i,',a+

tr

t F i :'1ff

, i

" Kevadpiiiisuke " Pelgulinnas

:'.:

\

. " F- i :

t

\-t-ai

..il

==.-:=E

+--t_

\€

I

1q!'; { i ,

ry$Esimene korteriiihistu Mulla 4. Keldris oarfiimeeriakauplus "Aroom" Foto A. Rlitsep

Pelgulinna maja Mulla 4 registreerit i esimesekorterii.ihistuna P6hja-Talli nna linnaosas j a antiiihistule tile. Uhistu esimees Artur Ikart iitles.et i jhistu loomisega hakati tegelema juba aastatagasi. Oli vaja pikka kannatust.

Majas on 22 korterit ja see ehitati 1961.Aastal. Kuna majas pole tehtud remonti, si isvastavalt seadusele maksti i ihistule tagasiremondirahad 8 tuhande krooni u latuses.Loodame saada raha veel, kuna meile arvestatisee raha alates l. Jaanuarist 1995. Seadusejiirgipeab aga tagasimaksmise ti ihtaeg algama 1.Jun i s t 1994 .a . me i l on raamatup ida ja j a

tegevdirektor . Esimene asi on n i i i jd k t i t -tesiisteem korda teha.

Palus ime kommentaar i P6hja-Tal l innaHoonete Haldusosakonna iuhata ia l t AavoVrizinalt.

Meie l innaosas on 1029 munitsipaalelamutl9 000 korteriga. Erastatud on umbes 7000korterit. Taotlusi on rohkem, kuid enne ei saak6 i k i l ahendada , ku i on v i i dud l 6pu ledigusjdrgsetele omanikele tagastatud majadeprotsess ja tehtud k indlaks reaalosa neis

qi."+

elamutes, millest osa kuulub omanikule ja osaon munitsipaalomand. See protsess v6ib kestavdhemalt aasta.

Korteriiihistute loomiseks niiitavad korteriteomanikud aga vdhe algatust. Seda protsessepeetakse keerul iseks. Korteriiihistute loomiselesaavad edukalt kaasa aidata kinnisvarabi.irood,kes v6tavad asjaajamise teatud tasu eest endapeale. Korterite erastamisel nende biiroodeteenuseid ju kasutati. Need kinnisvarabiiroodasuvad Ristiku 37, Ristiku 34, Kangru 13 jaKopli 114. Korteriiihistute loomiseks saab infotka me ie hoone te ha ldusosakonna e ras -tamissektorist Niine 9, telefon 666 058.

Koretriiihistu algatajaile eeskujuks kavatsememe ie l i nnaosas tegu tseva kuue mun i t s i -paalettev6tte (end. majavalitsused) juurde luuavzihemalt i,ihe korteriiihistu.

Aavo Vririn iitles, et inimeste seas liigub jutt,et m6ned munitsipaalettev6tted pole huvitatudkorteriiihistute loomisest, kuna nad ei saa siisenam iiiiri ja v6ivad pankrotti minna. Kuid neidmunitsipaalettev6tteid, kes seni elanikkondahristi teenindasid. see oht ilmselt ei dhvarda.

PL

P6hja-Tallinnahalduskogus

Ausaid leidjaidrKKa on...

Lihnaosadelpeaksid olemaSUuremad6igused

Pensioninatuke juurde

Tasub teada

"Kajaka" turg

Need lapsedpa;nevadsudantvalutama

.

Dift6eria

InformatsioonEdi Vilde nim.Raamatukogukohta

Teedhtu!

TASUBTEADAMeie linnaosas on cicipiiev

avatud jdrgmised poed (toidu-ja esmatarbekaubad):

Ristiku 54, "Troll" Paldiskimnt. 50, Statoili tanklakauplusS6le tdnaval ja Lukoili tanklakauplus Paldiski mnr. 48a.

Pudelikonteineriud asuvadS6le 7 (kaupluse "Lahe"

k6rval ) . Oht l ikke j i i i i tmeid(vanad akud , pa ta re id ,p i ievavalguslambid, vanad6 l i d , vananenud rav im id=v6tab vastu Statoili tankla S6leja Paldiski mnt. nurgal.

* * *

Me ie l i nnaosas vOe taksetaarat vastu: SOle 3 ("Lahe"kauplus) , S6le 46, S6le 81,Kopli 4, Suur-Laagri 4, Kopli56, T5aikovski 15, Herzeni 10,Vabriku 2 ja Ankru 7.

