AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

3
MYTH – REALITY – WIDELY-HELD VALUE A TOOL TO DESIGN CAMPAIGNS =========================================================== AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI FERRAMENTA ATU DEZENIA KAMPANIA Ita halo eisersizu/pratika ida ne’e atu ajuda ita nia “knua” Klasifikasaun (klasifika isu tuir klase) uja valores nebe ema barak kaer iha sosiadade nia laran atu dezenia lia menon stratejia ba ita nia kampania. Durasaun planeadu: 75 minutu. Finalidade Atu aranja esforsu baziku hodi halao mensajen efektivu konaba mudansa sosial. Atu ajuda lalaok stratejia kampania uja influensia mai husi valores nebe ezisti (ou prinsipiu as liu) nebe ema barak halao iha sosiadade nia laran (ou setores importante nebe ita buka atu influi). Atu hetan realidade nebe iha sinal tristi subar an iha ideas ho tendensaun falsu mosu husi poder tuir sistema valor nebe iha tendensaun rasik. Atu ajuda oinsa dezenia rasik slogan, eisteitmentu publiku, serviso emprensa, nss. Nune’e sira “koalia” ba sira nebe sente laiha movimentu ho lingua movimentu babain. MATERIAIS NEBE PRESIZA Surat tahan boot ida nebe preparadu (bele tau ho nia pozisaun ulun ba ain ou bele tau husi liman sorin karuk ba sorin los) uja liafuan "Aiknanoik - Realidade - Valor" Surat tahan mutin bain-bain no lapijera ba ema ida-ida. Surat tahan boot no lapijera kaneta nebe iha barak, diak liu tan ETAPA 1.ESPLIKASAUN (Minutu 10) Esplika uja liafuan rasik konaba eisersizu ou pratika nebe atu halao. Esplika mos konaba baze ou fundamentais konaba topiku lisaun nian Aiknanoik ne’e hanesan idea ou asumsaun ida (dala ruma reinforsa husi media ou grupu nebe iha poder boot) nebe servi atu hasubar ou rasionaliza situsaun ida nebe labele atu simu. Fo ezemplu ida ka rua husi surat tahan iha ona (ou bele husi buat nebe ita hatene). Realidade ne’e diferente husi aiknanoik. Realidade ne’e buat ida nebe sai malorek ba ema nebe moris iha naha todan nia okos, Aiknanoik subar realidade ne’e ba restante populasaun nian (aiknanoik uja atu hakalma populasaun) ou tendensaun. Husi aiknanoik ne’e, realidade dala ruma hatudu buat nebe hamoe ema, tamba ne’e maka ita atu muda buat hirak ne’e. Fo ezemplu ida ou rua husi surat tahan (ou husi ita rasik) Kuandu ita hatene ona Valores Komum Nebe eziste ne’e mai husi nebe Ita presiza haksumi ita nia liamoenon iha valores hirak ne’e nia laran liu-liu ba iha tendensaun ou setores populasaun nian nebe ita atu influi. Kuidadu katak buat nebe Ativista sira halao iha ne’e koalia konaba valor nebe ezisti nebe hetan komprensaun ona husi no ita nia tia, tiu, ita nia bijinu ou ita nia ema babain sira., laos koalia konaba ideas no linguajen. Wain hira koalia konaba valores hirak ne’e tenke komprende ho didiak no ho esplikasaun nebe klean. Valores komum nebe ezisti maka hatudu mai ita influensia forte.

description

This is the "Myth, Reality, Value" training tool in Tetum.

Transcript of AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

Page 1: AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

MYTH – REALITY – WIDELY-HELD VALUE A TOOL TO DESIGN CAMPAIGNS

=========================================================== AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

FERRAMENTA ATU DEZENIA KAMPANIA

Ita halo eisersizu/pratika ida ne’e atu ajuda ita nia “knua” Klasifikasaun (klasifika isu tuir klase) uja valores nebe ema barak kaer iha sosiadade nia laran atu dezenia lia menon stratejia ba ita nia kampania. Durasaun planeadu: 75 minutu. Finalidade

Atu aranja esforsu baziku hodi halao mensajen efektivu konaba mudansa sosial. Atu ajuda lalaok stratejia kampania uja influensia mai husi valores nebe ezisti (ou

prinsipiu as liu) nebe ema barak halao iha sosiadade nia laran (ou setores importante nebe ita buka atu influi).

