1. Sissejuhatus

1.1 Õiguse funktsioonid ühiskonnas

Õigus on sotsiaalne kord ja reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Inimeste vahelisi suhteid reguleerib veel tava ja moraal. Vahe seisneb selles, et tava ja moraali reeglite puhul antakse hinnang ühiskonna teiste liikmete poolt.

Õigust saab eristada tavast ja moraalist sellega, et õigus on kehtestatud riigi poolt ja õigus reeglitest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõuga- kohus, politsei jne.

Esimesi õigusega seotud nähtusi on olemas juba sellest ajast, kui need polnud veel üleskirjutatudki.

Õiguse ajalugu jaguneb kahte perioodi:1. kirjutamata õiguse periood ehk ius non scripturn 2. kirjutatud õiguse periood ehk ius scripturn (nt manu S-D, Rooma õigus, Corpus IURIS

CIVIKIS)

Rooma õigus on meile kõige tähtsam- meie õigusalged pärinevad sealt.

Õiguse idee koosneb kolmest osast:1. õiglus 2. õiguslik garanteeritus 3. eesmärgi pärasus

Õiglus- on filosoofia kategooria ja õigusega on seotud niipalju, et õigus on õiglane. Õigus ei ole alati õiglane. Tähtsaks küsimuseks on, kelle suhtes õigus peaks õiglane olema?! Õiguslik garanteeritus- ehk õiguse kindlus. Õigus peab olema kindlate reeglite järgi ja õigusaktid üleskirjutatud eesti keeles. Eesmärgi pärasus- riik õiguse kehtestab ja normide üle täitmise kontroll on samuti riigi käes.

1.2 Õiguse põhimõisted

Õigust mõistame kahes mõttes:Õigus on riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumise reeglite kogum. Õiguse järgimine tagatakse riiklike sunnivahenditega. Seda nimetatakse objektiivseks õiguseks. Õigus on õigus subjektile kuuluv ja objektiivsest õigusest tulenev õigustus oma huvide realiseerimiseks. Seda nimetatakse subjektiivseks õiguseks.

Õigusnorm on üldkohustuslik käitumise eeskiri määratlemata isikule ja õigusnorm kehtib kahes mõõtmes:

kehtib ajas kehtib ruumis

Ajas- kõik seadused ei oma tagasiulatuvat jõudu.Ruumis- õigusakt on seotud kindla territooriumiga.

Õigussuhe- on õiguslikult reguleeritud isikute vaheline suhe ja õiguste subjekt on isik, kes selles õigussuhtes osaleb ja see subjekt võib olla:

Juriidiline isikFüüsiline isik

1

1.3 Suuremad õigussüsteemid/õigusperekonnad

Mandri-EuAngle-AmeerikaIslami, hinduistlik, judaistlikKaug-Ida, Aafrikasotsialistlik

On olemas kaks suuremat õigussüsteemi:Anglo-Ameerika õigusüsteem ehk common law ehk case law Mandi-Euroopa õigussüsteem

Vahe seisneb selles, et Anglo-Ameerika õigussüsteemi puhul on aluseks varasem kohtulahend. Kohtuotsuse langetavad vandemehed ning nad teevad seda oma äranägemise järgi. Kohtunik määrab ainult karistuse. Anglo-Ameerika süsteem sai alguse Suur-Britanniast.

Mandri-Euroopa õigussüsteemis õiguse mõistmise aluseks on kirjutatud õigus ning nad on alluvus vahekorras. Mandri-Euroopas otsustati pärast keskaega hakata kasutama rooma õigust. Mandi-Euroopa süsteem jaguneb veel kaheks:

Prantsuse ehk romaani perekond Saksa ehk germaani perekond

Prantsuse süsteemi aluseks on tsiviilkoodeks:IsikudAsjadHagi

Saksa süsteemi tsiviilõigus jaguneb 5 ossa:AsjaõigusVõlaõigus Pärimisõigus Perekonnaõigus Üldosa

Prantsuse süsteemi kuulub Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Hispaania, Holland jne.Saksa süsteemi kuulub Saksamaa, Austria, Kreeka, Türgi, Jaapan, Skandinaavia riigid, Eesti jne.

1.4 Õigusvaldkonnad

Jaotuse aluseks on vana-roomas väljakujunenud õigussüsteem:Avalik õigus- kehtestatus avalikes huvides Eraõigus- see õigusnorm on kehtestatud erahuvides ehk üksikisiku huvides.

Subjektiivne teooria- avaliku õigusega on tegu siis, kui suhted on alluvas vahekorras. Üheks suhte pooleks on riik. Eraõiguslikes suhetes on isikud võrdsed.

Õigusharude liigitus:

Avalik õigus:Rahvusvaheline õigus Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus

2

Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus SotsiaalõigusTööõigus

Eraõigus:Tsiviilõigus

Võlaõigus AsjaõigusPerekonnaõigusPärimisõigus

Kaubandus- ja majandusõigusÜhinguõigusVäärtpaberiõigus Pangandusõigus AutoriõigusKonkurentsiõigus Tarbijakaitseõigus

Tööõigus

- Põhiseadus, Seadus, Õigusaktid, Riigiteataja

1.5 Õigusallikad

Kõige tähtsam on seadus- see võetakse vastu riigikogu poolt.

Referendumile ei saa panna:Laenu võtmise küsimust Riigi kaitsega seotud küsimusi Eelarvega seotud küsimusi

Seadus jõustub sellel kuupäeval, mis on seaduses kirjapandud. Muidu kehtib 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seadus ehk presidenti akt. Seadusele kirjutavad alla riigikogu esimees ja minister.

Riigikogu ei saa kokku tulla kui:Riigis on väljakuulutatud eriolukord Välja on kuulutatud sõjaolukord Erakorraline seisukord ( maksimum 3 kuud )

Üldakt on seadus Üksikakt on otsus

Presidendi üksikakt on otsus ja otsusega president kuulutab välja seadused ja nimetab isikuid ametisse. Presidendi käskkiri on seotud presidendi kantseleiga.

Vabariigi valitsuse õigusaktid on: Määrus Korraldus

Määrus antakse seaduse alusel. Jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

3

Üksikakt on vabariigi valitsuse kohaselt korraldus. See jõustub allakirjutamise päeval.

Ministri üldaktiks on määrus ja üksikaktiks on käskkiri. Määrust saab kehtestada ainult minister, kes juhib ministeeriumit.

Maavanemal on üksikakt ehk korraldus. Kohaliku omavalitsuse aktid:

Volikogu- üldaktiks määrus ja üksikaktiks otsusVallavalitsus- üldaktiks määrus ja üksikaktiks korraldus.

Euroopa-Liidu õigusaktid:1. lepingud

rooma lepingmaastriti leping amsterdami leping nice leping / lissaboni leping?

