Praktiku sõnumitooja

Mis on minu elu tõeline kutse?

Selle üle mõtisklevad noored vahel juhuslikult, vahel tead-likult, vahel üksi olles, vahel hetkil, mil on hea võimalus oma mõtteid, soove ja unistusi kellegagi jagada. Kind-lasti on nii mõnigi noor selle küsimusega ka oma õpetaja poole pöördunud. Sihtasutuse Innove korraldatav kirjandi ja esseevõistlus on juba aastaid olnud omamoodi üles-kutse noortele selleks, et läbi mõelda ja sõnastada oma ootuste tulevikupilt. Kui ma lugesin 2011 konkursi tööde autorite erinevaid kirjaridu, oli mu siiras soov noori paremini mõista, nende maailmapilti endale ette kujutada, tunnetada ridade vahelt nende tundeid. Lugedes tõdesin, kuivõrd kirevalt kirju on see „eluoo-tuste mosaiik“. Loetu kirjeldamisel valmiks koguteos, milleks antud leheruum on üliväga napp. Seepärast toon siinkohal väikese osa mu tähelepanu köitnud sõnumite hulgast, loosina valitud näiteid:

„Me ei või iial teada, mida elu meile toob, aga põhiline on jälgida oma südant ja olla õnnelik selle üle, millisena on sind maailma loodud. Teha just neid asju, mida sa kõige enam ihkad ja nende kaudu loota, et huvitavad keerd-käigud, mida elu meie teele ette on toonud, on midagi väärt ja viivad lõpuks just sinna, kus päike on kõige soojem ja muru kõige rohelisem. …“ (Saara Tall)

„Kõik ei ole must-valge, te ei pea olema keegi, kes te ei taha olla, minge ja tundke endast lihtsalt rõõmu, avastage asju, kukkuge läbi, saage haiget, tõuske uuesti püsti ja astuge edasi. … „ (Laura Evisalu, üks kolmest parimast kirjutajast)

„Mina isiklikult ei hakka enda tulevikku nii täpselt ennustama. Ma tean, mida ma tahan elult saada, aga täpselt kelleks saada pole minu jaoks praegu oluline. Minu jaoks on oluline tagada endale hea haridus, et avada võimalikult paljud uksed mu elus. Ma ei taha unistada ametist, mida ma ehk ei saa või mille üle kaob mul peagi huvi. … “ (Martin Kristerson)

„Viimaks ma soovin, et see töö teeks mind õnnelikuks, sest lõppude lõpuks teen seda enda elu arvelt. Ma soovin, et isegi raskustes, mida see mulle toob, oleks mul väga kindel soov seda teha just seepärast, et ma poleks mina ise, kui ma ei teeks seda. … „ (Anna Liisa Saavaste, võidutöö üks kolme esimese hulgast)

„Kui juba elukutse valik on raske, kuidas tuleks teha elu kutse valik? Seda ei tulegi teha, tuleb oodata, kuni see ise sinu juurde tuleb, või haarata kinni erinevatest võimalus-test ja tänu sellele leida elu kutse. Iga uus võimalus on tee millegi juurde. Alati tuleb hoida eesmärk silme ees, et mitte astuda elu allakäigu trepile. …“ (Kirke Krämann)

„Kõige tähtsam on lihtsalt elada. … Tuleb minna oma eesmärkide poole ning mitte teha välja teiste inimeste noomitustest ja hirmudest, vaid uskuda ainult enda intuit-siooni. …“ (Alex Feldmann)

Mare Lehtsalu,

karjääriõppe juhtivspetsialist,

Sihtasutus Innove

Foto: Anneli Tandorf

Jätkub pöördel »

