Alkeeled%2C konspekt

46
Allkeeled Tiit Hennoste sügis 2011 Sissejuhatus Keel varieerub eri tasandeil Häälduslik varieerumine: obune/hobune Morfoloogiline varieerumine: teinud/teind Süntaktiline varieerumine: Leksikaalne varieerumine: hobune, suksu Varieerumisel moodustuvad variantide kogumid, keeruline varientide pundar, see on eesti keel, mitte eesti kirjakeel. Teatud variandid koonduvad ühte koha, ei ole ühtlaselt eri variantidega kaetud pind. Eesti keele traditsiooniline allkeelte süsteem (allkeel=variant) kirjakeel kohamurded ehk dialektid funktsionaalstiilid: tavaliselt 5 valdkonda: ilukirjanduskeel, ajakirjanduskeel, ametlik keel, teaduskeel, argikeel marginaalselt: släng, ühiskeel, register, stiil, sotsiolekt jms. See skeem ei ole pädev, see on vale! Allkeelte (variety) süsteem ingliskeelses sotsiolingvistikas Standardkee/normikeell ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) kehtastatud on normingud, saab öelda, et miski on õige või vale. kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect): dialektid ja sotsiolektid. Selle keel erijooned sõlutvad eeskätt kasutajate omadustest, tunnustest, nt millisesse sotsiaalsesse klassi antud inimene kuulub. Kohamurded ja sotsiolektid. kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Keelekasutust määrab ja mõjutab suhtlusolukord, situatsioon. Nt suuline või kirjalik, ametlik või argine. Dialektoloogia ja kohamurre Kohamurded samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Häälduslikud erinevused, häälikute järjestuse erinevused. Erineb osaliselt. inimesed teadvustavad end rühmana ja oma murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab Põhjused: lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse murrete märkamine: Vana Testament (Kohtumõistjate raamat XII, 6) Prantsusmaal on murrete põhja-lõuna piir registreeritud 1284, Inglismaal lääne-ida ja põja-lõuna piir 1387. eesti keele põhja ja lõuna erinevused Wanradt-Koelli katekismuses 1535 põhja ja lõunamurrete baasil eraldi vaimulikud kirjakeeled 17.-19. sajandil 1

Transcript of Alkeeled%2C konspekt

Page 1: Alkeeled%2C konspekt

AllkeeledTiit Hennoste

sügis 2011Sissejuhatus

• Keel varieerub eri tasandeil• Häälduslik varieerumine: obune/hobune• Morfoloogiline varieerumine: teinud/teind• Süntaktiline varieerumine: • Leksikaalne varieerumine: hobune, suksu• Varieerumisel moodustuvad variantide kogumid, keeruline varientide pundar, see on eesti keel, mitte eesti

kirjakeel. Teatud variandid koonduvad ühte koha, ei ole ühtlaselt eri variantidega kaetud pind.Eesti keele traditsiooniline allkeelte süsteem (allkeel=variant)

• kirjakeel • kohamurded ehk dialektid• funktsionaalstiilid: tavaliselt 5 valdkonda: ilukirjanduskeel, ajakirjanduskeel, ametlik keel, teaduskeel,

argikeel • marginaalselt: släng, ühiskeel, register, stiil, sotsiolekt jms. • See skeem ei ole pädev, see on vale!

Allkeelte (variety) süsteem ingliskeelses sotsiolingvistikas • Standardkee/normikeell ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) kehtastatud on normingud,

saab öelda, et miski on õige või vale.• kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect): dialektid ja sotsiolektid. Selle keel erijooned sõlutvad

eeskätt kasutajate omadustest, tunnustest, nt millisesse sotsiaalsesse klassi antud inimene kuulub. Kohamurded ja sotsiolektid.

• kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Keelekasutust määrab ja mõjutab suhtlusolukord, situatsioon. Nt suuline või kirjalik, ametlik või argine.

Dialektoloogia ja kohamurreKohamurded

• samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel • erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Häälduslikud erinevused,

häälikute järjestuse erinevused. Erineb osaliselt.• inimesed teadvustavad end rühmana ja oma murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristabPõhjused:• lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad • peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse• murrete märkamine: Vana Testament (Kohtumõistjate raamat XII, 6)• Prantsusmaal on murrete põhja-lõuna piir registreeritud 1284, Inglismaal lääne-ida ja põja-lõuna piir 1387. • eesti keele põhja ja lõuna erinevused Wanradt-Koelli katekismuses 1535• põhja ja lõunamurrete baasil eraldi vaimulikud kirjakeeled 17.-19. sajandil• Süstemaatiline murdeuurimine algas 19. sajandi teisel poolel. Uurimisele pani aluse Ferdinand Johann

Wiedemann, Eesti-saksa sõnaraamat 1869, uurimus Võru urdest 1864.Keelegeograafia ehk dialektoloogia

• meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks • tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub

rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. • D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta• D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased• D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda.• D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. • Esimesed D projektid Saksamaal • kooliõpetaja Georg Wenker alustas saksa murdekaardi tegemist 1876• Informandid kohalikud kooliõpetajad, saatis postiga 40 lauset, palus tõlkida kohalikku dialekti• tulemuseks esimene keeleatlas, ilmus 1881 • Prantsusmaal Jules Gilliéron, kogus 1896-1901- peetakse tegelikuks meetodi loojaks• treenitud murdekoguja amatöörlingvist Edmond Edmont, küsitles eri kohtades ühte-kahte inimest• küsimustik, kus olid üksused, mida võrrelda taheti

1

Page 2: Alkeeled%2C konspekt

• Atlas publitseeriti 1902-1910 • 13 köidet, 1920 kaarti

Eesti murdeuurimine ja Andrus Saareste • alustas Andrus Saareste 1920. Aastatel, murdeuurimine oli keskne tegevus, millegi lingvistid ülikoolis

tegelesid.• Esimesed stipendiaadid 1922 (mh August Annist, Julius Mägiste, Ants Oras)• Keskne organiseerija Emakeele Selts – sellests ai murdeuurimise keskus.• D valitses eesti murdeuurimises 1990. aastateni

Meetodid• D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega. Kirjeldatakse• murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, seetõttu on oluline

ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond. D kombneeritakse VA-ga.• Seetõttu tihti kombineeritud D+VA• D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid

Informantide valik• otsiti puhast murret (genuine dialect) = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata• Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed • Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid – vähem mõjutatud kirjakeelest.• Eestis: 4/5 informantidest naised, naistel oli vähem sotsiaalseid kontakte ja liikumist, naised olid paiksemad.• vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud• Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt • Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta (Mari

Must) • Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina • eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal• Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?• küsitletakse mitu korda samu informante • informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks• kogujad tihti kohalikud elanikud, räägib sama murrakut.• küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele

Küsimustik • Tõlkemeetod ja küsitlemine, nt saksakeelne lause ja paluti tõlkida. Enamasti kasutati küsimustikke.• Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada

võrreldavaid andmeid • otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks • kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on• etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused2 põhitüüpi küsimusi • 1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu

taskus (näitab tühja taskut)?• 2. lünk-küsimused (completing): Te teete tee magusaks ... esitatakse selliseid küsimusi, et küsitavav kasutaks

selliseid vorme, mida uurija tahab uurida.• Taustaandmed: Eestis murdepäevikud, kus inimese eluloolised andmed (vanus, haridus, liikumine, elulugu

lühidalt) ja minimaalselt andmeid situatsiooni kohta. Andmed väga lünklikud.• Küsimustikud (küsitluskavad) on tavaliselt organiseeritud ümber semantiliste väljade• algul määratakse leksikaalsed üksused ja grammatilised jooned, mida soovitakse uurida• siis koondatakse nad semantiliselt sobivatesse rühmadesse• nt loomad, talutööd, sugulussuhted, ilm jms• eesti keele kohta on palju kogutud üleskirjutamise abil (Saareste, Emakeele Seltsi kohalike korrespondentide

tööd) Küsitluse ja informandivaliku kriitika

• murdeuurijad ei kirjelda kogu murret vaid ainult väikest osa sellest• vanemate naiste keel, puudub murde sotsiaalne varieerumine• tavaliselt (pool)avalik keel, puudub tegelik argikeel. Informant püüdi saada rääkima.• Monoloogid (jutustused ja kirjeldused), puudub dialoog - puuduvad dialoogis esinevad sõnad, puudub käskiv

kõneviis.• minimaalselt esindatud dialoogisõnad (nt jah, ahah), argikeele sõnad (nt ropendamine), dialoogi

grammatilised vormid (nt käskiv kõneviis)

2

Page 3: Alkeeled%2C konspekt

Litereerimine ja foneetiline transkriptsioon • foneetiline transkriptsioon • märkida täpselt üles sõnafoneetika • Muud nähtused märgitakse juhuslikult ja robustselt või jäetakse märkimata• FT koosneb häälikute märkidest, diakriitikutest ja muudest sümbolitest

Häälikud (näiteid) • häälikud märgitakse üldiselt tavaliste väiketähtedega• bdg on helilised sulghäälikud, mida on vaid Setus, tavalised nõrgad sulghäälikud märgitakse GBD abil• õ märgitakse alakaarega e abil• w on siirdehäälik pika u või u-lõpulise difitongi järel: kau·wa

Diakriitikud• diakriitikutega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustustukohti • Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad hääliku pikkust• a on lühike vokaal• à on teise silbi poolpikk vokaal• ā on harilik pikk vokaal• â on ülipikk vokaal• saDà sāDà sâDà

Muud nähtused • lause algust eraldi ei märgita• lause lõpus on tavalised kirjavahemärgid• dünaamiline pearõhk - üks punkt, kaasrõhk - kaks punkti rõhutatud hääliku järel tu·lemi:se • üheks sõnaks kokkuhääldamine: allkaar• pausid: pikem kahe kriipsuga ||, lühem ühe kriipsuga | • Pärisnimed joonitakse alla

Probleemid • tekstid on puhastatud spontaanse kõne erijoontest (noh, ee, eneseparandused jms) sõnajärge on muudetud.• tekstist on lõike välja jäetud ja ümber tõstetud, et saada sujuvamat jutustust. Tavakõnes inimene ikka hüppab

edasi-tagasi oma jutus.• pauside märkimine on juhuslik, eeskätt nn lausepiiride jaoks • lausepiirid on märgitud grammatiliselt, mitte intonatsiooniliselt • osa litereeringuid on parandatud nö ideaalse murde suunas

Keelekaardid ja -atlased • D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil.• Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on

territoriaalselt varieeruv• Kaarte on kahte tüüpi:• 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele• 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil

Eesti keeleatlased • Saareste, Andrus (1938). Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. I vihik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.• Saareste, Andrus (1941). Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. II vihik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. • Saareste, Andrus (1955). Petit atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas. Uppsala.

Eesti murdekogud• ”Eesti murded” I-VIII. Tekstikogud koos grammatilise ülevaatega. • Korpused arvutis• http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/

MURDEPIIRIDIsoglossid

• D keskne mõiste on isogloss • I eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme• I esitatakse kahel viisil

1. joon tõmmatakse nende kohtade vahele, kust piir läheb 2. ühendatakse piiril joontega kohad, kus kasutatakse ühte või teist (ka heterogloss)

• I ei pea olema pidev joon, selles võib olla katkestusi jms• Iga I näitab ühte keelelist joont. Tegelikult kasutatakse neid ka joonte rühmade nimedena.• Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped

3

Page 4: Alkeeled%2C konspekt

• Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood) • Isoglossid moodustavad kimpe (bundle, Saareste parmas), kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast

kohast• kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab

murdealasid (dialect area)• eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid: murderühmad, murded, murrakud jms • üksikjoonte isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid üldistused ja kokkulepped. Arendus tuleb

sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood)• Kokku: dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum)

Andrus Saareste murdeliigendus 1932• Saareste 1932 toetus keelegeorgaafiale • murrete eristamisel on määravaks neid lahutavate isoglosside hulk• neli tasandit

1: põhjaeesti - lõunaeesti. 2: saarte, keskpõhjaeesti, kirde Mulgi ja Tartu-Võru. 3: üksteist murret: saarte, Lääne-Pärnu, Harju-Järva, Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartu, kirde

Päris-Mulgi, Helme, Päris-Tartu, Kirde-Tartu, Võru4: murrakudArnold Kase murdeliigendus 1956

• Kask 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist 1. kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre

• rannikumurre murreteks ei jagune. Selle väljatoomise põhjenduseks on tal diakroonilised seigad2a. Põhjaeesti: saarte, lääne, kesk, ida 2b. Lõunaeesti: Tartu, Mulgi, Võru3. murrakud (tuuakse välja kihelkondade kaupa)Kannooniline, klassikaline pilt.Karl Pajusalu murdeliigendus 1999

• 5 tasandit:1. peamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti

• 39 häälikulist ja 12 morfoloogilist erinevust, ligi 20 000 murdesõna ainult lõunaeestis 2. põhjaeesti kaks murderühma: põhieesti ja kirderanniku

• kirderanniku rühm jaguneb kaheks murdeks3. murded: Põhieesti: saarte, lääne, kesk, ida Kirderanniku: ranniku, kirde

Lõunaeesti: Tartu, Mulgi, Võru4. murrakurühmad, mis jagavad murded osadeks5. murrakud, seostuvad vanade põliskülade rühmade või valdade piiridega Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus OLULINE SKEEM!