* * : ) k

Muutus Eestist vdlismaalehelistamise indeks. Ni.ii.id onsee 8 00. Valite nii: 8 00 - ri igikood - suunanumberabonendi number.

T6us i s ka kaugek6nedetaiiif Eestis: 1 kroon 50 sentiminuti eest. Kohalike kdnedemaksumus t6usis l2 sendilt 1 8sendi le . T6usis ka te lefonikuumaks.

Ta l l i nna te le fon i v6 rkpikendas r ikketeadetevastuv6tmist nelja tunni v6rrate lefoni l 6333333.

* * *

Ta l l i nna t soon i s t 6us i srongipileti hind nelja kroonini(nii i teks Tall inn-Pii l iskii lajne.)

* r (*

Vaegkuuljate Uhing asubLembitu 12 teisel korrusel,tuba 23, telefon 661 3 12. Sealtsaab ka teavet kuulde-aparaat ide kohta ja muudvajaliku infot.

**_1**_1.g*_,*. j,i*riisl*\riiiiiiiri\\N\\\\N\\wfSlRN$$jiinli+s*H{\-\Hl:.\i\lN#.s$niil,ill}.\-\wJJJ.lliill\rH.L+J$iltrrlliiRtil"q$$1$.lriiliR

Pdhj a-Tallinna Halduskogus

Arutati kolme maatiiki erastamise taotlusij uriidiliste isikute poolt. Vastavalt MaareformiSeadusele saavad ostu6igusega erastada maadis i kud , kes on k rund i l o l eva te hoone teomanikud. Selle alusel soovisid maad osta:

- AS Hotell Tallinn 6336 m'?Toompuiestee 279895 m'?Tel l isk iv i 6 l

-AS Elkomtl 6309 m2 Kopli IAS Hotell Tallinn omanikuks on AS Irnesse,

kel le omanikuks on kaks eest i rahvusestdrimeest ja kes ostis 1995. Aastal 100 % RASHotell Tallinna aktsiatest. Krunt paikneb kuuelendisel krundil, mil lele esitati i iks taotluskompenseer imise, te ine tagastamise n ingosalise kompenseerimise kohta. AS Irnesse ontasunud RAS Hotell Tallinna p6hiv6la 2,2 milj.Krooni ning on Maksuametiga koosk6lastatudmaksegraaf ik v6 la in t ress ide tasumiseks.Leitakse lahendus ka tagasitaotletava krundioman ikuga ho te l l i a l l a j i i i i va maakon-rpenseerimiseks.

AS Tarmel on endiste ja praeguste tddtajatepoolt erastatud ettevote aktsiakapitaliga 10,4milj. Krooni, kes tegeleb pehme mtiribli,m t i ob l i de ta i l i de j a pu idus t t oode tevalmistamisega. V6lgnevus Maksuamet i ietasutakse maksegraaf iku j i i rg i . Tarmelplaneerib esialgu tootmise j:itkamist.

AS Elkomt on moodustatud endise ENSVElamu- ja Kommunaalmajanduse Min is-teeriumi Varustusvalitsuse baasil, kes omandasvarem nende bilanssi kuulunud hooned Baltijaama taga ning haldab praegu Malti jaama

turgu. Aktsiaseltsil on rohkem kui _miljonikroonine v6lgnevus, millele on koostatudmaksesraafik. Nii maale kui ka hoonetele oli

esitatud tagastamise taotlus. AS Elkomt esitasedasp id i seks t egevuseks p laan i , m i l l erealiseerimine kiheks tagasihoidliku arvestusekohaselt maksma 250-300 miljonit krooni.

Ha lduskogu poo ldas i i k smee lse l t maaeraldamist AS Hotell Tallinn, ka AS Tarmelsai n6usoleku maa ostmiseks eelk6ige ti inusellele, et ettev6te on erastatud oma tcicitajatepoolt. Kategooriliselt oldi aga vastu AS Elkomttaotlusele saada omale iiliodavalt praktiliseltl inna keskel I,63 ha maad.