2. määrus- on kehtiv kõikides liikmesriikides 3. direktiiv- soovituslik dokument.

Õigusaktide tekstide kogum ehk Riigi Teataja.Riigi Teataja Struktuur:

RT I- Riigi Teataja I osa – seadused, määrused RT II- Riigi Teataja II osa- välissuhted, rahvusvahelised lepingud RT III- Riigi Teataja III osa- riigikohtu lahendid RTL- Riigi Teataja Lisa- ministri määrused, presidendi määrused, valitsuse korraldused

Näide seaduse puhul- kuidas on kirjas Riigi Teatajas:RT I, 2004, 4, 13

2004- aasta4- RT väljaande number 13- seaduse konkreetne number

Õiguse tõlgendamine:Alati tuleb lähtuda kõrgemal seisva akti aluselÜldnormide ja erinormide lahendamine- üldnorm ehk üldseadus, erinorm ehk eriseadus. Ajaline kehtivus. Kehtib kõige hilisem tekst.Teatud küsimusi ei ole seaduses.

Täpselt reguleerimata või ei ole üldse reguleeritud, siis lähtutakse analoogiast.On olemas kaks analoogiat:

Seaduse analoogiaÕiguse analoogia

Seaduse analoogia- kui puutume kokku teatud küsimusega, mis ei ole reguleeritud teatud seaduses, kuid on reguleeritud teises analoogses seaduses. Õiguse analoogia- tuleb võtta aluseks, kas on tegemist avalik õigusega või eraõigusega ning käituda vastavalt sellele.

4

2. Tsiviilseadustiku üldosa

2.1 Füüsilised isikud

Tsiviilseadustiku üldosa seadus kehtestab hulga seadusi, mida kasutatakse tsiviilõiguses. Tsiviilseadustiku üldosa seadusest saame teada, kes on õigussuhete subjektid ehk isikud.

Isikute liigid:Füüsilised isikud ehk inimesed Juriidilised isikud

Õigussuhtes inimest iseloomustab 2 võimet;ÕigusvõimeTeovõime

Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi ja õigusvõime on olemas kõikidel inimestel ja õigusvõime on piiramatu. Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.

Teovõime on piiratum võime. Teovõime iseloomustab isiku võimet teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Teovõime on seotud eaga. Teovõime tekib, kui isik saab 18 aastaseks. Piiratud teovõimega isikud on:

Alaealised Täiskasvanud isikud- kuid kellel on nõrgamõistuslikkuse tõttu piiratud teovõime. Inimese saab teovõimetuks kuulutada vaid kohus.

Alaealised jagunevad veel:Kuni 15 aastased- kohus võib teovõimet laiendada Kuni 7 aastased- võib sooritada ühepoolseid tehinguid teatud tingimustel

Otsusevõimetu võib olla teovõimega mõistuse juures isik, kui ta mingi ravimi vm asjaolu olemasolul ei saa aru oma tegudest.

Füüsilisi isikuid iseloomustab veel:ElukohtTegevuskoht

Elukoht on vald või linn, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tegevuskoht on kas elukoht või kus ta füüsilise isikuna tegutseb.

5

2.2 juriidilised isikud

Juriidilised isikud jagunevad kaheks:Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud seaduse alusel ja erahuvides ja loomise aluseks on vastava liigi kohta käiv seadus. Nendeks on täisühing, usaldusühing jne. Nende õigusvõime algab vastavasse registrisse kandmisega ja lõppeb registrist kustutamisega. Äriühingute register on äriregister. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nendeks on riik, kohalik omavalitsuse üksus jne.

Avalik-õiguslik juriidilised isikud jagunevad veel:Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendusedAvalik-õiguslikud asutused Avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid

Need algavad seaduses kehtestatud ajal ning lõppevad seaduses kehtival ajal. Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht pannakse paika selle järgi, kus asub juhatus.

Tähtis on veel vahet teha, mis on:TähtaegTähtpäev

Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on määratud õiguslikud tagajärjed. Tähtaja määramise aluseks on:

AjaühikSündmus

Ajaühikuks on aastad, kuud, nädalad jne. Sündmus on kindlalt ära määratletud.

Tähtaja arvutamisel on:Üldkehtivad reeglid- algab järgmisel päeval pärast kalendripäeva või sündmust, millega see määratakse.Erandid- seaduses või lepingus võib kasutada ka erinevat tähtaja arvutamise süsteemi, kuid sel juhul peab see olema täpselt määratletud lepingus või seaduses.

Tähtaeg lõppeb tähtpäeval. Erandiks on tähtpäeva saabumine laupäevale või pühale, siis langeb see esmaspäeva peale, kui ei ole lepingus kirjas teistmoodi.

3. Asjaõigus

Asjaõiguse puhul on kaks tähtsat küsimust:Mis on asiKuidas liigitatakse

Asjad jagatakse kaheks:Kinnisasjad Vallasasjad

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa. Kinnisasja juurde kuulub kõik, mis on sellel maatükil.Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.

Asi on kehaline ese.

6

Omandiõigus:

Omand- isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Ainult omanikul on õigus asja:Vallata Kasutada Käsutada

Omand jaguneb:Ainuomandiks- ainult 1 omanik Ühine omand- asjal on mitu omanikku

Ühine omand jaguneb veel:KaasomandÜhisomand

Kaasomandi puhul on tegu sellise olukorraga, kus omanikud ühiselt kasutavad asja ning see on nende vahel mõtteliselt ära jaotatud. See on lepinguga paika pandud. Ühisomand on abikaasade ühisvara, sel tingimusel, et see on abielu vältel soetatud vara. Abieluvara leping- jaotatakse vara vastavalt lepingule. Piiratud asjaõigusega on seotud pandiõigus. Kui on tegemist kinnisasja pantimisega, siis on tegu kinnispandiga. Vallaspandi puhul panditakse vallasaja näiteks:

Registerpant ( auto )Väärtpaberipant Kommertspant Käsipant

4. Äriühinguõigus

Äriühingute liigid:Täisühing (TÜ)Usaldusühing (UÜ)Osaühing (OÜ)Aktsiaselts (AS)Tulundusühistu

Füüsilisest isikust ettevõtja:

Plussid:Puudub vajadus omada äripartnerit Odavus Vähe formaalsusi Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus

Miinused:Piiramatu vastutus

7

Registreerimise kohustusSotsiaalmaksu avansiline tasumine

Aktsiaselts:

Ainuaktsionäri otsuseks nimetatakse üldkoosolekut, kui on olemas ainult üks töötaja.

Kui on rohkem, kui 100 aktsionäri, siis kuulutuse üldkoosoleku kohta panna ajalehte.

