis osalemise teadmiste ja

oskuste täiendamiseks koolituste

korraldamine. (EKO)

Regulaarsed lühikoolitused 2 korda

aastas uutele ametnikele ja ka teistele,

kellel on vajadus, läbi viidud. EL

asjade ja protsessi teadlikkuse tõus

ministeeriumis.

T4.3.4.4 EL tasandil Eesti huvide kaitsmise

edendamine sh mitteametlike kohtumiste

korraldamine. (EKO)

Lisaks ametlikele kohtumistele

organiseeritakse prioriteetsetes

valdkondades ka mitteametlikke

kohtumisi võtmeisikutega nii ekspert-

kui juhtkonna tasandil, tulemuseks

laiem kontaktvõrgustik ja seeläbi info

kättesaadavus paranenud.

T4.3.4.5 Regulaarsete EL liikmesriikide

koostööformaatide arendamine. (EKO)

Regulaarsete EL liikmesriikide

koostööformaatide (sh 3+3,

kohtumised vs videokonverentsid vms)

analüüs ja vajadusel

49 Pisteline kvaliteedikontroll

M4.3.4.100: EL töörühmade juhiste ja osalemise kvaliteedi vastavus49

(EKO)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Metoodika töötatakse välja ning esimene kontroll viiakse läbi 2018.

aastal. Siis määratletakse ka sihttasemed.

94

muudatusettepanekud (2018).

Meede 4.3.5 Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises

otsustusprotsessis

Meetme eesmärk: ministeeriumi ja tema valitsemisala on hinnatud partner

rahvusvahelises otsustusprotsessis Eesti huvide tulemuslikul kaitsmisel ning Eesti maine

on kaaskujundatud; põllumajandus-, kalandussektori ja toiduainetööstuse kaubandushuvid

on määratletud ja tulemuslikult esindatud.

Tegevussuunad: rahvusvahelise olukorra pidev jälgimine ja rahvusvaheliste heade tavade

rakendamine ministeeriumi välissuhtluses; foorumite valik, algatusvõime ja ennetav

tegevus Eesti huvide edendamisel; strateegiliste partnerite otsimine, koostöövõrgustike

loomine ning nendes osalemine; esindatuse tagamine peamistes sihtriikides ja

organisatsioonides; Eesti oskusteabe jagamine; rahvusvaheliste ürituste korraldamine

ning arvamusliidrite kaasamine.



50

Kõrgetasemeline visiit on maaeluministri/kantsleri/ ja sinna juurde kuuluva delegatsiooni visiit Eestist välja ja sama

tasemega visiit s.h kõrgetasemeline rahvusvahelise organisatsiooni esindaja visiit Eestisse. Visiit kestab üldjuhul 1-3

päeva, selle aja jooksul kohtutakse erinevate ametkondadega, osaletakse väljasõidul, toimuvad töökohtumised ( ka

kõrgetasemeline konverents ja selle raames toimuv ametlik visiit), tihti ka sotsiaalne osa või kultuuriprogramm.

Visiitidele järgnevad mitmesugused järeltegevused, mistõttu võib visiitidega seonduv töö moodustada kuni 1/3

välissuhete valdkonna igapäevatööst.


2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

M4.3.5.101: Hinnang välissuhete tulemuslikkusele

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud

Dokumendi „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned“

sisehindamise metoodika töötatakse välja 2017. a.

Esimene hindamine toimub ja sihttasemed seatakse 2018. a.

M4.3.5.102: Alustatud koostööprojektid (projekti/ aastas)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud 3 3 3 3 3

M4.3.5.103: Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide erinevates esinduskogudes (organite

arv)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud 4 4 4 4 4

M4.3.5.104: Kõrgetasemeliste visiitide/külaliste arv50

(mõlemal suunal – nii visiidid Eestisse kui

sihtriikidesse)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud 20/50 15/50 15/50 15/50 15/50

M4.3.5.105: Vähemalt regionaalse taseme suurüritus (inimpäevade arv Eestis)

Ei

mõõdetud

Ei

mõõdetud 4000 1500 1500 1500 1500

95

Jrk nr

KÄIMASOLEVAD

ARENDUSTEGEVUSED

(seotud MEM struktuuriüksused)

VAHETUD TULEMUSED

(tähtaeg)

T4.3.5.1 Kaubandushuvide soodustamine.

(VSO,KPTTO,KMO,PMA,VTA)

Välissuhtluse kaudu kaubandushuvide

toetamiseks vajalikud kontaktid loodud

ja hoitud.

T4.3.5.2 Välissuhtluse planeerimine vastavalt

kaubandussuhete prioriteetidele.

(VSO,KPTTO,KMO,PMA,VTA)

Sihtriikide nimekirja jooksev ülevaatus,

sh uute turgude avamise protsessist

tulenevate täiendavate ülesannete

kokkuleppimine ning vastavalt

nimekirjale ametlikud visiidid on

planeeritud, ettevalmistatud ja

korraldatud.

T4.3.5.3 Ministeeriumi välistegevuste sise- ja

väliskommunikatsiooni parandamine.

(VSO, ASO)

Tehtud on analüüs ning konkreetsed

ettepanekud süsteemi parandamiseks.

T4.3.5.4 Võimalike arengukoostöö tuleviku-

projektide algatamine. (VSO koos

ekspertidega)

Võimalikud teemad läbi arutatud ning

konkreetsed plaanid kaardistatud.

T4.3.5.5 MEM valitsemisala välissuhete

tulemuslikkuse hindamise arendamine.

(VSO, STO)

MEM valitsemisala välissuhete

tulemuslikkuse iga-aastase

sisehindamise metoodika

väljatöötamine. Välisesinduste

töökorralduse analüüs ja vastavalt

tulemustele ümberkorraldused.

T4.3.5.6 MEM valitsemisala rahvusvaheliste

lepingute, koostöölepete ja muude

kokkulepitud küsimuste kaardistamine.

(VSO)

Tehtud on analüüs ja ettepanekud

süsteemi parandamiseks.

T4.3.5.7 Ministeeriumi sihtriikide meedia

jälgimine ja välismeediaga (sh

välisajakirjanikud) suhtlemise korralduse

arendamine. (VSO, ASO)

Tehtud on analüüs ning ettepanekud

osakondade koostöö täpsustamiseks.

T4.3.5.8 MEM valitsemisala välissuhtluse

algatuste kaardistamine. (VSO)

Valitsemisala välissuhtluse algatused on

kaardistatud.

T4.3.5.9 Rahvusvahelistes organisatsioonides

esitatavate seisukohtade

ettevalmistamise süsteemi parandamine.

(VSO)

Tehtud on analüüs ja ettepanekud

süsteemi parandamiseks (2018).

T4.3.5.10 MEM valitsemisala valdkondliku

ekspertabi osutamisest ülevaate

koostamine. (VSO)

Metoodika Eesti ekspertide panuse välja

selgitamiseks on välja töötatud ning

koostatakse iga-aastased ülevaated (al

2018)

96

Lisa 1: Tegevusvaldkondade olukorra analüüs

1. Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete

tootmissisendite tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs

Antud tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsis kajastatavad alavaldkonnad:

Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus;


seisund;

Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite kvaliteet ja ohutus.

Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning taimetervis on olulised tegurid

inimeste ja loomade hea tervisliku seisundi, tootmise jätkusuutlikkuse ning ohutuma

keskkonna ja Eesti ettevõtjate ekspordivõimekuse tagamiseks. Toiduohutus ja

loomatauditõrje on kaks elutähtsat valdkonda, mille toimepidevus peab olema tagatud ka

eriolukorras sh sõjaolukorras, seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu välispiiril.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti elanike keskmine oodatav

eluiga madalam ning suremuse ja haigestumuse näitajad kõrgemad. Kõnealuste

näitajate halvenemisel võib ohtu sattuda Eesti riigi jätkusuutlik areng. Inimese hea

tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus

kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur ohutu ja

kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu loomse

toidu tagamisel. Toiduloomade ja põllukultuuride puhul on mikroobivastaste toimeainete

kasutamine oluline riskitegur, mis soodustab mikroobide resistentsuse (AMR) levikut

loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele. AMR vähendamisele aitab

kaasa vastava tegevuskava koostamine, arvestades seejuures terviklikku lähenemist ehk

seost inim- ja veterinaarmeditsiini ning keskkonna vahel. Aastatel 2015-2016 koostati

Maaeluministeeriumi eestvedamisel mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise

tegevuskava aastateks 2017–2021 veterinaarmeditsiini valdkonnas. Juunis 2016 vastu

võetud Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes kutsuti liikmesriike üles looma enne

2017. aasta keskpaika riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased tegevuskavad, mis

põhinevad „Ühe tervise“ põhimõttel rajaneval lähenemisviisil ning on kooskõlas Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja

Maailma Loomatervishoiuorganisatsiooni (OIE) koostöös valminud ülemaailmse

tegevuskavaga. Sotsiaalministeerium koostab dokumenti strateegiliste eesmärkide ja nende

saavutamiseks kavandatavate tegevuste kohta koostöös kõigi asjassepuutuvate

osapooltega.

Ohutuma keskkonna kindlustab muuhulgas taimekaitse nõuete järgimine ning

põllumajanduses kasutatavate tootmissisendite nõuetekohasus. Taimetervise tõhus

järelevalve hoiab ära keskkonnale ja põllumajandusele olulist majanduslikku kahju

põhjustavate ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku ning loob eeldused

ekspordiks.

Üheks suurimaks väljakutseks antud valdkonnas on endiselt Eesti ekspertidele parema

võimaluse loomine, et nad saaksid Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel senisest

enam tugineda vastavatele riskihindamiste tulemustele, eksperthinnangutele ja teaduslikele

uuringutele. Senine ebapiisav rahastamine võimalike eriekspertide kaasamiseks ning

vajalike andmete kogumiseks on raskendanud eksperthinnangute saamist Eesti

seisukohtade kujundamiseks nii rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Maailma

97

Loomatervise Ameti (OIE), Codex Alimentariuse (FAO), Rahvusvahelise

Taimekaitsekonventsiooni (IPPC) ja selle raames tegutseva regionaalse Euroopa ja

Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO), Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) ja Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV)

reeglistike kui ka Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusakti eelnõude väljatöötamisel.

Järjepidev andmetekogumine ja nende analüüs valdkonnas on ülimalt vajalik selle

alusel edasiste meetmete planeerimiseks või seisukohtade kujundamiseks. Tegemist on

valdkondadega, kus õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine mõjutab otseselt nii inimese

ja looma tervist ja heaolu, riigi taimetervislikku ja keskkonnaseisundit kui tarbija rahulolu

ning kus järelevalvesuutlikkus mõjutab oluliselt ettevõtjate konkurentsi- ja

ekspordivõimekust. Viimaste aastate eelarvekärped ja hinnatõusud koos uute ülesannete

järjepideva lisandumisega on viinud olukorrani, kus pädevatele asutusele pandud

kohustuste täitmine, s.h. järelevalve teostamine, vajalikus mahus ei ole enam

võimalik.

Et kaasa aidata kvaliteetsemale õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise järelevalvele, on

tõhustatud nii järelevalveametnike erialast väljaõpet kui ka järelevalvesüsteemi auditite

läbiviimist. Samas on tingituna palgatasemest järjest keerulisem motiveerida kogenud

ametnikke tööd jätkama, nagu ka uute töötajate leidmine. Järjest enam on pööratud

tähelepanu riskipõhisele planeerimisele ja valdkonna järelevalve tulemuslikkusele ning

valdkonna spetsiifikast tulenevate riskide maandamisele.

Valdkonnas on saavutatud järjepidevus toiduohutuse ning loomade tervishoiu ja

taimetervise seireprogrammide osas, mida korraldatakse saasteainete (sh jääkainete ja

taimekaitsevahendite jääkide), zoonooside, lisaainete, mikroobide resistentsuse ning

ohtlike taimekahjustajate avastamiseks ja tuulekaera leviku ohjamiseks. Loomataudide

tõrjumiseks on koostatud taudipõhised tõrjeprogrammid, ohtlike kahjustajate leviku

tõkestamiseks situatsiooniplaanid.

Viimastel aastatel on vähenenud toidu keemiliste ja bioloogiliste ohtude hindamiseks

vajaliku seire maht nii uuritavate näitajate kui ka proovide arvu osas. Samuti ei ole

algatatud uusi seireid nendes valdkondades, kus piirnormid puuduvad, kuid teaduslike

andmete põhjal võib eeldada riski inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid

hetkel piisavat informatiivset taustmaterjali riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu

õigusloomeprotsessis.

Tulenevalt võimalikest epideemiate ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku

puhangutest peame me Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks valmis olema ka

võimalikeks kriisiolukordadeks. Seoses maailma kaubanduse globaliseerumisega on

võimalus epideemiate, loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate levikuks Eestisse

varasemast tunduvalt suurem. Nende levikule reageerimiseks on vajalik tagada tõhus

toidujärelevalve, loomade tervise ja taimetervise eest vastutavate institutsioonide

valmisolek. Lisaks tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ühiskonna teadlikkuse

tõstmisele toiduohutusest, loomade tervishoiust, loomade heaolust ja taimetervisest.

Samas ei taga olemasolev seadusandlus ja tõrjekulude kompenseerimise skeem kindlust

ohtlike kahjustajate leviku tõkestamiseks vajalike meetmete nõuetekohaseks

rakendamiseks.

Tegevusvaldkonna edukaks arenguks on vajalik jätkata järelevalvesüsteemi ja

laboratooriumiteenuste arendamist ja tõhustamist, teiste seas tagada kaasatud ametnike

(nii õigusloome kui järelevalvega tegelevate) pädevus ja motiveeritus, parandada info

98

kogumise ja analüüsimise korraldust, sihtgruppide pidevat ja ennetavat teavitamist ning

seotud huvigruppide kaasamist (läbi esindusorganisatsioonide). Üheks abinõuks on

tegevusvaldkonna edendamisega seotud valitsemisala asutuste (PMA, VTA, VTL, PMK,

PRIA) haldussuutlikkuse tõstmine, mis on aga rahaliste vahendite nappusest tingituna

jõudmas olukorda, kus neil asutustel ei ole võimalik tagada jätkusuutlikkust ja täita

pidevalt lisanduvaid ülesandeid. Probleemiks on ametnike alamotiveeritus, mille

peamiseks põhjustajaks on madal tasustamine. Järelevalveks vältimatu

laboratooriumiteenuse kindlustamise oluliseks eelduseks on oma vastutuse teadvustamine.

Samas seab rahaliste vahendite nappus ohtu nii kvaliteedi-, arendus- ja referentstegevuse

kui ka laborite sisseseade ja aparatuuri töökindluse tagamise.

Valdkonna olukorda iseloomustab hetkel siiski võimalustest lähtuvalt hästikorraldatud

järelevalvesüsteem ja seda toetav nõuetele vastav laboratooriumite võrgustik, mis

võimaldab hoida kontrolli all loomataudide ja taimekahjustajate levikut ning annab

tarbijale kindluse ostetava toote ja tarbitava toidu ohutuse ja kvaliteedi kohta.

1.1 Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ning tarbija informeeritus

Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti Euroopa Liidus ühtsed ja riigisiseselt

reguleeritud valdkondi on aina vähem. Seega on oluline põhjendatud, eelkõige

riskihindamise tulemustele tuginevate Eesti seisukohtade ettevalmistamine, ekspertide

osalemine EL otsustusprotsessis ja koostöö liikmesriikidega normide väljatöötamise

algusest kuni rakendusküsimuste lahendamiseni.

Toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid ja nõudeid sätestava määruse 178/2002

läbivaks printsiibiks on, et toidu ja söödaga seotud õigusaktid peavad põhinema

riskianalüüsil, mille üheks osaks on teaduslik riskihindamine. Eestis on hetkel sõltumatu

teaduspõhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem

väljaarendamisel. Süsteemselt korraldatud riskihindamistega on planeeritud alustada 2017.

aastast. Riskihindamise läbiviimiseks on vajalikud usaldusväärsed ja piisavad faktilise

toitumise andmed ning andmed (sh seiretulemused) toidus sisalduvate saasteainete,

lisaainete ja muude ainete kohta. Toitumise andmete saamiseks viidi aastatel 2013–2015

läbi laiaulatuslik toitumise faktiline uuring. Edaspidi on oluline tagada erinevate

terviseriske põhjustada võivate ainete sisalduste järjepidev uurimine toidus. Omades

toitumise andmeid ning erinevate ainete sisalduse andmeid, saab koostada teaduslikke

hinnanguid muuhulgas selle kohta, milline on inimeste kokkupuude erinevate toidus

sisalduvate ja terviseriske põhjustada võivate ainetega. See omakorda võimaldab teha

põhjendatud otsuseid vajalike meetmete osas ning kaitsta Eesti huve Euroopa Liidu

otsustusprotsessis. Seega on esmatähtis tagada toiduohutuse alaste uuringute ning

seire järjepidevus ja areng, mis võimaldab muuhulgas teostada toidust lisa- ja

saasteainete saadavuse uuringuid ning riskihindamist. Tagada tuleb sõltumatu

teaduspõhise ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiva riskihindamise

süsteemi jätkusuutlik toimimine ja areng.

VTA poolt on vastavalt hädaolukorra seadusele 2013. a läbiviidud toiduohutuse kontrolli

toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ning on koostatud

toiduohutuse kontrolli toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan. Vastavad

analüüsid ja plaanid on aluseks ka riigikaitse korraldamisel mobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal.

Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu

kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toiduvalikuid. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks

on muuhulgas kavas rohkem tähelepanu pöörata tarbijate teavitamisele saasteainetega

seotud riskidest ning jätkata toidu märgistuse alast teavitustööd, samuti pöörata

99

rohkem tähelepanu tervisliku toiduvaliku olulisusele. Teavituse täpsemaks

planeerimiseks algatatakse tarbijate toiduohutusealase teadlikkuse regulaarne (4 a järel)

uuring.

Samuti, et suurendada elanikkonna teadlikust saasteainetega seotud riskidest, on vajalik

VTA töötada välja koostöös Terviseameti ja Keskkonnametiga juhised elanikkonnale

toiduainete kasutamise piiranguks kiirgushädaolukorras vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaanile.

Lisaks tarbija teavitamisele tuleb tähelepanu pöörata ka käitlejate teadlikkuse tõstmisele.

Selles osas on planeeritud kasutada MAK teadmussiirde ja teavituse meetme võimalusi (vt

1.7). Muuhulgas jätkatakse hea hügieenitava juhendite väljatöötamise soodustamist ja

toetamist. Oluline on ka loomapidajate ja veterinaararstide teadlikkuse tõstmine

mikroobide resistentsuse teemal.

1.2 Riigi toiduainete varu hädaolukorras

Maaeluministeeriumi kohustuseks on vastavalt hädaolukorra seadusele ja rahuaja

riigikaitse seadusele moodustada riigi toiduvaru, et oleks tagatud ressurss hädaolukorra

tagajärgede leevendamiseks või elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse tagajärgede

leevendamisel Eesti Vabariigi elanikele. Toiduvaru moodustamisel kui elutähtsa

valdkonna vajaduste hindamisel on lähtutud sellest, et hädaolukorras peab olema tagatud

elutähtsa valdkonna minimaalne toimimine. Eestis efektiivsemaks tegutsemiseks

kriisisituatsioonides ning hädaolukorra tagajärgede leevendamisel või elutähtsa teenuse

toimepidevuse katkestuse tagajärgede leevendamisel on vajalik riigi toiduainete

tegevusvaru omamine.

Maaeluministeeriumi tellimusel tegi 2006. aasta sügisel Eesti Toitumisteaduste Selts

uuringu “Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades”, millega anti soovitused

kriisiolukordades vajaliku toidu nomenklatuuri ja koguste kohta. Tulenevalt soovitatust

alustas ministeerium 2006. aastal riigi toiduainete varu moodustamist sõlmides

ettevõtjatega ka edaspidi jätkatavaid lepinguid, et kindlustada toiduainetega varustatus

häda- ja eriolukordades. Häda- ja eriolukordades vajaminevad kogused elanikkonna

vajaduste katmiseks teraviljatoodete, purgitoitude, pähklite, liha, kala, lastetoitude,

maiustuste, vee ja muude jookide osas, mida ettevõtted hoiustavad ja uuendavad, ei ole

väga suured, kui need jagada regionaalselt üle Eesti. Kriisiolukordade tekkimisel peaksid

eelpool nimetatud ettevõtjad kindlustama nende toiduainete koguste ministeeriumi

käsutusse andmise nende väljaostmiseks.

Riigi toiduvaru kasutamisel ning jagamise korralduses on arvestatud, et see peab olema

võimalikult lihtne, kergesti arvestatav, kohalikul tasandil korraldatud ning kõigis etappides

hästi jälgitav ning varu kasutamise korral korraldab Maaeluministeerium omaltpoolt

toiduvaru kohale toimetamise sihtkohta kas logistika ettevõtteid kasutades või vajadusel

on võimalik rahuajal kaasata ka Kaitseväes tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi ning

Kaitseliidust tegevliikmeid. Riigi tegevusvaru parema korraldusliku ning seadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks on Maaeluministeeriumis välja töötatud

hädaolukordadeks vajaliku toidu nomenklatuuri ja koguste osas arvestuse pidamiseks

vastav andmebaas, et lihtsustada tegevusvaru moodustamise, hoidmise, uuendamise,

taastamise ja kontrollimisega ning aruandluse korraldamisega seotud tegevusi ning

lihtsustada vajaliku teabe kiirelt kättesaadavust hädaolukordadeks valmisoleku

planeerimise tegevuse tagamiseks toiduvaru kasutamise osas teistele ametkondadele.

Maaeluministeeriumi tellimisel viidi 2010. aasta septembris-oktoobris läbi esinduslik

perede (leibkondade) küsitlusuuring “Toiduainete omavaru olemasolu majapidamistes

ning elanikkonna toimetulekuoskused kriisi-, häda- ja eriolukorras”, mis andis ülevaate

100

elanikkonna majapidamistes toiduainete omavaru olemasolust ning elanikkonna

toimetulekuoskustest hädaolukorras ning eriolukorras tegutsemiseks. Uuringust nähtus

elanikkonna omavaru erinev olemasolu piirkonniti. Küsitluse järgi toodavad oma tarbeks

toitu keskmiselt 10% leibkondadest (Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestis keskmiselt 23-25%),

mistõttu on elanikud väga sõltuvad kauplustes ja turgudel müüdavatest toiduainetest.

Valdav enamik (85%) leibkondadest omab kodus mingisugust toiduvaru ja igapäevaselt

poes ei pea käima, eramajades on vastavate leibkondade osakaal natuke kõrgem (93%) ja

linnakorterites veidi madalam (78%). Enamasti on leibkondadel kodus tangained, jahu,

leib/sai, või/toiduõli ja suhkur. 90% peredel on kodus ka makaronid, kartulid, kanamunad,

piimatooted, moosid-kompotid ja kohv/tee. 38% peredest on kasutada ka pikema

säilivusajaga toiduaineid nagu pakisupid, pajaroad, konservid.

Joonis 1. Toiduvaru omamine kodus elanike endi hinnangul (% vastanutest)

2013. a valmis OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt uuring toidu käitlemisega tegelevates

ettevõtetes toidukaupade tootmise ja turustamise võimekuse ning ohuolukorraks

valmisoleku väljaselgitamise kohta. Uuringus selgus ettevõtete toidu tootmise või

jaemüügi võimekus, transpordi olemasolu ning ettevõtete valmisolek hädaolukordadeks, et

tagada ohutu toit ohuolukordades elanikkonnale. Uuringu tulemuste kohaselt ladudes

jätkub kogu Eesti jaoks toitu 6–7 nädalaks, joogivett aga ainult 1 päevaks, mis tagaks

toiduvaru soetamise ja kataks elanikkonna ohutu toidu vajaduse kriisiolukorras. Samas

toodi uuringus välja, et toiduvaru kõige olulisem riskikoht on vee kättesaadavus ja sellest

tulenevalt vee-ettevõtete tarnimiskindluse tagamine ning sellega seotud riskide

maandamine ning elektri varustuskindluse tagamine, sest kuni 7-päevase elektrikatkestuse

ajal peatavad oma tegevuse kaubandusettevõtetest 26–43% ja tootmisettevõtetest 42–55%.

93

81

93

80

89

92

80

89

80

85

7

19

7

20

11

8

20

11

20

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

maa-asula

ASULA TÜÜP

korter

Lõuna-Eesti

Kirde-Eesti

Põhja-Eesti

KÕIK

on kodustoiduvaru

ei olekodustoiduvaru

21%

28%34%

42%42%

47%

20%

31%

46%

29%

50% 50%

21%

38% 38%

50%

75% 75%

Keskmine 26%

Keskmine 35%

Keskmine 40%

15%

25%

35%

45%

55%

65%

75%

Kraanivee katkestus 1 päev Kraaniveekatkestus 3 päeva Kraaniveekatkestus 7 päeva

1-9

10-19

20-49

50-99

100-249

250 ja enam

Keskmine

101

Joonis 3. Ettevõtete osakaal, milles vastava pikkusega elektrikatkestuse korral tootmine seiskub

täielikult, töötajate arvu järgi.

Maaeluministeeriumi tellimusel valmis OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt 2015. aastal uuring

Eestis tegutsevate toitlustusettevõtete võimekust valmistada ohuolukordades toitu ja

korraldada elanikkonna varustamist, arvestades ettevõtte personali koosseisu, tehnilist

valmisolekut ja toorainega varustamise võimalusi. Uuringu tulemuste kohaselt on

ettevõtted võimelised sise-ja välistingimustes maksimumvõimsusega toitlustades kokku

toita ära kogu Eesti elanikkonna 1,2-kordselt. Sealjuures suudavad osad maakonnad toita

ära vähem ja osad rohkem rahvast, kui neis elab. Kõigi maakondade puudujäägid on

võimalik katta naabermaakondade kaudu, kus on võimekuse ülejääk. Olukord on

keerulisem Ida-Virumaal, kelle naabritel ei ole piisavalt ülejääki ja kus ettevõtted ei ole

valmis nii palju inimesi toitlustama.

Samas uuringus arvestati erinevate ohusituatsioonide tekkega, mis võivad mõjutada

toitlustamise tagamist elanikkonnale. Ühe ohuolukorrana käsitleti elektrikatkestust, mille

mõju ettevõtetele on üldiselt suur. Ühepäevase elektrikatkestuse puhul jääb hinnanguliselt

seisma 48% toitlustusettevõtete tegevus. Kolmepäevase elektrikatkestusega peatab töö

täielikult 60% ning nädalase elektrikatkestuse korral juba 77% toitlustusettevõtteid.

Ühepäevane elektrikatkestus ei mõjuta üldse 7% ettevõtete toitlustusvõimalusi,

kolmepäevane 6% ning nädalane vaid 4% toitlustusettevõtete tööd.

35%39%

45%50% 51%

59%

42%46%

65%

50%

71%

79%

50%

57% 57%

75% 75%

100%

Keskmine 42%Keskmine 47%

Keskmine 55%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Elektrikatkestus 1 päev Elektrikatkestus 3 päeva Elektrikatkestus 7 päeva

1-9

10-19

20-49

50-99

100-249

250 ja enam

Keskmine

71% 71%

86%

76%

98% 99% 100% 100% 100%

73%

80%

91%

60%

65%

70%

75%

80%

85%

90%

95%

100%

105%

Elektrikatkestus 1ööpäev

Elektrikatkestus 3ööpäeva

Elektrikatkestus 7ööpäeva

1-9

10-19

20-49

50-99

Total

Joonis 2. Ettevõtete osakaal, milles vastava pikkusega kraaniveekatkestuse korral

tootmine seiskub täielikult, töötajate arvu järgi.

102

Vastavat uuringut saavad kasutada erinevad ametkonnad elanikkonna ja ametkondade

vahelise koostöö arendamiseks, et kaotada ära olemasolevad probleemkohad riigi

toiduainete varu planeerimisel ja kasutamiseks võtmisel ning edaspidiste uuringute ja

juhiste koostamisel.

1.3 Loomade tervislik seisund

2015. aasta detsembris võeti vastu EL loomatervise määrus ja jõustus 2016 aasta aprillis.

Määrus rakendub 5 aastat pärast selle vastuvõtmist. Selle aja jooksul valmistab Komisjon

ette ka delegeeritud- ja rakendusaktid.

2016. aasta juunis jõudsid Nõukogu ja Parlament poliitilisele kokkuleppele EL määruse

osas ametlike kontrollide kohta põllumajanduse- ja toiduahelas. Ajakava kohaselt peaks

määrus eeldatavalt heaks kiidetama Euroopa Parlamendi plenaaristungil 2017 aasta

märtsis. Määruse rakendumine on planeeritud 2020 aasta novembris.

Eesti õigusaktid tuleb 2021 aastaks nimetatud määrustega vastavusse viia ja see tähendab

loomatervise valdkonna seaduste osas uue tervikteksti väljatöötamist aastatel 2017-2020.

Uute õigusaktide eelnõude koostamisega kaasneb mõjuhindamine ja sektori teavitamine

kavandatavatest muudatustest. Tegemist ei ole siiski uute põhimõtete rakendamisega, vaid

valdkonna õiguse konsolideerimisega. Seadustesse jäävad EL õigusest tulenevate

otsekohalduvate nõuete rakendamiseks ning liikmesriigi pädevusse jäävate teemade

lahendamiseks vajalikud sätted.

Eesti on 2013. aasta kevadest marutaudi vaba riik. Viimane haigusjuhtum diagnoositi

2011. a jaanuaris metsloomal Eesti-Venemaa maismaapiiri vahetus läheduses. Läti, kus

alustati metsloomade marutaudivastase vaktsineerimisega 2005. a kevadel, saavutas

ametliku marutaudivabaduse 2015. a maikuus. Viimased Eesti pinnal diagnoositud

marutaudijuhtumid olid otseses seoses komplitseeritud haigusalase olukorraga naaberriigis

Venemaal Pihkva oblastis. Kuna endiselt esineb püsiv oht, et haigus levib taas üle riigi

idapiiri Eestisse, siis selle vältimiseks jätkatakse metsloomade marutaudivastast

vaktsineerimist Venemaaga piirnevatel aladel 30–50 km laiuses puhvertsoonis arvestades

riigipiirist.

Jätkuvalt on kõige suuremad probleemid seotud sigade Aafrika katku edasise levikuga

metssigade populatsioonis. Sigade Aafrika katk (SAK) diagnoositi esmakordselt Eestis

metsseal 8. septembril 2014. a Valgamaal, Hummulis. Enne seda oli mitmeid kodu- ja

metsseajuhtumeid Lätis Valka maakonnas Eesti piiri läheduses. 2015. a jooksul uuriti

kokku 9562 kütitud või surnuna leitud metssiga, nendest 1095 metssiga olid SAK

positiivsed. Kodusigadel diagnoositi sigade Aafrika katk esmakordselt 21. juulil 2015. a

kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis. Kolme kuu jooksul leiti katkuviirus

seitsmes maakonnas kokku 18st farmist ja majapidamisest, taud levis Lätist põhja suunas

analoogiliselt SAK positiivsete metsseajuhtumitega. Kokku hukati ja hukkus 2015 a

farmides 22 147 siga. Valdavalt kahjutustati need jäätmekäitlustehases, kahel korral

kasutati töötlemise võimsuste puudujäägi tõttu ka matmist. 2015. aasta detsembri lõpu

seisuga oli taud levinud 12s maakonnas (puhtad on saared ja Läänemaa).

Joonis 4. Keskmine toitlustamise vähenemine % elektrikatkestuse korral vastavalt

katkestuse kestvusele ning ettevõtte suurusele.

103

2016. aastal leiti SAK kodusigadel kuues majapidamises, hukati 6812 kodusiga ja korjused

hävitati loomsete kõrvalsaaduste ettevõttes. SAK-i tõrjeks karmistati 2016.aastal

bioohutusnõudeid seakasvatajaile ja jahimeestele kolmel korral. Hoolimata meetmetest

levis taud metssigadel kogu Eesti mandriosas ja jõudis ka Saaremaale, kus oli 1

taudijuhtum farmis ning laialdane levik metssigade populatsioonis jätkub.

Metssigade küttimismahtu oli 2015/16 hooajaks suurendatud, kokku oli lubatud küttida ligi

30 000 looma, eelistavalt emiseid. Tegelik küttimismaht oli üle 32000 looma. Metssigadel

leiti SAK kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaa. Kokku leiti SAK leiuga 1568

hukkunud ja kütitud metssiga, kes maeti või toimetati AS Vireeni loomsete kõrvalsaaduste

käitlemise ettevõttesse. Jahinduses rakendatakse täiendavad meetmed ka edaspidi.

Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti korraldusele tuleb alates 2017.a kõik kütitud SAK

positiivsed metssead hävitada loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttes. Kõigilt

tsoonides kütitud ja leitud metssigadelt võtavad jahimehed proovid koostöös VTA-ga,

jahipiirkondades kütitud ja positiivseks osutunud metsseakorjuste säilitamiseks ja

kõrvaldamiseks äraveoni on jahipiirkondades spetsiaalsed konteinerid, leitud hukkunud

metssead matavad jahimehed kohapeal. VTA on soetanud jahimajadesse spetsiaalseid

külmakambreid kütitud metssigade hoiustamiseks kuni SAK-uuringutulemuse

saabumiseni.

Riik tagab taudiennetuseks ja tõrjeks vajaliku laborivõimekuse ja teadushinnangud.

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi võimekuse suurendamiseks on soetatud lisaaparatuuri,

labor töötab ka nädalavahetustel. Eesti Maaülikooli ja Konjunktuuriinstituudilt on tellitud

arvukalt uuringuid ja teadusarvamusi, mida võetakse arvesse ennetus- ja tõrjemeetmete

ajakohastamisel.

Vastavalt iga-aastastele loomade haigustõrje programmidele teostatakse seiret Eesti

loomakarjades ligi 40-le kodu- ja põllumajandusloomi ohustavale haigusele, sh

marutaudile, BSE ehk hullulehmatõvele, veiste leukoosile, brutselloosile, tuberkuloosile

ning teistele taudidele, millistest paljud võivad kanduda loomadelt inimestele kas vahetu

kontakti kaudu loomadega või nendelt loomadelt saadud toidu tarbimisel.

Loomatauditõrje seaduse kohaselt on loomatauditõrje programm loomataudi põhine.

Programmi mõiste hõlmab nii loomataudi uurimist kui ka selle tõrjeks ja likvideerimiseks

vajalikku kestvat tegevust. Programmipõhise lähenemise tulemusena paraneb iga

konkreetse loomataudi esinemisest ja selle esinemise muutumisest ülevaate saamine ning

loomataudi uurimise ja tõrjumise vajaduse analüüsi tegemine. Veterinaar- ja Toiduamet

koostab alates 2011. aastast iga õigusaktist tuleneva nõude kohaselt uuritava, ennetatava

või riiklikul tasandil tõrjutava loomataudi jaoks eraldi loomatauditõrje programmi. Samuti

on loomapidajatel võimalus algatada vabatahtlikke programme nende loomataudide osas

mille kohta riiklikke programme ei ole koostatud.

2012. aastast on Eesti säilitanud ametlikult brutselloosivaba (B. Melitensis) ning ametlikult

veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba liikmesriigi staatuse. 2014.aasta 7.juulist on

Eesti ametlikult tunnistatud veiste ensootilise leukoosi (VEL) vabaks liikmesriigiks. OIE

poolt on Eestile antud 2014. a suu-ja sõrataudi, veiste katku ja väikemäletsejaliste katku

vaba maa staatus. Samuti anti Eestile OIE poolt BSE väheolulise riskiga maa staatus.

Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab

ühendusesisest veistega kauplemist ning ära jäävad täiendavad diagnostilised uuringud

enne kaubeldavate loomapartiide moodustamist.

104

Loomataudide hädaolukordade hindamiseks ja väljaselgitamiseks on koostatud VTA poolt

koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ja nende valitsemisala

asutustega eriti ohtlike loomataudide riskianalüüs, kus on hinnatud loomataudi ulatuslikku

ja kiiret levikut, mis võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi.

Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on väljatöötatud

tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi treeninguid,

et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja

eriolukordadeks.

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud

toodete käitlemine toimub 1. märtsist 2011 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ)

nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete

kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) kohaselt.

Loomseid kõrvalsaadusi kogub ja töötleb AS Vireen. Eestis ei ole teist loomsete

kõrvalsaaduste käitlejat, kelle tootmisvõimsus võimaldaks kahjutustada riigis tekkivad

loomsete kõrvalsaaduste kogused. AS Vireen tootmisvõimsus on ca 10 000 tonni loomseid

kõrvalsaadusi sh ca 4000 tonni hukkunud mäletsejalisi põllumajandusloomi. AS Vireeni

teenus on üleriigiline ja komplektne, hõlmates nii kokkuvedu, kui kahjutustamist, tootjatele

ühesugustel tingimustel, sõltumata nende asukohast tehase suhtes. Seeläbi on loomsete

kõrvalsaaduste käitlemine VTA jaoks ka paremini kontrollitav.

Kuivõrd põllumajandustootjate jaoks on hukkunud mäletsejaliste põllumajandusloomade (I

kategooria hulka kuuluvad hukkunud loomad) määrusekohane kõrvaldamine seotud

lisakuludega, siis on riik otsustanud hüvitada osa neist kuludest, täpsemalt hüvitati

näiteks 2017. aastal 75% kahjutustamise ja 60% kokkuveo kuludest (mis võttis arvesse

määruse 702/2014 artikkel 27 alusel võimaldatavaid määrasid). Käitlemisteenuse hind

tootjatele leitakse hankemenetluse tulemusena ja AS Vireen vähendab tootjate kulu riigilt

saadava eraldise võrra, vastavalt hankelepingule.

Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide muutmisele, soovib AS Vireen tulevikus edasi

arendada tegevust järgmistes valdkondades: kütuse tootmine lihakondijahu baasil; biogaasi

tootmine; jääkenergia ärakasutamine. Alates 2012. aastast toimuvad regulaarsed tarned

lihakondijahu ja tehnilise rasva osas, vastavalt turuolukorrale. Koostöövõimalused

kohalikul tasandil on tulevikus reoveekäitlus ja energia kasutamine. Koostöövõimalused

riigiga võiks olla konfiskeeritud alkoholi käitlemine (seoses biogaasi tootmisega).

1.4 Loomade heaolu

Loomade pidamise nõuete täitmise riikliku järelevalve käigus kontrollitakse erinevatesse

loomaliikidesse kuuluvate loomade pidamistingimusi nii loomafarmides, kui mujal, kus

loomi peetakse. Riiklikku järelevalvet teostatakse ka loomade veo ning

põllumajandusloomade tapmise ja hukkamise nõuete täitmise üle.

