LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 22 (2933) Kolmapäev, 17. juuni 2009

Maestro Neeme Järvi annab ERSOga 1. juulil laulupeo tervituseks erikontserdi

Seoses Neeme Järvi osalemi-sega peatselt algaval laulupeol, korraldavad Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos maestroga laulupeo tervi-tuseks erikontserdi.

„Kontsert on mõeldud lisapa-laks ERSO väga edukale Amee-rika turneele ja avamänguks eelseisvale laulupeole. Tahan tervitada kõiki laulupeolisi ja kutsuda kuulama meie rahvus-orkestri Ameerika turneel pub-liku sooja vastuvõtu saanud ja mulle väga südamelähedasi te-oseid,“ ütles Järvi.

1. juulil kell 19 tulevad Neeme Järvi juhatusel Estonia kontser-disaalis ettekandele Jean Sibe-liuse sümfoonia nr 2 D-duur, Antonín Dvoráki sümfoonia nr 8 G-duur ning Eesti Rahvusmeeskoo-ri (RAM) ja solist Jassi Zahharovi osavõtul Villem Kapi kooripoeem „Põhjarannik“.

Kontserdi pileteid hakatakse müüma alates 1. juunist Eesti Kont-serdi piletikeskusest, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtadest üle Eesti ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee

ERR, 31.05.2009Foto: Rene Suurkaev

Suvise laulu- ja tantsupeoni jääva kuu jooksul toimub kolm nädalat kestev peotule tee-kond „TuleTulemine” Tartust mööda veeteed läbi Viljandi, Pärnu ja Lääne-Eesti saarte Tallinnasse.

„Selle laulu- ja tantsupeo tuli ühendab oma teekonnal sõna otseses mõttes suure osa Ees-tist. Laulupeotuli süüdatakse 13. juunil traditsiooniliselt Tar-tus, kust see liigub kahe nädala jooksul ajalooliste veesõidukite abil mööda siseveekogusid 27. juuniks Pärnusse. Seal ühineb laulupeotuli jaanipäeval Kihnus süüdatud tantsupeotulega. Siit

edasi liigub juba laulu- ja tant-supeo ühine tuli meritsi jahtal Ruhnu Karu, vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admira-liteedi basseini suunas,” rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ju-hataja Aet Maatee. „Tuleteekon-na randumispaikades annavad kontserte laulu- ja tantsupeo liikmeskonda ühendavad selt-sid, kellele tegelikult peo liiku-mine toetubki,” sõnas ta. Tuld viivad Pärnust Tallinnasse Eesti Rahvatantsu ja Rahvakunsti Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Sega-kooride Liit ja Eesti Kooriühing. „Laulu- ja tantsupeo tuli randub igal õhtul uues sadamas, kus tule saabumist muusika ja tant-suga pühitsetakse. Päikeseloo-jangul alustab peotuli uute tu-lehoidjatega Ruhnu Karu pardal taas oma teekonda,” selgitas TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.

Tartus süüdatud laulupeotule toob Pärnusse mööda iidseid laevateid Tartu Meeskoor Aka-deemiline Emajõgi koos erine-vate ajalooliste laevade huvilisi koondavate seltsidega. „Mõte tuua peo tuli Tallinna veeteed mööda on seotud tantsupeo teemaga „Meri”,” selgitas Mart Tõnismäe.

Samal ajal TuleTulemisega

hakkavad alates 30. juunist Tallinnas tantsupeo proovid, lauljad ja puhkpillorkestrid saa-buvad pealinna alates 2. juulist. Kokku osaleb suvisel laulupeol 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kok-ku 7460 tantsijaga ning võimle-jaga. Lisaks osaleb 41 väliskol-lektiivi 1340 lauljaga.

Laulu- ja tantsupeo kuu raa-mes toimub veel mitmeid ette-võtmisi. Näiteks annab Eesti Post välja 25. laulupeole pü-hendatud erimargi ja märgistab kuu aja jooksul kogu masin-töödeldava posti ÜhesHinga-mise eritempliga, Eesti Pank emiteerib 10- ja 100-kroonised erimündid, jäätisetootja AS Pre-mia toob müüki spetsiaalselt peoks mõeldud erijäätise ning Eesti Rahvusringhääling tähis-tab peokuud eriprogrammiga.

25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA08.06.2009

Algas laulu- ja tantsupeo kuu

Laulupidude 140. juubeli tähistamiseks annab Eesti Filmiarhiiv välja 4 restaureeritud filmi ja 20 fotoga DVD okupatsioonieelses Eestis peetud laulupidudest. Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitu-semajas esitletakse Eesti Filmiarhiivi uut DVD-d „Laulud nüüd lä-hevad...“.

DVD-l on Eesti Filmiarhiivi restaureeritud 4 filmi ja 20 fotot oku-patsioonieelses Eestis peetud laulupidudest.

Esimene film DVD-l on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail ‒ „Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul”. Kino „Ideal“ poolt toodetud film 1913. aastal Pärnus aset leidnud laulupeost on oluliseks visu-aalseks dokumendiks meie kultuuripärandis, kuna laulupidusid ka-jastavad raamatud selle sündmuse koha pealt vaikivad.

Film „VIII üldine Eesti laulupidu” võeti üles „Estonia-Filmi“ poolt 30.6.‒2.7.1923 Tallinnas peetud peo ajal.

DVD valikus kolmas film ‒ „Eesti X üldlaulupidu Tallinnas“ ‒ jääd-vustati helifilmina USA „Fox Film Corporation’i“ poolt 1933. aastal 23.‒25.6. Tallinnas peetud laulupeo ajal.

23.‒25.6.1938. aastal Tallinnas toimunud XI üldlaulupidu oli pü-hendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. „Eesti Kultuurfilm“ jääd-vustas sündmused helifilmina ‒ „XI üldlaulupidu“.

DVD-le on lisatud 20 fotot, millest enamik kujutab laulupidude üldjuhte ‒ Juhan Simm, Juhan Aavik, Anton Kasemets, Georg Re-der, Raimund Kull, Tuudur Vettik, Leenart Neumann, Verner Nerep, Evald Aav.

Kokkuvõtvalt on siinkohal parimateks Lennart Mere sõnad: “Lau-lupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus”.

Esitlusel ERMis saab näha teisigi juubelilaulupeole pühendatud filme.

www.erm.eeERR, 10.06.2009

Tartus esitletakse Filmiarhiivi uut DVD-d “Laulud nüüd lähevad...”

Eesti Pank esitleb laulu- ja tantsu-pidudele pühendatud meenemünte

Eesti Pank esitleb 12. juunil laulu- ja tantsupidude tradit-sioonile pühendatud kullast 100-kroonise nimiväärtusega meenemünti ja hõbedast 10-kroonise nimiväärtusega meenemünti.

Kullast meenemündi tagakül-jel (fotol) on kujutatud 1960. aastast kasutusel olnud laulula-va, mille kaarest on saanud lau-lupidude sümbol.

Kullast meenemündi on ku-jundanud Merle Kasonen ja Triinu Silla. Puhtast kullast meenemünt kaalub 7,78 gram-mi ja selle läbimõõt on 22 mm. Kuldmündi tagaküljel on kuju-tatud 1960. aastast kasutusel olnud laululava ning selle ni-miväärtus, esiküljel on suurelt

Eesti Vabariigi riigivapp, tekst «Eesti Vabariik» ja aastaarv 2009. Kuldmünte tehti 5000 ja see maksab 3500 krooni.

Puhtast hõbedast meenemün-di tegid Tiiu Prisko ja Mati Veer-mets. Meenemündi tagaküljel on laulu - ja tantsupeo sümbo-liseerimiseks kujutatud meeste tantsuring ning nimiväärtus. Mündi esiküljel taas riigivapp, tekst «Eesti Vabariik» ja aastaarv 2009. Münt kaalub 31,1 grammi ja selle läbimõõt on 40,6 mm. Hõbemünte hinnaga 350 kroo-ni tehti 10 000.

Meenemündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas ja soovijateni jõuavad need ree-del alates kella 12 Eesti Panga muuseumist ja SEB kontoritest

üle Eesti. Tartus hakkab ainult hõbemünte müüma laulupeo-muuseum.

Münte on soovijatel võimalik osta ka posti teel, saates oma tellimus Eesti Panga sularaha-osakonnale aadressile Estonia pst 13 Tallinn 15095 või e-mai-liga aadressile tellimine@epbe.ee. Münte broneerida ei saa.

Eesti Pank, 10.06.2009

2 “MEIE KODU” 17. juuni 2009

Europarlamendi valimised võitis Eestis opositsioonipartei

Pühapäeval toimunud eu-roparlamendi valimised võitis Eestis opositsiooniline Keske-rakond, kes saadab Euroopa Parlamenti Siiri Oviiri ja Vilja Savisaare. Europarlamenti pääses ka parteitu üksikkandidaat Ind- rek Tarand, kes kogus Keskera-konnaga sarnaselt üle saja tu-hande hääle. Ühe koha said Reformiera-kond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid, neid esindavad vastavalt Kris-tiina Ojuland, Tunne Kelam ja Ivari Padar.

Pühapäeva hilisõhtustel andmetel kogus Keskera-kond 103.283 häält, Tarand sai 102.462. Reformierakonda toetas 60.866, Isamaa ja Res

Publica Liitu 48.450 ning sotsi-aaldemokraate 34.534 valijat.

Kinniste nimekirjade järgi toimunud valimistel osales 392.494 inimest ehk 43,2 prot-senti valijaist. Euroopa Liidu keskmine valimisaktiivsus oli 43,39 protsenti.

Eestis olid kõige aktiivsemad tallinlased, pealinnas käis vali-mas 53,7 protsenti hääleõigus-likest kodanikest. Saaremaal oli osalus vaid 32,2 protsenti.

Elektrooniliselt hääletas 58.669 inimest.