Nõukogu funktsioonid:PlaneeribKorraldab juhtimist Järelvalvet juhatuse tegevuse üle

Nõukogu õigused:Nõukogul on õigus nõuda teavet aktsiaseltsi majandustegevuse kohta, vähemalt 1 kord nelja kuu jooksul Õigus nõuda juhatuselt tegevus aruannet Nõukogu võib tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidegaNõukogu võib kontrollida füüsiliselt aktsiaseltsi vara olemasolu.

Nõukogu liikmed aktsiaseltsi ei esinda, kuid on ka erandid.

Erandid:Nõukogu liige esitleb aktsiaseltsi siis, kui juhatuse liige on andnud volikirja selle ühekordse tehingu puhulJuhul, kui tehinguid tehakse juhatuse ja nõukogu vahel- näiteks juhatusliikme lepingu sõlmimine, kui tahetakse juhatuse liikmelt midagi osta või müüa, kui juhatus liige läheb kohtu alla.

Nõukogu liikmetel on rida kohustusi:Lojaalsus kohustus Informatsiooni hoidmise kohustus

Keelud:Konkurentsi keeldLaenu keeld (aktsiaselts ei tohi nõukoguliikmele laenu anda ega käendajaks olla)

Nõukoguliikmete nimetamine ja nõuded:Volituste aeg on 5 aastat Minimaalne nõukoguliikmete arv on 3Nõukoguliikmed nimetab ja kutsub tagasi aktsionäride üldkoosolek

Nõukoguliikmeteks ei tohi olla:Piiratud teovõimega isik või teovõimetuJuhatuse liigeProkurist Isik, kellel on seadusega keelatud olla ettevõtja Kes on pankroti võlgnik

8

Nõukogu liikmeid võib tagasi kutsuga päevapealt. Nõukogu liikmel on suur vastutus ja kui nad on tekitanud oma otsustega kahju, siis nad vastutavad selle kahju eest kogu oma isikliku varaga. Solidaarne vastutus- st, et nõude saab pöörata iga liikme vastu summa täis ulatuses.

1 kord kolme kuu jooksul peab nõukogu kokku tulema. Kirjateel saab väiksemaid küsimusi arutada, kui see on põhikirjas kirjas. Kuid sellega peavad kõik nõus olema- aktsionärid ja nõukoguliikmed.

Juhatus ehk tegevjuhtkond:

Põhi funktsioonid:Aktsiaseltsi tegevuse juhtimine Esindamine

Juhatuse kohustused:Üldkoosolekute kokkukutsumine Aktsiaseltsi majandustegevusest ülevaate andmine nõukogule

Juhatusliikmete kohustused ja keelud on samad, mis nõukoguliikmetel.

Juhatusliikmete arvu seadus ette ei kirjuta. Kui juhatuses on ainult 1 liige, siis on tegu juhatajaga, 2 ja enama puhul on tegu juhatuse liikmetega. Juhatuseliikmed on kõik võrdsed. Juhatuse tegevuse juhtimine on juhatusesimehe ülesanne. Volitus aeg on 3 aastat.

Juhatusliikmete piirangud on analoogsed nagu nõukoguliikmetel:TeovõimetuPankroti võlgnikIsik, kes ei tohi olla ettevõtja juhatuse liige ei tohi olla nõukoguliige pooled juhatuse liikmed peavad omama elukohta Eestis või EFTA liikmesriikide territooriumil või Sveitsis.

Kõikidel juhatuseliikmetel on esindusõigus aktsiaseltsi nimel. See peab kirjas olema äriregistris. Sellist juhatuse liiget pole, kellel pole õigus kuhugi alla kirjutada. Võib olla, et ühe liikme allkiri kehtib ainult koos teise liikme allakirjaga.

Juhatuseliikmed vastutavad kahju eest solidaarselt.

Juhatuseliikmed ja nõukoguliikmed ei ole töötajad ja temaga sõlmitakse juhatusliikme leping või nõukoguliikme leping. Kui juhatuse liige lahti lastakse, siis tema töötuks ei loeta, sest tema pole töötuskindlustus maksu tasunud.

Osaühing:

Osanikud teevad kõige tähtsamaid otsuseid.

Osanike koosolek kutsutakse kokku kui:Majandusaasta aruande kinnitamineOsaühingu neto vara on vähenenud – alla 50% osakapitalist või alla 40 000.-Kui nõukogu nõuab koosolekut Kui seda nõuavad osanikud, kelle käes on 1/10 osakapitalist

9

Kui seda nõuab audiitor

Ainuosaniku otsus, kui osanikke on ainult 1.

Kirjateel saadetud hääletusega on nii, et kui isik ei saada oma hääletustulemust tagasi, siis loetakse, et ta hääletab vastu.

Osaühingu juhatuse funktsioonid:Juhtimine Esindamine

Kui osaühingul on nõukogu olemas, siis peab ta nõukogule:Esitama majandus aruandeTeatama majandusliku seisu halvenemisest

Kui nõukogu puudub, siis ei ole kohustuslik kokku tulla kindla aja tagant, vaid nii nagu on kirjas põhikirjas.

Millal tuleb teatada halvenevast majanduslikust seisukorrast:Põhikirjas on kirjasOsanike otsusJuhatuseliikme lepingus on see kirjas

Juhatuseliikmete arv pole kindlaks määratud.

Osanike poolt valitakse juhatuse esimees, kui ei olemas nõukogu.

Põhikirjas võib laiendada nimekirja, kes ei või olla juhatuseliikmeteks ja nõukoguliikmeteks, kuid see ei tohi olla seotud usuliste tõekspidamistega, rassiga, soolise erinevusega jne.

Äriregister

Äriregister koos äriseadustikuga hakkas jõustuma aastal 1995. Eesti Ettevõtete Register oli enne seda.

EER põhiprobleemideks oli: EER-il ei olnud õiguslikku tähendust Toimus palju isetegevust- kuna igas maakonnas oli register olemas, kuid kõik tõlgendasid

seda nii nagu nemad aru said.

Register tegutseb kohtu juures- see on äriregistri tunnus.Äriregistris töötavad 3 liiki kohtuametnikud:

Kohtuniku abid Registri sekretärid Tehnilised sekretärid

Eestis äriregister tegutseb: Tallinna Linnakohtu juures Tartu Maakohtu juures Lääne-Viru Maakohtu juures

10

Pärnu Maakohtu juures

Registrid jagunevad: Äriregister Mittetulundusühingud ja sihtasutuste register Kommertspandi register Laevakinnistusraamat

Keskandmebaasi aadress: www.eer.ee

Äriregister koosneb 3 osast:1. registri kartoteeg:

A-sellised äriühingud, mis on täis vastutusega- täisühing, usaldusühing, FIE B- piiratud vastutusega ühingud- OÜ, AS, tulundusühistu

2. äritoimik ehk avalik toimik- seal on rida dokumente, näiteks majandusaasta aruanded3. kinnistoimik ehk registritoimik- dokumendid, mis on seotud kirjavahetusega registri ja ettevõtja vahel. Õigustatud huviga isikutel on õigus neid dokumente näha. Sellisteks isikuteks on:

järelvalvega tegelevad riigiametnikud äriühingute omanikud audiitorid advokaadid

Seadus annab võimaluse, et rida dokumente võib äriregistrisse esitada notar. Kui dokument esitatakse võõrkeeles, siis registris peavad need olema notariaalselt tõlgitud (s.t tõlgitud ning õigusest on kontrollitud notari kinnitusega) .