Pelgulinna rahvale huvi pakkuvaks teemaksoli halduskogus arutlusel S6le 27 krundi (3927 4 m2) detailplaneerimise eskiis-asendiplaan.Antud kinnistu 6igusjdrgne omanik Eerik Heineelab Kanadas. Teda esindas Riigikogu saadikJ . P6 ld . Nagu me i l t ava l i se l t , pakuvadomanikud krundile kdigepealt bensiinijaama,burgerirestorani ja kaubanduskeskuse. Sellelelisanduvad veel teeninduskeskus. hotell. btiroo-ja pangahoone ning kaks elamut. Paraku eitaheta sportimiseks heas korras olevale maa-ala le p laneer ida tasul is i tennisevi i l jakuid,minupdrast kasv6i tasulist vdlibasseini.

Kuna plaan ei olnud vastavuses l innaosabensi in i jaamade perspekt i ivp laaniga, s i iskatkestati arutelu muudatuste sisseviimiseni. -

AS Inreko Cibus sai halduskogult loa nendepoo l t r end i t avas kaup luses Sd le 3 i i hekaupluseruumi rendile andmiseks AS Taifuun,kes tegeleb p6hiliselt kodumasinate miiiigiga.

Munitsipaalomandisse otsustati taotleda maa-ala aadressiga Paldiski mnt. 20a

(2481 m2). Paikneb see kunagiMere laevanduse poo l t eh i t a tud kahetiheksakorruselise elumaja vahel ning maale eiole tagastamistaotlust.

Rein Leetmaa

-AS Tarmel

Ausaid teidjaid ikka on

Meie l i nnaosa pens ionz i r i de i i hendusees imees Kons tan t i n Jun i sov , t u l l eskokkusaamiselt Pelgulinna Seltsi ruumidest,s6itis autoga Ristiku tdnavat mticida kodupoole. Enne autosse istumist pani ta oma kotiauto katusele, et autoust lukust lahti keerata.Ja unustaski selle sinna. S6idu ajal kukkus kottmaha.Teisel piieval tuli tema koju hdrrasmeesja u latas ta l le le i tud kot i koos k6ig i

dokumentidega. Mees oli s6itnud Junisovi aut<taga ja ndinud koti kukkumist. Peatunud ja selltiiles v6tnud, aga eess6itja oli juba kadunud.

Nii et ausaid inimesi on meie seas veel ki.ilja kiill.

Muide, i irge pange oma pakke autoukslahtikeeramise ajaks autokatusele. V6ite nee,sinna unustadagi ja ilma jiiiida. Neid juhtumeion palju ette tulnud.

P1

'#3-*,",..,...,l'g:'f,i|n1i!iij!iii!r+:i:t1ijii:iiij}jIj$ijHs'ftxliixjiI]l#'lj1iil/1ir#tiiltffi i*ryffi +rffiryrkiii;*r.ityj:i?.Fii?rt{,f,$:

Linnaosadel peaksid olemasuuremad digused

iitles P6hja-Tallinna Halduskogu esimees AntsVaimel. Praegu on halduskogu iiks tegevusalasidk6ikv6imal ikud kooskOlastused. Kuid needpeaksid olema hoopis halduskogu enda otsustada.Otsustamise tsentraliseerimise suunda esindabTallinna linnavolikogu esimees Koit Kaaristu. Seeon ohtlik tendents.

Halduskogu tegevust abistavad ka asumiteseltsid. Kopli ja Pelgulinna selts, hingusele kiinudKa lama ja se l t s . Kah juks . Se l t s i es inda jadkuuluvad ka halduskogu ja l innaosa valitsusekomis jonidesse. Pelgul innas on vaat et k6 ikomavalitsuslikule iiksusele omased struktuurid:oma kirik, oma kogudus, oma rahvamaja. KuiPdhja-Tal l inna l innaosa loodi , s i is Pelgul inntaot les isegi l innaosa staaatust . Tookordseslinnavolikogus oleks see peaaegu li ibi l l i inud.S e l t s i j u u r e s j u t e g u t s e b P e l g u l i n n aArenduskeskus.

Ants Vaimel t it les, et kui ta oli Tall inna eelmisevo l i kogu koosse i sus , v6e t i vas tumdrk im isvdd rse id o t suse id , m ida kah jukspraegune volikogu tdita ei suudaja ei t i ihista neidka. Ni i i teks otsustat i luua igasse l innaossaheakorrakordniku ametikoht. Otsusega asi ainultpiirduski. Segane ja j i i tkuv lugu on vdrvil ise

me ta l l i kokkuos tuga e lan i kkonna l t .L innavol ikogu keelas sel le i i ra , ku idkokkuos t j i i t kub r i i g i va l i t suse l oa l .Linnavolikogu otsust saab aga. t i ihistadaainult Riigikogu, mitte vabariigi valitsus.