Valimised toimusid korrekt-selt, politsei ja keskvalimisko-misjon ei teatanud pühapäeval tõsistest rikkumistest.

2004. aasta europarlamendi valimistel osales 233.450 ini-mest ehk 26,8 protsenti. Too-

na said sotsiaaldemokraadid 85.443, Keskerakond 40.715, Reformierakond 28.377 ja Isa-maaliit 24.383 häält, kuid siis oli valimisaktiivsus vaid 26,8 prot-senti.

BNS, 08.06

Ilves kritiseeris suletud nimekirjuPresident Toomas Hendrik Ilves kritiseeris teravalt europarla-

mendi valimstel kasutatud suletud nimekirju ja avaldas lootust, et nende asemele tulevad taas avatud nimekirjad.

Ilves ütles rahvusringhäälingu uudistele, et nii nagu mõne aasta eest tehtud katse keelustada kohalikel valimistel valimisliidud, soo-dustas ka kinniste nimekirjade kasutuselvõtt eurovalimistel inimes-te irdumist poliitilisest protsessist.

Presidendi hinnangul väljendub suletud nimekirjades väikese grupi soov rahva valimisõigust piirata ja seda erakondade huvides.

Riigipea avaldas lootust, et Eesti poliitiline eliit teeb juhtunust jä-reldused ning kinniste nimekirjade seadustamise otsus pööratakse tagasi.

BNS, 08.06

Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei sai esialgsete tule-muste kohaselt uues 736-koha-lises Euroopa Parlamendis 267 kohta; eelmises, 785-kohalises parlamendis oli neil 288 man-daati.

Sotsiaaldemokraatide 159 kohta märgib suurimat langust võrreldes lahkuva koosseisuga, kus neil oli 215 kohta.

Liberaalidel on uues parla-mendis 81 kohta, varem 100.

Roheliste arv kerkib 43-lt 51-le.

Euroskeptikutest Liit Rah-vusriikide Euroopa Eest saab esialgsete tulemuste kohaselt 35 kohta, kaotus eelmise koos-seisuga võrreldes üheksa saadi-

Eesti riigipea kohtus Saksa kaitseministriga

“NATO peab jätkuvalt oma põhiülesandele ‒ kollektiivkait-sele ‒ pöörama suurt tähele-panu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumi-sel Saksa kaitseministri Franz Josef Jung’iga. “Selleks tuleb alliansil suurendada oma näht-avust, usutavust ja võimekust.”

President Ilvese sõnul on NATO kohaloleku ja nähtavu-se positiivne näide Balti riikide õhuturbeoperatsioon, mis algas 2004. aastal.

“See NATO liitlaste ‒ sh Sak-samaa ‒ operatsioon on ühelt poolt olnud parim näide NATO kohalolekust ja Baltimaade al-lianssi kuulumisest, teisalt aga andnud tugeva panuse piir-konna julgeolekusse, aidates lõpetada meie õhuruumi rikku-mised.”

President Ilves ja kaitseminis-ter Jung kõnelesid ka olukorrast Afganistanis, kus NATO juhitud operatsioonil osalevad mõlema riigi sõjaväe üksused.

President Ilves ja kaitsemi-nister Jung arutasid ka eilsete Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.Vabariigi Presidendi Kantselei

avalike suhete osakondKadriorus 8. juunil 2009

E-hääletuse võitis ülekaalukalt Indrek TarandEuroopa Parlamendi valimis-te e-hääletuse võitis ülekaa-lukalt üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogus 18.905 häält ehk ligi kaks korda enam kui e-hääletuse populaarsuselt teine Reformierakond.

Reformierakond sai e-hää-letusel 11.795 häält, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 10.113 häält, Keskerakond 6388 häält, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6087 häält, Erakond Eestimaa Rohelised 1945 häält, Martin Helme 1105 häält, Dimitri Klenski 773 häält, Rahvaliit 769 häält, Kristlikud Demokraadid 177 häält, Vasak-partei 169 häält, Libertas 137 häält, Vene Erakond Eestis 128 häält ning Põllumeeste Kogu 60 häält.

Üksikkandidaadid Jevgeni Žuravljov ja Märt Õigus kogusid e-hää-letusel mõlemad 42 häält ning Tairi Aasa 15 häält.

E-hääletusel antud häältest ei olnud kehtetu ükski hääl. Europarlamendi valimistel antud e-häältest tuli kolm protsenti

välismaalt. Kõige enam tuli väljaspoolt Eestit e-hääli Soomest, kust tuli 480 e-häält ehk 26,45 välismaalt tulnud häältest. Kokku tuli e-hääli 65 välisriigist.

E-hääletuse esimesel tunnil andsid inimesed 1441 häält ning vii-masel tunnil 2220 häält.

BNS, 07.06

Võimuparteid algatavad avatud nime-kirju taastava eelnõu

Valitsusliidu moodustavad Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon annavad kolmapäeval menetlusse seaduseelnõu, millega taastatakse avatud nimekirjade kasutamine europarlamendi valimistel.

“Pühapäeval toimunud europarlamendi valimised andsid selge signaali, et valijad eelistavad samu põhimõtteid, mille alusel vali-takse riigikogu ja kohalikke omavalitsusi,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus. “Seetõttu allkirjastasime avatud nime-kirjade eelnõu ja anname selle kolmapäeval riigikogule üle.”

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Hannes Rummi sõnul on Reformierakonna ja IRL-i eelnõu avatud nimekirjade taastamiseks parteiline tsirkus, sest samasisuline eelnõu on riigikogus juba esi-mese lugemise läbinud.

Ta märkis, et mullu septembris põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu läbis juba 12. novembril esimese lugemise.

“Seega pole avatud nimekirjade taastamiseks vaja teha PR-show’d, mis eriti suletud nimekirjade eestvõitleja Reformierakonna puhul on väga küüniline,” kirjutas Rumm oma blogis. “Avatud nime-kirjadele üleminekuks on vaja põhiseaduskomisjoni kapi otsast alla võtta seaduseelnõu 341, mille põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Reformierakonna soovil sinna peitis ning viia läbi eelnõu tei-ne lugemine.”

2004. aasta europarlamendi valimised toimusid avatud nimekir-jade meetodil, kus kandidaadid reastati saadud häältest sõltuvalt ümber ja valituks osutusid enim hääli saanud kandidaadid.

Hiljem võttis riigikogu eelkõige Reformierakonna ja Keskera-konna algatusel vastu suletud nimekirjadel põhineva valimiskorra, mille puhul reastab kandidaadid erakond ning valijad valivad era-konna.

Mitu politoloogi ja poliitikut on üksikkandidaat Indrek Tarandi suurt edu europarlamendi valimistel seostanud just rahva vastusei-suga suletud nimekirjadele.

BNS, 09.06

Esialgne kohtade jaotus Euroopa Parlamendis

Eestis kokkuValijaid: 909 326Hääletanuid: 399 183Kehtivaid sedeleid: 397 204Kehtetuid sedeleid: 1 979Eelhääletanuid: 129 171Kodus hääletanuid: 3 689Elektrooniliselt hääletanuid: 58 669Välisriikides hääletanuid: 1 005

Vabariigi valimiskomisjon11.06.2009

kukohta. Kommunistlik Euroopa Ühen-

datud Vasakpoolsete/Põhja-maade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon kaotas 41 kohast kaheksa.

Rahvuslaste fraktsioon Ise-seisvus/Demokraatia peab loovutama senisest 22 kohast kaks.

Ülejäänud mandaatide arv kerkis eelmise koosseisu 30 ko-haga võrreldes 90-le.

Lahkuva parlamendi koossei-sus on kaks kohta täitmata.

Valimisaktiivsus oli esmaspä-eva hommikul Euroopa Parla-mendi andmetel kell 03.07 sei-suga 43,09 protsenti.

Esimest korda peeti europar-lamendi otsevalimisi 1979. aas-tal, siis oli üheksa liikmesriigi keskmine aktiivsus 61,99 prot-senti. Osalusprotsent kahanes kõikidel järgnenud valimistel.

Neljapäevast pühapäevani võisid 27 liikmesriigi valijad anda oma hääle järjekorras seitsmendatel Euroopa Parla-mendi valimistel.

BNS, 08.06

Riigikontroll soovitab valitsusel tõsta pensioniiga

Riigikontroll kutsub valitsust üles peatama pensionitõus ja tõst-ma pensioniiga, sotsiaalmaksu pole juba viis aastat riigieelarvesse laekunud nii palju, et sellest piisaks pensionite väljamaksmiseks.

Riigikontrolör Mihkel Oviir leiab, et valitsus peaks loobuma vähe-malt järgmisest pensionitõusust ja võtma kiiresti vastu ka otsuse, kui kõrgele tõsta tulevikus pensioniiga, vahendasid rahvusringhää-lingu uudised “Aktuaalset kaamerat”.

“Me ei pääse sellest kindlasti,” ütles Oviir. “Me peame inimestele selgitama, et see on paratamatu. Peame rääkima, et 20 aasta pärast on pensioniiga võib-olla 67 aastat.”

Hoolimata sellest, et võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis pensionid väga madalad, oleks ka Praxise analüütiku Andres Võrgu arvates praegu mõistlik pensione vähendada.

“Ilmselt meil ei ole võimalik võtta laenu pensionite maksmiseks,” ütles ta. “Kui ei ole võimalik kulusid vähendada ka uutest sektori-test, siis tähendab see seda, et pensione peab mingil määral vähen-dama.” Tema sõnul võiks kärpida nii, et kõrgema pensioni saajad kaotaksid natukene rohkem ja madalat pensioni saavad inimesed kaotaksid vähem.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul läheb osa reservist sel aas-tal pensionite väljamaksmiseks käiku.

