Alissa Kolomiets

Anette Ottesson

Britta Sellik

Kairit RosenbergStom II

Tartu 2012

Sisukord Ehituslik omapära

Erutuse ülekanne ja mediaatorid

Kolinergiliste sünapsite ja kolinoretseptorite mõiste, jaotus ja lokalisatsioon

Kolinoblokaatorite mõiste

Aktivatsioon

Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi vastastikuse mõjustuse viisid ja tagajärjed

Mõjustused efektorelunditele

Mediaatori vabastamise kontroll presünapsis

Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi võrdlev analüüs (organid,funktsioonid,retseptorid)

Ehituslik omapära

Preganglionaarsete neuronite

rakukehad paiknevad

ajutüves ja seljaaju

sakraalosas (S2-S4)

Preganglionaarsete

neuronite aksonid on pikad

Ehituslik omapära

Ganglionid asuvad

sihtmärk organi lähedal

või selle seinas

(intramuraalselt)

Ehituslik omapära

Ajutüvest lähtuvad:

Silma sisemistele lihastele, pisara-ja

süljenäärmetele - III, VII ja XI kraniaalnärvid

Rinna- ja kõhuõõneelunditele- X kraniaalnärv

Seljaaju sakraalosast:

Vaagnaelunditele- nn.splanchnici pelvini

Erutuse ülekanne ja mediaatorid

Atsetüülkoliin

Peptiidid

Kolino- (kolinergilise)

retseptori mõiste

– neuronitevaheline kontaktala, kus

signaali ülekanne toimub

mediaator atsetüülkoliini abil

Kolinergilise sünapsi mõiste

– retseptor, mis reageerib

atsetüülkoliinile

Kolinoretseptorite jaotus ja paiknemine

Nikotiinergilisedretseptorid

Muskariinergilisedretseptorid (M1, M2, M3)

Mõiste retseptor, mille puhul atsetüülkoliini toimet simuleerib nikotiin

retseptor, mille puhul atsetüülkoliini toimet simuleerib muskariin

Töömehhanism Aktiveerib ioonkanalid Töötab läbi G valgu

Funktsioon Kiire sünaptiline transmissioon

Mõjutatavate rakkude tegevuse aktivatsioon või inhibitsioon

Paiknemine PSN kui ka SN postgang. kiudude postsünaptilistel membraanidel

PS efektorelunditemembraanil

Kolinoblokaatorite mõiste– antagonist (aine), mis blokeerib mediaator atsetüülkoliini

toimet ehk takistab parasümpaatilise efekti esiletulekut

Sellel põhimõttel töötavad paljud farmakonid.

Nt. Indiaanlaste noolemürki kuraaret kasutatakse tihti

anesteesias müorelaktsiooni (lihaselõõgastuse)

tekitamiseks

Aktivatsioon ja kontroll

Kesknärvisüsteemis:

Ajukoores

Hüpotalamuses

Ajutüves

Seljaajus

PSN ja SN suhe

KNSSN PSN

Elundite innervatsiooni eripärad

Ainult parasümpaatiline

M.spinchter pupillae

Pisaranäärmed

Ainult sümpaatiline

Higinäärmed

Glükogenolüüs, lipolüüs

Peaaegu kõik veresooned

Karvapüstitaja lihased

V.A Väliste suguelundite

arterid, aju- ja

südameveresooned

Elund Parasümpaatikuse mõju

Silmaava Ahenemine

Pisaranääre Pisarate sekretsioon

Süljenääre Vedela sülje teke

Higinääre Higi eritumine

Süda Löögisageduse langus

Pärgarterid Ahenemine

Hingamisteede silelihased Ahenemine

Maonäärmed Ensüümiderikka nõre teke

Seedetrakti silelihased Toonuse tõus, peristaltika kiirenemine

Kusepõielihas m. detrusor Toonuse tõus, kokkutõmbe tugevnemine

Kusepõie sulgurlihas Lõõgastumine

Mediaatori vabastamise kontroll presünapsis

Ülekandeained toimivad nii pre- kui ka

postsünaptilisele membraanile

Vahendajad presünaptilistes

membraanides:

- Adrenergilised retseptorid

- Koliinergilised retseptorid

Nii SN kui ka PSN vabanenud

ülekandeained mõjutavad üksteise

retseptoreid presünapsis

(ülekandeainete vabanemist)

Näide südame puhul Südant innerveerib nii SN kui ka

PSN.

-> SN-st vabaneb noradrenaliin, mis läheb südame adrenergilisteleretseptoritele

-> PSN-l on ka adrenergilisedretseptorid

-> Noradrenaliin avaldab toimet südamele ning pärsib PSN-s

ACh vabanemist adrenergilisteretseptorite kaudu

Sümpaatilise ja parasümpaatilise

närvisüsteemi retseptorite võrdlus

adrenergic

noradrenaline

SN ja PSN võrdlev analüüs

Sümpaatiline Para-sümpaatiline

Maks Glükoos ↑ Sapipõie tühjenemine

Neerupealise säsi

(nor)-adrenaliinisekretsioon

-

Seedetrakt Motoorika ↓,sfinkteritekontraktsioon

Motoorika ↑,sfinkteritelõõgastus

Neerud Uriini produktsioon↓

-

Kusepõis Urineerimisepidurdus

Urineerimise initsiatsioon

Metabolism ↑ , lipolüüs, insuliini sekretsioon

-

Kokkuvõte

N

N M

A

Kasutatud allikad R.F.Schmidt, G.Thews “Inimese füsioloogia” TÜ 1997– lk.50,

348-359

P.-H.Kingisepp “Inimese füsioloogia” Tartu 2006, 2009 –lk.267, 264

G.Pocock, CH.D.Richards “Human physiology: The Basis of Medicine” Oxford Medical Publications 2006 – lk.73,169-170

Vasar E. “Vegetatiivne närvisüsteem” Tartu, 1984

Lepp A., Lepp-Kogerman E. ”Kraniaalnärvid” Tartu, 1990

http://www.physiologymodels.info/ans/cholinergic.htm

http://life.nthu.edu.tw/~b881611/911/phar-6.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Parasympathetic_nervous_system

http://en.wikipedia.org/wiki/Cholecystokinin