Iseloomustades meie halduskogu tegevust,iitles Ants Vaimel, et halduskogu istungitestosav6tmine on iildine probleem. Mitte iiksimeil. Noored puuduvad rohkem.

Meie linnaosa erineb teistest selle poolest,et on kujunenud asumiline koosseis. Kopli,pe lgu l i nn , Ka lama ja on a ja loo l i se l tku junenud asumid . Seoses se i l ega onasumitest va l i tud halduskogu saadikui lveto6igus (p6himi i i i ruse j i i rg i ) , ku ihalduskogu hakkaks tegema asumi huveriivavaid otsuseid. Meie l innaosas on kasuhte l ise l t rohkem abi va javaid in imesi .Sots iaalabi rahasid jaotatakse aga l innaeelarvest proportsionaalselt linnaosa elanikearvuga. Seet6ttu saame ka vlihem sotsiaalabi.

Linnaosade erinevusi tuleks arvestada ka6lelinnaliste otsuste vastuv6tmisel Tallinnal innavol ikogus. Sel lepr i rast o lekski va jal i nnaosade ha lduskosude le suu rema totsustusOigust.

PL

RIIKLIKFILMIARHIIVPELGULINNAS

l . april l i l avas oma uksedametlikult Riiklik Filmiarhiivoma uutes ruumides Ristiku 84(endine okupatsiooni merevdekartser).

Seal on I600 ruut-meetr i tp inda. Umberehi tus veeljiitkub. Kui hoovipoolne osakaetakse katusega, tuleb sinnal00koha l i ne k i nosaa l , kushakatakse korra ldama kavanade f i lmide ndi tamist .Tuleb ka avalik einetamiskohtja avatakse fotoateljee.

Ri ik l ik investeer ing i . im-berehituseks on 12 miljonitkrooni ja ehi tusprogrammkuni 1998. aasta lOpuni.

PENSIONI NATUKEJUURDE

1 . ap r i l l i s t t 6usevadvanadus - , t o i t j akao tus - j ai n v a l i i d s u s p e n s i o n i d .Vanaduspensionid t6usevadkeskmiselt 50 krooni.

Tcicitavad naised alates 60.eluaastast ja tciritavad mehedalates 65. eluaastast saavadnii i id kiitte tulumaksuvabatiiispensioni.

Kuni 50aastased naised jakuni 65aastased mehed saavadtciritamise korral kdtte kogurahvapensioni , mis on 410krooni, kui nende kuutcicitasuei iileta rahvapensioni miirira.Sen i sa id nad poo l r ah -vapensionist.

Kui varem oli planeeritud, etpensioniea t6stmise i . i le-minekuaeg l6peb 2003. aastal,s i i s uue seaduse kohase l tjii?ivad Eesti naised pensionile60aastasel t ja mehed65aastaselt 2007. aastal.

Selle tankla kauplus Telliskivi - S6le nurgal on ricip[ev liibi lahti. Taga niiete ka "Lahe" kauplust.

POHJA.TALLINNASK6IGB KORGEM

P 6 h j a - T a l l i n n a s o nk e h t e s t a t u d m a j a - k o r t e r ih o o l d u s k u l u ( v a a t a

t i t ir ikviitungit) piirmii i iraks Ikroon 96 senti kuni 5 krooni77 senti ruutmeetri kohta ilman raamaksu ta . Hoo ldusku lualumine piirmzihr kehtib nn.v i i heko lb l i ke e lou ruumidekohta. POhja-Tall innas on seei.ilemine piirmdiir 5 krooni 77sen t i k6 rge im Ta l l i nnalinnaosadest.

S6In KAUPLUSSAAB UUE

PEREMEHE

S61e t ; i nava l asuva S6 le(endise "Minski" ) kaupluserendikonkursi v6itis aktsiaseltsG lad i s . Ak t s i ase l t s G lad i slubas suurendada laoruumidearvelt miiiigisaali, korraldadaklaastaara vastuvOttu, rajadak i i r t o i t l u s t u s p u n k t i n i n gehitada poele teise korruse, kussaaks kaube lda t c i ds tus -kaupadega. Gladis v6tab ti lek6ik S61e poe senised tocitajad.