“Aasta lõpuks võib kujuneda umbes 1,5 kuni 2 miljarditi kroo-ni defitsiiti. See kaetakse erinevatest vahenditest,” ütles minister. “Kolmapäeval näiteks andis riigikogu õiguse kasutada stabilisatsi-oonireservi, pensionikassas endas on vahendid ja riigi tulusid on ju väga erinevat laadi.”

Eestis on umbes 380 000 pensionäri ja pensionid moodustavad tänavu veerandi riigi kõigist kulutustest.

BNS, 11.06

3“MEIE KODU” 17. juuni 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Keskkonnaministeerium esitas kaheksale riigile Eesti seisukoha, mis viitab Nord Streami keskkon-namõju hindamise (KMH) aruan-des esinevatele probleemidele. “Mitmeid eeldatavaid mõjusid on käsitletud ebapiisavalt ega ole toodud piisavalt tõestusi ja põh-jendusi ebaoluliste mõjude osas,” selgitas ministeeriumi kesk- konnakorralduse asekantsler Harry Liiv ministeeriumi pressi-teenistuse vahendusel. ❖ Euroopa Komisjoni juhitud töörühma hinnangul pole Eesti-Soome gaasitoru rajamine paaril lähemal aastal aktuaalne. ❖ Reformierakond teatas vas-tuseks Keskerakonna esmaspä-evasele nõudmisele, et valitsus ei näe tagasiastumiseks mingit põhjust. ❖ Eesti Panga teatel ulatus vä-lismaiste otseinvesteeringute maht Eestisse tänavu esimeses kvartalis 2,6 miljardi kroonini. ❖ Rootsis visiidil viibiv pea-mi-nister Andrus Ansip ütles es-maspäeval Rootsi valitsusjuhi Fredrik Reinfeldtiga kohtudes, et Eesti oli kriisiks hästi ette val-mistatud. ❖ Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar kordas esmaspäeval, et ei pürgi Euroo-pa Komisjoni liikmeks. ❖ Valitsusliidu moodustavad Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon annavad kolmapäeval menetlus-se seaduseelnõu, millega taasta-takse avatud nimekirjade kasuta-mine europarlamendi valimistel. ❖ Soome valijad ei toetanud Eesti vastu suunatud seisukohta-dega esinenud Johan Bäckmani ja Leena Hietaneni soovi saada europarlamenti. ❖ Statistikaameti korrigeeritud andmetel langes Eesti sisemajan-duse koguprodukt (SKP) tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,1 prot-senti. Võrreldes neljanda kvarta-liga vähenes sesoonselt ja töö- päevade arvuga korrigeeritud SKP esimeses kvartalis 6,1 prot-senti, teatas amet teisipäeval. ❖ Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) plaanib investeerida kahes etapis 45 miljonit eurot Baltimaades taas-tuvenergia projektidega tege-levasse Freenergy AS-i kapitali. Esimeses etapis on investeerin-gu suurus 22,5 miljonit eurot. EBRD osaluseks Freenergys ku-juneb 35 protsenti. ❖ Eesti jooksevkonto defitsiit oli keskpanga andmetel tänavu esimeses kvartalis 1,5 miljonit krooni, mis tähendab sisuliselt, et Eesti jooksevkonto jõudis ta-sakaalu. Oma varasemas kiirhin-nangus ootas keskpank esimese kvartali jooksevkonto puudujää-giks 1,5 miljardit krooni. Eelmise aasta esimeses kvartalis oli Eesti jooksevkonto puudujääk ligi 10 miljardit krooni. ❖ Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisipäeval selle aasta tei-se lisaeelarvega seotud seadus-te muudatusi, toetust ei leidnud ükski maksude muutmise ette-panek.

(Allikas: BNS, 06.06.-09.06)

❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtumisel Saksamaa kaitsemi-nistri Franz Josef Jungi kohtumise keskseks teemaks olid arengud NATO-s, eeskätt NATO reageeri-misjõudude (NRF) tulevik. ❖ Europarlamendi valimistel üle 100.000 häälega saadikuks valitud Indrek Tarand kavatseb parlamenditöö kõrvalt jätka-ta tööd ka kaitseministeeriumi haldusalas oleva Laidoneri muu-seumi direktorina. ❖ Ex-President Arnold Rüütli hinnangul saatsid europarla-mendi valimiste tulemused Ees-ti poliitikutele ja rahvale üpris tõsise sõnumi, mis kokkuvõttes mõjub kindlasti tervistavalt. ❖ Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mari-Ann Kelam otsus-tas minna siseministriks saanud Marko Pomerantsi asendusliik-meks riigikogus, teatas erakond. ❖ Kui aasta esimestel kuudel Tallinnas omanikku vahetanud korterite ruutmeetri keskmine hind langes, siis mais tegi hind maa-ameti statistika järgi läbi nelja protsendi suuruse tõusu. ❖ Kolmapäeval Eesti majandus-ministriga kohtunud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu-panga (EBRD) esindaja väljendas põhimõttelist huvi Eesti Energia uue Narva energeetikakomplek-si rahastamise vastu. ❖ Kolmapäeval lõppes Tallin-nas viies rahvusvaheline sõja-väemuusika inspektorite konve-rents, mille käigus üheksa riigi sõjaväemuusikajuhid vahetasid kahe päeva jooksul kogemusi ja koordineerisid ühiseid rahvus-vahelisi projekte.❖ Rahvastiministri ametikoha ning rahvastikuministri büroo kaotamine toob tänavu riigile kokkuhoidu 3,7 miljonit ning järgmisel aastal kümme miljonit krooni. ❖ Statistikaameti reedel aval-datud andmete kohaselt abiel-lus 2008. aastal Eestis 390 ini-mest, kelle alaline elukoht ei ole Eestis.❖ Viru Keemia Grupp (VKG) kaa-lub plaanitava keskkonnatasude tõusu tõttu tehaste seismapane-kut ja edasise tegevuse mõttekust. ❖ Keskerakond kaotas reedel Tallinna valimiskomisjonis toi-munud häälte korduslugemise käigus 43 häält ning sotsiaalde-mokraadid kuus häält.❖ Reedel kogunenud sotsiaal-ministeeriumi kriisireguleerimis-meeskonna hinnangul on gripi-pandeemia oht Eestis madal. ❖ Töötukassa registreeris pe-rioodil 5.-11. juunini 2030 uut töötut, mis on paarisaja võrra vähem kui nädal tagasi. ❖ Reedeseks tähtajaks laekus töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmi-se eelnõule opositsiooniliselt Keskerakonna fraktsioonilt 163 muudatusettepanekut. ❖ Tallinna börsil möödus reede madala kauplemisaktiivsusega, aktsiate käibed jäid alla miljoni krooni. Indeks OMXT kahanes 1,01 protsenti 302,44 punktini. Kokku oli 196 tehingu käive 2,5 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 10.06-12.06)

Venemaalased ei pannud Eestit ebasõbralike riikide hulka

Varem Venemaa avalikes küsitlustes mitmel kor-ral ebasõbralike riikide nimekirja tipus olnud Eesti tänavu seal enam ei paiknenud.

Uurimiskeskuse Levada maikuise küsitluse ko-haselt peab 62 protsenti vastanuist kõige ebasõb-ralikumaks riigiks Gruusiat, järgnesid USA (45), Uk-raina (41) ning Läti ja Leedu (kumbki 35,) vahendas agentuur Interfax.

Küsitluses paluti vastajail nimetada viis kõige ebasõbralikumat riiki. Varem on mitmel korral lo-etellu sattunud ka Eesti. Näiteks 2007. aastal pidas Eestit ebasõbralikuks riigiks ligi kolm neljandik-ku ehk 74 protsenti venemaalastest, sõbralikuks maaks nimetas Eestit toona vaid kümme protsen-ti.

Kõige sõbralikumaks riigiks pidas 50 protsenti vastanuist Valgevenet, järgnesid Kasahstan (38), Hiina (18), Saksamaa (17) ja Armeenia (15).

BNS, 11.06

Paet kiitis Eesti ja Venemaa suhete arengut

Välisminister Urmas Paedi kinnitusel liiguvad Eesti ja Venemaa suhtes positiivses suunas, mille üheks näiteks on suvel Tallinna-Peterburi lennu-liini avamine.

Paeti sõnul on lennuliini käivitamine heaks näi-teks, et konkreetsetes küsimustes on Venemaaga tulemus võimalik. “Tallinna-Peterburi lennuliini küsimus sai tõstatatud kohtumistel Vene-maa välisministri Sergei Lavroviga eelmise aasta det-sembris Hel-singis ja ka käesoleva aasta juunis Helsingoris,” märkis Paet.

Sellel nädalal teavitaski Vene transpordiminis-teerium Eestit valmisolekust Tallinna-Peterburi lennuliini avamiseks.

Sel nädalal toimunud Eesti ja Vene välisminis-teeriumi regulaarsetel Euroopa Liidu teemalistel konsultatsioonidel käsitlesid osapooled eeloleva Rootsi Euroopa Liidu eesistumise prioriteete, eu-roliidu ja Venemaa suhete üldist seisu ning klii-ma- ja energiakoostööga seonduvat.

Tähelepanu all olid samuti kaubandusküsimus-ed, olukord ühises naabruses ja koostöö rahvus-vahelistes organisatsioonides. Eesti pool tutvus-tas Venemaale oma seisukohti Idapartnerluse ja Läänemere strateegia osas.

Konsultatsioone juhtis Eesti poolt välisministee-riumi poliitikadirektor Clyde Kull, Vene delegat-siooni juht oli Vene välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna juhataja Vladimir Voronkov.

Clyde Kull avaldas rahulolu, et Eesti ja Vene-maa välisministeeriumide vahelised suhted on kujunenud konstruktiivseks ning konkreetsete küsimuste lahendamisele orienteerituks.

BNS, 12.06

Eestist lahkub rohkem inimesi kui saabub

Statistikaameti neljapäeval avaldatud andmete kohaselt on aastatel 2004-2007 Eestis väljaränne pidevalt olnud suurem kui sisseränne.