Atu hetan realidade nebe iha sinal tristi subar an iha ideas ho tendensaun falsu mosu husi poder tuir sistema valor nebe iha tendensaun rasik.

Atu ajuda oinsa dezenia rasik slogan, eisteitmentu publiku, serviso emprensa, nss. Nune’e sira “koalia” ba sira nebe sente laiha movimentu ho lingua movimentu babain.

MATERIAIS NEBE PRESIZA

Surat tahan boot ida nebe preparadu (bele tau ho nia pozisaun ulun ba ain ou bele tau husi liman sorin karuk ba sorin los) uja liafuan "Aiknanoik - Realidade - Valor"

Surat tahan mutin bain-bain no lapijera ba ema ida-ida. Surat tahan boot no lapijera kaneta nebe iha barak, diak liu tan

ETAPA 1.ESPLIKASAUN (Minutu 10)

Esplika uja liafuan rasik konaba eisersizu ou pratika nebe atu halao. Esplika mos konaba baze ou fundamentais konaba topiku lisaun nian

Aiknanoik ne’e hanesan idea ou asumsaun ida (dala ruma reinforsa husi media ou grupu nebe iha poder boot) nebe servi atu hasubar ou rasionaliza situsaun ida nebe labele atu simu. Fo ezemplu ida ka rua husi surat tahan iha ona (ou bele husi buat nebe ita

hatene). Realidade ne’e diferente husi aiknanoik. Realidade ne’e buat ida nebe sai

malorek ba ema nebe moris iha naha todan nia okos, Aiknanoik subar realidade ne’e ba restante populasaun nian (aiknanoik uja atu hakalma populasaun) ou tendensaun. Husi aiknanoik ne’e, realidade dala ruma hatudu buat nebe hamoe ema, tamba ne’e maka ita atu muda buat hirak ne’e.

Fo ezemplu ida ou rua husi surat tahan (ou husi ita rasik) Kuandu ita hatene ona Valores Komum Nebe eziste ne’e mai husi nebe Ita

presiza haksumi ita nia liamoenon iha valores hirak ne’e nia laran liu-liu ba iha tendensaun ou setores populasaun nian nebe ita atu influi. Kuidadu katak buat nebe Ativista sira halao iha ne’e koalia konaba valor nebe ezisti nebe hetan komprensaun ona husi no ita nia tia, tiu, ita nia bijinu ou ita nia ema babain sira., laos koalia konaba ideas no linguajen. Wain hira koalia konaba valores hirak ne’e tenke komprende ho didiak no ho esplikasaun nebe klean. Valores komum nebe ezisti maka hatudu mai ita influensia forte.

Page 2: AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

MYTH – REALITY – WIDELY-HELD VALUE A TOOL TO DESIGN CAMPAIGNS

===========================================================

Hanesan Alternativa ida, parese Iha prinsipiu as nebe ita bele dada besik. Perguntas maka ne’e Iha duni ka lae prinsipiu hirak ne’e atu ita husu ba povu hodi fosai, atu troka ba buat nebe sira rasik hakarak?

Fo ezemplu ida ka rua nebe hakerek ona iha surat tahan (ou bele fo husi pontu balu nebe ita rasi hatene).

Esplika katak kada ainanoik bele iha realidade ida depois iha mos valor ida. Lalika kahur aiknanoik hirak ne’e hamotuk, idepois hare’ took ba iha pontu realidade tomak, idepois lista pontu valores nebe iha. Ferramenta ida ne’e sei atu uja ho sistematiku, liu-liu uja Aiknanoik- Realidade no Valores komum nebe ezisti iha tempu nebe hanesan.

2.Servisu Individual Minutu 15

Anunsiu katak agora ita sei servisu individualmente konaba Aiknanoik-Realidade no Valores nian nebe sai parte hanesan ferramenta ba dezenia atu halao kampania.