.IKKA AVATUD!Pelgulinna seltsi "Teemaja"

on i kka ava tud i ga lkolmapdeval kella l2-st seltsir uum ides He ina 11a . Te idoodatakse !

Kof mapdeval, 24. april l i lkell 15 kohtute seal meietuntud psiihhiaatri doldor

Jilri Ennetiga.Kui teil on muresid, riitikige

talle. Ta aitab Teil neist i i lesaada.

iilili:.liFjiiiiiiiiiiilllil.'::iliiiilijiii:|ijiJ$ii|li]iflllliiiiiii':1i.i..::tlT,,i,i''qn$?3-rIiI|iillillsnii,ijr1l':i'1$iiB$

Need lapsed panevad siidant valutama

{-.*tMaigi Margus. Foto A. Rzitsep

P6hja-Tall inna l innaosas elab I 8 tuhat last.Nende seas on l l 6 l as t , keda kasva tavadvanaemad , sugu lased v6 i hoop i s vod radin imesed"- i i t les lastekai tse vaneminspektorMaigi Margus. "Peale selle on meil arvel veel120 last, kelle vanemad on joodikud ja lapsiko r ra l i ku l t e i kasva ta n ing ke l l e l t t u l eksvanemate 6igused kohtu teel zira v6tta. Agakahjuks meil pole kohti, kuhu niisuguseid lapsipanna. Tallinna lastckodud on tziis ja mujale neidsaata e i saa. Meie kar toteegis on ju k6igehullemas seisus lapsed, tegelikult on hooldustvajavate laste arv 4-5 korda suurem. Sellek i i s imusega tege leb ka noo rsookasva tusekomisjon, kes kii ib kaks korda kuus koos. Igalistungil v6etakse arvele 4- uut abivajavat last,kelle vanemad on joodikud, lapsed koolis ei kii i ,ldhevad tdnavale hulkuma. Niisugustest lastestt ea tavad me i l e sage l i kaaskodan i kud ,polikl i inikud, koolid. Istungitei arutatakse kanoorte seas levivat alkoholismi. kaebusi. mis eilahe kohtulikule menetlusele, koolikohustusetaitmist ja teisi probleeme.

VANEMATEGANAA TvttNE EI AITASellest pole mingit kasu.

Ma tunnen oma pikaajalisekogemuse ja laekuva infbp 6 h j a l j o o d i k u i s tlapsevanemad rira. Neid eihuvita reeglina oma lastekasvatamine. Ni isugusteperedc laste abistamiseks eisaa me prakt i l ise l t suur tmidagi teha. Kui olukord onv r i ga hu l l , paneme lapsem6neks ajaks turvakodusse.Si is tu leb ra j i i l le "koju"tagasi. Vanemate 6iguste

drav6tmine kohtu teel kuulub k i i l l as jajuurde, drav6tmine kohtu teel kuulub kii l l asjajuurde, kuid enne me last rira v6tta ei saa, kuiteda pole kuhugi saata. Tall innas peaks olemarohkem lastekodusid ja taolisi asutusi.

POLITSEI ABISTABMei l on pol i tse is t pal ju kasu. Vahetame

i n f o t . K u i m u l o n v a j a m i n n a m 6 n d aperekonda, et laps dra tuua ja ma iiksinda eijulge sinna minna, tuleb politseinik kaasa.

Las tekasva tusega seo tud p rob leemidkerkivad esile peamiselt vene keelt k6nelevatesperedes. K6ige raskem on o lukord Kopl il i inide tagumises osas. Pelgulinnas on lastegaprobleeme vzihem.

***

P6hja-Tall inna lastekaitse vaneminspektorv6 tab j u tu lesoov i j a i d vas tu Ko tzebue 2alumisel korrusel esmaspdeval kell l5- I 6.30ja neljapzieval kell 10-12.