Karjääriplaneerimist aitavad õpetada Innove materjalid

Kas ja miks on oluline aidata noortel arendada endas õpingute ja tööelu juhtimise oskusi – mina selles ei kahtle ja usun, et küllap seda mõistab täna iga õpetaja! Enesetundmine, õppimisvõimaluste ja töömaailma tund-mine ning planeerimine ja otsustamine – need on teemad, mida enamus õpetajatest seostab karjääriõppega. Usun sedagi, et üha suurem hulk koole püüdleb selles suunas, et kavandada kooli õppekavas karjääriõpet süsteemselt läbiva teemana koos karjääriõpetuse valikaine pakkumi-sega üleminekute etapis, st kooliastmete lõpus. Kuidas aga saavutada süsteemsus? Kuidas arvestada iga toetust vajava õpilase vajadustega? Kuidas kõik olulised teemad ja karjääri planeerimisega seotud kesksetele küsimustele vastuseid leida aitavad õppmeetodid kavandada tõhusalt, ajasäästlikult? Mida teha, et ei jääks kõrvale ja tähele-panuta esmapilgul vähemtähtsad nüansid meid kõiki ümbritsevast keskkonnast, mis noorte maailmapildi kuju-nemisele ometi mitmeti mõju avaldavad?

Kõik on võimalik, kui koolis on pedagoogide vahel toimiv koostöö. Õppekava läbiva teema „elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ õpitulemuste määratlemisel ja kavandamisel on karjääriõpetuse ainekavad kooliast-meti nö „terviku selgrood“. Need on heaks orientii-riks nii aineõpetajatele kui klassijuhatajatele, kui nad planeerivad ainekeskseid õppetegevusi, mis toetavad muuhulgas karjääriõppe õpitulemuste eelduseks olevate osaoskuste kujunemist.

Karjääriõppe süsteemse korralduse saavutamiseks ei ole kiireid lahendusi. Tegemist on protsessiga, milles saab edasi liikuda samm-sammult. Soovitan igas kooliperes ühe esimese sammuna heita pilk sellele, milline on meie kooli õpilaste „eluootuste mosaiik“, millele viitan selle artikli alguses. Kindlasti on abi ka teadmi-sest, kuidas naaberkoolil selles osas läheb.

Usun, et selle trükise sõnumid innustavad koole ja õpetajaid karjääri teemaga süsteemselt ja sihipäraselt tegelema. Loodan, et lugejas tekib huvi viidatud info-allikatega tutvuda, et sealt endale meelepäraseid ja sobilikke metoodilisi abivahendeid hankida. Loodan, et lugejate hulgas leidub neidki, kes on valmis meile oma headest kogemustest kirjutama, et saaksime neid siis omakorda huvilistele vahendada!

Palju rõõmu Sulle, õpetaja!

«

Liis Kängsepp,

ajakirjanik

Karjääriplaneerimine ei ole veel tuttav teema paljude klassijuhatajate ja lapsevanemate jaoks. Mõistmaks, millega on tegemist, valmistab Sihtasutus Innove erinevaid trükiseid ja teemat tutvustavaid materjale.

„Karjääriplaneerimine tasuks jutuks võtta nii klas-sijuhatajatele kui ka lastevanematele mõeldud koos-olekutel – ei teata, mida see teema endast kujutab ja miks ta oluline on,“ ütleb Sihtasutus Innove karjääri-õppe juhtivspetsialist Mare Lehtsalu, kelle valvsa silma all on ilmunud õpetajatele abiks raamatud karjääriõpe-tusest gümnaasiumi- ja põhikooliastmes. Leitavad on raamatud Innove kodulehel, portaalist Rajaleidja ja Õppekava portaa-lides.

Karjääriõpetuse vali-kaine on riiklikus õppekavas ning Mare Lehtsalu ärgitab koole kindlasti kaasama seda valikainet oma õppekavadesse. Ta toob välja, et klassijuhatajal ja karjääriõpetuse õpetajal on võimalik väga palju koostööd teha, näiteks võib klassi ühis-ürituse siduda tuleviku kavandamise teemadega.

Nii Lehtsalu kui ka tema kolleeg, karjääriõppe spetsialist Tiina Trampärk soovitavadki klassijuhatajatel kõigepealt portaalis Rajaleidjas läbi vaadata õpetajatele mõeldud ja nende tööd lihtsustavad materjalid ning seejärel minna piirkondlikku Rajaleidja keskusesse (ehk teavitamis- ja nõustamiskeskusesse) või küsida nõu karjäärikoordinaato-rilt. Kuigi igas koolis veel päris oma karjäärikoordinaatorit ei ole, on nende hulk kasvamas.