2004. aastal rändas sisse 1097 ja välja 2927 ini-mest, 2005. aastal olid need arvud vastavalt 1463 ja 4610, 2006. aastal 2234 ja 5527 ning 2007. aas-tal 3741 ja 4384.

Vaadeldud nelja aasta jooksul rändas naisi Ees-tisse sisse 3793 ja välja 9360, mehi rändas sisse 4715 ja välja 8088.

Kõige arvukama vanuserühma moodustasid nii sisse- kui ka väljarändajate puhul 30-49 aasta va-nused inimesed.

Riikidest oli väljarändajate hulgas kõige popu-laarsem Soome, järgnesid teised Euroopa Liidu riigid. Ka sisserändajaid oli kõige rohkem naaber-riigist Soomest.

BNS, 11.06

Eesti ühines loodava Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga

Käesoleval nädalal allkirjastas Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe Berliinis Rahvusvahe-lise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA - The Inter-national Renewable Energy Agency) põhikirja, mis tähistab Eesti ühinemist IRENAga.

Suursaadik Mart Laanemäe sõnul on Eesti olnud agentuuri loomise protsessi tihedalt kaasatud selle algusest alates. “Elame maailmas, kus energia tar-bimine aasta-aastalt kasvab ja energiavarud üha vähenevad. Pikas perspektiivis ei saa jääda tugi- nema üksnes fossiilsetele kütustele. Üha enam tuleb suurendada taastuvenergia kasutamist ja edendada energiasäästu,” ütles suursaadik Laa-nemäe. “Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks praeguselt 18%-lt 25%-ni . IRENA abil saame seda teha kõige efektiivsemal viisil ning jagades oma kogemusi tuuleenergia ja biomassi alal edendada taastuve-nergia kasutamist üle maailma,” sõnas suursaadik Laanemäe.

IRENA on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on koondada ja analüüsida taas-tuvenergia alaseid tegevusi ja teadmisi, suunata edasi taastuvenergia arengut ja laiemat kasutust üle maailma. Agentuuri üks peamiseid ülesandeid on nõustada liikmeid energiaallikate, tehnoloogia, ärimudelite, organisatsioonilise ja reguleeriva raa-mistiku valikul ning kohandamisel.

Käesoleva aasta 29. jaanuaril kinnitati Berliinis Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikiri ning avati see liituda soovijatele allkirjastamiseks. Tänaseks on põhikirja allkirjastanud 96 riiki. IRENA jõustub ametlikult hetkel, mil 25 riiki on organisat-siooniga liitumise ratifitseerinud. Hetkeseisuga ei ole IRENA agentuurina ametlikult veel jõustunud.

Lisainfot IRENA kohta: http://www.irena.org/ Välisministeeriumi pressitalitus

12. juuni 2009

Riigikogu menetleb Pika Hermanni signatuuri muutmist

Riigikogu juhatus võttis neljapäeval menetlus-se põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mille kohaselt saab uueks Eesti lipu signatuuriks Gus-tav Ernesaksa muusikal põhinev meloodia.

Eelnõu eesmärk on vahetada praegune “Mu isamaa armas” Lydia Koidula sõnadel põhineva Ernesaksa laulu “Mu isamaa on minu arm” frag-mendi baasil loodud signatuuri vastu.

Signatuuri muutmist on soovinud tuntud kul-tuuri- ja haridustegelased, kes juhtisid aprilli lõpus tehtud pöördumises tähelepanu, et kui tollane ENSV ministrite nõukogu otsustas 1989. aastal kasutada Eesti riigilipu langetamisel laulu “Mu isamaa armas”, ei peetud otsustamisel vaja-likuks laulu osas kultuurijuhtide ega avalikkuse esindajatega nõu pidada.

Riigilipu langetamisel kasutatava tunnusme-loodia muutmine oli riigikogus kõne all ka eel-mise aasta algul, kui samasuguse ettepanekuga tuli välja Eesti Meestelaulu Selts. Toona otsustas parlamendi kultuurikomisjon jätta seaduse siiski muutmata.

Kultuurikomisjon ei toetanud ettepanekut ka tänavu mais, komisjoni sotsiaaldemokraadist esi-mees Peeter Kreitzberg põhjendas siis komisjoni otsust riigikogu fraktsioonide eriarvamustega, mis ei võimaldanud vastavat eelnõu algatada.

Tema sõnul olid eelnõu algatamisele vastu Isamaa ja Res Publica Liit, rohelised ja Reformie-rakond. Fraktsioonidest pooldasid mais tunnus-meloodia muutmist sotsiaaldemokraadid ja Kes-kerakond.

Ent kolmapäeval teatas Reformierakonna fraktsioon, et toetas üksmeelselt signatuuri va-hetamist.

Praegu heisatakse Eesti lipp Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7, ja langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signa- tuurina Eesti hümni algusfraase ning langetami-sel laulu “Mu isamaa armas”.

BNS, 11.06

4 “MEIE KODU” 17. juuni 2009

ESTO 2009 Münsteris 26.06.09-30.06.09

Ekskursioon Hohenfelderi õlletehasesse

ESTO viimasel päeval, 30. juunil on huvilistel võimalik külastada Hohenfelderi õlletehast, kus 1845. aastast kuni tänaseni edukalt head saksa õlut pruulitakse.

Ekskursiooni käigus saab tutvuda õlle valmistamise protsessi-dega, kohapeal degusteerida erinevaid õllesorte ja ühiselt lõunat süüa.

Väljasõit toimub kell 12.15 kuni 17.30, kogunemine on Halle Münsterlandi ees. Ekskursioonist osavõtt maksab 15 €, mis sisaldab bussisõitu Langenbergi, Hohenfelderi õlletehasesse ja tagasi Müns-teri, lõunasööki ja õlleproove. Osa võtta saavad isikud, kes on vähe-malt 18 aastat vanad. Kuna kohtade arv on piiratud, maksimaalselt 50 inimest, palume soovijatel ennast eelnevalt registreerida kas enne ESTO algust interneti teel: info(at)esto2009.de või ESTO ajal Münsteris reedel, 26. juunil Halle Münsterlandi fuajees asuvas ESTO infopunktis.

www.esto2009.de

Eesti tähistas 4. juunil oma lipu 125. sünnipäeva. Minu vanaisa Edmund Sibul, kes töötas Viljandis arstina, kuulus samuti Eesti Üliõ-pilaste Seltsi, kust pärinevad meie lipu värvid. Meie perekonnaal-bumit lehitsedes sattusin ma mitmetele fotodele, mis puudutavad EÜSi, ühel neist on peal suurem osa tolleaegset eesti eliiti eesotsas Jaan Tõnissoniga. Uhke tunne on sellel pildil näha ka oma vanaisa ‒ Eesti ajalugu on sedavõrd intiimne, et lääne inimesed ei oska seda ettegi kujutada. Albumist leidsin ma Eesti lipu 50. sünnipäeva mär-kiva postkaardi.

Olen kindel, et siis, 1934. aastal, ei uskunud keegi oma halvimaski unenäos, et iseseisvus kaotatakse ja seda juba mõne aasta pärast ‒ 1939 okupeeris Saksamaa Poola ja kümme aastat hiljem põgene-sid mu vanemad Saksa laeval Eestist, samal ajal kui üks diviis eesti poisse hoidis kinni rinnet Sinimägedel. Kui Vene armee aga lõpuks siiski Tallinna sisse marssis, olid sakslased sealt juba lahkunud. Ve-nelased kiskusid Pika Hermanni tornist alla meie lipu ja asendasid selle sirbi ja haamri kujutisega lipuga. Meie trikoloorist sai sovetti-dele hirmu ja ohu objekt, mille lehvitamine või veelgi hullem ‒ oma-mine ‒ võis kaasa tuua raskeid karistusi. Väga paljud eestlased ei hävitanud Nõukogude okupatsiooni ajal sinimustvalgeid lippe, mis olid lehvinud vaba Eesti taludes või linnamajade küljes, vaid peitsid need ära kas maasügavusse või korstnajala sisse ootama päevi, mil vabadus saab jälle võidule meie kodumaal.

1960. aastatel vaieldi USA-s palju selle üle, mida trikoloor kui selline üldse tähendab. Kas riigilippu võib kanda nagu bikiine, kas seda võib tänaval põletada? Kas see mitte ei rüveta lippu? Kui keegi aga niimoodi lipuga ringi käib, kas peaks seda isikut siis karistama? Isegi usklikud inimesed nõuavad, et sul ei tohi olla ebajumalaid, kas lipp on üks ebajumalaist? Nii suurele riigile nagu USA polnud hipid muidugi mingiks ohuks, aga selline vaidlus näitas, kuidas sõnava-badus sisaldas ka õigust põletada Ameerika lippu. See oli üks ene-seväljendamise võimalusi ja karistada kedagi selle eest oleks olnud Ameerika konstitutsioonis väljendatud inimõiguste rikkumine. Ini-mesed peavad saama võimaluse väljendada oma pahameelt valit-suse vastu, kui nad peavad seda vajalikuks. Kõige parem viis seda teha on küsitluste kaudu. Tänavademonstratsioonidel on kalduvus kiiresti kontrolli alt väljuda ja neid võivad ära kasutada jõud, kes ai-nult ootavad võimalust lõhkuda kõike, mis teele ette jääb. Hiljutine töötajate meeleavaldus Toompeal, mille korraldas ametiühing, tõi kardetust vähem rahvast kohale ja kinnitas minu juba varem aval-datud veendumust, et eestlase loomusele pole omane tänavale karjuma ja lõhkuma minna. Need vähesed, kes korda rikkuda püüd-sid, vaigistati Eesti politsei poolt kiiresti. Seekord oli tegu meelea-valdusega, streiki alles kavatsetakse korraldada.