Dokumente ei võeta registrisse vastu kui: Kui dokument ei vasta vorminõuetele Mõned dokumendid on esitamata On tasumata riigilõiv

Levinumad vormivead on: Ei ole notariaalselt kinnitatud dokumendid Riigilõiv ei ole korrektselt tasutud Osa dokumente jäetakse esitamata Ei taheta tähtaegadest kinni pidada

Menetlemine registris toimub nii:Dokumentidega tutvumiseks on 15 kuni 30 päeva.

Kui avaldusega on kõik korras, siis avaldus rahuldatakse – äriregistrisse kanne tehakse 5 tööpäeva jooksul.

Avalduse osaline rahuldus Rahuldamata otsus ehk avaldus lükatakse tagasi Kohtu määrus- sellised puudused, mida on võimalik likvideerida ning seda peab teatud

tähtajaks tegema.

Registri sunnisanktsioonid:1. rahaline trahv- maksimum on 400 päevamäära ehk 24 000 krooni. Rahalist trahvi võib saada:

majandusaasta aruande mitte esitamisel või hilinemisega esitamisel kui ei ole teavitatud uuest asukoha aadressist ja telefoni numbrist

2. valeandmete esitamise eest võib kohandada kriminaalkaristus seadustikus ettenähtud karistuse

11

Täisühing ja usaldusühing:

TÜ on selline äriühing, kus on vähemalt 2 omanikku. Põhikirja ei ole, vaid on ühinguleping.

TÜ osanikuks võib olla: Juriidiline isik Füüsiline isik- peab olema teovõimeline

Juriidilise isiku puhul ei saa TÜ liikmeks olla: Riik, kohalik omavalitsus Avalik-õiguslikud isikud Kommertspangad

TÜ kapitali puhul seadus piiranguid ette ei kirjata.TÜ juhtimine on liberaalne- juhtimine lahendatakse osanike tahte järgi.TÜ-d esindavad kõik osanikud.

Usaldusühing on sarnane täisühinguga.

UÜ-l on kahesugused liikmed: Täisosanikud- vastutavad kogu oma varaga Usaldusosanikud- vastutavad sissemakse ulatuses

UÜ täisosanikuks ei tohi olla samad juriidilised isikud nagu täisühingu puhul.

Äriühingute reorganiseerimine :

Reorganiseerimine võib toimuda 3 teel: Ühinemine Jagunemine Ümberkujundamine

Ühinemine:

Ühinemise puhul võivad ühineda kõik ühingud, v.a tulundusühingud.

Ühinemise skeemid:

1. Ühing A ühineb ühinguga B, ning ühingut A enam pole2. ühing A ja B ühinevad, ning tekib ühing C.

Ühinemisel on 4 etappi: Tuleb koostada ühinemisleping ja ühinemise aruanne Omanike poolt ühinemislepingu kinnitamine Teatada ühinemisest võlausaldajatele Vastava avalduse esitamine äriregistrisse

Ühinemiseleping on põhi dokument, mille alusel ühinemine toimub. Lepingus on märgitud poolte õigused ja kohustused.

12

Ühinemisaruanne on juhatuse poolt koostatud põhjendus äriühingu omanikele, miks ühinemist vaja on. 2/3 aktsionäridest peavad ühinemisega nõus olema.

Jagunemine:

Jagunemise skeemid:1. ühing A jaguneb ühinguteks B ja C ning ühing A lõpetab tegevuse.2. Ühing A jaguneb veel ühinguteks B ja C, kuid ühing A tegutseb ka edasi.

Piirangud: Jaguneda võivad kõik ühingud- v.a tulundusühistud Pankadel on keelatud jaguneda

Etapid on samad, mis ühinemise puhul.

Ümberkujundamine:

Olukord, kus ühes vormis tegevus lõpetatakse ja jätkatakse mõnes teises äriühingu vormis. Piirangud on samad, mis jagunemise puhul.

Ümberkujundamisel on 3 etappi: Aruanne koostada ja kinnitada Võlausaldajatele teatada Äriregistrisse avalduse esitamine

Ümberkujundamise otsuse kinnitab audiitor.

Tegevuse lõpetamine:

Lõpetamiseks on 2 võimalust: Vabatahtlik lõpetamine- otsus tuleb omanike poolt Sundlõpetamine- otsus tuleb väljastpoolt

Sundlõpetamine toimub kui:1. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuigi:

Seadusega oli otsus kohustuslik Põhikirjas oli ettenähtud Ei ole tehtud kapitali suurenemise ega vähenemise otsust, kuigi see tulened seadusest või

põhikirjast Ei ole üldkoosolek teinud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsust Ei ole otsustatud alustada pankroti menetlust

2. kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut 3. juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja sellest on möödas 2 aastat ning uut juhatust ei ole ametisse nimetatud.

Tegevuse lõpetamine ehk likvideerimineLikvideerimise viivad läbi juhatuse liikmed ehk likvideerijad või sundlõpetamise puhul nimetatakse likvideerijad.

Likvideerijate ülesanded: Lõpetada äriühingu tegevus

13

Nõuda sisse võlad Jaotada vara omanike vahel Viia likvideerimine õiguslikult lõpule

Likvideerijad on kohustatud: Koostama likvideerimise algbilanssi Võlausaldajate nõuete rahuldamine- teavitatakse võlausaldajaid likvideerimisest Koostama likvideerimise lõppbilanssi Raha jaotama omanike vahel Tuleb esitada avaldus tegevuse lõpetamise kohta äriregistrisse Otsustada, kuhu panna dokumendid

Likvideerijad vastutavad analoogselt juhatuse liikmetega.