Vastavalt Nõukogu määruse 1099/2009 nõuetele tuleb kõik tapetavad loomad uimastada

vastavalt määruses toodud uimastamise meetoditele. Suuremates tapamajades peab olema

määratud loomaheaolu eest vastutav töötaja, kes allub otse ettevõtte juhile.

Loomade veo puhul kontrollitakse jätkuvalt ka Nõukogu määruse 1/2005 nõuete täitmist.

Rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks kutsutakse igal aastal kaks korda kokku

rahvusvaheliste kontaktisikute nõupidamised.

105

Katseloomade kaitse ning loomkatsete läbiviimise konkreetsed nõuded on kehtestatud

Loomakaitseseadusega võttes arvesse direktiivis 2010/63 sätestatut. Õigusaktiga on

kehtestatud täpsemad nõuded katseprojektidele ning katseloomade kasvatajatele, tarnijatele

ja kasutajatele. Loomade heaolu tagamiseks täpsustatakse loomade kasutamine katsetes

vastavalt katse raskusastmele. Keskseks nõuete kompleksiks katseloomade kaitset tagavas

õigusaktis on 3R (asendamise, vähendamise ja täiustamise) põhimõtete rakendamine.

Asendamise printsiibi kohaselt tuleb loomade kasutamine teaduslikul ning hariduslikul

eesmärgil (juhul kui loomadele põhjustatakse nende kasutamise käigus suuremat või

võrdset valu ja kannatusi, kui hea veterinaartava kohaselt teostatav nõelatorge) asendada

teiste alternatiivsete meetoditega (milles elusloomi ei kasutata), kui selline loomade

kasutamist mittenõudev meetod on olemas. Loomkatsetes kasutatavate loomade arvu tuleb

vähendada, kasutades katsetes võimalikult vähe loomi ja eelistades väikseima

valutundmisvõimega loomi. Loomkatsetes kasutatavate loomade pidamise tingimusi tuleb

täiustada, tagamaks nende loomade heaolu. Samuti tuleb katsetes kasutatavate loomade

valu ja kannatusi vähendada kasutades selleks anesteesiat ning analgeesiat ning rakendades

humaanseid lõpp-punkte (surmata loom koheselt, kui tema valu ja kannatusi ei ole

võimalik leevendada). Tagamaks loomkatsete läbiviimisel 3R põhimõtete rakendamist

töötab Maaeluministeeriumi juures alates 2013. aasta algusest Põllumajandusministri

käskkirjaga loodud loomkatseprojekti loakomisjon. Kuna uute nõuete kohaselt tuleb

projektilubade taotlusi hinnata veelgi põhjalikumalt, on komisjoni koosseisu laiendatud

ning hõlmatud komisjoni erinevate valdkondade eksperdid, asjasse puutuvate riigiasutuste

esindajad ja loomakaitseorganisatsioonide esindajad. Valdkondades, mille osas komisjoni

liikmetel ekspertiisivõime puudub, planeeritakse tellida ekspertarvamused asjakohaste

valdkondade spetsialistidelt. 2016. aastal moodustati Maaeluministri käskkirjaga

katseloomade kaitse komisjon, mille olemasolu nõue liikmesriigis tuleneb katseloomade

kaitse direktiivist 2010/63. Eelnimetatud komisjon on nõuandva õigusega ning selle

liikmeteks on erinevate riigiasutuste ning teadlaste ja ka loomakaitseorganisatsioonide

esindajad.

Kaks korda aastas toimuvad Euroopa Komisjoni poolt organiseeritavad direktiivi 2010/63

rakendamise kontaktisikute kokkusaamised. Üks kord aastas toimub PARERE rühma

kohtumine, mis hõlmab ennekõike alternatiivsete meetodite rakendamist ja loomkatsete

asendamist muude meetoditega, milles raames ei kasutata katsete läbiviimisel elusloomi.

Veisekasvatus Eestis on teinud läbi suured ümberkorraldused. Kui aastaid tagasi olid

vabapidamislaudad pigem vähemuses, siis käesolevaks ajaks peetakse suurem osa Eestis

peetavatest piimalehmadest just suurtes vabapidamise külmlautades. Seetõttu on

Maaeluministeerium tellinud Eesti Maaülikoolilt uuringu, mille raames uuritakse loomade

pidamist ja püütakse välja selgitada kõige suuremad ohud loomade heaolule. Vastavalt

uuringu tulemustele on kavas ajakohastada ka veiste pidamise nõuete määrust.

Tsirkuses loomade kasutamise teema on eriti aktuaalne just viimastel aastatel. Eestis

muutis teema päevakajaliseks tsirkuseelevandi suremine. Seetõttu töötati välja

Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, milles kavandati keelustada teatud loomaliikidesse

kuuluvate loomade kasutamine avalikuks näitamiseks. Kuna EIS-is kooskõlastusringil

olles tuli eelnõule palju samalaadseid täiendusettepanekuid, siis viidi need eelnõusse sisse.

Eelnõu muudeti selliselt, et negatiivne loetelu loomaliikidest, keda ei ole lubatud kasutada

avalikuks näitamiseks, asendati positiivse nimekirjaga. Loomakaitseseaduse tasemel

kavandatakse anda õigus kasutada avalikuks näitamiseks vaid koduloomi (see regulatsioon

ei kohaldu loomaaedades peetavatele loomadele). Positiivne loetelu avalikuks näitamiseks

kasutada lubatavate koduloomade kohta kavandatakse kehtestada volitusnormi alusel

kehtestatavas määruses. Karusloomade kasvatamine on olnud Eestis pikaajaline

106

loomapidamise haru. Viimasel aastatel on aga aina enam hakanud

loomakaitseorganisatsioonid tähelepanu juhtima ning kampaaniaid korraldama

karusloomade pidamise keelustamiseks just ennekõike eetilistel kaalutluste. Seetõttu on

Maaeluministeerium tellinud ka vastavad uuringud, milles vaadeldakse karuslooma

kasvatuse jätkamise ja keelustamise võimalikke mõjusid laiemalt, hõlmates siia ka

sotsiaalmajanduslikud mõjud lisaks loomade heaolu kaalutlustele. Riigikogu

maaelukomisjon on kahel korral küsinud Maaeluministeeriumilt ja

Keskkonnaministeeriumilt arvamust karuslooma kasvatuse teemal. Maaeluministeeriumi ja

Keskkonnaministeeriumi poolt saadeti Vabariigi Valitsusele seisukoha ettepanek järgmises

sõnastuses: „Vabariigi Valitsus ei näe põhjust keelustada karusloomakasvatust Eestis. See

peaks olema lubatud farmides, kus on täidetud kõik kehtivad loomaheaolu nõuded,

välistatud on võõrliikide farmidest loodusesse pääsemine ning sõnnikumajandusel

järgitakse kõiki keskkonnaohutuse reegleid.“

Lemmikloomade valdkonna üle pole Eestis selget ülevaadet ei loomade arvu ega ka

nendega teostatavate tehingute ega ka nende tehingute ulatuse üle, kuna selleks ei ole

kohustust kehtestatud üheski õigusaktis. Samuti pole käesolevaks ajaks koondatud

informatsiooni selle kohta, millistesse loomaliikidesse kuuluvaid loomi üldse

lemmikloomadena peetakse. Selleks, et koondada kogu valdkonda hõlmav teave on

kavandatud väljatöötada lemmikloomadega seonduva valdkonna strateegia dokument.

Jahikoerte ja teiste tööloomade kohta kohalduvad loomakaitseseaduse üldised sätted.

Seoses selliste loomade pidamise ja kasutamise eripäradega on planeeritud korralda

arutelusid ühise seisukoha väljatöötamiseks ning vajadusel ka vastavaid alavaldkondi

täpsemalt õiguslikult reguleerida.

1.5 Taimetervise olukord

Süsteemse riskipõhise järelevalvega on suudetud tagada hea taimetervise olukord Eestis ja

hea riigi maine rahvusvahelises kaubavahetuses. Seireprogrammide korraldamise ning

tõrjeabinõude õigeaegse rakendamisega on ära hoitud ohtlike taimekahjustajate levik ja

kohastumine Eestis. Alates 2000. aastast on Eestis kohastunud vaid üks ohtlik

taimekahjustaja – kartuli-ringmädanik. Kartuli-ringmädaniku levik on vähenenud ja

olukord on saadud kontrolli alla. Kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku

monitooringuid on Eestis läbi viidud 2001. aastast. Algusaastatel 2001/02 leiti vastavalt 9

ja 18 ringmädaniku kollet üle Eesti. Aastatel 2013/14 ei avastatud mitte ühtegi kollet,

2015. aastal leiti kahjustajat ühes tarbekartuli tootmisüksusest. 2016. aastal ei tuvastatud

mitte ühtegi uut ringmädaniku kollet. 2015. aastal leitud ringmädaniku kolle jäeti

järelevalve alla 2017. aastani. Pruunbaktermädanikku Eestis avastatud ei ole. Olukorra

paranemisele on kaasa aidanud seadusandluses sätestatud seemnekartuli perioodilise

uuendamise kohustus.

Uue võimalusena pakub Euroopa Komisjon alates 2015. a liikmesriikidel taotleda

kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Kaasrahastus võimaldab liikmesriikidel läbi viia

seireid kahjustajate kohta, mida on seni Euroopas vähe uuritud ning mille levik või

olemasolu on Euroopa Liidu siseselt seni teadmata. Seirete ulatuslikum läbiviimine

liikmesriikides võimaldab ka suurema tõenäosusega tabada ohtlikke kahjustajaid

võimalikult varajases staadiumis, kuna haiguskollete hilisem tõrjumine on tunduvalt

ressursimahukam. Samuti võimaldavad ühtsed seirete prioriteedid hiljem kogutud andmeid

Euroopa üleselt paremini analüüsida.

107

Eesti taotlus 2015. aasta seirete kaasrahastuseks kinnitati Euroopa Komisjoni poolt ning

selle tulemusena oli Põllumajandusametil võimalus läbi viia rohkem seireid erinevate

ohtlike kahjustajate kohta kui eelnevatel aastatel.

2016. aastal viidi läbi kokku 23 ohtlike taimekahjustajate monitooringut, nendest 20

kahjustaja seire läbiviimist kaasrahastas Euroopa Liit. Alates 2006. aastast on sisuliselt iga

aasta tulnud müügihooajal hävitada teistest liikmesriikidest pärit tamme-äkksurmaga

(Phytophthora ramorum) saastunud rododendroneid. Seoses ohtliku metsakahjustaja

männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) üha suureneva levikuga Euroopa Liidus on

laiendatud selle kahjustaja monitooringut, s.h. kontrollitakse fütosanitaarsele kontrollile

mittekuuluva kaubaga kaasasolevat okaspuidust pakkematerjali, mis pärineb riigist, kus

kahjustajat esineb (nt. Hiina, Portugal, Hispaania). Kahjustaja levik Eesti metsadesse toob

kaasa ulatusliku keskkonna- ja majandusliku kahju, mistõttu on tõrjeabinõude rakendamise

valmisoleku suurendamiseks koostatud männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava

(kinnitatud 17.09.2010 PMA peadirektori poolt). Tegevuskava rakendamine eeldab teatud

kitsaskohtade lahendamist seadusandlikul tasandil. Ohtlike lehtpuu-kahjustajate osas

tehakse aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja hiina siku (A. chinensis) seiret.

Hindamaks riigi võimekust ohtliku taimekahjustaja tõrjumisel viidi koostöös

Maaeluministeeriumiga ja koostööparteritega Keskkonnaametist ja Keskkonnaagentuurist

läbi aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava lauaõppus. Õppuse põhieesmärgiks oli välja

selgitada, kas tänane õigusruum võimaldab aasia siku tuvastamise korral looduses leiduvat

kahjustuskollet likvideerida. Aasia siku lõplik tegevuskava peaks valmima 2017 aastal.

Alates 2005. aasta 15. maist on Eestil viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora)

kaitstava piirkonna staatus, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse kaubelda teiste

sarnaste kaitstavate piirkondadega ja võimaldab seada rangemaid nõudeid kahjustaja

peremeestaimede Eestisse toimetamisele. Eestis avastati viljapuu-bakterpõletik

esmakordselt 2012. aastal, tõrjeabinõude kohaldamine haiguskolletes lõpetati 2014. aastal.

Tänu tõhusatele tõrjemeetmetele suudeti haigus „välja juurida“ ning terve Eesti on

jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku kaitstav piirkond. 2014, 2015 ja 2016 aastal tuvastati

monitooringu käigus ploomirõugete (Plum pox virus) esinemine mitmes Eesti puukoolis.

Puukoolides vajab ka edaspidi suuremat tähelepanu sisseostetud algmaterjali päritolu.

Mitmetel juhtudel on tootmiseks kasutatava algmaterjali üle arvestuse pidamine puudulik,

mis ei võimalda tuvastada, kas paljundusmaterjal pärineb ohtlikest kahjustajatest vabalt

kasvukohalt.. Ohtliku taimekahjustaja leviku tuvastamine ja tõrjemeetmete

kohaldamine on riigi vastutus. Rahvusvaheliste lepete ja EL seadusandluse mõistes

vastutava ametiasutuse (PMA) eelarvepuudujäägi ja hinnatõusu kompenseerimise üheks

võimaluseks on järelevalvetasude kehtestamine nendes valdkondades, kus osutatakse

teenust valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele (väljaveo kontroll, taimepasside väljastamine

ja paljundusmaterjali kontroll, seemnekartuli sertifitseerimine), hetkel võetakse

järelevalvetasu vaid sisseveol tehtava taimetervise kontrolli eest.

Välisprojektide abil on oluliselt tõusnud Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK)

taimetervise ja mikrobioloogia labori funktsionaalne suutlikkus ohtlike taimekahjustajate

määramisel. 2007. aastal valmis PMK karantiinikasvuhoone, kus nõuetekohastes

tingimustes saab käidelda ohtlikke taimekahjustajaid ja nendega saastunud taimset

materjali. Kasvuhoone kasutusse võtmine suurendab oluliselt PMK suutlikkust biotestide

läbiviimisel ja proovide analüüsimisel ning annab PMK-le võimaluse osaleda EL tasandil

toimuvates ringtestides, analüüsimeetodite väljatöötamisel ja ühtlustamisel. Kasvuhoone

täiemahuliseks kasutusele võtmiseks vajab PMK täiendavaid rahalisi vahendeid

kasvuhoone ülalpidamiskulude katmiseks. Taimetervise ja mikrobioloogia labori

kompetentsi alalhoidmiseks ja uute arengutega kursisolekuks on oluline finantseerida

ka labori osalust rahvusvahelisel või EL tasandil toimuvas laborite koostöös.

108

EL tasandil valmis taimetervise valdkonnas 2010. aastal taimetervise strateegia analüüs, et

kohandada EL seadusandlust kaubandus- ja taimetervise olukorra muutumisega nii

ühisturul kui rahvusvahelisel tasandil. Taimetervise seadusandluse uuendamise eesmärk on

keskenduda riske ennetavatele tegevustele, et hoida ära tagajärgede likvideerimisega

kaasnevad kulukaid ja aeganõudvaid tegevusi. Ebapiisav järelevalve ohtlike

taimekahjustajate leviku üle võib riigile kaasa tuua märkimisväärseid probleeme kaupade

ekspordil ning põhjustada otsest majanduslikku kahju nii keskkonnale kui Eesti

ettevõtjatele, millega omakorda võivad kaasneda ka Euroopa Komisjoni poolsed

sanktsioonid. Järelevalve tõhustamiseks ja ohtlike taimekahjustajate seireks, sh

laborianalüüsideks, ning põllumajandustootjatele ohtlike taimekahjustajate

tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmiseks on vajalikud täiendavad ressursid.

Samuti on oluline sektoris tegutsevate ettevõtjate teavitamine ohtlikest kahjustajatest

ja nende leviku teedest ning võimalikest tagajärgedest.

1.6 Nõuetekohased põllumajanduslikud tootmissisendid ja tooted tootmiseks

Taimekasvatussaaduste kvaliteedi saavutamiseks on oluline kasutada Eesti

kliimatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajavaba ja

nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Sordilehte võetavate põllu- ja

köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või

paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nende sortide sordilehte võtmine,

sertifitseerimine ning turustamise üle teostatav järelevalve.

Seemnete sertifitseerimise taotlusi laekus 2016. aastal 12212 ha kohta. Võrreldes 2015.

aastaga suurenes seemnetootmise pind 5 %. 2016. aastal suurenesid talinisu, kaera,

heintaimede, põldherne – ja oa ning õlikultuuride pinnad. Põldherne pinnad suurenesid

kõige rohkem- 583 ha võrra, seejärel suurenesid kaera pinnad 510 ha võrra, heintaimede

pinnad suurenesid 218 ha võrra talinisu pind suurenes veidi – 169 ha võrra ning

õlikultuuride pind suurenes 38 ha võrra. Vähenes odra, suvinisu, rukki, tritikale ja

keerispea pind. Sorte oli paljunduses kokku 153. Kõige rohkem erinevaid sorte oli

suviodral (26), suvinisul (24), kaeral (17) ja põldhernel (18). Uusi sorte oli paljunduses

kokku 30. Nendest kõige enam põldhernel, millel oli 9 uut sorti.

Ajavahemikul 01.07.2015 kuni 30.06.2016 sertifitseeriti kokku 29 852 665 kg seemet

(1237 partiid), sellest 25 289 085 kg teraviljakultuure, s.o 84% sertifitseeritud kogusest,

489 210 kg söödakultuure (v.a põldhernes ja -uba), 3 916 670 kg põldhernest ja-uba ning

157 700 kg õlikultuure (talirüps, õlikanep, sojauba). Võrreldes eelmise sertifitseerimise

perioodiga toodeti 2 101 957 kg seemet rohkem.

Seemnekartuli tunnustatud kasvupind 2016. a oli 251,9 ha, millest põldtunnustamise

tulemusena vastas nõuetele 235,3 ha. Tunnustatud seemnekartuli kasvupind näitab 15,3%

suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2015. a 203,9 ha). Praakimisele kuulus 14,84 ha

ehk 5,9% põldtunnustamiseks esitatud pinnast. Peamine praakimise põhjus oli taimestiku

haigestumine varrepõletikku ja viirushaigustesse (14 ha). 2015. a saagist sertifitseeriti

1910 tonni seemnekartulit ning väljastati 170 seemnekartuli tunnistust ja 54329

etiketti/taimepassi. Samal ajal on Statistikaameti andmetel kartuli kasvupind pidevalt

vähenenud (2005. a – 14,0 tuh. ha võrreldes 2014. a – 6,3 tuh. ha ning 2015. a – 5,7 tuh.

ha).

Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 hõlmab teravilja-, sööda-, õli-,

kiukultuuri ja peedi seeme ning köögiviljakultuuri seemnete ja seemnekartuli tootmist ja

turustamist. Arengukava üldeesmärgiks on seatud seemnesektori konkurentsivõime

tõstmine ning sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamine.

109

Arengukavas on kavandatud kolm tegevussuunda ehk meedet - teadlikkuse tõstmine,

seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi täiustamine ning tootmine ja

turustamine. Teadlikkuse tõstmise all on meetmed põllumajandustootjate teadlikkuse

tõstmiseks ning nõustamiseks ja koolituseks. Teadlikkuse tõstmise all on sellised

tegevused, mis aitavad parandada põllumajandustootjatele suunatud info kättesaadavust

ning teavet sordilehe ja sordikatsetuse kohta. Avaldatakse ja lihtsustatakse informatsiooni

leidmist kodulehtedel – koostatakse ja avaldatakse ülevaated sortide katsetuste kohta,

kavas on erineva infomaterjali väljatöötamine, sealhulgas tuulekaera tõrjeabinõusid

tutvustava materjali väljatöötamine. Plaanitud on teha erinevaid uuringuid.

Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidele olid kehtivad seemnete ja segude

turustamisnõuded liialt kõrged. Seaduse ja määruste täiendustega sätestati erandid vastavalt

põllukultuuride, seemnekartuli ja köögiviljakultuuride geneetiliste ressursside säilitamiseks

ettenähtud sortide seemnete ning säilitussegude turustamiseks. 2016. aasta andmetel on

sordilehte võetud 5 säilitussorti.

Eestis toodetakse vaid kontrollitud ehk CAC-materjali kategooria puuvilja- ja

marjakultuuride paljundusmaterjali või istikuid. Direktiivi 2008/90/EÜ kohaselt vastutab

puuvilja- ja marjakultuuride CAC-materjali kategooria istikute sordiehtsuse eest tarnija..

Puuvilja- ja marjakultuuride tarnijatele on toimunud koolitus sortide, sordi tunnuste ja

sordiehtsuse tuvastamiseks. Koolitusel õpetati tarnijaid sorte määrama raagus okste,

taimede kasvufaasis lehtede, viljade, marjade ja muude tunnuste põhjal. Direktiivi

2008/90/EÜ alusel väljatöötatud rakendusaktide kohaselt kehtivad 2017. aastast kogu EL-

is ühtsed puuvilja-ja marjakultuuri paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded,

sealhulgas paljundus- ja istutusmaterjali sertifitseerimisel. 2017. aasta alguseks kehtestati

maaeluministri määrusega nõuded sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri

paljundusmaterjali ning istikute tootmisel.

Eesti territooriumil kehtib nii Euroopa Liidu kui ka Eesti sordikaitse, mõlema süsteemi

aluseks on rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon. Kaitsealuse sordi seemet

ja paljundusmaterjali võib toota, turustada, importida, eksportida ja hoida enda valduses

sordi omanik või sordiomanikult litsentsi saanud isik. Erandina võib kaitsealust sorti

omaniku loata kasutada üksnes teaduslikus uurimis- ja aretustöös, riiklikes

sordivõrdluskatsetes ning oma tarbeks mittetulunduslikul eesmärgil. 29. jaanuari 2017.

aasta seisuga on Eestis sordikaitse all 96 sorti, mis võrreldes eelmise aastaga on nelja sordi

võrra enam. ELi kaitse all on üks Eestis aretatud sort. Eestis on registreeritud 83 puuvilja-

ja marjakultuuri sorti ja lisaks 142 puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sorti.

Nõuetele mittevastava seemnega võib põldudel levida raskesti tõrjutav umbrohi

tuulekaer, mis põhjustab põllumaa saastumist ja olulist majanduslikku kahju

teraviljakasvatuses. Olenevalt tuulekaeraga saastumusest teraviljapõllul on hinnanguline

keskmine saagikadu 15%. 2015. aastal oli Eestis teravilja kogusaak 1,535 miljonit tonni.

Hinnanguline saagikadu tuulekaera esinemisest tulenevalt on 221 250 tonni. Kui 2015.

aastal oli odra keskmine kokkuostuhind 147,7 €/t ja nisul 151,5 €/t ning keskmiseks

kokkuostuhinaks kujuneb 149,6 €/t, siis jäämata saanud tulu on hinnanguliselt 33,099

miljonit eurot. Komisjoni otsus 2005/200/EÜ, 2. märts 2005, lubab Eestil vastu võtta

rangemad nõuded tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnes. Tuulekaera leviku

ärahoidmiseks on kehtestatud piirangud, millega tõkestatakse tuulekaera levikut

külviseemnega. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses on sätestatud

maakasutaja kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimise abinõusid. Tuulekaeravaba

põllumaa on oluliseks eeltingimuseks nõuetekohase seemne ja taimekasvatussaaduste

tootmisel. Tuulekaeraga saastunud alade andmekogusse on 2016. aasta lõpu seisuga kantud

110

1942 maakasutajat ja tuulekaeraga saastunud pind on 255 193 ha. Eestis on põllukultuuride

kasvupinnast tuulekaeraga saastunud 38,6%. 2011. aastal oli seaduse järgselt esmakordselt

võimalik taotleda tuulekaerast vabaks tunnistamist. Tuulekaerast vabaks tunnistati ja

tuulekaeraga saastunud alade andmekogust kustutati 2016. aastal 1321,7 ha, 2015. aastal

854,9 ha, 2014. aastal 1229,6 ha ja 2013. aastal 1467,0 ha. Paraku on viimasel 3 aastal

andmekogusse kantud tuulekaerast saastunud maa-ala kasvanud ja 2016. aastal lisandus

andmekogusse veel 14 358 ha.

Ohutu ja keskkonnasäästlik taimekaitse ning nõuetekohane väetis

Taimekaitse roll on erinevate meetodite kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurite,

taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada

taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Põllumajanduskultuuride saagikus

erinevate aastate lõikes ei ole püsiv, vaid on varieeruv.51

Teadlaste poolt on väljaarvutatud,

et taimekaitsevahendeid mitte kasutades läheb põllumajanduskultuuride võimalikust

saagist keskmiselt kaduma taimekahjurite, -haiguste ja umbrohtude tõttu ca 34%52

.

Põllumajanduskultuuride saagi kaitse on oluline roll toiduga varustamise kindlustamisel.

Keskkonnasõbralikud meetmed saagikadude vähendamiseks lähtuvad tõdemusest, et oma

põhiolemuselt on kultuurtaimede kahjustajatena tuntud organismid ökosüsteemi loomulik

komponent. Seepärast rajanevad kaasaegsed taimekahjustajate ohjamisele suunatud

põhimõtted ja tegevused üha enam isenditevahelistele suhetele, mis toimuvad

põllukoosluste sees ja ka ümbritsevas elustikus. Tähtsat osa keskkonnasõbralike

taimekaitsevõtete juures etendab ka mulla tervis ja muldkeskkonnas toimuvate protsesside

juhtimine.

Keskkonnasõbraliku taimekaitse edendamine ei saa olla omaette eesmärk, vaid seda

tuleb vaadelda kui ühte osa keskkonnasäästlikust põllumajandusest, milles

põllumajandusliku tootmise suurendamine toimub eelkõige ressursside kasutamise

optimeerimise kaudu. Keskkonnasõbraliku taimekaitse edendamiseks on

Maaeluministeerium koostanud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava

2013-2017 ja selle rakendusplaani, milles määratakse kindlaks inimese tervisele ja

keskkonnale taimekaitsevahendi kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks

kasutatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava ning millega soodustatakse

integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele

võtmist. Tegevuskava üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm tegevusvaldkonda, mis

käsitlevad teadlikkuse tõstmist, taimekaitsevahendite kasutamise viise ja töövõtteid ning

taimekaitseseadmeid. Teadlikkuse tõstmise tegevusvaldkond jaguneb koolituse,

nõustamise ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise alavaldkondadeks, taimekaitse

tegevusvaldkond jaguneb taimekaitsevahendite säästva kasutamise ja integreeritud

taimekaitse alavaldkondadeks ning seadmete tegevusvaldkond hõlmab

taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli alavaldkonda. Integreeritud taimekaitse53

paremaks rakendamiseks on loodud arvutiprogramm I-Taimekaitse. Nimetatud veebipõhise

taimekaitse nõustamisprogrammi kasutamise otsene majanduslik efekt tuleneb

kokkuhoitud taimekaitsevahendite ja töötundide hinnast, kaudne efekt

taimekaitsevahendite optimeeritud kasutamisel saadud loodushoiust. Praktikas on

51

Põllumajandussektori ülevaated: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajandus-ja-

toiduturg/ulevaated/pollumajandussektor 52

Taimekaitse käsiraamat, Tallinn 1995, lk 9 53

Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse

meetodite kombineeritud kasutamine, mille puhul piiratakse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist

määrani, mis on vajalik taimekahjustaja populatsiooni hoidmiseks tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat

majanduslikku kahju või kaotust.

111

integreeritud taimekaitse rakendamine kõige enam toonud kaasa taimekaitsevahendite

koguste vähenemise ja kulude kokkuhoiu.54

Taimekaitsevahendite valdkonda reguleerivate nõuete eesmärgiks on tagada, et turule

jõuavad turustamiseks ja kasutamiseks üksnes selleks loa saanud taimekaitsevahendid,

mille mõju inimese ja looma tervisele ning keskkonnale on hinnatud. Oskamatu ja hooletu

ümberkäimine taimekaitsevahenditega võib tekitada kahju inimestele ja keskkonnale,

mistõttu on oluline roll täita taimekaitsekoolitusel. Taimekaitsevahendi turustaja ja

taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul ka taimekaitsevahendi ostja ja

kasutaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ja neil peab olema

taimekaitsetunnistus. Taimekaitsetunnistus kehtib 5 aastat, mis järel isik peab uuesti läbima

taimekaitsekoolituse. Põllumajandusamet on aastate 2001–2010 jooksul väljastanud 5346

taimekaitsetunnistust. Alates 26. novembrist 2013. aastal peavad taimekaitsekoolituse

programmi läbima kõik professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad, turustajad ning

nõustajad. 2016. aastal väljastati 1112 taimekaitsetunnistust. Kutseregistri 20. jaanuari

2017. aasta andmetel on Eestis 23 taimekasvatuse ja 7 aianduse konsulenti, kelle

ametitegevuseks on nõutav taimekaitsetunnistuse omamine.

Põllumajanduskultuuride saakide suurendamisel on teiste agrotehniliste võtete täiustamise

kõrval oluline kultuuride õige ja küllaldane väetamine. Väetistega tuleb mulda anda

niipalju toitaineid, kui sealt saagiga eemaldame. Väetiste soodsa mõju taimedele ja

taimekasvatussaadustele tagab väetise koostisele ja selle käitlemisele esitatavate nõuete

järgmine. Väetiste käitlejate hulgas vajab teavitamist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EÜ) nr 764/2008 reeglitest tulenev vastastikuse tunnustamise menetlus, mille

kohaselt ei saa keelata oma territooriumil nende toodete turustamist, mille nõuded ei ole

EL-i tasandil harmoneeritud ja mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi kui

tooted valmistati kodumaistest toodetest erinevate tehniliste ja kvaliteedinõuete järgi.

Traditsiooniliste põllumajanduslike tootmisviiside kõrval on tänapäeval maailmas

oluline roll ka GM põllukultuuride kasutamisel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivis 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise

kohta rõhutatakse, et liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada heakskiidetud

GMO-de turuleviimist ning kutsutakse liikmesriike üles riiklikul tasandil vastu võtma

asjakohaseid meetmeid GM ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise

vältimiseks. Hetkel on EL-is kasvatamiseks loa saanud GM-mais MON 810. Eestis on

välja töötatud põllumajandusministri määrused “Geneetiliselt muundatud põllukultuuri

käitlemise koolituse programm, tunnistuse saamiseks esitatavad nõuded, tunnistuse

andmise kord ning täiendkoolituse sagedus”, “Geneetiliselt muundatud põllukultuuri

kasvatamisest teavitamise ja käitlemise täpsustatud nõuded” ning “Geneetiliselt muundatud

põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogusse kandmiseks esitatava taotluse sisu-

ja vorminõuded, taotluse menetlemise kord ning taotlusele lisatav dokument”. Määrused

on välja töötatud eesmärgiga kehtestada Eestis nõuded GM, tava- ja mahepõllukultuuride

kooseksisteerimiseks, et vältida võimalikku geenisiiret loodusesse ning GM põllukultuuri

geneetilist segunemist geneetiliselt muundamata põllukultuuriga ning hoida ära sellest

tulenev majanduslik ja keskkonnakahju. 2017. a on kavas GM põllukultuuride asukohtade

ja käitlejate andmekogu asutamisest loobumine ja Põllumajandusameti kui järelevalvet

teostava asutuse teavitamise nõuete täpsustamine seoses GM põllukultuuri käitlemisega.

54

Uuring “Integreeritud taimekaitse tuntus”. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/taimekaitse/Integreeritud_ja_I-

taimekaitse_uuringu_tulemused.pdf

http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/taimekaitse/Integreeritud_ja_I-taimekaitse_uuringu_tulemused.pdf

http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/taimekaitse/Integreeritud_ja_I-taimekaitse_uuringu_tulemused.pdf

112

2016. a seisuga Eestis GM-põllukultuuride kasvatamist ei toimu. Riikliku programmi

“Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021” raames

viidi 2015. ja 2016. aastal läbi projekt „Geneetiliselt muundatud organismide (GMO)

seemnetes esinemise riskide hindamine”. Projekti tulemus kinnitas, et Eestis ei kasvatata

GM rapsi, maisi ja soja ning Eestis kasvatatud rapsi, maisi ja sojaseeme ei ole juhuslikult

saastunud GMO-ga.

1.7 Põllumajandustootja ja käitleja teadlikkus ning informeeritus

Elanikkonna, tootjate ja käitlejate teadlikkuse tõstmiseks on oluline, et nad osaleksid

aktiivselt elukestvas õppes, kasutaksid nõustamisteenuseid ning tulevased tootjad ja

käitlejad saaksid kaasaegse hariduse.

Teadmussiire

Arvestades, et teatud teadmisi on vaja pigem ühiskonnale kui tootjatele nende otseseks

majandustegevuseks, on vajalik tagada selliste teadmiste soodne ja lihtne kättesaadavus.

Valdkonna ettevõtjaid ja töötajaid tuleb koolitada ka teemades, mis puudutab avalikke

huve, mitte ainult nende erahuve. Teisalt on teemasid, mida on vaja senisest paremini

suunata, et aidata kaasa sektorite keskkonnateadlikkuse ja konkurentsivõime

parandamisele. Toidu- ja söödasektoris tuleb keskenduda töötlejatele-käitlejatele suunatud

infole ning praktilistele koolitustele. Erinevad koolitus- ja teavitustegevused hõlmavad nii

majandamise kui keskkonnateadlikkuse ja toiduohutusega seotud küsimusi. Teatud

teemade efektiivsemaks käsitlemiseks toetatakse pikaajaliste programmide elluviimist

(teemadel taimekasvatus, toidu ohutus, mahepõllumajandus jm). Eraldi tähelepanu

pööratakse keskkonnateemadele, nt kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad,

kliimamuutustega leevendamine, taimekaitsevahendite kasutamine, elurikkus ja veekaitse,

veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ.

Nõustamisteenus

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1306/2013 kohaselt on EL liikmesriikidel kohustus tagada

nõustamissüsteem põllumajandustootjate nõustamiseks. Individuaalse nõustamisteenuse

toetamise rakendamiseks sõlmiti 1. juulil 2015. a riigihanke tulemusel Maaelu Edendamise

Sihtasutusega nõustamisteenuse osutamiseks käsundusleping nr 180. Lepingu kohaselt

peab Maaelu Edendamise Sihtasutus tagama Eesti põllu- ja maamajanduse

nõustamissüsteemi arendamise ning kvaliteetse nõustamisteenuse kättesaadavuse.

Nõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kutse andmist kutsekvalifikatsiooni

raamistiku alusel. 20. jaanuari 2017. a seisuga oli Eestis kutsetunnistust omavaid

konsulente 153. Kutsetunnistusi on välja antud 171. , Kutset omavaid konsulente on

loomakasvatuse valdkondades 26, taimekasvatuses 22 ja aianduses 7. Lisaks nimetatud

valdkondadele teostatakse nõustamist veel järgmistes valdkondades: keskkonnakaitse ja

loodushoid, kogukonna areng, maaettevõtlus ja finantsmajandus, maamajandus,

maaparandus ja metsandus.

Selleks, et konsulent saaks oma klientidele kasulik olla, peab ta reeglina omama

märkimisväärseid teadmisi ning pikaajalist ja mitmekesist praktilist kogemust Nõustamisel

tuleb arvestada, et paljud tootjad on nii taime- (teravilja) kui loomakasvatajad, siis tihti

ühest konsulendist ei piisa, väga oluline on põllumajanduse, keskkonna ja kogu majanduse

tervikprotsesside mõistmine.

Kvaliteetse nõustamisteenuse jaoks on oluline konsulentide koolitamine ning koostöö

teadusasutustega. Jätkata tuleb tegevusi uute, aktiivselt tegutsevate konsulentide leidmiseks

ning konsulentide koolitamiseks.

113

Teadus- ja arendustegevuse edendamine valdkonnas

Programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021”

eesmärk on Maaeluministeeriumile teaduspõhise sisendi andmine poliitika kujundamiseks,

õigusloomeks ja riiklikuks järelevalveks ning rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise

koordineerimine ja rahastamine ning sotsiaalpartneritele teaduspõhise sisendi andmine.

Programmi eesmärk jaotub alaeesmärkideks vastavalt Maaeluministeeriumi valitsemisala

arengukavas määratletud valdkondadele, eesmärkidele ja meetmetele. Seejuures

koordineeritakse ja rahastatakse kahte liiki tegevusi:

uuringud ja püsiekspertiis õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ja poliitika

kujundamiseks vajaliku teaduspõhise sisendi andmiseks;

rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja

rahastamine, sh ühiskavandamise initsiatiivid, ERA-Net projektid ning muud

rahvusvahelised teaduskoostööprojektid.

Riiklike teadusprogrammide integreerimiseks, ühiste prioriteetide kujundamiseks ja

edendamiseks ning ühiste projektikonkursside väljakuulutamiseks on algatatud üle-

euroopalised teadusvõrgustikud ehk ERA-Netid ning muud teaduskoostöövõrgustikud:

Maaeluministeerium osaleb jätkuvalt 2014. a uuenenud põhimõtetel toimiva

Euphresco koostöövõrgusiku töös;

Jätkusuutliku toidutootmise ja tarbimise (ERA-Net SUSFOOD) projektikonkursil

osutus edukaks üks Eesti teadlaste osalusega projekt SUSMEATPRO (Sustainable

plant ingredients for healthier meat products - proof of concepts), mida viiakse ellu

aastatel 2015-2017

2013. a kutsuti Maaeluministeeriumi osalema Integreeritud taimekaitse (ERA-Net

C-IPM) teadusvõrgustikus, mille tegevus käivitus 2014. a C-IPM raames korraldati

ühine projektikonkurss 2015. aastal, kus osutus edukaks kaks Eesti teadlaste

osalusega projekti – IPM Blight 2.0 ja IPM 4 Melighetes.

Taristute ja seadmete olukord vajab parandamist. Eriti taimekasvatuse valdkonnas on

vaja analüüsida olemasolevate laborite ning teadustööks spetsiifiliste seadmete uuendamise

vajadusi. Hetkel on taimekasvatuse taristud väga halvas olukorras ning killustunud

erinevatesse hoonetesse.

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse valdkonna teadustegevuse tehniliseks baasiks on

Eesti Maaülikoolil katsefarm Märjal, mille eesmärgiks on edendada õppe- ja

teadustegevust loomakasvatuse ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe valdkonnas.

Loomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõustajate ja põllumajandustootjate vahelise

koostöö tõhustamine on äärmiselt vajalik, et kiirendada teadustulemuste jõudmist

tootmisse. Väljaehitatud katsefarm Märjal annab üliõpilastele ja teadlastele väga hea

võimaluse praktiliseks õppeks, kuid nimetatud farmi suuremaks probleemiks on aastaid

olnud loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini kliinilise õppe alarahastatus.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse

puuviljade ja marjade tootearenduskeskus on õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium,

mis käivitati 2009. aastal. Tootearenduskeskus ja katseköök pakub aiasaaduste tootmise ja

töötlemisega alustavatele või tegelevatele väikeettevõtjatele ning samuti (üli-) õpilastele ja

teadlastele võimalust tegeleda tootearendusega. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute

keskusesse on loodud ka teadmistepõhine tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.