Juttu aias HUGO AVILA

"Kajaka" turg PelgurannasBelinski tdnavat mdcjda "Kajaka" turu poole

sammudes ji i i ib mulje, et siin kaubeldaksekdigega. "Kajaka" kaupluse ette ja k6rvaleasfa ld i le laotatud p last ikaadi t i ik ikeste l tpakutakse k6ikv6imaliku pudi-padi. Miiiij adki,valdavalt kesk- ja vanemaealised, kes eestlastevastutulelikkuse t6ttu vene keeles suhelda, onveendunud, et eesti keelt pole mingit m6tet6ppida. Sain siiski jutule eesti keelt k6nelevanaisterahvaga. Pdr is in, ku i pal ju n i isuguseplastikaaditiiki suuruse paiga eest ka maksta

tuleb. Maksu siin ei kiisita, kiill aga tulebhommikul varakult platsis olla, kui tahad headkohta. Kas pdeva jooksul ka midagi miit ia6nnestub? Midagi ikka, on plastikaadittikipoeomanik optimistlik.

Kunagi oli niisugusel kaubapakkumisel omanimigi - teiiturg ehk tiiika. Niiiid hakkab sees6na vist eesti keelest kaduma, sest enamikturgusid on just seda laadi kaubitsemisekskujunenud ja kuidas seda nimetust samaspaikneva toiduturuga ikka kokku viia saab.

*-?1:'.ijJ.jjf.j.; jfti'ijii#iiiiiii'ii:ri1#iiiiiii,nffiiiirir:iiiriiiiii,ir iiiiiiiiiiiiii'iiir#iiiiiiiiiiiii

"Ka jaka " t o i du tu rg on t6mbunudputkadesse ja varikatuste all paiknevatelemiitigilettidele. Paar-kolm rida on ka lagedataeva all, kus pakutakse puu- ja juurvilja, metthapukapsast , p i imagi . Putkakaubandustegeleb peamiselt l iha- ja piimasaaduste,leiva, saia, igasuguse purgi-, paki-jne. kaubamiiiigiga.

Var ikatuse a l l le t t ide l on paigad s issev6tnud Ameerikast toodud kanakoibade,importpuuvil jade, maiustuste, munade jm.

mtit i jad. Kuigi kaup peab olema asetatudalustele, on kaubakastid sageli otse asfaldilning iildse iseloomustab kogu turgu rzlpasus.Eriri ietusest ei tasu ri i i ikidagi. Kui m6nimi i i i ja ongi va lge k i t l i suvatsenud selgapanna, torkab ta meeld ival t s i lma. Kask6ikidel toiduainetega kaubitsejatel ongisanitaarr nat?

Kaubapakkujate k i revast reast le ids innoormehe, kes miititas "noore sea liha, niivdrske, et a l les e i le veel jooksis r ing i " .Ni iv6rd emots ionaalne rek laam peletaseemale i ihe vanema proua, kes vist l i igaelavalt hakkas kujutlema armsat notsut endales i j i i d i s tava l t o t sa vaa tamas . M t i t i j as tnoorrnees iitles end tulevat Viljandimaalt, kusnad perega peavad talLr ja kasvatavad loomi.Maalt tulnud lihamiiiijatel polevat kuigi kergern'Jiigiletile kohta saada, need on pikaks ajaksettemaksuga kinni pandud.

T a l u n i k u d , k e s o m a a u t o l t j u u r v i l j a

mi . i t ivad, saavad enamast i mi i t ig ikohava r i ka tuses t eema l impor tpuuv i l j agakaubilsejate rea l6pus. Siin ei saa kohtaettemaksuga kinni panna. Turu i i levaatajakorjab iga pziev kohapeal raha, andes vastulipiku, millel kiill mingit jeirjekoranumbritpole. Palju niisuguse platsi eest maksmapeab? Taks olevat 25 krooni meeter, olenevaltauto, jdre lhaagise jne. la iusest kuni 100kooni. Tallinna iimbruskonnast ja kaugemaltEestist tulnud talunikud peaksid kii l l igalTallinna turul koraliku miii.igikoha saalna.

Nagu turgudel ikka, liigub ka siin hzimaraidkujusid, kes piiiiavad varastatud kraamistlahti saada. Viinanina pakub peost kuldkettem6ne krooni eest , te ine mt i i ib jaapanipdr i to luga auto muusikakomplekt i 100krooniga, kolmas pakendis uue kii lmiku,millel passki kaasas, 1000 kroonieest. Ono lnud j uhuse id , kus ko r te r i va rguseskannatada saanu leiab oma asjakesed m6neltplastikaaditiikilt. Patid varastavad kraami kamiiiijate tagant, panevad pihta kaaluvihte ja

kaalusidki. Kordniku kohalolek turul olekskiill hlidavajalik.