„Õpetaja aineraamatust saab huvitavaid ideid – klassijuhataja ei pea kogu oma energiat suunama sellele, et ise leiutada, kuidas aidata noortel karjäärivalikuid teha,“ sõnab Lehtsalu. „Kindlasti ei tohiks aga alustada lihtsalt koolide nimekirja

2

olemas piirkondlikes Rajaleidja keskustes (rajaleidja.ee/karjaariabi). • Karjääriõpetusega alustades peaks esmalt jõudma nii kaugele, et lapsed oskaksid iseennast analüüsida. Selleks võib teha näiteks erinevaid harjutusi, grupinõustamist, ka teste. Seejärel võiks tutvustada töömaailma ja ameteid. Seal tuleb appi ametite andmebaas Rajaleidjas (rajaleidja.ee/akab) ja abiks on (noorte) vilistlaste kutsumine kooli, tutvustamaks oma ametit.

• Alles siis tutvustage koole, kus erinevaid ameteid õppida saab ja mis on erinevate koolide võimalused. Selleks võib koolide esindajad kutsuda oma kooli tutvus-tama, kuid neil ei tohiks lasta teha lausreklaami, mis võib noori eksitada. • Tehke julgemalt koostööd ettevõtjatega, pöörduge suurte ettevõtete personaliosakondadesse ja paluge võimalust ettevõtet külastada või kutsuge spetsialiste kooli oma tööst rääkima. Kasutage võimalust kutsuda kooli kohaliku omavalitsuse töötajaid.

andmisest õpilasele. Näiteks ametikoo-lides on tihti prob-leeme, et pärast esimest praktikat loobub noor õpita-vast alast, kuna ta ei teadnud varem, mida see töö endast täpse-malt kujutab.“ Selle vältimiseks soovitab Lehtsalu teha rohkem

koostööd ettevõtetega ja viia noori rohkem n-ö „päris elu“ juurde või miks mitte kutsuda noori vilistlasi kooli valitud erialast rääkima.„Paljud koolid korraldavad õppekäigupäevi. Miks mitte korraldada asjad nii, et kord käiakse muuseumis, aga järg-misel korral minnakse juba kuhugi ettevõttesse,“ ütleb ka Trampärk, kelle sõnul võiks klassijuhataja abistada lapsi suuna leidmisel, kuhu pärast kooli lõpetamist edasi minna. „Kui klassijuhataja jääb ise hätta, siis tasuks kindlasti pöör-duda karjäärikoordinaatorite poole. Nemad on teemaga väga hästi kursis ja mõistavad, mis sorti abi noored valikute tege-misel vajavad.“

Innove soovitused klassijuhatajatele • Uurige materjale Innove kodulehel (innove.ee/karjaaritee-nused) ja portaalist Rajaleidja (rajaleidja.ee/suunaja). Raja-leidja andmebaasid võivad esimesel pilgul ajada segadusse, kuid kindlasti tasub võtta aeg ja teha endale Rajaleidja võimalused selgeks. • Võtke ühendust kohalike karjäärikoordinaatoritega – neil on erinevat infot ja teadmisi, kuidas noorte valikuid suunata, samuti materjale, mida lastega klassitunnis ära kasutada. Nad oskavad ka nõu anda, kuidas Rajaleidjast vajalikku

infot üles leida. Nende kontaktid on

Analüüsimine ja uurimine aitab noorel iseennast avastada

Foto

: Er

ik R

iikoj

a

3

Et ainult juhused ei planeeriks õpilaste tulevikku, anname neile vajalikud „tööriistad“!

Aasta oli siis 1998, kui mul õnnestus läbida õpetaja-koolituse kursus „Kutsesuunitlustöö klassis“. Kursus põhines programmil, mille autorid olid Nancy Perry ja Zark VanZandt.

Programm ise oli üles ehitatud nii, et selle läbinuna said õppijad vastuse küsimustele – „Kes ma olen?“, „Kuhu ma lähen?“, „Kuidas ma sinna saan?“. Kuna seniajani olin osalenud vaid koolitustel, mis olid kuivad loengud,

siis niisugune aktiivõppe meetoditel põhinev õppimine oli väga põnev ja lõbus ning ka inforohke. Sellest ajast saadik olen veendunud, et õpilased saavad kõige rohkem kasu kogemusõppest, kus on võimalik ise infot otsida, seda töödelda ning kus tuleb aktiivselt kaasa rääkida ja töötada.