5. Pangandusõigus

Eesti pangandussüsteem jaguneb 2: Eesti Pank ehk keskpank Kommertspangad

Tänapäeval on Eestis 6 kommertspanka: Hansapank Ühispank Sampo pank Krediidipank Tallinna Äripank SBM pank

3 välismaa filiaali: Nordia AG filiaal Parex pank

Eesti Panga tunnused: Põhiseaduslik assutsiatsioon Ta on avalik-õiguslik juriidiline isik

Eesti Panga ülesanded: Raha emissiooni ainuõigus Raha ringluse korraldamine Krooni stabiilsuse tagamine

Eesti Panga seadus paneb paika panga iseseisvuse ja staatuse: Eesti Pank allub ainult riigikogule Eesti Pank ei vastuta riigi rahaliste kohustuste eest ja vastupidi

Eesti Pank ei tohi: Anda laenu riigile ega kohalikele omavalitsustele Ei tohi garanteerida laene Osta riigi võlakirju Laenu anda ühelegi Euroopa Liidu institutsioonile

14

Eesti Pangal on 4 koostöö vormi riigiga: 1. EP osaleb riigi majanduspoliitikas läbi:

rahapoliitika laenupoliitika panganduspoliitika

2. EP annab nendes kolmes poliitikas valitsusele nõu3. EP esindab Eesti vabariiki rahvusvahelistes pangandus- ja krediidiorganisatsioonides 4. EP toetab valitsuse majanduspoliitikat seni kuni see ei lähe vastuollu krooni stabiilsuse tagamisega

Raha:

On olemas: Raha seadus Seadus krooni tagamise kohta

Esimest korda Eesti kroon tuli käibele 1928 aastal. Enne 1992. aasta rahareformi loodi Raha Reformi Kommitee.

Raha seadus näeb ette: Iga juriidiline isik peab kehtivaid münte vastu võtma 20 krooni eest Paberraha- kui rahast on alles üle 50%, kupüüri number ja nimiväärtus, siis on ta kehtiv Münt- peab olema näha nimiväärtus ja verbimise aeg, et oleks kehtiv.

Krediidiasutusi reguleerib krediidiasutuste seadus.

Erisused pankade puhul teistest äriühingutest: Krediidiasutus saab tegutseda aktsiaseltsina või ühistuna Aktsiakapital peab olema vähemalt 5 miljonit eurot- kõik rahas Pangal peab olema- nõukogu 5 liikmeline, juhatus 3 liikmeline Panka ei tohi ümber kujundada, aktsiaselts ei tohi jaguneda ning ühineda võivad sellised

pangad, kellel on tegevusluba.

Panga ja kliendi suhted

Mis organ laenu väljastab- krediidikommitee- see peab olema vähemalt 5 liikmeline. Üks liige peab olema panga juhatuse esimees. Krediidikommitee tegeleb selliste klientidega, mis on kindla summa ulatuses. Erinevused:

Istungid on kinnised Otsused võtetakse vastu lahtisel nimelisel hääletusel

Panga ja kliendi vahel vormistatakse alati kirjalikud lepingud või arvutis vormistatud lepingud.

Üldtingimused- need on kinnitatud põhimõtted. Üldtingimused on sama tähtis dokument kui leping.

Võlaõigusseaduses nimetatakse üldtingimusi tüüptingimusteks.

Pandaülekanded lähevad nii nagu klient korralduse tegi- pank ei kontrolli. Pank lindistab telefoni kõnesid. Ülekandeid saab tagastada, kui ülekandeid pole pank veel teinud.

Pangal on õigus kontot blokeerida. Blokeeritakse:

Kui klient soovib Korraldus järelevalve asutusest Kui klient on kaotanud pangakaardi

15

Deebetkaardi tingimused: On õigus vaidlustada tehinguid 30 päeva jooksul Kui kaardi kehtivus lõppeb ja te ei teata, et ei soovi uut kaardi, siis peab pangale vähemalt 30

päeva ette teatama, vastaval juhul kaardi pikendatakse ja te peate selle eest maksma. Kui kaardi on kuritarvitatud, ja panka sellest ei teatata, siis omavastutus on kuni 10 000.

Tagatisfondi seadus:

Ehk hoiustekindlustamine. Süsteem on loodud 1934 aastal USA-s.

1994 Euroopa Liidu direktsioon pankade puhul: 20 000 eurot kindlustuse miinimum määr 90% hoiusest kindlustatud süsteem avalik-õiguslik või riigi poolt tunnustatud

Eestis loodi see 1998.

Hoiuseid ei hüvitata: Riigihoiuseid Kohalikomavalitsus Finants sektori institutsioonid: fondivalitsejad, kindlustused, pangad jne. Nende hoiused, kes omavad panga aktsiatest 5%, ka panga nõukogu liikmed, juhatuse liikmed

ning audiitorid. Ka abikaasadele, lastele ja vanematele ei maksta hüvitist. Kui hoiused on seotud raha pesuga. Kui hoiuse omanikku pole võimalik kindlaks teha. Eraõiguslikele-juriidilistele isikute ei hüvitata kahel tingimusel: bilanss- 3,125 milj eur, käive-

6,250 milj eur, töötajad- 50. kaks tingimust peavad esinema koos.

Hoiuseid on hüvitatud Eestis kahes pangas: EVEA pank ja ERA pank.

Kui pankrot on välja kuulutatud, siis väljamaksmine peab algama 30 päeva jooksul.

Pangasaladus:

Ehk panga kliendi saladus.

Algab isiku andmetest. Toiming on igasugune, mis toob õiguslikud tagajärjed. Pank võib andmeid avaldada, kui pank kaitseb oma huve. Sveitsis on kõige paremini panga saladus kaitstud.

Rahapesu tõkestamine:

Rahapesu on kriminaalkorras karistatav alates aastast 1999.

Kuidas Eestis on rahapesu tõkestatud:

I periood: 1995-1999: ainult pangad pidid kontrollimaII periood 1999- jõustus raamatupidamise tõkestamise seadus. Loodi ka raamatupidamise andme büroo- politsei üksus. III periood 2004- seadust täiendati ja muudeti nime- raamatupidamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.

Rahapesu skeem:

16

1. paigutamine- mustalt teenitud raha püütakse paigutada ligaalsesse ärisse. 2. ladestamine- hakatakse ärisse toodud raha liigutama. 3. integreerimine- hakatakse ostma jahte, kalleid autosi jne.

Rahapesu tõkestamisega tegelevad: Pangad Kindlustusseltsid Investeerimise ühingud Finantseerimise asutused Hoiu- ja laenuühistud

Hiljem tuli veel: Valuutavahetud teenuse pakkujad Hasartmängude korraldaja Sularaha siirdamise teenuse pakkuja Kinnisvara tehingute sooritaja ja vahendaja Audiitor Raamatupidamise teenuse pakkuja Maksunõustaja Isik, kes pakub juhtimise teenust Kunsti väärtusega kaupleja Ettevõtja, kes võtab vastu 100 000 krooni.

Sularaha puhul on piiranguks 100 000 krooni Ülekande puhul 200 000 krooni.