Lipu lehvitamine on vabal maal oma meelsuse avaldamise vorm. Euroopa Liit on otsustanud keelata teatud kujundid ja nende kasu-tamine on karistatav, näiteks natside sümboolika. Siin ei aita mingid selgitused, et sama risti kujundit on hindud kasutanud juba iidsetel aegadel või et seda motiivi leiame setude rahvariietel. Tegemist on svastikaga ja selle kandmine avalikus ruumis on seadusevastane. Kuid kurikuulus sirbi ja vasara sümbol peaks olema samuti kee-latud.

Eestis ei peaks küll kedagi karistama selle eest, et ta lehvitab meie sinimustvalget. Kuid meenutagem kas või sündmusi Tõnismäel pronkssõduri juures, kui politseiautos viidi ära inimesed, kes olid seal sinimustvalgete lippudega! Jüri Estamgi pidi tollaste sündmus-te tõttu kohtutee jalge alla võtma.

Meie sinimustvalge lipu eest on liiga palju inimesi end ohver-danud, nii et mitte ükski poliitiliselt korrektne akt ei tohiks võtta meilt õigust tuua välja oma lipp ükskõik millal ja ükskõik kus.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Viido veerg - Eesti l ipp

Eesti lipu 50. sünnipäeva märkiv postkaart

Palju õnne! Meile kõigile, kel-le triipkood on olnud ja on see sinimustvalge lipp ‒ trikoloor. Kõik need 125 aastat. Jah, eestlaste jaoks on sini-

mustvalge lipp kui triipkood, mis õigel hetkel aitab taastada kogu me rahva vereringe, liites meid kokku sadade kaupa. Meie lipp ühendab meid kui laul. Lipp, laul ja keel on hoidnud ja hoiavad meid rahvana.Kindlasti mäletate veel, mil-

list paanikat külvasid kolm vär-vi Nõukogude ajal. Mustvalge õhtuülikond ja sinine lips või juhuslikult trükipressi sattunud sinine värv. Selliste eksimuste eest võidi karistada. Heal juhul punasele vaibale kutsumisega.Kas oskate täna seda veel ette

kujutada? Inimesi, kelle tööks oli luubiga otsida sinimustval-get värvikombinatsiooni? Et siis sellest ette kanda, kuhu vaja. Kui need meie kolm värvi suut-sid tekitada sellist hirmu, siis on ilmselt tegemist erilise väega. Värvide väega. Võimsa sümbo-liga.

Lipu Vägi Eile Tartu Ülikooli aulas toimunud Eesti lipu 125. aastapäevale pühendatud aktusel esinenud Tõnis Mägi (fotol) nimetas trikoloori sinimustvalgeks triipkoodiks, mis liidab eestlased ühisesse vereringesse.

Mu triipkood on trikoloor. Sinine on meloodia, must on rütm, valge on harmoonia. See on kui püha kolmainsus, süm-foonia. Me lipp on nagu muusi-ka. Kurb ja rõõmus, hinge kriipiv ja meeli ülendav. Nagu ookean oma tõusude ja mõõnadega. Merelaine alguse ja lõputa ... Me lipp on kui Juhan Liivi luu-

letus:«Ma taevasina võtaks / võtaks

päikese särava / võtaks eha, võ-taks koidu / sind köidaks selle-ga. // Ja armastuse ma võtaks / võtaks truuduse aususe ka / ja köidaks sellega ühte / sind kallis kodumaa./»Mul on isiklik mälupilt ühe

teistsuguse lipuga. See oli ainult 22 aastat tagasi, kui ühes Siberi linnas oli pidulik staadionikont-sert. Orkestrid, ballett, solistid ja tankid. Kui kontserdi lõppedes langetati punalipp, langetasid kõik esinejad pea, laskusid ühe-le põlvele ja andsid punalipule suud. See järg jõudis ka minuni. Võtsin kangaserva masinlikult kätte. Aga vere maitse oli suus. Jätsin selle sundrituaali tege-

mata. Kogu staadion vakatas. Läksin hotelli, pakkisin kohv-

rid ja sõitsin lennuväljale ... Len-dasin koju. Aasta oli 1987. Mui-nsuskaitse päevad, Hirvepark. Vabaduse laulud. Ühel hetkel olid kõrvuti eri vanuses erilised inimesed, kes enam ei kartnud. Ei tanke, rusikaid ega punast vaipa. Ja siis lõi tuultes taas leh-vima trikoloor. Kogu meie rahva ühtsuse sümbol.Sirge selja ja selge silmavaa-

tega naisi ja mehi oli kõikjal, me olime teinud otsuse. Saime uuesti vabaks lauldes. Lauldes sinimustvalgete lippude all, ja see värvide vägi puudutas meist igaüht. Trikoloor andis jõudu uskuda vabadusse.Nüüd, 22 aastat hiljem on mul

tunne, et oleme selle ühise seo-se unustanud. Et trikoloorist on justnagu saanud kolm erinevat lippu ‒ valge neile, kes on alla andnud, must lootusetutele ja sinine neile, kes pole lootust ka-otanud. Kas tõesti on juhtunud, et

ühtäkki pole lipp ja aated enam tähtsad? Et meid on vallutanud mammonakultus ja võimuiha? Ma ei tahaks uskuda! Niisa-

ma, nagu ma ei usu juhustesse ja juhuslikkusesse ühe inimese rajal, pole me ka rahvana juhus-te vallas. Me oleme tugevamad ja võimsamad. Ning lõpuks veel kord tri-

koloorist kui muusikast. Meie esimese sinimustvalge lipu õmblesid Põltsamaal kolm naist ‒ Emilie Beermann ning Paula ja Miina Hermann. Paula ehk Pauline Henriette Hermann oli Karl August Hermanni abikaasa. Miina Hermannist sai aga Miina Härma. Meie rahvuslipp lehvib Pika Hermanni tornis? On see juhus?Sinimustvalges lipus on koos

me minevik, olevik ja tulevik. Hoidkem kokku, sest vaid nii saame olla õnnelikud omal maal.Me lipp on me triipkood, me

muusika, mis hoiab meid. Õigel hetkel aitab ta taastada me ühi-se vereringe, liites kokku kogu rahva. Aeg on käes! Selg sirgu lüüa/ ja heita endalt orjarüü,/ et loomishoos kõik loodu/ koos võiks sündida uuesti. (Tõnis Mägi kõne läks üle

lauluks «Koit», mis nii mõnele-gi saalisolijale pisara silma tõi ning laulu lõppedes kõik püsti aplodeerima kutsus.)Palju õnne, trikoloor!

Tõnis Mägi ettekanne kõlas Tartu Ülikooli aulas peetud Eesti lipu 125. aastapäeva pidulikul kõnekoosolekul.

Postimees, 05.06.2009Foto: Margus Ansu

5“MEIE KODU” 17. juuni 2009

Euroopa Päeva pidulik dinee Sydneys

Novembris 2007. aastal asutas NSW osariigi kauaaegne parla-mendiliige ja baltlaste hea sõber Hon. John Aquilina MP, Leader of the House, organisatsiooni „The New South Wales Parliamentary Friends of the European Union”. Nagu nimest võime näha, on NSW osariigi parlamendiliikmed loonud Euroopa Liidu sõprusg-rupi ja esimene pidulik dinee Eu-roopa Päeva tähistamiseks peeti 2008. a mais NSW parlamendi-majas Sydneys.

Selgituseks: „The NSW Parlia-mentary Friends of the the Eu-ropean Union is the only Parlia-mentary Friendship Group of its type in Australia and has a large membership of New South Wa-les Members of the Legislative Assembly and the Legislative Council. The aim of the group is to promote stronger ties bet-ween the European Union and the state of New South Wales.”

Sellel aastal, 15. mail, korral-das jällegi malta päritoluga John Aquilina parlamendimajas pidu-liku dinee - The Annual Europe Day Dinner - „Strangers’ Dining Room” saalis. Nagu eelmisel-gi aastal, olid kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesmaa rahvuslipud uhkelt rivis, kaasaarvatud ka Eesti lipp, tervitamaks enam kui 200 külalist. Igal rahvusgrupil oli oma laud ja eestlaste laudkonda korraldas meie uus aukonsul Sydneys, hr Aivo Takis.

Kui peosaali sisenesin, oli hr Aquilina uksel külalisi isiklikult tervitamas ja ütles mulle kohe: “Ma olen juba uue Eesti aukon-suliga tuttavaks saanud, ma kutsusin ta paar päeva tagasi oma kabinetti väikesesks tutvu-mis-jutuajamiseks.” Selline on John Aquilina. Ta teeb kõiki asju

põhjalikult ja hästi. Ta on huvi-tatud inimestest ja nende pä-ritolust, nende endistest kodu-maadest ja saatusest. Ta võtab vaevaks teiste riikide ja rahvaste ajalugu uurida ja on kursis asja-dega, mis praegu neis toimub. Olen seda enne ütelnud, ja üt-len ka nüüd jälle: kuna meil on siin osariigis töölipartei võimul, siis paremat NSW peaministri kandidaati nende hulgas pole, kui John Aquilina. Kahjuks aga, parteil on igasugused sisemised gruppeeringud, mis ei võimalda õigel inimesel tippu tõusta!

Hon John Aquilina MP, kui parlamendiliikmete sõprusg-rupi president, avas piduliku õhtu lühikese tervituskõnega ja tutvustas selle aasta aukülalist ja peakõnelejat, kelleks oli His Excellency Mr David Daly, Am-bassador and Head of Delegati-on of the European Commission to Australia and New Zealand. Hr Daly ja ta abikaasa pr Aileen Daly sõitsid Canberrast kohale, et viibida Euroopa Päeva pidus-tustel siin Sydneys.