• Pajusalu süsteemi modifitseerib murdeõpik 1. Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL2. Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR3. Murded:

• eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, • eL: Tartu murre T, Mulgi murre M, Võru murre V• eR: rannamurre R, Alutaguse murre A

4. Murrakurühmad 5. Murrakud Siirdealad ( Transition areas )

• murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega• need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects)• Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus• hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse• kaks siirdemurde alaliiki• segamurrak (mixed lect), koos kahe murde vormid (Põhja-Tartumaa: akanud, nakanu)• siirdemurrak (fudged lect), kasutab jooni, mida pole kummaski puhtas dialektis

4

Page 5: Alkeeled%2C konspekt

• siirdeala: põhja ja lõuna piiril, lõunaeesti jooned ulatuvad kaugele põhjaeesti aladele. Vb eesti ja liivimaa piiri pärast

Mitmeid murdeid ühendavad isoglossid • Osa isoglosse paikneb murdepiiridest eemal, kuid ühendab mitmeid murdeid, mis ei ole sama murderühma

liikmed• Osa isoglosse paikneb murdepiiridel, kuid ühendab murdeid, mis muus osas ei kuulu samasse kõrgemasse

kooslusse• Nende kohta eri nimetusi pole • Nt Ida-Eesti alasid ühendavad jooned, Peipsi järv on ühendanud inimeis ja nende liikumist.

Eesti murrete erijooni• Eesti peamurrete ja murderühmade kesksed erijooned• eP ja eL peamurrete erinevused• eS ja eR erijooned

Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused

põhjaeesti • afrikaat puudub: siga, küpsetab• larüngaalklusiil puudub: kalad• harv palatalisatsioon (t, s, l, n, r) • *- ks> ks: saaks• *-ksi > ks: üks, läks• *- psi > ps: laps• *- tk > tk: sõtkuma, katki• -*kt > ht: kõht, vahtu• Vokaalharmoonia puudub näha, terava • Erinevad vokaalid teatud sõnades: • lõhki, lõng, õlg, hein, maha, jahvatab, kollane,

mets • keskkõrged vokaalid nasaalide ees: tema, on

• Silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud:

nael, teinud• Diftongi järelkomponent i alanenud v ees:

laev, poeg• Diftongi järelkomponent ü > i: täis, leidma• Järgsilbi o kadunud: janu, tegu• Mitmuse nom –d: kalad• valdav –de mitmus: puudel• illatiiv –sse: kohtusse• inessiiv –s: jalas• translatiiv –ks: aleviks• keskvõrre -m: suurem• eri pöördelõpud isikus ja arvus: annan, anname

tingiv kv –ks(i): annaks• pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas

kõneviisis: andsite, annaksite• da-infinitiiv: tuua, süija, istuda, pühkida • Domineerib si-lihtminevik: võtsin• tingiva kõneviisi tunnus –ksi: annaksin• ta on

lõunaeesti • afrikaat esineb: tsiga, küdsä• larüngaalklusiil esineb: kala?• sage palatalisatsioon (kõik konsonandid)• *-ks > ss: saassi• *-ksi > ts: üts, läts• *-psi > ts: lats• *-tk > kk/tsk: sõkma, katski• -*kt > tt: kõtt, vattu• Vokaalharmoonia: nätä, terävä • lahki, lang, olg, hain, maahha, jauhhas,

kõllane, mõts• kõrged vokaalid nasaalide ees: timä, um• Silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud: nagel või

assimileerunud: tennü• Diftongi järelkomponent i säilinud v ees: laiv,

poig• ü lõpuline diftong: täüs, löüdma • Järgsilbi o: jano, tego • Mitmuse nom larüngaalklusiil/-t/-de:

kala?/kalat/kalade• valdav i-mitmus: puil • illatiiv: -he / -de/ (-se): kohtude/kohtuhe• inessiiv -n/-h/-hn: jalan/jalah/jalahn• translatiiv –s, -st: alõvis, alõvist• keskvõrre -mb/-mp/-p:

suuremb/suuremp/suurep• sama pöörde ainsuse ja mitmuse vormide

sarnastumine: ma anna, mii anna• pöördelõpud puuduvad: tii anni, tii annassi• da-infinitiiv: tuvva, süvvä, istu, pühki• i-lihtminevik: ma võti, ta elli • tingiva kõneviisi tunnus s(si): annassi• ta om / um

5

Page 6: Alkeeled%2C konspekt

Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused

südaeesti • Sisekadu • Lõpukadu • i>e diftongides • Vokaalharmoonia puudub • Vältevaheldus esineb • ng:ng: lõng:lõngad• Palatalisatsioon • gbd vokaalide vahel: tuba • Illatiivis geminatsioon: tuppa • l, kr > el, er: nõela, naerab • sse-illatiiv • essiiv puudub • Valdav de-mitmus • mitmuse gen -de: paremate • –nud-partitsiip ei muutu • -ksi/-ks konditsionaal • Eitusverb ei pöördu

kirderanniku • Sisekadu osalt toimumata: kandama, raudane • Lõpukadu osalt toimumata: metsa, poika, tuuli • i säilinud: poig/poika, aid(a)• ä-harmoonia säilinud: tüttär • Vältevaheldus puudub must: mustad • ng:nn: lang:lannad • Palatalisatsioon puudub • Kpt vokaalide vahel: tupa • Geminatsioon puudub: tupa • kl, kr > ul, ur: neul(a), naura • Esinevad je-illatiiv: sotaje ja lõputa illatiiv:

sütäme • Essiiv: nuorena • Valdav i-mitmus: oravi, kalo • Mitmuse gen -je: parembije • Nud-partitsiibis ainsus ja mitmus:

kukkunud:kukkuned • segavormiline konditsionaal -iksi/-isi:

oliksin/olisin • Eitusverb pöördub: en, et, ei, emme, ette eivad

tule Põhjaeesti murrete omavahelisi erijooni

Saarte murde erijooni • Eripärane kõnemeloodia• õ > ö: völg, vööras • õ > a/e/o/u: keik, eli • Illatiivis -se: külase, taluze; ka geminatsioon puudub: käde, tuba • lisaeitussõna olevikus ep, lihtminevikus es

Läänemurde erijooni • v > b: keba kibi• Lõtv hääldus, mis toonud häälikute kadu (panime > panim) ja madaldumist, teist väldet kolmanda asemel

(saada II)• Palju i > e: siga > sega, nimi > nime, mine > mene, tühi > tühe, tegemine > tegemene

Keskmurde erijooni • Pika madala vokaali diftongistumine: moa, veart, tuoma

Idamurde erijooni • Palju õ esisilbis: õtsekõhe, õlema

Rannamurde erijooni • Vältevahelduse asemel geminaat:üksikklusiil radas:rattad, küttama:kütan• õ > a, e, o, u: sana, joki, peld

Alutaguse murde erijooni • Palju õ-d e ja o-sõnades: kõrd, õtsima, tõine• Vältevahelduse asemel geminaat:geminaat: küttada:küttan, rikkas:rikkad

Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas• kohamurre olid kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas • varieerus ilmselt sotsiaalselt ja situatiivselt• alates 19. sajandist kohamurrete kõrvale teised allkeeled ja kohamurre muutus üheks allkeeleks, mida kasutati

ainult kindla sotsiaalse rühma poolt ja teatud situatsioonides• seega muutus kohamurre samal ajal registiks ja sotsiolektiks

Murre ja normikeel • Murdesõna ja murdevormi kaks tähendust• selles murdes esinev vorm või sõna • -nud ja –nd on mõlemad murdevormid, eri murretes

6

Page 7: Alkeeled%2C konspekt

• sõna või vorm, mis erineb normikeelsest sõnast või vormist • -nd on murdevorm, -nud ei ole

Murrete kujunemine ja hääbumine• Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi• Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil• 13.-16. sajandi keelemuutused mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule • 14.-16. sajandi sunnismaisus kujundas eripärased murrakud• eri murretel olid erinevad keelekontaktid• Murrete hääbumine eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: • dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine

rahvuskultuuri ja identiteediga • dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub,

diferentseerub ka keel• moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob

murdesse laenud normikeelest • kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks• inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad• sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks,

haritlaseks jne. • teadlik murrete hävitamine või allasurumine

Kvantitatiivne sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumineSotsiolingvistika kaks mahtu

• Sotsiolingvistika laias mõttes: distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid• Kogu allkeelte problemaatika kuulub sotsiolingvistikasse• SL kitsas mõttes: distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist• Keele sotsiaalne varieerumine: inimeste keelekasutus on korrelatsioonis sellega, millised on nende sotsiaalsed

omadused. William Labovi sotsiolingvistika

• Nimed: secular linguistics, quantitative sociolinguistics, ka correlational sociolinguistics. • William Labov, The Social Stratification of English in New York City 1966 • Teisi tuntud uurimusi • Peter Trudgill Norwichis 1974• Lesley ja James Milroy Belfastis 1980• Nikolas Coupland Cardiffis 1980, 1984, 1988• Penelope Eckert Detroidis 1988, 1989, 1991, 1994

Eesmärgid• Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid • Mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (linguistic changes in progress) • Varem arvati, et keel muutub aeglaselt.• Labov: eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, st

keele diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Variaabel kui keskne mõiste

• Variaabel = varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nd / nud). See mida uuritakse. Nt obune-hobune, teinud-teind, olnud-old. Enamasti on uuritud häälikulist varieerumist.

• Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. • variaablid esinevad eri keeletasandeil: leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised, süntaktilised• Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi

muutmata • notatsioon: (h) on variaabel ja tegelik hääldus on [h]. • märgitakse (h):[h], kus variaabel h hääldatakse ja (h):[o] kus h ei hääldata• Uurimine on võrdlev: püütakse grupeerida inimesi vastavalt sellele, milliseid variante ja kui palju nad

kasutavad ja millistel tingimustel.Uurimismetoodika

• informantide, tingimuste ja keeleliste variaablite valik • tekstide kogumine• variaablite ja variantide identifitseerimine

7

Page 8: Alkeeled%2C konspekt

• protsentide arvutamine• tulemuste interpreteerimine

Informantide valik • juhuvaliku meetod: valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist • igal inimesel peab olema potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks.• Kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles

piirkonnas kõneldavaid keele variante • Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama

sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine

• lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil

• Murdeuurimises intervjuud: poolametlik keel• Vajalik on igapäevakeel (vernacular)• V on kõige süsteemsem ja regulaarsem, kuna on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsuse

ideaali poolt Observer’s paradox

• OP: keeleuurimise eesmärk on uurida seda, kuidas inimesed kõnelevad kui neid ei jälgita süstemaatiliselt, kuid see on võimalik ainult inimeste süstemaatilise jälgimise teel.

Võtted ületamiseks:• salajased lindistused• gruppide lindistamine, millest ainult üks on informant• keelelise tähelepanu kõrvalejuhtimine kasutades emotsioone äratavaid küsimusi (kas te olete olnud olukorras,

kus teid oleks võidud tappa)• uurija muutumine mõneks ajaks grupi liikmeks (participant observation) • lühikesed intervjuud avalikus kohas paljude inimestega, nii et inimesed ei tea ega saa aru, et nende keelt

uuritakse ja nii, et uuritav nähtus tuleb vastustest väljaKeeleliste variantide identifitseerimine

• Salvestused litereeritakse• Kindlat transkriptsiooni formaati pole• Transkriptsioon peab olema selline, mis lubab uuritavaid variante erinevalt kirja panna, kindlat

transkriptsiooni ei oleKvantitatiivne tehnika

• uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte varianti. Tehnika:• esmalt redutseeritakse kõik absoluutarvud protsentideks• seejärel tehakse kindlaks, millised erinevused on statistiliselt olulised. • Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. • Statistiliselt oluliste erinevuste määramiseks kasutatakse erinevaid matemaatilisi võtteid ja meetodeid. • Esitamine Trudgilli järgi:• baasvariant (basic) on see, mis esineb normikeeles. • esitatakse protsendid, mille võrra kaldutakse sellest kõrvale (nt nd kasutamise protsendid kogu nd/nud sarjast).

Järelduste tegemine • alguses kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse seletada, miks on keelekasutus erinev• Seletamiseks kasutatakse sotsiaalseid ja keelelisi faktoreid, mida nimetatakse piirajad (constraints).• Tavaliselt koondatakse piirajad 3 rühma: • sotsiaalsed piirajad: klass/kiht/seisus, sugu, vanus, suhtlusvõrgustik (social network) • situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid• keelelised piirajad (nt eelnevad ja järgnevad häälikud, sõna asend lauses, rõhulisus jne)

Kesksed keelega korreleeruvad sotsiaalsed tegurid • Sotsiaalne kiht/klass• (Kõnestiil ehk tähelepanu määr)• Sugu• Etniline rühm• Sotsiaalne võrgustik/võrk

Keelekasutus ja sotsiaalne kiht • Keskne mõiste on klass/sotsiaalne kiht. • Eri klassid või kihid paiknevad ühiskonnas hierarhiliselt.

8

Page 9: Alkeeled%2C konspekt

• Sotsiaalne kihistumine (social stratification) viitab eri gruppide sotsiaalsele hierarhiale ühiskonnas. Lääne industriaalühiskonnas on eri hierarhia-astmel eri klassid. Teistes ühiskondades on nt kastid, seisused jms.

• Mingid variandid on kasutusel enim kõrgema klassi kõnelejatel ja teised madala klassi kõnelejatel. • Klass määrab, kellega on inimestel igapäevased kontaktid ja püsivamad suhted • Klassiga seotud markerid tekitavad suhtlusbarjääre ning mõjutavad keelelist käitumist. • eri kihtide inimesed suhtlevad omavahel > klassimarkerid on statistilised ja kvantitatiivsed • inimesed kalduvad püsima vanemate klassis• Inimesed tahavad kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase.