Husu ba ema ida-ida atu hanoin konaba isu espesifiku nebe sira hakarak atu

servisu ba, maibe refere liu ba isu nebe spanduka ona konaba isu komunidade. Fo ezemplu ida ou rua, kuandu bele, konaba isu espesifiku refere ba isu

importante komunidade nian. Pruezemplu, kuandu ita iha "Knua dia 8 de Marsu" konaba asuntu Feto nia

direitu, ita sei hakarak atu aiknanoiza violasaun seksual ("feto sira nebe hatais ropa “sexy” husu konaba ida ne’e") ou konaba barlaque ("feto sira sei la mate tamba buat ne’e").

Hato’o ba partisipante sira katak sira iha minutu sanolu atu halo serviso konaba sira rasik nia ferramenta dezeniu kampania. Husu sira atu hakerek isu nebe sira hili tiha ona no atu produs fali surat tahan nebe iha kop ho liafuan Aiknanoik-Realidade-Valor. Hatene tuir katak partisipante sira iha asesu ba lapijeira no surat tahan. Lao hakbesik ba partisipante nebe halao dadaun ezersizu, no koko responde

perguntas kuandu partisipante sira hato’o iha grupu nia laran.

3. Grupu Kiik Tolu 20 min Tuir mai, husu partisipante atu forma grupu kiik tolu ou hat atu fahe informasaun

ho debate klean konaba sira nia servisu (maijomenus minutu 10). Dehan mos ba sira katak idepois sesaun ne’e, entre sira rasik, hili isu espesifiku

ida husi isu hirak nebe sira hato’o ba malu atu prezenta fali iha grupu bo’ot nia laran.

Dehan mos ba sira katak sira livre atu taes Aiknanoik-Realidade-Valor no sei bele prezenta ba iha grupu. Husu sira atu hili ema ida husi sira nia grupu nudar presenter.

Aranja ou fahe surat tahan mutin boot ba kada grupu kiik no husu sira katak ezemplu nebe sei rai hela atu hakerek iha surat tahan boot nia laran, hodi hato’o mos iha grupu nia laran.

4. Whole group report back and discussion 30 min

Page 3: AIKNANOIK - REALIDADE – VALORES KOMUM NEBE EZISTI

MYTH – REALITY – WIDELY-HELD VALUE A TOOL TO DESIGN CAMPAIGNS

===========================================================

Wain hira tempu remata (ou ita hare kuandu grupu kiik hirak ne’e balu hare ba kolen ona halo diskusaun), husu ba sira nia grupu atu fila hodi halo relatorio ikus.

Husu ba kada grupu atu tama ba oin no prezenta sira nia rezultadu diskusaun konaba Aiknanoik, Realidade no Valor nebe sira hili.

Hatuir nafatin diskusaun balu, atensaun mos ba tempu atu hatene lolos katak grupu tomak iha tempu naton atu diskuti ba malu.

Kuadu ita hakarak (no iha tempu ekstra), husu partisipante sira oinsa sira hanoin fila fali ferramenta ne’e bele sai lisaun diak no vale duni. 1

1Ferramenta ida ne’e mai husi Bill Moyer, Ativista Americana (US), iha tempu kleur liu ba servisu ho Movimentu Direitu Sivil Martin Luther King nian, Movimentu Anti-Nuclear no Movimentu Sosial seluk iha Stadu Unidus. Ezersizu ida ne’e adapta husi Philippe Duhamel nebe servisu ba Projeitu Workhop Treinamantu Rejional Azia konaba Tatika Foun iha Thailand (2005), uja informasaun husi George Lakey (Terinamentu ba Mudansa Ita sei bele lori fali ezersizu ida ne’e atu ajuda ita nia organizasaun hodi halo dezenu kampania ida ba mudansa nebe ita hakarak, ajuda mos hodi hataes lalalok serviso organizasaun nian no oinsa hato’o mensajen liu husi influensia nebe oferese husi Valor Comum nebe Ezisti, ou valor nebe ema barak sei kaer metin.