Parlamendi kirjadest võime piduliku õhtu kohta lugeda muuseas: “The evening was a gala spectacle with decorations including the flags of all 27 na-tions as well as Australia and the European Union. In his key-note address Mr Daly stressed the importance of the Europe-an Union as a unifying factor bringing peace and prosperity not just to Europe but also to the world. He emphasised that although Europe and Australia are two continents separated by vast geographical distance, they nonetheless have many things in common as Australia today is populated substantially by people who have migrated to this nation from all the countries of Europe. In addition to conside-rably reducing the risk of conflict and war, the European Union is also providing strong economic leadership as the world strugg-les to find a path through the current economic crisis . . .”

Hr Daly kõne käsitles ka Euroo-pa Liidu loomise algust , öeldes, et “Euroopa Liit sündis sõjast, aga lootusest, et selline katas-troof iialgi enam ei juhtuks”. Ta selgitas kuidas mõni aasta pä-rast Teise Maailmasõja lõppu Prantsusmaa välisminister Ro-bert Schuman tegi 9. mail 1950 a ettepaneku, et Euroopa riigid hakaksid tooraineid (raud, süsi ja teras), milliseid kasutati sõjaks, ühise kontrolli alla võtma, välti-maks nende väärkasutamist tu-levikus. Prantsusmaaga ühines veel viis riiki, moodustades “The European Coal and Steel Com-

munity”, millest hiljem sündis Euroopa Liit. Iiri päritoluga hr Daly lisas: “We celebrate Europe Day in May each year to comme-morate Robert Schuman and the other visionaries, the founding fathers of the European Union.” Tema sisukas kõne kutsus esile tugeva aplausi ja kuulajaskonna heakskiidu.

Sydney Euroopa Päeva pea-korraldaja John Aquilina on ka suur muusikasõber ja tema or-ganiseerimisel eelmisel aastal pakkusid Sydney ooperilauljad, sopran Simone Easthope ja te-nor Warren Fisher, külalistele tõesti nauditavaid ettekandeid. Sellel aastal esines muusikali-ses osas sopran Lauren Zolezzi, laudes „Habanera” Bizeti oope-rist „Carmen” ja „Vilija” Lehari operetist „Lõbus lesk”. Tenor Alexander Knight esitas Vaug-han Williamsi „Bright is the Ring of Words” ja Michael Head’i hoogsa „Money, O!” Siis sopran ja tenor lõbustasid meid kahe Mozarti duetiga „La Ci Darem La Mano” (Don Giovanni) ja „Pa-pageno Papagena“ (Võluflööt). Sellised tasemega solistid on juba andnud Euroopa Päeva di-

Külalisi Euroopa Päeva dineel 15. mail 2009 NSW parlamendimajas. Ees vasakult: Tiiu Kroll-Simmul, Koidu Liiv, Bill Kavadas; taga EV aukonsul Sydneys Aivo Takis, Justin Darby, Lilli ja Richard Kaljo

Valitsus jagas rahvastikuministri ülesanded ümberValitsus otsustas neljapäeval jagada valitsusest välja arvatud sotsiaaldemokraadist rahvastikuministri Urve Palo ülesanded nelja ministeeriumi vahel.

Ministri büroos töötas ministri volituste lõppemise ajal 12 amet-nikku. Seoses ministri volituste lõppemise ning ülesannete üleand-misega kaob riigis seitse ametikohta, kahe ametikoha töötasuva-hendid antakse üle sotsiaalministeeriumile ja kolme ametikoha töötasuvahendid kultuuriministeeriumile.

Palo ülesannetest lähevad sotsiaalministeeriumile üle rahvastiku-poliitika, kultuuriministeeriumile integratsioonipoliitika, haridus- ja teadusministeeriumile väljaspool Eestit elavate rahvuskaas-lastega seotud küsimused ning regionaalministrile represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikutega seotud ülesanded.

Palo ülesanded määras kindlaks peaministri 12. aprilli 2007. aasta korraldus, Palo volitused lõppesid 21. mail ja uut sarnaste ülesan-netega ministrit ametisse ei nimetata.

BNS, 11.06

TEADEValitsus otsustas tänasel istungil anda rahvastiku- ja integratsi-

oonipoliitikaga tegelenud minister Urve Palo ülesanded üle neljale ministeeriumile. Mina jätkan oma tegevust välismaal elavate rahvuskaaslaste-ga, ÜEKN esindajana ja Rahvuskaaslaste programmi rakendami-sega peale homme algavat suvepuhkuse lõppemist.

Lähen 3. augustil tööle Haridus- ja teadusministeeriumi, tööko-haga ministeeriumi Tallinna esinduses, aadress Tõnismägi 11. Olen juba minister Tõnis Lukase ja kantsler Janar Holmiga praktilistes küsimustes kokku leppinud.

Suve jooksul jälgin vahest oma eposti ja saan loodetavasti kiire-loomulistele küsimustele reageerida.

Suve veedan Rootsis, Saksamaal (ESTO) ja Eestis (Laulupidu). Mu isiklik mobiiltelefon on +46-705-593007.

Tervitustega - ja ilusat suve soovides! Aho Rebas, ÜEKN Esindaja Eestis, Ministri büroo nõunik

epost: aho.rebas@riigikantselei.ee või ahorebas@yahoo.sehttp://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/

neele Sydneys ka tugeva ja eu-roopaliku kultuurilise aluse.

Pärast rikkalikku õhtueinet oli võimalus käia mitmes laud-konnas vanu sõpru külastamas. Naaberlauas istusid soomalased ja nende kõrval lätlased. Ungar-laste, horvaatide ja poolakatega jagasin vanu mälestusi meie pal-jude aastate jooksul toimunud poliitilisest võitlusest, meenuta-des kuidas me austraallastele pidevalt selgitustööd tegime - nad polnud ju enamasti tead-likud meie riikide saatusest ega kommunismi hädaohust. Oli nüüd isegi veidi võõras, istuda juba mitmendat korda pidulikul dineel sellises seltskonnas, kelle-ga varemalt sai koos korraldatud rongkäike ja meeleavaldusi, kõ-nekoosolekuid ja igasuguseid proteste meie ikestatud riikide ja rahvaste toetuseks. Ikestatud Rahvaste Nõukogu (Captive Na-tions Council of NSW) oli aas-takümneid organisatsioon, mis tegeles kõikide ikestatud rah-vaste huvides, lisaks muidugi meie balti organisatsioonidele.

Siinjuures meenutaksin, et esimene selline pidulik õhtu, pühendatud Euroopa riikide-

le, toimus viis aastat tagasi, kui kaheksa uut riiki võeti Euroopa Liitu vastu aastal 2004. Sinna kuulusid ka Eesti, Läti ja Leedu. Malta oli samuti üks neist ja eks see andis John Aquilinale tõuke hakata oma parlamenditöö kõr-val Euroopale rohkem tähelepa-nu pöörama ja midagi kestvat ja edasiviivat oganiseerima, nüüd aga koos teiste poliitikutega.

Euroopa Päeva tähistamise traditsioon algas siis Sydneys ametlikult möödunud aastal ja sellist pidulikku dineed kavat-setakse nüüd igal aastal korral-dada. Iga grupp ja üritus, mis aitab selgitada Euroopa, ja eriti Euroopa Liidu liikmesmaade olukorda ja arengut, nende po-liitilisi, kultuurilisi ja majandus-likke probleeme ja püüdlusi, on igati teretulnud siin Aust-raalias, kus sageli tekib tunne, et elame kõigist muust maail-mast eraldatuna ja väga, väga kaugel. Moodne kiirtransport ja elektroonilised ühendused ja vahendid aga tagavad kaugete maade ja sõprade ning sugulas-te lähedust, isegi siin Lõunaristi all.

Tiiu Kroll-Simmul

Hon John Aquilina MP

6 “MEIE KODU” 17. juuni 2009

Tellige MEIE KODU02 9212 2113

Co-operative’s ObjectivesIn recent years there has been some confusion amongst the

members as to what is expected from the Co-operative and how it should function. As a clarification, the following are the objectives of the Co-operative:

* To promote, support, protect and preserve the cultural heritage of Estonians;

* To promote and support the cultural activities and interest of persons of Estonian ethnic descent, particularly in NSW;

* To provide and maintain premises or accommodation for use by its members for activities and purposes as defined herein, and

* To provide premises for the Estonian Society of Sydney for the purpose of maintaining an Estonian Cultural and Social Centre.

Formal StandingThe Co-operative is a formally incorporated entity and its current

Constitution and Rules became effective on 29 September 2002. It is a non-trading co-operative and is bound by the rules of the Co-operatives Act of 1992. It is managed by a Board of seven Directors elected by the AGM for a two year term on a rotational basis of four and three. The AGM appoints the Secretary annually. The Board can amend the Rules, but requires the concurrence of the Registrar of Co-operatives. The Co-operative has the power to enter into part-nerships, joint ventures or some other association with other per-sons or bodies to further its primary activity. It can also make by-laws relating to the conduct of the members on the premises of the Co-operative or the operations of the Co-operative.

Co-op Corner

Mr Hämar singing in a concert for H. Visnapuu Fund in 1954.

The Kandali dancers from Estonia performed in Estonian House 2005.

KupongTervitus Meie Kodu juubeliksTervituse summa $ ...........................

Tervitaja nimi (trükitähtedega).......................................................................................................................

Elukoht (linn, osariik)........................................................................................................................................

Tšekid palume kirjutada Meie Kodu nimele ja saata hiljemalt 15. juuliks 2009 aadressil Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, NSW 1300

Lp Meie Kodu lugeja ja sõber!

Meie Kodu ‒ Austraalia eestlaste häälekandja ‒ tähis-tab 19. augustil oma 60ndat sünnipäeva. Saabuva tähtpä-eva puhul ilmub Meie Kodu 60. juubelinumber. Toetage lehe jätkuvat ilmumist oma toetus-/tervituskuulutusega juubelilehes.

