KOLMAPÄEV

13. juuni 2012NR 5 (25)

KASVATA TIIMITUNNET!Sinu logoga reklaamrõivad saad Roist.

HIND 1,6 EUROT

RMK juht Aigar Kallas: Eesti võiks poole rohkem metsa raiudaAutoostjate eelistused on täielikult muutunud # Marcel Vichmann ja Hugo Osula võitlevad rongiliinide pärast # Riigisektor seisab palgatõusu ootel # Aasia odavad vabrikud kaovad?

2 13. JUUNI 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

ÜRO andmetel seisab Eesti oma metsarohkuselt maailma riikide reas 39. kohal. Riigi pindalast on metsa ligemale 50 protsen-ti. Tabeli tipus on Cooki saared (96 protsenti), mis on Uus-Meremaa halduses. Näiteks meie põhjanaaber Soome on aga

tolles tabelis üheksas (72 protsenti). Egiptuses või Omaanis pole üld-se metsa. Nii et Eestil on selle asjaga väga kenasti läinud.

Eesti mets on meie lihvitud teemant ja riigimetsa majandamise kes-kus RMK selle suurim valitseja. RMK mõõtu näitab fakt, et asutuse tegevus puudutab 25 protsenti Eesti riigi bilansis kajastuvaid varusid. Mäletan üht analüüsi, kus RMK majandatava metsa kui bioloo-gilise vara väärtuseks hinnati 28 miljardit krooni. See on siis 1,79 miljardit eurot.

RMK juht Aigar Kallas toimetab seega Eesti vägevama ettevõttega, millest on kujunenud pisike riik suurema riigi sees. RMK-l on kapitali ka siis, kui majandusel üldiselt juh-tub vahest kehvemini minema. Ärilehele intervjuu andnud Kallas kinnitab, et Eesti mets muutub inimestele aina lähe-dasemaks. Selleks tehakse juurde puhkekohti ja -radasid, lõk-keplatse ja telkimispaiku. Kõik need ilusad asjad, millest suvel mõelda. Kui itaallased piiravad tavainimeste metsa pääsemist, siis eestlased talitavad õnneks teistpidi. On selge, et tuhanded inimesed kasutavad ka sel suvel RMK teenust, hellitavad end RMK uutes puhkekeskustes ja telklaagrites. Tasuta seejuures.

Aga muidugi soovib RMK metsast samal ajal rohkem raha välja tuua. Töösturid näevad, et oleks igati otstarbekas metsa senisest kaks korda rohkem raiuda. Mis need puud seal met-sas niisama vedelevad. Küllap läheb roheliste veri nüüd see-peale keema. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

RMK juht Aigar Kallas: toome loo-duskeskused inimestele lähemale

Raivo Murde automüügist •• LK 12–13

Eestlaste autoostu harjumused on täiesti muutunud

Villu Zirnask riigifi rmadest •• LK 16–17

Kas riik peaks oma fi rmad maha müüma?

Vahur Koorits palkadest •• LK 10–11

Õpetajad, päästjad, politseinikud – nad kõik ootavad tubli palgalisa

Ann-Marii Nergi Aasiast •• LK 20–21

Hiinas toodetu kvaliteet kasvab, töötajate tasu samuti

Hans Lõugas HP-st •• LK 18–19

HP on järgmine kriisis vaevlev tehnikagigant

Ärilehe graafi kud •• VT ÄRILEHT

Ärilehe joonistuste ja graafi kute autor on Sten Kivissaar

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Meie metsa majandamine

Hin

nad

sisa

lda

vad

kä

ibe

ma

ksu

20%

ja k

eht

iva

d k

uni 3

1.08

.201

2 võ

i kun

i ka

upa

jätk

ub!

KAITSE OMA KÄSI!

Asjatundjad hindavad TAMREXi töökindad absoluutseks tipptoodanguks Baltikumis ja väärikaks vastaseks Skandinaavia parimate kindatootjate kõrval. Kümne aastase tootearenduse tulemuseks on üle 300 erineva artikli kõikvõimalike tööde jaoks, alates ühekordsetest kuni PRO-sarja töökinnasteni välja. Omaala tõelised meistrid Eestis, Soomes, Lätis, Leedus kiidavad meie kinnaste kestvust, hingavust, sobivust käe loomuliku liikumisega ja laia suuruste valikut.3,5 miljonit müüdud kindapaari aastas on ära hoidnud mitmed vigastused ja säilitanud tuhandete töökäte hea tervise.

Käed on meie kõige olulisem töövahend peaaegu kõiges, mida teeme. Igal käel on 27 erinevat luud, 55 lihast ning 30 liigest. Kätes on ühendatud tugevus ja jõud, võimega teha täpsust nõudvat tööd.Kindad on tehtud mitmetest erinevatest materjalidest, nagu näiteks puuvill, nahk, PVC, nitriil, lateks, nailon. Sellisel moel on võimalik ära kasutada erinevate materjalide omadusi ja anda kasutajale parim kaitse võimalike ohtude eest.

IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD –MEIE AITAME SUL VALIDA

TekstiilkindadPVC-punktidega

Tekstiilkindadmikrotäppidega

0.70art 44-001 art 44-3127

0.88

Lateksistmajapidamiskindad

TekstiilkindadSpandex-kangast

1.00art 44-M124

art 44-3128

1.30

NailonkindadPU-kattega

art 44-3614

1.90

Nailonkindadnitriilkattega

art 44-3722

2.20

Töökindadsünteetilisest nahast

RedDiamondlatekskattega kindad

2.35art 44-370 art 44-3626

2.70

PerfectFitõhukesed töökindad

Seanahastuniversaalsed

töökindad

3.20art 44-3616

art 44-3000

3.55

Kitsenahastuniversaalsed

töökindad

art 44-314

3.70

SeanahastHi-Vis töökindad

art 44-407

3.84

Pro-sarja töö- javabaajakindad

art 44-386

12.90

TöökindadTamrex Pro 800

art 44-381

17.-

Töökindadkvaliteetsestkitsenahast

art 44-315

4.20

Pro-sarjaHi-Vis softkindad

16.50art 44-387

norm. 4.80

Hi-Vis

Nailonkindad

majapidamiskindad

Nailonkindad

-20%

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

Tamrex Pro 800

Rävala pst 4 puhul saab rääkida „uuelaadsest linnaruumist”, milles äri-, büroo- ja vaba aja veetmise pinnad moodustavad unikaalse sünergia. Lisaks Euroopa Liidu esindusele on siin restoran Number 9 katuseterrassi ja brasserie’ga, elitaarne terviseklubi CitySpa, advokaadibürood ja Nordea panga kontor.

2013. aasta kevad-suvel valmib hoone kõrgematele korrustele suurepärase panoraamvaatega juurdeehitus, mille maht 1000 m² jaguneb kahele korrusele. Selles juurdeehituses pakumegi võimalust üürida ruume suurusega 500 või 1000 m².

Meil on hea meel teatada, et Narva mnt 9a büroohoone läbib põhjaliku renoveerimiskuuri ning kõigil huvilistel on suurepärane võimalus omada äripinda Tallinna kesklinna südames, prestiižses A+ klassi büroomajas.

Hoonele on planeeritud kaks kaasaegse arhitektuuriga lisakorrust. Tänava tasandile on planeeritud esinduskauplused ja restoranid ning (klien-di)teeninduspinnad. Bürood saavad enda kasutusse ülemised korrused, kust avanevad vaated merele ja vanalinnale. Kõrgemate korruste privileegiks on vapustavad katuseterrassid, mis loovad lisaväärtust niigi meeldivale ja vaheldusrikkale töökeskkonnale.

Maja üüritakse välja kas tervikuna või korruste kaupa.

TÄPSEM INFO HOONETE JA ÜÜRITINGIMUSTE KOHTARAIDO TALVISTEÄRIPINDADE MAAKLER5680 1023

RÄVALA PST 4

NARVA MNT 9A

8. VEEBRUAR 2012 3

4 13. JUUNI 2012

Eestis võiks praegusega võr-reldes raiuda poole roh-kem metsa, kui seda vaid kellelegi müüa oleks.

Varasema viletsa metsamajan-damise tõttu jääb kvaliteetpui-du osatähtsus raiemahtudes lii-ga väikseks, kuid tööstusettevõ-tete võime puitu Eestis ise ümber töötada kasvab jõudsalt.•• Millist ilma metsamehed jaa-nipäevaks ennustavad?Kristallkuuli keerutamise ja sea põrna uurimisega ma küll ei tege-le. See, mida metsamehed alati kindlasti teavad, on, et kevadel ja sügisel metsa teha ja vedada ei saa – mets on märg ja teed ei

kanna. Aga töö ei tohi jääda ega jäägi tegemata, ilmaolusid tuleb lihtsalt pidavalt jälgida ja neile paindlikult reageerida.

Mis metsas puhkamisse puu-tub, siis kuna Eesti inimene vee-dab jaanipäeva tavaliselt Eestis ja teeb lõket, sõltumata, milline see ilm on, siis on arvatavasti ka kõik RMK metsamajad ja lõkkeko-had jaaniõhtul kenasti kasutuses. Mõningaid ilmaga seotud tagasi-lööke suveperioodil võib märgata: näiteks kui meri on külm, siis on mereäärsetel puhkealadel vähem külastajaid. Aga selle võrra on siis jälle sisemaale suurem tung. Kokkuvõttes, ilm on küll meie elu korraldamise juures oluline faktor, aga tegeleme ikka nende asjade-ga, mida me ise mõjutada saame.

Tule tegemine ja tuleoht on suvel meie suurem mure. Siin pean nüüd kolm korda üle õla sülitama, sest viimastel aastatel on inimesed metsas käimise ja tule tegemisega oluliselt distsip-lineeritumaks muutunud. Teevad lõket seal, kus lubatud, ja mõistli-

kul viisil. Seetõttu on hooletusest ja süütamisest põhjustatud met-satulekahjusid märksa vähem kui veel mõned aastad tagasi.

Loodan, et selles on osa ka meie tegevusel, kuna oleme üritanud luua loodusesse kohti, kus inime-sed saavad ennast mõnusasti tun-da ja ka turvaliselt lõket teha. Küt-tepuud üritame samuti lõkkeplat-side juures valmis hoida. Muuseas, oleme märganud, et ka metsas käi-jate lõkketegemise harjumused on muutunud. Enam ei üritata kõi-ki valmis pandud puid kohe ära põletada, vaid võetakse nii palju, kui parasjagu tarvis on. Arvesta-takse sellega, et ka järgmistel tuli-jatel võib olla sama soov, ning tea-takse, et ka ise uuesti tagasi tulles on üsna suur tõenäosus hästi hoi-tud puhkekoht eest leida.

Eelmisel nädalal oli mul juttu Itaalia kolleegidega, kes tuleohu hirmus keskenduvad ennekõike inimeste karistamisele ja metsast eemale hoidmisele.

See erineb meie lähenemisest, kes me peame ennast inimestele

metsa kasutamise võimaluste loo-jaks. Mina soovitasin itaallastel see valvamise asi ära lõpetada ja asuda pigem inimeste harimisele. Metsas käijad on selle eest tänu-likud ja näitavad seda tänu oma-poolse hooliva käitumisega.•• Kui paljud teie loodud puhkeob-jektid RMK-le raha sisse toovad?Selliseid polegi. Algusaastatel püüdis RMK pakkuda lisaks nn igamehe lõkkekohtadele ka puh-kemajanduslikku ärilist teenust majutuse ja toitlustamise näol. Nüüd oleme vaid looduse kasu-tamist võimaldava taristu pakku-jad. Raha tuleb välja käia ainult siis, kui osaletakse mõnel loodus-õppeprogrammil, ehkki ka neid korraldame oma looduskeskustes koolilastele ja õpetajatele enamas-ti tasuta. Katma peavad kursus-tel osalejad need kulud, mis teki-vad voodipesu vahetamise ja toit-lustamisega. Ärilist puhketeenust me ei paku.•• Kui palju voodikohti teil üle Eesti leidub?Igas maakonnas on keskeltläbi üks

loodushariduskeskus, kus on või-malik ka inimesi majutada. Pea-me tunnistama, et tänane loodus-keskuste võrk on aja jooksul kuju-nenud mõnevõrra planeerimatult. Praegu tegeleme keskuste võrgu väljaarendamisega selliseks, et kõi-kides maakondades oleks koolide-le võimalikult lähedal asuv koht, kuhu oma loodusõppe program-me kavandada. Sellepärast ei saa lihtsalt öelda, et maju on niipalju ja voodikohti niipalju. Lapsed saa-vad oma kooliekskursiooniga tul-la, madratsid maha visata ja maga-miskottides öö magada. Selliseid kohti, kus saame bussitäie rahvast majutada, ikka on.•• Millised turismifi rmad ja mat-kakorraldajad teiega koostööd teevad?Koostööd teeme kõigiga, kes selle vastu huvi üles näitavad. Mõnes mõttes oleme ise küll ainult pas-siivsed koostööpartnerid, pakku-des looduses käijatele välja või-malused. See on siis ettevõtlike inimeste enda asi, kas ja kuidas nad neid võimalusi kasutada soo-

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Eestis võiks poolerohkem metsa raiuda

RMK juhtAigar Kallas:

Puukütus sobib Eestis kõige paremini nii kodu kütmiseks kui ka elektrienergia tootmiseks, kinnitab Eesti metsamajanduse kõige kõvem mees, RMK juht Aigar Kallas.

13. JUUNI 2012 5

vivad. Samas, kui teame, et mõni kanuumatkade korraldaja pakub oma teenust meie taristut kasu-tades, siis näitame seda heamee-lega ka oma kodulehe kaudu, et oma võimalusi paremini tutvus-tada. Kuid ärilist suhet siin pole.

Püüame igal aastaajal pakkuda koolidele ajakohaseid program-me, paneme need oma kodulehe-

le ja löögile pääsevad kiiremad. Me ei pea vajalikuks neid või-malusi eriliselt turundada, sest soov looduses olla meelitab ini-mesi niigi ligi.

Meie viimaste aastate stratee-gia on olnud tuua looduskesku-si inimestele lähemale, sest trans-pordikulu on loodusesse jõudmi-seks suur. Palju määravam kui

kulu, mis on seotud meie tööta-jate ja grupijuhtide tegevusega. Heaks näiteks võib siin tuua vii-mati avatud Viimsi looduskesku-se, kus nii Viimsi enda kui ka Tal-linna koolide lapsed saavad loo-dusega tutvust tegemas käia.•• Kas iga inimene võib RMK majandatavatele maadele igal ajal oma jalga tõsta ja seal näiteks magamiskotis magada?Riigimetsa võib, jah, jalga tõs-ta igal ajal. Seni kui korjatakse marju, seeni, oksi või käbisid ja ei hakata saagi põristama, kehtib igameheõigus. Kui just pole tegu kaitsealaga, kus ka need tegevu-sed võivad kaitse-eeskirjast tule-nevalt olla keelatud. Mis aga puu-tub telgi üles panemisse ja lõkke tegemisse, siis see on seadustega suhteliselt rangelt reguleeritud ja lubatud vaid kindlaks määra-tud kohas. Meie oleme püüdnud inimestele neid kohti võimalikult palju luua. Inimesed peavad meie metsaonnides arvestama ka põhi-mõttega, et eesõigus on sellel, kes esimesena kohale jõuab.