Sotsiaalse klassi allelemendid • Amet (occupation): haridus, isa amet, sissetulek• Eluruumi tüüp (type of housing) ridamaja, korter• Elukoht (locality of residence) eeslinn, kesklinn• tundlikem ja primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. • Keskne piir läheb valgekraede (non-manual) ja sinikraede (manual worker) vahelt. • klassid püütakse jagada suhteliselt õhukesteks kihtideks

Kõnestiilid (linguistic styles, speech styles) • Pole otseselt sotsiaalne, kuid on seotud sotsiaalsete teguritega• Vabast vestlusest kuni ametliku suhtluseni• Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju

sellele, kuidas öelda. • Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda• Vaja leida võimalused saada eri stiilis kõnet samalt või sama rühma inimestelt

Stiililine varieerumine• Materjali kogumisel kasutusel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: • Sõnaloend (Word list style WLS)• Ettelugemine (reading passage style RPS) • Formaalne stiil / intervjuu (Formal style FS)• Igapäevastiil / vaba vestlus (casual style CS)• Labov-hypercorrection: kõrguselt teine staatusgrupp kasutab formaalses kõnes kõrgema staatusega variante

sagedamini kui kõrgeim staatusgrupp. Keelelise ebakindluse (insecurity) tagajärg. • Stiilierinevuste sotsiaalne korrelaat: mida rohkem on suhtlejate vahel sotsiaalseid erinevusi, seda suurem on

formaalsus (Chambers)Sex/prestige pattern (Hudson)

• SP pattern on püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides • igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile (haridusele), kasutavad naised iga

stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli (variant, mis ei ole kiires muutuses) normivariante rohkem kui mehed (Hudson).

• üldistus kehtib stabiilsete variaablite kohta (Labov) • See sooline erinevus on leitud juba laste kõnes (Edinburgh, Inglismaa)

Sotsiaalsed võrgustikud (Social networks) • Lesley ja James Milroy loodud lähenemine • Võrgustik on mikrotasandi paralleel klassile • Sotsiaalne võrgustik: mitmetine (multiple) võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega • otseselt või kaudselt • sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. • Võrgustiku tugevus: tihedus, mitmetisus ja sagedus• Tihedus: kui paljud inimesed rühmas üksteist tunnevad • Mitmetisus: inimesed võivad olla rühmaga seotud enam kui ühe sideme kaudu • Sagedus: suhtlemise sagedus• Võrgustiku mõju inimesele on vahetu, erinevalt klassi mõjust, mis on kaudne

Tulemusi • inimesed on keeleliselt mõjutatud palju enam nende sotsiaalsete võrkude liikmete keelest, kuhu nad kuuluvad,

kui kellegi teise keelest• inimesed, kes on sotsiaalsesse võrku hästi integreeritud, kasutavad erinevate omadustega keelt kui need, kes

on grupi perifeerias, sest grupi mõju on viimastele väiksem.• Mida tihedam on inimeste suhe võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus ja seda vähem on selles

varieerumist

9

Page 10: Alkeeled%2C konspekt

• Mida hõredam on inimese side võrkudega ja mida nõrgemad on võrgusidemed, kuhu inimene kuulub, seda vähem kooskõla (conformity) on inimesel võrgu normide suhtes.

• paremini võrkudesse integreeritud inimesed kasutavad kõige sagedamini keele regionaalseid variante. Mõned eesti keele kohta tehtud sotsiolektide uurimused

• Puuduvad klassikalised klasside ja keele suhetele keskenduvad tööd• Leelo Keevalliku magistritöö nud/nd varieerumise kohta • Kaili Cui bakalaureusetöö h häälduse varieerumise kohta sõna alguses • grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta • Karl Pajusalu doktoritöö jm uurimused Mulgi murde verbi kohta • Mari Metsa ja Kristiina Praakli tööd võru kõnekeele varieerumise kohta

Eesti eripära • uurimine ei ole sotsiaalsete kihtide ja keelekasutuse seoste väljatoomine• Pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Põhiosa materjalist on talurahva ja haritlaste keel. Puuduvad muud

keskklassi rühmad ja pea puudub tööliste keel. • Uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju

Kaili Cui: h hääldamise % • situatsiooni formaalsus: ametlikus kõnes pea alati h, spontaanses kõnes 63%• haridus: kõrg 60%, kesk 68%, põhi 46% • sugu: naised 65%, mehed 58%

Haridus+sugu naised mehed • põhiharidus 32% 54% • kõrgharidus 78% 50% • vanus: lapsed 50%, noored (18-40) 68%, keskiga (41-60) 61%, vanad 58%

Leelo Keevallik: nud/nd varieerumine • stiil: olulisim tegur situatsiooni formaalsus, formaalses suhtluses nd 8%, argises nd 40%• argikeelsed sõnad nd 56%, kirjakeelsed nd 28%• sotsiaalsed tegurid: • sugu: naised nd 29%, mehed nd 38%

Mari Mets: nud-kesksõna varieerumine võru kõnekeeles (Vastseliina ja Põlva) • Variaablid: • murdepärased nu ja nu? (vanem) • ühiskeelsed nud ja nd (nut, nt, t) • Sotsiaalsed faktorid: vanus, sugu, haridus• Keelelised faktorid: tunnusele järgnev segment, rõhk, tempo, sõna pikkus, jm. • nu ja nu? omavaheline varieerumine sõltub põhiliselt lingvistilistest piirajatest

Vastseliina murdeomased ja murdevõõrad variandid • Vanus: vanemas rühmas murdevõõraid variante 1%, nooremas ja keskmises rühmas 10-11% • Sugu: naistel murdevõõraid 1%, meestel 11%. • Haridus: alg- ja põhiharidusega rühmades murdevõõraid 1%, kesk- ja kõrgharidusega rühmades 10-13%• Inimesed, kellel on enam võrgustikuväliseid suhteid ja kes on võrgustikuga nõrgemalt seotud, vaheldavad

enam võru ja eesti keelt Kokkuvõtvaid järeldusi

• olulisim mõjur eesti keeles nende uurimuste põhjal on stiil: formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv

• oluline sotsiaalne tegur sugu: naised on enamasti normikeelesemad/ühiskeelsemad• oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad

Register ja selle uurimismeetodid

Keele situatiivsed variandid • Situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate

keeleliste joontega (Ferguson 1994) • Ingliskeelses traditsioonis register, style ja genre • Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis

Register (Tiit Hennoste)kesksed situatiivsed faktorid

• Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus

10

Page 11: Alkeeled%2C konspekt

• Spontaanne tekst / redigeeritud tekst • Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus• Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus• Dialoog / monoloog• Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement)

Suulisus-kirjalikkus• kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav . Kõnes

luuakse seoseid, mis on väga lähedak üksteisele. Kirjas saab viidata kas või 60 lk-d tagasi.• kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult

lõplik variant. Kuulaja peab ise parandusi jälgima ja neid muutma. Kirjas me tihti parandusi ei näegi.• kõne on lineaarne: kõneleja loob ja kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirjateksti loob inimene sõnahaaval ja

lugeja saab ja loeb lauseid või pikemaid osi korraga haarates. • kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, žestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus

puudub.• Kõnelemise tempo on ca 120 s/m (2-3 sõna sekundis), kirjutamise tempo ca 13 s/m (käsikiri), 19 s/m

(trükkimine). • Sünkroonsus-asünkroonsus: kõneleja ja kuulaja on teineteisest sõltuvad, tegutsevad korraga, kirjutaja ja lugeja

mitte. • kõneleja ja kuulaja peavad tegema oma tööd samas tempos. Kirjutaja ja lugeja on tempo valimises üksteisest

sõltumatud. • kõnelemise ajal saame mõtelda ainult tehtavale üksusele (töömälu maht 7+/- 2 sõna). Kirjutades saab vaadata

valmis teksti.• kõneleja saab jälgida jooksvalt teksti tagajärgi ja kuulaja saata jooksvalt tagasisidet. Kirjutaja ei saa teksti

tagajärgi jooksvalt jälgida ega jooksvat tagasisidet saata. Dialoog - monoloog

• Dialoog/polüloog: kahe/mitmekõne, teksti loomises osaleb kaks/mitu inimest• Monoloog: ühekõne, suhtluses osaleb mitu inimest, teksti loob üks inimene• Suuline tavaliselt dialoog, kirjalik monoloog. Arvutis ka kirjalik dialoog • Probleem: osalemise ja loomise piir ehk tagasiside probleem • Suulises dialoogis pideva tagasiside võimalus, kirjalikus dialoogis tagasiside saadetud tekstiosa järel

Spontaansus - redigeeritus• Teksti tegemise aeg plaanist valmis tekstini ehk planeerimise võimalused, nt mitu korda saab teksti

redigeerida läbi?• Teksti vormile minev tähelepanu määr • Ootamatu – etteplaanitud olukord • Olulised taustamõjurid: • suulisus-kirjalikkus• dialoog - monoloog• kõneldaval on vahetu seos kõneks oleva situatsiooniga (nt spordireportaaž) – seos puudub • Dialoogis lisaks: kõnelejate koosseisu vaheldumise kiirus ning vooruvaheldus vaba/reguleeritud

Argine – avalik/institutsionaalne suhtlus (ei ole ametlik suhtlus!)• Inimeste rollid: eraisik – eraisik, eraisik/institutsiooni esindaja - institutsiooni esindaja• Inimeste suhted: formaalsus (tuttav-võõras), staatus (kõrge-madal-võrdne)• füüsiline olukord: suletud/privaatne (kodus) – neutraalne (kohvikus jms) – avatud (tööl, ametiasutuses jms)• Orienteeritus normingutele - puudub• Põhitüübid: argi, avalik, institutsionaalne.• Avalik: olukord avatud kõrvalistele isikutele.• Institutsionaalne: üks osaleja institutsiooni esindaja

Vahetu - vahendatud suhtlus• Vahetu suhtlus: partnerid suhtlevad silmast silma, on võimalik jooksev multimodaalne tagasiside• Vahendatud suhtlus: kasutatakse vahendavat meediumi (telefon, arvutivõrk, raamat)• Pole võimalik tagasiside (raamatu lugemine)• pole võimalik multimodaalne tagasiside (telefonisuhtlus)• pole võimalik jooksev tagasiside (MSN-i suhtlus, jututuba)

Suhtlejate põhieesmärk • Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine – suhtlemine ise • Informeerimine: igasugune info andmine väga laias mõttes. • Suhtlemine ise: osalemine, faatiline suhtlus, kanali hoidmine avatuna, small talk jms

11

Page 12: Alkeeled%2C konspekt

• Enamasti üks põhieesmärk • Samas situatsioonis võib esineda mõlemat

Uurimismeetodid • Puudub keskne meetod• Statistilised-kvantitatiivsed lähenemised: keelestatistika, arvutianalüüs, sotsiolingvistika, psühholingvistika• Mikroanalüütilised-kvalitatiivsed lähenemised: vestlusanalüüs (conversation analysis), suhtluslingvistika

(interactional linguistics)• Segalähenemised: diskursuse analüüs (antropoloogiline lingvistika, interactional sociolinguistics)

Konsituatsiooni ja keelekasutuse suhted • Kontekst on väline etteantud mõjur• Kontekst luuakse eeskätt suhtlemise käigus• Eesmärk otsida kindlate kontekstide keelelisi ühisjooni• Eesmärk otsida keelelt sarnaste tekstide kontekstuaalseid ühisjooni• Eesmärk otsida suhtlusnorme• Eesmärk otsida keelenorme

Kolm näidet • Wallace Chafe• Douglas Biber• Vestlusanalüüs/suhtluslingvistika

Wallace Chafe • Ameerka lingvist• 4 stiili tekste, püüdis leida, mille poolest erineb suuline ja kirjalik tekst.• argine suuline kõne lõunalaua vestlustest• Avalik-ametlik suuline kõne loengutest• argine kirjalik tekst erakirjadest• Avalik-ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Ideeüksus ja lause • kirja tootmisüksus on lause, kõnes idea unit (ideeüksus) • ideeüksus: teadvustatu fookuse lingvistiline väljendus ehk üks portsjon infot. 3 kriteeriumi: • intonatsioon: enamik ideeüksustest lõpeb kontuuriga, mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub• üleminekusegment piiril (paus, üneem (ee, õõ), partikkel jms)• Tüüpiliselt clause (paneb suitsu ette=ja), verbi- ja noomenifraas (ja pakub sellele imikule ka; ütleme suitsu;

mingi juhuslik meestuttav).• keskmine pikkus 4,5-6 sõna ehk 2 sekundit, 2-7 sõnalisi on 2/3 kõigist üksustest. Kõnelemise ja kirjutamise erinevused • Kõne tempo ca 180 sõna minutis, kuulamise tempo sama.• Kirjutamise kiirus ca 13 sõna minutis. Lugemine 200-400 sõna. • Kõnelemise ajal mõtleme ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka

ette ja taha. • Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon• Kõnelejal on tüüpiliselt silmside kuulajaga. • Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet • Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal pole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on • Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus • Ideeüksus on tavaliselt üks clause • üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste sidenditega (and, but, so, because). H: räägi seda ka mis=se `Päka sulle seal bussijaamas ütles. tead=kui tead=kui `äge ta täna päeval oli. tal oli (.) `parukas peas ja üks siuksed [päikseprillid olid.] J: [hõh (.) $ `olid=vä. $] H: jaa (0.5) ja siuksed päikseprillid olid `peas ühel oli täitsa siuke `must klaas ja teisel=poolt ei olnud `üldse klaasi=ja. (0.5) kõndisid mängisid `lolli seal linna peal jõle `asjalikult. Integreeritus • nominalisatsioonid (lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam: Koolist koju minevad lapsed jooksid ja

hüplesid.• partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam: Metsast tulnud mees oli suur ja paks.• atributiivadjektiivid 4 korda enam: vana maja.

12

Page 13: Alkeeled%2C konspekt

• Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 korda enam: Hobused, lehmad, koerad, kassid, lambad ja sead on meie olulisemad koduloomad.

• sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda enam • alluvad täiendkõrvallaused (that, to). 2-3 korda enam: Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua

oodata • Relatiivlaused. 2 korda enam: See mees, kes mind aitas, oli Juhan Seotus • kõneleja viitab iseendale (I, me, we, us). Kõnes 10 korda enam • kõneleja viitab oma mentaalsetele protsessidele (I have no idea). 7 korda enam • infovoolu pidev jälgimine (well, you know). 10 korda enam• emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam• otsesed tsitaadid. 3 korda enam• udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda enamJ: `tead Riina=väh. (1.2) seal `linnas. (1.0) `me kõnnime onju seal Raekoja`platsis. (1.0) ja=mingid mingid kaks noormeest tulevad vastu onju. üks oli jumala `kena. (0.8) ja=siss (1.0) eh (.) noh mina hakkasin seda noormeest `vaatama, se hakkas ka mind `vaatama. (.) `vaatsin vaatsin n va- noh (.) kõndisime ise edasi noh saad aru=va. (0.5) saad `aru jah. ((keegi köhib vaikselt)) (0.5) ja=sis see (.) noormees ütleb @ `vautš @ hõh $ ma=ütsin nojah? (.) väga normaalne onju. (0.5) ei=sand `silmi ära üksteiselt. $ päris normaalne oli.

V: ja heh heh oo(h)t (.) too too too `ämm on tähendab, ta on `pikk umbes e üks ütleme mingi meeter kuuskümmend=e. (.) e no `vormidelt on ta umbes selline nagu: `Milius parimatel päevadel oli, ühesõnaga noh täpselt sama lai kui pikk. (1.0) Distantseeritus • Passiiv. Kirjas 5 korda enam• Tehakse tööd ja nähakse vaeva.

Douglas Biber • Variation across Speech and Writing. 1988• kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena• Tegi kindlaks, millised variaablid on statistiliselt olulised ja millised moodustavad keelelt homogeensed

tekstide rühmad • Võrdles 67 lingvistilist joont, mis kuuluvad 16 grammatilisse kategooriasse: aja ja aspektimarkerid, koha ja

ajaadverbiaalid, pronoomenid ja proverbid, nominalisatsioonid, passiivid, adjektiivid ja adverbid, modaalid, redutseeritud vormid jne

• Analüüsis automaatselt 481 teksti, mis jagunevad 23 žanri • otsis nendega seostuvaid keeleväliseid tunnusekimpe 5+2 inglise keele skaalat (dimensiooni) • Kimbud töötavad koos ja on pidevad skaalad• involved vs informational production • ühes otsas kõrge infoväärtusega eksaktne infosisu, teises afektiivne, suhtluskeskne ja üldistatud (generalized)

sisu, mille põhiliseks mõtteks suhtlemine ise (nt söögilauavestlus). • Sisu taga kaks kommunikatiivset parameetrit • kõneleja / kirjutaja keskne eesmärk: olla informatiivne või kaasa haaratud (involved) • teksti tootmise tingimused: lubavad toimetamist või panevad reaalaja piirangud teksti tegemisele• narrative concerns: narratiivsuse olulisus tekstis• elaborated vs situated reference • ühes otsas kontekstist sõltumatu referents, teises situatsioonist sõltuv referentsi (nt spordi otsereportaaž) • overt persuasion: avalik, teksti pinnal väljenduv veenmine• abstract style: keelekasutuse abstraktsuse määr • Kaks dimensiooni on väheolulisedBiberi 8 tekstitüüpi• tekstitüübid (text types) on lingvistiliselt maksimaalselt kokkukuuluvad tekstirühmad• intiimne suhtlus (intimate interpersonal interaction)• infosuhtlus (informational interaction)• teaduslik seletamine (scientific exposition)• õpetatud seletamine (learned exposition)• kujutluslik narratiiv (imaginative narrative)• üldine jutustav seletamine (general narrative exposition)• situatiivne reportaaž (situated reportage)

13

Page 14: Alkeeled%2C konspekt

• veenmine (involved persuasion) Biber: kõne ja kiri

Involved – kõne • private verbs (arvama, uskuma) • that puudu (ma ütlesin..) • Lühenenud sõnad (I’m) • pronoomenid • Olevikus verbid • Do kui pro-verb • partiklid (you know jms), • osalausete koordinatsioon

Informational – kiri • Noomenid• pikad sõnad• Prepositsioonid• sõnade suur varieeruvus (type-token ratio) • atributiivadjektiivid

Situation dependent – kõne • Aja- ja koha-adverbiaalid ja adverbid

Mitteabstraktne – kõne • -

Elaborated reference – kiri • relatiivlaused (ma uskusin, mida ta mulle ütles, stiil, milles see jutt oli räägitud...) • Koordinatsioon

Abstraktne - kiri • sidendid • passiivid • Mineviku kesksõnad (ühe nädalaga ehitatud maja) • allutavad sidendid • nominalisatsioonid (minemine)

4. Register ja selle uurimismeetodid 2:vestlusanalüüs ja suhtluslingvistika

Vestlusanalüüs/Conversation analysis • Suulise spontaanse dialoogi kvalitatiivse mikroanalüüsi meetodite kogum• Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80. aastatel• Loojad Harvey Sacks, Emanuel Schegloff, Gail Jefferson California ülikoolides• Alusidee: vestluse enda ehitusmehhanismid mõjutavad seda, kuidas me oma tekste vormistame• Eesmärk on üles leida vestluse ehituse (organization) mehhanismid ja neid juhtivad reeglid või normid

Materjali kogumine • Informandid: suvalised inimesed, igasugused suulised dialoogid• Tegelikud suhtlussituatsioonid• Audiosalvestused, viimasel ajal enam video• Taustaandmed suhteliselt üldiselt ja süsteemitult märgitud (sugu, omavahelised suhted, olukorra kirjeldus jms)• Transkriptsioon: Gail Jefferson, John Du Bois, erinevad videomaterjali transkriptsioonid

Analüüsitehnika • Materjal transkribeeritakse• Analüüsitakse salvestust, transkriptsioon on abiks• Analüüsimise ja teoretiseerimise lähtekoht on vaatlus (observation)• Kuulatakse korduvalt ja valitakse mingi lõik või joon uurimiseks• Kirjeldatakse, mida suhtlejad tegelikult ütlevad, välditakse psühholoogilisi, seletavaid kirjeldusi• Otsitakse sama tüüpi lõike ja luuakse kollektsioon

Põhiideed • Keskne üksus on kõnevoor (turn)• Keskne uuritav nähtus on suhtlustegevus (action)

14

Page 15: Alkeeled%2C konspekt

• Alus: suhtlejad analüüsivad suheldes enda ja partneri tegevusi ja keelt. Kuulaja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib kõneleja eelnevat vooru

• Kõik vahendid ja võtted on potentsiaalselt tähenduslikud (sõnad, pausid, naer, köha jms)• Tegelikud tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja

konteksti ühisel mõjul • Eesmärgiks leida normid, mida inimesed järgivad suhtluses (rule, usage, practice). Norm on keelekasutusviis,

mida saab avastada suhtluse analüüsi käigus.• Normi järgimine ei ole kohustuslik. Keskne: normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse

(küsimus eeldab vastust. Mittevastaja võib seletada, miks ta ei vasta ja näidata sellega, et ta teab normi ja seda, et ta rikub normi)

Kolm vestlust kujundavat mehhanismi • Vooruliigendus: • vooruehitusüksus (turn construction unit) • voorujaotuse komponent (turn distribution component) • Järjendiliigendus: suhtlus on organiseeritud järjenditena (sequently). Iga kõnevoor ennustab mingil määral,

milline jätk tema järel tuleb ja iga kõnevoor on tehtud sobivaks eelneva kõnevooruga. • Parandusliigendus (repair): süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne

mõistmisel tekkinud raskusi.Kõnevoor ja vooruehitusüksus

• Kõnevoor on vestluse osa, ühe kõneleja jätkuv häälesolek • vooru piiri märgib kõneleja vahetus. • Voor on teatud moel tegevuslik tervik, esindab ühte või mitut kõneleja tegevust (action)• Voor liigendub vooruehitusüksusteks (Turn Constructional Unit, TCU). • Uurija asi pole defineerida, milline peab TCU ehituselt olema • Kasutatakse erinevaid TCUsid (lause, sõna, fraas, häälitsus, paus jne)• Vooru ja TCU ehitus peavad sobima kontekstiga (nt küsimusele järgneb vastus) • kuid mitte ainult (nt vastuse grammatika on osaliselt määratud küsimuse tüübi poolt). 1. H: .hh `mõtsin me `võiksime sis ma=i=tea kas m `sinuga midagi `teha=vä. (0.5) `saad=ru mul tuleb `kuus juba

`buss `linna. 2. (1.5) 3. V: ma=i=`tea seda sellepärast et=h (.) teised vast hakkavad `maale minema `ka aga

Voorus 1 on 2 vooruehitusüksust, mille vahel on potentsiaalne vooruvahetuskohtVoorus 3 on 1 vooruehitusüksusVooruvahetus (turn taking)

• Voorude sujuvaks vaheldamiseks tuleb ära tunda, millal üks TCU algab ja teine lõpeb. See annab kaks võtmeomadust TCU käsitlemiseks.

• 1. osalejatel peab olema võimalus iga TCU kohta prognoosida, mis sorti üksus see on ja millises punktis ta lõpeb. Kõneleja annab kogu aeg signaale, mis näitavad tema teksti lõpetatuse astet.

• 2. TCU piiridel on potentsiaalsed voorusiirdekohad (transition relevance place - TRP). Igas TRPs toimub vaikiv nõupidamine selle üle, kes kõneleb järgmisena.

2 kõnevoorude liiki ja naaberpaarid • Vabad voorud: annavad ainult viiteid, milline voor sobib järgnevaks. • Naaberpaarid/naabruspaarid (adjacency pair): kahe vooru järjendid, milles voorudevaheline side on eriti tugev

ja konventsionaliseerunudNaaberpaaride 5 omadust

• naaberpaar on kahest voorust moodustuv üksus, • milles need voorud on ideaaljuhul kõrvuti, • on eri kõnelejate esitatud, • on jagatavad esiliikmeks ja järelliikmeks ja• milles teatud tüüpi esiliige nõuab kindlat tüüpi järelliiget. Selle puudumine või teise naaberpaari järelliikme

kasutus on tajutav veana 1. R: kas=se=on: ee `puhas piiritus. 2. Ö: mhmh. 3. R: võib teda (.) tee sisse kallata. 4. Ö: mhmh? 5. R: on=se võimalik [jah.] 6. E: [ainult] sis=kui `külm on. 7. (0.5)

15

Page 16: Alkeeled%2C konspekt

Eelistusjärjestus (preference) • naaberpaari järelliikme tegevus võib olla valitud kahest vastandlikust võimalusest: nt palve - nõustumine või

keeldumine • Tegevuspõhine eelistus (action based preference): Osa tegevusi on eelistatavad, osa mitte. Mitte-eelistatud

valikuid üritatakse vältida  • Keskne pole psühholoogia, vaid vormistuse regulaarsused: eelistatud valikud esitatakse keeleliselt

süstemaatiliselt teistmoodi kui mitte-eelistatud valikud. Eelistatud ja mitte-eelistatud voorude vormistamine

• eelistatud voor tuleb tavaliselt vahetult esiliikme järel ja seda ei kujundata kuidagi eriliselt süntaktiliselt ringi • Mitteeelistatud voor • hilineb • kujundatakse mitmeti tõlgendatavaks või keerukamaks • või varustatakse seletusega

Mitte-eelistatud vooru alustamise võtted• paus• mõned partiklid (no, nojah, aga, mnjah jms), • üneemid (ee, õõ), • (sisse)hingamine,• muud asjad (kiitmised, vabandused, oma tegevuse raskuse seletamine)• vahesekventsi algatamine (nt eelmise vooru parandamise palve, lisainfo küsimine, palve korrata).

Küsimus - eelistatud vastus 1. V: e kus te=sis `edasi lähete kui=te= 2. H: =`Eve poole lähme õhtul.

ettepanek- mitte-eelistatud reaktsioon 1. H: .hh `mõtsin me `võiksime sis ma=i=tea kas m `sinuga midagi `teha=vä. 2. (0.5) 3. H: `saad=ru mul tuleb `kuus juba `buss `linna. 4. (1.5) 5. V: ma=i=`tea seda sellepärast et=h (.) teised vast hakkavad `maale minema `ka aga

Parandus (Repair) • Parandusliigendus on süsteem, mille abil suhtlejad käsitlevad igasuguseid kõnelemisel, kuulamisel ja kõne

mõistmisel tekkivaid raskusi. • parandus on väga erinevate probleemide lahendamine, mitte ainult keelevigade parandus• Viga on nähtus (sõna, hääldus, grammatiline konstruktsioon, üksuse funktsioon jm), mida suhtlejad

parandavadParanduse alaliigid

• 4 alaliiki vastavalt osalejate tööle:• enda algatatud eneseparandus • teise algatatud eneseparandus • enda algatatud teiseparandus • teise algatatud teiseparandus

Eneseparandussüsteemi ehitus • Väljaütlemise edasilükkamine/jätku otsimine• Oleva lausungi muutmine, uue alustamine• Asendamine, lisamine, (kustutamine, ümbertõstmine)• Vea parandamine, alternatiivi pakkumine• Algatajad: katkestamine, või, tähendab, ei, mitte, erinevad takerdusmärgid

Edasilükkamine/jätku otsimine • J: .hh ja:=`siis ma `tahtsin veel `küsida `seda=m (0.7) õ `vaata sda: `v:edurijuhi `abi. • (0.6) .h ja `ültse=see `veduriga `sõitmist=h.• (.) .hh õ=ma olen `kuskilt `lugenud et=h.• (.) .hh e:t=et=õõ:: (0.8) kui `sõidetakse: õ no `vanasti kui `sõideti=et=h .hhh siis kon`trolliti et=kas `semafor

on `üleval `lahti või `kinni. lausungi parandamine

1. H: siis on `Vallikraavi peatus vaata kus läb sinna E`nergia peale eks[ole=ju]2. V: [jah]3. H: ja vat sis jär- ülejärgmises tuledki vat selles tuledki maha ja=t mitte `Vallikraavi peatuses vaid

`Tulika peatuses /---/

16

Page 17: Alkeeled%2C konspekt

Uue lausungi alustamine 1. V: kuule (.) Einar `toas ka kuskil.2. H: kule `issi on meil `tööl präegu `ootamegi pidi kell `viis `tulema.3. V: mis ik- või `kuskohas nüd `on ta sis.4. H: kul- [ikka] seal: se[da] `rapsi sorteerib.