Pärast selle koolituse läbimist hakkasin oma klassijuhataja töös neid võtteid ka kasutama. Kuna karjäär polnud siis veel õppekava läbiv teema, tegin oma gümnaasiumiklassile pika-ajalise tööplaani, kus jagasin teemad kolme aasta peale. 10. klassis oli põhiküsimus – „Kes ma olen?“. Aasta jooksul said õpilased klassijuhatajatundides süüvida iseendasse. Tundides käsitlesime erinevaid teemasid: minu huvid, oskused, väär-tushinnangud, isiksuseomadused, soolised stereotüübid, ajaplaneerimine ja milline võiks mu elu olla kolmekümne aasta pärast. Meetodid olid seinast seina – rühmatööd, miniloengud, rollimängud, situatsioonianalüüsid, loovtööd, ajurünnakud, arutelud, testid, intervjuud.

Näide: „Ole ise enda kaubamärgi looja“ (eesmärk – enese iseloomustus ja tutvustus)Mõtle endast kui tootest ja kirjuta ajalehekuulutus, mis müüb sinu erakordseid omadusi potentsiaalsetele ostjatele. Enne kuulutuse kirjutamist juurdle järgnevate küsimuste üle:

• Milline toode ma oleksin?• Millistest koostisainetest koosneksin?• Millises pakendis oleksin?• Kuidas ennast reklaamiksin?• Mida peaks tulevane tarbija minust teadma?• Millistes kauplustes ja osakondades peaks mind müüma?

11. klassis uurisime töömaailma võimalusi. Kuna 10. klassis olime tegelenud eneseanalüüsiga, siis nüüd oli hea arutleda teemadel, millistesse ametitesse ma sobiksin oma isiksusega. Samas vaatasime elukutse seost elustiiliga. Teemadeks olid: elamiskulud, elukutsete rühmad, töötajate oskusteave, teistelt õppimine, ühiskonnas osalemine.

Näide: „Haigla“ (eesmärk – ametite tundmaõppimine)Mäng algab ajurünnakuga, kus õpilased saavad nimetada ameteid, mis esinevad haiglas. Hiljem arutavad nad rühmades oskuste ja iseloomujoonte üle, mida neis ameteis vaja läheb.Õpetaja peab muidugi ise suure eeltöö ära tegema, sest õpilased teavad elukutseid ja nende sisulist olemust vähe. Teine võimalus on muidugi see, et kui jääb lahtiseid vaidlus-kohti, on võimalik anda kodutöö: leia portaalist Rajaleidja veel lisaks haiglaga seotud ameteid ning kirjuta välja, milli-seid oskusi ja omadusi need ametid nõuavad.

Kaja Puck,

Kuressaare Gümnaasium

Joonistades iseendale lähemale

4

Kui kahe aasta jooksul olime välja selgitanud õpilaste isik-suse eripära ning oli leitud koht, kuhu minna pärast kooli, siis kolmandal aastal hakkasime rääkima teedest, kuidas jõuda eesmärgile. Teemadeks olid: otsustamine, esialgne kutsevalik, isiklikud realiteedid, tööotsimise oskused, tege-vusplaan.

Näide: „Pildimäng“ (eesmärk - erinevate elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste tundmaõppimine, suhtlemisoskuste, meeskonnatöö ja avaliku esinemisjulguse arendamine)Mänguks vajalikud vahendid on pildid erinevate elukutsete esindajatest. Need võib õpetaja ise ajalehtedest-ajakirjadest välja otsida või lasta õpilastel neid kooli tuua. Veel peaks õpetajal olema paber ja värvilised pliiatsid, kui õpilased peaksid neid vajama reklaami jaoks.

Tegevusjuhend:

• iga õpilane valib pildi ühe elukutse esindajaga• 10 minuti jooksul ta valmistab ette vastused küsimus-tele:

1. Miks sa selle pildi valisid?2. Missugune elukutse on pildil esindatud?3. Kolm olulist iseloomujoont või oskust, mis on selles ametis olulised?4. Millist haridust see amet nõuab?5. Kui suurt palka võiks selle elukutse esindaja saada?

