Milleks on külale ajaloopärandit vaja? Hea põhjendus selleks on ühes Haanjamaa muinasjutus, kus kuningas käskis kõik üle viiekümneaastased hukata, et nad tarbetult teiste kaela peal ei elaks. Vaid üks mees ei raatsinud oma vana kulupäist isa hukata ja peitis ta maakoopasse. Kui tuli suur põua- ja ikaldusaasta, kus kellelgi enam seemneviljagi polnud, soovitas vana kulupäine isa pojal katuseõled veelkord läbi peksta. Sealt tuli mõni peotäis rukkiivasid, millest selles peres leivavili taas lauale kasvas. Kuningas tahtis ka teada, kust perepoeg selle tarkuse sai. Perepoeg ütles saladuse välja tingimusel, et kuningas ei karista teda käsu täitmata jätmise pärast. Nüüd võis vana kulupäine isa tagasi pere juurde elama tulla. Sellest ajast peale austatakse külas vanu inimesi.

Vana aja jäljed annavad head nõu ja taipamist tänapäevasteks tegemisteks. Suurim vägi maailmas on isejuhtumise vägi, milleni on võimalik jõuda ümberringi toimuva tähelepaneliku jälgimise ning töövõtete õppimisega. Ajaloopärandit hoiab elus sellest sõna otseses mõttes lugupidamine – lugude kõnelemine sellest, mis ja kuidas on varem olnud. Vanade lugude sidumine tänapäevaste tegemistega ning nende jaoks ruumi ning aja loomine on see, mille üle peame aru meie mõttekojas.

Mõttekojas toimimise aluseks on samuti lugudepõhine aruteluviis – avatud ruumi meetod, kus igaühel on piisavalt aega oma mõtteid ning lugusid teistega jagada ning need koos teokstegemismõtetega ka kirja panna.

Mikk on Kodukandi liikumise üks algatajaid ning avatud ruumi meetodi Eestisse toojaid, kes koolitas Minu Eesti mõttetalgute juhendajaid. Mikk Sarv on paljude raadio- ja telesaadete autor, muusika looja Rein Marani loodusfi lmidele, Maalehe laureaat, koolitaja ning õhina õhutaja nii külaliikumise kui õuesõppe juures.

Ajaloopärandi hoidmine külas

Mõttekoja juht Mikk Sarv

mikk@ilm.ee5557 7795

Larissa on kogukonna arengu konsulent ja töötab Kodukant Läänemaa koordinaatorina. Külaliikumise ja Kodukandiga on ta tuttav 1997 aastal toimunud II Maapäevast. Viljandi Kultuurikooli lõpetajana on maakultuuri teemad olnud kogu aeg tema töö sisuks. Üle kolmekümne aasta tagasi alanud metoodiku töö Lõuna- Läänemaa maakulturimajade ja rahvamajade nõustamisel on sajandivahetuse muutustega teisenenud maal tegutsevate seltside ja tublide külainimeste nõustamiseks. Äratundmine, et rahvapärimus ja rahvaharidus on maaelu hoidjaks ja toetajaks, pani Larissa 1997 aastal asutama Lihula Rahvaülikooli, mille üheks esimeseks kursuseks oli Lõuna- Läänemaa looduse-, aja -ja kultuurilugu. Sellele järgnesid mitmed pärimusega seotud projektid, millest üks kõnekaim oli Lihula lilltikandi uurimine ja raamatu trükkimine 2009 aastal. Tihe koostöö Eesti Külaliikumisega Kodukant on kestnud 2004 aastast, kui Larissa Mandelist sai Kodukant Läänemaa koordinaator.

Toimumiskoht: Nõva kogudusemaja

Nõva kogudusemaja on ehitatud väliseestlaste ja kohaliku kogukonna ettevõtmisel 1992.a. Maja asub mandri Eesti vanima puukiriku EELK Püha Olevi kiriku vahetus läheduses – ehitusaasta dendrokronoloogilise uuringu põhjal 1750. Kirik on eriline oma kaunite akendega ja teadaolevalt on  vanim kogu aeg tegutsenud puukirik Eestis. Kogudusemaja kasutatakse talvekirikuna ja kirikuürituste korraldamiseks, peetud on  lastelaagreid ja väsinud teeline leiab siit lihtsa ööbimisvõimaluse.

siljasilver@hot.ee5621 4381

larissa@kklm.ee5397 7603

Kodukandi esindaja Larissa Mandel

Maapäevalistele on kontaktisikuks Silja Silver