•• Kui marjade ja seente puhul olete väga lahked, siis miks te kipute iga metsas maha pudene-nud pilpa eest hingehinda võtma? Maainimesed nurisevad, et näi-teks tormimurru väljavedamise kulu on sama suur kui koormatäie lõhutud puude ostmise puhul. Mil-lest selline poliitika?Inimestele meeldib ikka liialda-da. Viimasel ajal on tekkinud sel-line suhtumine, sest möödunud aastal ütlesime välja, et ka langile maha jäänud puu ärakoristamise eest tuleb maksta. Metsa seisuko-halt muutub mahakukkunud puu järgmisele metsapõlvkonnale väe-tiseks ja teda pole vaja tingimata välja vedada. Kuid kui selleks on soovi, siis tuleb arvestada, et tege-mist on riigi varaga ja selle eest tuleb maksta. Inimesed, kes olid harjunud vargsi puidu metsast väl-ja tooma – ja meie ise ei jõudnud igale poole –, said teinekord oma küttepuu ehk tõesti maksmata kät-te. Neid võib selline uus korraldus häirida. Kuid tasu langile maha jäänud puidu koristamise eest on

suurusjärgus kaks kuni neli eurot tihumeeter. Kui keegi väidab, et saab selle raha eest lõhutud küt-tepuu kätte, siis tal ei ole õigus. Tegelikult võtsimegi sellise otsu-se vastu, kuna meie juurde tulid inimesed küsima, kas võib ja kui palju see maksab, selle asemel et siis salaja ja tabamishirmus met-sas toimetada. Meie hindame lan-gil puidu hulga ja määrame hinna, mis, nagu öeldud, kujuneb vägagi sümboolne. Kahjuks oli neid ini-mesi, kes soovisid niimoodi oma tarbeks küttepuitu varuda, möö-dunud aastal kogu Eesti peale kõi-gest paarkümmend. Aga info on levinud ning tänavu talvel ja keva-del (s.o siis 1. jaanuarist 1. juuni-ni – toim) on raiejäätmete müü-giks tehtud juba 84 tehingut. Järe-likult on vajadus siiski olemas ja on väga hea, et pakutav uus või-malus leiab kasutust.•• Kas selle skeemi peale saaks ka äri püsti panna?Teoreetiliselt muidugi saaks, kuid tegelikult on see vähe tõenäoline. Me ise käitume nii, et kui vähe-malt koorma hakitud puitu saab langilt kätte, siis toome raiejäät-med ise välja. Me ei kogu maha-jäänud puitu kokku vaid siis, kui seda on transportimiseks liiga vähe. Reaalselt on mõistlik lanki koristama tulla inimesel, kes elab sealsamas lähedal, kes saab oma aja sellele tööle kulutada ning kel-le jaoks kojuvedu ei muutu liiga kalliks. Neid kohti, kust saaks lan-gile maha jäänud raiejäätmeid – oksi, kände, latvu – varuda, on kindlasti palju rohkem. Igaüks, kes siit uksest sisse astub, võib saa-da sellise võimaluse. Aga suurt äri sellest kindlasti ei tule.•• Kuidas mõjutab puidu metsast välja vedamist selle põletamine suurtes elektrijaamades energia tootmiseks?Suuremahulistes energiatootmis-ettevõtetes puidu kasutamine on toonud kaasa selle, et üle kogu Eesti on palju kraave ja teetras-se puhtaks saanud, sh riigimet-sas. Ka hooldusraiet on nooremas metsas taas majanduslikult mõist-lik teha. Peenike materjal, mida muidu polnud võimalik puiduna müüa, on nüüd kõik ära korista-tud. Ja ka küpset metsa on oluli-selt rentaablim raiuda, sest ka lad-vaotsa materjal ning mädanikuga tüükapakud saab ära realiseerida.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui

alates 2007. aastast hakati toeta-ma energiatootmises puidu kasu-tamist, on aastane raiemaht selle aja jooksul suurenenud viielt mil-jonilt kuupmeetrilt kaheksale mil-jonile. Kuna muudatus on olnud suurem just kehvema kvaliteedi-ga materjali osas, siis julgen küll väita, et oluline osa selles on just energiatootmisel.•• Puidutöötlejad süüdistasid RMK-d ja Eesti Energiat selles, et puidu hind läks üles ja muu-tus töötlejatele vähem kättesaa-davaks. Kui palju on teie ame-tisoleku ajal rännanud RMK-st rännanud ahju sellist puitu, mil-lest oleks saanud teha mööblit või puitlaastplaate?Puitlaastplaate oleks sellest pui-dust, mida Narva elektrijaamas on kasutatud, saanud teha küll, aga muuks ta kõlvanud ei oleks. Seal pole olulist kvaliteedi vahet võr-reldes ahju aetava puiduga. Narva elektrijaamade laoplatsil olen käi-nud mitmete delegatsioonidega, kes on tahtnud veenduda, kuidas me puitu kasutame. Mis seal sala-ta: ühe visiidi ajal, kui lao platsil oli virnas 50 000 tihumeetrit puitu, leidsime kolm palki, millest oleks saanud teha mööblit. Pakkusin ka välja, et kui keegi on nõus need palgid ära ostma, tõstame need virnast välja ja paneme ostja poo-le teele. Lihtsalt selle kolme palgi eraldi veokulu oleks liiga suur, et see ennast ära tasuks. Ahju ongi palgid ikkagi läinud ainult juhul, kui lähedal asuvalt langilt tulnud kogus on nii väike, et seda sae-kaatrisse viia oleks olnud eba-mõistlik. Aga juhin tähelepanu, et mõistlikkuse või ebamõistlik-kuse üle ei ole otsustanud mit-te meie, vaid puidu ostja, kes on puule hinna pakkunud.

Tegelikkuses pole meie kaks ettevõtet muidugi puidu hinda turul mõjutanud. RMK ja Eesti Energia „liit” sai sõlmitud hetkel, kui mitte keegi Eestis ja ka väljas-pool ei tahtnud madalakvaliteedi-list puitu osta. See oli ainus või-malus leida turgu puidule, mida keegi ei tahtnud.

Puidu turg on viimasel ajal teinud lausa Ameerika mäge-sid. Täpselt aasta tagasi pidasi-me paberipuu müügi läbirääki-misi ning pungitasime jälle silmi – nägime, et taas hakkab üks turu-mull paisuma. Niipea kui jaani-tule lõke oli kustunud, kukkuski

www.wuerth.ee

PuhkekeskustestSelliseid meie loodud puhkeobjekte polegi, mis RMK-le raha sisse toovad.

Fotod: Siim Lõvi

6 13. JUUNI 2012

hind turul jälle kokku. Kõikumi-sed tulevad Eestis kehvema kva-liteediga puidu üleküllusest, mil-lel pole ei kohapeal ega rahvus-vaheliselt korralikku turgu. Ole-me Läänemere puiduturu meele-vallas: kui lähiriikide paberi- ja tselluloositööstustel tekib suur puiduvajadus, siis meilt võetak-se. Kui vajadust pole, siis ka ei võeta, ükskõik kui madala hin-naga me pakuksime. Hind suru-takse meile peale sadamate kaudu ja kaks siinset ettevõtet ei suuda seda kuidagi mõjutada. Küll suu-dame teha seda, et oma sõltuvust välisturgudest vähendada, milleks tuleb leida veelgi võimalusi puidu kasutamiseks kohapeal.•• Millises riigis või saeveskis kujundatakse puidu hinda?Palgi hinda kujundatakse saema-terjali turgudel ennekõike Inglis-maal, osalt ka Saksamaal ja Prant-susmaal. Kvaliteetset saematerja-li müüakse Põhja-Euroopast, sh Eestist ka Jaapanisse ja muja-le Aasiasse, mistõttu palgi hind sõltub ka sealsete ehitusturgu-de käekäigust. Kehvema puidu hind tuleb Soomest ja Rootsist, kus tselluloosi ja paberit toode-takse. Sellist Rotterdami sada-ma sarnast võrdlust pole, nagu kehtib nafta puhul. Konkurents on õnneks siiski jäänud, kus eri ettevõtted ka madalakvaliteedili-se puidu pärast võistlevad ja kok-kuleppeid ei saa sõlmida.

Küttepuidu hind kujuneb praegu Euroopa turul valdavalt toetusskeemide toel. Väga mit-meid riiklike toetusskeemidega üles ehitatud koostootmisjaa-masid on juba töös, sh ka Narva elektrijaam, kes on teinud inves-teeringuid oma tootmise paranda-miseks. Üle Euroopa on kavan-damisel mitmeid hiigelprojekte, mis realiseerumise korral võivad kogu Läänemere puiduturu pea peale pöörata.•• Mõned aastad tagasi räägi-ti palju sellest, et Eestit varitseb liiga laisa puidukasutuse tõttu metsade ülekasvamise oht. Kas oht, et puit läheb metsas hukka, on nüüd ületatud? Kas nüüd pole ohtu, et raiutakse liiga palju?Viimase 20 aasta jooksul on toimu-nud metsa raiumises väga suured muutused. Alustasime 1990-nda-te alguses niimoodi, et raiuti ligi kolm miljonit tihumeetrit aastas. Aastaks 2000 kasvas see umbes neli korda – 12 miljoni tihumeetrini. Raiemahtude kasv langes kokku maareformi tempoga, sest inime-sed raiusid täpselt nii hoogsalt, nagu said maid tagasi. 2005. aas-taks kukkus raie maht viie miljo-ni tihumeetrini, püsides sellel tase-mel mitu aastat. Viimased inven-tuurid näitavad, et nüüd oleme jõudnud umbes kaheksa miljoni tihumeetrini. Riigikogu jõustas rahvusliku kokkuleppena, et 12 miljonit oleks see mõistlik piir, mil-lega saaks täita nii kohalikud met-sale vajalikud nõuded kui ka rah-vusvahelised kokkulepped. Võib öelda, et kui raiutakse vähem, siis on tegemist kasutamata ressursiga.

Täna on kasvava metsa mah-tu üle küll ja veel, mistõttu võiks soovida vaid rohkem neid ettevõt-jaid, kes annaksid puidule väärtust juurde ja eelkõige just sellele keh-

vema kvaliteediga puidule. Täna-sed inventuurid näitavad, et meil on suurusjärgus 30 miljonit tihu-meetrit selliseid lepikuid, mis on üle kasvanud ja tõesti mädanevad ära. Ja ei saa ka väita, et nende met-sade hoidmine oleks looduskait-selisest seisukohast eriti oluline.

Selle puidu võiks välja tuua ja näiteks energiatootmiseks kasuta-da. Ega puidu mädanemises ise-enesest midagi hullu pole, sest mädanenud puit jääb metsa väeti-seks. Lihtsalt majanduslik potent-siaal jääb kasutamata. •• Kas raie mahu seos hinnaga on otsene?Idee poolest peaks hind ja ainult hind olema see tegur, mis metsa-omaniku tegutsema paneb. Kuid ajaloos tagasi vaadates on siin olu-kord lausa kurioosne. Ehk siis kõi-ge vähem raiuti Eestis viimasel kümnendil puitu siis, kui selle eest maksti kõige rohkem! Esimesed kümme aastat, kui maht tõusis, siis toimus ka puidu hinna järkjärguli-ne kasv. Pärast 2000. aastate algust, kui riik hakkas raiumist piirama, kadus see loogika hinna suhtes ära. Näiteks aastal 2007, kui pui-du hind oli ajaloo kõrgeim, raiuti kõige vähem. Tollel hetkel mõju-sid piirangud vales suunas. Oleks olnud võimalik puitu rohkem väl-ja müüa ja saeveskitele tööd anda. Ka metsaomanik, sealhulgas riik, oleks võinud hoopis rohkem teeni-da. Aga toimis ilmselt see buumi-ajale iseloomulik loogika, et raha tuli niigi lihtsalt kätte ja ei olnud tarvis väga pingutada. •• Milliseks peate puidu väljavaa-teid koduse küttematerjalina olu-korras, kus kõigi kütteainete hin-nad kipuvad joonelt üles minema?Kui küttepuidu tootjad näevad teiste kütuste kallinemist, siis nad nihutavad ka oma hinda. Ei saa eeldada, et üks kütus saab olema tulevikus märgatavalt odavam kui kõik teised. Kuid mis tahes ener-giaallika hind sõltub transpordi hinnast. Puit on siiski kohapeal-ne ressurss ja seetõttu on ta meie jaoks palju konkurentsivõimeli-sem. Kui täna valida, millisele kütusele oma isiklikku majapida-mist rajada, siis julgen küll puitu soovitada. Kallim ta teistest olema ei saa, loodame, et pigem odavam. •• Kui suure osa puitu võiks Ees-ti tööstus väärindada ja kui kaugel me sellest praegu oleme?Selleks et puitu saaks rohkem väärindada, peaksime eestlaste-na muutuma senisest paremateks metsakasvatajateks. Riigimetsa puhul on 45 protsenti metsast väl-ja toodavast materjalist palk, 30 protsenti paberipuu, 25 protsen-ti jääb küttepuu kvaliteediklassi. See pole sugugi ideaalne proport-sioon, palgi osatähtsus peaks ole-ma suurem. Põhjuseks on meie ajalugu, mis ei ole eelkõige sõda-de, küüditamiste ja muude meist sõltumatute, peamiselt poliitilis-te põhjuste tõttu lasknud järjepi-devalt metsakasvatusega tegelda. Aga ka praegune ühiskondlikust arvamusest mõjutatud seadusand-lus on tihti aruka metsakasvatu-se vaenulik. Seetõttu näemegi, et paljud viljakatel kasvukohtadel kasvavad metsad jõuavad lubata-va raievanuseni alles siis, kui nad on juba mädanema läinud.

Raie mahustOleme jõudnud kaheksa miljoni tihumeetrini, kuid 12 miljonit oleks mõistlik piir.

RessursistVõib öelda, et kui raiutakse vähem, siis on tegemist kasuta-mata ressursiga.

Vaata videotAigar Kallasega

13. JUUNI 2012 7

Ideaalne proportsioon, mille poo-le püüelda, võiks olla kaks kol-mandikku palgi kasuks. Eesti kiituseks võime öelda, et kogu palk, mis meie metsadest varu-takse, väärindatakse kohapeal. Palki välja ei veeta. Selleks peaks tekkima väga suur erand, mingis erilises mõõdus või kvaliteedis, mille eest on makstud väga eri-list hinda, et palk Eestist töötle-mata kujul välja läheks.

Meie saetööstus on maailmata-semel ja suudab palgile igati kon-kurentsivõimelist hinda pakkuda.

Õnneks on meil Kundas ja Kehras tehased, mis kasutavad üha laienevas mahus paberipui-tu, mis pöörab väärindamist aas-ta-aastalt Eesti tööstuse kasuks ka selles kvaliteediklassis. Kütte- ja paberipuidu hinna erinevus on pidevalt vähenenud.

Eeldusel, et energiapoliitikas ei tule suuri muutusi, peaks välja-veetava odavama hinnaklassi osa-tähtsus vähenema.

Kui 10–15 protsenti kogu varutavast metsamaterjalist jääb ekspordiks, siis võiks öelda, et olukord läheneb ideaalile. Me ei peaks puiduekspordist loobuma, et hoida ennast kursis rahvusva-helisel turul hindadega toimu-vaga ja mitte kõiki kraane enda jaoks kinni keerata. Muidu saa-me olukorra, kus koduturul on kolm ostjat, kes võivad hakata turul domineerima.•• Kuidas naaberriigid meie met-samajandust mõjutavad?Välisriikide drastilised muutused on meid mõjutanud küll. Kui krii-siaastatel kukkus Venemaa pal-giimport ära, siis hakati meile ka Rootsist palki sisse tooma, sest meie saetööstus oli piisavalt kon-kurentsivõimeline. Kõik, mis toi-mub Läänemere piirkon-nas, on üks suur turg. Metsamajanduse-le on see mõju v ä i k s e m , kuigi siin

tõusis näiteks pärast suuri tor-mimurde Prantsusmaal või Skan-dinaavias välisnõudmine siinse-te metsavarumisettevõtete järele, keda püüti ära meelitada.