Partneri algatatud parandused• Partner algatab paranduse, mille probleemi tekitaja/kõneleja läbi viib• Tüübid• Avatud algatus: Ah, jah, mida jms• Raskuskohta lokaliseeriv algatus: kes, kus, probleemvooru osaline kordus jms• Probleemallika kordus

Tõlgendusettepanek1. K: `räägi kuda siis `on. 2. (.) 3. M: millega. 4. K: ülemusega `sõit `läks. 5. (1.5) 6. M: no mis ta on mis seal `minna oli. 7. K: ah? 8. M: mis seal `minna oli. 9. V: ega ta üksi- `kahekeisi ei olnd, nad olid nelja- `neljakkeisi. 10. K: `neljakesi=vä. 11. M: mhmh? /---/

1. A: täna ma- täna olid `matused. eilses lehes oli `pilt ka sest emast = ä. (0.8) pojad peredega avaldavad kaastunnet.

2. (0.5) 3. C: poegadele `p(h)eredega = vä. 4. A: ei, pojad peredega. 5. B: kellele = nad kaastunnet avaldasid = sis. 6. A: ei, tändab noh (.) `kuulutus oli. (0.5) se pildiga kuulutus oli ja all olid pojad peredega. 7. B: ahhaa? (2.0) mhemhe

enda algatatud teiseparandus: kõneleja algatab paranduse ja küsib kuulajalt abi

1. L: se=on=nii `õudsalt keeru-line.2. (1.2) 3. K: aga me `tunneme juba mingi: (1.0) `kolgend- mitu. 4. (3.2) 5. L: no tema eks`abikaasat tunnen=ma `sündimisest saadik=h.

teise algatatud teiseparandus: kuulaja parandab kõneleja juttu omaenese algatusel

1. M: kule a `munasupp on ka päris=hea, `teeks Tartus vä. 2. (0.8) 3. K: mis seal sis on, kaks `muna, (.) üks supilusikatäis `jahu, (.) `peterselli`lehti, üks väike `sibul, `paprikat,

`võid, (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola 4. M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ 5. K: aah (h)ai kurat. (0.6) vat kui `tark. (.) ää ük- ja sis `pool liitrit `vett,

4.3. Protsessuaalne süntaksGrammatiline lause (Erelt jt 2007)

• grammatiline (liht/osa)lause (lause, klaus, clause): sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks on finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid

• Lausung: defineeritud suhtluse suhtes kui pisim terviklik suhtlusüksus. Punktist punktini, voorupiirist voorupiirini.

• Grammatiliselt võib lausung olla: lause, fraas, sõna, lisaks häälitsus, kehakeele vahend jms• lausungi piirid määravad pragmaatiline, semantiline, grammatiline ja intonatsiooniline terviklikkus

(completion) ja lõpetatus. • Valdavalt (95%) need piirid kattuvad.

17

Page 18: Alkeeled%2C konspekt

Lausung/lause: suhtlus ja protsess • Lausungit/lauset tehakse reaalajas• Lausung/lause on “potentsiaalne” kuni kõneleja selle ise lõpetab või partner alustab oma lausungit/lauset. • Lausung/lause sünnib suhtluses • Partneri reaktsioonid mõjutavad lausungi/lause loomust ja piire

Planeerimisüksused ja kiilungid • Lausungite/lausete sees võib olla kõne planeerimise ja tootmise üksusi• Takerdumised (venitused, üneemid jms) • Ümbertegemised• Lausungite/lausete sees võib olla kiilungid, mis toovad sisse kõrvalist materjali

Kiilungid • K: pulki jah? (3.0) sest `mina (.) tähendab ma tahtsin `seda sulle rääkida=et (.) mul tuli täna `teatris `meelde

täna ma ei ole `ka loomulikult midagi söönd. • P: nooh? • (.) • K: ja siis mul tuli `täna noh s ma mõtsin=et sööks `midagi kui teatrist `ära lähen=ja (.) siis mul tuli `meelde

et ma pole (1.0) isegi (.) (muud) a `pühapäeval jah sõin `midagi=aga (.) aga et ma pole `sel `nädalal täna on `neljapäev et ma pole sel nädalal absoluutselt mitte `ühtegi=m `soolast asja `söönd.

• ja siis mul tuli `täna /.../

• ja (.) siis mul tuli `meelde et ma pole /.../ • et ma pole `sel `nädalal /.../ • et ma pole sel nädalal absoluutselt mitte `ühtegi=m `soolast asja `söönd.

Tervikliku üksuse jätkamine • Kõneleja võib jätkata ja laiendada lõpetatud terviklikku lausungit/lauset sõnade, fraaside või kõrvallausetega,

mis on lausega semantiliselt, grammatiliselt ja pragmaatiliselt seotud • vahend suhtluslike eesmärkide saavutamiseks või suhtlusprobleemide lahendamiseks.

Sujuv sihitisfraas pärast lause ja lausungi piiri • A: jaa, aga igalt `kirjastuselt saad` sina ka odavamalt, kui sa kirjastuse poodi läät. • (0.5) • A: `mina aint säält `ostangi. • (.) • A: suurema osa raamatuid.

Sujuv määrus sama lausungi piires pärast lause potentsiaalset lõppu • P: või tee`särk. • (1.8) • T: aa meil=on .hh aa me esineme seal, `kolmapäeval ´ka, (.) `tattidele. • (0.4) • P: m=`esineme `ka.

Kiiluv määrusfraas pärast lause ja lausungi lõppu • C: aga=nüd=se `Poom oli ju: > mis ta oli `Inglismaal siis `teine või, [ma=sain`=`aru.] < • A: [ jah, nagu: ] `novembri`kuus valiti nagu: `teiseks ta. • (0.6) • A: nagu `paremuselt. (.) aint `Bekham sai: ee `esimeseks kohaks=aga no teine e `teine `koht on ikka

`väga=`kõva sõna=seal. Kiiluv da-infinitiiv sama lausungi piires pärast lause potentsiaalset lõppu

• V: no ma=i=tea nüüd ma hakkan teda `ravima ja=e iga päev võtan kohe `käsile nüd ma lähen (0.5) e viin need `särgid `tagasi, sis vaatan kas ma saan mõnda ret`septi, (0.5) mis=millega `salvi `määrida seda `jalga=ja siduda.

Täpsustusjätk • asesõnaline osutus + järeltäpsustus konkreetsema sõnaga• Õ: /--/ no raha tal eriti palju sel isal ei olnud.• samas vormis lause moodustajaga, mida ta täpsustab ja esindab sama lauseliiget • right dislocation/delayed theme

Eelteema • teema omaette substantiivifraasiga ja samaviitelise pronoomeniga• K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. • substantiiv nominatiivis, verb da-infinitiivis

18

Page 19: Alkeeled%2C konspekt

• asesõna käändes, mida lause struktuur nõuab• K: aga see pilusilm (.) seda nüd küll ... • tõsta esile kõneaine, mida lauses käsitletakse• keeruka fraasi korral pakkida infot lihtsamalt• left dislocation

Lausesulam/tihvtlause • kaheverbiline prosoodiline tervik• keskel ühine osa tihvt (pivot)• Prototüüpne: lause viiakse tihvtis potentsiaalse süntaktilise lõpuni, prosoodiliselt ja pragmaatiliselt avatud• Prototüüpne: peegelstruktuur• Prototüüpne: tihvt täidab verbide juures sama grammatilist rolli• pivot-construction

Peegelkonstruktsioon • U: /--/ see ongi `bluffimine on see kui sa `tead et sul ei ole `mitte ühtegi `kahte ja siis `pakud (.) mingi

’viisteist `kahte on `laua peal.• /--/ nagu `Roosvaldil on siukseks sõnaks on see (1.0) okei.

Muudetud verbiga konstruktsioon • kule `ära räägi=nüüd, palun no `jäta noh=s, jäta `järgi, no `tõesti, no sa räägid täitsa `rumalusi ajad praegu

suust välja.• R: no (.) on=`ikka=et (0.4) `meie poes (.) on `vinüültapeetide innad algavad (0.4)

`sajast=kroonist=`rull=kusagil, kuni=seal (.)  •  jah, see on `lasteaiaa signalisatsioon `töötab.

5. Eesti netikeelNetis kasutatava keele uurimine

• Kasutatakse erinevaid klassikalisi uurimisviise• Eelkõige korpusepõhised uuringud• Suulise ja kirjaliku keele taust oluline• Uuringuid vähe• Eestis: Krista Kerge, Karen Kuldnokk (kommid), Sigrid Salla (jututuba), Anni Oja (RATE), üliõpilastööd

(MSN), T. Hennoste rühm (eneseparandused, kategoriseerimine)Tekst, suhtlus ja kirjaoskus

• Uued teksti- ja suhtlustüübid: • Mailid• Netikommentaarid• MSN jms dialoogid, jututoad, arvutikonverentsid, Twitter jms • Kollektiivne kirjutamine (wiki-kirjutamine) • Uus kirjaoskus: • arvutioskus, teatud märkide valdamine, tehnilised oskused• netikeele erisemantika, grammatika ja ortograafia• inglise keele oskus• arvuti ei ole enam käekirja pikendus nagu kirjutusmasin

Netikeel • Mõiste netikeel on ebamäärane• igasugune arvutisuhtluses kasutatav keel, mis erineb normikeelest• ainult teismeliste netisläng• Kasutusel täies mahus argises spontaanses online dialoogis (MSN, jututuba) noorte poolt• Kasutusel osalt kommentaarides• Osades foorumites moderaatori või osalejate poolt keelatud

Kaks naist 15.02.2006• 17:55:35 sassi tsau, kas kodus• 17:56:02 Gristel JAH• 17:56:14 sassi kuda siis eile läx• 17:56:38 Gristel kle niiiiiiiiiiiiiiiiiii normaalselt• 17:56:45 sassi ooo• 17:56:49 Gristel ja sain nüüd uue peigmehe• 17:56:53 Gristel :D;)

19

Page 20: Alkeeled%2C konspekt

• 20. november. Maris Saime osa vormiriietusest kätte, seeliku ja vesti :P Näeme välja nagu stjuardessid v siis vaguniteenindajad...Järgmine peatus TAPA...wack...21. november. Kristi see päss, kes praegu teenindamist ootabon kuidagi päkapiku näoga  :Dvist sp, et ta suured kõrvad punduvad mütsi seest välja :D23. november. Kristi olen täna vähemalt 10 korda juba põhjuseta sõimata saanudraipekariei näe, et ma rase olen vääääääääääääääkrdi tolvanid rsk

Ansip: välisministri koht peaks kuuluma Reformierakonnale (219)• 23.03.2007 15:46

Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles pärast erakonna volikogu, et peab õigeks välisministri portfelli jätmist oma erakonnale ning ootab IRLi vastust oma pakkumisele, mis näeb ette ministrikohtade mõningast vahetamist. 

• Jkz23.03.2007 15:53 Ansip v6rdleb valitsuse moodustamist Euroopa Liidu Komisjoniga? Einoh, asi peab olema oravatele siis ikka eriti nutune.

• päkapikk23.03.2007 15:53 Kui Etkar enam mune ei pigista, läheb sm. UnZip kohe püssiks kätte ära. Vägisi tuleb meelde kahe aasta tagune jant välisministeeriumi ümber, siis ka tüüp hüppas jalalt jalale ja keeras lõpuks paadi kummuli.    

• pagana demagoog23.03.2007 15:53 on see ansip. "Ansip tõi näiteks, et kui Jose Manuel Barroso koostas Euroopa Komisjoni, siis sellist tava ei järgitud, et riigid oleksid esitanud oma kandidaate kindlatele positsioonidele." Samahä  sti võiks ka võrrelda ja leida näiteid kust iganes. Need on kaks ise asja. Ja kui diktaator ansip tahab seda jama lõhki lüüa, siis löögu. Mina temaga asju edasi ei ajaks. Mingu savisaarele pugema.

• einoh23.03.2007 15:53 Miks sa soleerid, Ansip?

• just23.03.2007 15:56 Oh, tule taevas appi ja anna jumal aru!!! Võrrelda Euroopa Komisjoni ja Rahvusriigi Valitsuskabinetti! SIC! No peab ikka hobusega ja maalt olema...