Finants järelevalve

Enne aastat 2002 oli 3 asutust:

Pankade üle- panga inspektsioonKI- kindlustus inspektsioonVPI- väärtpaberi inspektsioon

Tänapäeval on üks suur ühine finants järele valve (ÜFJV).

Finants inspektsioonil peab olema nõukogu vähemalt 6 liikmeline, esimees on rahandusminister, veel peab sinna kuuluma Eesti Panga president.

6. Raamatupidamine ja maksud

Põhidokumendiks on raamatupidamise seadus- see on üldseadus.

Erandid, mille puhul peab kasutama veel teise seadusi peale raamatupidamise seaduse:1. pangad2. kindlustusseltsid

raamatupidamine võib olla:1. tekkepõhine raamatupidamine2. kassapõhine raamatupidamine

Tekkepõhine raamatupidamine- arvestuse aluseks on vastav tekkeperiood. Kasutuses juriidiliste isikute puhul. Kassapõhine raamatupidamine- tähtis on raha maksmise periood. Seda kasutab FIE- see on lihtsam.

17

Raamatupidamise dokumente võib pidada elektrooniliselt, kuid neid peab olema võimalik välja printida.

Majandusaasta on 12 kuu pikkune periood, tavaliselt langeb kokku kalendriaastaga. Võib kasutada ka teistsugust pikkust. Seadus lubab kasutada ka lühemat majandusaastat ning ka pikemat ( maksimum 18 kuud).

Majandusaasta aruanne jaguneb:1. tegevusaruanne 2. raamatupidamisaruanne 3. kasumi jaotamise ettepanek 4. audiitori järeldus otsus

majandusaasta aruanne tuleb koostada eesti keeles.

Raamatupidamise aruanne koosneb:1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. rahavoogude aruanne 4. omakapitali muutuste aruanne

Tegevusaruanne- juhatuse poolt koostatav, milles antakse ülevaade:1. nõukogu tegevusest2. juhatuse tegevusest 3. tuleviku prognoos 4. seal peab olema ära toodud nõukogu liikmete töötasu, juhatuse liikmete töötasu, boonused,

soodustused ja lahkumise kompensatsioonid jne.

Tegevjuhtkonna deklaratsioon- sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. See koosneb:I osa- deklareeritakse arvestus põhimõttedII osa- aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt majandusaasta tulemust.III osa- vastav juriidiline isik on jätkuvalt tegutsev.

Lisades on näidis bilansi skeem ja kasumi aruanne.

Riiklikud maksud (need tuleb kehtestada seadusega) :1) tulumaks2) sotsiaalmaks3) maamaks4) hasartmängumaks5) käibemaks6) tollimaks7) aktsiisimaks8) raskeveokimaks

Maksed, kehtestatakse ka seaduse alusel:1) töötuskindlustuse makse2) kohustuslik töötuskindlustuse makse

Kohalikud maksed, st mida kogub kohalik omavalitsus:1) maamaks (100%)2) füüsilise isiku tulumaks ( riik 50% ja kohalik omavalitsus 50%)

Sotsiaalmaks33% tasu liikidelt, millelt sotsiaalmaksu makstakse. Rahastatakse: 20% läheb pensionikindlustuse eelarvesse

13% läheb ravikindlustus eelarvesse, st haigekassasseSotsiaalmaksu makstakse töötajate palgalt ka puhkuse tasu ja teistelt komplikatsioonidelt.

18

Käibemaks 18% - üldmäär5% - raamat, õppekirjandus, ravimid, meditsiinilised abivahendid, ajakirjad, küttepuud (edaspidi 18%)0% - eksporti saadetav kaupEi maksustata – kindlustus teenus, panga teenused, taseme koolitusErisoodustuse maks (lehel)Tulumaksu seaduse erijuhud: erisoodustust võib pakkuda: töötajatele, nõukogule ja juhtimisele, riigiteenistujatele, töövõtu- või käsunduslepingu omanikele, ka FIEle (kui suhtes ollakse rohkem kui 6 kuud). Erisoodustuseks on ka, mis antakse töötajate lähisugulastele. Tuleb maksta soodustuse pealt tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse alla ei lähe sõiduk (töövahendina), tasemekoolitus, transport koju.

7. Tööõigus

Töölepinguseadus – TLSPõhimõtted ei laiene kõigile. Ei allu: kõrgemad riigijuhid; avalikud teenistujad; kaitsejõud; nõukogu ja juhatuse liige; tsiviilõigusliku lepingu aluselTL pooled 1 poolt töötaja – 18a isik2 poolt tööandja – juriidiline isik kõige laiemas mõistes, aga ka füüsiline isikTöölepingu seadusest erinevalt võib ka koostada töölepingut, aga see ei tohi olla kehvem kui seaduses ettenähtud. TL sõlmimineTL kohustuslikud tingimused:

tehtav töö tööaeg töötasu töö tegemise asukoht lepingu kehtimise aeg tööle asumise aeg

Rakendatakse:Katseaega – võib rakendada alates 1. päevast ja max aeg on 4 kuud. Katseaega ei tohi rakendada alaealisele ja puudega inimesele. Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala.Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja.Lepingu sõlmib töötaja ISIKLIKULT:Töölepingu kehtivus aeg 21.veb 2005 – 20. veb 2006

Tähtajaline leping max 5 aastatTähtajalise lepingu võib sõlmida:

1) kui töötaja võetakse konkreetse töö tegemiseks, st tähtajaliselt2) äraoleva töötaja asemel3) tööde mahu ajutise suurenemisel4) hooaja töödega5) aluseks on mõni erisoodustus6) töötajate erikategooriad nt kõrgkoolide õppejõud

Töölepingu lõpetamise aluse: poolte kokkulepe tähtaja möödumine töötaja algatus tööandja algatus

19

kolmandate isikute nõudmine (nt alaealise puhul lapsevanem ) pooltest sõltumata asjaolud ( nt surm, isik sooritanud kriminaalkorras karistatava teo ja saanud

vabadusekaotuse).

Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel likvideerimine pankrot mittevastavus (mittevastav vastavale tööle, nt tervise tõttu) katseaja ebarahuldavad tulemused (katseaja jookul) töökohustuste rikkumine (töötissipliini rikkumine, kõik töötajad nt tööl viibimine joobes,

tööluus jm) usalduse kaotus (tööandjale puudujääk või vararikkumine, -hävimine, -kaotamine või

varastati, seadunud ohtu vara vääritu tegu (saab olla pedagoog, riigi- ja kohalike omavalitsuse teenistuja, vääritu tegu võib

olla ka toime pandud väljaspool tööaega) pikaajaline töövõimetus (tavalisel haigusel kalendriaasta jooksul kokku 5 kuud või 4 kuud

järjest; tuberkuloosihaigel 8 kuud) vanus põhikohaga töötaja töölevõtmine (töötaja tuleb tagasi) korruptiivne tegu

8. töö- ja puhkeaja seadus

Reguleerib küsimusi, mis on seotud töö- ja puhkeajaga.