114

Kompetentsikeskuse eesmärk on taimsetest materjalidest kõrge lisaväärtusega toidu ja

toiduks mitte kasutatavate tervisetoodete arendus, taimse materjali täielikum

ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti,

funktsionaalsust ja säilivust. Kompetentsikeskus hakkab pakkuma ettevõtjatele

teadusmahukamat ja kvaliteetsemat tugiteenust koostöös teiste teadus-arendusasutustega

nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Et tagada kompetentsikeskuse jätkusuutlikus

pakkuda tootjatele järjepidevalt uut teadusinfot vajab ka keskus pidevaid uuendusi, seega

ei tohi juba käimasolevaid teaduskeskusi jätta hooletusse.

1.8 Laboratooriumid

Pidevalt uuenev toidu töötlemise ja tootmise tehnoloogia ning neid puudutavad nõuded

eeldavad kaasaegse laboratoorse baasi olemasolu, mis aitab tagada kvaliteetse

laboriteenuse kättesaadavuse ja seeläbi riikliku järelevalve toimivuse. Investeeringud

laboratooriumite seadmepargi pidevaks kaasajastamiseks on vajalikud laboratooriumite

olemasolevate kompetentside säilitamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Riiklikud

referentlaboratooriumid on nimetatud toidu-, sööda- ja loomahaiguste valdkondades, kus

täpsed analüüsi ning diagnostilised tulemused on väga olulised. Nii EL, kui riiklike

referentlaborite abil tagatakse analüütiliste tulemuste ühtlus ja hea kvaliteet ning seeläbi

õigusaktide pädev rakendamine, ka on need olulised nii ühendusesisese kui rahvusvahelise

kaubanduse kontekstis. Tulenevalt määrustest (EÜ) nr 882/2004 ning 776/2006 on igal

liikmesriigil kohustus referentlaboratooriumide nimetamiseks. Nimetamine toimub

maaeluministri poolt ja volitus antakse maaeluministri käskkirjaga. Eestis on enamik neist

nimetatud, kusjuures VTL omab volitust 30 toidu, sööda ja loomahaiguste valdkonnas

(üks neist on täiendavalt jagatud 4 alamvaldkonnaks oma mahukuse ja spetsiifika tõttu) ja

PMK 8 valdkonnas (üks neist on täiendavalt jagatud 2 alamvaldkonnaks oma spetsiifika

tõttu).

Teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid

nimetamata. Lahendamist vajab toidu ja sööda dioksiinide analüüside valdkonnas

referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituste andmine, sest Maaeluministeeriumi

valitsemisalas puudub selleks sobiv laboratoorium. Kõne alla tuleb lepingu sõlmimine

mõne teise laboriga Eestis või EL liikmesriigis. Eelnevale lisaks on eelarveliste vahendite

puudumise tõttu nimetamata ja lepingud sõlmimata teiste liikmesriikide

referentlaboratooriumidega valdkondades, kus referenttegevuse marginaalsuse (merelised

biotoksiinid) või loomataudi ebatõenäolise esinemise (hobuste aafrika katk) või väga

rangete bioohutusalaseid turvameetmeid nõudvate investeeringute (suu- ja sõrataudi

elusviirusega manipuleerimist nõudvad tegevused) tõttu ei ole otstarbekas siseriiklikult

laboratooriumiteenust välja arendada. Samas on määruse 882/2004 artikkel 33 kohaselt

igal liikmesriigil kohustus ka kõnealustes valdkondades korraldada referentlaboratooriumi

määramine ühenduse referentlaboratooriumi jaoks.

Ametlike laboratooriumide volitamise pädevus toidu-ja söödakontrolli ning

loomatervishoiu valdkonnas on VTA-l ja õigus tegutseda volitatud laboratooriumina

antakse VTA peadirektori otsusega.

2. Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tegevusvaldkonna hetkeolukorra

analüüs


115

Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine;


liigiline mitmekesisus;

Alavaldkond 2.3: Põllumajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja

maa elukeskkonna parandamine.

2.1. Hinnang ressurssidele

Põllumajandusel on kandev roll elanike toiduainetega varustamisel, maapiirkondade

ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Põllumajanduslik ettevõtlus on olnud

läbi aegade Eesti elanikkonna jaoks oluline tegevusvaldkond ja sissetulekuallikas. Kui

2007. a struktuuriuuringu järgi oli Eestis põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud

23 336 majapidamiseni, siis viimastel aastatel on majapidamiste arv hakanud

stabiliseeruma. 2010. a põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19 613

põllumajanduslikku majapidamist ja viimase, 2013.a. struktuuriuuringu andmetel 19 186.

Eesti on üks Euroopa Liidu paremini põllumajandusmaaga varustatud riike – 0,7355

ha ühe elaniku kohta (nt Saksamaal 0,20 ha, Prantsusmaal 0,43 ha, Soomes 0,42 ha,

Rootsis 0,32 ha, Iirimaal 1,08 ha, Leedus 0,96 ha, Lätis 0,93 ha). 2014. a (värskeimad

andmed). Pindalatoetuste taotluste järgi oli Eestis toetusõiguslikku põllumajandusmaad

929,3 tuhat ha, mis on võrreldes 2005. a suurenenud ca 10%. Statistikaameti (SA)

andmetel oli 2014. a (värskeimad andmed) üle kolmandiku kasutatavast

põllumajandusmaast (974,8 tuh ha, millest 122,4 tuh ha hoitakse vaid heades

põllumajanduslikes ja keskkonnatingimustes) kasutuses rohumaade ja söödakultuuride

kasvatamiseks (37%) ning sama suurel pinnal kasvatati teravilja (37%).

Rohumaade suur osatähtsus loob eelise loomakasvatuse, sealhulgas ekstensiivse

tootmisviisi arendamiseks. FADN andmete järgi oli Eesti põllumajandustootjal 2015. a

(värskeimad andmed) keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad, millest 63% oli

renditud. Alates 2003. a on rendimaa osatähtsus jäänud enam-vähem samale tasemele.

2016. aastal oli Eestis mahepõllumajandussaaduste tootjaid kokku 1753 (suurenemine

võrreldes 2015. aastaga 7,6%) ja mahepõllumajandusmaad 184,8 tuhat ha (suurenemine

8,2%), millest 72% moodustab rohumaa. Maheteravilja pind 2016. aastal suurenes

võrreldes 2015. aastaga, teravilja kasvatati 34,3 tuhat ha. Mahepõllumajandusmaa koos

üleminekuajal oleva maaga moodustab 18,6% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast.

Lisaks sellele, et Eesti on põllumajandusmaaga hästi varustatud võrreldes Euroopa Liidu

teiste riikidega, on Eesti ka üks Euroopa metsasemaid maid. Olenemata tõsiasjast, et üle

poole Eesti maismaast moodustab metsamaa, on metsandussektori osatähtsus SKP-s

vaid 1% ringis. Eestis on metsamaad u 2,2 miljonit ha.

2011. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et maakatastri

ja kinnistusregistri andmetel oli 2011. aastal Eestis 97 272 metsaomanikku, kellest 96%

olid füüsilised ja 4% juriidilised isikud. Pindalaliselt kuulus füüsilistele isikutele 747 798

ha ja juriidilistele isikutele 262 079 ha. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa

pindala oli 8,02 ha ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala oli 65,66 ha.

55

2013. aasta Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus märgitud kogu kasutatava

põllumajandusmaa ja 2013. a 1. jaanuari seisuga rahvaarvu suhe (Eurostati andmed).

116

Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud metsavarude intensiivsem kasutamine lühiajalise

kasumi saamise eesmärgil on seoses ühiskonna arengu ja heaolu paranemisega asendunud

metsaomanike huvi kasvuga metsade pikaajalise kasutamise osas. Aasta-aastalt on

suurenenud erametsades tehtud metsauuendustööde mahud. Statistilise

metsainventeerimise andmetel (SMI) on 2,2 miljonist hektarist metsast majandatavaid

metsi ca 75% ja erineva kaitsekategooriaga metsi 25%. Innovaatiliste lahenduste

loomisega on oluliselt paranenud metsaressursi arvestamine ning selle kasutamise

planeerimine ja korraldamine. Samas on valdkonnas teravnenud sotsiaalsed probleemid –

väheneb tööhõive ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Ebapiisavalt on

teadvustatud säästliku metsanduse põhimõtteid ning metsade erinevaid funktsioone.

Selleks, et muuta metsade majandamine pikemas perspektiivis tulemusrikkamaks, on

oluliselt vaja parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade

heaperemehelikku majandamist, tagades pikaajalise multifunktsionaalse metsanduse, mis

vastab ühiskonna vajadustele. Metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada

teaduse ja tehnika arengu ning metsa biomassi energiatootmiseks kasutamise

soodustamine, keskkonnakaitseliste piirangute kompenseerimine, samuti metsaomanike

vahelise koostöö tugevdamine, arendades metsanduslikku ühistegevust metsaomanike seas.

15. veebruaril 2011. a kinnitas Riigikogu uue Eesti Metsanduse arengukava, mis seab

metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020. Arengukava põhieesmärk on metsade

tootlikkuse, elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.

Prognoosidest tulenevalt kujundavad järjest rohkem põllumajanduse ja metsamajanduse

mudeleid kliimamuutuse pikaajalised suundumused. Eesti asub kliimavöötmes, kus

sademete aastamaht (520–820 mm) ületab oluliselt aurumise (360–440 mm).

Maaparandussüsteemide registri andmetel oli 01.01.2017. a seisuga kuivendussüsteeme

põllumajandusmaal 640 248 ha ja metsamaal 721 255 ha. Olemasolevatest

kuivendussüsteemidest on enamik rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ning vajaksid

korrastamist.

Joonis 5. Kuivendussüsteemide vanus.

Kuivendussüsteemide vanus

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

61-65 56-60 51-55 46-50 41-45 36-40 31-35 26-30 21-25 16-20 11-15 6-10 1-5

aastat

Pin

dal

a [h

a]

117

Joonis 6 Maaparandussüsteemide ja riigi poolt korrashoitavate eesvoolude paiknemine

Maaparandussüsteemid on valdavalt 60–400 ha suurused ja paiknevad üldjuhul

mitme maaomaniku maal, mistõttu on oluline maaparandussüsteemi omanike

ühistegevuse arendamine ja toetamine. Riigi kanda on maaparandushoiu kohustus

ühiseesvooludel, mille valgala on üle 10 km2 suure majandusliku tähtsusega. Nende

ühiseesvoolude korrashoid loob eeldused ca 668 tuhat ha maaparandussüsteemide

toimimiseks. Seega on üle poole põllumajandusmaa ja ligi poole metsamaa jätkuv

sihipärane kasutamine võimalik ainult siis, kui nendel maadel tagatakse

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Vastasel juhul tekitavad mullastiku ja

ilmastikutingimuste koosmõju tootmisriskide kõrge taseme.

118

Joonis 7 Riigi poolt korrashoitavad uuendustööd aastatel 2018-2021

Maapiirkondade tööhõive vähenes taasiseseisvumisjärgsel perioodil kümne aasta

jooksul kolmandiku võrra ning oli madalseisus 2002. a. Pärast liitumist Euroopa

Liiduga hakkas tööhõive taas suurenema ja tööpuudus vähenes poole võrra. 2004–2008.

aastate jooksul kasvas tööhõive määr maapiirkonnas 52,2%-st kuni 59%-ni, kuid seoses

majanduslangusega vähenes 2009. ja 2010. a tööhõive määr vastavalt 53,6% ja 52,4%-ni.

Aastatel 2011–2015 on toimunud majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane

kasv. 2015. aastal oli tööhõive määr maapiirkonnas 61,4%. Sarnaselt arenenud riikidele

väheneb ka Eestis põllumajanduses hõivatute suhteline osatähtsus kogu tööhõives, 2004. a

oli põllumajanduses hõivatute osatähtsus 4% (24,3 tuhat hõivatut) ja 2015. aastal 2,6%

(16,6 tuhat hõivatut).

2008.–2015. aastate jooksul on põllumajandussektoris56

makstav keskmine

brutokuupalk suurenenud 40%. Vähenenud on vahe tegevusalade keskmise

brutokuupalgaga võrreldes: kui 2008. a moodustas põllumeeste brutokuupalk sellest 82%,

siis 2015. a 89%. 2015. aastal oli keskmine brutokuupalk põllumajanduses, metsanduses ja

kalapüügis 949 eurot. Põllumajanduses on hõivatute ealine ja hariduslik struktuur

tootlikkuse kasvu saavutamisel oluliseks teguriks. Kui 2005. aastal oli Eestis alla 35-

aastaste ja 65-aastaste ning vanemate suhe 0,23, mis oli EL27 keskmisest (0,20)

parem, siis 2007. aastaks oli näitaja nooremate arvu kiire vähenemise tõttu juba 0,17,

jäädes EL keskmisele (0,18) alla. 2013. a struktuuriuuringu andmetel oli alla 35-aastaste

suhe 65-aastaste ning vanematesse suurenenud 0,25-ni. 2013. a struktuuriuuringu andmetel

majandati üle kolmandiku põllumajandusmaad ilma põllumajandushariduseta, vaid

praktilise kogemusega põllumajandustootjate poolt. Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata

väikeste majapidamiste majanduslikule olukorrale, kuna nendest sõltub nii maa-asustuse

56

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

119

kui ka traditsioonilise maaelu ja rikkaliku kultuuripärandi säilimine. (Lõigus kasutatud

2013. aasta struktuuriuuringu andmed on värskeimad, 2016. aasta palgaandmeid ja

struktuuriuuringu andmeid ei ole veel avaldatud, põllumajandusloendus on iga 10 aasta

tagant ning struktuuriuuringud iga 3 aasta tagant.)

2.2 Sordiaretus ja geneetiline ressurss

Riikliku programmi “Sordiaretusprogramm aastatel 2009 – 2019” kogumaksumus on 557

947 eurot. Programmi täitjad teevad riiklikke sordivõrdluskatseid teraviljade,

õlikultuuride, köögi- ja puuviljade, marjade ning heintaimedega. Sordiaretusprogrammis

osalevad Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus

ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut.

Edukas sordiaretusprotsess vajab tegevusi biotehnoloogia, geneetika ja taimefüsioloogia-

alastest rakendusuuringutest ning praktilisest sordiaretusest kuni taimekaitse ja

tootearenduseni.

Sordiaretus nõuab suure hulga aretusmaterjali mitmekülgset hindamist ja

analüüsimist agronoomiliste, resistentsuse, kvaliteediomaduste ja bioloogiliste

tunnuste osas.

Sordiaretuse ja aretatavate sortide konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik senisest enam

suurendada kaasaegsete biotehnoloogiameetodite rakendamist, mis hetkel väheste

rahaliste vahendite tõttu ei ole võimalik.

Sordiaretusprogrammi raames ei toetata sordiaretuse infrastruktuuri ja aparatuuri

uuendamist, kuid kõrgtasemel sordiaretuse teadustöö baseerub kõrgtehnoloogial (laborid,

seadmed, aparatuur jne).

Üheks väga oluliseks tegevuseks on taimekasvatuse sh sordiaretuse teadus- ja õppetöö

materiaal- tehnilise baasi uuendamine/arendamine.

2014. a võeti Eesti Sordilehte kaheksa uut sorti: Jõgeval Põld-sojauba Laulema, talirüps

Legato, talitritikale Ruja, aedhernes Virges. Menetluses on taotlused õunapuu sordile

Kersti, maguskirsi sordile Taki, mustsõstra sortidele Asker ja Mairi. 2015. a võeti Eesti

Sordilehte säilitussordina põlduba „Helbi“. 2016. aastal lisandus suvinisu „Hiie“.

Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudiga toimib koostöö nii sordiaretuses

kui ka geneetilise ressursi säilitamises ja kogumises. Nimetatud instituudis analüüsitakse

taimset materjali ja viiakse läbi teraviljade eelaretust.

Põhjamaade Geneetilise Ressursi Keskus NordGen algatas Põhja- ja Baltimaade

põllukultuuride eelaretuse (pre-breeding) alase ühisprojekti ettevalmistamise. Põhjamaade

Ministrite Nõukogu otsustas rahastada Norra Põllumajandusülikooli juhtimisel ühisprojekti

“Riiklik ja erapartnerlus karjamaa-raiheina eelaretuses” aastatel 2012–2018, mille üheks

partneriks on ka Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine

on eluliselt tähtis nii sordiaretusele, kui põllumajandusteadusele ja

põllumajanduslikule tootmisele üldiselt, et tagada selle areng ja säilitada bioloogiline

mitmekesisus. Tegevuste aluseks on programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise

ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ (allkirjastatud põllumajandusministri

poolt 19.12.2013). Programmi tegevusi viivad ellu Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti

Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ja Tallinna

Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut.

120

Tänasel päeval on Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas hoiustatud 57 liigi 3000

säilikut. Lisaks on ETKI taimebiotehnoloogia osakonna kollektsioonis 450 kartuli ning 174

aiakultuuri ja dekoratiivtaime säilikut. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse

kollektsioonis on 17 taimeliigi 1145 säilikut, sealhulgas Eestis aretatud sorte 136. Eesti

botaanikaaedades ja erakogudes kasvab 664 Eesti päritolu ilutaimede sorti ja aretist. Tartu

Ülikooli Botaanikaaia taimekollektsioonis säilitatakse 413 Eesti päritolu ilutaimede sorti

ning 60 ravim- ja maitsetaimede liiki.

ÜRO kuulutas aastad 2011–2020 elurikkuse dekaadiks. ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) geneetilise ressursside komisjoni koostatud

mitmeaastase tööprogrammi üheks eesmärgiks on mikroorganismide geneetilise ressursi

väärtustamine. Põllumajandusuuringute Keskus hooldab ja säilitab mikroorganismide

kollektsiooni, kus käesoleval ajal on mikroseeni 305, Agaricales 34, yeast 45,

Streptomyces 2, baktereid ja eosbaktereid 33, piimhappebaktereid 28 ja mügarbaktereid

134 (kokku 581 tüve).

Eesti on liitunud „Taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammiga“ ECPGR (European Cooperative Programme for Plant Genetic Resources), mille eesmärk

on taimede geneetiliste ressursside pikaajalise säilitamise kindlustamine ning

suuremale kasutamisele kaasa aitamine Euroopas.

Antud programmis osaleb hetkel 44 liikmesriiki.. Programmi sekretariaat asub Bioversity

International juures ning programmi koordineerib ja juhib iga riigi esindajaist koosnev

juhtkomitee (Steering Committee). Programm toimib 9 koostöövõrgustikus ja 23 töögrupis.

Eesti on ECPGR liige 1998. aastast ning meie eksperdid osalevad temaatilise

võrgustiku töögruppides (oder, nisu, kaer, heintaimed, kartul, köögiviljad, luuviljalised,

õunviljad, maitse- ja ravimtaimed, kaunviljad) ja juhtkomitees. Alates 2017. aastast on

koostööprogrammi täitevkomiteel ka liige Eestist Taimekasvatuse Instituudi geenipanga

juhataja näol.

2.3 Põllumajandus ja keskkonnahoid

Põllumajandustootmise kontsentreerumise ja intensiivistumisega ning ettevõtete madala

investeerimisvõimekusega suureneb oht keskkonnareostuseks. Lisaks on

põllumajandustootjatel vaja motivatsiooni üldistest keskkonnanõuetest rangemate

nõuete täitmiseks. Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on aga meie jätkusuutlikkuse keskne

tingimus. Mida enam on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me

varustatud toidu, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja

kohanduda kliimamuutusega. Üheks võimaluseks on selliste nõuete täitmise

kompenseerimine põllumajandusliku keskkonnatoetusega. Jätkuvalt on vaja täiendada

põllumajandustootjate teadmisi põllumajanduse mõjust keskkonnale ja selle positiivset

mõju suurendavatest ning negatiivset mõju vähendavatest tootmisvõtetest. Keskkonnahoiu

eesmärkidel on rakendatud keskkonnameetmeid alates Euroopa Liiduga liitumisest ja

alates 2015. aastast rakendatakse MAK 2014–2020 keskkonnameetmeid. Selliste meetmete

abil on võimalik tagada näiteks poollooduslike koosluste (mis säilivadki vaid

põllumajandusliku tegevuse tulemusel) hea seisund, Keskkonna- ja kliimameetmete kaudu

saab piirata põllumajandusliku tegevuse negatiivset keskkonnamõju, kujundada

põllumajandusmaastikke, säilitada väärtuslikke maastikuelemente, kohalikke ohustatud

loomatõuge ja taimesorte ning muuta tootmispraktikaid keskkonnasäästlikumaks ja

loomade heaolu vajadustele vastavaks.

121

Veeseisundi paranemisele on aidanud kaasa rakendatud meetmed, millega on toetatud

mahepõllumajandust ning makstud ettevõtjatele keskkonnasõbraliku tootmise ja

keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Samas ei ole olukord kõikjal hea – intensiivse

põllumajandusliku tootmisega aladel võivad põhjavee maapinnalähedane veekiht ja

mõned kohalikud vesikonnad (jõgede ülemjooksud, väikejõed ja -järved) olla

suhteliselt kehvas seisundis. Tervikuna on põllumajandustootmise intensiivsus Eestis

olnud alates 1990-ndatest suhteliselt madal, ent põllumajandustootmine on hakanud

kontsentreeruma, väikeste majapidamiste arv väheneb ja põllumajandusmaa ning –loomad

koonduvad suurematesse majapidamistesse. Kui 2001. aastal oli Statistikaameti andmetel

väikeste (<50 ha) majapidamiste käsutuses 380 284 ha põllumajandusmaad ja suurte (>50

ha) majapidamiste käsutuses 490 929 ha põllumajandusmaad, siis 2013. aastal oli väikeste

majapidamiste käsutuses 174 831 ja suurte majapidamiste käsutuses 784 690 hektarit

põllumajandusmaad (2013.a andmed on värskeimad andmed). Saagikuse suurendamise

eesmärgil kasvab paratamatult ka taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine

põllumajanduses. Hajureostusena veekogudesse sattuvate lämmastikuühendite peamised

allikad on põllumajanduses kasutatavad mineraal- ja orgaanilised väetised, millest

omakorda olulisim veekeskkonna mõjutaja on lämmastik. Pärast Eesti taasiseseisvumist

langesid põllumajanduse tootmismahud 1990. aastate keskpaigaks 1980. aastatega

võrreldes oluliselt. Väetiste kasutamine haritava maa hektari kohta vähenes samuti. 1996.

aastal saavutas väetiste kasutamine oma miinimumi ning pärast seda on väetiste

kasutamine olnud kasvutrendiga, kuid jäänud siiski kordades väiksemaks kui nõukogude

ajal. Taimekaitsevahendite kasutamine on viimastel aastatel suurenenud (v.a

majanduskriisi aastad). Näiteks müüdi Põllumajandusameti andmetel Eestis

enimkasutatavat umbrohutõrjevahendit glüfosaati toimeainena 2002. aastal 116 351 kg,

2010. aastal aga juba 283 858 kg. Seetõttu on oluline põllumajandusliku keskkonnatoetuse

meetmete kaudu soodustada taimekaitsevahendite kasutamise piiramist.

Lisaks väetamisele võib probleeme tekitada ka puudulikust sõnnikukäitlusest tulenev

reostus. Orgaaniliste väetiste (sõnniku) tootmine ja kasutamine on loomade arvu

vähenemise tõttu oluliselt kahanenud, alates 2000. aastast on kasutatava orgaanilise väetise

kogused ja väetatavad pinnad püsinud stabiilsed. Reostuse peamine põhjus on enamasti

nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja

laotusseadmete tehniline puudulikkus. Seetõttu peavad loomakasvatusettevõtted tegema

jätkuvalt täiendavaid investeeringuid sõnnikukäitlusse. Lisaks tuleb arvestada parima

võimaliku tehnika nõude rakendamisega. Osaliselt on aidanud sõnnikuhoidlate

veekaitsenõuetega vastavusse viimisele kaasa sõnnikuhoidlatele esitatavate

veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetus ja loomakasvatusehitiste investeeringutoetus.

Veekeskkonnale avaldab suurt mõju mulla seisund ning samas on see ka üks olulisem

komponent, millest peamiselt sõltub taimekasvatustoodang. Peamised muldi kahjustavad

protsessid Eestis on mulla orgaanilise aine vähenemine, mulla erosioon, muldade

hapestumine, muldade tihenemine, mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning

muldade katmine. Põllumuldadel on probleemiks orgaanilise aine ja toitainetevaru

vähesus teatud muldades (ca 45% põllumuldadest kannatab kaaliumi ja ca 20% fosfori

puuduses), mida põhjustab mitte alati klassikaliste külvikordadega arvestamine, toitainete

bilansiandmete ja väetusplaanide puudumine, monokultuuride kasvatamine ja tahke

sõnniku ning mineraalväetiste piiratud kasutamine. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt

2013. aastal tehtud põllumuldade tihenemise uuring andis tulemuseks, et võrreldes 2008.

aastaga on põllumuldade tallatuse seisnud paranenud.

Erodeerunud muldade osakaal Eestis ei ole suur. Erodeeritud mullad asuvad peamiselt

künklikel Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel ja vähemal määral ka Sakala ja Pandivere

122

kõrgustikel. Erosiooni tõkestamise võimalikud abinõud on erosioonitundlike alade

metsastamine või püsirohumaade alla viimine, kasuks tulevad ka heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste kaudu erosiooniohtu vähendavad nõuded pindalatoetuste taotlejatele.

Muldade hapestumine on oluline probleem eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui

kolmandik Eesti põllumajandusmaast (üle 300 000 ha) on happeline. Peamiselt lähtekivimi

omadustest tulenevat muldade hapestumise protsessi ära hoida ei ole võimalik, aga

põllumuldade reaktsiooni hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel saab tagada muldade

liighappesuse neutraliseerimisega. Oluline põllumajanduslik keskkonnaprobleem on

seotud turvasmuldade kasutamisega – turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja

mineraliseerub, mistõttu tuleks vältida või vähendada turvasmuldade harimist ja

soodustada turbaalade viimist püsirohumaade alla.

Põllumajanduses on keskkonnasäästliku majandamise tagamise eelduseks ka piisavad

finantsressursid, mis paljudel juhtudel on piiratud. MAK 2007–2013 kavandamisel

keskenduti spetsiifilisemate keskkonnaküsimuste lahendamisele ning MAK 2014–2020

arvestab erinevaid keskkonnateemasid veelgi enam. Vee- ja mullakaitse tegevustele

aitavad kaasa põllumajanduslikus tootmises parima võimaliku tehnika kasutusele võtmine

(suunatud loomade heaolu parandamisele ja keskkonnasõbralikumate maaviljelusmeetodite

rakendamisele), mahe-põllumajandusliku tootmise toetus ja keskkonnasõbraliku

majandamise toetus, samuti MAK 2014–2020 keskkonnasõbraliku aianduse, piirkondlik

mullakaitse- ja piirkondlik veekaitsetoetus ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

seeläbi, et vastavate alade kultiveerimine on keelatud ning rannaäärsed rohumaad seovad

eutrofeerunud Läänemerest toitained. Lisaks saavutatavale stabiilsemale

keskkonnaseisundile, mis tuleneb peamiselt rakendatavatest keskkonnasõbralikest

tootmisviisidest põllumajanduses, on oluline tagada põllumajanduslik maakasutus

piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujundamises ning

kõrge loodusväärtusega alade säilimisel (sh NATURA aladel).

Arvestades, et NATURA 2000 võrgustiku alal asuvaid põllumajandusmaid on ca 55 tuhat

ha, on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast hüvitatud

NATURA 2000 võrgustiku põllumajandusmaal ning erametsamaal (u 81 tuhat ha)

looduskaitse- ja metsaseadusest tulenevate nõuete täitmise tõttu saamata jäänud tulu.

Traditsioonilise maakasutuse tulemusena on Eestis kujunenud vaheldusrikkad maastikud,

mis on elupaigaks paljudele väärtuslikele liikidele. Tänu pikaajalisele põllumajanduslikule

tegevusele, eeskätt niitmisele ja karjatamisele, on kujunenud looduskaitse ja

kultuuripärandi ning maastiku seisukohast väärtuslikud ja olulised poollooduslikud

kooslused. Varemalt püsivalt hooldatud alad on suuresti kasutusest välja langenud.

Tänaseks on paljud alad võsastunud või hooldatud kehva kvaliteediga seoses nii

põllumajandusliku tegevuse vähenemise kui ka loomapidamisvõtete muutumisega –

põllumajandustootja jaoks on kasumlikum kasvatada looma sisetingimustes kvaliteetse ja

rammusa sööda peal, mis tagab loomade suurema juurdekasvu ja kvaliteetsema liha

lõpptarbija toidulaual. Lisaks on vähenenud rohumaaribade jätmine põlluservadesse ning

hävimisohus on ka muud maastikuelemendid. Kultuuripärandi ja maastikulise

mitmekesisuse säilitamiseks soodustatakse vähetootlikke investeeringuid, näiteks

kiviaedade taastamist.

Põllumajandusel on oluline mõju keskkonnale. Põllulindude indeks, mis arvestab Eestis 14

enamlevinud põllulinnuliigi isendite arvu muutumist ajas, on Eestis ajavahemikul 1983-

2013 küll kõikunud, kuid üldise trendina siiski ligikaudu 30% langenud. Lisaks hinnati

2013. aastal 96 Eestis leiduva Euroopa Liidus ohustatud taime- ja loomaliigi seisundit.

123

Halvas või ebapiisavas seisundis on neist 50% ja nende hulgas on ka mitmed

põllumajandusest mõjutatud liigid nagu näiteks rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi jt.

MAK 2014–2020 keskkonnameetmete seas on mitmeid nimetatud liike soodustavaid

meetmeid nagu näiteks keskkonnasõbraliku majandamise põllulindude soodustamise

lisategevuse ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine on globaalsete ja

Euroopa Liidu siseste kokkulepete tulemusena muutunud aina olulisemaks teemaks. Kõik

Euroopa Liidu riigid on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võtnud endale 2020 ja

2030 raamistikus siduvad kohustused ning see puudutab ka põllumajandust.

Põllumajanduse peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid ja metaan. Heide tekib

valdavalt põllumaadel väetiste kasutamisest, kariloomade seedeprotsessidest ja

sõnnikukäitlusest.

Alates 2005. aastast on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide pidevalt kasvanud.

Samas ei ole sektori kasvu tingimustes võimalik samal ajal heidet vähendada, kuna tõhusad

praktikad ja tehnoloogiad selleks puuduvad. Küll aga on sobivate meetmetega võimalik

piirata põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite kasvu. Kõige lihtsamad lahendused on

sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmine, biogaasi tootmine ja väetiste

kasutamise tõhustamine.

Lisaks saab põllumajandussektor anda panuse kliimamuutustega võitlemisel muldade

süsinikuvaru suurendamise kaudu, mis ühtlasi tõstab ka muldade viljakust. Põllumajanduse

jäätmetest ja kõrvalsaadustest on võimalik toota taastuvat energiat ja kütuseid, mis

vähendavad vajadust fossiilsete ressursside kasutamise järele ning koos sellega energia- ja

transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.

2.4 Taimekasvatus ja taimekasvatussaadusteturu korraldus

Taimekasvatussaaduste osatähtsus moodustas 2016. a esialgse hinnangu kohaselt 43%

põllumajandustoodangu väärtusest (2015. a 50%). Põllumajanduslikus maakasutuses on

oluline koht teraviljakasvatusel, mis põhiliselt toodab söödavilja kohalikule

loomakasvatusele, aga järjest enam ka teravilja ekspordiks, mis on viimase kümne aastaga

suurenenud 4 korda. Samas mitmekesistab maakasutust kartuli, tehniliste kultuuride,

kaunviljade ning puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamine. Statistikaameti andmetel

kasvatati 2013. aastal 75% teraviljast üle 100 ha suuruse kasvupinnaga ettevõtetes, mis

moodustasid vaid 14% teraviljakasvatajate arvust (2013. a andmed on värskeimad

andmed).

Teravilja saagikus on Eestis võrreldes teiste ELi liikmesriikidega endiselt madal, kuigi

aastatel 2013-2015 on see järjepidevalt tõusnud. Statistikaameti andmete põhjal oli Eestis

2015. a teravilja keskmine saagikus rekordiliselt 4,4 t/ha, kuid 2016. aasta esialgsete

andmete põhjal on saagikus vaid 2,7 t/ha. Viimase 10 aasta keskmine saagikuse näitaja

on3,1 t/ha. Majapidamiste lõikes on saagikuse erinevused suured. Mitmetes ettevõtetes on

saavutatud siiski oluline saagikuse tõus ning erandiks pole ka 7–8 t/ha saagikused. Lisaks

muutlikule ilmastikule, suhteliselt lühikesele vegetatsiooniperioodile ja madala

mullaviljakusega põllumaale on madal keskmine saagikus tingitud ka väiksemate

majapidamiste väheses kaasaegses oskusteabes ja rahaliste vahendite nappuses.

Teraviljakasvatuse majanduslikult jätkusuutlikuks arenguks on oluline saagikuse tõstmine,

mis nõuab kaasaegsete agrotehnoloogiliste vahendite ja võtete kasutamist. See aga

omakorda eeldab nii suuri investeeringuid, kui ka vajaliku teabe viimist

põllumajandustootjateni koolituste, infopäevade ja nõustajate kaudu. Saagikuse tõusu

kavandamisel on oluliseks teguriks ka kehtivate keskkonnanõuetega arvestamine, mistõttu

124

järjest suureneb tootjatel vajadus keskkonnaseisundit arvestavate tootmisviiside ja

tehnoloogiate kasutuselevõtu järele.

Teravilja saagi kujunemisel on üheks olulisemaks teguriks ilmastik, mis 2016. aastal

teraviljakasvatust ei soosinud.2016. aastal koristati esialgsete andmete järgi teravilja saaki

kokku 934,1 tuh t (sarnane aastale 2013, kus saak oli 975,5 tuh t), mis on võrreldes 2015.

aasta rekordsaagiga 39% vähem. Teravilja kasvupind on suurenenud iga-aastaselt alates

2012. aastast alates. 2016. aastal kasvatati teravilja Eestis kokku 351,4 tuh hektaril, mis on

võrreldes 2015. aasta kasvupinnaga 0,3% ja 2006. aastaga 20% rohkem. Tänu viimase

kümne aasta keskmisele 300 tuhande ha suurusele teravilja kasvupinnale suudetakse Eestis

stabiilselt tagada siseriiklik tarbimise vajadus, milleks on ca 700 tuhat tonni teravilja

aastas.

Teraviljakasvatuses on muutunud suvi- ja taliviljade kasvupindade vahekord, milles

viimaste osakaal on hakanud kogu teravilja kasvupinnas suurenema, suviteravilja

kasvupind on aga aastaid püsinud sarnasel tasemel. Taliteraviljade kasvatamise laienemise

peamisteks põhjusteks on suurem saagipotentsiaal ja külvikordade vaheldumine hajutades

kevad- ja sügistöid. Taliteravilja kasvupind on 2006. aastaga võrreldes suurenenud 2016.

aastaks üle 3 korra ning arvestades viimaste aastate trendi, võib eeldada selle jätkuvat

suurendamist. 2010. aastast alates on muutnud ka odra ja nisu vahekord külvikorras, milles

nisu osakaal on tõusnud suurimaks. 2016. aasta esialgsete andmete kohaselt moodustas

nisu kasvupind kogu teravilja kasvupinnast 47% ning võrreldes 2006. aastaga on nisu

kasvupind 2016. aastaks suurenenud 45%, kokku 164,5 tuhande hektarini. Lisaks on

suurenenud ka kaunviljade kasvupind, mis võrreldes 2006. aastaga on suurenenud 12

korda, olles 2016. aasta esialgsete andmete kohaselt 55,4 tuh hektarit. 2015. a oli

maheteravilja osakaal teravilja kogusaagis 5%.

Joonis 6. Teraviljakasvatus Eestis (kasvupind, saak, saagikus) aastatel 2006–2016. Allikas: ESA (*esialgsed andmed).

Aiandussaaduste tootmise olulisemateks mõjuteguriteks on ilmastik (temperatuur, niiskus),

poliitilised otsused (kaudselt mõjutab näiteks maksupoliitika ja teiste riikide toetusotsused,

otsese mõjuga on EL ja siseriiklikud toetused), ettevõtjate otsused (investeerimisotsused,

280

292

309

316

275

297

291

311

333

350

348

619

880

864

874

678

772

991

976

1222

1535

939

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*

Kasvupind Saak Saagikus

kg/ha tuh ha, tuh t

125

ühistegevus jms), ettevõtete vaheline konkurents, suurte jaekaubandusettevõtete ning

tarbijate otsused. Avamaaköögiviljade kasvupind on viimase kümne aasta jooksul püsinud

kolme tuhande hektari juures (joonis 7). 2016. aastal oli avamaaköögivilja kasvupind SA

esialgsetel andmetel 3,1 tuhat hektarit. Suurima kasvupinnaga avamaaköögivilja kultuurid

olid roheline hernes (551 ha), porgand (464 ha), kapsas (462 ha), ja söögipeet (316 ha), mis

moodustasid kokku üle poole (57%) avamaaköögiviljade kasvupinnast. Avamaaköögivilja

kasvupind moodustas kogu põllukultuuride kasvupinnast 0,5%.

Joonis 7. Avamaaköögivilja kasvupind, saak ja saagikus Eestis aastatel 2006–2016. Allikas: Statistikaamet

Avamaaköögiviljade saagikus sõltub suurel määral kasvuaegsetest ilmastikutingimustest,

mistõttu võivad saagid aastate lõikes küllaltki palju varieeruda. Avamaaköögivilja

kogusaak oli 2015. a andmetel 72,4 tuhat tonni, mida on 30% rohkem kui aasta.

Viljapuu- ja marjaaedade pindala oli 2015. aastal kokku 6,6 tuhat hektarit. Kahel viimasel

aastal ei ole pindala enam vähenenud, kuid siiski oli 2015. aastal viljapuu- ja marjaaedade

kogupindala 44% väiksem (-5,1 tuh ha) kui 2005. aastal (joonis 8). Pindala vähenemise

põhjuseks on vanade amortiseerunud tootmisaedade likvideerimine, mille asemele ei ole

uusi aedasid rajatud. Puuvilja- ja marjasaak oli 2015. aasta andmetel 6,5 tuhat tonni,

millest marjasaak moodustas 3,5 tuhat tonni (54%), õuna- ja pirnisaak 2,7 tuhat tonni

(42%) ning kirsi- ja ploomisaak 300 tonni (4%).