Oleme koos ettevõtjatega otsinud lahendusi, kuidas taga-da kohapeal tegutsemiseks selli-sed võimalused, et ei tekiks vaja-dust mujale parema leiva järele minna. Tundub, et oleme need ka leidnud, sest pakume stabiil-set tööd ja makstud arveid, mis hoiab Eesti ettevõtjaid siin tegut-semas. Oleme saanud riigimetsas kõik vajalikud tööd ära tehtud, sealjuures oleme oma metsakas-vatustööde mahtusid viimase kol-me aastaga poolteist korda suu-rendanud.•• Aeg-ajalt ikka kuuleb lugusid,

kuidas mõnel talutaadil on metsa-salu sauna tagant ära viidud. Kui-das te suudate oma metsi varaste eest kaitsta?Raiume aastas suurusjärgus kolm miljonit tihumeetrit puitu. Meilt üritati sisse vehkida 3000 tihu-meetrit puitu, mis jääb alla 0,1 protsendi aastakäibest. Metsavar-gus pole ammu enam Eestis tee-maks, eriti riigimetsas. Meil on ini-mesed 24/7 metsas ja jälgivad, mis toimub. Kuid metsast võtta on ala-ti üritatud ja üritatakse ka edas-pidi. Päris välja juurida ei suuda seda kommet ilmselt kunagi.•• Kas varastada eelistatakse kännult või laoplatsilt?Üritatakse nii ja teisiti. Kän-nu pealt võtmine on keerukam,

kuid laoplatsidel on silm peal ja materjal on ette

müüdud ega jää sinna pikaks ajaks seisma.

Varastada üri-tatud materja-list üle poole oli küttepuidu kvaliteedis, mis tähendab, et ini-mesed püüdsid

võtta mitte raha teeni-miseks, vaid oma kodu-kulude alan-

damiseks. Ma ei tohiks

seda võib-olla nii-moodi väljendada, aga arvestades, kui

kallis on kütte, sealhulgas

küttepuu hind ja

takse ämber nurka ja minnakse mujale. Meiegi saame siin ainult rahasumma abil inimesi mõju-tada. Me pole küll turul kunagi hinnaliidrid olnud, aga metsatöö toob ka tulu ning saame seetõttu ka palgaturu konkurentsis ikka-gi hakkama.•• Kui palju istutustööd saate vabatahtlike abiga ära teha?Väga vähe. Vabatahtlikkusel on tore sümboolne tähendus, eriti näiteks koolidele, kus sellega on võimalik ka laste töökasvatust ja loodusest arusaamist suurenda-da. Kuid ausalt öeldes me vaba-tahtlikkuse osa eriti suurenda-da ei tahagi. Metsa istutamine on kevadel, kui maal muid teisi töid palju ei ole, maainimestele oluline sissetulek. Kui me nüüd lubaksime selle töö vabatahtlike-ga ära teha, siis oleksime ebaõig-lased nende inimeste suhtes, kes meil aastaid on metsas istutamas käinud ja sellega kehvemal ajal sissetuleku kindlustanud. •• Kuidas lahenes teie metsa-sõpradest sportlaste mittetulun-dusühingu tegevus?Selle ühingu tegevus on jäänud täpselt selliseks, nagu ta oli enne teema üles võtmist Eesti Päevale-hes. Kui te spekuleerisite, et me siin püüame tegeleda maksude optimeerimise ja raha oma tas-kusse sahkerdamisega, siis üks-ki selline süüdistus pole kinni-tust leidnud. Nii politseiamet kui ka prokuratuur on seisuko-ha võtnud, et spordiklubi tegut-semises pole olnud midagi krimi-naalset ega ka väärteona käsitle-tavat. Kuna ka riigikogus esitati sellekohane järelepärimine kahele ministrile, siis on ka nemad olu-korraga tutvunud ning veendu-nud, et mingeid rikkumisi pole toime pandud. Spordiklubi liik-meskond on vahepeal hoopis suu-renenud ning võin julgelt öelda, et RMK on endiselt ettevõte, kes toetab oma töötajate tervislikke eluviise ning on veendunud sel-les, et terved ja heas füüsilises too-nuses inimesed on nii ettevõttele kui ka ühiskonnale tervikuna pal-ju kasulikumad, sealhulgas oda-vamad üleval pidada. •• Kas RMK ametnikel on maan-teeameti eeskujul õnnestunud komandeeringu sildi all lõburei-sidel käia?Minule teadaolevalt ei ole üks-ki RMK töötaja käinud lähe-tuses puhkuse eesmärgil. Küll olen veendunud, et teiste rii-kide kolleegidega suhtlemine on vägagi vajalik ning teiste kogemustest õppimine üli-malt kasulik. Seetõttu üri-tame oma töötajaid ka edaspidi võimaluste pii-

res lähetustesse saata. Näi-teks võib tuua raiejäätme-te varumise, millega Soo-mes ja Rootsis on juba mitmeid aastaid tege-letud ja mida ka meie inimesed on just seal vaatamas käinud. Ka on meie igaüheõigu-sel tuginevate lõkke-kohtade ja puhkema-jade võrk just Põh-jamaade kogemu-sele tuginedes üles

ehitatud. 1

kui raske on mõnel pool inimes-te elu, siis ma vähemalt saan aru, miks seda püütakse teha. Maja on vaja kuidagi soojaks saada.•• Kus need riskipiirkonnad asu-vad? Kas neid saaks heategevuse korras toetada?Riskipiirkonnad on piiriäärsed alad. Aga niimoodi abi pakku-ma ei läheks, sest langilt on või-malik küttekõlblik materjal süm-boolse raha eest igalt poolt kät-te saada. •• Kui suur on teie vajadus töö-tajate järele?Aasta alguse sisuga oli meil 819 töötajat. Sellest olulisemaks võib pidada ettevõtjatele riigimetsas pakutava töö mahtu, mis loob kolm-neli korda suurema töökoh-tade arvu. Viimaste aastate põhi-line eesmärk on olnud ka riigi-metsas tehtavate tööde mahu suu-rendamine, millega oleme suut-nud just Eesti majanduse keeruli-sematel aegadel kasuks olla. Hin-dame, et riigimetsa töömahtude suurendamisega oleme viimase kolme aasta jooksul loonud ligi 1500 uut töökohta.

Mõnes mõttes on meid need keerulised ajad isegi aidanud. Metsatöö on nii raske töö ja kui majandusel hakkab paremi-ni minema, siis ei kipu inimesed seda tegema. Inimene läheb met-sa ikkagi kas suure hädaga või siis elustiili veidruse pärast. Vii-masesse kategooriasse kuulun ilmselt isegi.

Meil on eriti suur tööjõu vaja-dus kevadel, kui algab metsaistu-tusperiood. Istikud on vaja peen-ralt kätte saada, kottidesse pak-kida ja metsa viia, seal omakor-da maha panna. Paaril viimasel aastal on juba olnud, et kui keegi

kusagil midagi vähegi pare-mat pakub, siis visa-

1. Eelmisel nädalal oli mul juttu Itaalia kolleegidega, kes tuleohu hirmus kesken-duvad ennekõike inimeste karistamisele ja metsast eemale hoidmisele.

2. Praegune looduskeskuste võrk on aja jooksul kujunenud mõnevõrra planeerima-tult. Meie viimaste aastate strateegia on olnud tuua looduskeskusi inimestele

lähemale, sest transpordikulu on loodusesse jõudmiseks suur. Palju määravam kui kulu, mis on seotud meie töötajate ja grupijuhtide tegevusega.

3. Me ei pea vajalikuks neid võimalusi eriliselt turundada, sest soov looduses olla meelitab inimesi niigi ligi.

4. Üle Euroopa on kavandamisel mitmeid hiigelprojekte, mis realiseerumise korral võivad kogu Läänemere puiduturu pea peale pöörata.

5. Spordiklubi liikmeskond on vahepeal hoopis suurenenud ja võin jul-gelt öelda, et RMK on endiselt ettevõte, kes toetab oma töötajate

tervislikke eluviise.

6. Minule teadaolevalt ei ole ükski RMK töötaja käinud lähetuses puhkuse eesmärgil. Küll

olen veendunud, et teiste riikide kolleegidega suhtlemine on vägagi vajalik.

5. Spordiklubi liikmeskond on vahepeal hoopis suurenenud ja võin jul-gelt öelda, et RMK on endiselt ettevõte, kes toetab oma töötajate

tervislikke eluviise.

6. Minule teadaolevalt ei ole ükski RMK töötaja käinud lähetuses puhkuse eesmärgil. Küll

olen veendunud, et teiste riikide kolleegidega suhtlemine on vägagi vajalik.

6 mõtetAigar KallasJUUNI 2012

8 13. JUUNI 2012

Top 10 kategooriat, kus kampaaniamüükide osakaal oli 2011. aastal suurim

HambapastaPesupesemisvahendidNõudepesuvahendidPehmed paberidKetšupMarinaadis lihadPlekieemaldajadTualeti puhastusvahendidKaliKohv

Kampaaniamüükide osakaalkogu toidu- ja esmatarbe-kaupade müügikäibest

2010

2011

31,5%

30,7%

Ostjad on vähem mõjutatud kampaaniatest ning ei tõtta kohe seetõttu poode vahetama ning eelistavadpigem neid tooteid kampaaniate raames osta, mida nad juba teavad.

13% 12% 12%

28%25%

29%

10%

8%

10%

30%

30%

30%

19% 26% 18%

2010 2011 2012

Poekampaaniate mõju

Kampaaniad ei mõjuta minu kaubamärgi valikuid

Ostan kampaaniatooteid ainult siis, kui mulle see kaubamärk juba varasemast meeldib

Ostan tavaliselt teatud kaubamärkide tooteid ainult sellepärast, et neile on kampaaniad käimas

Ma ei käi küll erinevates kauplustes, kuid “oma poes”käies otsin ja ostan alati kampaaniatooteid

Käin just nendes kaupluses, kus minu teada onparajasti parimad kampaaniad

Alli

kas:

Nie

lsen

13. JUUNI 2012 9

Estonian Airi eelmisel kuul toimunud nõukogu koos-oleku protokollist selgub, et Bombardier on esita-

nud Estonian Airile nõude. Kui-gi lennu¢rma esindajad ei soos-tu asja täpsemalt selgitama, siis võib eeldada, et pooled püüavad kokkuleppele jõuda ootamatult Estonian Airilt hundipassi saa-nud Kanada Bombardieride osas.

Eesti lennufirma otsustas nimelt 2013. aasta lõpuks üle min-na Brasiilias toodetavatele Emb-raeri lennukitele. Selleks ajaks tuleb leida ostja kolmele Bom-bardierile, mis on Estonian Airi omanduses 12 aastaks sõlmitud kapitalirendilepinguga.

„Lennu¢rma ei kiirusta nen-dest lennukitest lahti saama,” on Estonian Airi president Tero Taskila varem öelnud. „Liisingu-lepingu lõpetamise tingimused on läbirääkimise teemaks liisin-guandja ja Estonian Airi vahel.

Tegemist on kapitalirendilepin-guga, me oleme lennukite oma-nikud, mistõttu ei kaasne lepingu lõpetamisega sanktsioone.”

Estonian Air langetab prae-gu üldse suuri otsuseid. Näiteks soovib rahvuslik lennu¢rma ära osta kopteri¢rma Copterline. Kui tehing toimuks, saaks kopteriga Tallinnasse reisijaid ette vedada.

Õhus on mitmed muutusedSamuti kaalub Estonian Air muu-tusi lojaalsusprogrammis, üks variant oleks Air Balticu prog-ramm Baltic Miles. Praegu kasu-tab Estonian Air kliendilojaalsuse ja lennupunktide kogumise süs-teemi Eurobonus. Estonian Airi nõukogu on Eesti Päevalehele teadaolevalt heaks kiitnud ette-paneku teha Baltic Milesile taus-tauuringut ja kaaluda programmi ülevõtmist.

Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius kommenteeris

napisõnaliselt, et lennu¢rma peab otsuseid langetades kaaluma kõi-ki alternatiive. „Me ei tea kunagi, mis muutused või asjaolud meid Eurobonusega ees oodata või-vad, kuid praegu jätkame ikkagi sama programmiga. Baltic Miles

on lihtsalt üks paljudest alterna-tiividest, juhul kui Eurobonuse-ga läbirääkimistel peaksid ilmne-ma mingid probleemid.”

Teine märkimisväärne plaan on Eesti Päevalehe andmeil see, et 2013. aasta suveks suurenda-takse lennukiparki ajutiselt kogu-ni kuni kolme lennuki võrra, kui-gi seda esialgu kavas polnud. 1 Ärileht

Estonian Air ja Bombardier vaidlevad lennukite üle?Kas hüljatud Kanada lennukid osutuvad meie rahvuslikule lennufirmale Estonian Airile viitsütikuga pommiks?

Estonian Airi nõukogu koosoleku protokolli järgi on Bombardier esitanud nõude.

Pildiline fakt eelmise aasta algusest: Estonian Airi uus Bombardier.

10 13. JUUNI 2012

Eelmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegias ennustas rahandusmi-nisteerium 2015. aastaks

194 miljoni euro suurust struk-tuurselt tasandatud valitsussek-tori ülejääki. Struktuurne tasan-damine tähendab nii ühekordse-te tegurite kui ka majandustsükli mõjude mahaarvestamist.

Sel aastal valmis uus eelarve-strateegia, kus selle valitsuse vii-maseks ehk 2015. aastaks ennusta-takse saja miljoni euro võrra väik-semat valitsussektori ülejääki.

Üks oluline koht, kuhu see 100-miljoniline ülejääk kadus, on töötukassa. Võrreldes eelmise eel-arvestrateegiaga on uues stratee-gias töötukassa eelarvepositsioon 2015. aastal 56 miljonit eurot väik-sem. Nimelt eeldas rahandusmi-nisteerium eelmisel aastal töö-tuskindlustusmakse minimaalset langust, ent märtsis teatas valit-sus, et tullakse vastu tööandjate ja ametiühingute survele ja töö-tuskindlustusmakset langetatak-se 1,2 protsendipunkti. Kui töötu-kassa eelarve ise on endiselt tublis ülejäägis, siis valitsussektori eelar-ve sai sellega paraja hoobi.

Töötukassa on aga veel ühel põhjusel tähtis. Eelmisel sügisel puhkes üks selle valitsuse esime-si tõsiseid kriise, kui valitsus läks tööandjatega töötukassa reservide ja töötuskindlustusmakse suuru-se pärast tülli. Valitsus võttis esi-algu jäiga seisukoha ja teatas, et töötuskindlustusmakse jääb 2012. aastaks 4,2 protsendi peale ja väga suurest töötuskindlustusmaksest tekkivad reservid võetakse töötu-kassalt ära.

Tööandjad polnud sellega nõus ja kutsusid oma esindajad töötukassa nõukogust ära. Valit-sus jäi esialgu endale kindlaks. Uuel aastal tabas valitsust aga uus häda, nimelt solvusid paljud pea-minister Andrus Ansipi võltsimis-

vastase lepingu ACTA kohta öel-dud sõnade peale. Ühel külmal talvepäeval toimus suur meele-avaldus ja kui ACTA-vastane lai-ne oli vaibumas, võttis hoogu uus õnnetus, õpetajate streik.

Töötuskindlustusmakse lan-getamisest teatas Ansip vahetult enne õpetajate streiki. See võis olla katse lappida suhteid tööandjate-ga, aga sellega kaasnes ka soovi-matu sõnum – nimelt ebaõnnes-tus valitsuse jäiga seisukoha tõt-tu katse pidada valitsusega viisa-kaid läbirääkimisi, küll aga õnnes-tus valitsuselt käsi väänates soovi-tud tulemus saada. Õppetund jäe-ti meelde, sest tuli õpetajate streik.

Esialgu oli valitsus jäik ja tea-tas, et raha pole. Õpetajate strei-giga liitus aga kiiresti suur hulk muid ametiühinguid ja toimuv hakkas võtma juba poliitilise strei-gi mõõtu. Pärast streiki haridus-minister Jaak Aaviksoo leebus ja pakkus oma lahenduse, lubades tõsta järgmisel aastal õpetajate miinimumpalga sisemiste reser-vide arvel 700 euroni. Avalikku-se toetust tajunud haridustöötaja-te ametiühingut see kompromiss-ettepanek enam ei rahuldanud ja nad jäid oma nõudmiste juurde.