• Juhan23.03.2007 15:56 Reformierakond võiks lähtuda Eesti huvidest. Laar on Euroopas tuntud ja teda võetakse tõsiselt. Paet on... oeh... ütleme nii, et temast jääb mulje kui topisest. Oleks hea meel, kui ta mõne jõukohasema töö saaks ;-)

Keelelised erijooned Ansipi kommentaarides• pseudonyymid: Jkz, päkapikk, Juhan, toetaja, khm, Maa mees, Allan Alatola, laarlased• lyhendamised: sm., reff, Kom.Partei• kõnekeele jooned: einoh, kysimus ilma kysisonata, oravad, tüüp, hyppas jalalt jalale, jant, mune ei pigista,

pagana, jama, kust iganes, pugema, oh, no peab ikka olema, omale, CV-Online? ILLAT, häärased reffid, savikas, mingit haiget, 100 prossa, ura ura ura, mill, diil,

• ortograafia erijooned: v6rdleb, Etkar, UnZip, ansip, savisaar, väiketähed lause alguses, isjas 'ishias', sõnavahe puudub lausete lõpus, on suurtähed, komad kõigis kohtades, ka punktide asemel

• emotsioonide, hinnangute, tooni, rõhkude jms väljendamine: diktaator ansip, savisaar, pagana demagoog, !!!, SIC!, ..., oeh, ÕIGUS, ura ura ura, murdmatu liit

• emotikonid jms: ;-)

20

Page 21: Alkeeled%2C konspekt

• parandamata vead: samahä sti, CV-Online? ILLAT, korrutab oma mantrat mingit haiget, koefitsent, osalt sõnavahed puudu

• edasilykkamine: on...oeh...ytleme nii, et• sabalisandus: korrutab oma mantrat mingit haiget

Eesti netikeele jooni • Ortograafia eripära• Sõnavara• Lühendamine • Hääldusviisi märkimine• Erisõnavara• Mitteverbaalse tegevuse märkimine• Lausung• Vigade parandamineOrtograafia erijooni• suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel)• Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel: 6=õ, 2=ä s6brap2ev• Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine• Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis• Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). Roll?? • Venitused: eii, eiii, jaaaa, niii, niiii, • Häälduspärane kirjutusviis (hia, piab, nujah, öheksa)• H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia)• Keelemängud ortograafia abil: mizza• Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot• kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea ‘ma ei tea’, nomis, jadeaga ‘head aega’ • Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid

(suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni • Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk, sitta• Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike• Argituletus: savikas, mill, reffid ‘reformipartei’• Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack • Teietamine puudub• üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid.• Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??• pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä• Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D ‘ho-hoo’, I ‘ hmm’ Lühendamine• Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist: Kle, kled, Krt, krdi, njh,ple, plegi, rsk, • kirjakeele tavalühendid: n.ö., st, v ‘või’ (naise v mehega) • kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht• Konspektistiil: pühap. Norm.• Netikeele erilühendused: kle ‘kule’, ple ‘pole, vbnds ‘vabandust’, krt ‘kurat’, omk ‘hommikust’, sry sorry’,

krdi rsk ’kuradi raisk’ • Täheühendid > üksiktähed: ks > x, ts>c, z, hv > ff, f, taguocca, vaffa, juuxed, nac

Hääldusviisi, eriti emotsioonide väljendamine• emotikonid, suurtähed, tähe- või märgikordused• enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%) • Tähtede kordamine emotsioonide väljendamiseks või hääldusviisi osutamiseks: Dziiiiiizas, iimeee küll• Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi• Läbivalt suurtähtedega teade (AALRRIIGGHHTT!!!) = karjumine, pahameel• Küsimärkidest voor = arusaamatus ????• MSN-i emotikone• Mitteverbaalne tegevus• kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) • Naer: hahaha, hehee, haha, • Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja• helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk

21

Page 22: Alkeeled%2C konspekt

Lausung• Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna).• Elliptilisi lauseid enam kui kõnes • Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa • Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget • Jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee • Koidu vend jah paras tegelane // Sul auto load muidu olemas ? // järgmisel reedel juba analüüse andma // mul

aega veel lühendada ka laupäevani

5.2. Netidialoogi jooni

MSN-suhtlus• Kirjalik dialoog: võimalik redigeerimine, tagasikeritav, puudub jooksev tagasiside• Sünkroonne: suheldakse reaalajas, kirjutamise tempo ca 1,5-3 sõna minutis?????????????????• Ülekandmise viis: saadetis (transmission unit, post) korraga• Mitteprimaarne, tagaplaanil olev suhtlus• Vahendatud neti kaudu

Voor, lause, lausung ja saadetis1. 12:23:16 Juula kuule 2. 12:23:24 Juula kas kõik need sõnad sealt lehelt 3. 12:23:36 Juula tuleb koos tähendustega pähe õppida? 4. 12:23:49 Alma mhm 5. 12:23:54 Alma ja sugu peab teadma kaa 6. 12:23:58 Alma sitt onju 7. 12:24:07 Alma õpid? ma ei ole ikka veel viitsinud õppida.S 8. 12:24:09 Alma :S* 9. 12:24:23 Juula kuule ja siin vaatan poole silmaga • Saadetis (transmission unit, post) = korraga saadetud tükk• Üks saadetis = ideeüksuse analoog• Lause ja lausung: vt eespoolt• Voor: pragmaatiline (tegevuslik), semantiline, grammatiline, ortograafiline tervik, mille lõpus on

voorusiirdekoht• Pikad laused mitme saadetisena, mitu lauset ühes saadetises, üks voor mitme saadetisena• Vooruvahetus: pausidega, pausid koonduvad üheks• Suhtlejad sõltumatud, kuid järgivad vooruvahetusnormi

Parandused• Eneseparandused• Edasilükkamine ja ümbertegemine• Algatuskohad: samas voorus samas saadetises / uues saadetises / uues voorus• Tehnoloogia: asendamine ja lisamine, lause lõpuleviimine ja lause katkestamine• Probleemid: õigekiri, grammatika, semantika, dialoogiakt (suhtlustegevus)• Tüübid: veaparandus, alternatiivi pakkumine• Partneri algatatud parandused

Edasilükkamine?1. Jaana:2. mul selline küssa, et hakkan neid kirjakeele ajaloo küssasid vastama jaaaaaaa 3. naguu nii leidisn sellise lehe4. http://www.fl.ut.ee/99924 5. et nagu mulle tundub, et maria on natuke valed küssad meile valinud, /.../

Eneseparandus sama vooru järgmises saadetises: semantika, viga1. 22:58:51 Eve sa tuled ka homme? riina ka2. 22:58:58 Rein mhm3. 22:59:00 Rein kõik tuleme4. 22:59:34 Eve kes kõik?5. 22:59:40 Rein mina ja mart 6. 22:59:43 Rein ei 7. 22:59:45 Rein mina ja see

22

Page 23: Alkeeled%2C konspekt

8. 22:59:46 Rein fakk 9. 22:59:48 Rein riina 10. 22:59:50 Rein ja jüri lubas ka11. 22:59:55 Rein et vb tuleb

Eneseparandus järgmises voorusAsendus: õigekiri, grammatika, viga

1. 15:06:37 Kartul teglt ma ilastasin arvuti ekraani peale, aga sealt tagasi ei põrkand, lohises mööda ekraani alla krt

2. 15:07:45 Raamat iuu, saoled rõve asuale 3. 15:07:47 Raamat ausalt.4. 15:08:11 Kartul sina alustasin 5. 15:08:15 Kartul d*

Asendus: suhtlustegevus, viga1. 20:39:32 Jüri Sa vist ei teinud suitsu eksole :). Et minu arust suht raske elada ni et keegi teeb kõrval suitsu + 2. 20:39:33 Jüri ? 3. 20:39:51 Jüri Vesikat ka mitte ?

Lisamine: semantika, alternatiiv1. 15:11:55 Juta ongii nohh, ma praegu kaalun seda vestlust suulises ära kasuatdaD:2. 15:12:00 Juta suulsies knes*3. 15:12:02 Juta kõnes*4. 15:12:05 Juta suulises*5. 15:12:31 Alma aa saadan sulle ja enda mardi vestluseeeee

Lisamine: õigekiri, viga1. 10:13:49 Sirje mis ma peale seda peaks kirjutama, kas oma iseloomustus 2. 10:13:52 Sirje e 3. 10:14:12 Mare tee cv keskuses oma cv

Lisamine: suhtlustegevus, alternatiiv 1. 12:49:57 Alma samas meil pole nagu muud vaja kui kudumisasju2. 12:50:25 Juta ongii nohh homme läheme, siis saan tartust poest materjale hordides osta või ostad ise

ära?3. 12:50:39 Alma ostame koos ehk4. 12:50:40 Alma ? 5. 12:51:45 Juta okk see parem idee jah, võtame erinevat värvi lõngad jne siis hea vahetada jne

Paranduse vorm •  probleemiga samas voorus tehtud parandused on vormistatud nagu suulises kõnes. • teise ja kolmanda vooru paranduste puhul esitatakse ainult parandus, mis moodustab alati eraldi saadetise ja

vooru. Mõnikord kasutatakse asteriksi, st.

• Asendades korratakse kogu sõna. • Lisatakse puuduv sõnaosa või kirjavahemärk, kogu sõna ei korrata. • Parandamata ja parandatud vead• osa inimesi ei tee vigu või parandavad kõik vead enne saatmist vaikimisi ära ja osa inimesi ei paranda üldse

vigu• Eri tüüpi trükkimisvigu parandatakse eri määral ja kõigis tüüpides on osa vigu parandamata.

• vooru viimase sõna puhul on parandatud ja parandamata vigade suhe 28:26, aga eespool asuvate sõnade puhul 18:196.

Vea tüüp hulk Par %vale täht 46 17 37vale tähejärg 33 5 15 puuduv täht66 10 15vale sõnapiir 49 3 6 üleliigne täht 49 2 4haruldased 18 2 11kokku 261 39 15

Partneri algatatud parandused Avatud algatus

1. 17:18:03 Saima kuule kas külts läheb itta ka :D see nädalavahetus :D2. 17:18:08 Leenu jaa homme3. 17:18:25 Saima :)

23

Page 24: Alkeeled%2C konspekt

4. 17:18:36 Saima ma litsalt küsisin :D5. 17:18:42 Leenu misasja:D 6. 17:19:00 Saima oi:D 7. 17:19:05 Saima lihtsalt :D

Lokaliseeriv algatus1. (20:20) Tuuli: m

a, sa lähed kesklinnas bussi peale onju 2. (20:21) Tuuli: tegelt vahet pole. äkki ervin saab3. (20:21) Jaana: saab mida?4. (20:21) Tuuli: rita tahab mingile sõbrannale sünnipäevaks roosasid käeraudu kinkida

aga mul pole endal aega linna minnaÜleküsimine

1. 12:28:56 Mari sama siin 2. 12:30:58 Mari vaata need küsisõnad ja adjektiivide käänamised ka üle 3. 12:31:14 Juula küsisõnad? 4. 12:31:37 Mari lk 92 ja 93 5. 12:31:50 Juula ookei

Partneri algatatud partneriparandus1. M. ütleb: mis teha kui sinusuguseid liiga palju on2. KK ütleb: ära muutu familjaaresks :D3. M. ütleb: väike parandus: familiaarseks :D4. KK ütleb: aga palun.... pole kulutand viimased aasta otsa lingvistika peale, seega parandused on teretulnud

Naaberpaarid • Osa voore naaberpaarid• Eelistatud/mitte-eelistatud järelliikmete ehitust pole uuritud• Järelliikme puudumine: kontaktiküsimus, uus küsimus, lisandus, eneseparandus

Kontaktiküsimus1. 14:53:26 M. ouu, mis ma vastan markile 2. 14:53:26 M. ja kas vastan üldse3. 14:53:50 S. ahh tead ära täna vasta veel tegelt ka4. 14:54:31 M. ja nüüd on nagu tõesti see koht käes, kus ma PEAKSIN nad külla kutsuma5. 14:54:32 M. miks?6. 14:58:40 M. kuuled v7. 14:58:47 S. rääksiin telefoniga sri

Küsimus1. 12:23:16 Juula kuule 2. 12:23:24 Juula kas kõik need sõnad sealt lehelt 3. 12:23:36 Juula tuleb koos tähendustega pähe õppida? 4. 12:23:49 Alma mhm 5. 12:23:54 Alma ja sugu peab teadma kaa 6. 12:23:58 Alma sitt onju 7. 12:24:07 Alma õpid? ma ei ole ikka veel viitsinud õppida.S 8. 12:24:09 Alma :S* 9. 12:24:23 Juula kuule ja siin vaatan poole silmaga

Lisandus1. 23:01:27 Artur okei2. 23:03:04 Artur tuled üksinda sinna?3. 23:03:21 Artur rohelistele4. 23:03:59 Alma no mul on siin kaisa ja suur paraleelklassiõdede-vendade seltskond. vb tuula ka? ma

pole temaga sellest rääkinudEneseparandus

1. 15:11:55 Juta ongii nohh, ma praegu kaalun seda vestlust suulises ära kasuatdaD:2. 15:12:00 Juta suulsies knes*3. 15:12:02 Juta kõnes*4. 15:12:05 Juta suulises*5. 15:12:31 Alma aa saadan sulle ja enda karli vestluseeeee

Vooruvõtu probleemi lahendamine Eneseparandus

24

Page 25: Alkeeled%2C konspekt

• Aeg 0-1 2 3 4 5 6-10• Hulk 4 13 11 4 3 3• Kontaktisignaal>küsimus>parandus1. 20:47:57 Jaan icc, mkmm, mina ei tea, mis täna viga neil on, et mulisema kukuvad. just siis kui ma

õppima peaks.2. 20:48:12 Jaan no nüüd nad enam vast ei räägi, sest ma ütlesin, et lähen eemaleicc 3. 20:48:58 Jüri Hahaha :D 4. 20:49:25 Jüri Oota aga mille peale Sul see homne eksam siis tuleb ?5. 20:49:35 Jüri hommne* 6. 20:50:44 Jaan Eesti keele foneetika ja fonoloogia /.../.

Protsessuaalne süntaks?• Eneseparandused• Lisandused• Kiilungid, täpsustusjätkud, eelteemad, tihvtlaused uurimata

LisandusedSamas voorus või järgmises voorus

1. 23:38:11 Jüri Ega see autokool jah võtab päris kopsaka aja .2. 23:38:22 Jüri igasugused sõidud ja ...3. 23:38:40 Jüri aga no mul ka väike autokool pooleli . sügisest :D 4. 23:38:58 Jüri alustasin BE kati aga eiole isegi kooli teooriat veel teinud

Järgmises voorus peale lühikest pausi, põhjus ebaselge1. 23:35:59 Rein sa oled nagu mina, ma vahel ütlen mõnele 10 korda õhtu jooksul, et lähen magama:D 2. 23:36:03 Rein aga ikka ei lähe3. 23:36:13 Jüri :D4. 23:38:11 Jüri Ega see autokool jah võtab päris kopsaka aja .