Teistsuguse puhkeajaga isikud on:1. juhtimise funktsiooni tegelased 2. loomingulised isikud 3. teadustöötajad ja õppejõud.

Tööaja liigid:Üldine tööaeg- 8 h päevas ja 40 h nädalas. Lühendatud tööaeg-

Alaealised- 13-14 a 4 h päevas ja 20 h nädalas.15 a – 6 h päevas ja 30 h nädalas. 16-17 a- 7 h päevas ja 35 h nädalas. Peab jälgima et nende töö iseloom ei tohi olla tervisele kahjulik, ebaeetiline, töötamine ei tohi segada kooli tegevust.

Tööaeg allmaatöödel- 7 h päevas ja 35 h nädalas. Tervist kahjustavatel töödel- lepingus kokkulepitud. Eriiseloomuga tööd- nt tervisehoid, tuukrid. 7 h päevas ja 35 h nädalas. Ekspertiisi töötajad 6

h päevas. Pedagoogide tööaeg- 7 h päevas ja 35 h nädalas.

Osaline tööaeg- tööaeg lepitakse kokku lepingu sõlmimisel.

Töötaja võib teha ületunde ainult tööandja loal ja vastupidi. Ületundide piirangud:1. nädalas ei tohi koos tööajaga kokku tulla üle 48 tunni.2. vääramatu jõu puhul on tegemist:

kui on tekkinud loodusõnnetus või katastroof. Streik või töökatkestus Õigusaktide oluline muutmine Tootmisavarii

3. kui on vahetustega töö, siis on tööandjal õigus pikendada tööpäeva kuni 4 tunniga.

20

Ületunni tööd ei tohi kindlasti rakendada: Rasedad Alaealine Arsti poolt keelatud

Kui töötaja on nõus, siis ületunde võib rakendada: Kui isik kasvatab alla 12 aastast last Kui kasvatab lapsinvaliidi Kui töötaja hooldab töövõimetut isikut

Ületunni töö tasutakse kas vaba ajaga või rahaliselt.

Valveaeg- töötaja otseselt tööl pole, aga on tööandjale alati kättesaadav. Seda võib rakendada kuni 30h kuus ja ületundide eest tuleb maksta lisatasu.

Töötamine õhtusel ajal- 18.00- 22.00Töötamine ööajal- 22.00- 06.00

Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada: alaealisi ( v.a kontserdid, etendused) 13-14 – võib olla kuni kella 20.00 15-17 – kuni kella 23.00

ööaeg on keelatud: rasedad alaealised arstiotsusega keelatud kasvatab alla 12 a last kasvatab lapsinvaliidi hooldaja

Tööaja arvestust tuleb pidada iga töötaja kohta eraldi. Tööaja summeeritud arvestus- siis, kui on tegemist vahetusega tööajaga. Tööaja vahetus ei tohi kestarohkem kui 12 h.

12-24 tunnised vahetused tohivad olla: valve töötajad tuletõrje- ja päästetöötajad tervisehoiu töötajad

Puhkeaeg:

Puhkeajad on: Tööpäeva sisesed Tööpäevade vaheline Iganädalane Rahvus- ja riigipühad Puhkused

Päeva sisesed- minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 1 h. See ei lähe tööaja sisse. Kui on tegemist nt liinitööga, ja töötaja sööb seal samas, siis see läheb tööaja sisse. Last rinnaga toitev ema saab pause iga 3 h tagant 30 min ja see läheb tööaja sisse. Arvutiga töötavad isikud:

1. töötaja, kes töötab arvuti ekraani taga rohkem kui pool oma tööajast. Sinna ei kuulu turvatöötajad, kassapidajad.

2. kui töötab üle 4 h arvuti taga, siis 1 kord tunni jooksul on paus. 10 % tööajast on paus. 3. 1 kord 3 aasta jooksul peab minema tervisekontrolli, kus kontrollitakse nägemist, südame

tööd, luu- ja lihaskonna tööd ja tehakse kõiksuguseid analüüse.

21

Tööpäevade vaheline- tööpäevade ja vahetuste vahele peab jääma vähemalt 11 h v.a summeeritud arvestusega tööaja puhul.

Iganädalane- nädalas on töötajal tavaliselt 2 puhkepäeva. Summeeritud tööaja puhul vähemalt 36 tundi järjest. Puhkepäevadel ei tohi tööle panna:

Rasedaid Alaealisi Arsti poolt keelatud Kasvatab alla 12 a last Kasvatab lapsinvaliidi On töövõimetu isiku hooldaja

Rahvus- ja riigipühad- lühendatud eelnev tööpäev on järgmistel kuupäevadel: 1.01 24.02 23.06 25.12

eelnev tööpäev peab olema vähemalt 3 h lühem.

Vaba aja saamine on võimalik kui on: Tegemist tulevase emaga Doonoriga

Puhkus

Puhkus jaguneb: Iga-aastane Vanemapuhkus Õppepuhkus Palgata puhkus

Igaaastane- peab olema vähemalt 28 kalendripäeva.

Pikemad on puhkused: Alaealised- 35 kalendripäeva Avalikel teenistujatel- 35 kp Pedagoogidel. 56 kp Raviasutuste ja lastesanatooriumid – 56 kp Kohtunikel- 45 kp.

Lisapuhkus: Kaevuritel- 14 kp Tervist kahjustav- 5-7 kp Eriiseloomuga tööd- 3-14 kp.

Lisapuhkust võib anda kõigile. Puhkust antakse konkreetse tööaasta eest. Puhkuse saamise õigus tekib siis, kui ta on töötanud 6 kuud. Tööandja ei tohi keelduda puhkuse andmisest ja vastupidi. Puhkuse graafik peab olema valmis hiljemalt 31.01 ja töötajaid tuleb sellest teavitada.

Õigust nõuda puhkust, millal töötaja ise tahab on: Kuni 7 aastase lapse vanem Noorel emal Meestel on õigus saada puhkust lapse sünni ajal Alaealisel 7-10 aastase lapse vanem peab saama puhkust kooli vaheajal.

22

Puhkus võitakse välja tavaliselt maksimaalselt. Kui puhkus jääb kasutamata, siis saab selle eest raha. Puhkust saab võtta ka osade kaupa, kui pooled nii kokku lepivad. Ühe osa pikkus peab olema vähemalt 14 päeva. Puhkuse katkestamine saab toimuda ainult töötaja nõusolekul. Puhkuse raha tuleb välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Vanemapuhkus: Dekreetpuhkus- 140 kalendripäeva. Kui on sündinud mitmikud või esinevad tühistused , siis 154 kalendripäeva. Lapsehooldus puhkus ( kuni 3 aastaseks saamisel )- seda võib kasutada isa või ema või keegi teine. Kuni lapse 3 aastaseks saamiseni võib isik kasutada puhkust osadena. Täiendav lapsepuhkus- lapse isale on see mõeldud, 14 kp, kas dekreedipuhkuse ajal või vahetult peale lapse sündi kahe kuu jooksul.