• Iga õpilane annab individuaalse tagasiside oma pildi kohta• Õpilased jagunevad gruppidesse (see võib toimuda vastavalt õpetaja fantaasiale, kui fantaasia puudub, siis saab alati teha viisil:....ks loe!)NB! Kui õpilasi on klassis palju, võib gruppideks jagune-mine toimuda juba enne tagasiside andmist ja õpilased räägivad grupis üksteisele oma tulemustest• Kõige lõpuks valivad õpilased grupis välja ühe ameti ja reklaamivad seda. Reklaam võib olla esindatud plakati, laulu, näidendi, tantsu või muu kujul, oleneb õpilaste loomingulisest potentsiaalist.

Koduse tööna võib anda uurida taas selle ameti kohta rohkem portaalist Rajaleidja.

Kokkuvõtteks saan öelda, et kuna enamik tunde toimuvad gümnaasiumi astmes loengu või iseseisva töö vormis, on õpilased rõõmsad iga võimaluse üle, kus kasutatakse teistsuguseid õpimeetodeid. Samas on olulisem ülesanne, et noored avastaksid oma potentsiaali, teeksid teadliku-maid valikuid ja ergutaksid oma loovust. Tahtmist, lusti ja jaksu noorte aitamiseks meile kõigile!

Pildimäng pakub palju avastamisrõõmu

Soovitusi klassijuhatajale noorte tulevikuvalikute suunamisel

Liis Kängsepp,

ajakirjanik

Nõo Põhikooli klassijuhataja Kaja Kasak teab hästi, et noorte karjäärivaliku suunamine ei ole lihtne. Tema sai abi karjäärikoordinaatorite koolituselt, kus tekkis erine-vaid mõtteid, mida klassitunnis ära kasutada.

Kaja on üks neist õpetajatest, kes on läbinud karjäärikoor-dinaatorite koolituse ja seda ametit oma koolis ka peab. Ta tunnistab, et pärast koolitust muutus tema lähenemine karjääriteema õpetamisele. Sel aastal lähevad tema noored Jätkub pöördel »

9. klassi ja viimase kahe aasta jooksul on igaühele neist tekkinud kopsakas portfoolio.

„Seda soovitati mulle just karjäärikoordinaatorite kooli-tusel,“ ütleb Kaja. „Iga õpilase personaalsesse portfoo-liosse oleme kogunud kõik materjalid, mis tekkinud klas-sijuhatajatundide jooksul – seal on töölehti, joonistusi, arvamusi, infolehti, teste...“

5

Kaja Kasak noorte karjäärivalikuid suunamas

Samuti palub Kaja oma õpilastel aasta jooksul pidada omamoodi päevikut ühe oma klassikaaslase kohta ja ka see lisatakse kooliaasta lõpus portfooliole. Ikka selleks, et noored õpiksid end paremini analüüsima ja aru saama, mis neid huvitab ja neile sobib.

Ette tuleb nii seda, et halvasti öeldud sõnumeid tahe-takse sellest päevikust kustutada, kui ka seda, et nega-tiivset tahetakse juurde kirjutada. Mõlemad on lubatud, kuigi viimast tuleb harvem ette, sest Kaja palub lastel väga täpselt läbi mõelda, mida nad oma kaaslastele öelda soovivad.

Klassijuhatajatund on Nõo Põhikooli kõikides klas-sides igal neljapäeval esimene tund, mis on hea viis, kuidas ühtlustada koolis karjääriteemadega tegele-mist.

Näiteks on üheks Nõo Põhikooli traditsiooniks saanud karjääripäevad, mida korraldatakse oktoobris. Sel ajal kutsutakse õpilastega kohtuma erinevate elukutsete ja ametite pidajaid, sageli on külalisteks oma klassi õpilaste vanemad või kooli vilistlased. Kui ikka kellegi ema või isa räägib oma tööst ja vastab küsimustele, saab laps paremini aru, kas see amet võiks teda üldse huvitada.

Pärast iga sellise külalise esinemist täidavad lapsed taga-sisidelehed ja needki lisatakse portfooliosse. Loomulikult analüüsitakse kuuldut ja arutletakse mõne ameti üle, mille kohta lastel tekib küsimusi. Näiteks eelmisel õppeaastal tuli üks laps palvega, et ta kuulis kusagilt võõrast sõna ja ei saanud aru selle tähendusest. Õpetaja ja portaali Raialeidja ametite andmebaasi abiga sai selgeks, mis tööd teeb arhi-tekt.