Aga lilli "Kajaka" turult ei leia.Velly Roots

Ddieeria on cige nakkushaigtr:^, misavaldub kohaliku p6Letikuna ninas,neeLus, k( t r is ja i l lemistes h in-gamisteedes, moodustades Jibrioossetkat tu. Di f teer ia mdjub toks i l i .se l ts i ldame-veresoonkonnale janci rv is i) ste emi I e. H ai g e st uvad ainaltinimesed.

N akatumine to imub p i i s knakkus e t e e l.Nakatumisel ei haigestu mitte kAikinimesed, vttid paljud jciei,-adpisikukandjateks.

Di . f teer ia p is ik on tundl ik de-s inf i tseer iva le Lahusele (3 - 57o)karboolahape). Piiritus tapab pisikud Iminuti jooksul.

Difte eria kliiniline pilt :L Kurgu diftee,ria - tiiiipiline diftec:'ia

v-orm. Er ineval t angi in is t haaral tdifteeria katt kogu kurgu, neelu jne.Atiiiipilisecl vormid - kergeci vcsrmid -

ilma katuta vdi iiksikute tcipikestena.DiJ ' teer i t t katarraalset vormi on

viimasel ajal tisna sageli olnud (tc)nuirnmuniteedile). Haigete ilLdseisund sellevonni puhul pedaegu ei kannata. Vahelharva v1ib tliheldada n1rkust, viihestvaLuLikkust neelamiseL ja subfebriilsettemperatuuri. Kurgu yaatlusel on niihatugevat h i ipereemiat , mandl i tesuurenemist ja vcihest regionualseteliimfis 6 lme de s uu re ne mis t. Edas p idi

v6ib see vorm kas pa.ranedct vdi iileminna ttii.ip i I is e ks vo rmi ks.

2. Kdri difteeria.3. Nina difteeria.Ravi on ainult statsionaarne.

Profiilaktika:Kuna v i imaste l aastate l on

haig e stumine difteerias e s uu- renenud,siis on profillaktilised abin1ud vrigatc ihtsad. K1ige o lu l isem onkaitsepookimine.

Tci is kasvanud e Lanikkond s octbiihe kords e revakts inee rimi,s e diJie e riaitttutoksiiniga iga l0 aasta tagant. Kuion oLnud p ikem vaheaeg (15 - 20aastat), siis on oluline teha 3-kordnetci i e I i k v akt s ine e rimine uwnuun s us e:;iit;vutamiseks.

Vastuniiidustusedvaktsineerimisele:a) cigedad infekts icton- haigused

kdrge temperatuuriga;b ) immuuns iis te emi hai g tts e d ;c) rasedus.Kdik a.ndrned teostatud

kai tsesi is t imiste kohtct kantctksepa ts iend i ambu la too rse kaa rd iprffilaktika-Lehele.

N. Prihodko,F{opIi PoIikLiiniku jaoskortno-orst

DIFTEERIA

"Kajaka" turg

*)lil:1.lRr$$,t?ii.\Riiiisfilirilr{iii'il-:i:ii-Fr_}.H.,,t*iitlnEiiti::i:.{i!i.tii.,i::i!5.$,(.}i):s.$}

Informatsioon E. Vilde nim. Teedhtule!Raamatukogu kohta

Asukoht: Mulla 2, tel.49 49 22A v a t u d : T , K , R - l l - 1 8 ; N - l 2 - 1 9 ; L - 1 0 - 1 7Puhkepdevad: piihapiiev ja esmaspdev. Raamatukogu kasutamine on tasuta.Ootame raamatukoku uusi lugejaid. Lugejaks registreerimiseks on vajalik kaasa

v6tta pass, 6pilastel 6pilaspilet. Alaealised esitavad lisaks 6pilaspileti le vanema(eestkosda) n6usoleku.

Raamatuid laenutame kaheks nddalaks. Raamatukogude kasutamiseeskirjakohaselt v6ib tagastamistdhtaega pikendada, kui teaviku saamiseks ei ole teisedlugejad soovi avaldanud. Tiihtajaks tagastamata triikiste est tuleb iga hilinenudpdeva eest maksta 20 senti.