2,8 2,8 2,4 2,8 2,8 3,0 2,9 2,8 2,9 3,1 3,1

48,9

57,4

50,7

59,1 59,2

74,1

53,8

67,4

55,5

72,4

17,3 20,5 20,9 21,4 21,2

24,9

18,4

24,0 19,2

23,1

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tuh ha tuh t, t/ha

Kasvupind (tuh ha) Saak (tuh t) Saagikus (t/ha)

126

Joonis 8. Viljapuu- ja marjaaedade pindala ning puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel

2005-2015. Allikas: Statistikaamet

Kui eelnevalt on valdav osa puu- ja köögiviljakasvatajatest olnud väikepõllupidajad, siis

praegune trend on tootmise koondumisel konkurentsi- ja investeerimisvõimelistesse

suurmajapidamistesse. Kasvupindade vähenemine on mõjutanud ka puu- ja köögivilja

isevarustatuse taset, mis on madalam kui klimaatilised tingimused võimaldaksid.

Köögiviljade isevarustatuse tase oli 2014/2015. saagiaastal 55% ning puuviljade ja marjade

isevarustatuse tase 8%. Seega on Eesti köögivilja, puuvilja ja marjade tootmisel palju

arenguruumi, et katta koduturu vajadus aiandussaaduste järele.

Teraviljaturu korralduses on toimunud muudatused seoses 2014. aasta 1. jaanuarist

kehtima hakanud uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu põllumajandustoodete ühise

turukorralduse määrusega. Kuigi ÜPP reformi peamine eesmärk oli turule suunatus ehk

vähendada turukorraldusmeetmete osatähtsust tootmisotsuste langetamisel, on teravilja

sekkumiskokkuost oluline osa nn EL “turvavõrgust“.

Teravilja sekkumiskokkuost on turukorraldusmeede, mille eesmärk on tagada tootjatele

minimaalne hinnatase. Teravilja sekkumiskokkuostu raames ostetakse madala turuhinna

korral perioodil 1. novembrist kuni 31. maini kokku nisu, hinnaga 101,31 eurot tonni kohta

ning kui kokku ostetud kogus ületab ELis 3 mln t piiri, siis jätkub kokkuost

pakkumismenetlusega. Odra puhul on kokku ostetav kogus määratud 0 t, kuid erandina

võib komisjon otsustada avada odra sekkumiskokkuostu, kui turuolukord ja eelkõige

hindade tase seda nõuab. Eestis osteti aastatel 2004 – 2011 sekkumiskokkuostu ca 113 tuh

t teravilja, kuid pärast 2011. aastat sekkumiskokkuostu pole kasutatud, kuna teravilja

turuhind pole langenud sekkumishinna tasemele.

Puu- ja köögivilja sektori turukorralduse raames alustati 2009. aasta sügisel

koolipuuvilja kavaga, mille eesmärgiks on edendada laste seas puu- ja köögivilja tarbimist.

2012. a otsustati laiendada koolipuu ja -köögivilja kava sihtrühma koolieelsete

haridusasutuste ja 5. klassi lastele. Sellest tulenevalt suurenes kavas osalejate arv.

Koolipuuvilja ja -köögivilja kavas osales 2015/2016. õppeaastal 751 haridusasutust.

Jagatavast puu- ja köögiviljast sai osa last 120 000, see on 86% sihtrühmast. 2015/2016.

õppeaastal maksti toetusena kokku 981 565 eurot, sellest toodete jagamiseks 914 168 eurot

11,7 9,4 8,6 8,1 8,3 7,1 7 6,8 6,7 6,6 6,6

16,8

5,9 6,6

5,5

9,8

5,1 5,9

5,2

7,7

5,1

6,5

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

0

2

4

6

8

10

12

14

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

tuh t tuh ha

Viljapuu- ja marjaaedade pindala (tuh ha) Puuvilja- ja marjasaak (tuh t)

127

ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks 68 322 eurot. Kaasnevatest

haridusmeetmetest sai 2015/2016. õppeaastal osa 8 892 last. Koolipuuvilja ja -köögivilja

pakkumiste arv nädalas ei ole piiratud. PRIA arvutab toetuse taotlejale antava toetuse

määra selleks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaajate laste arvu ning

õppepäevade arvu arvestades. Alates 2016. aasta 1. aprillist kehtib pakutud toodete puhul

koolipuuvilja ja –köögivilja toetuse taotlemisel toetusmäär 0,05 eurot lapse kohta

õppepäevas. Toetuse piirmäär kaasnevate haridusmeetmete läbiviimiseks on 30 eurot

õpilase kohta õppeaastas.

2.5 Loomakasvatus ja loomakasvatussaadusteturu korraldus

Eesti sobivad klimaatilised tingimused heintaimede kasvuks ja põllumajandusmaa

olemasolu loovad head eeldused loomakasvatusele. Loomakasvatustoodangu osatähtsus

moodustas SA esialgsete andmete alusel 2016. a 45% põllumajandustoodangu väärtusest.

2016. a lõpu seisuga oli Eestis SA esialgsetel andmetel 248,5 tuhat veist (s.h. 86,3 tuhat

piimalehma), 267,4 tuhat siga, 87,2 tuhat lammast ja kitse ning 2,0 mln lindu. Võrreldes

2015. aastaga on veiste arv kokku vähenenud ja seda suures osas halvast turusituatsioonist

tulenevalt piimalehmade arvu vähenemise tõttu. Jätkuvalt oli turusituatsioon ebasoodne ka

seakasvatuses, sest 2014. a alguses kehtestas Venemaa impordikeelu ka sealihale ning

augustis lihatoodetele. 2015. a süvendas kriisi veelgi juulis seafarmidesse jõudnud sigade

Aafrika katk ning sellega seotud kitsendustsoonide kehtestamine. 2016. a suvel said

kinnituse uued katkujuhtumid ning 2016.a lõpus oli sigade arv tervelt 26% väiksem kui

aastal 2014.

Mahepõllumajanduses peeti 2016. a kokku 44,7 tuhat veist, 52,0 tuhat lammast, 1,6 tuhat

kitse, 0,7 tuhat siga, 34,0 tuhat lindu, 2,9 tuhat küülikut ning 2,7 tuhat mesilasperet.

Võrreldes 2015.a on suurenenud mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude,

küülikute, kitsede ja mesilasperede arv, põhjuseks nii tava- kui mahetootmises makstavad

toetused ning mahetoodete turunõudluse kasv.

Võrreldes 2015. a on veiste arv kokku suurenenud 2,9 tuhat ja seda suures osas tänu

lihaveiste arvu kasvule. Mahepõllumajanduslikult peeti 2016.a 134 ettevõttes kokku 1,9

tuhat piimalehma. Võrreldes 2015.a on nii ettevõtete kui lehmade arv veidi vähenenud.

Põhjuseks on halvenenud turuolukord. 2015.a toodeti kokku 8,6 tuhat tonni

mahepõllumajanduslikku lehmapiima, mahepiima osakaal piima kogutoodangust on 1,1%.

Piima tootmine on traditsiooniliselt olnud üks Eesti põllumajanduse alustugedest, andes

kogu põllumajandussektori kogutoodangust ligi kolmandiku. Tootmise struktuur on

küllaltki efektiivne, arvestades et üle 80% kõikidest lehmadest peetakse suurtes, üle 100

lehmaga karjades. Samas arvuliselt moodustavad üle 100 lehmaga tootjad kõikidest

piimalehma omanikest vaid ~9%.

Piimalehmade arv on halvenenud turuolukorra tõttu alates 2014. a II pooles järsult

vähenenud, vähenedes 2016. a lõpuks 86,3 tuhandeni. Piima kogutoodang vähenes 2014. a

sügisest kuni 2016.a sügiseni väga madalal tasemel püsinud piima kokkuostuhinna mõjul

2016. a lõpuks 781,4 tuh. tonnini. Keskmine aastane väljalüps lehma kohta on viimased

tosin aastat järjest igal aastal jõudnud uue rekordini ning 2016. a saavutati kõrgetasemeline

8 833kg. Suurt tähelepanu piimatootmise edendamisel pööratakse tõukarja aretusele,

tasakaalustatud söötmisele, uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehnoloogia

kasutusele võtmisele. Toodetava piima kvaliteet on esmaklassiline.

Piimaturu korraldus.

128

Kuna EL põllumajandustoodete ühise korralduse üldiseks ideoloogiaks on olemasolevate

meetmete (või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodete eraladustamine, jm)

kasutamine vaid nn. turvavõrgu meetmetena halva turuolukorra leevendamiseks, siis kuni

2014. aasta suveni kindlalt üle sekkumishinna või virtuaalse sekkumishinna tasemeid

püsinud piimatoodete turuhinnad mingit sekkumist ei nõudnud. Augustis 2014 pärast

Venemaa poolt EL piimatoodete sisseveo keelustamist aga olukord halvenes kiiresti ning

Eestis kasutati turvavõrgu meetmetest 2016.a lõssipulbri sekkumiskokkuostu. Keerulise

turuolukorra tõttu eraldas Euroopa Komisjon 2015.a ja 2016.septembris kõikide

liikmesriikide loomakasvatussektori põllumajandustootjate otseseks rahaliseks

abistamiseks erakorralist toetust, mille raames Eestile määratud summast ning Eesti

riigieelarvest täiendavalt eraldatud vahendite summast maksti piimatootjatele detsembris

2015 ja 2016. aasta alguses erakorralist abi. 2016. aastal sügisel eraldatud erakorraline abi

makstakse välja 2017.a I poolaastal.

Oluline on laste tervislike toitumisharjumuste kujundamine EL koolipiimatoetuse kava

(edaspidi koolipiimakava) abil. Koolipiimakava soodustab lasteaialaste ning kooliõpilaste

hulgas piima ja piimatoodete tarbimist võimaldades pakkuda lasteaialastele ning

kooliõpilastele abikava raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga. Koolipiimakava

rakendatakse Eestis 2004. a 1. oktoobrist alates ning kavas osalemise aktiivsus on seejärel

püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel.

2016. aasta I poolaasta lõpuks oli koolipiimakavas osaleva 956 õppeasutuse kaudu,

potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 208 125-ni ehk 94% kogu

2015/2016. kooliaasta sihtrühmast. Koolipiimatoetuse kava raames tarbitud piimatoodete

eest maksti 2016. aastal toetust kokku 1,65 mln eurot, sellest EL toetuse osa

moodustas 790,9 tuhat eurot ja Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 861,6 tuhat

eurot.

Liha tootmine. Piima tootmise järel on loomakasvatuses tähtsuselt teisel kohal sealiha

tootmine. Sealiha tootmisel ja töötlemisel on pikaajalised traditsioonid ning selle tarbimine

püsib aastate lõikes, vaatamata viimase viimaste aastate turukriisile, kõrgeimana. SA

esialgsetel andmeil toodeti 2016. a Eestis kokku 110 419 tonni (eluskaalus) liha, millest

54% moodustab sealiha, 20% veiseliha, 26% lamba- ja kitseliha ning linnuliha.

SA esialgsetel andmetel toodeti kanamune 2016. a 194,1 mln tk, võrreldes 2015. a vähenes

toodetud kanamunade arv madala hinna tõttu 0,5%. Isevarustuse andmed 2016.a kohta

avaldatakse 2017. a suvel. 2015. a vähenes liha isevarustatuse tase 84%-ni. Üle

isevarustatuse taseme toodetakse vaid veiseliha (isevarustatuse tase oli 2015. a 118%).

Kõige madalam on isevarustatus linnuliha osas, mis 2015. a oli 61%. Liha tarbimine

suurenes 2015. a 101,6 tonnini (2014=92 tuhat tonni). Inimese kohta tarbiti 2015. a 77 kg

liha (2013=70 kg). Kõige enam süüakse sealiha (42 kg/inimese kohta), järgneb linnuliha

(25 kg/inimese kohta).

Lihaturu korralduses on võrreldes piimaturu korraldusega turule sekkumise meetmeid

vähem. Turvavõrgu meetmetena raske turuolukorra leevendamiseks rakendati 2016. aastal

sealiha eraladustamist. Sealiha ajutiseks turult kõrvaldamiseks sai taotlusi 2016.a jaanuaris

ja Eestis sõlmiti nimetatud perioodil kokku 24 lepingut 663,55 tonni sealiha

eraladustamiseks. Lepingute alusel maksti ladustamiskuludeks kokku 221 123 eurot.

2015. a ja 2016.a eraldas Euroopa Komisjon keerulise turusituatsiooni tõttu

loomakasvatussektori põllumajandustootjatele erakorralist toetust, mille Eestile määratud

osast toetati piimasektori kõrval sealihasektorit. Sealihatootjatele maksti erakorraline

toetust 2015. a lõpus ning 2016.a eraldatud summa makstakse välja 2017.a I poolaastal.

129

Alates 2004. a on Eestis rakendatud tapaloomade rümpade klassifitseerimist ehk

kvaliteediklasside määramist, mis loob eelduse saada kõrgema kvaliteediga liha eest

kõrgemat hinda. Eestis määratakse veiserümbad EL-i ühtse skaala kohaselt

kvaliteediklassidesse kolmes suuremas tapamajas, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75

täiskasvanud veise nädalas - HKScan Estonia AS-s ja Atria Eesti AS-is ning alla 75 veise

nädalas tappev Saaremaa LT OÜ-s. 2015. a IV kvartalist alates toimub klassifitseerimine

sellega vabatahtlikult alustanud Arke Lihatööstus AS-is, mille nädalane tapavõimsus jääb

ka alla 75 veise nädalas. 2016. aasta II kvartalis sai veiserümpade klassifitseerija

tunnustuse 1 uus Saaremaa LT OÜ töötaja. 2016. aastal viis Veterinaar- ja Toiduamet

neljas veiserümpade klassifitseerimisega tegelevas ettevõttes läbi 32 korralist ja 4

järelkontrolli, mille käigus kontrolliti 1451 veiserümpa. Klassifitseerijapoolne eksimine

lihakuse hindamisel tuvastati 138 korral (so 9,51% kontrollitud rümpadest, lubatud vigade

arv on ≥20%) ja rasvasuse hindamisel 62 korral (so 4,27%).

Searümpade klassifitseerimise kohustus on tapamajades, kus tapetakse rohkem kui 200

nuumsiga nädalas. Eestis tegeles searümpade klassifitseerimisega 2016. aastal 3 ettevõtet

HKScan Estonia AS, Atria Eesti AS, OÜ Saaremaa Lihatööstus), kuhu tehti 25 korralist

inspekteerimist, kontrolliti 1000 rümpa, millest 54 (so 5,4 %) olid valesti mõõdetud.

Lambarümpade klassifitseerimise kohustus on tapamajades, kus tapetakse aastas

keskmiselt 500 lammast. Eestis on 2016. a lõpu seisuga tunnustuse saanud 9 lamba

tapamaja, kuid ükski neist ei klassifitseeri lambarümpi.

Mett toodeti 2015. aastal 1117 tonni, mis on 3% rohkem kui aasta tagasi. 2015. a lõpuks

oli Eestis 46,8 tuhat mesilasperet (millest mahemesilasperesid oli 1 996 ehk 4,3%)

(andmed 2016. a kohta ilmuvad 2017. a suve lõpus). Alates Euroopa Liiduga liitumisest

rakendatakse Eestis riikliku mesindusprogrammi.2016. a kiideti heaks

“Mesindusprogramm 2017-2019”. Programmi peamine eesmärk on arendada ja tugevdada

Eesti mesindussektorit, suurendada mesinike erialaste teadmiste ja oskuste taset, tõstes

mesindustegevuse efektiivsust ja parandades seejuures mesindussaaduste tootmise

tingimusi ja turustamise võimalusi.

Põllumajandusloomade aretuse valdkonnas on Eestis tegevuslubadega aretusühinguid

16. Nendest 7 on hobuse aretuse ühingud, 2 veiste aretusühingud, 2 põllumajanduslindude

aretusühingud ning 3 lammaste ja/või kitsede aretusühingud ning 1 sigade aretusühing.

Lisaks on tegevusluba väljastatud ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ile.

Tegevusluba omavatele aretusühingutele makstakse riigiabina toetust tõuraamatu

pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks.

Tõuaretuse osas on täna Eestis tunnustatud kaks põlistõugu – eesti hobune ja eesti

maatõugu veis. Nad on aastasadade vältel kohanenud siinse taimestiku ja kliimaga ning on

osa meie kultuuripärandist. Kohalike tõugudena on tunnustatud tori tõu universaalne ja

vana-tori aretussuund, eesti raskeveohobuse tõug ning eesti vutt.

Populatsiooni väiksuse tõttu on nii põlis- kui kohalikud tõud tunnistatud ohustatud

tõugudeks. Tori tõu osas on tunnistatud ohustatuks tori hobusetõu universaalsuuna

populatsioon ja tori hobusetõu vana-tori populatsioon.

Viimasel kümnendil on eesti maatõugu veiste arv tänu erinevate toetuse maksmisele

püsinud stabiilsena. Alates 2015. a on võimalik taotleda lisatoetust maatõugu veise

jõudluskontrolli läbiviimise, puhtatõulise järglase ning maatõugu pulli kasvatamise eest.

Maatõug on leidnud koha ka loodushoius rannaniitude ja looduskaitsealade hooldamisel.

Suurenenud on eesti raskeveo tõugu hobuste arvukus, seda eelkõige tänu ohustatud tõugu

130

looma pidamise toetamisele ning Eesti hobuste arv seoses nende aktiivse kasutamisega

ratsutamiseks ja taluturismis. 2014. a oli eesti hobuste tõuraamatusse registreeritud 2441

looma, 2015. a on loomade arv suurenenud 2482 loomani. Kui toetuskõlbulike eesti

raskeveo hobuste arv 2007. aastal oli 210 siis 2012 aastaks oli see arv suurenenud 325

loomani. 2014. a oli tõuraamatusse registreeritud loomade arv 360 ja 2015. aastal 374.

2013. a maksti ohustatud tõugu looma pidamise toetust kokku 3100 looma kasvatamise

eest ja 2014. a 3153 looma eest. 2015. a esitati taotlus toetuse saamiseks 23324 ohustatud

tõugu looma kasvatamise eest. 2015. a lisandus võimalus taotleda toetust eesti vuti, kui

ohustatud tõu, kasvatamise eest. Toetust taotleti kokku 11 159 linnu eest.

2.6 Põllu- ja metsamajandussaadustel põhinev bioenergia

Uute toodete arendamisel on suur potentsiaal põllumajandus- ja metsandussaaduste

kasutamisel energiatootmiseks. Biomassi tootmine on üks võimalus maaettevõtluse

mitmekesistamiseks ja seeläbi tootmisstruktuuri parandamiseks. Eesti on EL-s üks

neid piirkondi, mis saab oma maa ja metsa ressursse oskuslikult kasutades oluliselt

suurendada taastuvenergia osakaalu ning müüa bioenergiat, biokütuseid ja muul viisil

väärindatud biomassi EL turule, kus nõudlus selle järele Euroopa Liidu kliima- ja

energiapaketi tingimustes kasvab. Biomassi kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks on

Eestis aktiivselt käivitunud, kuid transpordisektoris taastuvenergia edendamist alles

kavandatakse. Seetõttu tuleb olemasoleva potentsiaali mõistlikuks kasutuselevõtuks ja

riiklike kohustuste täitmiseks erinevaid toetusmeetmeid pidevalt jälgida ja sihipäraselt

suunata. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv annab pikaajalised kohustused sektori

arendamiseks EL-s. Aastaks 2020 on seatud eesmärgiks suurendada taastuvate

energiaallikate osakaalu soojus- ja elektrienergiatarbimises 20%-ni ning transpordisektoris

10%-ni. Aasta 2030 raamistikus on kokku lepitud taastuvenergia osakaalu suurendamine

27%-ni energiatarbimisest.

Vaatamata teadlaste hinnangute lahknemisele, saab suhtes teiste EL riikidega väita, et

Eestis on põllumajanduse ja metsanduse võimalused taastuva energia tootmiseks seni

suuresti kasutamata. Selle kasutamiseks ja maapiirkondades täiendavate töökohtade

loomiseks soodustati MAK 2007–2013 raames põllumajanduses ja metsanduses

investeeringuid, mis on suunatud ka taastuvenergia tootmisele, ning selliste

investeeringutega jätkatakse ka MAK 2014–2020 kaudu. Valdkonna strateegiline

arendamine leiab aset energiamajanduse arengukava aastani 2030 kaudu, mille,

koostamisse ja rakendamisse on Maaeluministeerium aktiivselt kaasatud.

Maaeluministeeriumile on oluline tasakaal toiduga varustatuse ning energiaturvalisuse ja

keskkonnasõbralikkuse vahel. Eelisarendama peab valdkondi, kus need põhimõtted ei

vastandu vaid täiendavad üksteist, näiteks biogaasi ja biometaani tootmine ning laiemalt

põllumajanduse jäätmete ja kõrvalsaaduste tõhus kasutamine energiatootmiseks.

2.7 Põllumajanduse majanduslik olukord ja meetmed konkurentsivõime tõstmiseks

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2016. aasta esialgseil andmeil

(06.12.2016 seisuga) 815,3 mln eurot. Seejuures taimekasvatustoodangu väärtus vähenes

veerandi võrra peamiselt teraviljatoodangu väärtuse languse tõttu. 2016. aasta saagikused

jäid keskmistele tasemetel, kuid kokkuostuhinnad jäid turu ebasoodsa seisu ja ka madala

kvaliteedi tõttu madalateks. Samas loomakasvatustoodangu väärtus jääb 2015. aastaga

sarnasele tasemel, mis tähendab, et langus on peatunud hoolimata kaubanduspiirangute

kestmise ja sigade Aafrika katku leviku negatiivsest mõjust. Nii piimatootmises kui

seakasvatuses vähenes endiselt tootmisbaas - aastaga vähenes piimalehmade sigade arv

6%.

131

Toodangu väärtuse vähenemise (-13% 2015. aasta võrdluses) ja vahetarbimise -6%

vähenemise koosmõjul vähenes toodetud brutolisandväärtus 30%. Tootmistoetused

moodustasid tootmisteguritulust57

72%

Tootmisteguritulu aasta tööjõuühiku (atü) kohta on vähenenud alates 2013. aastast.

Viimase 3 aasta toetuste (va investeeringutele) stabiilse taseme, toodangu väärtuse

vähenemise ja sisenditele tehtavate kulutuste suurenemise tingimustes on vähenenud

toodetav lisandväärtus tööjõuühiku kohta.

Joonis 10. Taime- ja loomakasvatustoodangu väärtuse (alushinnas), tootmisteguritulu

tööjõuühiku kohta, tootmis- ja tootetoetuste ja vahetarbimise muutus aastatel. Allikas: ESA, MEM *2015 andmed on esialgsed (avaldatud 06.12.2016)

58

Meetmed konkurentsivõime tõstmiseks

Põllumajandustootjate sissetulekute taset toetatakse oluliselt ka otsetoetuste maksmisega.

Eestis on alates 2004. a rakendatud ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja kuni 2011. aastani

täiendavaid otsetoetusi ning 2012. ja 2013. aastal siseriiklikke üleminekutoetuseid. EL

eelarvest makstav ÜPT tase on 2004. a 25%-lt suurenenud 2013. a 100%-le liitumislepingu

rahastamispaketis sätestatust. Alates 2015. aastast rakendus otsetoetuste süsteem oluliste

muudatustega. Lisaks põhitoetusele, mida Eesti maksab ühtse pindalatoetusena, on

kohustuslikeks otsetoetusteks veel kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetus ja noorte põllumajandustootjate toetus. Vabatahtliku valiku alusel rakendati Eestis

veel ka väikepõllumajandustootja toetust (mis on piiratud toetussummaga 1250 €) ja 4

57

Tootmisteguritulu – netolisandväärtus ilma maksudeta ja koos toetusega (va investeeringutele).

Tootetoetustena kajastatakse toodangu hulgas: puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus, ammlehma

kasvatamise otsetoetus, piimalehma kasvatamise otsetoetus, ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,

piimalehmade. Tootmistoetustena kajastatakse majandusarvestuses: ühtne pindalatoetus, kliima- ja

keskkonnatoetus, noore põllumajandustootja otsetoetus, väikepõllumajandustootja otsetoetus, ebasoodsamate

piirkondade toetus, põllumajanduslikule esmatootmisele suunatud MAK 2007-2013 meetmed 2.3 ja 2.4 ning

MAK 2014-2020 meetmed 10, 11, 12, 14 ja siseriiklikud riigiabimeetmed (va maksusoodustused) ning

riiklikud toetusabinõud.

58 Korrigeeritud 2016. aasta majandustulemus koostatakse jaanuari 2017 lõpuks ning avaldatakse veebruaris 2017)

132

tootmiskohustusega seotud toetust. 2015. a toetustaotluste alusel maksti otsetoetusi 114,3

mln €, sh ÜPT 75,5 mln €, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust

34,3 mln €, noore põllumajandustootja toetust 0,3 mln € ja tootmiskohustusega seotud

toetust raskustes sektoritele kokku 4,2 mln €. Lisaks väikepõllumajandustootja toetust 1,3

mln €.

Alates 2009. a on rakendatud ka nõuetele vastavuse süsteemi kohustuslike

majandamisnõuete valdkonda, kus mitmete pindalatoetuste, sh. otsetoetuste saamine on

sõltuvuses keskkonna, inimeste ja loomade tervishoiu, taimetervise, ning loomade heaolu

nõuete täitmisest. Alates 2011. aastast lisandusid rahva-, taime- ja loomatervise nõuded,

mille peamiseks eesmärgiks on ohutu toidu tootmise tagamine. Alates 2015. aastast

rakendatakse uusi otsetoetuste skeeme, mis sihipärasemalt suunavad põllumajandustootjaid

keskkonda säästlikumatele tootmisviisidele, toovad noori majapidamiste juhtideks ja

säilitavad lihtsustatud otsetoetuste skeemi abil väikepõllumajandustootjaid sektori

tööhõives. Tootmiskohustusega seotud toetust raskustes sektoritele rakendati Eestis 2015.

aastal piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise

toetamiseks.

Valdav osa põllumajandusettevõtetest kuuluvad kaasaegse tehnoloogia seisukohast küll

arenemisvõimeliste põllumajandusettevõtete hulka, kuid nende hulgas on siiski veel küllalt

palju selliseid (eriti väiksema majandusliku suurusega ettevõtted), kes vajavad

jätkusuutlikuks toimimiseks struktuurimuutusi nii tootmismahtude suurenemise, toodangu

lisandväärtuse suurendamise kui alternatiivsete tegevuste arendamise osas. Arvestades

seda, et põllumajandussektoris toodetud lisandväärtus on madalam valdavalt just väiksema

käibega põllumajandustootjate hulgas, toetatakse MAK 2007–2013 ja ka MAK 2014–2020

raames selle suurusgrupi põllumajandustootmise mitmekesistamist ja omatoodetud

saaduste töötlemist. Nende tugevnemine ja jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt

oluline maaelu arengu ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori seisukohast.

Tootmise mahu säilimiseks peaksid ettevõtted suutma investeerida vähemalt

taastamismaksumuses arvestatud kulumi mahus. FADN andmetel on 2006–2015 aastate

keskmisena põllumajandusettevõtjad teinud brutoinvesteeringuid 1,9 korda enam kui

aastane arvestatud kulumi maht, mis on taganud tootmise mahu suurenemise. Võrreldes

2006. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud 2015. aastaks 79%, seejuures

põllumajanduse tootjahinnad on tõusnud Statistikaameti andmetel 20%. Samas nisu

saagikus hektarilt on suurenenud FADN andmetel 93% ja piimatoodang piimalehma kohta

30% (2015. a võrreldes 2006. a, 2015. aastal oli tegu teravilja rekordsaagikustega). Seega

on ka tootmise maht oluliselt suurenenud. (FADN vastavad 2016. a andmed avaldatakse

2017. a detsembris).

Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus on 2006–2015 keskmisena olnud 27%.

Põllumajandussektori arengu tagamiseks soovime säilitada brutoinvesteeringute

osatähtsuse kuni 38% tasemel kogutoodangust, mis tagab ligikaudu 20%-lise põhivara

uuenduse aastas. Kogutoodangu mahu kasvamisel eeldame ka brutoinvesteeringute kasvu.

FADN keskmisena on vastav näitaja olnud aastatel 2006–2015 17–41%:

FADN kõik tootmistüübid 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus 31% 25% 41% 21% 21% 27% 26% 35% 22% 17%

(FADN vastavad 2016. a andmed avaldatakse 2017. a detsembris).

Põllumajandussektori üheks probleemiks on tootmisahela (tootmine – töötlemine –

kaubandus – tarbija) lünklikkus, riiklikult tunnustatud kvaliteediskeemide puudumine, nõrk

133

ühistegevus ja turundus ning väikesed kulutused innovatsioonile. Põllumajandustootjate

kohanemisvõime on madal ning neil on raskusi oma toodete müügieelsel

ümbertöötlemisel, kvaliteedinõuete täitmisel ja turustamisel. Lahenduseks on

tootmisahela kui terviku arendamine ja tootjate omavahelise koostöö edendamine (omatoodetud saaduste ühine tootmine, töötlemine ning ühisturustamine jms),

põllumajandustootjate osalemine kvaliteediskeemides, ühisturustamise mahtude oluline

suurendamine.

Äriregistri andmetel registreeriti perioodil 1995 kuni 31. detsember 2014 kokku 316

põllumajandustootjate tulundusühistut59

. Neist võib klassikalises mõttes ühistulisteks

pidada aga vaid 178 tulundusühistut (s.o 88 ühismajandite baasil ja hiljem loodud

põllumajanduslikke abiteenuseid pakkuvat tulundusühistut, sh 5 aretusühistut; 66

põllumajandussaaduste hulgimüüjat; 24 põllumajandussaaduste töötlejat). Seisuga 31.

detsember 2014, oli neist registrist kustutatud, staatusega „likvideerimisel” või „pankrotis”

peaaegu pooled. 2013. aastal omas ühistegevuse põhimõtete järgi loodud

tulundusühistutest müügitulu (tegeles majandustegevusega) vaid 52, sh 31 hulgimüüjat, 18

abiteenuste pakkujat, 3 töötlejat (2014. a andmed avaldatakse 2015. a teises poolaastas).

Põllumajandustootjate poolt tootjarühmade loomise ja nende tegevuse arendamise

toetamisega on võimalik suurendada ühise turustamise kaudu eelkõige tootjate poolt

toodetud toodete ja väikese ning killustatud tootmismahuga nišitoodete turulepääsu

võimalusi ja kasvatada nende turuosa.

2.8 Põllumajandussaadusi töötlev tööstus 60

Peamine kodumaise põllumajandustoodangu kokkuostja ja väärindaja on kohalik

toiduainetööstus.

Toiduainetööstus (sh joogitööstus) andis 2015. a ligi 16% kogu töötleva tööstuse

toodangust ja 7,7% kogu töötleva tööstuse ekspordist. Toiduainetööstuses töötab üle 14%

töötlevas tööstuses hõivatutest. SA andmetel oli 2015. aastal toiduainetööstuses tööga

hõivatud keskmiselt 15 142 inimest, mida oli 591 inimese võrra (+4%) rohkem kui

eelneval aastal. Majanduskriisi aastatel tööga hõivatute arv toiduainetööstuses järsult

vähenes, kuid majanduse taastudes on töötajate arv järjest kasvanud. Vaatamata hõivatute

arvu suurenemisele paaril viimasel aastal, jääb see endiselt alla kriisieelsele tasemele.

Tööhõive vähenemine tuleneb tehnoloogiliste lahenduste juurutamisest ning

uuendamistest. (Lõigus kasutatud näitajate 2016. a andmeid ei ole veel avaldatud)

Kui perioodil 2012–2014 toiduainetööstuse efektiivsus järjest paranes, siis 2015. a trend

muutus ja lisandväärtuse kasv töötaja kohta alanes vähesel määral (2015. a -3% võrreldes

eelmise aastaga), mille põhjuseks võis olla inimtööjõu kasutamise osakaalu suurenemine

tööjõumahukatel tegevusaladel. Efektiivsuse tõstmiseks on aktuaalne suurem koostöö

tööstuste vahel ja spetsialiseerumine, aga ka investeeringud tootmisprotsessi

automatiseerimiseks ning suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurendamiseks.

Samas oleks Eestis ka piisavalt kasvuruumi nišitooteid tootvatele mikroettevõtetele, kes

töötleksid ümber väiketootjate poolt pakutavat toorainet või toodaksid ise vajaliku

tooraine.

59

Põllumajandustootjate tulundusühistutena on vaadeldud tulundusühistuid, kes vähemalt mingil perioodil

oma eksisteerimise jooksul on olnud tegevad kas otseselt põllumajandussaaduste tootmisega, liikmetele

põllumajanduslike teenuste pakkumisega või siis liikmete toodetud põllumajandussaaduste ühisturustuse ja

töötlemisega. Kaasatud on ka need, kes on eelnimetatud tegevusi kavandanud, kuid kes ei ole veel jõudnud

tegevust alustada või siis on mingil põhjusel lõpetatud enne kavandatud tegevuse alustamist. 60

Numbriliste näitude allikaks on peamiselt Statistikaameti andmebaas, kui ei ole märgitud teisiti.

134

Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2015. a -1,42 mld euro väärtuses toodangut. Ühe

viiendiku toiduainetööstuse kogutoodangust moodustavad piimatooted, järgnevad

lihatooted, joogid ning kalatooted. Toiduainetööstuse kogukasum 2015. aastal oli 99

miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud 13%. (2016. a andmeid ei ole

veel avaldatud)

Lähiaastatel on Eesti põllumajandussektoris tegutsevad töösturid ja tootjad olnud silmitsi

mitmete väliskaubandust pärssivate teguritega. Kogu Euroopa Liidus on turuolukord

muutunud keeruliseks seoses Venemaa impordikeelu kehtestamisega 2014. a mitmetele

toidukaupadele, mille tõttu tuli suurele osale ekspordiks mõeldud toodangule leida uued

sihtkohad ja toodangu realiseerimiseks hindu alandada nii sise- kui ka välisturgudel. Enim

on hinnalangusest mõjutatud piima- ja lihatooted, mille puhul on oluliseks täiendavaks

teguriks ka piimakvootide kaotamine Euroopa Liidus ja sigade Aafrika katku levik Eestis

ning sellega seotud piirangud EL-i siseselt. Venemaa kui Eesti jaoks ühe tähtsaima

põllumajanduskaupade sihtturu järk-järguline sulgumine on varasemast teravamalt esile

toonud uute välisturgude leidmise vajaduse ja kitsamalt turgude mitmekesisuse olulisuse.

Põllumajandussektori ekspordi arengut pärsivad muuhulgas suhteliselt väikesed

tootmismahud, töötlemise ja turustamise killustatus ning võrdlemisi suur orienteeritus

madala lisandväärtusega toodete müügile. Võttes arvesse tooraine hindade suurt

volatiilsust maailmaturul ning sellest tulenevat ebastabiilset sissetulekut tootjale on oluline

töödeldud toodete ekspordi suurendamine. Ühistulise töötlemise toetamine on seejuures

üks tegevustest, millega plaanitakse tõsta sektori efektiivsust ning suurendada Eesti

kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2017. a toimub esimene „Põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ taotlusvoor,

mis on fokuseeritud piimasektorile. Selle toetuse eesmärgiks on ühistegevuse

soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta ühistute ja muude ettevõtjate

omavaheline koostöö järgmisele tasandile, sest toorpiima töötlemine on üheks

võimaluseks, kuidas tootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas.

Investeeringu tulemusena peab valmima uus piimatööstus, mis aitab paremini kaasa ka

struktuursete muutuste toimumiseks piimandussektoris. Muuhulgas on fookuses Eesti

kaupade tuntuse tõstmine välisriikides Eesti toidu aktiivse tutvustamise ja

müügiedendamise kaudu.

2016. aastal langes eksport teist järjestikust aastat. Võrreldes eelneva aastaga vähenes

kodumaist päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 7,4%. Eesti päritolu

kaupu müüdi välisturgudele jooksevhindades 771 miljoni euro eest, ühes re-eksporditavate

kaupadega küündis ekspordi väärtus 1,1 miljardi euroni. Import 2016. aastal seevastu

kasvas, küll tagasihoidliku 2,4% võrra. Kokku imporditi aasta jooksul põllumajanduskaupu

1,4 miljardi euro väärtuses.

Olulisemateks eksportturgudeks Eesti põllumajanduskaupadele on läbi aastate olnud meie

naaberriigid Soome, Läti ja Leedu. Traditsiooniliselt ligi viiendiku (2016. a 22%)

ekspordikäibest andvasse Soomesse müüakse peamiselt pagaritooteid, rapsiseemneid,

kastmesegusid ja juustu. Nii Lätti kui Leetu läheb kaupadest enim toorpiima. Sihtturgude

koguarv on aasta-aastalt järjepidevalt kasvanud. 2016. aastal viidi kodumaist toodangut 97

riiki.

Kaupade lõikes eksporditi teist järjestikust aastat enim nisu (342 tuh t). 2016. aasta

teraviljasaak oli Eestis siiski viimase viie aasta kesiseim, möödunud paari aasta jooksul on

kasvanud maailma teraviljavarud ja sellega surve hindadel ning need tegurid peegeldusid

ka ekspordikäibe võrdluses eelneva perioodiga – teravilja kogueksport kahanes 2015.

aastaga võrreldes 27%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 2016. aastal 153 eurot

135

(muutus võrreldes 2015. aastaga -12%) ja odral 151 eurot (-7%). Koguseliselt vähenes

kahe peamise ekspordiartikli väljavedu vastavalt 132 tuhat ja 10 tuhat tonni. Kokku

eksporditi teravilja 2016. aastal 102 miljoni euro väärtuses. 27% kogu ekspordikäibest

andis Saudi Araabia, kuhu müüdi peamiselt otra, aga esmakordselt ka nisu.

Eesti piimasektor ei ole 2014. aasta teises pooles alanud piimatoodete ekspordi

langustrendist läbi murdnud. Piimahindade madalseis maailmaturul on täiendava surve alla

pannud nii meie olemasolevad, kui potentsiaalsed uued kaubanduspartnerid. Venemaale

alternatiivsete turgude leidmine on kulgenud vaevaliselt ning uute turgude osatähtsus

piimatoodete ekspordikäibes on väike ja ebastabiilne.