Kuigi Kaja teeb oma tundides aeg-ajalt ka teste, soovitab ta neisse suhtuda kriitiliselt ning mitte võtta testide tulemusi liiga tõsiselt. „Testidega peab olema väga ettevaatlik – tule-mused võivad tulla halvad, kuna õpilasel võis olla halb päev ehk siis tulemused ei pruugi olla adekvaatsed,“ paneb Kaja teistele klassijuhatajatele südamele.

Iga kooliaasta viimases klassijuhatajatunnis on Kaja koos oma õpilastega portfooliod läbi vaadanud. „Tundub, et huvi oma portfooliote vastu oli kevadel väga suur. Jagus palju üllatusi: „Kas tõesti mina kirjutasin nii? Ma enam küll nii enda kohta ei arva.“ Kaja ütleb, et lapsed on tegelikult hästi usaldavad ja neid tuleks kuulata, aga seda usaldust ei tohi kuritarvitada.

Soovitused klassijuhatajale karjääriplaneerimist tutvus-tades• Looge lastega usalduslik suhe, kuulake oma õpilasi! Alati tuleb leida aega lapsega rääkimiseks – otse nõu anda ei tohiks, aga saab ka lihtsalt arutleda, mis on ühe või teise valiku plussid ja miinused.• Planeerige klassijuhatajatunde pikalt ette – tehke juba aasta alguses plaan, millistest teemadest peaks tänavu rääkima; millised teemad on küll juba läbi käidud, kuid vajaks korda-mist.• Tehke tundides rühmatöid, arutlege, analüüsige, täitke töölehti ja teste, joonistage, kuid mõelge sellele, kuidas iga tegevus aitaks noortel õppida ennast paremini analüüsima.• Kutsuge lastevanemaid tundidesse erinevaid erialasid ja töid tutvustama, hiljem analüüsige, kuidas see töö noortele meeldiks ja miks.• Käige lastega mõnes kohalikus ettevõttes vaatamas, kuidas töö tegelikult käib. Näiteks Nõo Põhikooli lapsed on käinud Nõo Lihavürsti tootmist vaatamas ja juhtkonnaga kohtumas. Pärast analüüsige, kuidas meeldis ja miks.• Tutvustage erinevaid ameteid ja töövõimalusi, selles aitab väga palju näiteks Rajaleidja ametite andmebaas.• Viige noored külla ka mõnda lähedal asuvasse kutseõppe-asutusse, aga see peaks olema vabatahtlik – kui keegi väga kindlalt teab, et see teema teda ei huvita, pole mõtet teda sundida kaasa tulema.• Pöörduge julgelt oma kooli karjäärikoordinaatori poole või piirkondlikku Rajaleidja keskusesse (ehk teavitamis- ja nõus-tamiskeskus).

«

6

Klassijuhataja ja karjäärispetsialist – noore abilised tulevikuvalikute tegemisel

Karjääri planeerimine on koolis kohustuslik teema, kuid klassijuhatajad jäävad selle teema tundide planeerimisega mõnikord hätta. Klassijuhatajaid saavad aidata piirkond-likes Rajaleidja keskustes töötavad karjääriinfo spetsia-listid.

Üks Rajaleidja keskustest asub Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK). Seal töötava karjääriinfo spetsialisti Julia Šarapova sõnul on keskus väga huvitatud koostööst klassijuhatajatega, kes puutuvad igapäevaselt kokku keskuse peamise sihtgrupiga – noortega.

Julia toob välja, et Tartu KHK karjäärinõustamiskeskus pakub noortele nõustamist, töötubasid, õppekäike ja erine-vaid üritusi. Näiteks eelmisel aastal toimus Tartus üritustesari „Elav raamat“, mille raames käisid erinevates koolides oma ameteid tutvustamas mitmed tuntud inimesed. Teiste seas Olav Ehala, Andres Dvinjaninov, Rein Kilk, Väino Koorberg.

Iga piirkonna ürituste kohta saavad klassijuhatajad kõige lihtsamalt infot just Rajaleidja keskustest. Karjääriinfo spet-sialistid käivad ka ise koolides rääkimas õppimisvõimalustest pärast põhi- või keskkooli, nõnda on see ka teistes piirkon-dades üle Eesti.