Kõik ootavad palgalisaHaridustöötajate ametiühingu juhi Sven Rondiku sõnul taha-vad õpetajad endiselt, et 2014. aastal oleks õpetajate palga alam-määr riigi keskmise palga tasemel. Selle saavutamiseks peaksid palga alammäärad tõusma sel aastal 20 protsenti, 2013. aastal 15 protsen-ti ja 2014. aastal samuti 15 prot-senti. Ainuüksi õpetajate palka-de tõstmine 20 protsenti sel aastal oleks haridusministeeriumi arvu-tuste kohaselt maksma läinud 37 miljonit eurot.

Rondiku sõnul on valitsusele ja omavalitsusliitudele esitatud ettepanek alustada palgaläbirää-kimisi, aga nende aega pole kok-ku lepitud.

Õpetajate võitlus kõrgema pal-ga nimel läks kiirelt isiklikuks, mis tipnes Lauri Leesi süüdistuse-ga, et Aaviksoo soovimatus õpeta-jatele vastu tulla näitab, et ta liht-salt ei armasta neid. Sotsiaalmi-nister Hanno Pevkur kuulis see-järel rahva häält ja andis enne-tava lubaduse tõsta kolme aasta

jooksul tervishoiutöötajate palku 10 protsenti. Sotsiaalministeeriu-mi terviseala asekantsler Ivi Nor-met märkis, et tervishoiutöötaja-te kümneprotsendilise palgatõusu rahastamiseks kolme aasta jook-sul kokku ei vaja haigekassa lisa-raha, piisab praegusest sotsiaal-maksul põhinevast rahastamisest ja seadusega lubatud piires hai-gekassa eelmiste aastate kogu-tud reservide kasutusele võtmi-sest. Normet kinnitas ka, et pal-gatõus ei too kaasa teenuste arvu või taseme langust ega omaosa-luse suurenemist. Tema sõnul on

ka riigi eelarvestrateegias tervis-hoiutöötajate palgatõusu võima-lust arvestatud.

Ka siseminister Ken-Marti Vaher aimab ilmselt halba, sest ta küsib rahandusministeeriumilt lisaraha avaliku arvamuse lemmi-kute – politseinike ja päästjate – palkade tõstmiseks. Kas ta raha ka saab, sõltub rahandusministeeriu-mi suvisest majandusprognoosist.

Tema alluvate soovid igata-hes on suured. Ametnike ame-tiühing ROTAL tahab, et valit-sus taastaks riigiasutustes palgad 2008. aasta tasemele, lisades tee-

Vahur Kooritsarileht@epl.ee

Riigitöötajate palgatõusunõuded tõmbavad uue riigieelarve päris pingesseÕpetajate streik sel kevadel oli taasiseseisvunud Eesti üks suure-maid, ent nende palganõuded on rahuldamata. Raha tahavad juurde aga ka paljud teised riigilt palka saajad.

Ka siseminister aimab halba, sest ta küsib raha juurde politseini-ke ja päästjate jaoks.

Kas ta raha ka saab, sõltub rahandusminis-teeriumi suvisest majandusprognoosist.

13. JUUNI 2012 11

Riigitöötajate palgatõusunõuded tõmbavad uue riigieelarve päris pingesse

nistujatele vähendatud lisatasud. Päästjatele ja politseinikele soo-vib ROTAL aga 2008. aastal kär-bitud astmepalgamäärade taas-tamist 2008. aasta tasemele pluss neli protsenti lisaraha vahepeal-se in¤ atsiooni eest. Ent palgatõu-su tahab ROTAL ka näiteks asen-duskodude kasvatajatele.

ROTAL-i esimees Kalle Liiva-mägi ei osanud öelda, kui palju nende nõudmised maksma lähe-vad, sest palkade vähendami-ne toimus kriisiajal eri asutustes erinevalt ja ROTAL-il pole selle kohta infot. Politseinike ja pääst-

jate palk vähenes tema sõnul roh-kem, sest vähendati astmepalga-määrasid, mille kaudu vähenesid ka muud lisatasud.

Ken-Marti Vaher on igatahes oma alluvate palgamurede suh-tes mõistev.

„Saan kinnitada, et sisejulge-oleku valdkonna töötajate moti-veerimine on meie selge priori-teet. 2013. aasta eelarve koosta-mine praegu alles käib, kuid pean oluliseks, et personalieelarve kas-vaks riigi võimaluste kasvades ja meie heade töötajate motivat-sioon püsiks,” teatas minister.

Mõistagi käib sellise lubadu-se juurde ka lisamärkus majan-dusolukorra arvestamise kohta. Palgatõusu võimaldamise tei-seks vahendiks peale palgafon-di kasvu on sama raha efektiiv-sem kasutamine, mis aga paha-tihti tähendab koondamisi. Sel-le tõttu on viimastel kuudel pal-ju tähelepanu saanud päästeko-mandode sulgemine.

Vaheri sõnul võidavad sel-lest ka päästjad ise – kuna kinni pannakse kõige madalama astme komandosid, kus palgad on väik-semad ning tööruumid ja tehnika

kehvemad, võib öelda, et suure-ma osa ümbersuunatavate pääst-jate sissetulekud ja töötingimu-sed paranevad.

Vaher mainis ka oma eelmise aasta töövõitu: selleks aastaks sai siseministeeriumi haldusala konk-reetsete tegevuste jaoks juurde 10 miljonit eurot, millest said ka per-sonalikuludeks raha päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet. Päästeametile anti elupäästevõi-me tugevdamiseks juurde 1,6 mil-jonit eurot ja politseile kriminaal-politsei valdkonna tõhustamiseks 1,4 miljonit.

„Ümberkorralduste järel jõuab elupäästev teenus vajadusel ühe kuni 15 minuti jooksul 93 prot-sendini elanikest. See tähendab, et elupäästja jõuab veerandtunni jooksul senisest 121 000 inimese-ni rohkem kui seni,” kiitis Vaher ümberkorraldust.

Unustada ei tasu ka kaitseväe-lasi. Erinevalt paljudest teistest ei ole kaitseministeeriumi hal-dusalas tegelikult rahaproblee-mi, sest sel aastal tõsteti kaitse-kulutusi märgatavalt. Kaitseväe

juhtkond kulutaks osa lisaraha hea meelega palgatõusuks, kuna mehed jooksevad laiali. Palgatõu-su ei luba aga poliitikud: valitsus üritab endiselt jõus hoida põhi-mõtet, et palgatõus saab tulla vaid efektiivsuse kasvu ehk persona-li vähendamise arvel. Kuna kait-seväe arenguplaanid näevad ette palgaliste kaitseväelaste arvu suu-rendamist, ollaksegi lõhkise küna ees – raha on, aga palgatõusuks kulutada ei tohi.

Valitsus üritab endiselt kinni hoida põhimõttest, et palgatõus saab tulla vaid sisemiste ressurs-side parema ärakasutamise pealt. See põhimõte aga ragiseb igast otsast ja üksteise järel tahetakse sellest erandeid saada.

Lühikest Eesti suve ei kavat-se keegi kulutada streikimise või meeleavaldamise peale, ent sügi-sel algavad riigieelarve läbirääki-mised. Kas tulemas on uus õpe-tajate streik veel rohkemate osa-lejatega, pole veel selge. Ameti-ühingud oma plaanidest rääkida ei taha ja niisama spekuleerida ei soovi keegi.

Ametiühingute keskliit ootab praegu valitsuselt vastust oma

ettepanekule alustada kahe-poolseid läbirääkimisi riigitöö-tajate palkade tõstmiseks. Kesk-liidu juht Harri Taliga kommen-teeris, et riik võtaks palka pigem vähemaks, kui saaks.

Elukallidus samas tõuseb jär-jest ja Taliga sõnul ei tohiks see-tõttu inimeste elatustase langeda. Edasise käitumise kohta pole plaa-nid veel tehtud, aga inimeste val-misolek oma õiguste eest võidelda on Taliga sõnul järjest kasvanud.

Läheb tõsiseks konfl iktiks„Läheb tõsiseks kon¤ iktiks. Valit-sus on nägemas, et inimesed pole nõus istuma 2008.–2009. aastal kärbitud palgal. Kuidas saab rii-gil minna hästi, kui inimestel ei lähe hästi?” imestas Taliga.

Valitsuskoalitsiooni konkreet-sed ministrid võivad igaüks olla valmis valitsuse põhimõtteid murdma oma isikliku haldus-ala õnnelikuna hoidmiseks, aga reaalsus on, et riigieelarve kõi-gub aastani 2015 niigi de¢ tsii-di piiril. Rahandusminister Jür-gen Ligi on väga jäigalt kuluta-misnõuded tagasi lükanud ning ega ka peaminister Andrus Ansi-pil pole palju alles jäänud pea-le jutu tasakaalus riigieelarvest.

Peaaegu kõik võimalikud kär-pimiskohad on valitsus juba ära kärpinud, jättes puutumata polii-tiliselt tundlikud kulutused, nagu vanemapalk või kodulaenude int-ressivabastus.

Maksude tõstmist eelistab valitsus vältida, kui välja jät-ta pidevalt deklareeritud soov maksustada tarbimist ja reosta-mist. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstetaksegi seetõttu pidevalt, aga must turg paneb sellele oma pii-ri. Ka reostamise maksustamine on päriselus raskem kui loosungi-tel, sest töökohtade kaotusega ei taheta riskida. Käibemaksu tõst-mine annaks küll palju tulu, aga Eesti in¤ atsioon on niigi euroa-la in¤ atsioonist poole kõrgem ja pole kindel, kas valijad taluvad veelgi kiiremat hinnatõusu.

Maksupettustevastane võitlus kõlab loosungina hästi, aga suu-rem osa kerget raha sissetoova-test meetmetest on juba kasutu-sele võetud. Mõned teised, nagu Venemaalt kütuse ja tubaka sisse-toomise piiramine ähvardab aga Kirde-Eestis sotsiaalsete rahu-tustega.

Palgatõususurve kasvab, valit-sus on aga oma käed kõvasti kin-ni sidunud ega saa suurt midagi teha. Mis edasi saab, ei oska kee-gi ennustada. 1

Kas tulemus on uus õpetajate streik veel rohkemate osalejate-ga, pole veel selge.

12 13. JUUNI 2012

Diisel on traktor, alla kahe-liitrise mootoriga auto pole mingi auto ja mis luukpäradest ja univer-

saalidest te räägite – õige ees-ti mees sõidab sedaaniga,” selli-ne arusaam autost valitses küm-neid aastaid paljudes peades nagu aamen kirikus. Kõrged kütusehin-nad, reaalsed vajadused ja masu tagajärgedest tingitud ratsionaal-sem mõtlemine on pannud inime-si oma kivistunud arusaamu sõi-duvahendist muutma. Kui jät-ta maasturite suur osakaal kõr-vale, siis hakkab Eesti autoturg üha rohkem meenutama põhja-naabrite valikuid.

Forde ja Volvosid müüva Info Auto turundusdirektori Tiit Lil-lipuu sõnul on inimeste usk Ees-ti majandusse ja jätkusuutlik-kusse taastunud. Autosid soeta-vad nii ¢ rmad kui ka eraisikud. Firmad on hakanud ka tarbesõi-dukeid ostma ja see näitab otse-selt, et majandus elavneb. Hea-del aegadel sõlmitud liisingule-pingud hakkavad lõppema ning inimesed on valmis taas uut autot soetama. Eriti äriühingud mõtle-vad ratsionaalselt, et kasulikum on osta uus auto kui pidada suure läbisõidu ja lõppenud garantiiga töövahendit. Hiljuti nime vahe-tanud Volkswageni edasimüü-ja Moller Auto Tallinn tegevju-hi Keijo Kaasiku sõnul on inime-sed meelestatud pigem uue auto ostmise poolt, saal ajal kui veel kaks aastat tagasi ostis liisingu lõppedes pea 80% pankade klien-tidest auto välja või pikendas sel-le lepingut.

Tähtis on vastupidavusKui masuaastatel osteti üksnes hinda ja kaubaks läksid vaid kam-paania korras suure allahindlu-sega laoautod, siis nüüd on olu-kord kaupmeeste jaoks normali-seerunud. Lillipuu sõnul on taas tekkinud kliendid, kes komplek-teerivad auto oma maitse järgi ja on nõus tehasetellimust ka oota-ma. „Kuid ega ilma kampaania-ta saa. Enamik klientidest otsib

parima hinna ja kvaliteedi suh-tega toodet.”

Autoostja on aga varasemast paremini informeeritud, teinud internetis eeltööd ja salongi jõu-des juba teab, mida tahab. „Neid on jäänud ikka väga väheks, kes tulevad meile ainsa eelteadmise-ga, et soovivad punast nunnut autot,” nentis Fordide ja Volvo-de turustaja.

Ka Volkswageni edasimüü-ja tõdes, et masu järel on inime-sed muutunud oma valikutes rat-sionaalsemaks. Iga ost mõeldak-se enne põhjalikult läbi ja emot-sioonioste on vähe.

Eesti suurim automüüja, kuut kaubamärki esindav Amserv Grupp lasi Faktum & Arikol hil-juti omnibuss-uuringu raames selgitada autoostjate eelistusi ja sealt selgus mitu huvitavat muu-tust, mis eestlaste mõttemaail-mas on seoses autodega toimu-nud. Amserv Grupi tegevjuhi Mart Mäe sõnul on autoostjate jaoks valiku tegemisel tõusnud väga oluliseks kriteeriumiks sõi-duki vastupidavus. Kaasik tõdes samuti, et neli-viis aastat tagasi ei mänginud see nii suurt rolli kui praegu. „Autot ostetakse nagu

kinnisvara. Sõidukilt eeldatakse töökindlust pikkadeks aastateks. Olgugi et sageli vahetatakse auto uue vastu juba kahe-kolme aasta pärast,” lisas ta. Otsitakse kinni-tust auto töökindluse kohta nii ajakirjandusest kui ka sõpradelt ja tuttavatelt. Neil auto¢ rmadel on suurem trump taskus, kes paku-vad oma sõidukitele teistest pike-mat garantiid.

Mäe sõnul selgus uuringust, et eestlased on edaspidi valmis ost-ma hübriidmootoriga sõidukeid. Tema sõnul on viinud inimesed sellisele arusaamisele kütuse kõr-ge hind. Hübriidautode turuosa on Eestis praegu küll vaid 1,1%. Kuid nende populaarsus mujal maailmas aina kasvab. Näiteks hübriidmootoriga Toyota Prius

tõusis tänavu kolmandaks enim müüdud autoks maailmas Toyo-ta Corolla ja Ford Focuse järel.

Diisel ja universaalSuurim üllatus, mille uuring esi-le tõi, on üha rohkemate inimes-te soov vahetada bensiinimooto-riga auto diisliga sõiduki vastu. Eriti kummaline on aga selle põh-jendus. Arvatakse, et diiselmoo-tor kestab kauem. Selle teooria ainus selgitus on inimeste mäles-tus 1980. aastate diisel-Mercedes-test, mis olid pärast miljonikilo-meetrist läbisõitu endiselt liikvel. Kui selline kurss võetakse, siis hakkaks meie autopark sarnane-ma muu Euroopa omaga, kus dii-selmootoriga autod on selges üle-kaalus. Eestis on diiselautode osa-kaal kõigi uute sõidukite müügis veidi üle kolmandiku.

Lillipuu sõnul on teatavad muutused selles vallas toimu-nud. Näiteks nelikveolistest Vol-vodest ostetakse juba pea 80% dii-selmootoriga. Fordi diiselmooto-

riga auto maksab bensiini jõual-likaga mudelist aga oluliselt roh-kem ja inimesed valivad endiselt viimasena öeldu.