Lisandus, peale pausi, ümbermõtestamine1. 21:33:26 Kerli tead, sellest film ka ju;) 2. 21:33:36 Meri ei tea:D 3. 21:33:39 Meri a nüüd siis tean:D ‘ 4. 21:33:40 Kerli uus 5. 21:33:43 Kerli hiljuti vaatasin 6. 21:33:47 Kerli Sarah JEssica Parker mängib 7. 21:33:54 Kerli Veronikat

Järgmises voorus pausita, põhjus suhtluslik1. 20:25:10 Jukk Tsau!2. 20:25:24 Jaan sau3. 20:25:32 Jukk No kuidas siis läheb ka?4. 20:25:53 Jaan kiire on :D5. 20:25:55 Jaan üldiselt6. 20:26:21 Jaan sa hakkad kolima?7. 20:26:35 Jukk jup. homme kolin

Protsess: üks lause mitmes saadetises1. 12:23:16 Juula kuule 2. 12:23:24 Juula kas kõik need sõnad sealt lehelt 3. 12:23:36 Juula tuleb koos tähendustega pähe õppida? 4. 12:23:49 Alma mhm 5. 12:23:54 Alma ja sugu peab teadma kaa

Protsess: samas saadetises peale emotikoni jätkamine1. 17:18:03 Saima kuule kas külts läheb itta ka :D see nädalavahetus :D2. 17:18:08 Leenu jaa homme3. 17:18:25 Saima :)

Protsess: lisandus vastamata küsimusele 1. 23:01:27 Artur okei2. 23:03:04 Artur tuled üksinda sinna?3. 23:03:21 Artur rohelistele4. 23:03:59 Alma no mul on siin kaisa ja suur paraleelklassiõdede-vendade seltskond. vb tuula ka? ma

pole temaga sellest rääkinud

25

Page 26: Alkeeled%2C konspekt

6.1. Keelekorraldus ja normikeel

Normitud ja mittenormitud allkeeled • standard ja nonstandard dialects/variants/languages • Normitud (kodifitseeritud) keele grammatika (vähem ka sõnavara) on standardiseeritud, st välja on valitud

ja/või loodud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles.• NK puudub mitmekesisus (diversity). Keelend saab olla kas õige või vale. • Eesti keeleteaduses: kirjakeel ja normikeel

Eesti kirjakeel 1. kogu kirjutatud tekstide keel (Raimo Raag) 2. kõik, mis jääb väljapoole traditsioonilisi kohamurdeid (Rein Kull). Jaguneb kaheks: normikeel + argikeel3. norminguline keel, mis jääb väljapoole traditsioonilisi murdeid (Mati Erelt jt 1997, 2007): ideaalne süsteem, teadliku valimise, korrastamise ja normimisega loodud ühtlustatud keelekuju, mida enamik keelekasutajaid püüab jäljendadaLegendid ja tegelikkus

• L: NK on keele puhas, õige variant, muud allkeeled on NK ebakorrektsed, väärad, lohakad jms allvariandid• T: väide on absurdne. NK kasutamine nõuab kindlaid tingimusi: redigeerimine, kirjalik vorm. NK kasutust

nõutakse või soovitatakse kindlates valdkondades• L: NK parimad näidised on ilukirjanduslikud tekstid. • T: ilukirjandustekstid on allkeeleliselt heterogeensed. • L: NK on arendatud välja kohamurrete baasil• T: NK kaotab aja jooksul kohamurdelise baasi, st tal puudub regionaalne identiteet• Eesti keeles algab NK arendamine reformatsiooniga, NK saab iseseisvaks 20. sajandi algusest • L: NKs on kõik normitud. Sõnad, mida pole ÕSis, pole normikeelsed. • T: Tavaliselt on normitud grammatika, sõnavara ja ortograafia.• Harva on normitud hääldus, kuna normikeel seostub eeskätt kirjalike tekstidega• Eesti keeles on normitud tugevalt morfoloogia ja ortograafia. Vähem sõnavara ja veel vähem süntaks. • L: NK on ainus kogu rahvuse poolt vallatav ja kasutatav keel, kuna teda õpetatakse koolis• T: NK pole laialt aktiivselt kasutatav, sest suur osa inimesi ei valda NK korralikult. Paljudes ühiskondades ei

valda teatud kihid ja klassid üldse NK. Keelearendus/keelekorraldus

• NK tuleb luua. Sellega seostub keelekorraldus/keelearendus (language planning)• arendamine algab, kui keel hakkab täitma funktsioone, mis vajavad keelelist ühtsust: kirjaoskuse levik,

valitsemise ja administreerimise vajadused, koolihariduse levik, meedia arenemine.• Praktiline LP algas 16.-17. sajandil, kui loodi keeleakadeemiad (Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi), mis pidid

hoolitsema keele puhtuse eest. • Eestis vaieldi õige eesti keele üle piiblikonverentsidel 17. sajandil. • Mõiste LP tuli kasutusele 1957/59 Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt • Klassikud: norralane Einar Haugen, ameeriklane Charles Ferguson, sakslane Heitz Kloss• Valter Tauli sõnastas 1938 oma põhiarusaamad. • Tauli, Introduction to a Theory of Language Planning 1968. Keelekorralduse alused 1968 • LP on organiseeritud tegevus, mis proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas, tavaliselt rahvuskeele

probleeme.• Tavaliselt püütakse LP kaudu juhtida, muuta või säilitada keelelist normi või (all)keele sotsiaalset staatust. • Tavaliselt on aluseks kindel programm või kriteeriumid, mille alusel keelt suunatakse.• Teine LP aspekt on keelereform: eesmärgiks muuta nt tähestikku, kirjaviisi, grammatikat, sõnavara • palju keelereforme 19-20. sajandi vahetusel, sh Eestis, Ungaris, Norras, Türgis.

Status planning ja corpus planning (Heitz Kloss) • corpus planning (= eesti keelekorraldus)• Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi: kirjaliku keelekuju loomine, reeglistamine, arendamine • status planning (= eesti staatuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika)• Maine tõstmine ja keelekaitse. Mainet kujundatakse poliitika, seaduste ja propagandaga.

Normikeele kujundamine (corpus planning) • Alguses on vaid suuline keel• 3 etappi (Ferguson):

1. graphization = Kirjaliku keelekuju loomine: valitakse kiri ja kirjasüsteem2. codification = Reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine > normeeritud kirjalik keel ehk normikeel (NK)

26

Page 27: Alkeeled%2C konspekt

3. modernization = NK reeglistiku ja sõnavara pidev ajakohastamine. Põhiliselt sõnavara täiendamineKeelekorralduse etapid (Haugen)

• Selection: üks keelevariant valitakse NK aluseks• olemasolev variant, tavaliselt seotud poliitilise või majandusliku keskusega • olevate variantide segu • alusvariandi kõnelejad saavutavad kõrgema prestiiži• Codification: mingi organ fikseerib variandi sõnastikes ja grammatikates, mõnikord ka riiklikes

publikatsioonides • Allkeel omandab fikseeritud vormi, kus on olemas normingud ‘korrektse’ keelekasutuse jaoks. • Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid• Elaboration of function: NK peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega (central government) ja

kirjutamisega seotud funktsioonides: parlament, kohus, bürokraatia, haridus, teadus, kirjandus. • lisada uusi keelelisi üksusi, eriti termineid• arendada välja konventsioonid vormide kasutamiseks. Nt kuidas koostada eksamiküsimusi, kuidas kirjutada

ametikirja jms vormeltekstide tüübidNK kasutusvaldkondade avardamine (Kloss 1978)

TT

KT

PT

ENE HUM TEH

• TT = teadustase• KT = keskharidustase• PT = põhiharidustase• ENE = enesekohased tekstid (rahva elu käsitlemine)• HUM = inimene ja ühiskond• TEH = reaalteadused ja tehnika

NK kolm seisundit 1. Tunnustuseta NK 2. Ametlik keel: NK on lubatud kasutada mõnes ametlikus situatsioonis või tekstitüübis (koolikeel, asjaajamise keel, kirjanduskeel jne)3. Riigikeel: riigihalduses kasutatav NK.

• Mõnikord on RK fikseeritud põhiseaduses (Eesti, Soome), mõnikord eriseaduses, mõnikord de facto (Saksamaa, Rootsi, USA jne)

• Üks või mitu riigikeelt, sama keel eri riikides Eesti keelekorraldus

• NK tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ja keelehoole. • Keelepoliitika: riigi tegevus, et juhtida ühiskonna keelelist arengut võimu määratud eesmärkide suunas.

Seaduste jms dokumentide vastuvõtmine ja nende täitmise järgimine. • Keelekorraldus (Tiiu Erelt): kirjakeele teadlik rikastamine arendamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.

Selles otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse keelenorminguid. • keelekorralduse 3 osa: üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus

• Keelehoole: praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, KK käskude või soovituste elluviimine

6.2. Eesti kirjakeele seisundi muutumine

Kuidas on NK seisund muutunud?• NK kasutus eri registrites ja eri inimrühmades• NK kodifitseerimine/normimine• NK iseseisvumine• NK kujundamise etapid• NK seisund ühiskonnas

Vaimulikud saksa registrid • Simon Wanradt, Johan Koell, katekismus 1535

27

Page 28: Alkeeled%2C konspekt

• 17. sajandil kaks kirikukirjakeelt: Tallinna ja Tartu keel• Esimesed normikeeled: • Tallinna keel. Heinrich Stahl /Henricus Stahell: Anführung zu der Estnischen Sprach/ Sissejuhatus eesti

keelde 1637• Tartu keel: Johannes Gutslaff. Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam / Grammatilisi vaatlusi

eesti keelest 1648• Valiti tähestik ja kiri, korrastati reegleid• Vana kirjaviis: Bengt Gottfired Forselius 1680. aastad, Johann Hornung Grammtica Esthonica 1693• 17.-18. sajandil üksikud tekstid eri registritest (luuletused, seadused, kalendrid, ajakirjad)• Piiblitõlge 1739

Kirjakeele kasutusala laienemine• Eestlaste lugemisoskuse suurenemine, üksikud eestlastest kirjutajad• 18. sajandi lõpust mittevaimulikud tekstid• õpetatav keel Tartu ülikoolis alates 1803 • Johann Heinrich Rosenplänter Beiträge... 1813-1832• 19. sajandi alguses võitlus ühe kirjakeele eest, sajandi keskpaigaks Tartu keel kadunud• 19. sajand keskel algab pidev vool eri registrite tekste (ajakirjandus, ilukirjandus, populaarteadus, seadused,

kooliõpetus) – rahvuslik ärkamine • Eduard Ahrens: Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes 1843, 1853• Uus kirjaviis: Eduard Ahrens, Fr. R. Kreutzwaldi mõju, C. R. Jakobsoni kooliõpikud jm• Eestlased kirjutajatena

1880. aastatest Eesti Vabariigini • Venestusaeg kuni 1917• KK kasutusalade kitsenemine: kool, asjaajamine vene keeles• 1872. alates süstemaatiline eestlaste tehtav keelekorraldus, keskus Eesti Kirjameeste Selts• Jakob Hurt, keelekorralduse juhtideoloog• Hurda keelekorralduslikud põhimõtted: toetumine keeleajaloole, selgus ja erisus. Ideaaliks puhastatud ja

rikastatud rahvakeele alusel loodav ühtne kirjakeel.• Hurda uuendus: soome keelest laenamine ja lõunaeesti materjali kirjakeelde toomine • Kujuneb välja purism keelekorralduses: vältida võõrsõnu (J. Hurt, A. Grenzstein, K. A. Hermann)• Uue kirjaviisi lõplik võit 1870. aastatel• Kesksed KK küsimused: ortograafia ja sõnavara täiendamine• Sõnatoomine/loomine (Grenzstein, Hermann) • Palju eri eluvaldkondade igapäevaelus vajalikke sõnu ja mõisteid (morfoloogiast maleni)

Keelereform 1907/12 - 1920. aastate keskpaik • KK reform, tagajärjeks vahe kirjakeele ja kohamurrete vahel • Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara • Oskuskeele süstemaatilise arenduse algus• 1907-1917 - 9 oskussõnastikku, üle 8400 termini• Oluliseks grammatilise varieerumise probleemid• 1908-11 neli keelekonverentsi (Tapa, Tartu, Tallinn, Tartu): variantsus ja ortograafia• Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918

Keeleuuendus ja keelekorraldus • Johannas Aaviku keeleuuendus, kõrgaeg 1912-1924 (lõunaeesti keel, soome keel)• Keel on masin• eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli• Vajalik sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna) • põhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu, omapärasus

(võõrapärasused välja)• panus: iluprintsiip, kunstlikud sõnad, morfoloogia lühikesed vormid, i-mitmus ja i-ülivõrre, sõnajärje

degermaniseerimine, lauselühendite reeglistamine • Johannes Voldemar Veski keelekorraldus, mõjuaeg kuni 1960. aastateni • Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne• keel areneb hüpeteta, revolutsioonideta, vastavalt tarvidusele• Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest (Voog 1913): Kõik eesti keele pea-asjaliseks edasiarendamiseks

tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. • põhimõtted: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus. • panus: keele normimine ja terminoloogia loomine

28

Page 29: Alkeeled%2C konspekt

• armastas tuletusiEesti Vabariigi aeg

• Eesti keel riigikeeleks• venekeelne asjaajamine, kohus, sõjavägi, teadus, haridus eestikeelseks. Saavutati 1930. aastateks• Vähemusrahvustele keelelised õigused: õigus kasutada asjaajamises emakeelt vähemusrahvuse ülekaaluga

kohtades, õigus pöörduda riigiasutustesse oma keeles• olulisim terminoloogia loomine ja korraldamine, keskne J. V. Veski• 1920-40 ca 40 oskussõnastikku ca 200 000 märksõnaga• keelekorraldajate osalemine terminoloogia tegemisel ebatavaline

KK-keskse keelesituatsiooni väljakujundamine eesti ühiskonnas • Aavik 1920. aastate keskel: mida rutem keel fikseerub, seda halvem, sest seda vähem väärtuslik ja täielik ta

saab. • Veski: eesti keel vajab kiiresti rangelt normitud ühtset kirjakeelt• Tulemus: 1920. -30. aastate vahetusel tugev KK-kesksus. • eestlastel tuleb õppida KK kodumurde kõrvale > KK tuleb õppida kodumurde asemele• Murdevastane võitlus• Normingute keskmes ortograafia ja morfoloogia. • Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk.

• Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937• Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda (läks

rahva sekka ja koolidesse, sealt õppisid eestlased, kuidas sõnu õigesti kirjutada ja käänata)• kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid• Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. (kirjutas ka kooliõpikuid)• 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. • 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja.

Nõukogude aegKK üldseisund

• Venekeelsed: sõjavägi, raudtee, toll, merendus, tööstus, pangandus, vangla, osalt miilits, julgeolek• eestikeelsed: haridus, ajakirjandus, kirjandus, põhiosas asjaajamine • Vene ja nõukogulikud nimed avalikel kohtadel, asutustel jne• Keele nõukogustamine (nõukogude-vastaste sõnade kustutamine, nõukogude ja vene terminoloogia jms)• kirjastuste ja ajalehtede keeletoimetajad kohustuslikud• Keeletoimetamine – viia ka varasem keel kooskõlla kaasaja normingutega (ilukirjanduse uustrükid)• tele- ja raadiosaated lindistatuna ja keeleliselt korrigeerituna

1945-1950. aastate keskpaik - üleminekuaeg ja repressioonid • keelenormingute andjad Keele ja Kirjanduse Instituut ja Riikliku Kirjastuse keeletoimkond.• Kesksed J. V. Veski, Arnold Kask, Ernst Nurm• Normingusüsteem jäigemaks, rööpvormid välja• Tulemused: VÕS 1953, ÕS 1960• kujuneb lõplikult välja keeleteadvus, milles KK on ainus ”õige eesti keel”

1950. aastate keskpaik- 1970. aastate algus - sula • 1960. vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), keskne normingute andja kuni 1987 • Terminoloogiakomisjon (1964) • kooligrammatika ja -õpetus, keskmes KK reeglite õppimine. • Eduard Vääri Eesti keele õpik keskkoolile (1968), 10 trükki• Johannes Valgma, Nikolai Remmeli Eesti keele grammatika (1968, 1970)• mitteametlik keelepropaganda ja keelevaidlused 1960. aastate algusest, mõju eriti teisest poolest: raadiosaated

(Henn Saari Vikerraadio keeleminutid), ajalehtede (Sirp ja Vasar) keelenurgad, keelehoolderaamatud (Uno Liivaku ja Henn Saari), KKI keelenõuanne, Emakeele Seltsi keelepäevad (1961)

1970. aastatest hiiliv venestamine • Eesti keele kasutuse piiramine 1970. aastatest: vene keele õpetamise suurendamine, venekeelsed väitekirjad,

venekeelsed blanketid• ÕS 1976 - vabadusi üksikutes grammatika ja õigekirja punktides, enam morfoloogilisi paralleelvorme • Tapa keelepäev oktoobris 1978, selle järel õigekeelsuskomisjoni reorganiseerimine• luua maksimaalselt eestikeelseid terminisüsteeme. kümneid terminoloogiasõnastikke • Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull• Tiiu Erelt Eesti oskuskeel 1982 

Eesti Vabariigi aeg

29

Page 30: Alkeeled%2C konspekt

• Uued mõjurid:• globaliseeruv maailm ja arvutikeskne internetiühiskond• ühiskondlike hierarhiate lagunemine• Tulemused: • eesti keel kasutusel kõigis ametlikes registrites• eesti keele prestiiž ja vajalikkus ühiskonnas väheneb. Osa avalikust suhtlusest inglise keeles (reklaam,

kaubandus jms) • Võru (Lõuna-Eesti) liikumine, võru kirjakeele kujundamine ja võitlus selle kui regionaalkeele rolli ja staatuse

eest • Arvuti-allkeelte kujunemine 1990. aastate lõpust

KK seisundi muutused • KK ülidomineerimine eesti keele-elus kaob • KK keskne kasutussfäär (avalikud-ametlikud kirjalikud tekstid) väheneb• KK valdkonnad kõnekeelsemaks (ilukirjandus, meedia)• uued valdkonnad, milles keelenorminguid järgitakse vaid osaliselt (meelelahutuslik ajakirjandus, reklaam)• KK mõju avalikus suulises keelekasutuses väheneb (spontaansed otsesaated raadios ja teles)• eravalduses meedia ja raamatukirjastamine vähendab KK normingute kontrolli võimalusi

Keelekorralduse uus olukord • eesti keel vajab seadustamist ja kaitset riigikeelena• Eesti keel 1988 riigikeeleks• 1989 keeleseadus, uuendatakse 1995• Määratletakse eesti keele avalikus sfääris kasutamise põhimõtted, vähemuste keelelised õigused ja kohustused

jne• Luuakse keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima• vaidlused: mis on murre, mis vähemuskeel, mis võõrkeel? Millised on immigrantide keelelised õigused? Need

probleemid on selgeks vaidlemata siiani. • spontaanselt palju laene, toorlaenud inglise või soome keelest• uus terminoloogia massina ja paljusid eri kanaleid pidi• vaja luua uut terminoloogiat (riigivalitsemine, Euroopa Liit) • 1993 Emakeele Seltsi keeletoimkond, rolliks keeleliste soovituste andmine• 1995 Eesti Õigustõlke Keskus, ülesandeks Euroopa Liidu jm õigusaktide tõlkimine, juriidilise terminoloogia

loomine ja korrastamine.• ÕS 1999 peatoimetaja Tiiu Erelt: keelekorralduse käskude asemele soovituslikkus• 2009 vaidlused uue keeleseaduse üle (vt ajalehed)

7. Kokkuvõte ja allkeelte mudel

Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas • Standardkeel/normikeel (NK) ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety)• kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect): sotsiolektid ja kohamurded• kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style)• Klassikaline lahendus ja arvutisuhtluse mõjud

Standardkeel (NK) ja mittestandardkeeled• NK: ideaalne süsteem, teadliku valimise, korrastamise ja normimisega loodud ühtlustatud keelekuju. NK

kasutatakse ideaalis normingutest lähtudes. NK on süsteem, millel puudub sotsiaalne ja situatiivne identiteet.• Muud: puudub teadlikult loodud süsteem, korrastatus, normingud/standardiseeritus. Keeles valitsevad

erinevad normid, mis põhinevad sotsiaalsetele ja situatiivsetele alustele• NK nõuab kasutuseks kindlaid tingimusi (redigeerimise võimalus, teadmised normingutest, tavaliselt kirjalik

vorm)• ühiskond nõuab NK kasutust teatud isikutelt ja teatud olukordades ja teatud isikutel ja olukordades on tavaks

kasutada NKd• NK norminguid ei saa kehtestada nõueteks muudes allkeeltes

Kohamurre • Dialektid on seotud kasutajate elukohaga ja sellest kujunenud suhtlusega • Kesksed igapäevaelu allkeeled enne 20. sajandi teist poolt, hiljem taandunud aktsentideks, nüüd osalt

taastumas• Arvutis

30

Page 31: Alkeeled%2C konspekt

• Virtuaalne reaalsus, suhtlejatele ühine elukoht arvutis (nt kindel portaal)• Virtuaalse reaalsuse kohamurded uurimata

Sotsiolekt• Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. • Sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete

sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. Klass, haridus, sugu, vanus

• Varem: • sotsiolektid suhtlejate sotsiaalsete omaduste põhjal • Arvuti:• Enamasti haritud inimesed, enam mehi, vähem naisi• Vanus olulisim mõjur• vanad kasutavad traditsioonilisele meediale lähedasi netisuhtluse viise, keel lähedane kirjalikule keelele• noored kasutavad paljusid suhtlusviise ja teksitüüpe, keeles mitmed alamvariandid

Avalikud ja anonüümsed sotsiaalsed omadused • Varem:• autorid avalikud ja personaalsed, vastuvõtja teab autori sotsiaalsed omadusi ja rolli, õigusi ja kohustusi • anonüümsed kirjutised kindlad žanrid ja olukorrad (juhtkirjad, seadused, teeküsimine, vestlus rongis) • Anonüümsus negatiivne (salakaebused jms)• Arvuti:• anonüümne suhtlus: pseudonüümid, nimemärgid• pole näha kirjutaja sotsiaalseid omadusi • suhtleja õigused ja kohustused määratud vastavalt suhtlustüübile või suhtlusvõrgustikule

Rollid ja staatus suhtluses • Varem: • rolli omaduste ja tegevuste kogum (õpetaja, arst etc)• sotsiaalsed omadused suhteliselt püsivad ja tingitud ühiskonna poolt (sotsiaalne kiht, elukutse, vanus, sugu

jne)• määrasid suhtleja staatuse, suhtlusvõimalused ja -viisid (juhtiv/alluv, viisakus, formaalsuse aste jm) • Arvuti: • inimesed loovad endale ise virtuaalse sotsiaalse identiteedi, lisavad omadusi või vaikivad maha• esinevad enda valitud rollis, suhtlevad vari-isikud, tegelased • loovad endale virtuaalse staatuse

Register • Register: keelekasutus kommunikatiivses situatsioonis, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate

keeleliste joontega. Kesksed eristavad tunnused: • Suuline – kirjalik suhtlus • Spontaanne – redigeeritud tekst• Dialoog - monoloog• Argine - avalik suhtlus• Vahetu - vahendatud suhtlus

Kesksed kombinatsioonid• kirjalik – redigeeritud – monoloog – vahendatud – avalik (argine)• kirjalik – spontaanne – monoloog – vahendatud – argine (avalik) nt erakiri

• suuline – spontaanne – dialoog (monoloog) – argine – vahetu : argivestlus• suuline – spontaanne - dialoog (monoloog)– argine – vahendatud : telefonivestlus• suuline – spontaanne - dialoog – avalik – vahetu : vestlus ametiasutuses, debatt• suuline – spontaanne - dialoog – avalik– vahendatud : telefonivestlus ametiasutusega• suuline – spontaanne – monoloog – avalik – vahetu : ??• suuline – spontaanne – monoloog – avalik – vahendatud : ??

• suuline – redigeeritud – dialoog (monoloog) – argine – vahetu : ??• suuline – redigeeritud - dialoog (monoloog) – argine – vahendatud : ??• suuline – redigeeritud - dialoog – avalik – vahetu : ??• suuline – redigeeritud - dialoog – avalik– vahendatud : ??• suuline – redigeeritud – monoloog – avalik – vahetu : loeng• suuline – redigeeritud – monoloog – avalik – vahendatud : tele/raadioesinemine

31

Page 32: Alkeeled%2C konspekt

Kirjalik spontaanne dialoog • Arvutis uus register: kirjalik online/sünkroonne spontaanne dialoog• Ühelt poolt mõjutab kirjalikkus, teiselt poolt dialoogilisus ja spontaansus• tagasikeritav ja kustutatav ning produtseerides saab vaadata eelnevat teksti • kiire, ajapiirangutega: kiirendavad võtted (lühendamine, ärajätmine) ja kiirusest tingitud jooned

(eneseparandused, sabalisandused) • saadetise/voorujärgne tagasiside

Modereeritud suhtlus• Varem: • modereeritud suhtlus harv ja kindlates situatsioonides (kohus, kool, diskussioon TVs jms)• moderaator avalik• teksti ei kustutatud• Arvuti: • suur osa suhtlusest modereeritud• moderaator varjatud või avalik• kustutamine enne /peale teksti avaldamist jagab auditooriumi

Paralleelne suhtlus • Varem: • vahetu suuline suhtlus eeldab keskendumist ühele ja ühisele teemale. Mittekeskendumine tekitab häireid ja

rikub suhtlusnormi • Arvuti: • vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus

reaalajas Avalik-argine suhtlus

• Varem: kindla situatsiooniga seotud piir avaliku ja argise suhtluse vahel• Arvuti: jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon) • Arvuti: avalik suhtlus situatsioonides ja tekstides, mis varem argisuhtluses (nt leheartikli kommentaarid)• inimesed ei taju tihti oma kirjutiste avalikkust • Varem: argisuhtlus tuttavate vahel• Arvuti: argisuhtlus inimeste vahel, kes tunnevad üksteist kui märke

Suulisus-kirjalikkus• Varem: kõne tagasikerimatu - kiri tagasikeritav • Arvuti: osalt tagasikeritav, osalt visatakse kirjad ära • Varem: kõne kustutamatu - kiri kustutatav• Arvuti: osalt parandatakse tagantjärele, mõlemad variandid jõuavad lugejani, eriti online suhtluses • Varem: kõne lineaarne - kirjas mitu lauset korraga• Arvuti: online suhtluses võib tulla ka tähthaaval • Varem: kõne multimodaalne – kirjas puudub• Arvuti: osalt multimodaalne, uut tüüpi multimodaalsus (emotikonid jms)• Varem: kõnelemine kiire – kirjutamine aeglane• Arvuti: kiirendavad võtted (lühendid, emotikonid) eriti argises, spontaanses online suhtluses• Varem: kõneleja ja kuulaja samas tempos - lugeja valib ise tempo• Arvuti: online dialoogis peab kiiresti lugema ja vastama, muidu teine võtab vooru • Varem: kõnelemise ajal mõeldakse ainult produtseeritavale üksusele - kirjutades saab vaadata valmis teksti.• Arvuti: online teksti ei saa üle vaadata ajapiirangute tõttu • Varem: kõnes tagasiside vooru ajal ja peale vooru - kirjutaja ei saa teksti tagajärgi jälgida ega lugeja vahetut

tagasisidet anda• Arvuti: online dialoogis tuleb repliigile kohe reaktsioon. Erinevalt suulisest suhtlusest ei ole repliigiga

samaaegset tagasisidet

32