Tervituskuulutuse hind oleneb organisatsiooni poolt esitatud kuulutuse suurusest ja vastavast tekstist (koos lo-goga). Isiklikud tervitused on $5.00.

TänugaPeeter Muttik,

vastutav väljaandjaHelle-Mall Risti,

peatoimetaja

Erik Holmi raamatu “Rännud lõunaristi alt” esitlus

toimub Eesti Rahvusraamatukogu nurga saalis nelja-päeval, 2. juulil, kell 3-5 pl, kus toimub raamatu tutvustamine ja ka müük. Kohtumiseni seal!

SESKi uudised

Eestis elava kirjandusklassiku Hando Runneli 70. juubelisün-nipäeva on tähistatud temale pühendatud pidulike üritus-tega mitmel pool maailmas. Sydneys toimus 28. mail SESKi, Kultuuriklubi ja Muusajüngrite korraldatud Luulehommik.

Selleks puhuks oli Heidi Aed-ma koostanud neljast etüüdist koosneva eeskava ILUS MAA, mis hõlmas Runneli loomingust valitud lühipalasid ja luulepõi-miku. Luuletused pärinesid osalt Runneli 1982.a. avaldatud.kogust “Punaste õhtute pur-pur”, mille trükis ilmumine tollaseid ENSV “loojangu poo-le loogeldes liikuvaid” partei-funktsionääre nõnda ärritas, et nad selle raamatu mainimisegi ära keelasid.

Kava sissejuhatuseks kõneles

Maa tuleb täita lastega

Maa tuleb täita lastegaja täita lastelastegaja lastelastelastegamaa tuleb täita lastegaja laulude ja lastegaja kõige vastu võideldamis võõrastav või vaenulikmis vaenulik või valelikja võidelda kus võimalikkus võimalik ning vajaliksest elu kõik on ajalikja lastele jääb tulevikja maa ja kõik see minevikmaa tuleb täita lastegaja lastelastelastegakui olev tahab olemistja tuleviku tulemistmaa tuleb täita lastegamaa oma enda lastegamaa tuleb täita lastega

Ilus, ilus, ilus on maa,ilus on maa midaarmastan

/Hando Runnel /

Hando Runneli juubel Sydney Eesti Majas

Hando Runnel. Foto: Postimees

Kotkajärve Metsaülikool 2009! Peateema: sport ja tervis... terviseks! 15-22. august, 2009 Huntsville (Toronto lähedal), Kanada

KÕNELEJAD: kõikide kontinentide kõige kõrgemad mäetipud vallutanud alpinist ALAR SIKK / julgeolekuanalüütik, endine luure-juht EERIK NIILES KROSS / Fenno-Ugria Asutuse nõunik JAAK PRO-ZES / EV kaitseatashee USAs ja Kanadas MEELIS KIILI / mitmeid kordi Tartu linna parimaks tantsuõpetajaks valitud ANITA KREEN / professor emeritus, Toronto Ülikooli kehalise kasvatuse osakond JÜRI DANIEL / luuletaja URVE KARUKS / hambaarst ja Pärnu Ham-bapolikliiniku rajaja MARET TRUUVERT / extreemspordist kõneleb RIKI ROOS / Eesti suurkujudest spordis kõneleb TOOMAS TREI / juust - vajalik? ohtlik? sellest kõneleb ELLEN VALTER

Kõne ja keelegruppidest ning huviringidest ja nende juhtidest pikemalt Kotkajärve Metsaülikooli veebil www.eesti.ca/mu

Tähelepanu! See ei ole sportlaager. Avasta tükike Eestimaad Kotkajärve Metsaülikoolis! Registreeri aegsasti! www.eesti.ca/mu

Valdemar Vilder Runnelist kui “üheksavägisest”, vaimulaadilt eestiaegsest mehest, kes isegi rusutud olukordade kiuste on suutnud meie rahvuskirjandust oluliselt rikastada ja oma otsus-tava tegevusega veel mitmeski valdkonnas on andnud jõulise panuse eesti omariikluse ja kul-tuuri arengusse.

Runneli laiahaardelist loo-mingut esitasid publiku kordu-va aplausi saatel Heidi Aedma, Hannes Heinpalu, Maud Kaljot, August Kangro, Heinrich Korbe, Ilo Kull, Heino Meipalu, Viive Meipalu, Olav Pihlak, Toomas Pill, Siina Rahnel, Robert Raska, Meelis Rosma, Asta Sarv, Elmar Suur, Tamara Suur, Eugen Vilder ja Valdemar Vilder. Saatemuusi-kaks kõlasid Urmas Alenderi vii-sistatud laulud Hando Runneli tekstidele.

Handot ennast nägime ja kuulsime ekraanil, temast tehtud filmis “Katuselappija”.

Samas saalis välja pandud kirjandusnäitusel leidus vali-mik raamatuid Hando Runneli loomingust. Huvilised võisid tutvuda nii nõukogudeaegse kärbitud sisuga kui ka tsensee-rimata teostega, nende seas ka mõned omakirjastuslikult pal-jundatud ja põranda all levinud isamaaluule väljaanded.

Meeldejääv luulehommik jät-kus meeleoluka koosistumisega SESKi kohvilauas, kestes pärast- lõunatundideni.

VAV

7“MEIE KODU” 17. juuni 2009

Tallinki pardal sündinud laps saab tasuta sõidu õiguse

Tallinki kruiisilaeva Baltic Queen pardal sündis täna öösel kell 3.30 tüdruk, kelle nimeks sai Kirke. Laevafi rma kingib vastsündinule eluaegse tasuta sõidu õiguse.

Kajutis toimunud sünnitusel olid abiks nii laevaarst kui reisil viibinud Medicoveri arstikesku-se meedikud. Sünnitus kulges komplikatsioonideta. Baltic Queeni kapteni Vahur Ausmehe sõnul tuli emale ja lapsele Tal-linnas vastu kiirabi, et nad üle-vaatuseks haiglasse viia.

Tarbija24, 11.06.2009

Soomaa rahvuspark pälvis kõrge tiitli

Rahvusvaheline žürii valis võistluse “Eesti avastamata aar-ded 2009. Turism ja kaitsealad” võitjaks Soomaa rahvuspargi, mida tunnustati parima säästva turismi sihtkoha tiitliga.

Kõrge tunnustuse pälvisid ka Matsalu rahvuspark ja Vilsan-di rahvuspark koos Viidumäe looduskaitsealaga, teatas EAS (Ettevõtluse arendamise sihta-sutus).

Eesti võistluse võitjat esitle-takse Euroopa turismifoorumil oktoobris 2009. Võitja saab ka koha ka portaalis www.visiteu-rope.com, mis loob Euroopa tippsihtkohtade võrgustikku.

EASi turismiarenduskesku-se direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul oli tänavune säästva turismi võistlus kait-sealade esiletõstmiseks žüriile tõeline katsumus. “Kõik kolm kandideerinud sihtkohta, mille väärtuseks on kaitseala, sobik-sid kandma tiitlit “Avastamata aare 2009”.

Žürii leidis aga, et Soomaa kui kaitseala edestab teisi konku-rente turismiarenduse osas ning on hetkel kõige progressiivsem säästva turismi sihtkoht, olles valmis vastu võtma ka rahvus-vahelisi turismigruppe.

Matsalu rahvuspargi puhul tõstis žürii esile kaitseala tun-tust linnuvaatluse huviliste seas nii Eestis kui Euroopas.

Vilsandi rahvusparki kui Balti-maade vanimat looduskaitseala hindas žürii kõrgelt, tuues esi-le kaitseala administratsiooni, omavalitsuste ja kohaliku kogu-konna koostöö.

Võistluse korraldamine on osa rahvusvahelisest projektist EDEN (European Tourist Des-tinations of Excellence), mille algatas kolme aasta eest Euroo-pa Komisjon. EDENi projekti-ga soovitakse mitmekesistada säästval turismil põhinevaid al-gatusi nii Euroopa Liidu liikmes- kui kandidaatriikides.

Katrin JürisoERR, 27.05.2009

Piibujutu rubriigist leidsime järgmist –

Heal lapsel mitu nimeLäbilõike austraallased nimetavad meid lihtsalt „Joe“ või „Jack“.

Üleõla vaatajaile oleme meie „Reff o-d“, kohalikes ajalehtedes on aga kõik viidud ühise nimetaja alla ‒ „Balts“ ‒ olgu siis tegemist eesti poisi või mõne karvase balkanimehega. Nüüd soovitas minis-ter Calwell mitte tarvitada meie kohta „DP“ või „Balts“ nimetust, vaid nimetada meid uus-austraallasteks või uus-asunikkudeks.

Sellega ei ole aga kaugeltki nõus üks endine vene preester, kes soovitab omaaegsete Nanseni passimeeste eeskujul nimetada kõi-ki immigrante Calwellideks. Kuidas nimekandja ja teised asjaosa-lised ise sellele ettepanekule vaatavad, see ei huvita õigeusklikku usumeest. Meie aga oleme õnnelikud kõigi ettepanekute üle, sest „heal lapsel mitu nime“.

Kontrastide maalKaks kaasmaalast on omavahel kibedas mõttevahetuses. „Sina kui vanem siinolija, ütle mulle, miks Austraalias toimub

kõik vastupidi? Näiteks on raskekaalu tõstemeister Salusoo pandud ettekandjana tõstma taldrikuid ühes sõjaväeüksuses, kuna pliiats-peened sulerüütlid vinnavad kümne jala sügavust kraavi Water-boardi juures.“

„Kulla mees, kas sa siis veel ei tea, et Austraalia on kontrastide maa. Kas sa pole tähele pannud, et päike käib siin vastaskaares ja kui Euroopas puud langetavad lehed sügisel, siis Austraalias lehte-de asemel puud ajavad maha oma koore. Seepärast ära imesta, kui siin nii mõnigi asi käib vastuoksa.“

Meie Kodu nr. 2 26.08.1949

Mineviku meenutusi ajaloolistestnumbritestajaloolistestnumbritestajaloolistest

Elujärje halvenemine viib välismaale õnne otsima

Läti ülikoolis koostatud uuring prognoosib, et Eestit, Lätit ja Le-edut tabanud tõsised majandusraskused toovad kaasa uue välja-rändelaine Baltimaadest.