Ka Volkswageni müügis pole diisliga autode osakaalu suure-nemist näha, peamiselt samadel põhjustel nagu Fordil. Kaasiku sõnul on diiselmootoril muidugi mitmeid eeliseid, esiteks 15–20% väiksem kütusekulu ja hea dünaa-mika. Tänapäeva diiselmootorid töötavad sama vaikselt ja ilma vib-ratsioonita nagu ottomootoridki. Kasutatud autode turul on aga diiselmootoriga Volkswagenid ja Fordid vägagi nõutud kaup. Enamasti on need teistest riiki-dest imporditud.

Kaasik tõi esile ühe teistsugu-se muutuse autoostjate eelistuses – sedaankerega autod vahetatak-se universaalide vastu. Näiteks 70% uutest Volkswagen Passati-test ostetakse universaalkerega, kusjuures veel kaks aastat tagasi oli täpselt vastupidine olukord. See muutus on toimunud just

viimasel aastal. Kui vaadata ka teiste tootjate müüki, siis univer-saalkere on minev kaup igal pool. Ka selles osas hakkame rohkem sarnanema Põhjamaadega. „Eks siin mängib taas rolli ratsionaal-sus, universaalis on rohkem ruu-mi lastele, lemmikloomadele või hobitarvetele,” põhjendas Kaasik seda trendi.

Ühes osas on Eesti autoostja endiselt jäärapäine – suuremat autot väiksema vastu ei olda min-gil juhul nõus vahetama.

„Pigem ostetakse vähe kasuta-tud sama klassi auto kui soetatak-se väiksem sõiduk. Vähe sõitnud autosid pole turul aga eriti saa-da,” rääkis Mägi. Kaasik kinnitas samuti, et üldjuhul Passatit Gol¢ vastu ei vahetata. Ennem võetak-se vähem mugavusvarustust või ostetakse kasutatud sama klassi sõiduk. Ent hirm väiksema töö-mahuga mootorite ees on kadu-nud. Uued ökonoomsed väikese litraažiga turbomootorid kogu-vad üha rohkem populaarsust. 1

Autoostjate põhimõ tted on muutunud

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Eesti automüük on pärast nukrat madalseisu taas pead tõstnud, kuid autoostjate eelistu-sed on siiski osaliselt muutunud ja senised jäärapäised põhimõtted lagunevad koost.

Firmad on hakanud tarbesõidukeid ostma, mis näitab, et majandus elavneb.

Kui jätta maasturite suur osakaal kõrvale, siis meenutab Eesti turg põhjanaabreid.

„

RE

NA

ULT

TR

AF

IC

PE

UG

EO

T 5

00

8

CIT

RO

EN

C4

ŠK

OD

A R

OO

MS

TE

R

PE

UG

EO

T 2

07/

20

8

HY

UN

DA

I I2

0

DA

CIA

SA

ND

ER

O

OP

EL

INS

IGN

IA

PE

UG

EO

T 3

08

HO

ND

A A

CC

OR

D

VO

LVO

XC

60

HY

UN

DA

I I3

0/I

30

CW

KIA

RIO

MIT

SU

BIS

HI A

SX

DA

CIA

LO

GA

N

PE

UG

EO

T P

AR

TN

ER

MIT

SU

BIS

HI O

UT

LA

ND

ER

VO

LK

SW

AG

EN

JE

TTA

HY

UN

DA

I ix3

5

SU

BA

RU

FO

RE

ST

ER

HY

UN

DA

I I4

0

NIS

SA

N J

UK

E

FO

RD

MO

ND

EO

OP

EL

AS

TR

A

ŠK

OD

A F

AB

IA

TO

YO

TA Y

AR

IS

VO

LK

SW

AG

EN

TIG

UA

N

ŠK

OD

A Y

ET

I

DA

CIA

DU

ST

ER

PE

UG

EO

T 3

00

8

CIT

RO

EN

BE

RL

ING

O

SE

AT

IBIZ

A

VO

LK

SW

AG

EN

PA

SS

AT

TO

YO

TA R

AV

4

PE

UG

EO

T 5

08

HO

ND

A C

R-V

HO

ND

A C

IVIC

FO

RD

FO

CU

S

ŠK

OD

A S

UP

ER

B

TO

YO

TA C

OR

OL

LA

TO

YO

TA L

AN

D C

RU

ISE

R 15

0

KIA

SP

OR

TAG

E

TO

YO

TA A

UR

IS

VO

LK

SW

AG

EN

GO

LF

MIT

SU

BIS

HI I

-MIE

V

RE

NA

ULT

ME

GA

NE

SU

BA

RU

LE

GA

CY

NIS

SA

N Q

AS

HQ

AI

ŠK

OD

A O

CTA

VIA

TO

YO

TA A

VE

NS

IS

320

301

264

221213 210

199 197190

165 163 160 156 152 148137 136 133

125118

111 111 110 105 10497 95 90 89 87 85 85 81 77 76 73 72 72

65 62 59 57 57 55 54 54 54 52 51 50

50 enim ostetud sõiduautot

5 KUUD KOKKUMaiAprillMärtsVeebruarJaanuar

MIT

SU

BIS

HI

KIA

RE

NA

ULT

FO

RD

HO

ND

A

NIS

SA

N

PE

UG

EO

T

VO

LK

SW

AG

EN

ŠK

OD

A

TO

YO

TA

12 822

14 70115 824

16 514

19 647

25 380

30 921

24 590

9948 10 289

17 049

8357

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20125 kuud

16691322 1303

936

1684 14841764

15351937

1718

8357

6995

Uute sõiduautodemüük kuu jooksul

Uutesõiduautodemüük

10 enim müüdud automarki2012. AASTA 5 KUUD

2012. AASTA 5 KUUD

1165

723 722

510 466409 385 384 371 355

ŠKODAOCTAVIA

NISSANQASHQAI

TOYOTAAVENSIS

2012 2011

Alli

kas:

maa

ntee

amet

, gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

13. JUUNI 2012 13

Tänavu viie kuuga oste-ti Eestis 8357 uut sõidu-autot, mida on ligi 20% mullusest rohkem. Plus-

sis ollakse rohkem kui veebruari müügi jagu ehk 1362 autoga. Eel-misel aastal kasvas automüük suisa 66% ja Euroopa langeva turu kon-tekstis särasime erandliku tähena.

Kui protsentide taha ei vaata, võiks ju arvata, et Eestit tabas autoostupalavik ja kõik on masu tolmu pükstelt maha kloppinud. Nii see tegelikult ei ole. Auk, kust tõus alguse sai, oli lihtsalt väga sügav – 2009. aastal müüdi auto-

sid kokku sama palju, kui täna-vu suudetakse müüa poole aasta-ga. Sisuliselt on autokaupmehed jõudnud 2005. aasta graa¢ kusse – saavutatud on viimase kümnen-di keskmine müügitase. Turg on stabiliseerunud, sest praeguseks mõõdupuuks ei saa võtta buumi-aastaid, mil liising jagas raha igale soovijale ja müügiarvud olid ligi kolmandiku suuremad.

Moller Auto Tallinn tegev-juht Keijo Kaasik näeb lähiaasta-tel mõõdukat müügikasvu, mida võivad mõjutada vaid maksusüs-teemi muudatused või Euroopa majanduskollaps, mis kukutaks ka Eesti automüügi taas suurde langusse. Tema hinnangul jääb tänavune lõplik müügikasv pigem seitsme protsendi piiresse.

Amserv Grupi tegevjuht Mart

Eesti müüduim auto elektrimobiil!

Autoostjate põhimõ tted on muutunud

Mägi prognoosis teiseks poolaas-taks müügi kahanemist. „Aas-ta algus oli erandlik, kuna suur osa Eesti rendi¢ rmasid uuendas pärast paariaastast vaheaega ühe-aegselt oma autoparki. Eraisikud autoturule veel nii suurt mõju ei avalda, et samaväärne kasv jät-kuks,” tõdes ta. Mäe arvates kuju-neb selle aasta kasvuks 15%.

Täielik anomaaliaNagu rendifirmade tänavu-sed ostud, tekitab Eesti pisike-sel turul iga veidigi suurem tel-limus anomaaliaid. Sel põhjusel on juba teist kuud järjest Eesti müüduim auto – üllatus-üllatus – Mitsubishi elektrimobiil iMiev. CO2-tehingu raames sotsiaaltöö-tajatele soetatud sõidukitega, mis muidu üldse meie teedele poleks

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

sattunud, saab valitsuse PR-apa-raat nüüd reklaamida Eestit ainsa riigina maailmas, kus elektriauto on olnud enim ostetud sõiduk ja seda mitu kuud jutti.

Eesti on erand ka Balti riikide kontekstis. Viimasel kümnendil on meil uute autode müük olnud pea-aegu sama suur kui Lätis ja Leedus kokku. Ka tänavu moodustab Eesti osa kogu Baltikumi müügist umbes 46%. Kaasik tõdeb, et ega see vahe-kord ole kuigi loogiline, sest Ees-tis on elanike arv kõige väiksem ja meie majandus pole lõunanaab-ritest nii palju parem, kui auto-müügi järgi võiks eeldada. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga Eestil kasvuruumi küllaga. Kui siinmail müüakse tuhande ela-niku kohta 12 uut autot, siis Euroo-pa keskmine on 26 sõidukit.

Ka uute ja kasutatud autode suhe automüügis on meil viima-sena nimetatute kasuks tugevalt kreenis. Mäe sõnul hakkas vahe-peal tekkima selles vallas tasa-kaal, kuid praegu moodustavad jälle kasutatud sõidukid kolm neljandikku sõiduautode kogu-müügist. Suur osa neist on riiki imporditud.

Info Auto turundusdirekto-ri Tiit Lillipuu arvates on buu-miaastate müügimaht suurusjär-gus 30 000 autot taas päevakorral umbes viie aasta pärast. „See ei ole kaugeltki lagi, kui võrrelda meid teiste Ida-Euroopa riikidega,” lisas ta. Kaasiku arvates saavutatakse see samm-sammult majanduse üldise arenguga kooskõlas. Suu-ri hüppeid ta ei ennusta, pigem väikest ja stabiilset kasvu. 1

RE

NA

ULT

TR

AF

IC

PE

UG

EO

T 5

00

8

CIT

RO

EN

C4

ŠK

OD

A R

OO

MS

TE

R

PE

UG

EO

T 2

07/

20

8

HY

UN

DA

I I2

0

DA

CIA

SA

ND

ER

O

OP

EL

INS

IGN

IA

PE

UG

EO

T 3

08

HO

ND

A A

CC

OR

D

VO

LVO

XC

60

HY

UN

DA

I I3

0/I

30

CW

KIA

RIO

MIT

SU

BIS

HI A

SX

DA

CIA

LO

GA

N

PE

UG

EO

T P

AR

TN

ER

MIT

SU

BIS

HI O

UT

LA

ND

ER

VO

LK

SW

AG

EN

JE

TTA

HY

UN

DA

I ix3

5

SU

BA

RU

FO

RE

ST

ER

HY

UN

DA

I I4

0

NIS

SA

N J

UK

E

FO

RD

MO

ND

EO

OP

EL

AS

TR

A

ŠK

OD

A F

AB

IA

TO

YO

TA Y

AR

IS

VO

LK

SW

AG

EN

TIG

UA

N

ŠK

OD

A Y

ET

I

DA

CIA

DU

ST

ER

PE

UG

EO

T 3

00

8

CIT

RO

EN

BE

RL

ING

O

SE

AT

IBIZ

A

VO

LK

SW

AG

EN

PA

SS

AT

TO

YO

TA R

AV

4

PE

UG

EO

T 5

08

HO

ND

A C

R-V

HO

ND

A C

IVIC

FO

RD

FO

CU

S

ŠK

OD

A S

UP

ER

B

TO

YO

TA C

OR

OL

LA

TO

YO

TA L

AN

D C

RU

ISE

R 15

0

KIA

SP

OR

TAG

E

TO

YO

TA A

UR

IS

VO

LK

SW

AG

EN

GO

LF

MIT

SU

BIS

HI I

-MIE

V

RE

NA

ULT

ME

GA

NE

SU

BA

RU

LE

GA

CY

NIS

SA

N Q

AS

HQ

AI

ŠK

OD

A O

CTA

VIA

TO

YO

TA A

VE

NS

IS

320

301

264

221213 210

199 197190

165 163 160 156 152 148137 136 133

125118

111 111 110 105 10497 95 90 89 87 85 85 81 77 76 73 72 72

65 62 59 57 57 55 54 54 54 52 51 50

50 enim ostetud sõiduautot

5 KUUD KOKKUMaiAprillMärtsVeebruarJaanuar

MIT

SU

BIS

HI

KIA

RE

NA

ULT

FO

RD

HO

ND

A

NIS

SA

N

PE

UG

EO

T

VO

LK

SW

AG

EN

ŠK

OD

A

TO

YO

TA

12 822

14 70115 824

16 514

19 647

25 380

30 921

24 590

9948 10 289

17 049

8357

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20125 kuud

16691322 1303

936

1684 14841764

15351937

1718

8357

6995

Uute sõiduautodemüük kuu jooksul

Uutesõiduautodemüük

10 enim müüdud automarki2012. AASTA 5 KUUD

2012. AASTA 5 KUUD

1165

723 722

510 466409 385 384 371 355

ŠKODAOCTAVIA

NISSANQASHQAI

TOYOTAAVENSIS

2012 2011

Alli

kas:

maa

ntee

amet

, gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

14 13. JUUNI 2012

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Balti laomeister OÜ müüb ja paigaldab laosisustust. Meilt saab asjalikku nõu nii uue lao planeerimisel kui ka olemasoleva lao tõhusamaks muutmisel. Tegeleme ka ladude kolimise ja kasutatud riiulite tagasiostmisega. Teeme koostööd tõstu-kimüüjatega ja nii saame pakkuda täislahendust lao sisustamisel ja kauba liigu-tamisel.

Tootevalikus on aluseriiul, meediumriiul nii postidele kui ka riiulitele toetuvad vahelaed, rehviriiul, mobiilne/statsionaarne arhiiviriiul, konsoolriiul, drive in riiul, drive through riiul, FIFO riiulid ja mitmed muud erilahendused.

Pakume aluseriiulile nii posti kui ka riiulirea otsakaitsmeid.Toome maale veekindlat vineeri nii vahepõranadate ehitamiseks, riiulitele tasa-pindade tekitamiseks kui ka seinte kaitseks.

Projektijuht Silver Alamaa, tel 5081126www.laomeister.com

silver.alamaa@laomeister.com

Tänavuse ja järgmise aasta jooksul Eestisse saabuva-te Stadleri reisirongidega võidakse turg põhjalikult

ümber jagada. Peale Edelaraud-tee omaniku Marcel Vichmanni

tahab dotatsioonist osa saada Lux Expressi omanik Hugo Osula, kes avaldas juuni algul Eesti Päevale-hele oma reisirongiliikluse vallu-tamise kava. Õhk väriseb lepita-matust vastasseisust, sest võitjaks osutub vaid üks ettevõte. Valitsus otsustab veel sel kuul, kas anda uued reisirongid ärimeestele või hakata ise Elektriraudteega ini-mesi vedama.

Ettevõtjate silmis muutuks rii-gi¢ rmat eelistav valitsus üle öö liberaalse kapitalistliku turuma-janduse maailmavaate reetjaks.

Riigile kuuluv Elektriraudtee hakkab lõpetama Eesti raudtee-

se, et avada eeloleva aasta sep-tembris Tallinna-Tartu ekspress-rongiliin ja novembris samasugu-ne Tallinna-Rapla liin. See pais-tis hoiatava nipsuna Edelaraud-tee nina pihta.

Riigi¢ rma ambitsiooni toetab majandusminister Juhan Parts. „Mulle näib arukas, et vähemalt alguses opereeriks uusi ronge Elektriraudtee, et riik saaks seda tehnoloogiat tundma õppida. Hiljem võiks kaaluda konkurs-si eraoperaatori leidmiseks,” rää-kis Parts Eesti Päevalehele. „Uued

rongid ei vaja remonti igas Ees-timaa otsas, vaid korralist hool-dust. Seni kujunes see hooma-matu remondiraha dotatsioonide läbirääkimistel suureks ja kontrol-limatuks kuluartikliks. Riik peaks tundma õppima, millised kulud uue tehnoloogiaga kaasnevad.”