Kolmandat järjestikust aastat langenud piimatoodete ekspordi väärtus (122 mln eur) jäi

2015. aastaga võrreldes 5% madalamaks. Enim vedas eksporti alla varasemalt Leetu viidud

kontsentreeritud piima ekspordi lakkamine. Kontsentreerimata piima kui peamise

eksporditava kaubagrupi väljavedu seevastu kasvas. Toorpiima müüdi 2016. aastal

lõunanaabritele 44 miljoni euro väärtuses, kokku ligi 184 tuhat tonni (+11,7 mln eur; + 49

tuh t). Toorpiima sihtturgudena olid Leedu ja Läti ühtlasi ka kogu piimasektori toodangu

peamised eksportturud. Juustu kui olulisuselt teise piimasektori ekspordiartikli ekspordi

rahaline väärtus (48 mln eur) jäi eelneva aastaga samale tasemele. Kokku müüdi Eesti

piimatooteid 2016. aastal 44 sihtturule, neist esmakordselt Bahreini, Bangladeshi,

Etioopiasse, Kameruni ja Slovakkiasse.

Ka Eesti päritolu elusloomade, liha ja -toodete eksport on aastate lõikes vähenenud.

Varasemalt oluliseks sihtriigiks olnud Venemaale katkes kaubandusembargo tõttu

lihasektori toodangu müük 2014. aasta augustis küll täielikult, ent ELi elussigadele oli turg

suletud juba alates 2012. a märtsist ja sealihale 2014. a jaanuarist. Ekspordivõimaluste

vähenemine teravdas konkurentsi kogu EL lihaturul. Lisaks tabas Eesti seakasvatust 2015.

aastal kodusigadel avastatud sigade Aafrika katk, millega on kaasnenud ekspordivõimalusi

kitsendavad meetmed.

Liha ja lihatooteid eksporditi 2016. aastal 52,8 miljoni euro väärtuses. Liha ja rupside

eksport kahanes aastaga kokku 2,8 miljoni euro võrra (-10%). Ühtviisi langes nii sealiha,

linnuliha kui veiseliha koguseline eksport, ent ekspordi eest saadav keskmine hind oli kõigi

nimetatud lihade puhul kõrgem kui aasta varem. Lihatoodete eksport jäi aastases võrdluses

praktiliselt samale tasemele (26 mln eur), ent ka lihatoodete puhul oli eksporditu hinnatase

2016. aastal mõnevõrra kõrgem kui eelneval aastal. Peamised eksporditurud Eesti päritolu

lihale ja lihatoodetele olid Läti osakaaluga 47%, Soome (19%) ja Leedu (18%).

Elusloomi eksporditi 2016. aastal kokku 22,5 miljoni euro väärtuses, selle hulgas 20,8

miljoni euro väärtuses elusveiseid. Elusloomade väljavedu vähenes 2015. aastaga võrreldes

6,8 miljonit eurot (-23%). Langust vedas just elussigade väljaveo kahanemine. Kokku

eksporditi 2016. aastal elussigu 85% vähem kui 2015. aastal. Tulu ekspordist kahanes

samal ajal 6,4 miljoni euro võrra (-81%).

2016. aastatel andsid kogu lihasektori ekspordi väärtuses 30% elusloomad, 35% liha ning

35% lihatooted.

Ka kalasektorit mõjutasid traditsioonilise sihtturu ehk Venemaa-poolsed eriaegadel seatud

impordipiirangud juba enne üldembargo kehtestamist. 2014. aasta augustile järgnenud

pakkumise ja konkurentsi kasv ning hindade langus teistel EL turgudel pärssisid

täiendavalt ekspordivõimalusi. Venemaa impordipiirangud mõjutasid kõige enam kilu ja

räime väljavedu, mida veel 2015. aasta suveni sai eksportida Venemaale kalakonservide ja

vürtsikalana. Kalasektori väliskaubandust on täiendavalt piiranud ka kogu 2016. aasta

vältel rekordkõrgena püsinud sisse ostetava Norra lõhe kui eksportkaupade tooraine hind.

136

Eesti päritolu kala ja kalatooteid eksporditi 2016. aastal 107,8 miljoni euro väärtuses.

Eksport kahanes aastaga kokku 32,7 miljoni euro võrra (-23%). Eksporditulu langust vedas

külmutatud lõhe, mille eksport kahanes aastaga kokku 5,3 tuhat tonni (-12%) 20,7 miljoni

euro võrra (-57%). Kala ja kalatoodete ekspordi väärtusest moodustas esmakordselt

suurima osa kalafileed (26%). Võrreldes 2015. aastaga kasvas fileede väljavedu 354 tonni

(13%) 3,9 miljoni euro võrra (16%). Neljandiku kalasektori eksporditulust andsid 2016.

aastal kalatooted (vürtsikilu, konservid jm tooted kalast ja vähilistest), mille puhul väljaveo

väärtus kahanes aastases võrdluses 5%.

Koduturul on Eesti toiduainetööstuse positsioon konkurentsis lähinaabrite tööstusega

suhteliselt hea, kuigi Eesti toiduainetööstuse arengut pärsib väikesemahuline siseturg, üha

suurenev kaubanduskettide mõju (sh rahvusvaheliste, kes hangivad üle kogu

kaubandusvõrgu oma kaubamärgi all müüdavaid tooteid vähempakkumise meetodil

mitmest riigist) ja tarbijate küllaltki madal ostujõud.

Tarbija eelistused

Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem

või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Kodumaist toitu eelistas Eesti

Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu61

tulemusel 2016. a 74% vastanutest.

Viimase kümne aasta jooksul vähenes kodumaise toidukauba eelistamine aastatel 2008‐2010, pärast seda on eelistused kodumaise ostmise osas püsinud suhteliselt stabiilsena,

seejuures impordi eelistamine järjest väheneb. Müügiedu on senini taganud peamiselt

toodete värskus, usaldusväärsus, harjumuspärane maitse, tervislikkus ja püsiv kvaliteet.

Jaekaubanduses jätkub kontsentreerumine ning üha suurenev suurte kaubanduskettide

surve sortimendile ja hindadele. Turuosa hoidmiseks tuleb Eesti tootjatel tagada oma

toodete kvaliteet ning konkurentsivõimeline hind. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ning

siseturul parema konkurentsipositsiooni saavutamiseks on mujal Euroopas üheks levinud

võtteks toidukvaliteedikavade, mis hõlmavad kogu väärtusahelat tootjast tarbijani,

loomine. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 16.09.2013 otsusega nr. 409 tunnustati

Eesti esimese siseriikliku toidukvaliteedikavana „Peipsi sibul“. Praeguseks on

kvaliteedikavaga ühinenud seitse sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima

tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. 02.06.2014 sai tunnustuse

Eesti teine siseriiklik toidukvaliteedikava „Rohumaaveiseliha tootmine“, millega on

ühinenud kolmkümmend kaheksa ettevõtjat. Samuti võiksid Eesti tootjad ja töötlejad

aktiivsemalt kasutada võimalust liituda EL kvaliteedikavadega ning taotleda oma toodete

registreerimist kaitstud geograafilise tähise, kaitstud päritolunimetuse või garanteeritud

traditsioonilise tootena. Suurimat potentsiaali omaksid erinevad Eesti nišitooted, millele

võiks taotleda garanteeritud traditsioonilise eritunnuse kvaliteedimärki. Hetkel on käimas

Estonian Vodka (Eesti viin) kui esimese Eestist pärineva kaitstud geograafilise tähise

registreerimisprotsess. Kvaliteedikavade alase teadlikkuse tõstmiseks tarbijate seas tuleks

läbi viia erinevaid teavituskampaaniaid, mille üheks finantseerimisvõimaluseks on

Euroopa Liidult kaasrahastamise taotlemine Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedendus-

meetmete raames.

Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedendusmeede võimaldab sektori

esindusorganisatsioonidel taotleda kaasrahastust kuni 3-aastastele teavitus- ja

müügiedendusprogrammidele, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust EL toodete kõrgest

kvaliteedist ja erilistest tootmismeetoditest. Eestis alustati 2015. aastal kahe 3-aastase

kestvusega programmi rakendamisega, mis said kaasrahastuse kõnealusest meetmest. Neist

esimene, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt rakendatav piima ja piimatoodete

61

Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016“

137

teavitusprogramm, on suunatud Eesti turule eesmärgiga tõsta tarbijate (sh eriti laste)

teadlikkust piimatoodetest ja suurendada nende tarbimist. Teine, MTÜ Liivimaa Lihaveise

poolt rakendatav programm, keskendub siseriikliku kvaliteedikava alusel kasvatatud

rohumaaveise liha müügiedendusele Rootsi ja Läti HORECA sektorile.

Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupade tarbimisel on kaasa aidanud eelkõige

erinevad teavitustegevused, sealhulgas aastatel 2006–2008 rakendatud arengukava „Eesti

toit“, mille raames viidi ellu üle 400 projekti. Tagamaks tarbijate toidu- ja toitumisalase

teadlikkuse tõstmisele suunatud teavitustöö järjepidevust, on pärast arengukava lõppemist

jätkatud arengukavas püstitatud eesmärkide suunal töötamist ning 2014. a võeti

põllumajandusministri käskkirjaga vastu uus Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse

kava „Eesti toit 2015–2020“. „Eesti toit 2015–2020“ kava eesmärgiks on tegeleda Eesti

toidu positiivse kuvandi loomisega ning Eesti toidu ja toidukultuuri populariseerimisega.

Kolm tegevussuunda on Eesti turule suunatud tegevused, välisturgudele suunatud

tegevused ning eraldi fookuses on lastele ja noortele suunatud tegevused. 2015. ning 2016.

aastal on käivitatud mitmeid uusi teavitustegevusi, sealhulgas siseturule suunatud

projektidest Eesti toidu kuu tähistamine ning kampaania elluviimine, aasta Eesti toidu

piirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädala korraldamine ning Eesti toidutee

arendustegevused. Välisturgudest on „Eesti toit 2015–2020“ fookuses neli sihtturgu,

milleks on Soome, Saksamaa, Hiina ja Jaapan. Nimetatud sihtturgudele on olnud suunatud

ka Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava raames ellu viidud

promotsioonitegevused.

Põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise valdkonda edendavatel

mittetulundusühingutel ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühmadel on võimalik taotleda

turuarendustoetust, mille eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja

nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ning

suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

Järjest enam on populaarsust võitmas mahesaadused, mille kasvatamisel ei ole kasutatud

mineraalseid lämmastikväetisi ega sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Eestis on mahetoidu

tarbimine viimastel aastatel suurenenud, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest

kallima kaubaga. Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive oli 2015. aastal suurema

mahetoodete turuosaga jaekaupluste hinnangul 12,08 miljonit eurot. Sellest 27% ehk 3,22

miljonit eurot moodustas kodumaine mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning

ülejäänu (73%) importmahetoodete müügist saadud tulu. Need andmed ei sisalda

mahetoodete otsemüüki (laatadel, turgudel, internetis, otse oma talust jne), mis tootjate

hinnangul ulatub 45%-ni tootjate müügimahust. EKI ekspertarvutuste kohaselt võiks kogu

kodumaiste mahetoodete jaemüügi maht (s.t nii kauplused kui otsemüük) olla ligi 5

miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aasta toiduainete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes,

kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted 1,4 miljardit eurot. Sellest

mahetoodete osa oli EKI andmetel 0,9% (ilma otsemüügita).

Vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja

turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt keskendutaksegi edaspidi rohkem

töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetoodete väikese turuosa (2015. aastal

0,9%)62

, ebastabiilse toormega varustatuse ning keerukate tootmisprotsessi puudutavate

tehniliste nõuete tõttu ei ole mahetöötlemine suurematele tööstustele seni eriti atraktiivne

62

EKI uuring „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal“

138

tundunud. Mahetöötlemine on heaks võimaluseks eristuda just mikro- ja väikestele

ettevõtetele. Mahepõllumajanduse edendamiseks on välja töötatud Mahepõllumajanduse

arengukava aastateks 2014–2020.

Meetmed töötleva tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks

Põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses on üks olulisem kitsaskoht teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni nõrkus. Enamikus ELi uutes liikmesriikides, sh Eestis,

on täheldatud teadus- ja arendustegevuse madalat intensiivsust, mille olulisemaks

põhjuseks peetaksegi just teadus- ja arendustegevuse väikest mahtu ettevõtlussektoris.

Suurenev konkurents sunnib aga ka Eesti ettevõtjat järjest enam kinni haarama uute

lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, mis eeldab

varasemast oluliselt tihedamat koostööd erinevate teadusasutustega. Panustamine teadus-

ja arendustegevusse ning innovatsiooni on oluline Eesti toidutööstuste

konkurentsipositsiooni säilitamiseks koduturul ja võimalik, et ka võtmeks kõrge

lisandväärtusega isikupäraste toodetega maailmaturul kauplemisel konkurentsivõime

saavutamisel. Eesti toidutööstusel on huvi innovatsiooni vastu, kuid koostöö

teadusasutustega võiks veelgi enam muutuda ettevõtte tavapäraseks tegevuse osaks.

Innovaatilise ja jätkusuutliku arengu seisukohalt on tähtis roll ka spetsialistide koolitusel.

Vajaka jääb väljaõppest rahvusvahelisel tasemel. Hetkel on toiduainetööstuste jaoks

tööturul olemas sektori spetsiifikat tundvaid ja kogemusi algtasemel omavaid töötajaid,

kuid keeruliseks muutub olukord siis, kui vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste.

Rohkem tuleb tähelepanu pöörata põllumajandussaadusi töötleva tööstuse

keskkonnasäästlikkuse tõstmisele rakendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ja

tehnikat. Et suurendada põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet, tuleb

tulevikus kasutada nii kohapeal kui teistes riikides väljatöötatud uusi tehnoloogiaid ning

täiustada neid vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Toiduainetööstus peab saama

tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele.

Tulevikutähelepanu peab olema suunatud aktiivsemale tootearendustööle, et tõsta

lisandväärtust ja stabiliseerida tootekvaliteeti, muuhulgas spetsiifilise (niši-) toodangu

tootmisele, mis võimaldab ka väiketööstustel säilitada elujõulisust.

Olulisel kohal on jätkuv investeerimine tootmistehnoloogia moderniseerimisse. Eesti

toidutootmise ahel lõppeb liialt suures osas madala lisandväärtusega toodetega, mille

hinnad ei taga ahela lülidele turult piisavalt kõrget sissetulekut. Samuti on madala

lisandväärtusega toodete hinnad maailmaturul pidevalt suures ulatuses kõikuvad, mis toob

endaga tihti kaasa ka siseriiklike kokkuostuhindade languse. Seega tuleb ennekõike

tähelepanu pöörata jaekaubandusele suunatud kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise

osakaalu suurendamisele, mis tagab turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile

tarneahela lülidele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise efektiivsuse tõstmine

suurendab nende toodete konkurentsivõimet lisaks siseturule ka eksportturgudel.

Ehkki Eesti majandusolukord on paranenud, pole euroala majandus taastunud oodatud

tempos ja tarbijate ootused oma majandusolukorra paranemisele pole head. Seetõttu on

väga oluline tagada toodete hinna ja kvaliteedi parim suhe, et mitte kaotada kohalikku

turgu ning olla konkurentsivõimeline ka toodangu müügiks välisturgudele.

Eesti kaubanduspoliitika on alati järginud ideed, et ettevõtted võidavad enim liberaalsest

kaubandusest ja mitmepoolselt kokkulepitud reeglitest selle teostamisel. Seda printsiipi

toetame ka EL tasemel. Kolmandate riikide turgudele juurdepääsu parandamiseks tuleb

Eestil jätkuvalt toetada EL ühtset püüdlust mitmepoolsete läbirääkimiste abil kaubanduse

liberaliseerimiseks. Seda enam, et protektsionistlikud hoiakud ja turgu kaitsvate meetmete

139

kasutusele võtmine on maailmas hoogustunud ning see trend paistab edasi kanduvat 2017.

aastasse.

WTO Doha arenguvooru läbirääkimisi globaalse kaubanduse liberaliseerimiseks on Eesti

kaua toetanud. 2015. aasta lõpus Nairobis toimunud ministrite kohtumisel sõlmitud

kokkulepped reguleerivad küll ekspordikonkurentsi küsimusi, kuid muudes

põllumajandustoodete kaubandust puudutavates küsimustes edasiminekut ei toimunud.

2017. aasta lõpus Buenos Aireses toimuval järjekordsel ministrite kohtumisel ja sellele

eelnevatel Genfi kõnelustel peab Euroopa Liit olema ühtaegu proaktiivne ja avatud

kompromissidele, et multilateraalne kaubandussüsteem saaks tõhusalt edasi toimida.

2.9 Elukvaliteedi mõjurid maapiirkondades

Linnadest eemal oleva maapiirkonna hõredam asustustihedus, sellest tingitud

teenuste kehv kättesaadavus ja vähem konkurentsivõimeline palk on aastakümnete

jooksul viinud elukvaliteedi maapiirkonnas langusfaasi. Kaotajad on maaelanikud, kel

tuleb esma- ja tugiteenuste saamiseks läbida oluliselt pikemaid vahemaid, kusjuures seda

raskendavad kehvad ühistranspordivõimalused ning infrastruktuuri olukord.

Teiselt poolt on maapiirkonda mõjutavate tegurite hulgas oluline märksõna

valglinnastumine. See väljendub nii rahvastiku ümberpaiknemises linnalisest keskusest

lähitagamaale kui ka tootmis- ja kaubandusüksuste poolt kasutatavate alade juurdekasvus

linnalähistel rohealadel. Kuigi ehitustegevuse laienemine linnade tagamaale on paljuski

paratamatu, on see Eestis toimunud väga kiiresti ja stiihiliselt. Paratamatult toob see kaasa

planeerimatu maakasutuse, kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalike

infrastruktuuride ülekoormatuse, linnalähiste avalike puhkealade ülekoormuse ning

transpordiprobleemide kiire kasvu.

Üheks oluliseks tegurite grupiks, mis põhjustab rahvastiku väljarännet maapiirkondadest,

on igapäevaselt vajalike haridus- ja tervishoiuteenuste ja muude avalike teenuste halb

kättesaadavus. Vastav infrastruktuur hõlmab nii vaba aja võimalusi (kultuurikeskused,

rahvamajad, seltsimajad, noortekeskused, külakeskused, raamatukogud, huvikoolid jms.),

sportimisvõimalusi (spordiväljakud ja -platsid, võimlad, suusa- ja terviserajad jms.) kui

hoolekandeteenuseid (turva-, päeva- ja vanadekodud, sotsiaalmajad jms).

Püsiv tööjõu ja noorte väljaränne maapiirkondadest kahandab inimressursi taasrakenduse

võimalusi, suurendab sotsiaalset tõrjutust, süvendab olemasoleva infrastruktuuri

alarakendatust ning vähendab seeläbi nende piirkondade iseseisvat toimetulekuvõimet. Ka

rahvastiku jätkuv koondumine linnapiirkondadesse toob ühiskonnale tervikuna kaasa

täiendavaid kulutusi: vajadus täiendava infrastruktuuri järele (sh liikluse

investeeringukulud), suurem energiakulu ja saastatus (sh kasvav surve looduskeskkonnale),

erinevad sotsiaalprobleemid jmt.

Maapiirkonna elukvaliteedi parandamiseks tuleb arendada ja mitmekesistada maapiirkonna

eluolu ja ettevõtlust tervikuna. Elukvaliteedi parandamine (sh infrastruktuur, teenuste

parem kättesaadavus) on maaelanike arvu säilimise ja kasvu seisukohast olulise ja

enamasti määrava tähtsusega. Maapiirkondades teenuste ja infrastruktuuri tarbijaskonna

vähenemisest tulenevalt on otstarbekas anda alakoormatud objektidele lisafunktsioone

teiste teenuste näol, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid investeeringuid.

Mittepõllumajandusliku ettevõtluse osas maapiirkondades keskendutakse olukorra

parandamiseks ennekõike mikroettevõtete tegevuse arendamisele, mis on otseselt seotud

maapiirkonna elukvaliteedi parandamise ja põllumajandusele alternatiivsete tööhõive

võimalustega.

140

Erinevate maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetmete

rakendamisega on tekkinud võimalusi luua nö tavapõllumajandusest vabanenud tööjõule

uusi töökohti nii alternatiivsetel põllumajandustegevusaladel kui ka

mittepõllumajanduslikel tegevusaladel: seenekasvatus, mesindus, puu- ja

köögiviljakasvatus, hobusekasvatus, maaturism, käsitöö, rändkauplus, taastuvenergia (sh

bioenergia), metsamajandus, töötlev tööstus (sh metalltoodete tootmine, puidutöötlemine,

hulgi- ja jaekaubandus, tervishoid- ja sotsiaalhoolekanne, sporditegevus ning lõbustus- ja

vaba aja tegevused, muud teenindavad tegevused (sh juuksur, iluteenindus, pesumaja) jms.

Eestis on viis suuremat tööjõuareaali (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Viljandi), mis

edaspidi pigem laienevad (Eesti Statistikaamet: Eesti piirkondlik areng 2015) ning

avaldavad aina rohkem mõju maapiirkonna eluolule ja rahvaarvu muutusele (Joonis 11).

Eesti tööjõu-uuringute andmetel käis 2004. aastal 38,9% hõivatud maainimestest tööl

linnades ja samas vallas töötas 50,9%, 2009. ja 2014. aasta vastavad näitajad olid 45,6% ja

47,5% ning 39,8% ja 36,1%, mis näitab, et pendelränne süveneb. Välismaal töötas 2009. a

4,2% ning 2014. a 4,7% maa-asulate hõivatutest.

Joonis 11. Eesti tööjõuareaalid 31.12.2011 Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet

2004, 2009 ja 2014. aastal vahetas siserändes elukohta vastavalt 39 383, 37 284 ja 36 488

inimest. Aktiivseim elukohavahetajate rühm on 20–29-aastased noored, kelle valdav rände

sihtpunkt on Tallinn ja selle tagamaa, ning enim on kaotanud noori just maakondade

äärealad. Enamikes Eesti omavalitsusüksustes on rändeiive negatiivne (Joonis 12) ning

rahvaarv on aastail 2005–2015 olnud kasvav ainult 31 omavalitsusüksuses (Joonis 13).

Kasvupiirkonnad on selgelt eristuvad ja suuremad neist on Tallinn ja selle ümbrus, Tartu

linna ümbrus ning Pärnu linna ümbrus.

141

Joonis 12. Rändeiive omavalitsusüksustes, 2005–2014

a

Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet

Joonis 13. Rahvaarvu absoluutne muutus omavalitsusüksustes, 01.01.2005–01.01.2015

a

Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet

Siserände põhjused on valdavalt seotud nooremaealiste õpingute jätkamise või töökohaga.

Maal pakutavad madalad palgad (Joonis 14) ja kesised töövõimalused on peamised

tegurid, miks õpingud lõpetanud noored ei tunne enam huvi ega vajadust maale tagasi

pöörduda.

142

Maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enam negatiivset mõju väike ja jätkuvalt

kahanev maaelanike arv (eriti keskustest eemalejäävates piirkondades ja maakondade

äärealadel), noorte väljaränne tõmbekeskustesse ning madal asustustihedus. Maaettevõtete

arv on küll aja jooksul kasvanud (pärast FIEde registreerimist äriregistris perioodil 2010–

2014 a 12%), kuid nende osakaal kogu Eesti ettevõtetest on jäänud valdavalt samale

tasemele, eriti kui vaadelda maaettevõtteid ilma Tallinnaga vahetult piirnevate valdadeta63

(Joonis 15).

63

majandustegevuse mitmekülgsuse indikaator, mida mõõdetakse äriühingute tegevusalade arvuga

(arvestatud rännet) on viimase 10 aasta jooksul kasvanud üle 20%, registreeritud töötus on alla Eesti

keskmise, palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on vähemalt 20% kõrgem Eesti keskmisest ja logistiliselt

sobiva asukoha tõttu on valdade lõikes suur ettevõtete kontsentratsioon ning mis on oma olemuselt tugeva

linnalise mõjuga omavalitsused.

Joonis 14. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2014 (eurot) Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet

143

Joonis 15. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja osakaal 2007–2015 Algandmed: Eesti Statistikaamet

Maaettevõtluse arenguprotsessis mängib olulist rolli ka see, et maamajandus ei ole pelgalt

enam põllumajandus. Võttes tegevusalad kokku kolmeks sektoriks (primaar-, sekundaar- ja

teenindussektor), siis 2000. aastatel on olnud trendiks primaarsektoris tegutsevate

ettevõtete osakaalu märgatav vähenemine (joonis 16). Maaettevõtete hulgas on

primaarsektori ettevõtete osakaal langenud 50%-lt 2001. a 28%-ni 2015. a. Selle arvelt

tõusis tertsiaarsektori ettevõtete osakaal, mis 2015. a jõudis 53%-ni kogu maaettevõtete

üldarvust. Seega praegu tähendab maaettevõtlus juba eelkõige teenindussektori ettevõtteid.

Lisaks ettevõtete osakaalu langusele on kahel viimasel kümnendil primaarsektoris

märgatavalt vähenenud ka hõivatute osatähtsus tulenevalt põllumajanduse efektiivsemaks

muutmisest. Kui 1990-ndate aastate alguses moodustas maa-asulates põllumajanduse,

jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonnas hõivatute osatähtsus kõigist maa-

asulate tegevusalade hõivatutest 56%, 2000. aastal 21% ja 2007. aastal 13%, siis 2015.

aastal on vastav näitaja 11%. Sekundaar- ja tertsiaarsektor saavad pakkuda

põllumajandusest vabanevale tööjõule hõivet, kuid taolisel tööjõu liikumisel ühest sektorist

teise on suureks väljakutseks tööturu nõudlustele vastava väljaõppe korraldamine ning

inimeste motiveerimine ümberõppeks. Lisaks on takistavaks asjaoluks ka maaettevõtluse

tegevusalade ühekülgsus: kui suuremates linnades on tööotsijal võimalik valida 60–80

tegevusala vahel, siis äärealadel jääb tegevusalade arv alla 20-ne64

.

64

majandustegevuse mitmekülgsuse indikaator, mida mõõdetakse äriühingute tegevusalade arvuga. 2011.

aasta andmed, värskemaid andmeid ei ole.

76

15

9

77

94

8

81

90

9

10

0 2

16

10

3 8

33

10

8 8

84

11

2 7

60

11

3 7

65

11

7 3

98

24

95

8

25

80

3

26

93

8

34

87

8

36

15

6

37

53

6

38

87

7

39

66

8

41

09

5

33% 33% 33% 35% 35% 34% 34% 35% 35%

28% 28% 27% 29% 29% 28% 28% 28% 28%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

% k

õig

ist

ett

evõ

tete

st

Ette

võte

te a

rv

Eesti kokku Maaettevõtted Maaettev. osakaal Maaettev va Tln piirivallad

144

Joonis 16. Ettevõtete jaotus põhitegevusala sektori alusel 2001–2015 Algandmed: Eesti Statistikaamet

Arvestades väikeste põllumajandustootjate madalat konkurentsivõimet ja ettevõtluse

edendamise kavade puudumist, on oluline kõrvaltegevuste olemasolu, mis võimaldab

maandada riske ja teenida täiendavaid sissetulekuid ning kergendab vajadusel üleminekut

teisele tegevusalale. Seega on oluline pöörata põllumajanduslike majapidamiste

mitmekesistamisele senisest suuremat tähelepanu ja seda ennekõike põllumajanduseks

ebasoodsamates piirkondades. Maapiirkonnas on ettevõtjaid, kes on jätkanud

põllumajandusliku tegevusega, kuid selle kõrval on oma tegevust mitmekesistanud ka

mittepõllumajanduslike tegevustega. 2013. aasta strukuuriuuringu andmetel oli Eestis 19

186 põllumajanduslikku majapidamist, kellest 14,5% tegeles põllumajanduse kõrvalt ka

muude mittepõllumajanduslike tegevustega, kasutades selleks majapidamise maid, hooneid

või seadmeid (lepinguline töö, metsandus, turism jm)65

. 2010. aastal oli Eesti vastav näitaja

13%, 2007. aastal 8,3% ning EL-27 keskmine 9,9%.

Oluline ettevõtluse arengutakistus maapiirkonnas on ka väike investeerimisvõime. Paljude

mittepõllumajanduslike tegevusalade jaoks toetused puuduvad. Olukorras, kus

konkureerivad töökohad asuvad linnades ja välismaal ja kõikides piirkondades on tekkinud

oskus- ja viimasel ajal ka lihttööliste puudus, on tööjõu motiveerimiseks tehtavad

kulutused hädavajalikud. Tõsine probleem on potentsiaalse järelkasvu vähenemine. Pooled

maaettevõtjad on hetkel keskealised. Seetõttu tuleks rakendada meetmeid, et

maapiirkonnast ei kaoks juhtimispotentsiaal. Suur osa tänastest juhtidest on ilma

erihariduseta. Koolitusi on läbitud vähe, kuigi täiendõpet ja koolitusi soositakse.

Tulenevalt maapiirkonna arenguprotsessis toimuvatest muudatustest sõltub

maapiirkondade majanduslik areng ja eluolu üha enam maaettevõtluse mitmekesisusest ja

uute töökohtade olemasolust. Elukvaliteedi säilitamise ja parandamise võimalusteks on

kogukonna juhitud kohaliku arengu tugevdamine, noorte kaasamine kogukonna

tegemistesse ja nende elukeskkonna parandamine ning maaettevõtluse mitmekesistamine

mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid

investeeringud. Lisaks on üheks võimaluseks ka uute lahenduste leidmine teenuste

pakkumisel: teenuste kättesaadavust võib parandada nende pakkumisel ühes

65

Järgmine uuring toimus 2016. a, andmed avaldatakse 2017. a jooksul.

19%

50%

17%

47%

13%

36%

13% 32%

11% 29%

11% 28%

16%

14%

17%

15%

22%

21%

17%

18%

17%

19%

17%

19%

65%

36%

66%

38%

65%

43%

70% 50%

72% 52%

72% 53%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võtt

ed

2001 2004 2007 2010 2013 2015

Tertsiaar

Sekundaar

Primaar

145

multifunktsionaalses ehitises ning mobiilsete teenuste võimaldamine. Uusi lahendusi nii

avaliku kui erasektori poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse parandamisel toob ka

kvaliteetse ja kiire Interneti laiem levik.

2.10 Haridus ja täiendkoolitus

Majanduse uuenemine eeldab haritud eestvedajaid ning tänapäevaselt ettevalmistatud

tööjõudu. Hariduse omandamine, sh elukestva õppe põhimõtete ellurakendamine ning

valmisolek muutuvate oludega kohanemiseks on muutunud tööturul üha olulisemaks. Uute

tehnoloogiate ja tehnika kasutuselevõtt tingib vajaduse teadus- ja arendustegevuse ning üha

uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamise järele.

Senini on tööjõuvajadust prognoositud kvantitatiivselt ametirühmade ja

majandusvaldkondade lõikes, mis on hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks liiga üldine.

Prognoosimisel ei ole seni kasutatud kutsestandardeid, ehkki neis sisaldub oluline teave

tööturul vajalike kompetentside kohta. Info tööturu ja majanduse arengute kohta on

killustunud, mistõttu õppijatel on raske teha teadlikke valikuid.

Tegevuse eesmärk on sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja

koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada

tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd õppekavade

arendamisel ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine karjääriteenustesse.

Kutsekoja eestvedamisel käivitati regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-,

prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (edaspidi: OSKA). OSKA tulemused on sisendiks

kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, haridusasutuste tasemeõppe ja

täienduskoolituste õppekavade arendusele ja õpet rahastavatele ametkondadele.

OSKA abil koostatakse alates 2016. a igal aastal tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik

ülevaade ning sel aastal uuritud valdkondade tööturu koolitustellimused koos

ettepanekutega tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidustamiseks. 2017. a

alustatakse põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste tulevikuprognoosi

aruteludega.

Kõrghariduse bakalaureuseõppes on põllumajandus- ja metsanduserialadel viimasel neljal

aastal (2012/13–2015/16) lõpetajaid 393, magistriõppes 219, lisaks 171 veterinaari.

Toiduainetetöötluse ja -tootmise erialadel on kolme aastaga lõpetanud 345 noort.66

Erialasele tööle asunuid on oluliselt vähem, kui oleks vaja ainuüksi vanaduse tõttu hõivest

lahkujate asendamiseks, kuid võrreldes teise haridustaseme puudujäägiga ei ole erinevus

nii suur.

Eesti inimarengu aruandest selgub, et ehkki Eesti tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud, siis

areneva majanduse olukorras inimeste teadmised ning oskused aeguvad kiiresti. Eesti

kulutab töötajate täiend- ja ümberõppele kordi vähem kui arenenud tööstusriigid.

Madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osalemises elukestvas õppes on meil

vahe kaheksakordne, mis on Euroopa suurim erinevus. Samas pole majanduses kõrgema

tootlikkuse saavutamine ilma olemasoleva tööjõu täiend- või ümberõppeta võimalik.

Eestis on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 5 aastaga stabiilselt

kasvanud67

. Oluline kasv toimus 2010. aastal, kui kolmanda taseme haridusega inimeste

66

Andmed haridussilm.ee 67

Ülevaade „Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015“ eesmärkide täitmisest 2013. aastal

http://www.valitsus.ee

146

osakaal jõudis 39,7%ni (Euroopa Liidu keskmine oli 34%), 2013 aastal oli vastav näitaja

41,1%.

Eestis oli 25–64-aastaste täiskasvanute osalemine elukestvas õppes aastatel 2001–2006

ühtlaselt vahemikus 4–7%. 2012. aastal tõusis täiskasvanute elukestvas õppes osalejate

osakaal 12,9%-ni, mis on seni kõigi aegade kõrgeim tulemus. 2013. aasta vastav näitaja oli

12,5% ning 2014. aasta on näidanud võrreldes 2012. ja 2013. aastaga väikest langust, olles

vastavalt 11,5%. 2015. aasta vastav näitaja on 12,2 %, 2016. aasta andmed laekuvad

hiljem.

Tööandjatepoolse oskuste nõudluse ja vanema elanikkonna oskuste taseme vahel valitseb

ebakõla, mistõttu on vajalik ka töötavate inimeste teadmiste ajakohastamine. Lähtuvalt

eeltoodust on vaja pakkuda täiskasvanutele, kes tegelevad põllumajandus-, kalandus-,

toidu- ja metsandusküsimustega, võimalusi koolitustel osalemiseks, et parandada seeläbi

sektori töötajaskonna konkurentsivõimet tööturul.

Üheks lahenduseks oleks kindlasti lastele, noortele tutvustada ja propageerida maaelu ja

põllumajandusvaldkonda tervikuna juba varakult. Oluline lahendus sektorile oleks

ümberspetsialiseerumine, nt tööotsijaid võiks suunata õppima sektorile vajalikke erialasid,

mille eelduseks on tihe koostöö erinevate organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega. Seetõttu

on vajalik pöörata senisest veelgi rohkem tähelepanu õpingute katkestamise ennetamisele

ja elukestva õppe raames haridustee jätkamise võimaldamisele.

Maamajanduslikku kõrgharidust on võimalik omandada Eesti Maaülikoolis. Ülikoolil on

võtmeroll andmaks kvalifitseeritud tööjõule vajalikke kompetentsusi säästvate

tehnoloogiate kasutamiseks ning hoiakuid jätkusuutlikuks ning keskkonda vähim

haavavaks professionaalseks tegevuseks. Maamajandusliku kõrghariduse poolelt jääb

hetkel puudu praktilisest töökogemusest, mille olulisust rõhutavad eeskätt tööandjad.

Rohkem oleks vajalik juurutada ka kaasaegseid õppemeetodeid sh e- õpet ning püüda

noori paremini kurssi viia põllumajandusajalooga ning kaasajal põllumajanduses toimuvaga.

Kõrvuti noorte inimeste tööeluks ettevalmistamisega lasub Maaülikoolil vastutus

põllumajandusteadlaste ja -õppejõudude järelkasvu tagamise eest Eestis. Tulevasest

konkurentsivõimest rääkides on haridusega lahutamatult seotud innovatsioon ning uue

tehnoloogia ja tehnika rakendamine.

Praktikatoetuse üldeesmärk on osaliselt hüvitada põllumajandustootjale ja

põllumajandustoodete töötleja ettevõttes toimuva õpilase/üliõpilase praktika juhendamise

ja korraldamise kulud. Toetus on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kes võtavad praktikale

õpilase/üliõpilase, kes õpivad statsionaarses õppes ja täiskoormusega.

Praktikatoetuse maksmine ettevõtte poolsetele juhendajatele tõstab ettevõtete huvitatust ja

ettevõtetes toimuvate praktikate toimumise arvu, mille tulemusena saavad õpilased ja

üliõpilased parimat ja ajakohast praktikat, mis omakorda tõstab väljaõppe kvaliteeti.

Oluline on tagada kvaliteetne praktika põllumajandusvaldkonna ettevõtetes ning hariduse

senisest paremat seostamist tööturuga. Ettevõttes läbiviidud praktika suurendab

tööandjate osalust kutse- ja kõrgharidusõppe kujundamisel ning nii vastavad ka

koolilõpetajate oskused paremini tööturul nõutavale.

Praktika paremaks korraldamiseks on oluline tihe koostöö ettevõtete ja nende

esindusorganisatsioonide, õppeasutuste vahel. Praktikatoetust on makstud alates 2002.

aastast. 2016. aastal esitati kokku praktikatoetuse taotlemiseks 77 taotlust, millest

147

nõuetekohaseid taotlusi oli 74. Nõuetele ei vastanud 3 taotlust. Praktikal osales 156

praktikanti.

Noortele korraldatakse põllumajandusvaldkonnas ka mitmeid kutsevõistlusi:

rahvusvaheline noorte künnivõistlus, noortaluniku kompleksvõistlus ja nooraednike

kutsevõistlus. Oluline on jätkata nimetatud tegevustega, mille eesmärgiks on põllu- ja

maamajandusvaldkonna erialade propageerimine noortele, kus õpilased/üliõpilased

saavad võrrelda oma teoreetilisi ja praktilisi oskusi ning suunduksid õppima põllumajandus

erialadele ja siduma end maaeluga.

Põllumajandustootja asendamise toetuse eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele

võrreldes teiste ettevõtjatega võrdsed võimalused töö- ja puhkeaja korraldamiseks. Toetus

võimaldab põllumajandustootja puhkuse ja haiguse ajal saada oma ettevõttesse asendaja.

Asendusteenust ei ole võimalik Eestis rakendada ilma riikliku toetuseta, sest väiksematel

põllumajandustootjatel, eriti loomakasvatusega tegelevates ettevõtetes, ei ole võimalik

kasumlikult majandada, kui puhke- või haiguspäevade saamiseks palgatakse lisatööjõudu,

ja paljud väiksed põllumajandustootjad töötavadki ilma puhkuseta.

Asendusteenistus käivitus 2007. aastal. järk-järgult on lisandunud võimalus kasutada

asendusteenust eelkooliealise lapse põetamise, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ning surma

korral. 2016. aastal osutati asendusteenust 5272 päeva ulatuses ja teenust kasutas 155

põllumajandusettevõtet.