Kaotatud v6i rikutud trtikise peab lugeja asendama teise eksemplari, koopiav6i ehk samavddrse tri.ikisega v6i tasuma triikise hinna kuni 1O-kordses ulatuses.Laste tekitatud kahjud hiivitavad lapsevanemad. Meil on ikka veel raamatukoguv6lglasi, kes vaatamata meeldetuletustele ei ole raamatuid tagastanud. Pakumevdlja v6imaluse tagastada raamatud ilma viivise maksmiseta 2 nddala jooksulpeale informatsiooni i lmumist Pelgulinna lehes.

Raamatukogus on peale raamatute v6imalik laenutada ka ajakirju. Uuedajalehed ja ajakirjad on m6eldud kohal lugemiseks. 1996. Aastaks tell i tudajalehtedesrajakirjadest nimetaksin jiirgmisi: Pdevaleht, S6numileht, 6htuleht,Kultuurileht, Aripiiev, Maaleht, Videvik, Postimees, Piihapdevaleht, EestiEkspress, Meie Meel. Ajakirjad: Akadeemia, Looming, Looming, LoominguRaamatukogu, Eesti Naine, Maakodu, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar, EestiLoodus, Keel ja Kirjandus, Pere ja Kodu, Sporditaht, Eesti Arst, Horisont,Kodukiri, Tehnika, Arielu, Noorus, Kodutohter, Ilutegija, Laste S6ber, Nipitiri.

Venekeelseid ajalehti on raamatukogus 5 nimetusi ja ajakirju 20 nimetust.Uusi raamatuid s4rme tavaliselt kaks korda kuus. Palume kiilastada ja loodame,

et igale lugejale saame pakkuda midagi meelepdrast.Laine Klaar,

E. Vilde nim. Raamatukogu juhataja

TALTINNA TUII]ORJE UHING TEATAB:

Ehitame ja remondime

ahjusid, pliite, kaminaidVooderdame keskkUttekatlaid.

T60 kiire ja korralik. Materjal olemas.Soodushinnad!

TEATED TELEFONIL 555-040 kella 7.30-9.30

Pelgulinna Rahvamajas juba tavaks saanudPelgulinna Seltsi pensiondride teeOhtu oli kam:irtsikuus. K6ik lauad olid h6ivatud ja kusvaja, pandi toole juurde. Luges ja laul iskirikudpetajaks studeeriv Malle Pdrn. Ennastutvustas ka Pelgulinna Seltsi uus esimees ReinLee tmaa j a Uoh ja - fa l l i nna ko r raka i t sekomisjoni uus esimees Paul Pdrn.

Tee juurde pakuti kringli l6ike ja mitur sortiki ipsiseid. K6ikide jaoks olid koksimisekslaual munad. K6vema muna selgitamiseks kdisalgul v6istlus laudkondade kaupa ja edasiv6istlesid omavahel v6itjad. Meie lauast tuliv6itjaks seltsi esimees Rein Leetmaa. Seeni i i tab, et es imehe val ik on 6 ige, ta oskastaldrikult vastupidavama muna valida. Finaalivo i t jaks j i i i s i isk i i iks naine.

Kiisisin muljeid tee6htu kohta. Oldi viigarahul . Laine Pi i r t i le meeld is er i t i munadekoksimine. Laudades o l i in imeste vahelarutletud nii poli i t i l isi kui ka perekondlikkekiisimusi. Nii vastasid mulle Linda Kaas, Vall iSabbo, Laine Leesme ja paljud teised. Oli kailks mdrkus: miks puudus elav muusika?

Pelgul inna Selrs ootab te id ikka ja j i i l letee6htule ja igal hommikul ergates v6iksiteoelda: kui kaunis on elu ja kui i lus on maailm !

Therese Tarro

Raamitud ja kujundatud reklaam100-250 kr. suurusest olenevalt.Reklaami tellimisel 3 jiirjestikuses leheshinnaalandus 25 protsenti.Tri.ikitud Riigi Arvutuskeskuse Trtkikojas600 eks.

ettnjdlle saadavalPelgulinna Autobaasistl

TUUAKSE KOJU! ,\Tet. 494-34ovdi 474-134 G.-ttU .

\r-Toimetaja Hugo Avila, tel. 4'72 303Reklaam P.-M. Ano, tel.499 094Fotograaf Artur RiitsepKiiljendaja Endla Toots

-fI -PEIGUTINNA

SETTS\ A t e z - a

ulinnPelgulinna Seltsi ajaleht