Elektriraudtee võimalusMinistril näib olevat villand jaga-da maid eraettevõtjatega, kes jõu-liste lobistidena on ähvardanud riigilt raha väljapressimiseks isegi olulisi rongiliine kriitilistel aega-del sulgeda.

Elektriraudtee edu korral tekiks tõsiselt võetava, ligi 25 mil-joni euro suuruse aastakäibega ¢ r-ma, kelle klientide arv võib ulatu-da ligi viie miljonini. Üritus hak-kaks oma mastaapidelt lähenema Tallinkile, kelle aastane reisijate arv ületab üheksat miljonit.

Nimelt sõidab Tallinna ümb-ruse elektrirongidega praegu ligi 2,8 miljonit inimest aastas, Edela-raudtee diiselrongidega aga üle 1,8 miljoni.

Kuid seni Edelaraudteele kuu-luv reisirongipirukas on üksi, ka ilma elektrirongideta piisa-valt magus tükk, et elektrisee-rida Eesti bussiäri tipptegijat Hugo Osulat.

Edelaraudtee aastane pileti-müügitulu küünib kolme ja poole miljoni euroni. Liinide elus hoid-

miseks annab riik tänavu prognoo-sitavalt juurde 13,4 miljonit eurot.

Lux Expressist saaks rongiäriga senisest kaks korda suurem ettevõ-te: ligi 9 miljoni eurone aastakäi-ve kasvab ligi 26 miljoni euroseks.

Kuid see saaks toimuda üks-nes Edelaraudtee arvel, kes koos omanike kaudu lähedalt seotud GoBusiga moodustab praegu ligi 30 miljoni eurose aastakäi-bega liidu.

Uute Stadleri rongide reisiliik-luseks rentimine kujutab endast geniaalset äri, mille alustamiseks pole vaja oluliselt investeerida. Elektriraudtee poolt 20 aastaks kapitalirendiga hangitud kahe-kümne diiselrongi aastane ren-ditasu ulatub 11 miljoni euroni. Riigi dotatsioon Edelaraudteele aga tõuseb tänavu üle 13 miljoni euro, mis katab rongide kasutu-sele võtja rendikulud tõenäoliselt täielikult. Peale dotatsiooni tee-nib Edelaraudtee piletitulu rasva-selt üle kolme miljoni euro aastas ja rongi¢ rma võibki selle summa puhtalt taskusse panna.

Edelaraudtee näib eelseisvate-le muutustele külma pilguga vaa-tavat. Ettevõtte juht Kalvi Pukka kinnitab, et neil on kõik reisijate-veo edukaks korraldamiseks ole-mas: vajalikud teadmised ja osku-sed, infrastruktuur ning tugitee-nused. Seetõttu pole justkui min-gisugust takistust, et Edelaraud-tee saaks oma äri sujuvalt jätka-ta ka uute rongidega. Lisaks kuu-lub Edelaraudteele magusam osa Eestis reisijateveoks kasutatavast raudteest.

Kui esmapilgul tundub, et Maarjamaa kuumem liin võiks asuda kahe ülikoolilinna Tallin-na ja Tartu vahel, siis tegelikku-ses pole see kaugeltki nii. Tallinna ja Viljandi vahel sõidab ligi poo-le rohkem inimesi kui Tartu lii-nil. Isegi Pärnu liinile jätkub neid rohkem kui Tartu omale. Ning see raudtee, Tallinn-Lelle-Viljandi ja Tallinn-Lelle-Pärnu, mis oma ligi 250-kilomeetrise niidiga on neli korda lühem Eesti Raudtee nii-dist, kuulub just Edelaraudteele. Pole välistatud, et uue reisiope-raatori tulekul võivad eraraudteel alata ulatuslikud remonditööd. Kui need isegi ei hakka segama sõidugraa¢ kut, siis infrastruktuu-ritasu tõstavad küll.

Igatahes on Eesti raudteedele taas saabunud aeg, kui riigil on uute rongide kujul midagi jaga-da ja turu seisukohalt ka midagi väga olulist ümber korraldada. 1

Rongide kokkupõrge:

Uute rongidega annab riik kaasavaraks iga-aastase üle 18 miljoni eurose toetuse.

Vichmann ja Osula võistlevad raudtee toetusraha nimel

liikluse sajandi tehingut, millega soetab Šveitsi Stadleri tehasest 38 uut reisirongi. Eesti reisiraudtee, mis praegu meenutab inetut taas-kasutuse tagahoovi, saab esma-kordselt euroopaliku palge. Nen-dest rongidest 20 on diiselrongid, mis sõidavad Tallinna ümbrusest kaugemale, mööda seni Edela-raudteele kuuluvaid liine.

Elektriraudtee teatas juuni esi-mestel päevadel, et uute rongide omanikuna teeb ta ettevalmistusi, et oma rongipargiga hakata tee-nindama kogu Eesti rongiliiklust. Juba on rongijuhtide värbamiseks ja koolitamiseks käivitatud per-sonaliprogramm, millega antak-se ettevõtte senistele elektrirongi-juhtidele ka diiselrongijuhi kva-li¢ katsioon. Elektriraudtee esitas majandusministeeriumile taotlu-

Valitsus otsustab juunis, kas anda uued rongid ärimeestele või vedada inimesi ise.

Õhk väriseb vastas-seisust, sest võitjaks osutub vaid üks ettevõte.

13. JUUNI 2012 15

Foto: Raul Vinni

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe • Rahvusvaheline juhtimistunnistus

Suvine intensiivkursus Tallinnas 2.-7. juuli

Vaata lisa PAADILUBA.EE

Põhjalike teadmistega turvaliselt merele!

Groovrider OÜ. Telefon 5043130, info@paadiluba.ee, www.paadiluba.ee

Rongide kokkupõrge: Sõitjate arvAS-i Eesti Raudteeinfrastruktuuril

2 858 4341 817 168

1 010 448

806 720279 692

195 443

102 258

710 160Tallinn-Riisipere

776 059Tallinn-Aegviidu

794 822Tallinn-Paldiski

Tallinn-Keila

Tallinn-Klooga rand

Tallinn-Pääsküla

Tallinn-Pärnu

186 206

Tallinn-Viljandi

253 678

Tallinn-Viljandi (R, L, P)

55 534

Tallinn-Türi

229 723

Tallinn-Rapla

195 508

Tallinn-Lelle

89 799

Tallinn-Tartu

176 219

Tallinn-Narva

116 484Tartu-Valga

10 435Tartu-Orava (E–R, P)

9411Tartu-Orava (E–L)

12 617Tartu-Orava

13 479Tartu-Jõgeva

9262

Tallinn-Valga

143 731Tallinn-Tapa-Rakvere

67 467Tallinn-Tartu (E–P kiir)

59 071Tallinn-Tartu (E–R kiir)

27 478Tartu-Tallinn (E–L kiir)

33 127

Tartu-Tallinn (E–R ja P kiir)

54 442Tallinn-Tartu (R ja P kiir)

37 604Tartu-Tallinn (R ja P kiir)

35 893

Elektrirongidega sõitjatearv 2011. aastal

Diiselrongidega sõitjatearv 2011. aastal

Sõitjate arv kokku

Edelaraudtee AS-i infrastruktuuril

AS-i Eesti Raudteeinfrastruktuuril

Alli

kas:

maj

andu

smin

iste

eriu

m, g

raaf

ika:

Ste

n K

ivis

saar

2011 2012 prognoos

Dotatsioonidreisirongiliiklusele

Elektriraudtee

Edelaraudtee

MILJONIT EUROT

12,9 13,4

4,9 4,9

16 13. JUUNI 2012

Riigil seevastu on ettevõt-teid, millega saaks prob-leemi tublisti leevenda-da, aga praegust valit-

sust see teema ei huvita. Vaata-me võrdluseks, kuidas Eesti naab-rid – Soome, Läti ja Leedu – käi-vad ümber oma riigiettevõtetega.

Kõigepealt ühest raportist, mille hiljaaegu andis välja Bal-ti ühingujuhtimise instituut. See analüüsib riigiettevõtete juhti-mise taset ja korraldust Balti rii-kides. Osalt kinnitavad raporti järeldused harjumuspäraselt Ees-ti eesrindlikkust, aga ühtlasi vas-tavad vanasõnale „pimedate seas on ühe silmaga mees kuningas”.

Eestis küsitletud inimesed toe-tasid rohkem kui Lätis ja Leedus arvamust, et riigi¢ rmade juhid on kompetentsed, nende ¢ nantsnäi-tajad ja -kontroll on usaldusväär-ne (50–60 protsenti küsitletutest arvas nii) ning riigi¢ rmad paku-vad heal tasemel teenuseid mõist-liku hinna eest. Samuti on siin rohkem toetajaid väitel, et rii-giettevõtetel läheb hästi ja nad annavad panuse ka riigieelarves-se. Nõustujaid väitega, et riigiette-võtete nõukogud on kompetent-sed, oli aga kõigis Balti riikides alla 10 protsendi. Terves regioonis valitseb märkimisväärne rahulole-matus riigiettevõtete juhtimise ja tulemuslikkusega, võtab instituut olukorra kokku.

Eesti valitsusel, nagu ilmselt tähele olete pannud, olukorra parandamiseks valmis plaane ei ole. Üks lootuskiir tekkis siis, kui majandusminister Juhan Parts kutsus endale nõunikuks Erkki Raasukese – et ta viiks „majan-dusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi äriühingute omani-kepoolse juhtimise uuele tase-mele”. Paraku läks nii, et Raasu-ke juhib praegu tulekahju kus-tutamise korras hoopis maan-teeametit.

Kes tahab teada, mis äriühingud Eesti riigile kuuluvad, leiab täie-liku nimekirja rahandusminis-teeriumi koostatud dokumen-dist „Riigi majandusaasta koon-daruanne 2010”. 2011. aasta aru-anne veel valmis ei ole. Lisaks on majandusministeerium vee-bilehele www.mkm.ee/326520/ kogunud oma haldusalas olevate ettevõtete nimekirja, nende mõne-realise kirjelduse ning juhatuse ja nõukogu koosseisu.

Kui niru Eesti riigi pakutav informatsioon on, saab aru, haka-tes uurima, mis ettevõtted kuulu-vad Soome riigile. Lühida guugel-damise järel jõuab huviline lehele www.valtionomistus.¢ , mis kuu-lub peaministri büroo osaks oleva-le riigiomandi juhtimise osakon-nale. Kõik on hõlpsasti mõisteta-valt kirjas: riigiosaluste ostud ja müügid ning saadud dividendid läbi aastate, börsil noteeritud ette-võtete riigiosaluse turuväärtus, otselingid ettevõtete kodulehte-dele... Ja mis Eestiga võrreldes on eriti eesrindlik: selgelt sõnastatud eesmärgid eri ettevõtetega seoses.

Naabrite eeskujuSoome on riigiosalusega ette-võtted jaganud kolmeks. Esiteks need, milles tal on üksnes tava-lise aktsionäri huvi ehk ettevõt-te väärtuse kasv. Selliseid osalusi

on Soomel mitmekümnes tuntud ettevõttes, näiteks TeliaSoneras, StoraEnsos, Altias. Teiseks ette-võtted, milles Soome riigil on pea-le tavalise aktsionäri huvi stratee-gilised huvid. Nende hulgas on börsiettevõtted Fortum, Neste ja Finnair, kus riigi osalus on vei-di üle poole. Kolmandaks ette-võtted, mille pidamiseks on Soo-me riigil kindlad erihuvid – nagu Yleisradio (avalik-õiguslik ring-hääling), Alko (alkoholimüügi¢ r-ma), Veikkaus (loto¢ rma), Fing-rid (elektrisüsteemihaldur).

Ka Leedu annab riigiettevõ-tetest üllatavalt põhjaliku inglis-keelse ülevaate (vt vvi.ukmin.lt).

Näiteks juba 30. märtsil on seal-ne majandusministeerium teata-nud, et esialgsetel andmetel oli rii-giettevõtete 2011. aasta ärikasum 6,85 miljardit litti ja puhaskasum 79 miljonit litti. Leheküljelt leiab ka börsil noteeritud riigiosaluse-ga ettevõtete turuväärtuse, ette-võtete majandusnäitajad, jaotu-se sektorite lõikes ja palju muud.

Võib-olla ei ole riigiettevõtete juhtimine Leedus paremal järjel kui Eestis, aga vähemalt on näha, et seal on olemas tahtmine seda paremale järjele upitada. Ühin-gujuhtimise instituudi hinnangul on Leedu energeetikaettevõtete juhtimise üks puudus see, et nen-de nõukogud on täis nendesama-de ettevõtete seest võrsunud teh-nokraate. Riigi osalusega trans-pordiettevõtete juhtimise problee-mid aga on pigem sarnased Ees-ti omadega – nõukogudesse pan-nakse inimesi poliitiliste teenete osutamiseks, mitte ettevõtte väär-tuse kasvu eest hea seismiseks.

Ka Lätis käivad riigiettevõtete juhtimise vallas muutused. 2010. aastal koostas Läti valitsus riigile kuuluvate ettevõtete kohta põh-jaliku ülevaate (vt Latvian State-owned Assets 2009, www.mk.gov.lv/en/aktuali/annual-review/). 2013. aastaks tahab Läti valitsus luua tsentraliseeritud agentuu-ri, mis hakkab haldama riigiosa-lusi ettevõtetes, reorganiseerida osa puhtalt administratiivseid funktsioone täitvaid riigiettevõt-teid riigiametiteks ning taastada riigiettevõtete järelevalvenõuko-gud, mis 2008. aastal laiali saade-ti, sest need ei täitnud massiliselt oma eesmärki. Samal ajal on Bal-ti parima juhtimisega riigiettevõ-te ühingujuhtimise instituudi hin-nangul just Läti ettevõte – Parexi panga restruktureerimisel loodud Citadele, sellele järgnevad meie Eesti Energia ja Läti Lattelekom.

Kui riigiettevõtete nimekirju vaadata, on selge, et Balti riikides leidub veel päris palju ettevõtteid, mille vähemusosaluse erastamise ja börsile viimisega (Leedus bör-sil olevate osaluste suurendamise-ga) saaks näiteks pensionifondi-dele tekitada võimaluse rohkem raha kodumaale või siia lähedale investeerida. Soomes toimib see mudel hästi ja miks ei peaks toi-mima ka Eestis? 1

Eesti riik ei ütle, milleks talle riigifi rmadTallinna börsi 16. sünnipäev möödus väga vaikselt. Teadagi, miks – börsil on vähe ettevõtteid, millesse investeerida ja millega kaubelda.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Riigifi rmade börsile viimisega saaks pensionifondide raha Eestisse investeerida.