Põllumajandustootja asendusteenuse vajadus on suurem, kui teenuse osutaja saab pakkuda.

Raamlepinguid on sõlmitud üle 400 ettevõtjaga, hinnanguliselt võiks vajadus olla

mahuga ca 8000 päeva. Enim mõjutab asendusteenuse kasutamist asendajate võimekus

ning tagatav piisav töötasu. Põllumajandustootja asendamine tähendab füüsiliselt rasket

tööd pidevalt muutuvates tingimustes (erinevad ettevõtted) ja tihti kodust kaugel. Toetuse

määr on olnud sama alates aastast 2008.

Teadmussiire

Arvestades, et teatud teadmisi on vaja pigem ühiskonnale kui tootjatele nende otseseks

majandustegevuseks, on vajalik tagada selliste teadmiste soodne ja lihtne kättesaadavus.

Valdkonna ettevõtjaid ja töötajaid tuleb koolitada ka teemades, mis puudutab avalikke

huve ning mitte ainult nende erahuve. Teisalt on ka teemasid, mis peaksid olema senisest

paremini suunatud, et aidata kaasa sektorite keskkonnateadlikkuse ja konkurentsivõime

parandamisele.

Tähelepanu on vaja pöörata nii päevakajalise info edastamisele kui baaskoolitustele.

Vajadust tuntakse koolituste järgi vähemlevinud tegevussektorites (nt kitse- ja

linakasvatus) ning jätkuvalt oodatakse ettevõtlus- ja juhtimiskoolitusi. Järjest enam

tuntakse puudust praktilistest koolitustest.

Erinevad koolitus- ja teavitustegevused peaksid mh hõlmama nii majandamise kui

keskkonnateadlikkuse ja toiduohutusega seotud küsimusi. Teatud teemade teavitamise

efektiivsemaks käsitlemiseks toetatakse pikaajaliste teadmussiirde programmide

elluviimist. Eraldi tähelepanu pööratakse keskkonnateemadele, nt kliimat ja keskkonda

säästvad põllumajandustavad, kliimamuutustega leevendamine, taimekaitsevahendite

kasutamine, elurikkus ja veekaitse, veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ jm.

2015. aastal algatati teadmussiirde pikaajalised programmid 7 valdkonnas: aiandus;

loomakasvatus; mahepõllumajandus; taimekasvatus; toiduohutus; ühistegevus; ning

põllumajanduspoliitika abinõude rakendamine. Programmi rakendamise tulemusel väheneb

tegevuste kattuvus, paraneb tegevuste rahastamise ja kompetentsi väljaarendamine.

Programmi elluviija kujuneb nn teadmussiirde keskuseks. 2016. aastal alustasid

148

tegevustega põllumajanduspoliitika, mahepõllumajanduse, taimekasvatuse ja aianduse

programmid.

2.11 Põllumajandustootjate nõustamisteenus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1306/2013 kohaselt on EL

liikmesriikidel kohustus tagada nõustamissüsteem põllumajandustootjate nõustamiseks.

Nõustamissüsteem peab hõlmama vähemalt kohustuslikke majandamisnõudeid ning maa

heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardeid; samas soovitatakse

hõlmata mitmeid kliimat ja keskkonda säästvaid teemasid.

1. juulil 2015. aastal allkirjastasid Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise

Sihtasutus käsunduslepingu, mille kohaselt on perioodil 2014–2020 toetatava

nõustamisteenuse osutajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Maaelu Edendamise

Sihtasutuse nõuandeteenistus koondab põllumeestele ja maaettevõtjatele nõustamisteenust

jagavaid konsulente. Nõuandeteenistus toimib lähtudes nõustamissüsteemist, millel on

üleriigiline struktuur ning mille põhieesmärgiks on tagada nõustamine, täiendkoolitused ja

teabe levitamine põllumajanduse ning maaelu valdkonnas. Nõustamise kvaliteedi

tagamiseks korraldatakse kutse andmist kutsekvalifikatsiooni raamistiku alusel. 20.

jaanuari 2017. a seisuga oli Eestis kutsetunnistust omavaid konsulente 153, kellest osa on

omandanud kutse kahes või enamas valdkonnas. Kutsetunnistusi on välja antud 171 (sh

metsandus), Maamajanduse valdkonnas oli kehtiva kutsega konsulente 43, loomakasvatuse

valdkondades 23, taimekasvatuses (sh aiandus) 29; metsamajanduse valdkonna konsulente

oli 45 ja kogukonna arengu valdkonnas 4. Kutsega keskkonnakaitse ja loodushoiu

konsulente on vaid üks ning see ei ole piisav. Selleks, et konsulent saaks oma klientidele

kasulik olla, peab ta omama märkimisväärseid teadmisi ning pikaajalisi ja mitmekesist

praktilist kogemust. Seetõttu ei saa konsulentide juurdekasvu osas lootma jääda ülikoolide

värsketele lõpetajatele, vaid suurema osa vajalikest teadmistest ja eeskätt praktikast peab

uutele konsulentidele kättesaadavaks tegema spetsiaalsete koolituste, praktika abil,

kaasates ka teadlaseid ja praktikuid. 2016. aastal alustati konsulentide koolitamiseks

vajalike hangete korraldamisega järgmistes valdkondades: loomakasvatus konsulendile,

aiandus mitteaianduskonsulendile, mentorluse baaskursus, taimekaitse aluskoolitus,

loomakasvatus, taimekasvatus, keskkonnakaitse ja loodushoiu täienduskoolitus,

nõustamismetoodika konsulendile, aiandus mitteaianduskonsulendile. 2017. aastal lisandub

põllumajandusettevõtte juhtimine konsulendile ja konsulendi täienduskoolitus.

149

Joonis 17. Individuaalnõuande toetuse taotluste või nõustamisteenuste arv Allikas: Maaeluministeerium

Üldistel hinnangutel on teave ja nõustamisteenus erinevates valdkondades kättesaadav

asjahuvilistele, kes seda otsida tahavad. Nõustamisteenuse mittekasutamise peamised

põhjused on kõrgetasemeliste nõustajate hõivatus ning põllumajandustootjate vähene

teadlikkus nõustamissüsteemi võimalustest. Ehkki erinevad teenuste kasutajate uuringud

on näidanud kõrget rahulolu nõustamisteenuste kvaliteediga, on nõustamissüsteemis veel

arenguruumi.

Nõustamisteenuseid toetatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmest 2

„Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“, mille eesmärk

on nõustamisteenust pakkudes aidata kaasa põllumajandusega tegelevate majapidamiste

või ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele või tulemuslikkuse tõhustamisele. Meetme

abil toetatakse nii individuaalse nõustamisteenuse kasutamist kui nõustajate koolitamist.

Toetatavate nõustamisteenuste osutajaks valiti riigihanke menetluses Maaelu Edendamise

Sihtasutus. Hanke tingimustes lähtuti eesmärgist tagada kvaliteetse nõustamisteenuse

kättesaadavus põllumajandustootjatele – selleks peab hanke võitja tegema koostööd

teadus- ja arendusasutustega ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega,

tagama konsulentide koolitamise, arendama välja uusi nõuandetooteid jms.

2.12 Põllumajandusteadus- ja arendustegevus

Tegevusvaldkonnapõhised teadusuuringud aitavad siduda põllumajandussektorit otse

tarbijate vajaduste ja nõuetega tõstes sealjuures kohalike toodete väärtust, parandades

ühiskonna suhtumist põllumajandusse ning õpetades inimesi hindama põllumajanduse rolli

puhtama keskkonna ja inimese hea tervisliku seisundi säilitamisel.

2011. a toimus esmakordselt põllumajandusvaldkonna taime- ja mullateaduse

sihtevalveerimine, mille eesmärgiks oli saada teavet nimetatud teadusvaldkonna taseme,

tulemuslikkuse ja mõju kohta. Kui eelnevatel aastatel on korralisel evalveerimisel iga

teadus- ja arendusasutuse tegevust vastavas valdkonnas evalveeritud eraldi, siis seekord

evalveeriti kogu valdkonda, mis andis hea ülevaate just põllumajanduse taime- ja

mullateadusega tegelevates asutustes toimuvast. Evalveerimise tulemused avalikustati

150

2012. a märtsis, kus väliseksperdid rõhutasid põllumajandusteadusele senisest selgemate

ülesannete esitamise vajadust. Lisaks toodi puudusena välja teadus- ja arendusasutuste

vähene baasfinantseerimine ning huvirühmade vähene kaasatus. Järgmine evalveerimine

on planeeritud 2017. aastasse.

Nimetatud puuduste parandamiseks liideti 2013. a Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti

Maaviljeluse Instituut ning alates 1. juulist 2013. a nimetati asutus ümber Eesti

Taimekasvatuse Instituudiks. Instituutide omavahelisel liitmisel vaadati üle ja koondati

instituutide tegevusvaldkonnad ja ülesanded. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja

arendustegevuse eesmärk põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogia

valdkonnas on toetada põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet,

vähendada põllumajanduse võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja aidata kaasa

elurikkuse säilitamisele.

Põllumajandusteaduse konkurentsivõime ja efektiivsus on otseselt seotud kaasaegse taristu

ja materiaal-tehnilise baasiga, et viia läbi heal tasemel kvaliteetseid teadusuuringuid ja

tõhustada koostööd teiste asutustega, mille läbi suureneb teadlaste erialane võimekus.

Taristute olukord vajab parandamist eriti taimekasvatuse valdkonnas. Veterinaarmeditsiini

ja loomakasvatuse valdkonna teadustegevuse tehniliseks baasiks on Eesti Maaülikoolil

katsefarm Märjal.

Kuigi teadusprojektidesse on kaasatud mitmeid noorteadlasi, on eriti taime- ja

loomakasvatuse valdkonnas jätkuvalt probleeme teadlaste järelkasvu tagamisega. Hetkel

puuduvad meetmed ergutamaks noori valima põllumajandusteadlase elukutset, mis tagaks

põllumajandusteaduse ja -hariduse jätkusuutlikkuse.

Programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021”

raames koordineeritakse ja rahastatakse kahte liiki tegevusi:

• uuringud ja püsiekspertiis õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ja poliitika

kujundamiseks vajaliku teaduspõhise sisendi andmiseks;

• rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja

rahastamine, sh ühiskavandamise initsiatiivid, ERA-Net projektid ning muud

rahvusvahelised teaduskoostööprojektid.

Riiklike teadusprogrammide integreerimiseks, ühiste prioriteetide kujundamiseks ja

edendamiseks ning ühiste projektikonkursside väljakuulutamiseks on algatatud üle-

euroopalised teadusvõrgustikud ehk ERA-Netid ning muud teaduskoostöövõrgustikud:

Alates 2009. aastast on Maaeluministeerium kaasatud Euroopa Liidu

mahepõllumajanduslikesse teaduskoostöövõrgustikesse ERA-Net Core Organic II,

ERA-Net Core Organic Plus ning ERA-Net Core Organic Cofund, mille

eesmärgiks on mahepõllumajandusalase teaduskoostöö koordineerimine

partnerriikides. Eesti osales kolmes ERA-Net Core Organic II võrgustiku projektis

ning kolmes ERA-Net Core Organic Plus projektis. ERA-Net Core Organic Cofund

raames toimub projektikonkurss 2017. a esimesel poolaastal.

2014. a käivitus teaduse ühiskavandamise JPI FACCE teaduskoostöövõrgustike

ERA-Net Plus Climate Smart Agriculture (Kliimateadlik põllumajandus) ning

ERA-Net Cofund kestlik ja vastupidav põllumajandus toidu ja toiduks

mittekasutatavate toodete tootmiseks (Sustainable and resilient agriculture for food

and non-food systems - SURPLUS) tegevus. ERA-Net Plus Climate Smart

151

Agriculture raames viidi läbi Eesti jaoks edukas ühine projektikonkurss, kus Eesti

teadlaste osalusega projekt pääses rahastatavate projektide sekka väga tihedas

konkurentsis. ERA-Net SURPLUS projektikonkurss käivitus 2015. a jaanuaris, ent

seal seekord ükski Eesti teadlaste osalusega projekt edukaks ei osutunud.

2015. a liitus Eesti uue ERA-Net Cofund võrgustikuga jätkusuutliku

loomakasvatuse valdkonnas (ERA-Net Cofund SusAn) ning kavas on liituda

tõenäoliselt ka uue ERA-Net Cofund teaduskoostöövõrgustikuga jätkusuutliku

teraviljakasvatuse valdkonnas (SusCrop).

Maaeluministeerium osaleb aktiivselt Euroopa Liidu põllumajandusteaduskoostöös ja on

rahvusvaheliste organisatsioonide The European Agricultural Research Iniative

(EURAGRI) ja Standing Committee on Agricultural Research (SCAR) liige.

SCAR on ellu kutsunud erinevaid nõuandvaid töörühmi, nt. aastatel 2010-2011 osales

Eesti põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide töörühmas AKIS

(Agricultural Knowledge and Innovation Systems), misjärel jätkus töö AKIS-2 ning 2013.

ja 2014. a AKIS-3 töörühmas.

AKIS töörühma eesmärk on saada ülevaade, millised on Euroopa Liidu liikmesriikides

toimivad teadus-, nõustamis-, koolitus- ja haridus- ning muud põllumajandussektoris

teadmiste levikut soodustavad ja toetavad süsteemid. 2014. aastal jõudis AKIS töörühm

tegevuse kolmandasse faasi ning tegeleb põllumajandusliku teadmussiirde ja EIP

võrgustike küsimustega.

Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt otsustanud tegeleda Euroopa teadusruumi (ERA)

loomisega. Üheks ERA initsiatiividest on teadustegevuse ühiskavandamine.

Põllumajanduse valdkonnas on protsessi suuresti mõjutanud SCAR, koordineerides

kliimamuutuse ja põllumajanduse valdkonnas partnerriikide poolsete ettepanekute

koostamist.

Üheks tähelepanuväärseks protsessiks Euroopa teadusmaastikul on Euroopa Liidu ühiste

teadusprogrammide kavandamine. Nende peamine eesmärk on reageerida ühiskondlikele

probleemidele ja uutele katsumustele. Maaeluministeerium osaleb teaduse

ühiskavandamise initsiatiivis “Põllumajandus, toiduga varustatus ja kliimamuutused”

(Agriculture, Food Security and Climate Change JPI FACCE), mille eesmärgiks on

edendada koostööd, koostegevust ning teadlaskonna võrgustiku loomist põllumajanduse,

toiduga varustatuse ja kliimamuutuste valdkonnas.

2012. aasta juunis käivitas FACCE JPI juhtkomisjon pilootprojekti „Euroopa

põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse detailne kliimamuutuste riskihinnang-MACSUR“.

Pilootprojekt käsitleb kliimamuutuste mõjude mudeleid ning kliimamuutuste

stsenaariumide ebamäärasuse vähendamist. Pilootprojekt viiakse läbi, kasutades meedet

„FACCE Knowledge Hub”, mis hõlmab Euroopa 65 uurimisrühma 17 riigist. Eesmärgiks

on olemasolevate Euroopa mulla, kliima, loomakasvatuse, sotsiaalmajanduse ja

põllumajandussüsteemide mitmekesisust kajastavate mudelite integreerimine ja

rakendamine lähtuvalt piirkondlikest juhtumiuuringutest. Koostöö elavdab suhtlemist ja

loob sünergiat Euroopa mudeliloojate vahel. 2014. a käivitus projekti MACSUR

jätkuprojekt.

152

2012. aasta oktoobris kinnitas FACCE–JPI juhtkomisjon ühiskavandamise

teadusstrateegia, sealhulgas ka Eesti strateegia. Strateegias määratletakse viis peamist

uurimisteemat põllumajanduse, toiduga varustatuse ja kliimamuutuste valdkonnas:

• jätkusuutlik toiduainetega kindlustatus kliimamuutuste tingimustes;

• keskkonnasäästlik põllumajanduse intensiivistamine;

• kompromiss toiduainetega varustatuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi

teenuste vahel;

• kohanemine kliimamuutustega;

• kliimamuutuste leevendamine.

2013. a kinnitas FACCE JPI juhtkomisjon rakendusplaani aastateks 2014/2015.

2.13 Maapiirkondade kultuuripärand

Lai kultuuripärand on oluline arenguressurss piirkondliku eripära väljatoomiseks. 2014.

aasta alguse seisuga on Eestis on kokku 26 578 kultuurimälestisena kaitse all olevat objekti

ja 12 muinsuskaitseala, millele lisanduvad looduslikud pühapaigad. Teadaolevatest

looduslikest pühapaikadest on arheoloogiamälestistena või looduskaitseobjektina kaitse all

17,92%. Arheoloogiamälestistest 91% ja arhitektuurimälestistest 71% asub väljaspool

linnasid.

Eestile on iseloomulikud haja- ja sumbkülad. Rehielamu, mis ühendas ühe katuse alla

eluhoone ja rehe, on ainult Eestile ja Põhja-Lätile iseloomulik hoonetüüp. Lisaks väärivad

märkimist põllumajandusliku tootmise pärandit kandvad säilinud mõisahooned ning

üksikud nõukogudeaegsed ehitised (kolhoosikeskused), samuti mitmed mujal Euroopas

hävinud kultuurinähtused – muinaspõllud, ajaloolised külad ja ehitustraditsioonid, mitmed

elujõulised käsitööoskused.

Põllumajandusmaastikul on näha kasutusest kõrvale jäänud lagunenud põllumajanduslikke

tootmishooneid. Mitmed põllumajanduslikust tootmisest ja muust kasutusest kõrvalejäänud

ehitised on lagunemas ja rikuvad Eesti põllumajandusmaastike ilmet. 60% hoonetest on

vanemad kui 30 aastat. Osad nendest ei ole enam kasutamiskõlblikud ja on otstarbekas

likvideerida, et korrastada maastikku.

Kultuurmaastiku säilimise tagab ennekõike tugev kogukond. Mälestised ja

kultuuriväärtusega objektid toimivad turismimagnetina, olulisem on aga nende roll koha

identiteedi määrajana. Uue funktsiooni ja elu andmisel tuleb siiski ennekõike lähtuda

maastiku, küla või hoone ajaloolisest ning traditsioonilisest identiteedist. Oluline on tagada

objektide säilimine nende ajaloolist ilmet respekteerides. Kultuuri- ja loodusobjektide

potentsiaali rakendamist kohaliku arengu edendamisel takistavad nende tehniline

seisukord, vähene ligipääsetavus ja eksponeeritus, varustatus tugiinfrastruktuuriga, vähesed

lisateenused ja nende objektide nõrk omavaheline seotus.

2.14 Põllumajandusmuuseumid

21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi,

mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020.

Põllumajandusliku ja maaelu tutvustava ajaloo- ja maakultuuripärandi säilitamisele,

tutvustamisele ja edasikandmisele aitavad kaasa kolm riiklikku põllumajandusmuuseumi.

153

Eesti Põllumajandusmuuseum jäädvustab Eesti maakultuuri, põllumajanduslikku tootmist,

omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust, kogub ja säilitab asjakohast ainest, uurib

seda teaduslikult ning eksponeerib ja vahendab üldsusele, lähtudes teaduse ja ühiskonna

vajadustest ning huvidest, edendab kultuuriantropoloogia-, museoloogia- ja

muuseumipedagoogikaalast tööd ning säilitab ja arendab ajaloolist mõisakompleksi kui

tervikut.

Eesti Piimandusmuuseum kogub, uurib, süstematiseerib ja säilitab Eesti piimanduse

ajalugu kajastavat kultuuriväärtusega ainest, samuti vahendab seda üldsusele teaduslikul,

hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil ning tutvustab Eestis toodetud piima ja

piimatooteid elanikkonna seas. Eesti Piimandusmuuseum asub endise Imavere

Ühispiimatalituse ajaloolises muinsuskaitsealuses hoones.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum jäädvustab Carl Robert Jakobsoni ja tema perekonna

elu ning tegevust iseloomustavat ainestikku, koostöös teiste asutuste, organisatsioonide ja

isikutega kogub ja säilitab 19. sajandi teise poole talupidamist ja elukeskkonda kajastavat

kultuuriväärtuslikku materjali ning korraldab nende vahendamist üldsusele teaduslikul,

hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil.

Põllumajandusmuuseumid asuvad loodus- või miljööväärtuslikel alades.

C. R. Jakobsoni Talumuuseum asub Kurgja-Linnutaja talu looduskaitsealal, mis seab

piirangud ürituste korraldamisele ja majandustegevusele (näiteks küttepuude ja

ehituspuidu varumine on komplitseeritud, samuti metsade uuendamist ei toimu –

ehituspuitu enam pole, vajalik osta). Enamik muuseumi hoonetest on muinsuskaitse all ja

tuleb arvestada muinsuskaitse nõuetega, mis seab ehitusprojektide koostamisel pikemad

ajapiirangud – vajaklikud kooskõlastused Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametiga ning

muudab ehitustööd kallimaks.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub miljööväärtuslikus piirkonnas ning muuseum hooldab

looduskaitse alust Ülenurme (mõisa) parki. Muuseumil tuleb arvestada hoonete

renoveerimisel ja pargi hooldamisel erinõudeid.

C. R. Jakobsoni Talumuuseum korraldab igal aastal augusti viimasel laupäeval Talupäeva,

kus näidatakse mitmesuguseid talutöid – rukkikülvist rehepeksu ja leivaküpsetamiseni,

lambaniitmisest sokikudumiseni. 2016. a toimus talupäev 23. korda, külastajaid oli ca

1000.

2016. aasta Talukultuurikooli teemaks oli Vändra rahvariiete aksessuaaride ja mööbli

valmistamine.

C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peamajas asuv 1982. aastal valminud püsiekspositsioon C.

R. Jakobsoni elust ja tegevustest vajab uuendamist. Ettevalmistavad tööd ekspositsiooni

uuendamiseks on olnud maakütte panek hoonesse 2014. aastal ning 2015. aastal vahetati

peahoone katus, ehitati uued rõdud ja trepid. 2016. a renoveeriti laut. Renoveerimist

vajavad peamaja torn ja välisfassaad. Renoveerimist vajavad laut, saunamaja ja muuseumi

töökoda. Muuseum on tegutsev talumuuseum koos põllupidamise ja loomakasvatusega,

kuid selleks vajalik masinate tehnopark on nõukogudeaegne ning vajab uuendamist. 2023.

aastaks on vajalik ehitada keskkonnanõuetele vastav sõnnikuhoidla.

Maaeluministeeriumi toetusel on käivitunud haridusprogramm „Eesti toidu aastaring

talus“. Programmis osalemine ja transport on põhikooliõpilasteel ja lasteaia viimase rühma

lastele tasuta. 2016. a pälvis programm ökoturismi kvaliteedimärgise EHE ja programmis

osales 2100 osavõtjat.

2016. a külastas Talumuuseumi 32 161 inimest.

154

2016. aastal toimus Eesti Piimandusmuuseumis traditsiooniline suurüritus Piimapäev, mille

eesmärgiks on tutvustada elanikkonnale kodumaiseid piimatooteid ning propageerida

kodumaise piimatootmise ja töötlemise vajalikkust, jäädes omanäoliseks kultuurrahvaks.

Lisaks püsiekspositsioonile pakutakse külastajaile erinevaid hariduslikke programme,

sealhulgas käelisi õpitubasid – või, sõira, karaski, kohukeste ning jäätise valmistamise

protsessist kodustest tingimustes. Töötubades osales ca 4000 osalejat. Töötube viidi läbi

väljaspool muuseumi 36 erineval avalikul üritusel, suur osa neist toimus koostöös Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojaga nende poolt korraldatud teavitusprogrammis „Piim –

päeva pärl“.

2016. a avati püsiekspositsioonis uus näitus „Piimandus Nõukogude Eestis”, mis kajastab

Eesti piimatöötlemise lugu alates aastast 1840 kuni aastani 1992. Väliterritooriumil saab

vaadata kolme suurt naivistlikku müürimaali – „Piimatants”, Võieksport 1930” ning

„Karjalapse päev”.

Eesti Piimandusmuuseumi püsiekspositsioon vajab uuendamist kuna see on visuaalselt ja

tehniliselt vananenud. Vajalikud on Eesti Piimandusmuuseumi peahoone estakaadi remont

ning puuetega inimestele tualettruumide väljaehitamine, samuti kõrval- ja abihoonete

remontpargi hooldus ja territooriumi piirdeaia ehitamine.

2016. a külastas Eesti Piimandusmuuseumi 9304 inimest. Külastajate arvu suurenemine

võrreldes 2015. aastaga oli tingitud kolme suurürituse raames toimunud piletivaba

külastusvõimaluse aktiivsest kasutamisest.

Eesti Põllumajandusmuuseumi hooneid haldab alates 1. august 2016. a Riigi Kinnisvara

AS.

Maaeluministeeriumi finantseerimisel viidi läbi projekt „Toit ja tervis“ põhikooli- ja

gümnaasiumiõpilastele. Programmis osales 2016. a kokku 4560 õpilast. Programmi hõlmas

järgmisi toiduteemalisi haridusprogramme: „Eesti teraviljad ja leib meie laual“, „Lina meie

igapäevaelus“, „Mõndagi munast“, „Mesi – tervise hoidja“ „Kartuli mitu palet“. Projekti

„Eesti Toit“ eesmärgiks on väärtustada Eesti toitu, tõsta õpilaste toiduvaldkonnaga seotud

teadmisi tervisliku toitumise alast teadlikkust, õpetada neile toiduvalmistamise lihtsamaid

võtteid ning laiendada laste ja noorte teadmisi maaelu, põllumajanduse ning

toidutööstuseolemusest.

2016. a koostati uued ja ka täiendatud õppeprogrammid teemakohaste muuseumitundide

läbiviimiseks nt Rukkiküüni teravilja õpi-töötuba, Lina õpi-töötuba, Hobuse jõust

hobujõuni, Sõnad sõelaga sülessa. Kokku osales 2016. a erinevates

muuseumiprogrammides 7568 osalejat. 2016. a olid populaarsed mööbli restaureerimise

kursused, kus osales 25 inimest, puutööprogrammides osales 349 inimest ning suur huvi

oli ka käsitööprogrammide vastu.

2016. a eksponeeriti muuseumis kokku 13 näitust ning koostati 5 ajutist näitust, millest

mahukam oli muuseumi pedagoog-sepa Mart Salumaa näitus Teras ja valgus. Väljaspool

muuseumi eksponeeriti kolme näitust – Olustvere ja Teenindus- ja Maamajanduskoolis,

Kuremaa veskis ning Kostivere raamatukogus.

Muuseumi visiitkaardiks on erinevad suurüritused: tõuloomade näitus-konkursid VISS ja

Tõuloom & Tartu Sügisnäitus, Rukkimaarjapäev, Lõikuspüha ja koostöös Ülenurme

vallaga Jaanipäeva tähistamine ning koostöö erinevate organisatsioonidega. Muuseumi

155

külastajad saavad tutvuda ja suhelda loomadega (hobused, küülikud, lambad, kitsed, Eesti

vutid), mis pakub erilist elamust.

2016. aastal jätkusid ka Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajate loengud Eesti Maaülikooli

Põllumajanduse- ja Keskkonna Instituudi põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise

ning Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi loomakasvatuse eriala I kursuse

üliõpilastele. Toimusid vabaainete loengud ja seminarid teemadel „Mesi – tervise hoidja“

ja „Rukkileib meie toidulaual“, toiduainete taimne toore. Kokku osales õppetöös 152

üliõpilast.

Eesti Põllumajandusmuuseumis teostati 2016. aastal ekspositsioonihoone nr 8 (endine laut)

I ja II korrusevahelise tuletõkketsooni ja metalltrepi ehitus ning ekspositsioonihoone nr 8

renoveerimist jätkab Riigi Kinnisvara AS (lifti paigaldamine ja trepi ehitus), tagades

ligipääsetavuse hoone II korrusele planeeritava üle 7000 museaali sisaldava avatud

fondiekspositsiooni külastamiseks.

2016. aastal alustati ettevalmistustöid Rahvusvahelise Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsiooni XVIII kongressi CIMA2017 „Traditions and Change – Sustainable Futures“ ettevalmistustöödega, mis toimub 10.–16. mail 2017. a Projektitaotlus leidis rahastust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside „ programmist 30000 euroga. Maaelumuuseumide ees seisab raske ülesanne: hoida elus hindamatu väärtusega minevikku ning samal ajal minna kaasa kiirete muutustega.

2016. a külastas Eesti Põllumajandusmuuseumi 67 066 inimest.

Tulenevalt valitsussektori asutuste analüüsi muuseumide fookusvaldkonna tegevustele

alustas Maaeluministeerium 2016. a muuseumivaldkonna ümberkorraldamise raames

kaardistama ka ministeeriumi haldusalas olevate muuseumide hetkeolukorda

(http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/).

2.15 Kohalik algatus

Aastatel 2016–2018 toimuvad muutused Eesti haldusterritoriaalses korralduses.

Haldusreformi eesmärk on võimestada kohalikke omavalitsusi pakkumaks kvaliteetsemaid

ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid. Kuna uue kohaliku omavalitsuse üksuse

miinimumsuuruseks on vähemalt 5000 elanikku, siis sellest tingituna paljud kohaliku

omavalitsuse üksused liituvad. Liitumisega kaasneb väljakutse kohalikele kogukondadele –

kuidas vältida ääremaastumist, mistõttu suureneb vajadus kohaliku kogukonna aktiivsuse

järele. Juba praegu teevad era- ja avalik sektor kohaliku piirkonna võimaluste kasutamise

eesmärgil koostööd ning seda tuleb veelgi tugevdada. Olukorras, kus elanike arv on väike

ja ettevõtlus üldjuhul väherentaabel, on oluline kohaliku kogukonna tugevus.

Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis maa-asulates 32,6% elanikest, so 439 879 inimest.

2016. a märtsi seisuga on Eestis 1171 külavanemat ja nendega on kaetud 1363 maa-asulat,

mis moodustab 29 % maa-asulate üldarvust. Külavanemaga maa-asulates on registreeritud

122 665 elanikku so 27,9% maa-asulate elanikest. (Uuring Külavanemate roll kohaliku

kogukonna arengus ja selle dünaamika 2016, Rahandusministeerium/Riigikantselei/Eesti

Külaliikumine Kodukant. Uuringu läbiviija Rivo Noorkõiv). Külavanemad on oluline

http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/

156

ressurss maaelus ning neid tuleks aktiivsemalt kaasata kogukonna huvikaitse teostamisel ja

kogukondade esindamisel kohalikes omavalitsustes võimu ja arendustegevuste teostamisel.

Kõiki kohaliku elu iseärasusi ja vajadusi ei ole võimalik hinnata ega lahendada riigi

tasandilt ja ühe mudeli järgi. Teatud juhtudel on otstarbekas lahendada kohaliku tasandi

probleeme kohaliku algatuse kaudu, edendades sel eesmärgil erinevate sektorite koostööd.

2016. a seisuga on Eestis moodustatud 26 kohalikku tegevusgruppi, kes on

programmiperioodiks 2014–2020 välja töötanud oma piirkonna strateegia ja tegelevad

selle rakendamisega. Strateegia ettevalmistamisse kaasatute, sealhulgas strateegia

koostamiseks vajalike koolituste, ürituste ja uuringute läbiviimises osales kokku 15117

inimest ehk 3,03% kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkonna elanike arvust. Kohalikud

tegevusgrupid hõlmavad Eesti territooriumist ca 42 900 km2

ja ligi 500 000 inimest.

Elanikkonna vähenemine on jätkuvalt väljakutse, mis joonistub välja perioodiks 2014–

2020 väljatöötatud kohalike tegevusgruppide strateegiatest. Kuna üks oluline maapiirkonda

elama jäämise põhjus on seal tegutsevad ettevõtjad ning nende poolt pakutavad ja loodavad

töökohad, siis on suurem rõhk LEADER tegevusgruppide strateegiates sel perioodil

pandud just ettevõtluse soodustamisele. LEADER-meede aitab kaasa maapiirkonna

majanduse mitmekesistamisele, kuna soodustab uudsete lahenduste kasutuselevõtmist.

2016. aasta lõpuks oli LEADER-meetmes heakskiidetud ligikaudu 700 projekti, millest

umbes 15% on suunatud spordi- ja vabaaja tegevuste arendamiseks, 11% kultuuripärandi

hoidmiseks, 9% maaturismi arendamisele ja 10% piirkonna elanikele teenuste, sh

vabatahtliku päästeenistuse arendamisega seotud projektid.

Avaliku ja erasektori koostöös ja kohalikke elanikke kaasates väljatöötatud strateegia

meetmed suunavad vahendid parimal viisil piirkonna kitsaskohtade lahendamisele.

Tänu Leader lähenemisele on kohalikud elanikud ja erinevad sektorid hakanud senisest

enam strateegiliselt mõtlema oma piirkonna arengu üle ja piirkonda vaadatakse kui

tervikut. Leader lähenemise rakendamine on kaasa aidanud kolmanda sektori kasvule ja

sotsiaalse tegevuse mitmekesistamisele maapiirkondades. Kohalikud tegevusgrupid on

panustanud kõikide sektorite koostööle. 2016. aasta lõpu seisuga oli kohalikes

tegevusgruppides 1857 liiget.

Aastatega on kasvanud pikaajaliselt (enam kui kümme aastat) tegutsevate MTÜde arv ning

MTÜde roll ettevõtluse ja maamajanduse edendaja ja arendajana, mis ühtlasi näitab

maapiirkondades tegutsevate MTÜde jätkusuutlikkust ja orienteeritust tulevikku.

Kohalike tegevusgruppide tugistruktuurina tegutseb muude ülesannete kõrval

maaeluvõrgustik.

2.16 Regionaalprogrammid

Seniste tendentside alusel on põhjust eeldada, et Eestis jätkub ka järgnevatel aastatel

rahvastiku koondumine ennekõike suurematesse linnadesse ja nende lähivaldadesse ning

asustussüsteemi siseste proportsioonide muutumine väiksemate keskuste ja ääremaa

kahjuks (Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs).

Vabariigi Valitsuse 29. mai 2015. a korraldusega nr 231 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2015–2019“ anti Maaeluministeeriumile üle maaelu arendamise

eesmärgil rakendatavad regionaalprogrammid – Setomaa ja Peipsiveere arenguprogramm

(edaspidi programmid) ning Võro ja Mulgi arendustoetused.

157

Programmipiirkondi iseloomustavadki ääremaastumisega kaasnevad probleemid:

töökohtade vähesus ja rahvastiku väljaränne. 2479,81 ruutmeetril (Setomaa 615,05 m2 ja

Peipsiveere 1864,76 m2) elab 2016. aasta seisuga vastavalt Setomaa arenguprogrammi

piirkonnas (hõlmab Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnas ning Meremäe ja Misso

valda Võru maakonnas) 3924 elanikku ja Peipsiveere programmi piirkonnas (hõlmab

Alajõe, Iisaku, Lohusuu ja Tudulinna valda Ida-Viru maakonnas, Mustvee linna, Pala ja

Kasepää valda Jõgeva maakonnas, Kallaste linna, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare,

Peipsiääre ja Alatskivi valda Tartu maakonnas ning Räpina valda Põlva maakonnas) 12

909 elanikku (Statistikaamet). Programmide otsene eesmärk on säilitada kohaliku

kogukonna elujõulisus, suurendada kohapealset ettevõtlusaktiivsust ja turundada

piirkonda. Programmid on kooskõlas ka Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020

eesmärgiga toetada kõnealuste piirkondade omanäolisust tugevdavaid tegevusalasid ja

kohaturundust arvestades piirkondade eripära.

Kohaliku tasandi peamisi arenguvajadusi ja probleemkohti programmipiirkonnas tunnevad

kõige paremini kohalikud elanikud. Seetõttu on otsustustasand viidud kohalikule tasandile

ehk programminõukogu, kes valib rahastatavad projektid koosneb kohaliku olustikuga

kursis olevatest isikutest (maavalitsuste, kohaliku omavalitsusüksuste ning kohalike

ettevõtjate ja ühenduste esindajad). Programme rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest.

Täpsemad nõuded programmide rakendamiseks sätestatakse maaeluministri käskkirjaga.

Programmide raames toetatakse programmipiirkonnas tegutsevaid MTÜsid, sihtasutusi ja

kohaliku omavalitsuse üksusi. Piirkonnas tegutsevad MTÜd koondavad erinevaid

ettevõtjaid ja kohalikke elanikke, misläbi suureneb koostöö erinevate ühiskonnagruppide

vahel. MTÜd esindavad kõnealust piirkonda (laiemas vaates ka kogu Eestit) välisriikide

messidel ja pärimuskultuuri üritustel ning korraldavad piirkonnas eriilmelisi üritusi, mis

tõstavad piirkondade turismipotentsiaali. Setomaa arenguprogramm hõlmab ka

allprogrammi „Noored Setomaale“, mille kaudu saavad toetust taotleda piirkonnas elavad

21–40 aastased noored oma elamistingimuste parandamiseks. Kohaliku omavalitsuse

üksused kasutavad toetust enamasti ühiskasutatavate hoonete seisukorra parandamiseks.

Sellised tegevused loovad kaudselt eeldusi ka töökohtade tekkeks ja soodustavad kohaliku

algatuse aktiivsuse tõusu.

Setomaa arenguprogrammi raames toetati 2016. a 30 projekti (nt kohaliku käsitöö

tutvustamine, ürituste korraldamine jpm). Peipsiveere programmi raames toetati samal

aastal 25 projekti (kirikute renoveerimine, vanausuliste pärandi säilitamine, ürituste

korraldamine jms).

Võro ja Mulgi arendustoetused on toetused, mida antakse Vana-Võromaa ja Mulgimaa

arenguprogrammide ettevalmistamiseks kohapeal, sest Kagu-Eesti tegevuskava 2015–

2020 rakendusplaani punkt 2.1.2 kohaselt nähakse vajadust käivitada Vana-Võromaa Uma

programm ja Mulgimaa arenguprogramm, et toetada pärandkultuuriettevõtlusega seotud

tegevusi, mis olemasolevatest toetusmeetmetest ei ole abikõlbulikud.

2.17 Hobumajandus

Hea ülevaate Eesti hobumajanduse hetkeolukorrast ja arengupotentsiaalist annab Tartu

Ülikooli 2016. aasta lõpus valminud uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti

hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-

hobumajandus.pdf). Uuringus tuuakse välja, et kõiki hobusega seotud majanduslikke

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-hobumajandus.pdf

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-hobumajandus.pdf

158

tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobumajandussektorina.

Hobumajandussektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja

panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega

panustab hobumajandussektor mitmetesse erinevatesse majandussektorisse, näiteks

rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, ja tervishoidu.

Hobumajandussektorisse võib lugeda kõiki tegevusi, mis on seotud hobustega.