„Klassijuhatajad võiksid julgelt meie poole pöörduda – nende abil jõuame ka meie oma sihtgrupini,“ rõhutab Julia, „Raja-leidja keskustel on kohustus aastani 2013 pakkuda kõigile lõpuklassidele kahetunnist loengut, veerandile lõpuklas-side õpilastest personaalset nõustamist, samuti grupi-nõustamist. Me saame oma ülesannet palju paremini täita, kui klassijuhatajad tulevad meile appi, korraldades kohtumisi õpilastega.“ Karjäärispetsialistid teevad õpilastega erinevaid grupitöid ja mängivad arendavaid või suunavaid mänge, mis tutvustavad erinevaid ameteid.

„Olen ise olnud klassijuhataja ja ma isegi ei teadnud, et selline teenus on olemas. Kui oleks teadnud, et profid võivad aidata mul klassijuhatajatunde planeerida, oleksin palju aega kokku hoidnud ja tulemus oleks olnud kvaliteetsem,“ tunnistab Julia. Ta kutsub klassijuhatajaid üles julgelt pöör-duma kohalike Rajaleidja keskuste poole. Tartu KHK karjää-rispetsialistid astuvad ise sammukese klassijuhatajatele lähe-male, käies läbi võimalikult paljud klassijuhatajatele mõeldud koosolekuid koolides.

„Karjääriplaneerimine on koolis kohustuslik teema ja on loomulik, et klassijuhataja pöördub selle teema läbiviimiseks meie poole,“ ütleb Julia, „klassijuhatajad võiksid näha, et meie olemasolu on nende jaoks võimalus, kuidas keegi teine teeb suure osa nende tööst ära.“

Millist abi võivad Rajaleidja keskused pakkuda?Erinevad keskused pakuvad erinevaid teenuseid. Näiteks Tartu KHK nõustamiskeskus pakub karjäärinõustamist noortele vanuses kuni 26 eluaastat, karjääriinfoloenguid, töötubasid, õppekäike, kutsealast eelkoolitust ja ka erine-vaid üritusi. Lisaks sellele hallatakse noorte tööportaali Firstjob.ee.

Teenuste tellimise kohta saab rohkem infot keskuse kodu-lehelt (khk.ee/noustamine/teenused).

Tartu keskus on aidanud korraldada näiteks töövarjupäevi, karjäärilaagreid, pidanud koolides loenguid erinevatel teemadel.

Saamaks teada, milliseid võimalusi on teistes piirkondades, soovitame pöörduda maakondlikesse Rajaleidja keskus-tesse. Kiika Rajaleidja portaali: rajaleidja.ee/karjaariabi.

Suurem osa teenustest on tasuta – keskused on kohustatud teenuseid pakkuma 7-26 aastastele noortele ja on selleks valmis klassijuhatajatega koostööd tegema.

Liis Kängsepp,

ajakirjanik

7

Õpilase karjäärivalikud Rajaleidja.ee abilÕpetaja on inimene, kellega õpilane igapäevaselt suhtleb ning suure tõenäosusega ka oma tulevikuplaanidest räägib. Siinkohal ongi oluline teada esmaseid infoallikaid, millele viidata ja kuhu õpilasi suunata.

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse arendatav karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja on loodud just selleks, et oleks olemas täpne ja objektiivne ülevaade kõigest, mis puudutab elukutsevalikut.

Mida kasulikku võiks noortele Rajaleidjast soovitada?

Noortel on võimalik ennast tundma õppida lahendades Rajaleidja erinevaid teste ja töölehti. Lisaks saab õpilane ajakohast teavet töömaailma ja õppimisvõimaluste kohta. Õpilased saavad Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ning Rajaleidja kaudu leitavast kutseharidus.ee portaalist otsida sobivat kooli erialade kaupa. Tasub teada, et kooli sisseastumisinfo juurde viivad andmebaasides ka otselingid. Ametikirjelduste andmebaas sisaldab üle 200 kirjelduse, mida ilmestavad ka fotod ning videod.

Lisaks leiab Rajaleidjast infot riigieksamite aegade, ettevalmistuskursuste, materjalide ning lahtiste uste päevade, sündmuste ja konkurside kohta. Kompaktselt ja ülevaatlikult on esitatud ka välismaal töötamise ja õppimise temaatika. Kui noor ei leia siiski vajalikku, saab alati Rajaleidjale saata oma infopäringu, millele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.