Uuringu läbiviija Mihails Hazansi sõnul lahkuvad inimesed eelda-tavalt kõrge tööpuuduse tõttu ning on altimad minema teistesse riikidesse, kuna lahkumist takistanud psühholoogilised barjäärid on muutunud madalamaks, kirjutas majandusajakiri Saldo.

Hazansi hinnangul saavad väljarände sihtriikideks Suurbritannia, Norra, Soome, Holland, Saksamaa ja Küpros, aga ka väljaspool Eu-roopa majandusruumi asuvad riigid.

Aastatel 2004-2007 lahkus Eestist välisriikidesse elama üle 17 000 inimese, samal ajal oli teistest riikidest Eestisse elama asunute arv poole väiksem.

Peamine sihtriik oli Soome (üle 13 000 inimese), Soomele järgne-sid Venemaa ja Saksamaa.

Kui üldiselt on väljaränne Eestist kasvanud, eriti pärast 2004. aas-tat, siis ränne SRÜ riikidesse on alates 2000. aastast kuni 2007. aas-tani vähenenud ligi kolm korda.

Eestist lahkuvad eelkõige noored - teistesse riikidesse elama asu-nute keskmine vanus on 35 aastat.

Statistikaameti andmetel tõusis Eestis töötuse määr aprillis 13,9 protsendini, purustades viimase kaheksa aasta rekordi. Tööpuu-dus on aga tõusmas kõigis Euroopa Liidu riikides. Suurim on see Hispaanias (18,1%), Lätis (17,4%) ja Leedus (16,8%) ning väikseim Hollandis (3%).

Ärileht, 11.06.2009

ETV saadete arhiiv aadressil http://etv.err.ee/arhiiv

Siit on võimalik tasuta vaadata ETV saateid alates järgmisest tööpäevast pärast eetrisolekut. Kõiki uudiste- ja päevakajasaateid saab kohe pärast eetrit vaadata portaalist uudised.err.ee.

Kõik ETV omasaated on ka internetis otse vaadatavad www.etv.ee/otse

President Ilves külastas ABB Jüri tehaseid

President Toomas Hendrik Ilves külastas ABB Jüri tehaseid. Visiidi käigus tutvus riigipea ABB Jüri elektrimasinate tehase ja tööstu-selektroonika tehasega.

Kohtumise käigus vahetati mõtteid majanduse tänasest olukor-rast ja perspektiividest ning energeetikaprobleemidest. President Ilves märkis, et vaatamata majanduslangusele on energeetikasek-tor täna endiselt elujõuline ja seda osalt ka tänu taastuvenergia arengule.

ABB juhid andsid ülevaate ettevõtte tegevusest: alates 1992. aastast Eestis tegutsev ABB on maailma suurim tuulegeneraatorite tootja ning Eestis üks suuremaid välisinvestoreid ja eksportööre. “Ekspordi osakaal meie tootmisest on üle 90 protsendi, samas oo-tame riigilt veelgi suuremat ekspordi toetamist ja soodustamist,” rõhutas ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.

Kohtumisel peatuti muuhulgas põgusalt ka haridusteemadel. President Ilves tundis huvi, kas riigi praegune hariduspoliitika ra-huldab suurte tööstusettevõtete vajadusi. Bo Henriksson nentis, et suurem osa tööstusettevõtetest ootab riigilt senisest suuremat panustamist insenertehniliste erialade õppesse.

2008. aastal pälvis ABB Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt antava „Ettevõtluse Auhinna“. 2007. ja 2008. aastal sai ABB ka „Aas-ta Välisinvestori“ auhinna.

Kristel Peterson, presidendi kantseleiSven Sommer, ABB AS kommunikatsioonispetsialist

Tallinnas 29. mail 2009

Riigi kulul saab välismaale doktoriõpesse 11 inimest

Sihtasutus Archimedes jagas tänavu riikliku koolitustellimuse stipendiumikonkursi raames doktoriõppeks välismaal välja stipen-diumid 11 tippspetsialistile, ühtekokku 7,6 miljoni krooni väärtu-ses.

Sel aastal määrati stipendium näiteks kalakasvatuse, inimgeo-graafi a, teatriteaduse, folkloristika ja neurobioloogia erialade tu-dengitele, teatas sihtasutus Archimedes.

Lisaks sellele otsustas riik toetada kahe Eesti Maaülikooli tuden-gi õpinguid veterinaaria residentuuris ning ühe Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria eriala tudengi õpinguid välismaal.

Riik toetab stipendiumisaajaid õpingute nominaalaja jooksul, kattes nii tudengite õppemaksu kui ka elamis- ja reisikulud. Ühe doktorandi koolitamine läheb maksma hinnanguliselt 700 000-800 000 krooni, mis jaguneb valdavalt nelja nominaalaja õppeaasta peale.

Merili NaelERR, 11.06.2009

8“MEIE KODU” 17. mai 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Laupäeval, 20. juunil:Võidupüha tähistamine Thirlmere küla saalis kell 13.00.Neljapäeval, 25. juunil ja 9. juulil: SESKi kokkutulekud jäävad ära. Laupäeval, 27. juunil:Spordipäev ehk Sydney Jaanipidu lae-val MV Captain Cook II kell 14.00-18.00. Väljub Darling Harbourist, King St kailt nr 1. Riietus sportlik! Osalemiseks re-gistreerida hiljemalt 14. juuniks e-posti teel:margit@photobanksydney.com.au Tasuda hiljemalt 19. juuniks.Lisainfo 0449099603Reedel, 3. juulil:Friends of Esto House are invited to a special dinner at Estonian House from 6.30 pm. Bookings are essential, please contact Mick Nelson on 9874 2876 or micknelson1@bigpond.com Laupäeval, 4. juulil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas.

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Laupäeval, 20. juunil:Võidupüha tähistamine küla saalis kell 13.00.

Laupäeval, 27. juunil:Video operetist ”Die Fledermaus” kell 16.00 koos Pizza ja punase veiniga.

CANBERRAPühapäeval, 28. juunil:Jumalateenistus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teenib õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast jumalatee-nistust kohvilaud kiriku saalis.

BRISBANELaupäeval, 27. juunil:Võidupüha-jaanipäeva tähistamine Caboolture’s, Tiiu Orupõllu kodus. Trans-pordi info: 0431 011 151.

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Pühapäeval, 21. juunil:Võidupüha-Jaanipidu kell 14.00Eesti Majas.Neljapäeval, 25. juunil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Laupäeval, 4. juulil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 9. juulil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 19. juulil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00, Eesti keele päev Eesti MajasNeljapäeval, 23. juulil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.

ADELAIDEKolmapäeval, 17. juunil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 21. juunil kell 11.00, järgneb kohvilaud. CANBERRAS St. Peters’i kirikus armu-lauaga jumalateenistus pühapäeval, 28. juunil kell 14.00. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler. Peale jumala-teenistust kohvilaud kiriku saalis.KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 5. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 12. juulil kell 13.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 19. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 26. juulil kell 13.30. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKolmainu püha jumalateenistus toimub pühapäeval, 19. juulil kell 15.00 eesti ki-rikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Taasiseseisvumise jumalateenistus toi-mub pühapäeval, 23. augustil kell 14.00 Eesti Majas. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval, 5. juulil kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvi-laud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 2. augustil kell 14.00 St. John kirikus. Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Pühapäeval, 28. juunil:Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine, kell 14.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 1. juulil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. juulil:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 13. juulil:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 13. juulil:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 15. juulil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 26. juulil:Naisringi talvine lõunasöök kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 29. juulil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

RISTSÕNAD nr 2384

PAREMALE: 1. Näljaste 5. Emase kodulooma 8. Keeldun sidumast 2, 310. Liiges12. Karm eluviis13. Kasvav siga14. Tähenimetus15. Jookse, kõnek. 17. Elunema20. Väärisese22. Veetlus24. Kindlate piirijoontega26. Samm27. Kaunistus28. Aurutu29. Eksimised31. Lihaliik33. Kärsitud, läbematud35. Vastavat eset37. Hubane, mõnus38. India osariik39. Jooginõu, käändes40. Ketid

ALLA: 2. Putukas 3. Kala 4. Oletama 5. Kohamäärsõna 6. Jutuvada 7. Too lind 3, 4 9. Germaani hõim11. Alamselts roomajaid14. Juurdekasv16. Tulutud, kõlbmatud18. Süütas midagi halvasti põlevat19. Taip21. Naisenimi23. Punetama25. Arenema30. Kuu, lüh.32. Mõistma, aru saama34. Fakt36. Töötamisriba

LAHENDUS NR 2383PAREMALE: 1. Tuhkatriinu 8. Vale 9. Ine10. Olme11. Tarkvara13. Areng15. Ei arp18. Ergutama19. Araal21. Oravhiir22. Se25. Takune27. Kaasitama29. Osatus30. Aula31. Panus32. Illuka

ALLA: 1. Tainapead 2. Heegeldas 3. Tull 4. Imetore 5. Neer 6. Palav 7. Kevad12. Kasulikkus14. Geoloogia16. Prahita17. Omaste20. Haarama23. Eksam24. Paala26. Notsu28. Esma29. Osi31. Pr

1 2 3 4 5 6 7

8 9

10 11 12

13

14 15 16

17 18 19 20 21

22 23 24 25 26

27 28

29 30 31 32

33 34

35 36 37

38

39 40