Hobumajandussektor annab Euroopas tööd ligikaudu 400 000 inimesele ja 6 miljonile

hobusele. Arvestades hobumajanduse nii otseste kui kaudsete mõjudega selgub erinevate

riikide kogemusest, et iga 3–10 hobuse kohta luuakse üks töökoht. Hobustega karjatatakse

Euroopas 6 miljonit hektarit püsirohumaid. Sektori majanduslik maht koos seotud

valdkondadega on Euroopas 100 miljardit eurot aastas. Seega on hobumajandussektoril hea

potentsiaal ka Eesti maapiirkonnas töökohtade loomiseks ja põllumajandusele

alternatiivsete tegevuste pakkumisel ning põllumajandusmaa väärindamisel. Eestis on ligi

125 000 hektarit põllumajandusmaad, mida hoitakse üksnes heades põllumajandus- ja

keskkonnatingimustes ning mida aktiivselt põllumajandustootmiseks ei kasutata.

Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport,

hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus,

hobuturism, hipoteraapia.

Uuringust selgub, et Eesti hobumajanduses tehti 2015. aastal kulutusi hinnanguliselt 45

933 007 euro väärtuses, mis moodustab ligikaudu 10% Eesti primaarsektori

kogutoodangust ning kogu sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 0,2–0,3 protsenti.

Samas on hobumajandus Eestis väga killustunud, mida võib pidada üheks peamiseks

teguriks, mis on seni hobumajanduse ühtset arengut takistanud. Et arutada sektori

kitsaskohti ja meetmeid olukorra parandamiseks moodustas ministeerium 27.12.2012

hobumajanduse nõuandva nõukogu. Killustatuse vähendamiseks ning hobumajanduse

arendamiseks loodi 2015. aasta alguses Eesti Hobumajanduse Liit, mis hõlmab hobuste

kasvatusega seotud organisatsioone ning teisi hobumajanduse huvigruppe. Hobumajanduse

areng võib avada võimaluse ka kvaliteetsete hobuste ekspordi oluliseks suurendamiseks.

Eestis oli hobuste arv kõrge esimese vabariigi ajal – 1939. aastal oli riikliku statistika

kohaselt Eestis ligi 219 000 hobust. Pärast seda on hobuste arvukus pikka aega olnud

langustrendis, jõudes madalpunkti 2000. aastal, kui Eestis oli 3600 hobust. Viimastel

aastatel on hobuste arvukus olnud tõusuteel – 2015. aastal oli Eestis üle 10 000 hobuse.

159

3. Kalanduse tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs


Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus.

3.1 Valdkonna rakenduslik hetkeseis

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks on loodud Euroopa

Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi vahendite kasutamiseks on koostatud EMKF

2014–2020 rakenduskava, mille raames on kavas kalandussektorisse ja rannapiirkondade

arengusse suunata koos Eesti poolse kaasfinantseerimisega ligi 130 miljonit eurot.

Jätkusuutliku kalapüügi arendamiseks on planeeritud ligi 26 miljonit eurot, vesiviljeluse

arendamiseks ligi 17 miljonit eurot, kalandusandmete kogumiseks ja järelevalve

tõhustamiseks ligi 14 miljonit eurot, rannapiirkondade arendamiseks 28 miljonit eurot,

kalandustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks ligi 32 miljonit eurot ning

merenduspoliitika rakendamiseks ligi 3 miljonit eurot.

2011 aastal alustanud Kalanduse Teabekeskuse projekt oli edukas, mistõttu nende tegevus

jätkub ka perioodil 2016–2022 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) meetmete

„Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ ja „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus“

raames, ühendades endaga nüüd ka Maamajanduse Infokeskuse kalandusvõrgustiku büroo

tegevused. Perioodil 2016–2022 on Teabekeskuse peamisteks ülesanneteks: teadus- ja

arendusasutuste, kalandussektori ja vesiviljelussektori ettevõtjate, neid koondavate

organisatsioonide ning riigiasutuste vahelise koostöö soodustamine; kalamajandusalase ja

vesiviljelusalase teabe, sealhulgas oskusteabe, nõustamise ja heade tavade levitamine ning

kalandussektori ja vesiviljelussektori ettevõtjate majandustegevusega seonduvate

koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamine, selleks et soodustada kalandussektori

konkurentsivõimet ning sektori säästva- ja teadmistepõhise majandamise kasvu.

Kalanduse andmete kogumise ja analüüsi valdkonnas jätkub kalapüügiandmete

elektroonilise raporteerimise süsteemi (nii kliendirakenduse, kutseliste rannakalurite

püügirakenduse, veebiliidese – st Kalanduse infosüsteemikutselise kalapüügi registri kui

ka analüüsikeskkonna Business Objects) pidev arendamine.

Arendusvajadused tulenevad nii Euroopa Liidus tehtavatest elektroonilise püügipäeviku,

kala esmakokkuostu/üleandmise/transpordiga seonduva dokumentatsiooni ja

kalalaevaregistri andmekoosseisude ja andmevahetusprotseduuride täiendustest,

rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ja kolmandate riikide nõuetest, kui ka

siseriiklikest kalanduse püügikorralduse, järelevalve, andmekogumisprogrammi ja

teadustöö vajadustest.

Andmete esitamisel tuleb järjest enam ära kasutada tänapäevaseid tehnilisi lahendusi (nt

püügiandmete esitamine nutiseadmetes). Kutselistel rannakaluritel on võimalik oma

püügiandmeid esitada läbi nutirakenduse, milleläbi paraneb andmete ristkontrolli võimekus

ja esmakokku andmete sisestamise koormus.

Kalalaevade riikliku registri osas tehtavad arendused võimaldavad operatiivsemalt ja

täpsemalt pidada arvestust registreeritud kalalaevade püügivõimsuste üle Euroopa Liidu

seadusandluse uuenevaid nõudeid silmas pidades.

Ühistegevuse ning ühishuvide arendamist läbi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

rakenduskava sisaldab prioriteete, mis on suunatud tootjaorganisatsioonidele ja

rannapiirkondade arengule. Toimub uuenenud Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitikas

160

rakendamine. Lisaks osaletakse rahvusvaheliste organisatsioonide töös (nt OECD,

EUROFISH).

3.2 Kalapüük, kalavarud ja kalakasvatus

Eesti kalandussektor kasutab Läänemere ja sisevete kalavarusid, samuti on Eestil

juurdepääs Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja NEAFC) ning Edela-

Atlandi kalaressurssidele. Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalavarude seisundit hindavad

rahvusvahelised teadusorganisatsioonid. Sõltuvalt kalavarude olukorrast on nii seniseid

püügivõimalusi kärbitud või suurendatud kui ka avatud uusi püügivõimalusi Eesti

kalalaevadele. Sisevete kalavarude olukord sõltub eelkõige püügikoormusest ning

keskkonnatingimustest kui ka järelvalve tõhususest.

Kalalaevastikku kuulus 2016. aasta lõpu seisuga 36 Läänemerel kalapüügiga tegelevat

traallaeva, 5 kaugpüügilaeva Atlandi ookeanil ning 1516 Läänemerel rannapüügis

kasutatavat kalapaati ja 483 sisevete kalapaati.

Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nii kiluvaru kui ka

Liivi lahe ja Läänemere avaosa räimevaru majandatakse 2015. aasta seisuga maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tasemel. Ebarahuldav on lõhevaru seisund. Seoses muutustega

Läänemere tursavaru olukorras, mille kohta ei ole teadlased põhjuseid leidnud,

Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu 2015. aastal analüütilist hinnangut Läänemere

tursavarude olukorra kohta meile lähimas tursapüügipiirkonnas ei andnud. Rannapüügil

püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest,

tuulehaug särg ja vimb. Samuti püütakse koha, hõbekokre ja haugi. Peamisteks

püügivahenditeks on mõrrad, nakkevõrgud ja õngejadad.

Kutseline kalapüük sisevetest toimub arvestataval määral Peipsi järvel ja Võrtsjärvel.

Kokku püüti sisevetel 2016. aastal 308,729 tonni kala. Peamisteks püügikaladeks on

ahven, latikas, koha, särg, ja haug. Püügivahenditeks on nakkevõrgud, mõrrad, ja Peipsi

järvel ka põhjanoodad. Lisaks püütakse arvestatavas koguses silmutorbikute ja

silmumõrdadega jõesilmu eelkõige Narva jõest.

Läänemerest püüti 2016. aastal kutseliste kalurite poolt kokku 60 524 tonni kala, millest

19,15% moodustab püük rannapiirkonnas. Läänemetest püüti 2016. aastal põhiliselt räime

(55,79%) ja kilu (39,14%). Sealhulgas rannavetest püütud kalast moodustas räim 76,47%.

Lisaks sisevete ja Läänemere kalapüügile teostatakse kalapüüki ka Atlandi ookeanist

(kaugpüük). 2016. aastal moodustas kaugpüük Eesti kutselisest kalapüügist 19,90%.

Vesiviljelussektoris rakendatavate meetmete eesmärk on olnud siseturuvajaduse ulatuses

kalakasvanduste arendamine. Perioodi 2007–2013 lõpul näitas vesiviljelustoodangu

müügimahtude kasv järk-järgulist tõusu. Viimastel aastatel on vesiviljelustoodangu

müügimaht hakanud kasvama, olles keskmiselt 800 tonni ning ühtlasi on need näitajad

taasiseseisvunud Eestis ka suurimad. Eesti vesiviljelustoodangu müügimahtude tõusu on

soodustanud ka Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meetme 2.1

„Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel rekonstrueeriti olemasolevaid kasvandusi,

tehnosüsteeme ning alustati täiesti uute vesiviljeluskasvanduste rajamist. 2014. aasta

lõpuks toimus meetme 2.1 raames neli taotlusvooru.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020 (EMKF) on jätkusuutliku ja

ressursitõhusa vesiviljeluse edendamisel rõhuasetus pandud uuendusmeelsusele, tootmise-

ja töötlemise kvaliteedi tõstmisele, energiaefektiivsusele, inimkapitali ja suhtevõrgustike

161

edendamisele, vesiviljelusalade potentsiaali suurendamisele ning töötlemise ja turustamise

edendamisele.

Eesti kalandusettevõtete investeerimisvõimekuse suurendamiseks rakendas Euroopa

Kalandusfondi korraldusasutus 2012. aasta lõpust alates finantskorraldusvahendit

Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Kuna Eesti kalandussektoris tegutsevatel väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime ning sageli puudub

bilansile tuginev krediidireiting ning finantsvahendid on sihtgrupile raskesti kättesaadavad

ning kulukad. Selleks sõlmiti Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse

vahel 03. detsembril 2012. aastal haldusleping nr 369. Iga finantskorraldusvahendi

rakendamiseks sõlmiti eraldi rahastamisleping.

Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel 10. detsembril 2012. a

sõlmiti tähtajatu rahastamisleping nr 381 vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete laenu

sihtfondi haldamiseks. Laen on mõeldud pikemas perspektiivis jätkusuutlikele ja kasvule

orienteeritud vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele. Vesiviljelusega tegelevatele

ettevõtete laenu sihtfondi esialgne rahaline maht oli 4 000 000 eurot. Kuna sektoris oli

sellise laenu järele suurem nõudlus, kui esialgu prognoosida võis, suurendati fondi mahtu

19. detsembril 2014. aastal veel 900 000 euro võrra.

Finantskorraldusvahendite rakendamisel oli positiivne tagajärg ka laenuraha ringlusefektil.

See tähendab, et laenuraha tagasilaekumiste tõttu oli võimalus seda investeeringuteks

kasutada korduvalt. See aga tekitas omakorda olukorra, kus laene väljatati suuremas

mahus, kui näeb ette rahastamisvahendite esialge eelarve. Rahastamisvahendite

lisandväärtus ilmnebki kõige selgemalt just ringlusefekti põhjal, mil kasusaajateni jõuab

plaanitust tunduvalt suurem hulk rahalisi vahendeid. Seega saab ühelt poolt

tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta, teisalt suureneb ka sektorile

planeeritud summa intressitulu võrra. Seda sai juba rakendada vesiviljelusega tegelevate

ettevõtete laenu sihtfondi puhul

Finantskorraldusvahendite rakendamise kaudu panustati Euroopa Liidu Nõukogu määruses

1198/2006 artiklites 4 ja 5 toodud eesmärkidesse ning aidati kaasa Eesti kalanduse

strateegia 2007–2013 eesmärkide ja prioriteetide saavutamisesse. Laenuraha

tagasilaekumiste tõttu oli võimalus seda investeeringuteks kasutada korduvalt ja ühtlasi

leevendada turutõrkeid näiteks ka käibekapitali finantseerimise laenu sihtfondi loomise

näol, kuna selle osas turg ei toiminud krediidi- ja finantseerimisasutuste osas.

Kilu ja räime kalapüügi ja töötlemise sektor on suures sõltuvuses idaturust, kus Venemaa

turu täielik sulgumine juuni alguses 2015. aastal kõikidele kalatoodete ekspordiks on

mõnevõrra raskendanud kilu ja räime eksporti. Räime esmakokkuostuhind püsis samal

tasemel 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga, kilu esmakokkuostu hind langes 5%.

Tegeletakse aktiivselt uute turgude otsimisega.

Püügisektori heaolu baseerub olemasoleva ressursi säästlikul kasutusel ning arvestades, et

kilu ja räim on enim püütavad liigid, siis täna saame öelda, et Eesti majandusvööndis võib

nii kilu- kui ka räimevaru lugeda suhteliselt heaks. Lisaks arvestades viimase 10 aasta

kalavarude dünaamikat on käesolevaks ajaks saavutatud kalapüügivõimsuse ja kalavarude

vaheline pikaajaline tasakaal traalpüügisektoris.

Kalasadamate osas on tänaseks toimunud positiivne areng. Euroopa Kalandusfondi toel

alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena on 2015. aasta lõpuks

uuendatud 60 kalasadamat ja lossimiskohta. Kohalikud kalanduse tegevusgrupid valisid

oma strateegiates välja piirkonnale kõige olulisemad kalasadamad ja lossimiskohad ning

162

tänaseks on Euroopa Kalandusfondi investeeringuid tehtud 51 kalasadamasse ja

lossimiskohta ning 5 traallaevade poolt kasutatavasse sadamasse.

Arvestades tehtud investeeringuid perioodil 2007–2014 on uuel perioodil 2014–2020

fookuses kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete väärindamise ja otseturustamise

edendamine, kohalike toodete kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine.

Kalasadamate osas on tänaseks toimunud positiivne areng. Euroopa Kalandusfondi toel

alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena on toetust saanud

vähemalt 50 kalasadamat ja lossimiskohta. Kohalikud kalanduse tegevusgrupid valisid oma

strateegiates välja piirkonnale kõige olulisemad kalasadamad ja lossimiskohad. Peamised

investeeringud tehti kaide ja muulide uuendamiseks, süvendamiseks, püügivahendite ja

kalurite tööruumide korrastamiseks, kala lossimiseks vajalike seadmete soetamiseks.

Arvestades tehtud investeeringuid perioodil 2007–2014 on perioodil 2014–2020 fookuses

kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete väärindamise ja otseturustamise edendamine, kohalike

toodete kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine. Samas jätkub ka

kalasadamate uuendamise toetamine, kuid väiksemas mahus.

Joonis 18. Heakskiidetud projektide arv tegevussuundade lõikes EKF 2007–2014

0

50

100

150

200

250

Koolitustegevus Kalandusega

seotud turismiarendamine ja

rannakülade

taaselustamine

Kalasadamate ja

lossimiskohtadeuuendamine

Kalandustoodete

töötlemine jaotseturustamine

Tegevuste

mitmekesistamine

66

213

132 147 159

164

3.3 Liikide sisetarbimine ja käitlemiskett

2015. aasta seisuga moodustab kalatöötlemine Eesti toiduainetetööstusest 12,7% ning

kalatoodete osakaal toiduainete ekspordist moodustab 28%. Kalatooteid toodeti 2014.

aastal kokku ca 66,6 tuhat tonni, 64,1 tuhat tonni toidukalatooteid ja 2,5 tuhat tonni

konserve.

Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine soola-, vürtsi-,

kuivatatud kala valmistamine, preservide, konservide ning valmistoidu tootmine.

Külmutatud kala ja konservitoodang on orienteeritud idaturule ning Kesk- ja Ida-Euroopa

turgudele. Valmistoitu turustatakse nii ida- kui ka lääneturgudele. Mageveekalade fileede

eksporditurg on läänes. Suur osa toodetavast sortimendist on esindatud ka koduturul.

Veterinaar- ja Toiduameti poolt on tunnustatud 97 kalakäitlemisettevõtet (seisuga

01.02.2016), kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine.

Kala ja kalatooteid eksporditi 2015. aastal kokku 97,9 tuhat tonni, rahalises vääringus 162

miljoni euro eest, ekspordi osa müügist moodustas 81,9%.

Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkem külmutatud kala – 2015. aastal 60,3 tuhat

tonni, mis moodustas 62% kala- ja kalatoodete ekspordist. Rahalises vääringus moodustas

2015. aastal kala ja kalatoodete ekspordist kõige suurema osa samuti külmutatud kala

(27%), järgnesid jahutatud ja külmutatud kalafilee (20%) ning suitsutatud, soolatud ning

kuivatatud kalatooted (19%).

3.4 Ühistegevus

Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektoris sektoris tegutseb viis tunnustatud

tootjaorganisatsiooni. Kolm tootjaorganisatsiooni tegutsevad kilu- ja räimepüügisektoris,

esindades 93% Eesti kilu ja räime püügiõigusest. Rannapüügisektori tootjaorganisatsioon

omab tunnustust latikale ning vesiviljeluse organisatsioon vikerforellile.

Tootjaorganisatsioonide eesmärk on liikmete ühise tegutsemisega tootmises, töötlemises ja

turustamises tõsta kalapüügi- ja vesiviljelustegevuste jätkusuutlikkust, saavutada

kokkuhoidu ja mastaabisäästu ning toodangu ühise pakkumisega olla arvestavamaks

turujõuks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tootjaorganisatsioonidele

suunatud meetmetega toetatakse tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavade

elluviimist ja rakendamist ning turutõrgete puhul on võimalik käivitada ajutine toodete

ladustamine kalapüügitoodete ladustamisabi meetme raames.

2016. aasta alguses sai Maaeluministeeriumi tunnustuse ka esimene

tootjaorganisatsioonide liit, kes koondab ühise kehana kolme kilu- ja räimepüügi

tootjaorganisatsiooni. Liidu eesmärk on tootjaorganisatsioonide eesmärkide tõhusam ja

säästlikum saavutamine ning ühist huvi pakkuvate tegevuste ja projektide elluviimine.

2017. aastal on plaanis ehitada ja käivitada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite

kaasabil kalakomponentide tootmise tehas. Selle investeeringuga luuakse võimalus teha

toode sellisest kalast, mida ei ole inimtoiduks võimalik turustada ja mis jääks vastasel juhul

lihtsalt kasutamata.

Eesti ja Läti kalandustoodete turustamise peatamine Venemaale mõjus sektorile äärmiselt

raskelt. Seetõttu pöördus Eesti Kalurite Liit 2015. aastal Maaeluministeeriumi poole, et

võimaldataks tootjate ühendustele pikaajalist laenuraha kaasamist

finantskorraldusvahendist. Raskes turusituatsioonis oli vajalik tootjate ühendustele

operatiivselt võimaldada pikaajalist laenuraha, et sektor olemasolevate kohustuste

teenindamisega hätta ei jääks. Seetõttu sõlmitigi Maaeluministeeriumi ja Maaelu

Edendamise Sihtasutuse vahel 15. detsembril 2015. aastal tähtajatu rahastamisleping nr

137 kalanduse tootjate ühenduste investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfondi

haldamiseks. Laen on mõeldud pikemas perspektiivis jätkusuutlikele kilu- ning

räimepüüdjaid koondavatele tootjate ühendusele. 2016. aastal laenati Maaelu Edendamise

165

Sihtasutuse välja 1 077 520 eurot, mis oli ka selle rahastamislepingu alusel moodustatud

fondi maht.

Kogukonna juhitud kohalik areng

„Kogukonna poolt juhitud kohalik areng“ on üks lähenemistest, mida võib toetada Euroopa

struktuuri- ja investeerimisfondide programmide raames, sh Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondist. Tegemist on alt-üles lähenemise printsiibiga, kus otsustustasand on

viidud kohalikule tasandile. Kohalik kogukond koostab oma piirkonna kohta kohaliku

arengu strateegia ning viib selle seejärel ellu läbi projektikonkursside korraldamise ja

projektide hindamise.

Ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade majandusliku

jätkusuutlikkuse arendamise ja Ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks viiakse

osa kavandatavaid tegevusi ellu alt-üles põhimõttel läbi kogukonna juhitud kohaliku

arengu rakendamise. Ranna- ja sisevete kalandusega hõlmatud piirkonnad on valdavalt

maapiirkonnad, sh ääremaad, mida iseloomustab töökohtade vähesus ja rahvastiku

väljaränne. Alt-üles lähenemise eesmärk kalanduspiirkondade arendamisel on kohaliku

kalurkonna, kalandusega seotud ettevõtjate jt piirkonna ettevõtjate/organisatsioonide

kaasamine otsustusprotsessi ja kalanduspiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele

arengule kaasaaitamine, samuti kohaliku teadmusbaasi kasutamine kalanduspiirkondade

jaoks maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. Kohalik kogukond teab oma piirkonna

vajadusi kõige paremini: perioodil 2007–2013 loodud kalanduse kohalikel algatusrühmadel

on kogemused ja teadmusbaas ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade arendamisest ning

ülevaade kalanduspiirkonna vajadustest. Kalandusega seotud piirkonnad on väga erinevad

(rand- ja siseveed, püügikorraldus, erinevad kultuurid ja traditsioonid) ja sellest ka

vajadused: kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise meetod ja selle rakendamine

annab parimaid tulemusi piirkondlike eripärade ja nende vajadustega arvestamisel ja Ühise

kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel. LEADER-tegevusgruppide ja

kalanduspiirkondade tegevusgruppide arengustrateegiate koostamisel võetakse üksteise

arengudokumentide (kavandatavat) sisu vastastikku arvesse. Piirkonniti tehakse ka

praktilist koostööd arengustrateegiate elluviimisel.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava alusel toetatakse

kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamist 27,8 miljoni euroga. Täpsemad nõuded

sätestab maaeluministri 23.11.2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu

strateegia rakendamine“.

Projektitoetust on võimalik taotleda viies tegevussuunas: majandustegevuse

mitmekesistamine, kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine,

kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ja sotsiaalse heaolu ja

kultuuripärandi edendamine. Ettepaneku toetuse andmiseks teeb kohalik algatusrühm

vastavalt oma kalanduspiirkonna arengustrateegiale. Käesolevaks hetkeks on kõik kaheksa

kalanduspiirkonda alustanud oma piirkonna arengustrateegia elluviimist ning kohalikud

arengustrateegiad on Maaeluministeeriumi poolt heaks kiidetud.

Üheks meetmeks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist on ka „Koostöötegevused“, mis

on suunatud kohalike algatusrühmade omavahelise koostöö soodustamiseks ja

edendamiseks. Koostööd võidakse teha teise kohaliku algatusrühmaga, Leader

tegevusgrupiga või sarnastel alustel moodustatud ja tegutseva organisatsiooniga nii Eesti

siseselt kui rahvusvaheliselt. Koostöö tegemist toetatakse ühisturustamisel, messidel,

konverentsidel, seminaridel, õppereisidel osalemiseks või nende korraldamiseks

kalanduspiirkonnas, kalandus ja merendustegevuste populariseerimiseks.

166

4. Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs

Tegevusvaldkonna olukorra analüüsi koostamiseks korraldati nii ministeeriumis kui

valitsemisala asutustes 2016. aasta sügisel küsitlus kõigi meetmete lõikes tugevuste ja

kitsaskohtade kaardistamiseks ning parendusettepanekute saamiseks. Ministeeriumi

tugiosakonnad koostasid meetmete kaupa SWOT analüüsid, kasutades mh küsitluste

tulemusi. Mõõdikute ja parendustegevuste kokkuleppimiseks korraldati põhjalikud

arutelud ministeeriumi osakonnajuhatajatega ning juhtkonna arutelud, samuti kolm arutelu

valitsemisala asutuste juhtidega.

Lähtuvalt analüüsi tulemustest ja riigiülestest ning valitsemisalasisestest prioriteetidest

lepiti kokku olulisemad tegevussuunad kuni aastani 2021.

Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine

Juhtimissüsteem

Ministeeriumis ja valitsemisala asutustes toimib strateegiline juhtimine: asutuste

keskpikad eesmärgid seatakse regulaarselt uuendatavates asutusesisestes strateegilistes

dokumentides valitsemisala arengukava eesmärke arvestades ning aruandlussüsteemi

kaudu jälgitakse eesmärkide täitmist.

Riiklikul tasandil on alustatud ambitsioonikat riigireformi kava elluviimist, mis puudutab

MEM valitsemisalas eelkõige asutuste funktsioonide ülevaatamist, asutuste või nende

mõnede funktsioonide liitmist (PMA ja VTA optimeerimise analüüs, MMIK liitmine

PMKga), samuti töökohtade Tallinna piirkonnast väljaviimist (ka 2017.a töötab Tallinnas

vaid 22% MEM valitsemisala asutuste töötajatest). Nende tegevuste ebapiisav

ettevalmistus võib kaasa tuua asutuste töövõime olulise vähenemise seoses töötajate

lahkumise või nende motivatsiooni langusega ja seega ajutise avalike teenuste kvaliteedi

languse. Teisalt annab 2017. a toimuv põllumajandusasutuste funktsioonide analüüs

võimaluse tuvastada kattuvad tegevused ning saada ettepanekuid asutuste tegevuste

optimeerimiseks.

Riigireformi raames on toimumas ka strateegilise juhtimise korrastamine, mille tulemusel

minnakse 2020. aastaks kogu riigis üle programmipõhisele strateegilisele

planeerimisele. Maaeluministeeriumi valitsemisala programmipõhisele strateegilisele

planeerimisele üleminek on ühtlasi ministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks

juhtimissüsteemi korrastamisel. Selle eelduseks on:

1) põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (hõlmab ka maaelu ja

regionaalarengut) ning selle programmide koostamine;

2) valitsemisala teenuste (sh nii avalikud kui tugiteenused) kaardistamine

Rahandusministeeriumi metoodika alusel ning hinnastamine ühtse kulumudeli abil

(meede 4.1.2).

Arengukavade uuendamise, rakendamise ja tulemuste/mõjude hindamise protsessid on vaja

täpsemalt sidustada andmete kogumise strateegiatega (MEM-i jt registrid, teadusuuringute

tellimise tegevuskava jm). Mõjude hindamise puhul on kõige suurem probleem mõjude

analüüsi kvaliteet, mida seostatakse ühelt poolt ametnike mõjude hindamise alase

ettevalmistuse või kogemuse vähesusega ja teisalt suure töökoormusega. Oluliselt

167

parandada saab analüüside planeerimist (sh lähteülesanne, andmete kogumise strateegia).

Kui andmeid ei ole kogutud, siis ei saa arengukava meetme või õigusakti eelnõude mõjude

hindamise raames esitada ka analüüsipõhiseid arvulisi argumente maaelu-, põllumajandus-

ja kalanduspoliitikate meetmete kaitseks või toetuseks. Valdkonna arengukavale

ülemineku ajaks on seepärast vajalik välja töötada senisest terviklikum arengukava

meetmete ja õigusaktide mõjude vahe- ning järelhindamise korraldus koos vastava

tegevuskavaga.

Valitsemisala eri asutustes on kasutusel erinevad kvaliteedijuhtimise süsteemid, sh kõige

põhjalikumad neist laborites ja ametites. Samas ei taga senine lähenemisviis valitsemisalas

terviklikku ja võrreldavat ülevaadet asutuste toimimisest. Seepärast tuleks analüüsida,

kuivõrd on vajalik valitsemisalaüleselt kokku leppida ühtne kvaliteedijuhtimise

kontseptsioon.

Riskijuhtimine ministeeriumi valitsemisalas on asutuseti erineva tasemega. Nii on

allasutustes, nt PRIAas, PMAs ja VTAs riskijuhtimise süsteem rakendatud, kuid puudub

valitsemisalaülene terviklik lähenemine.

Ministeeriumil puudub terviklik kriisijuhtimiskava, mis vastaks Riigikaitse arengukava,

hädaolukorra seaduse jm dokumentide uuenenud nõuetele. Nii uue valdkonna arengukava

(2019+) kujundamise kui ka riigireformi tegevuste raames on vajalik üle vaadata

turvalisusega seotud strateegilise juhtimise ning avalike teenuste osutamise

toimemehhanismid (sh MEM ja asutuste töötamine kriisiolukorras), et avalike teenuste

osutamisega seotud võimekus ei saaks kahjustada.

Valitsemisala kvaliteetsemaks juhtimiseks alustati 2016. a koostöös kõigi valitsemisala

asutustega terve valitsemisala tugi- ja horisontaalsete tegevuste analüüsimist, uute

eesmärkide seadmist ja parendustegevuste kava koostamist. Samuti on seatud eesmärgid

edaspidise regulaarse analüüsi ja uuringute korraldamiseks selles valdkonnas, mis annab

võimaluse senisest täpsemalt jälgida tugi- ja horisontaalsete teenuste toimimist ja toetab

seeläbi kõigi MEM sisuvaldkondade eesmärkide saavutamist.

Projekti „Kvaliteetsete juhtimissüsteemide arendamine MEM haldusalas, PMAs ning

PRIAs“ tulemusel valmib 2017. a tervikliku juhtimissüsteemi parenduskava MEM

valitsemisalale ning alustatakse parendusettepanekute elluviimist. Seeläbi on võimalik

juhtimisinfo ja juhtimisotsuste kvaliteedi tõus ning süstemaatilisem MEM strateegiliste

eesmärkide täitmine.

Ministeeriumi ja valitsemisala kvaliteetsema juhtimise üheks eelduseks on ka juhtimist

toetavate infosüsteemide toimimine. Seni ministeeriumis operatiivjuhtimiseks ja

alaeelarvete planeerimiseks kasutataval tööplaani infosüsteemil puuduvad olulised

vajalikud funktsioonid, selle kasutajamugavus on madal ning tööplaani täitmise kultuur

jätab soovida. Seetõttu puudub pidev terviklik ülevaade ministeeriumi tööplaani ja

alaeelarvete täitmisest ega ole seni olnud võimalik vältida ka üksustelt info topeltküsimist

erinevate aruannete koostamiseks. 2017. a MEM-ile ja VTA-le hangitav uus tööplaani

infosüsteem teeb võimalikuks kvaliteetsema operatiivplaneerimise ja aruandluse ning

edaspidi ka alaeelarvete täitmise jälgimise. Samuti võimaldab tööplaani infosüsteemi

168

uuendamine koos juhtimissüsteemide arendamisega luuga selged seosed

Rahandusministeeriumi uue strateegilise juhtimise infosüsteemiga.

Finantsjuhtimine

Riiklikuks prioriteediks on kõigi riigiasutuste tegevuskulude vähendamine ning kõigi

riigieelarvega seotud protsesside läbipaistvuse tagamine, sh riigireformi raames

tegevuspõhisele eelarvestamisele ja kuluarvestusele üleminek aastaks 2020. Vajalike

ettevalmistustega valitsemisalas on alustatud (sh PRIA ja PMA tegevuspõhise

kuluarvestuse pilootprojekt). Pärast kogu valitsemisalas teenuste RM juhendi kohast

kaardistamist ja vastava tarkvara abil hinnastamist ning tegevuspõhisele kuluarvestusele

üleminekut on võimalik asutuste parimaid praktikaid arvestades kulude optimeerimine

haldusalas tervikuna.

Suur hulk finantsjuhtimise valdkonna tegevusi on viidud riigi kesksetesse e-

keskkondadesse (Riigitöötaja iseteenindusportaal, SAP, Omniva e-arvete portaal), mis

lihtsustab asutuste tööd, kuivõrd osa toiminguid on automatiseeritud ja asutused ei pea ise

tegelema tarkvarade hankimise ning arendamisega. Kulusid optimeeritakse ka

valitsemisalaüleste raamhangete korraldamisega (vt meede 4.2.3).

Klientidele tasulisi teenuseid osutavates asutustes on tasuliste teenuste üle arvestuse

pidamise ja klientidele arvete esitamise protsessid optimeerimata ning seetõttu

ressursimahukad. Lahenduseks on võimalik luua MEM kliendiportaali juurde

finantsmooduli tasuliste teenuste üle arvestuse pidamiseks ja teenuse osutaja poolt

sisestatud andmete põhjal automaatselt arvete koostamiseks ning edastamiseks.

Uue tööplaani infosüsteemi hankimine MEMile ja VTAle (vt meede 4.1.1) annab

paremad võimalused tegevuste planeerimiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskuses kasutusel

oleva aruandluskeskkonnaga SAP BO liidestamisel võimaluse jälgida tegevuste rahalist

maksumust.

Töökeskkond, hooned ja muud varad

MEM asutuste maakondlikud keskused on enamikes maakondades olemas, pinnad on

optimeeritud ning hooned on eesmärgipäraselt ning säästlikult hallatud (ruutmeetri

kogukulu nii investeeringuid sisse arvestades kui arvestamata on just MEM valitsemisalas

väikseim (23 m²) võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega68

). Täidetakse Riigi

Kinnisvarastrateegia eesmärke. Asutuste büroohooned maakonnakeskustes on RKAS-

ile üle antud (v.a. need, mida üle anda planeeritud pole). RKAS-ile üleantud kinnisvarale

on suurem tõenäosus saada investeeringuid.

68 http://blogi.fin.ee/2016/05/miks-riigiasutuste-kinnisvarakulud-kasvavad/ MEMi puhul on kinnisvarakulud samad nii

investeeringuid sisse arvestades kui arvestamata jättes, sest investeeringuid ei ole mitu aastat järjest olnud. Tulevikus on

MEMil otstarbekas hinnata üksnes büroootstarbelist hoonestatud kinnisvara ning ruume, millele ei kohaldu erinõuded ega

muinsuskaitse nõuded (viimased ei ole võrreldavad teiste valitsemisalade büroootstarbelise kinnisvaraga). Seega saab

MEMi puhul võrrelda RKASele üleantud büroopindade (mille peab arvestust ja näitajad edastab RKAS) ning Tartu Tähe

4 maja koondnäitajaid.

http://blogi.fin.ee/2016/05/miks-riigiasutuste-kinnisvarakulud-kasvavad/

169

Probleemiks on siiski olnud kinnisvarakulude kallinemine. MEMi valitsemisala

eripäraks on suhteliselt suur eriotstarbeliste pindade (sh laborid ja katsejaamad,

põllumajandustootmishooned, muuseumide hooned) osakaal kõigist pindadest. Sellised

hooneid jäetakse spetsiifiliste, büroopindadest erinevate nõuete paremaks tagamiseks riigi

omandusse, kuid on oht, et investeeringute tarvis riigieelarvest raha ei eraldata. Selline

olukord takistab töötajatele nõuetekohaste töökohtade loomist, energiasäästutöid või

kaasaegse hoone/labori saamist; mahajäänud tehnika ja laboriseadmete kaasajastamise

probleemid takistavad aga asutuste põhimääruses sätestatud ülesannete täitmist ning

rahvusvahelistes teadusprojektides osalemist.

Riigimajade loomisel on võimalik kaaluda asukoha ning ruumide funktsionaalse sobivuse

korral tulevikus valitsemisala asutuste keskuste/ esinduste osadelt pindadelt riigimajadesse

kolimist, kuna riigimajad on planeeritud olema energiasäästlikumad (B-energiaklass),

väiksema ökoloogilise jalajäljega ning nende kulud on mõõdetavad.

MEMi vanalinna hoonetes puuduvad tingimused puudega inimese töölevõtmiseks ja

puudega külaliste liikumiseks majas (ratastooliga liikujad, vaegnägijatele viipesildid jne).

Seoses sellega, et uus riigi kinnisvarastrateegia on vastu võtmata, puudub alus edasiste

kinnisvaraotsuste tegemiseks.

Riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) võimaldab valitsemisala varadest, sh iga töötaja

enda kasutuses olevatest varadest saada ülevaadet ja teha varaga seotud menetlusi.

Varaarvestuse kvaliteeti piirab RTIP vara mooduli toimingute jäikus, piiratud dünaamika

üksnes teatud tüüptoimingute tegemiseks, mis ei hõlma erisusi ja madal

kasutajasõbralikkus. RTIPi probleemid on kaasa toonud ka suure nõustamis- ja

kasutajatoega suhtlemise koormuse MEM haldusosakonnale. Riigi Tugiteenuste Keskusele

RTIPi haldajana on tehtud arvukalt arendusettepanekuid, mis ei ole saanud rahapuudusel

lahendust.

Siseauditeerimine

MEM siseauditi üksuse töö vastab Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA, The

Institute of Internal Auditors) standarditele (alates 2010, viimane väline

kvaliteedihindamine läbitud 2015). Siseauditeerimise valdkonnas rakendatakse kvaliteedi

tagamise ja täiustamise programmi. Seoses makseasutuse ülesannete täitmisega on loodud

siseauditi osakond ka PRIA-s.

Sõlmitud on pikaajalised lepingud audiitorbüroodega (EAGF ja EAFRD

sertifitseerimisaudit, EMFF tegevusauditid, määruse (EÜ) nr 882/2004 auditid

toiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu valdkonnas), mis tagab

teenuseosutajate parema kompetentsi lepinguperioodi vältel. Lepinguperioodi alguses võib

probleemiks olla välispartnerite töö kvaliteet. Seepärast on oluline EAGF ja EAFRD

sertifitseerimisauditi kompetentsi suurendamine ministeeriumis tagamaks järjepidevust

ning vähendamaks sõltumist välisest teenusepakkujast.

Probleemiks on ressursi puudumine võimalike kõrge riskiga valdkondade auditeerimiseks

tugiprotsessides.

https://global.theiia.org/

170

MEM siseauditi üksuse tegevusi saab veelgi tõhustada:

- võttes kasutusele auditi tarkvara;

- vaadates üle auditeerimisega seotud nõuded (sh käsiraamatute lihtsustamine).

Ministeeriumis ja MEM valitsemisala asutustes riskijuhtimise süsteemide ülevaatus ning

ühtse metoodika kokkuleppimine võimaldaks keskenduda süsteemselt kõrge riskiga

valdkondade auditeerimisele ning pöörata ka üldises planeerimises enam tähelepanu kõrge

riskiga valdkondadele (vt ka meede 4.1.1).