13. JUUNI 2012 17

Ettevõte Riigi osalusEesti Energia 100Elering 100Tallinna Sadam 100Eesti Post 100Tallinna Lennujaam 100Lennuliiklusteeninduse AS 100Saarte Liinid 100Levira 51Eesti Loots 100Elektriraudtee 100Teede Tehnokeskus 100Metrosert 100Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 100A.L.A.R.A. AS 100Eesti Raudtee 100Eesti Teed (Virumaa Teed, Tartumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed ja Pärnu-maa Teed liitmisel loodud ettevõte) 100KredEx Krediidikindlustus 100Eesti Keskkonnauuringute Keskus 100Eesti Geoloogiakeskus 100Eesti Metsataim 60Eesti Kaardikeskus 100Eesti Loto 100Vireen 100Eesti Näitemänguagentuur 89Eesti Vanglatööstus 100Erika Neli 100Andmevara 100Estonian Air 90Ökosil 35

Ettevõte Riigi osalusFinnair 55,8Fortum 50,8Neste Oil 50,1Altia 100,0Arctia Shipping 100,0Arek 9,0Art and Design City Helsinki 35,2Boreal Plant Breeding 65,0Destia 100,0Edita 100,0Ekokem 34,1FCG Finnish Consulting Group 6,1Finnish Seed Potato Centre 22,0Gasum Corporation 24,0Helsinki Business and Science Park 28,6Itella Corporation 100,0Kemijoki 50,1Leijona Catering 100,0Meritaito 100,0Suomen Rahapaja 100,0Motiva 100,0Patria 73,2Raskone 85,0Suomen Lauttaliikenne 100,0Suomen Viljava 100,0Vapo 50,1VR-Group 100,0

Kõik või mitte midagi: Eesti riik ei armasta riigiettevõtete vähemus-osaluse müümist eraomanikeleEesti riigile kuuluvad ettevõtted

Soome riigil on palju ettevõtteid, kus riigil ei ole 100-protsendilist osalustSoome riigile kuuluvad ettevõted

Soome riigi osalused börsiettevõtetes valdusfirma Solidium kaudu

Ettevõte Riigi osalusElisa Corporation 10,1Kemira 16,7Metso 11,1Outokumpu 31,2Outotec 6,5Rautaruukki 39,7Sampo 14,2Sponda 14,9Stora Enso 12,3Talvivaara 8,6Telia Sonera 11,7Tieto 10,3

Riigi enamusosalusega börsiettevõtted Ettevõtete arv Töötajate arvAustraalia 0 0Tšiili 1 156Tšehhi 1 33 000Taani 0 0Eesti 0 0Soome 3 24 844Prantsusmaa 2 176 347Saksamaa 0 0Ungari 0 0Norra 3 74 723Rootsi 0 0Suurbritannia 1 160 900

Riigi enamusosalusega noteerimata ettevõtted Ettevõtete arv Töötajate arvAustraalia 7 8 283Tšiili 9 5 559Tšehhi 82 38 200Taani 11 8 680Eesti 32 16 261Soome 28 61 187Prantsusmaa 30 120 386Saksamaa 57 66 419Ungari 346 150 528Norra 33 50 479Rootsi 43 143 253Suurbritannia 12 202 668

Riigi täisosalusega ettevõtted Ettevõtete arv Töötajate arvAustraalia 10 40 562Tšiili 24 46 013Tšehhi 41 95 400Taani 2 9 828Eesti 22 9 574Soome 5 5 758Prantsusmaa 19 541 841Saksamaa 2 4 650Ungari 12 2 447Norra 10 104 993Rootsi 4 4 879Suurbritannia 8 14 730

Riigi enamus- või täisosalusega ette-võtted kokku Ettevõtete arv Töötajate arvAustraalia 17 48 845Tšiili 34 51 728Tšehhi 124 166 600Taani 13 18 508Eesti 54 25 835Soome 36 91 789Prantsusmaa 51 838 574Saksamaa 59 71 069Ungari 358 152 975Norra 46 230 195Rootsi 47 148 132Suurbritannia 21 378 298

Erastamiseks sobivat vara veel on...OECD riikidel oli 2009. aastal kokku üle 2000 riigi enamusosalusega ettevõtte. Börside nõrkuse tõttu on nende erasta-mine viimastel aastatel soiku jäänud.Riigi enamusosalusega ettevõte-tes töötab OECD riikides üle kuue miljoni inimese ja kontrolliks piisava vähemusosalusega ettevõtetes veel ligikaudu kolm miljonit inimest.

Allikas: Riigi majandusaasta koondaruanne 2010, majandusministeerium ,OECD, valtionomistus.fi

Lisaks omab Soome riik veel 24 ettevõtet, millel öeldakse olevat eriülesanded – näiteks Yleisradio, ettevõtluse rahastamisega tegelev Finnvera, lotofirma Veikkaus, alko-holimüüki korraldav Alko jt.

18 13. JUUNI 2012

77 aastat audiotraditsiooneTehnika ja inimene. Kuidas on tehnika areng mõjutanud inimese argielu viimase 200 aasta jooksul? Radikaalselt, seda pole kellelegi vaja tõestama hakata.

Aga inimesed ei ole püüelnud üksnes mõ-nusa argielu poole. Raske, kui mitte võimatu on nimetada midagi muud, mis mõjutaks inime-se emotsionaalset, vaimset seisundit ja hinge heaolu rohkem, kui seda teeb KUNST!

Paljudest kunstiliikidest on kõige kätte-saadavam MUUSIKA. Muusika on saatnud inimest kogu homo sapiens´i arengu vältel. Muusika pakub nii meelelahutust kui ka tõsist vaimset elamust, tiivustab ja vaimustab inim-hinge!

AUDES, Eestimaa ettevõte on välja kasva-nud raadio-elektrotehnikatehasest „RET”, mis alustas oma tegevust 1935. aasta 30. märtsil. Seega jätkab Audes enam kui 70-aastast tra-ditsiooni muusikalembeliste inimeste ootuste elluviimisel, pakkudes inimestele hingelist ra-huolu, ilma et neil oleks vaja kodust väljudagi.

19. sajandi lõpus andsid prantslased, ven-nad Lumierid maailmale uue meelelahutusliigi, mis sai hiljem omaette kunstiliigiks – KINO!

20. sajandi lõpuks ei pidanud kinohuvili-sed enam ilmtingimata kinno minemagi, sest tehnika areng tõi kino neile koju kätte, nii et

filme sai nautida lausa kodus diivanilt. Tänu revolutsioonilisele DOLBY helisalvestusla-bori leiutisele DOLBY SURROUND muutus kino veelgi efektsemaks ning vaataja võib kogeda kaadris olemise tunnet.

Tänane AUDES VALMISTAB HELIKÕ-LAREID väga laiale muusikahuviliste ringile ja tasemele, ka kõige nõudlikumatele neist. Tõelistele audiofi ilidele toodab tehas lampvõi-mendid.

Tänane AUDES varustab kõrgekvaliteedi-liste kõlaritega kodukinosid ükskõik missuguse mahuga ruumides. Sealhulgas pakub tehas ka seintele ja seintesse sisseehitatavaid helikõla-reid.

Audese toodanguga on võimalik tutvuda ja nende vahendusel muusikat kuulata Tallinnas spetsiaalse kõrgklassi aparatuuriga varustatud kuulamistoas aadressil Pardiloigu 5. Sealsa-mas võite testida ka enda audiokomponente AUDES kõlaritega referens-audiotraktis.

Audes LLC OÜ Showroom

Pardiloigu 5, 11711, Tallinnnikolai.shushkevich@audes.ee

www.audes.ee

Hewlett Packard võiks väliste tundemärkide jär-gi olla suurepärane IT-maailma edulugu. Just-

kui eeskujuna praegusele start-up-kultuurile asutasid 1939. aastal kaks Stanfordi tudengit Bill Hew-lett ja Dave Packard ühes Palo Alto garaažis ettevõtte, et valmis-tada ostsilloskoope ja muid elekt-rilisi mõõteriistu. Mehed viskasid ¢ rmale nime panemiseks kulli ja

kirja ja seetõttu on just HP (ja mit-te PH) tänapäeval maailma suu-rim arvutitootja.

Ligi 50 miljardi dollarilise turu-väärtusega ¢ rma annab tööd üle maailma 350 000 inimesele ja too-dab aastas miljoneid arvuteid, ser-vereid ning printereid. Ent kõi-gest sellest hoolimata saadab HP-d viimaste aastate Nokia sündroom – olla oma valdkon-nas maailma suurim, kuid vaevel-da tulevikukriisis. HP-st arusaa-miseks tuleb vaadata ¢ rma mine-vikku, olevikku ja tulevikku.

HP langes valulisse sisevõitlus-se juba üle kümme aastat tagasi, kui plaaniti konkureeriva Com-paqi ülevõtmist. Räpaseks heitluse käigus sunniti HP nõukogust lah-kuma ettevõtte asutaja poeg Wal-ter Hewlett. Just HP nõukogu, mis peaks paika panema gigandi

äristrateegia ja – kõige tähtsamana – leidma ettevõttele pädeva juhi, on vaevelnud lausa kriminaalses tülis. Nõukogu juht Patricia Dunn lasi nii kolleege kui ka ajakirjanik-ke massiliste lekitamiste peatami-seks salaja jälitada ja pealt kuula-ta. Kui aga 2010 tulid ilmsiks ¢ rma üle-eelmise tegevjuhi Mark Hurdi intiimsed suhted ühe naiskolleegi-ga, sundis nõukogu Hurdi tagasi astuma. Hurd oli olnud efektiiv-ne juht ja kasvatanud tempokalt kasumit, kuid nõukogu ei söan-danud teda avalikkuse ees usalda-da. Larry Ellison, sõnakas sõber ja HP konkurendiks ning samal ajal partneriks oleva Oracle’i tegevjuht ütles, et see oli „halvim persona-liotsus pärast seda, kui idioodid Apple’i nõukogus vallandasid Ste-ve Jobsi” aastal 1985.

Ilmnes, et saab veel halvemaid personaliotsuseid teha. Just HP järgmine tegevjuht Léo Apothe-ker lükkas oma 11 kuu pikkuse ametiaja jooksul ¢ rma sellises-se keerisesse, millest toibumine pole veel möödas. Apotheker oli 20 aastat töötanud Saksa majan-

dustarkvara ¢ rmas SAP, jõudnud selle tegevjuhiks. Kuigi Apothe-ker oli hiljuti SAP-i juhina vallan-datud, tundus ta kõigist otsitud kandidaatidest HP tegevjuhina paberil säravaim. Just paberil, sest enne tema nimetamist miljardeid dollareid väärt ettevõtte juhiks ei jõudnud nõukogu temaga koh-tudagi. Nõukogu oli lihtsalt lii-ga väsinud omavahelisest kakle-misest, nagu üks liige New York Timesile kommenteeris.

Üks anekdootlik luguMullu veebruaris, pärast esimest kvartalit uue tegevjuhiga, ei suut-nud HP täita majandusnäitajate prognoosi ning ¢ rma aktsia kuk-kus börsil 10% päevas. Võib-olla innustas see Apothekerit „mõtle-ma laiemalt” ja seadma uusi stra-teegilisi suundi. Võib-olla oli ta aga kuulnud anekdootlikku lugu HP-st ja igikonkurendist IBM-ist. Sel-le järgi oli ühe suurkorporatsioo-ni fuajees ¢ rma kahe IT-partne-ri, HP ja IBM-i müügimehed lif-ti oodanud. Kui lift tuli, vajutas IBM-i müügimees ülemise korruse

Hans Lõugastehnoloogiaajakirjanik

HP-d saadab viimaste aastate Nokia sündroom – olla oma valdkonnas maailma suurim, kuid vaevelda tulevikukriisis.

HP – järjekordne kriisis vaevlev tehnikagigant

2006 2007 2008 2009 2010 2011

HP hoiab PC-tootjate seas liidri rolli1990-ndate teises pooles oli PC-tootjate liider Compaq, 2001–2005 Dell. Viimasel viiel aastal on aga HP hoidnud kindlalt esikohta.

Dell HP Lenovo Acer

iPad

HP PC

Toshiba Asus Muud PROTSENTIDES

Allikas: Gartner, Apple, Digitimes, IDC, graafika: Sten Kivissaar

2011 I 2011 II 2011 III 2011 IV 2012 I

Tipp-PC vs tipp-tahvelSuurima PC tootjale hingavad kuklasse lisaks tavalistele konku-rentidele ka hoopis uut tüüpi seadmed nagu tahvelarvutid. Mullu jõulude eel osteti juba rohkem iPade kui HP arvuteid.

4,7

9,2

11,1

15,4

11,8

8,89,7

16

15,1

15,7

15,914,3 14,3

12,2 12,9 12,1

15,9 18,2 18,4 19,3 17,9 17,2

7 7,4 7,2 8,1 9,713

5,8

8,911,1

13 12 11,2

3,8

44,5

5,1 5,4 5,9

51,6 47,1 44,5 42,3 42,1 40,7

13. JUUNI 2012 19

Energia hinnad tõusevad kogu maailmas, see on trend, mille vastu ei leidu täna rohtu. Energiahindade tõus ei pea aga kõikidele tarbijatele tähenda-ma iseenesest mõistetavat energiakulude kasvu, sest kulusid saab vähen-dada energiatarbimise koordineeritud haldamise abil.

Vaadelgem põhjuseid, miks ettevõtted peaksid tegutsema energiakulude minimeerimise suunas:

• Energia- ja transpordimahukas, tarbimisel põhinev globaalmajandus on jõud-nud kriisi, mille ületamiseks on ühiskonnas vaja korrigeerida käitumisviise, hoia-kuid ja põhimõtteid, et majandus ja tehnika oleksid kooskõlas loodusega. Valit-suste „rahasüstid“ fi nantsüsteemi turgutamiseks lükkavad paremal juhul edasi globaalmajanduse kokkukukkumist, aga probleemid sellest iseenesest ei lahene. Kütusega seotud riske aitab maandada kütusevarude loomine, kohalike kütuste ja taastuvenergeetika kombineeritud kasutamine võimalikult laialdaselt.

• Väga oluline osa kütustest kasutatakse energeetikas, transpordis ja tööstuses, mis on majanduse alustaladeks. Viimase 10 aasta jooksul on toornafta hinnad umbes kahekordistunud. Praegu on hind languses, kuid see tõuseb kohe, kui USA, Hiina ja Euroopa Liidu majandus tugevneb. Energiakandjate ja paljude muude ressursside hinnad on seotud nafta hinnaga.

• Avanev elektriturg tõotab endaga kaasa tuua märkimisväärse elektrihindade tõusu ja kõikumised, nagu on juhtunud ka mujal. See sunnib paljusid ettevõt-teid tegema korrektsioone energia kasutamises.

• Energiatehnika areneb tänapäeval tohutu kiirusega, mille peamisteks põhjus-teks on fossiilkütuste kallinemine, kliima halvenemine ja elukeskkonna saas-tumine. Energia- ja keskkonnasäästlik eluviis on üha enam möödapääsmatu: loodusressursside laristamine ei saa jätkuda, kuna Maa elanikkonna arv lähe-neb kiiresti maksimaalsele võimalikule ja ellu jäävad need, kes oskavad loodus-säästlikult tulla toime vähema ressursiga. Mõnede energiasäästu võimaldavate seadmete, energiatehnika komponentide hinnad on langenud, mistõttu nen-de tasuvusaeg on lühem kui kunagi varem.

Need on üldised trendid, kuid vaadakem, mida võiks iga ettevõte teha. Alljärgnevalt toome välja mõned lühikese tasuvusajaga investeeringu-objektid:

• Energiaaudit, mille eesmärgiks on tuvastada olulisemad energiakulutajad ning avastada kohad, kus energiat ei tarvitata otstarbekalt ning leida säästu võimalused.

• Energia tarbimise analüsaatorite kasutamine, ehk energiatarbimise (näiteks pinge, voolu, võimsuse, sageduse, lühiajaliste katkestuste ja pingelohkude) mõõtmine, salvestamine ja pidev analüüsimine.

• Reguleeritavate elektriajamite senisest laialdasem kasutuselevõtt. Sagedus-muunduritega saab vähendada muutuva koormusega elektrimootorite (pum-bad, konveierid, ventilatsioon) energiakulu.

• Temperatuurikontrollerite kasutamine küttesüsteemides võimaldab vähenda-da küttesüsteemide energiatarbimist.

• Energiakadusid on mõnel juhul võimalik vähendada ülikondensaatorite kasu-tusega. Peamised märksõnad on pidurdusenergia salvestamine ja pideva toite tagamine, mille tulemusel vähenevad voolukatkestuste kahjud.

Energiahinnad tõusevad ja moodustavad ettevõtte kuludest üha suurema osa, mis automaatselt läheb maha puhaskasumist. Kuna pidevas tõusutrendis on ka tööjõu ja materjalide hinnad, siis energiasääst on neist üks väheseid, mis allub hästi minimeeri-misele ja kõik võimalused tuleks ära kasutada.