Täiendav puhkus: 1 alla 3 aastane laps, siis 6 kp 3 või enam alla 14 aastast last, siis 6 kp 1 või 2 alla 14 aastast last, siis saab vanem 3 kp.

seda saab võtta nii isa kui ka ema.

Palgata puhkus: Saab ainult tööandjaga kokku leppides ja selle eest tasu ei saa. Palgata puhkust peab andma, kui töötaja:

Teeb riigi eksameid Kui lõpetab kutsekooli või kõrgkooli ning sisseastumistel

Õppepuhkus: Aluseks on täiskasvanute koolitus seadus. See jaguneb 3 vormiks:

1. täiend õpe2. taseme õpe3. vabahariduslik õpe.

Täiend õpe on seotud töötaja täiendus kursustega või seminaridega.

Tasemeõppe puhkus- 30 päeva õppeaasta jooksul. Sessi ajal. Tasustamine:10 päeva saab keskmist palka20 päeva saab miinimumpalka

keskkooli lõpetamiseks peab andma 35 kp.kõrgkooli puhul 42 kpmagistri või doktori puhul 49 päeva.

Kui õppepuhkust soovivad 10% töötajatest, siis võib tööandja keelduda.

Töötingimused:

Palk- aluseks palgaseadus. Määrab palga tingimused:

Palga määr Palga maksmise kord Palga maksmise aeg Palga vorm

Palgamäär- peab olema lepingus fikseeritud põhipalk ja lisatasud. Põhipalga hulka ei kuulu lisatasud. Põhipalk on välja arvutatud palk- brutopalk. Lisatasu makstakse tööandja otsusel.

23

Palga välja maksmine toimub rahas. Palka tuleb maksta vähemalt 1 kord kuus. Seda võib maksta kahes vormis:

1. makstakse pangakontole- kui makstakse välismaa panka, siis töötaja tasub kulutuste eest.2. sularahas.

Palgapäev peab olema kindel kuupäev. Kui palga päev langeb puhkepäevale, siis tuleb maksta see ette. Kui tööandja hilineb palga maksmisega, siis peab maksma viivist 0.5 % päeva eest.

Keskmine palk- ei võta arvesse haigusraha, puhkusetasu, komandeeringu eest saadud raha. Keskmist palka arvutatakse 6 eelmise kuutasu järgi. Erandid:

1. eelneva 6 kuu jooksul oli leping peatatud ( kui oled haige või puhkusel)2. kui töötaja on töötanud alla 6 kuu- siis arvutatakse oldud kuude järgi3. kui töötaja on töötanud alla 1 kuu- võetakse arvesse päevad.

Alguses arvutatakse välja päevapalk ja siis keskmine kuupalk. Ületundide eest tuleb maksta vähemalt 50 % rohkem tavalisest tunni hinnast või antakse vaba aega. Õhtuse ja öötöö puhul – õhtuse aja puhul vähemalt 10 % rohkem ja ööajal vähemalt 20% rohkem. Puhkepäevadel töötamise eest võib maksta ka lisatasu nagu ületundide puhul. Töötades riigipühal peab maksma 2 korda rohkem palka. Vahetuste puhul tuleb maksta 2 korda kogu vahetuse eest.

Kompenseerimise alla kuuluvad: Sõidukulud Majutuskulud- eestis 1200.-, välismaal 2000.- Päevaraha- eestis 80.-, välisriigis 350-500

Suuremate summade puhul lähevad maksud maha.

Bruto palgast võetakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed: Üksikisiku tulumaks 24% Töötuskindlustusmakse 1% Pension 2% Ette saadud puhkuse päevade tasu Avanss: kui töötajale antakse avanssi majanduslikeks kulutusteks või on tegemist

komandeeringuga. Aritmeetiline viga palga arvutamisel Kahju tekitamisega tööandjale- vastutab 1 keskmise palga ülatuses. Kohtu otsuse aluselt ( nt alimendid).

8. reklaamiseadus

Reklaami seadusele ei allu: telereklaam valimiste ajal tehtud reklaam

Telereklaam: 1 tunni jooksul võib reklaami näidata 12 minutit. Filmi algusest ei tohi olla reklaami enne 45 minutit. 45 minuti alla ei lähe seriaalid ja saated. Reklaami alla ei lähe oma saate reklaam, avalikes huvides edastatv teave, kui reklaamitakse heategevuslikku üritust.

Seda reguleerib ringhäälingute seadus.

Tavareklaam: reklaamist peab olema aru saada, kes on tellija või edastaja.

Teatud reklaami liigid on keelatud: Eksitav reklaam- hindade suhtes, maksmise suhtes, garantii, kogu raha läheb heategevusele,

tootele omastatakse medaleid, mida nad pole saanud. Kõlvatu reklaam- vägivald

24

Halvustav reklaam- halvustab konkreetset isikut, firmat, elukutsel, toodet, teenust jne Isiku eraelu ja omandi kasutamine- isikut võib reklaamis kasutada ainult tema nõusolekul. Lastele suunatud reklaam- ei tohi olla ebamoraalne Eestis kehtivate rahade suhtes- võib kasutada ainult Eesti Panga kirjalikul nõusolekul Varjatud reklaam- püütakse jätta muljet, et pole tegu reklaamiga, aga tegelikult on.

Piirangud toodetele:1. keelatud on tubakatoodete reklaam2. alkoholi reklaam:

kange ( 22 promilli)- televisioonis ja raadios ei tohi reklaamida 7.00 – 21.00. ei tohi reklaamide trükimeedia esi- ja tagakaanel, laserplaatidel, videomängudel jne. õppeasutuste hoonetes, hoonetel ja hoonete vahetus läheduses. Spordistaadionid, ujalad, tervisehoiuasutused, haiglad jne. reklaami sisus ei tohi kasutata avalike elu isikuid.

Lahja (3-22)- teles ja raadios ei tohi 7.00-20-00. ei tohi haridusasutustes, sport, haiglad. Ei tohi kasutada sellises trükis, mis on suunatud lastele ja noortele.

3. ravimireklaam4. narkootikumide reklaam5. relvade ja laskemoona reklaam6. prostitutsioon7. hasartmängu korraldaja

Järelvalvet teostab: tarbijakaitse linna- ja vallavalitsused ravimiamet

Karistusmäär on eraisikule 18 000.- ja juriidilisele isiku

25