Infosüsteem

Maaeluministeerium moodustas 2013.a. ministeeriumi juurde keskse IT osakonna, kuhu on

konsolideeritud ministeeriumi, valitsusasutustest Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning

Põllumajandusameti (PMA) ning haldusalast Põllumajandusuuringute Keskuse,

Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi ja Maamajanduse Infokeskuse IT teenused.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) osutab IT teenuseid ameti IT

osakond. Kuna PRIA on makseagentuur sellest johtuvate infoturvalisust puudutavate

erinõuetega ning keskseks asukohaks on Tartu linn, siis on ministeerium pidanud

vajalikuks säilitada ametis eraldi osakonda. Haldusala ülejäänud asutused, kellele ISKE

rakendamine pole kohustuslik, korraldavad IKT teenuseid iseseisvalt oma eelarve piires.

Kuivõrd asutuste IT teenused on seni lõpuni konsolideerimata ning seetõttu eksisteerib

mitmeid dubleerivaid infosüsteeme, on pikemas perspektiivis IT arendusi puudutavate

otsuste tegemiseks oluline valitsemisalas kokku leppida kogu MEM valitsemisala IT

arengusuunad nii arenduse kui halduse kontekstis ja analüüsida seejuures täna dubleerivate

süsteemide ühendamise võimalusi ressursi kokkuhoiu eesmärgil.

IT valdkonna töökorralduses lähtutakse ITIL põhimõtetest, valitsemisala IT strateegiast

aastateks 2015 – 2018 ning infoturbepoliitikast. Juurutatud on erinevaid IT haldust

automatiseerivaid ja tööd lihtsustavaid lahendusi (AD, VPN, kaughaldus, Zabbix

monitooring, Confluence, Sharepoint jm). IT tugiteenus kasutajatele toimub valdavalt

kiiresti ja professionaalselt. IT süsteemide vastavusse viimine küberturvalisuse nõuetega,

aga ka uute valdkondade võimalik arendamine (nt GIS) viib uute investeeringuteni, mis

nõuavad regulaarset tootjapoolset tuge, kuid viimaseks ei ole ette nähtud piisavalt rahalisi

vahendeid.

Valitsemisala asutuste infosüsteemide kvaliteetseks arendamiseks ja haldamiseks on MEM

IT osakonna koosseis väike ja seetõttu osa töövaldkondi katmata. Problemaatiline on

järjest karmimate riiklike nõuete (nt RIA andmejälgija, eIDAS jm) täitmine olemasoleva

inimressursiga. IT teenuste laialdasem sisseostmine erasektorist või mõnest teisest IT

teenuseid pakkuvast riigiasutusest võib vabastada IT töötajaid nende ülesannete täitmiseks,

kus praegu inimesi napib. Uute infosüsteemide arendamise ja käigushoidmisega

suurenenud IT üksuste töökoormuse kasvuga toimetulekuks saab ühe võimalusena suunata

osa infosüsteemide efektiivsuse tõusust kokkuhoitud inim- ja rahalistest ressurssidest

vastavale IT üksusele. Pikemas perspektiivis annab väiksema IT üksusega toimetulekuks

võimaluse PRIA IT arhitektuuri lihtsustamine.

171

Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad

Personalipoliitika

Töötajate vabatahtlik voolavus valitsemisala asutuste keskmisena püsib alla 10%. Alates

2014. aastast on korraldatud valitsemisalaüleseid töötajate rahulolu-uuringuid, mis

pakuvad üle valitsemisala võrreldavaid andmeid. 2016. a rahulolu-uuringus hindasid

vastanud kõige kõrgemalt töökoha õhkkonda, töötingimusi (sh kodus töötamise võimalus),

võimalust oma oskusi rakendada, usalduslikku suhet juhiga ja oma tööülesannete selgust.

Valitsemisala asutustes soodustatakse töötajate nii valitsemisala asutustes kui ka

välisriikides stažeerimist, samuti väliskoostööprojektide kaudu oma ekspertteadmiste

jagamist.

Valitsemisala töötulemustele võib negatiivset mõju avaldada töötajate töörahulolu ja

pühendumuse pisut madalam tase võrreldes teiste ministeeriumidega69

. Samuti on MEM

valitsemisala asutustes palgad keskmiselt madalamad kõigi valitsemisalade keskmisest (11

ministeeriumi palgavõrdluses on Maaeluministeerium nii kuu- kui kogupalkade võrdluses

8-ndal kohal). Töötajate rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et valitsemisala asutustes

keskmiselt on kõige enam probleeme töötulemuste hindamise, tasustamise ning töötaja

arenguvõimaluste ja arengu planeerimisega. Samuti vajavad arendamist juhtide

juhtimisoskused.

Tööturutrendide kontekstis on väljakutseks demograafilised muutused, mis peegelduvad

tööealiste inimeste vähenemises. Tööturule sisenevad Y- ja Z-generatsioonid, kelle jaoks

traditsiooniline organisatsioonistruktuur on igand ja kes on väga liikuv töötajate

sihtgrupp70

. Tööturutrendide ja MEM valitsemisala palgataseme ning töötajate töörahulolu

ja pühendumuse suundumuste tõttu on tõenäoline, et ametikohtade täitmine kompetentsete

või kõrge potentsiaaliga töötajatega on edaspidi keerulisem ning nii

organisatsioonikultuuri, töövorme (kaugtöö osakaalu tähtsus, osaajaga töötamine jne) kui

motivatsioonisüsteemi tuleb kohandada. Järjest olulisem on nii kvaliteetne noorte

värbamine kui ka suurte kogemustega vanemaealiste tööl hoidmine, samuti erivajadustega

inimeste kaasamine.71

Personalivaldkonna väljakutsetega, sh tööturutrendidega seonduvalt aitavad toime tulla

valitsemisalaülese personalistrateegia rakendamine ning ühtsete põhimõtete

kokkuleppimine. Samuti on oluline palkade suurendamine, milleks võib võimalusi anda

tööprotsesside optimeerimine (vt ka meetmed 4.1.1 ja 4.3.2).

Juhtide juhtimisvõimekuse süsteemne arendamine koosmõjus valitsemisala

juhtimissüsteemi arendamisega (vt ka meede 4.1.1) annab võimaluse töötajate rahulolu ja

pühendumuse suurendamiseks ning seeläbi valitsemisala eesmärkide paremaks

saavutamiseks. Piiratud eelarve tingimustes on võimalik töötajate koolitamisel kasutada

69

Uuringu „Teenistujate pühendumus ja tööga rahulolu avalikus teenistuses“ tulemuste (2015) põhjal. 70

Ott Pärna (2015) „Töö ja oskused. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates.“

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf 71 Sama.

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf

172

töötajate endi kompetentsid luues valitsemisalaülese sisekoolitussüsteemi, mis mh võiks

pakkuda ka täiendavaid arenguvõimalus sisekoolitajatele. Töötajate arendamiseks ning

asutustevahelise koostöö parendamiseks pakub võimalusi ka rotatsiooni soodustamine.

Organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine

Info- ja teadmuse jagamiseks on olemas MEM asutuste vahelised võrgustikud ning

asutustesisesed kanalid. Probleeme põhjustab infouputus, kohati erinev arusaam avaliku

halduse mõistetest (nt kaasamine, kvaliteedijuhtimine jm) ning paljude erinevate

infokanalite kasutamine. Valitsemisalaüleste võrgustike toimimisest puudub täpsem

ülevaade

Selleks, et tagada tõhus info- ja teadmusjuhtimine valitsemisalas, on oluline perioodiliselt

analüüsida asutustevahelise infoliikumise toimimist ning rakendada vajadusel

parendustegevusi. Selleks annab võimalusi mh MEM ja asutuste, aga ka kogu riigisektori

ning teiste riikide info- ja teadmusjuhtimise parimate praktikate väljaselgitamine ja

jagamine. Arvestades sisekommunikatsiooni tugevat seost organisatsiooni

tegevusvaldkonna, organisatsioonikultuuri ja asjaajamisega, ei ole valitsemisalaüleselt

otstarbekas sisekommunikatsioonipõhimõtteid kokku leppida. Küll aga saavad

valitsemisala asutused õppida üksteise kogemustest.

Samuti annavad valitsemisalaüleselt kokkulepitud olulise tähtsusega info (nt EL asjade

faktilehtede ja memode, õigusaktide eelnõude jm mõjude hindamise analüüsid) säilitamise

ning jagamise põhimõtted võimaluse teha kvaliteetsemaid otsuseid nii ministeeriumis kui

valitsemisala asutustes (vt ka meede 4.1.1).

Asjaajamine ja hanked

Dokumendihalduses on menetlus valdavas osas digitaalne. Konsolideeritud ITga

asutustes on kasutusel ühtne dokumendihaldussüsteem, milles on tehtud kasutajamugavust

suurendavaid ja kvaliteeti parendavaid arendusi, mis on parandanud kasutajamugavust (nt

digiblanketid, elektroonne menetlus, eeldefineeritud juurdepääsupiirangud). Tehnoloogiate

arenemisel ja uute tehnoloogiate tundmaõppimisel on edaspidi võimalik funktsionaalsema

dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt. Samuti on võimalik riigis ühtse riigiasutustele

mõeldud dokumendihaldustarkvara arendamine, mis vabastaks ministeeriumi

ressursikulust ning vajadusest DHSi arendamisega ise tegeleda.

Uute tehnoloogiate ja teiste asutuste/ organisatsioonide parimate praktikate

tundmaõppimisel on võimalik üle minna dokumendihalduselt info- ja teabehaldusele.

Paremaks ressursijuhtimiseks korraldab MEM valitsemisalaüleseid hankeid ja osaleb

võrgustikuhangetel. Hangete kvaliteedi ning kiirema menetluse tagamiseks vaatab

hankedokumentatsiooni üle MEMi hankespetsialist. Eelarve täpsemaks planeerimiseks,

optimaalsemaks hankimiseks ning hangete läbiviimiseks vajaliku MEM haldusosakonna

hankespetsialistide töö paremaks korraldamiseks on alates 2017. a kasutusel uus hangete

planeerimise süsteem.

173

Probleemiks on väikesest hangete arvust tulenev hangete läbiviimise ebapiisav kogemus

nii MEM sisuosakondade kui ka asutuste töötajate hulgas. Seetõttu on ka hangete

korraldamiseks vajalike hankelepingute hindamiskriteeriumide ja tehnilise kirjelduse

koostamise tase suhteliselt nõrk. Hangete korraldamine on töömahukas nii hanke

kontaktisikutele, MEM haldusosakonnale kui juhtkonnale seoses MEM kehtivast

riigihangete seadusest karmimate nõuetega hankekorraga. Seetõttu on toimumas

hankekorra lihtsustamine.

Kuivõrd asjaajamine ja hangete korraldamine puudutab pea kõiki töötajaid, on võimalik

ressursside kokkuhoid asjaajamise ja hangete süsteemi korrastamisel eeldatavasti suur ning

töötajatel on tänud sellele edaspidi enam võimalusi keskenduda sisulisele tööle.

Alavaldkond 4.3 Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner

Partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus

Ministeeriumi avalike suhete osakonnal (ASO) on kogemus suurte

kommunikatsiooniprojektide (nt Avatud talude päev (ATP) 2015, 2016, Eesti toidu kuu

2015, 2016) läbiviimisel ja ulatusliku üleriigilise kriisi raames (sigade Aafrika katk (SAK),

2015) kriisikommunikatsiooni korraldamisel. Kasutatakse tänapäevaseid

kommunikatsioonitegevusi ja –viise (kampaaniad, sotsiaalmeedia (Maablogi, FB

leheküljed, Twitter), infograafikud jne) ning on võimekus korraldada lihtsamad veebilehed

(www.seakatk.ee/, www.toidumärgistus.ee/) ja kampaaniad oma jõududega.

Kommunikatsioonitegevustesse on kaasatud ka organisatsiooniväliseid osapooli (ATP

2015 ja 2016; SAK teavitus 2016). Teavitustegevuste mõju ja ka suurema kuluefektiivsuse

saavutamise üheks võimaluseks on ka edaspidi kommunikatsioonilahenduste loomine

koostöös väliste partneritega (nt erialaliidud, esindusorganisatsioonid).

MEM ASO pakub kommunikatsioonialast tuge ka valitsemisala asutustele, sest mitmel

MEM allasutustel puudub üldse või ei ole piisav iseseisva kommunikatsiooni võimekus.

MEM ja valitsemisala asutuste kommunikatsioonitegevused peaksid selge sõnumi

tagamiseks olema paremini integreeritud. Kommunikatsiooniriskide maandamiseks ja

sõnumite võimendamiseks on seepärast vajalik MEM valitsemisala asutuste

kommunikatsioonitegevuse rollijaotuse täpsem kokkulepe ja süstemaatiline

koordineerimine.

Teadmussiirde pikaajaliste programmide (PiP) ulatuses viiakse 7 programmi raames läbi

teavitustegevusi, millest laiema avalikkuse teavitamine puudub või on ebapiisav ning vajab

seepärast paremat koordineerimist.

Kaasamise kogemus MEM valitsemisalas on suur ning suhtlus partnerorganisatsioonidega

tihe. Sektori esindajate kaasamine on MEMi poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisel

süsteemne praktika.

http://www.seakatk.ee/

http://www.toidumärgistus.ee/

174

Seoses keerukate eelnõude ja maamajandusettevõtete ootustega MEMile kui

ressursijagajale on sihtrühmade ning partnerite kaasamine üks jätkuvaid väljakutseid.

Seepärast tuleks kaasamise järjepidevaks parendamiseks süstemaatiliselt koguda infot

kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/kaasamine olulisemate

aspektide rakendamise kohta MEM kõikides struktuuriüksustes (nt kaasatud partnerite

tagasisideküsitluse näol). Arengukoht on ka kaasamisel erinevate osapoolte sisendi

tasakaalustatud arvestamine kombinatsioonis eelnõu/otsuse mõjude hindamisega (et

edumaad ei saaks eeskätt tugevamad huvigrupid). Eelnõude ja otsuste parema kvaliteedi

tagamiseks on rohkem tähelepanu vaja pöörata ka valitsemisala asutuste kaasamisele

eelnõu/otsuse koostamise varases etapis ning asutuste kui regulatsioonide rakendajate

analüüside kasutamisele otsustusprotsessi sisendina.

Kuivõrd suur osa valdkonna regulatsioonist ja toetusvõimalustest on seotud Euroopa

Liiduga, on oluline senisest põhjalikum EL otsustusprotsessi selgitamine siht- ja

sidusgruppidele (sh vajadus anda sisendit otsustusprotsessi varases faasis).

Avalikud teenused

Maaeluministeeriumi valitsemisalas on kokku 248 avalikku teenust (katalogiseeritud 2016.

aastal https://www.mkm.ee/et/teenuste-otsing). Kõige enam osutab MEM valitsemisalas

avalikke teenuseid PRIA (sh Eesti ja EL poolt finantseeritavate toetuste ja

turukorraldusmeetmete administreerimine ning riiklike registrite ja andmekogude

pidamine).

Valitsemisala ametites rakendatakse kvaliteedi- ja protsessijuhtimist, teenuste

protsessid on suures osas kaardistatud ning osalt ka hinnastatud asutuste enda metoodikate

põhjal (PRIA, PMA). Kvaliteedisüsteemi efektiivsuse hindamiseks kogutakse klientide

tagasisidet PRIAs, PMAs ja laborites. Asutuste teenuste kvaliteedi võrdlevat hindamist

takistab aga MEM valitsemisala ühtse teenuste kvaliteedi hindamise, sh kliendirahulolu

mõõtmise metoodika puudumine. Viimane on eriti oluline, kui samade MEM valitsemisala

teenuste sihtrühmadega on seotud mitu ametit.

Teenuste parema kättesaadavuse tagavad e-teenused e-PRIA https://epria.pria.ee/epria/

(toetuste taotlemine, kokku enam kui 35 teenust) ja Maaeluministeeriumi kliendiportaali

https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html (teiste MEM valitsusasutuste teenused,

kokku 29 teenust 2017. a jaanuaris) kaudu.

2016. a viidi ellu pilootprojekt „Maaeluministeeriumi haldusala mitmeid asutusi hõlmava

protsessi – mahepõllumajandusettevõtte tunnustamine ja mahepõllumajandusega seotud

toetuste administreerimine – tervikanalüüs ja parendamine“, mille raames valmis nn

maheprotsessi baasil metoodika mitmeid asutusi hõlmavate avalike teenuste protsesside

kaardistamiseks ja optimeerimiseks ning projekti kaasatud töötajad erinevatest asutustest

ja juhtimistasanditelt said vastava (koos)töökogemuse, mis on heaks aluseks järgmiste

protsesside kaardistamisel ja optimeerimisel.

Avalike teenuste optimeerimine annab võimaluse vähendada nii kliendi kui

teenusepakkujate halduskoormust (sh kliendilt andmete topeltküsimise vältimine),

https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/kaasamine

https://www.mkm.ee/et/teenuste-otsing

https://epria.pria.ee/epria/

https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html

175

suurendades kliendirahulolu ja andes võimaluse pakkuda kliendile sarnase riigieelarvelise

kuluga paremat kvaliteeti, sh proaktiivseid teenuseid ja/või optimeerida töötajate

koosseisu.

Seoses valitsemisalaüleste protsesside optimeerimise ja e-teenuste arendamise vajadusega

on takistuseks saanud valitsemisalaüleste protsesside ja teenuste omanike puudumine

(isikud, kellel on info kogu protsessist, vastavad kohustused ja õigused). E-teenuste

loomise kontekstis on probleemiks ka MEM valitsemissala teenuste kasutamise suhteliselt

väike maht, mistõttu pole infosüsteemis menetlemist tagava e-teenuse loomine

majanduslikult tihtipeale põhjendatav või võimalik vaid MEM eelarvevahendeid

kasutades. Seepärast on oluline taotleda e-teenuste arendamiseks lisavahendeid EL

struktuurifondidest (SF). Eduka taotlemise korral on EL SF vahendite toel võimalik nt

VTA järelevalve infosüsteemi arendamine loomatervise, loomakaitse, kauplemise ning

ekspordi ja aretuse valdkonnas sarnaselt toidu- ja söödavaldkondades tehtud arendustega.

Tõhus õigusloome

Õigusloomes lähtutakse Euroopa Liidus ja Eestis kokku lepitud hea õigusloome

raamistikust (better regulation), mis käsitleb õigusloomet alates probleemide

identifitseerimisest kuni õigusakti rakendamise järgse järelhindamiseni, mille alusel

tehakse vajadusel ettepanekud kehtiva õigusakti korrigeerimiseks72

. Hea õigusloome

raamistikus on MEM õigusloome tugevusteks eelkõige sisuosakondade valdkondlik

asjatundlikkus ning juriidilise ekspertiisi kõrge tase73

.

Suurem osa MEM valitsemisalaga seotud õigusaktidest on otseselt või kaudselt seotud EL

tasandi õigusloomega. Ühelt poolt on paljudel ametnikel pikaajaline kogemus EL

otsustusprotsessis osalemisel. Teisalt on EL asjade menetlusprotsessis palju erinevaid

väljakutseid, mistõttu on raske kujundada ühtset ja selget EL õigusega seotud MEMi

otsustusprotsessi, mis võimaldaks kiiret sisseelamist ka vähemkogenud ametnikele.

Probleeme tekitab ka see, et EL otsustusprotsessis ei tuvastata alati piisavalt põhjalikult EL

õiguse ülevõtmise või rakendamisega seotud sotsiaal-majanduslikke, administratiivseid,

IT-alaseid ja õiguslikke probleeme.

Eelnõude väljatöötamisel on üheks kitsaskohaks olnud see, et ei koostata detailset

tegevuskava eelnõuga seotud õiguslike, kaasamise ja mõjude hindamise,

kommunikatsiooni ning rahastamisega seotud küsimuste õigeaegseks lahendamiseks.

Seetõttu tuvastatakse eelnõudes probleemid sageli liiga hilja (näiteks alles juriidilises

ekspertiisis, kui sektori esindajate ja teiste asutustega on eelnõu juba läbi räägitud).

Halvimal juhul ilmnevad probleemid alles õigusaktide rakendamisel.

72 Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi koostatud õigusaktide mõjude hindamise metoodika on mõeldud lisaks

õigusaktidele ka arengukavade väljatöötamiseks ja meetmete tulemuslikkuse hindamiseks. Seetõttu on mõjude hindamise

tegevused kajastatud juhtimissüsteemi meetmes 1.1 ja kaasamise tegevused avalikkuse teavitamise ja kaasamise meetmes

3.1. 73

Juriidilise ekspertiisi kõrge taseme näitajad: kohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud õigustloovate

aktide arv püsib madal, Riigikantselei poolt õiguslikel põhjustel tagastatud eelnõude arv püsib väike ja

Justiitsministeeriumi poolt õiguslikel põhjustel kooskõlastamata jäetud õigustloovate aktide eelnõude arv

väike.

176

Samuti on mõnel juhul eelnõu väljatöötamine koostajale MEM sisuosakonnas harvaesinev

ja keerukas tööülesanne, mistõttu võib puudu jääda nii ELi ja Eesti õigussüsteemi

põhialuste, õigusakti eelnõu koostamise ja menetlemise põhinõuete kui ka mõjude

hindamise ja kaasamise meetodite tundmisest. Ka seetõttu on eelnõu koostajal MEM

sisuosakonnas keeruline eelnimetatud tegevustega seotud teabevajadust ja ajakulu

planeerida.

Seoses planeerimisvigade ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisega võib eelnõu

valmimine hilineda nii, et rakendusasutusel (PRIA, VTA, PMA jt) jääb rakendamise

ettevalmistuseks (nt juhendite koostamine, IT arenduste tegemine, koolitused) sageli vähe

aega ja ka normiadressaadi (nt ettevõtja) jaoks jõustub õigusakt viimasel hetkel.

Olulised õigusloome kvaliteedi parandamise võimalused on eelkõige

poliitikakujundamise tasandil: EL otsustusprotsessis aktiivne osalemine, Eesti huvide

väljendamine (vt ka meede 4.3.4), eelnõu koostamisele eelnev mõjude hindamise ja

sihtrühmade kaasamise põhjalik planeerimine ning õigusloomega tegelevate

sisuosakondade ametnike mõjude hindamise ja kaasamise alaste teadmiste parandamine.

Mõjude hindamise ja kaasamise toetamiseks on MEMis alustatud süstemaatilisi

sisekoolitusi, pakutakse väljatöötamiskavatsuste (VTK) ja mõjude hindamise alast ad hoc

nõustamist ning koostamisel on juhendmaterjalid (vt ka meetmed 4.1.1, 4.3.1).

Õigusloomega tegelevate ametnike regulaarne õigusalane koolitamine ja vastavalt

kokkulepitud põhimõtetele õigusosakonna ametnike osalemine õigusloome protsessis

annavad samuti võimaluse tagada eelnõude parem kvaliteet juba enne juriidilist ekspertiisi

ning seega eeldatavasti vähendab hilisemat ümbertegemise vajadust. Vastavalt on suurem

tõenäosus eelnõu õigeaegseks valmimiseks ja õigusakti avaldamiseks Riigi Teatajas

rakendajale ja normiadressaadile piisava ajavaruga74

.

Olulise tõuke õigusloome kvaliteedi tõusuks annab alates 2016. a sügisest MEMis

toimuvad arutelud juhtkonna ja sisuosakondade juhatajatega õigusloome kitsaskohtade

tuvastamiseks ning lahenduste kokkuleppimiseks75

. Arutelud jätkuvad 2017. a kaasates ka

MEM valitsusasutuste juhtkonnad.

Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis

EL otsustusprotsessis tulemuslikku osalemist toetavad ministeeriumis kokkulepitud

protseduurid (rakendatud on EL Nõukogus ja EL komiteedes eelnõude menetlemises

osalemise korrad ning tulemuslikuks osalemiseks koostatavate dokumentide

vormid). Ministeeriumi ametnikkonna EL otsustusprotsessi teadlikkus on kõrge, kuna

ministeeriumi valdkondades on EL tasandil poliitikakujundamine ja õigusloome

intensiivne (enamus seadusandlusest on EL-iga seotud) ning ministeeriumi juhtkond ja

eksperdid seega tihedalt kaasatud.

74 Piisav ajavaru: uue õigusakti puhul vähemalt 3 kuud enne jõustumist või toetusetaotluste vastuvõtmise alustamise

tähtpäeva ning õigusakti muutmise puhul vähemalt 2 kuud enne jõustumist või toetusetaotluste vastuvõtmise alustamise

tähtpäeva. 75 Kokkulepitud parendustegevused kajastuvad meetmete 1.1, 3.1 ja 3.3 arendustegevuste tabelis.

177

Proaktiivsus EL asjades võib anda suurema võimaluse mõjutada EL otsustusprotsessi

Eestile sobivas suunas. Nt on parema eeltöö (lobby) korral Eestil võimalik osaleda

Euroopa Komisjoni korraldatavates mõjude eelhindamistes (et eelanalüüs tehtaks ära EK

vahenditega ning Eesti vajadused oleksid seega paremini kaitstud). Samuti annab eelise

põhjalik eeltöö Eestis (mõjude analüüs, kaasamine), koalitsioonipartnerite otsimine teiste

liikmesriikide hulgas (sh mittekonventsionaalsed kohtumised partneritega) ning aktiivne

osalemine (sõnavõtud) kohtumistel.

Üheks parendustegevusi vajavaks kitsaskohaks on EL kohtumiste ettevalmistus. Näiteks

ei suudeta koostada piisavalt põhjalikku mõjude analüüsi ja/ või alati läbi viia piisavat

partnerite kaasamist EL algatuste puhul või ei jõua lühikeste tähtaegade tõttu analüüsi (sh

faktilehed, memod) kohandada vastavalt muudetud eelnõule. Samuti ei toimu alati

erinevate osapoolte, sh ministeeriumi juhtkonna esindajat kaasavat seisukohtade arutelu,

mis tagaks operatiivsema infoliikumise ning väldiks vajadust juhiseid hiljem ümber teha.

Ka valitsemisala ametite ekspertide osalemine kohtumistel vajaks parema kvaliteedi ning

valitsemisala sees infoliikumise tagamiseks suuremat ministeeriumipoolset

koordineerimist.

Keerukates küsimustes EL otsustusprotsessis operatiivselt teadusasutustelt esialgse

analüüsi ja hinnangu saamiseks annab võimaluse MEM valdkondadega seotud teadlaste

kaardistamine ja hindamine ning teadusasutustega raamlepingute sõlmimine (meede 4.1.1).

Üheks võimaluseks toetada Eesti ettepanekuid täiendavate argumentidega on

rakendusüksuste operatiivanalüüside senisest süsteemsem kasutamine (meede 4.1.1).

Selleks, et nimetatud võimalused ära kasutada, on vajalik EL kohtumist ettevalmistavate

materjalide pisteline kvaliteedikontroll ning EL kohtumistel osalevate ametnike parimate

praktikate jagamine ministeeriumis ja ametites ning vajadusel praktilise suunitlusega

koolituste korraldamine. Samuti on vajalik süsteemne EL otsustusprotsessis osalevate

ametnike kompetentside ja arendusvajaduste hindamine ning mõjude hindamise ja

kaasamise rakendamise meetodite töövahendite parendamine (vt meede 4.1.1 ja 4.3.1

tegevusi), samuti vastava nõustamise tagamine ad hoc ülesannete täitmisel.

EL eesistumist ettevalmistavad koolitused ning eesistumise käigus saadud kogemused

ning koostöösidemed nii Euroopa Komisjoni (EK) kui teiste liikmesriikide esindajatega

annavad Eesti ametnikele edaspidi samuti oluliselt parema positsiooni EL tasandil Eesti

huvide kaitsmiseks.

Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises otsustusprotsessis

Oskusteave ministeeriumi valitsemisala valdkondades, sh koostööprojektides toetab ja

hoiab välissuhteid aktiivsena ning aitab kaasa Eesti huvide kommunikatsioonile

sihtriikides. Ministeeriumi välissuhtluse professionaalseks korralduseks on koostatud

analüüsile toetuv strateegiline dokument „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned

2015-2020“76

. Valitsemisala asutused osalevad aktiivselt erialastes rahvusvahelistes

organisatsioonides, koostöövõrgustikes ning välisprojektides. Nende tegevussuundade

76

Kinnitatud 26.11.2015 põllumajandusministri käskkirjaga nr 37.

178

paremaks ärakasutamiseks Eesti huvide kaitsel Maaeluministeeriumi tegevusvaldkondades

on vajalik süsteemse ülevaate tagamine valitsemisala asutuste rahvusvaheliste suhete

tegevustes.

Siiski saaks välissuhete kaudu pakutavaid võimalusi (nagu erinevate koostöömudelite

kasutus või koostöövõrgustikes osalemine) ja teaduspõhist infot senisest oluliselt enam

kasutada ministeeriumi eesmärkide saavutamisel. Suurimaks väljakutseks on pidevalt

muutuvas keskkonnas kindlaks määrata riikliku kasu seisukohast kõige olulisemad

poliitikad, foorumid, tegevused ja küsimused ning ressursside tagamine prioriteetsetele

tegevussuundadele.

Probleemiks on ka puudulik koostöö Eesti asjaomaste organisatsioonide vahel

valdkonnaüleste teemade nagu biomajandus, toitumine, kliimamuutused jm haldamisel,

mis raskendab Eestile oluliste küsimuste kindlaksmääramist, analüüsi ning seeläbi Eesti

huvide edukat esindamist ja kaitsmist rahvusvahelistes foorumites. Eesti kaubandushuvide

soodustamist ja esindamist takistab samuti ebapiisav infovahetus, koostöö ning nõrk

koordinatsioon Eesti asjaomaste organisatsioonide vahel.

Riiklike välissuhete eesmärkide ja Maaeluministeeriumi sisueesmärkide täitmiseks on

oluline osaleda rahvusvahelises otsustusprotsessis võimalikult varajasest staadiumist alates.

Ministeeriumi tugev kuvand usaldusväärsest partnerist rahvusvahelistest lepingutest

tulenevate kohustuste täitmisel, esindatus EL institutsioonide ja peamiste valdkonna

rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning erialane oskusteave panustavad nende

eesmärkide saavutamisele.

Ministeeriumi ja tema valitsemisala välislepingute ja koostööprotokollide regulaarne

ülevaatamine tagab ülevaate võetud kohustustest ja võimalustest ning annab võimaluse

süsteemselt korrigeerida kahe- ja mitmepoolse koostöö, sh arengukoostöö eesmärke ja

koostöövaldkondi.

179

Lisa 2: Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 meetmed

Meede 1. Teadmussiire ja teavitus

Koolitustegevuste korraldamine (alameetme kood 1.1)

Esitlus- ja teavitustegevuste korraldamine (1.2)

Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine (1.3)

Pikaajalised programmid (1.1, 1.2, 1.3)

Meede 2. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused

Individuaalse nõustamisteenuse võimaldamine (2.1)

Konsulentide koolitamine nõustamisteenuse osutamise jaoks vajalikes valdkondades (2.3)

Meede 3. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Liidu kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine (3.1)

Liidu ning siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja

müügiedendustegevused (3.2)

Meede 4. Investeeringud materiaalsesse varasse

Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (4.1)

Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (4.2)

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid (4.3)

Kiviaia taastamise toetus (4.4)

Meede 5. Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise

potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

Meede 6. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (6.1)

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine (6.3)

Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku

tegevuse suunas (6.4)

Meede 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine (8.3, 8.4)

Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine (8.6)

Meede 9. Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine

Meede 10. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (10.1.1)

Piirkondlik veekaitse toetus (10.1.2)

Piirkondlik mullakaitse toetus (10.1.3)

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus (10.1.4)

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (10.1.5)

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (10.1.6)

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (10.1.7)

Meede 11. Mahepõllumajandus

Mahepõllumajandusele üleminek (11.1)

Mahepõllumajandusega jätkamine (11.2)

Meede 12. Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (12.1)

180

Natura 2000 toetus erametsamaale (12.2)

Meede 14. Loomade heaolu

Meede 16. Koostöö

Innovatsiooniklaster (16.0, 16.2, 16.3, 16.5, 16.9)

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine (16.2)

Lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine (16.4)

Meede 19. LEADER kohalikuks arenguks

Kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamine (19.1)

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine (19.2)

Koostöö (19.3)

Piirkonna elavdamine ning kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine (19.4)

Tehniline abi (20.1, 20.2)

181

Lisa 3: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmed

1. „Kalapüügi jätkusuutlik areng“

Meede 1.1 - Innovatsioon kalapüügil

Meede 1.15 - Selektiivsus, hülgekindlad püügivahendid

Meede 1.18 – Kunstkoelmud

Meede 1.20 - Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine kalapüügil

Meede 1.21 - Kalalaeva mootori asendamine või ajakohastamine

Meede 1.23 - Kalasadamad ja lossimiskohad

Meede 1.3 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus

2. „Vesiviljeluse jätkusuutlik areng“

Meede 2.1 - Innovatsioon vesiviljeluses

Meede 2.2 - Tootlikud investeeringud vesiviljelusse

Meede 2.4 - Energiatõhusus vesiviljeluses

Meede 2.3 - Vesiviljeluse keskkonnainvesteeringud

Meede 2.6 - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus

Meede 2.7 - Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

3. „Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine“

Meede 3.3 - Strateegiate rakendamine

Meede 3.4 - Koostöö

4. „Turustamise ja töötlemise arendamine“

Meede 4.1 - Tootmis- ja turustamiskavad

Meede 4.2 - Ladustamistoetus

Meede 4.3 - Turustamismeetmed

Meede 4.4 – Töötlemine

5. „Ühise kalanduspoliitika rakendamise meetmed“ Meede 6.1 - Järelevalve toetus

Meede 6.1.1 - Järelevalve lennukid, laevad

Meede 6.2 - Kalandusandmete kogumine

6. „Tehniline abi“

Meede 7.1 - Tehniline abi

7. „Integreeritud merenduspoliitika rakendamine“

Meede 8.1 - Integreeritud merenduspoliitika (mereseire)

Meede 8.2 - Integreeritud merenduspoliitika (merekeskkond)

Meede 8.3 - Integreeritud merenduspoliitika (merendusteadus)

182

Lisa 4: Kasutatud lühendid ja mõisted

AEGIS Euroopa geenipankade ühendatud süsteem

AIMA Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsioon

AKIS Põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide

töörühm

AMR Mikroobide resistentsus (inglise keeles nimetusest

antimicobial resistance)

AS Aktsiaselts

ASO Avalike suhete osakond

BOVEX Liikmesriikidevaheline veisepasside vahetamise katseprojekt

(inglise keeles nimetusest data exchange between bovine

databases)

BSE Hullulehmatõbi

CEDR Euroopa Põllumajandusõiguse Nõukogu

CGRFA Põllumajanduse ja Toidu Geneetiliste Ressursside Komisjon

Codex Alimentarius FAO ja WHO toidustandardite väljatöötamisega tegelev

organisatsioon

CPVO Ühenduse Sordiamet

DG AGRI Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu

peadirektoraat

EAAP Euroopa Loomakasvatuse Föderatsiooni

ECPGR Euroopa taimede geneetiliste ressursside programm

EFSA Euroopa Toiduohutusamet

EIARD Euroopa Algatus Põllumajandusteaduse Edendamiseks

EKF Euroopa Kalandusfond

EKI Eesti Konjunktuuriinstituut

EKO Eurokoordinatsiooni osakond

EL Euroopa Liit

EMKF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

EMU Eesti Maaülikool

EPPO Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon

ERA-Net Euroopa teadusruumi koostöövõrgustik

ERA-Net Core Organic II Mahepõllumajandusteaduse koostöövõrgustik

ERA-Net Core Organic PlusMahepõllumajanduse koostöövõrgustik

ERA-Net C-IPM Integreeritud taimekaitse koostöövõrgustik

ERA-Net EUPHRESCO II Taimeterviseteaduse koostöövõrgustik

ERA-Net SUSFOOD Jätkusuutliku toidutootmise ja tarbimise teaduse

koostöövõrgustik

ERS Elektrooniline Raporteerimise Süsteem (Kalandus)

ESA/SA Eesti Statistikaamet

ETKI Eesti Taimekasvatuse Instituut

EURAGRI Euroopa Põllumajandusliku Uuringu Initsiatiiv

EUROFISH Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise rahvusvaheline

organisatsioon

183

EUROPEA International Kutsehariduse ja –koolituse koostöövõrgustik rohemajanduse

valdkonnas

FAO ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

FADN Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas

Farm Accountancy Data Network

FO Finantsosakond

GM Geneetiliselt muundatud

HO Haldusosakond

ICAR Rahvusvaheline Loomade Jõudluskontrolli Komitee

IPPC Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon

ISKE Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem

ISTA Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon

ITPGR Toidus ja põllumajanduses kasutatavate taimsete geneetiliste

ressursside rahvusvaheline leping

ITO Infotehnoloogia osakond

JPI FACCE Teaduse ühiskavandamise initsiatiiv „Põllumajandus,

toiduga varustatus ja kliimamuutused

KIS Kalanduseinfosüsteem

KEM Keskkonnaministeerium

KMO Kalamajandusosakond

KPTTO Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse

osakond

Konsulent Spetsialist, kes tegeleb nõustamisega põllumajanduse ja/või

maaelu arengu valdkonnas. Eristatakse ka kutset omavaid

konsulente.

LFA Ebasoodsamad piirkonnad

MAK Eesti maaelu arengukava

MAO Maaelu arengu osakond

MEM Maaeluministeerium

MMIK Maamajanduse Infokeskus

MTÜ Mittetulundusühing

MUIS Tsentraalse museaalide digitaalne infosüsteem

NAP Natura 2000 ala põllumajandusmaa

OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OIE Maailma Loomatervise Amet

OÜ Osaühing

PLK Poollooduslikud kooslused

PMA Põllumajandusamet

PMAN Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu

PMK Põllumajandusuuringute Keskus

PO Personaliosakond

184

PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PTKO Põllumajandusturu korraldamise osakond

RES Riigi eelarvestrateegia

RT Riigiteataja

RKAS Riigi Kinnisvara AS

RTIP Riigi Töötaja Iseteenindusportaal

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

SA Sihtasutus

SAO Siseauditi osakond

SAK Sigade aafrika katk

SCAR Põllumajandusteaduse alaline komisjon

SEUROP Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud veise- ja

lambarümpade lihakuse ja rasvasuse määramise süsteemist

SKP Sisemajanduse koguprodukt

STO Strateegiaosakond

TA Terviseamet

TAI Tervise Arengu Instituut

TAO Teadus- ja arendusosakond

TOO Toiduohutuse osakond

TTO Taimetervise osakond

UPOV Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit

VSO Välissuhete osakond

VTA Veterinaar- ja Toiduamet

VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon

ÜPP ühine põllumajanduspoliitika

ÜPT ühtne pindalatoetus

ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

3R asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtete

rakendamine katseloomade kaitseks

„Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021 ......KÄSKKIRI 07.08.2017 nr 90...

Documents

Transcript of „Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021 ......KÄSKKIRI 07.08.2017 nr 90...