Midagi ka konkreetselt õpetajatele?

Rajaleidja suunaja osas on eraldi alajaotus ka õpetajatele ning karjäärikoordinaatoritele. Õpetajad leiavad sealt mitmeid praktilisi näidis- ja abimaterjale erinevates ainetundides läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ õpetamise toetuseks.

Näiteks on Rajaleidjast võimalik leida kaheksa erineva (ajalugu, eesti keel ja kirjandus, füüsika, geograafia, inglise keel, keemia, loodusõpetus ja ühiskonnaõpetus) õppeaine töölehed, mida õpilased saavad tunnis täita . Nendes on ka suunavaid küsimusi aruteluks õpilase oskuste ja huvide, edasiõppimisvõimaluste, ametite, erinevate tööde sisu ja ülesannete jms sarnaste teemade üle. Leiab ka grupitöö juhendeid tunnis mängude, simulatsioonide vms läbiviimiseks.

Õpetajatele on mõeldud ka grupitööde kogumik “Vaatame koos tulevikku” ning ideekogumik “Tööalane karjäär ja selle kujundamine”. Grupitööde kogumik sisaldab rühmatöid, loovülesandeid ja mänge, mis on mõeldud peamiselt põhikoolile., kuid samas võivad sihtgruppi kuuluda ka vanema kooliastme õpilased . Ülesande

kirjeldustele on lisatud soovitusi õpetajale – missuguse õppeaine raames teemat käsitleda ja missuguseid võimalusi see töö veel pakub.

Ideekogumikus on koondatud ideed, mis hõlbustavad üldoskuste, läbiva teema ning õppeainete tervikliku käsitluse saavutamist. Õpetajate tähelepanu suunatakse teemadele, mis on tema aines otsesemalt või kaudsemalt seotud õpilase elukutse- ja karjäärivalikutega.

Kati Raudsaar,

Sihtasutus Innove, Rajaleidja koordinaator

Mida arvavad noored ja õpetajad Rajaleidjast?

• Erki (19)

Esimest korda kuulsin Rajaleidjast põhikooli lõpus, kui ma arvasin, et mul on mu haridustee vähemalt kuni 25. eluaastani paigas. Kuid gümnaasiumis kõik muutus ja tulevik muutus üha ebakindlamaks. Surfasin netis ning just Rajaleidja portaalist sain ma mõtte, et miks mitte minna mõneks ajaks välismaale. Ja nüüd õpingi Taanis! Rajaleidja on ainuke normaalne portaal, kust saab asjalikku informatsiooni selle kohta, mida edasi teha ning kuidas.

• Marike Uusjärv, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õppealajuhataja, inimese- ja karjääriõpetuse õpetaja ning kooli karjäärikoordinaator.

Olen kasutanud Rajaleidjat ise karjääriõpetuse valikaine tundide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja õpilastele kodutööde andmisel. Olen suunanud õpilasi tegema seal teste ning infot otsima kas kaaslastele ettekannete tegemiseks või muuks huvipakkuvaks. Kõrgelt hindan töömaailma osa ja ametite andmebaasi.

• Sirli Kriisa, Türi Ühisgümnaasiumi, karjääriõpetuse õpetaja. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjäärinõustaja, 2011. aasta parim karjäärinõustaja

Koolitöös on suurepärane kasutada Rajaleidja ametite andmebaasi ning noore alajaotust „Kus õppida?“. Maakonna karjäärinõustajana käin tihti koolides klassijuhatajatele ja lapsevanematele loenguid pidamas. Pea igal loengul ja koolitusel puutun kokku nendega, kes ei ole Rajaleidjast midagi kuulnud. Seepärast pean väga oluliseks Rajaleidjale viidata või veel parem – mõne praktilise tegevusega seda tutvustada. Näiteks käsitlesime klassijuhatajate koolitusel teemat „Kuidas otsida tööd?“. Rajaleidja selged ja konkreetsed juhendid olid mitmele klassijuhatajale uudiseks. Edaspidi oskavad nad juba ise noori nendele lehekülgedele juhatada.

* Rajaleidja portaali arendamist ja haldamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Väljaandja: SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus, ktk@innove.ee, 735 06978