Seoses eeltooduga pakume sellel suvel kõikidele tootmisettevõtetele või-malust tellida tasuta konsultatsioon Energiatehnika OÜ elektriinseneridelt, kes aitavad teil leida lahendusi, et säästa raha energiakuludelt.

Tutvuge meie pädevuse ja tootevalikuga :Energiatehnika OÜwww.energiatehnika.eeinfo@energiatehnika.ee+372 655 1312

Muutused energeetikas nõuavad tegutsemist

nuppu – ta sõitis bosside juurde. HP müügimees aga suundus alla-korrusele, IT-osakonda. See ise-loomustas hästi ettevõtete erine-vust: IBM müüs kõrge marginaa-liga (ligi 20%) professionaalseid teenuseid ja strateegilisi lahendusi juhtidele, HP tarnis madala mar-ginaaliga riistvara IT-osakonda. Apotheker asus tegutsema.

Mullu juuli alguses tuli HP välja oma tahvelarvutiga – HP TouchPad oli riistvaraliselt võib-olla veidi kohmakas, kuid sel-les töötav WebOS-i opsüsteem pälvis paljude tarkvaraarendaja-te sümpaatia. Kuid Apothekeril ei jagunud kannatust ja vaid 49 päeva pärast müügile tulemist tea-tas HP, et WebOS seadmete aren-damine lõpetatakse. TouchPadi hinda langetati 99 dollarile, mille järel jooksis HP e-poe platvorm kapitaalselt kokku, sest vastupidi juhtkonna arvamusele pidasid ¢ r-ma enda töötajad seadet nii heaks, et ummistasid ostukeskkonna.

Apothekeri teine otsus oli tõm-mata kriips peale personaalarvuti-te tootmisele. Jah, see kõlab usku-matuna, kuid maailma suurim PC-de tootja otsustas oma põhi-tegevusest loobuda.

Sellele ei pidanud enam vastu ei börsid ega HP nõukogu. Leo Apothekeri järglaseks mullu sep-tembris sai Meg ¶ itman, pika-ajaline eBay tegevjuht, poliitik ja miljardär. ¶ itman pole HP-le visandanud roosilist tulevikku, kuid vähemalt on ta aus ja efektiiv-ne. Tema põhiline sõnum paistab

olevat: kuni meil pole superplaa-ni, jätkame praegust tegevust nii hästi kui võimalik. Ja mis põhiline, ¶ itman on oma sõnumi ka ellu viinud. Ühest küljest tähendab see kulude kokku tõmbamist ja koon-damist – paar nädalat tagasi teatati 7% ehk ligi 25 000 töökoha koon-damisest. Teisest küljest olemasole-vate toodete täiustamisest.

Mais tutvustaski HP Shang-hais ligi 40 uuendust oma toote-rivis. Taskukohased, kuid tagasi-hoidlikud Pavilion-seeria sülear-vutid ei ole HP trump, sest on paremaid odava kauba pakkujaid. Kuid näiteks väikestesse ja võim-satesse äriklassi EliteBooki süle-arvutitesse, mille vastupidavus on garanteeritud sõjaväelise standar-diga, on insenerid suutnud lisa-da meeletu hulga kõikvõimalikke ühendusi (5 USB-liidest!).

Oluline on innovatsioonPraeguste toodete kvaliteet ja nende täiustamine aitab HP-l suu-re tõenäosusega PC konkurentide seas liidrikohta hoida. Kuid juht-kond on ¶ itmani käe all mõist-nud, et sellest ei pruugi piisata – oluline on innovatsioon. Meis-tersooritaja innovatsiooni alal on muidugi Apple, kellega HP end võrdlema peab ja seda püüabki. Praegu näib see veel võlts, kui HP rõhutab EliteBooki 5 USB-liidest MacBook Airi 2 liidese ees (tegu on eri kaalukategooriates arvutitega).

Ent tegelik oht HP-le pole Apple sülearvutid, vaid iPad.

2012. aasta viimane kvartal andis põhjust üllatuda, sest Apple suu-tis tarnida rohkem tahvelarvuteid kui HP tavalisi PC-sid. See on sel-ge signaal, et PC-de ajastu on lõp-pemas ja tahvlite oma algamas. Et sellel ajastuvahetusel püsida edasi maailma suurima arvutitootjana, on HP-l kaks võimalust.

Esiteks lihtsalt pikendada PC ajastut. Kuhu veel müüa süle- ja tavalisi arvuteid, kui kõik lääne inimesed seisavad iPadide järje-korras? Miljardite maale Hiinas-se, kus on üha rohkem ostujõudu ja nõudlust Ameerika kvaliteedi järele. Muidugi pole Hiina min-gi tavaline turg, sellele tuleb lähe-neda aupaklikkusega. Ükski tei-ne tootja ei sõiduta uute seadme-te näitamiseks üle maailma kok-ku 600 ajakirjanikku, ent HP-l on sellist Shanghai messi korralda-des vaja Hiinas öelda: „Teie ole-te tähtsad ja me mõistame seda.”

Teine lahendus on kohaneda ehk luua PC-järgse ajastu sead-meid, olgu need telefonid, tahvlid või hoopis uut tüüpi vidinad. Sel-les vallas on HP-l mullusest valus mälestus Leo Apothekerist, kes tappis ¢ rma tahvelarvuti ja vas-tava tarkvara arendamise.

Kuid nagu printerite ja PC-de valdkonna president Todd Brad-ley allakirjutanule Shanghais tun-nistas, teeb HP tihedalt koos-tööd Microsoftiga, et tuua turule Windows 8 tahvelarvuti. Edu kor-ral suudab HP ka PC-järgse ajas-tuga kasumlikult kohaneda. 1

Autori reisi Shanghaisse korraldas HP.2006 2007 2008 2009 2010 2011

HP hoiab PC-tootjate seas liidri rolli1990-ndate teises pooles oli PC-tootjate liider Compaq, 2001–2005 Dell. Viimasel viiel aastal on aga HP hoidnud kindlalt esikohta.

Dell HP Lenovo Acer

iPad

HP PC

Toshiba Asus Muud PROTSENTIDES

Allikas: Gartner, Apple, Digitimes, IDC, graafika: Sten Kivissaar

2011 I 2011 II 2011 III 2011 IV 2012 I

Tipp-PC vs tipp-tahvelSuurima PC tootjale hingavad kuklasse lisaks tavalistele konku-rentidele ka hoopis uut tüüpi seadmed nagu tahvelarvutid. Mullu jõulude eel osteti juba rohkem iPade kui HP arvuteid.

4,7

9,2

11,1

15,4

11,8

8,89,7

16

15,1

15,7

15,914,3 14,3

12,2 12,9 12,1

15,9 18,2 18,4 19,3 17,9 17,2

7 7,4 7,2 8,1 9,713

5,8

8,911,1

13 12 11,2

3,8

44,5

5,1 5,4 5,9

51,6 47,1 44,5 42,3 42,1 40,7

20 13. JUUNI 2012

•• Kas pisikese Eesti huvi Aasia vastu on põhjendatud?Jah, ikka on põhjendatud, aga edasi tuleb mõelda, mis selle huvi-ga saab ette võtta. Põhjendatud on ta juba sellepärast, et kui praegu moodustab Aasia sisemajanduse kogutoodang juba 30% kogu maa-ilma omast ning 15 aasta pärast on see ligi 45 protsenti, siis on see suurem arv kui Euroopa ja USA sama näitaja kokku.

Igal juhul peab mõistma, et Aasiaga koostöö ei pea olema ainult otsene, sest juba praegu teevad paljud Eesti ettevõtted koos Soome või Rootsi ¢ rmade-ga Aasias äri.•• Eelmistel aastatel on Eesti äri-eliit ja valitsus rääkinud, et kuidas ikkagi peab Aasiasse kiirustama ja hüppama Hiinasse minevale ron-gile. Praegu räägitakse jätkuvalt sama juttu, aga nähtavaid inves-teeringuid või edulugusid eriti ette näidata pole. Äkki me olemegi juba rongist maha jäänud?Ei, seda ma ei usu. Siin on kaks lähenemist: kui vaadata Hiina arengus viimast kümmet aastat, siis näeme, et Hiina majandus on kasvanud kümme protsenti aastas ja see on kordi suurem kasv kui 10 või 20 aastat tagasi. Sellest vaate-punktist võib tõesti öelda, et rong on juba läinud.

Aga kui nüüd tulevikku vaa-data, siis 15 aasta pärast on Hii-na majandus kolm-neli korda suurem, kui ta on praegu. Nii et seal justkui luuakse kaks või kolm Hiinat juurde. Sama lugu on Indiaga.

Hiina ja Aasia üleüldiselt on umbes nagu internet – et kas

praegu on siis liiga hilja liitu-da mõne sotsiaalvõrgustikuga või hakata internetti kasutama? Kunagi ei ole liiga hilja!

Aga tihti, kui inimesed ütlevad Aasia, siis mõtlevad nad Hiinat. See on mõnes mõttes ka täiesti õige, sest Hiina on suurima majan-dusega riik Aasias. Aga Hiinaga asi ei lõpe, sest seal on veel näi-teks kiiresti arenev Kagu-Aasia.

Ja kui sa oledki selline mega-riik nagu USA, siis nemad pea-vadki hoomama tervet Aasiat. Kui rääkidagi Eesti-suuruse riigi majandusest, siis võiks neid kaht võrrelda nagu suurt kruiisilaeva ja väikest paadikest. Kui sa oled kruiisilaev nagu USA, siis ei saa see ainult kuskil rannas konutada, vaid peabki seilama kogu ookea-ni ulatuses. Aga Eesti võiks olla nagu tubli purjepaat, millel ei ole vaja läbida tervet Vaikset ookea-ni, vaid ühte lahesoppi, kus edu-kalt purjetada. •• Milline on siis parim riik, kus Aasia-suunalist ettevõtlust alus-tada? Kas „kõige suurem” on ka kõige parem?Kui paadi-laeva võrdlusega jätka-ta, siis ega kõige suuremale ranna-le maabumine pruugi alati tähen-dada parimat puhkust ja ilusai-mat randa. Eestis ei ole praegu ühtegi väga suurt ettevõtet, kes peaks minema suurimale turule. Otsima peab hoopis parimat või-malust ja see ei pruugi alati olla kõige suuremal turul.

Näitena võin tuua ühe oma hea sõbra ¢ rma USA-s, kes on spetsia-liseerunud elektroonilistele ukse-lukkudele. Nemad on suundunud näiteks Indiasse ja neil läheb seal väga hästi, sest kui mõelda, kui-võrd suur turg on sellisele toote-le Indias, ja kui sa suudad oma asja hästi ka esitleda, siis on tule-mus olemas. Väikesel ettevõttel ongi vaja leida üks nišš sellest miljonist erinevast nišist, mida Aasia pakub.

Nii et kui sinna turule sisene-da, siis tulebki mõelda sellele, et keegi ikka minu toodet tahab. Ja

see „keegi” on Aasia mõistes juba miljonid inimesed.

Üleüldse ei tasuks alustada analüüsimist Aasia turust, vaid hoopis oma ettevõttest, et mis on just see, mida mina teen kõi-ge paremini. Ja siis peabki lihtsalt kuskilt algust tegema.•• Kas teie meelest Euroopa ja Eesti ettevõtjad tegelikult ka hoo-mavad, kui suur Aasia turg tege-likult on?Põhiline viga, mida paljud juhid teevad, ongi mõtlemine, et Aasia turul võib läbi lüüa ainult näi-teks Siemens või Wal-Mart ja tei-sed sellised hiid¢ rmad. Et mida

mina sealt küll otsin? Aga tege-likult ei ole Hiina homogeenne turg, vaid miljon erinevat turgu koos. Läbilöömiseks ei pea val-lutama tervet Hiinat, võib täiesti piisata ühest linnast või provint-sist ja ühest tööstusharust.

Näiteks on Hiinas ühe lapse poliitika, mis tähendab, et paljudel vanematel on tihti piisavalt raha, et oma lapsele pakkuda tema hari-miseks kõikvõimalikke variante, ja nad on sellest teenuse või toote hinnast täiesti sõltumatud. Sama asi on Euroopas toodetud riiete-ga. Tavaliselt mõtleme, et tekstiili-de kaubavahetus käib alati Aasiast Euroopa suunal ja Hiinasse eks-portimise peale tihti ei tulegi. Mas-sidele sinna eksportida ei tasugi, aga jällegi on just rikkad hiinla-sed need, kes tahavad oma riietel näha märki „Made in EU”. •• Tähendab see, et nad ise ka ei usalda oma „Made in China” märki?See tuleb pigem ikka jõukama-te mõttemaailmast, et kui kõik hiinlased saavad endale sealsa-mas toodetud riideid, siis nemad jõuavad osta endale ka eurooplas-

te tehtud moodi. Tavaliselt tehak-segi mingid makroanalüüsid, mis näitavad, et Euroopast Hiinasse eksportimisest ei tule midagi väl-ja, sest asjad ei käi nii. •• Palju räägitakse ka sellest, et Hiina on muutunud tootjatele juba liiga kalliks ja tehased kolivad kas tagasi Euroopasse või mõnda tei-se Aasia riiki.Tööjõud muutub tõepoolest Hii-nas järjest kallimaks. Aga näi-teks peamine suund moetööstu-ses ongi kolimine kas Vietnami või Indoneesiasse, mitte niivõrd Euroopasse tagasi.•• Kui kaua püsivad need riigid veel „odava Aasia” staatuses?Ikka mõnda aega, sest kuigi min-gil hetkel võib-olla tõesti viiakse tootmine Vietnamist juba Aafri-kasse, on vahed sissetuleku osas ühe inimese kohta veel väga suu-red ka Aasia-siseselt. Näiteks kui Hiinas on aastane sissetulek 5000 dollarit, siis Vietnamis on see ikka veel ainult 1400 dollarit. Nii et Bangladesh, Vietnam, Indonee-sia jäävad järgmisteks aastateks kindlasti selles osas konkurent-sieelistega turgudeks.•• Kuidas peaksid siis Eesti ette-võtted võistlema nende low-cost Euroopa suurfi rmadega, mis kõik kasutavad odavat Aasia tööjõudu?Oleneb sellest, milline toode sul on. Näiteks Aasia mängib siia-maani tehnoloogia arengus n-ö kinnipüüdmismängu, sest paljud Euroopa tehnoloogia¢ rmad on selles osas ees. Kui sa oled ikka-gi Mercedes, siis sa ei muretse odavtootmiste pärast, sest neil ei ole lihtsalt sellist kompetentsi ja tehnoloogiat, nagu on Mercede-sel. Ehk et kui müüd ikkagi tipp-klassi toodet, siis ei pea low-cost’i pärast muretsema. Aga kui minna masstarbijate peale, nagu on kuju-nenud juba näiteks nutitelefoni-dest, siis on siin kaks võimalust: kas kaotada oma tootmisest või-malikult palju tööjõukulusid ehk paljuski automatiseerida tootmi-ne või Aasia ¢ rmaga võistlemiseks muutuda ise ka Aasia ¢ rmaks. 1

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Ekspert: Aasia riigid jäävad veel mõneks ajaks odavakstootmiskohaksÄsja Eestit väisanud Harvardi doktorikraadiga professor Anil K. Gupta (pildil) räägib, kuidas Eesti ettevõtted võiks väikeste purjekatena minna mõnda Vaikse ookeani lahesoppi purjetama, selle asemel et unistada, millal purjekast saab suur ristluslaev.

TrendNäiteks moetööstuses on peamine suund Vietnami kolimine, mitte Euroopasse tagasi.

13. JUUNI 2012 21

Aasia poole on oma pilgu suu-nanud nii mõnigi Eestis tegut-sev ärimees, kes on osanud ära kasutada suhteliselt madalaid töö-jõukulusid ning spetsialiseeruda kindla toote seal valmistamisele või siia tarnimisele. Aasia võrdub enamikule endiselt ainult Hiina-ga, kuigi avastada on palju huvi-tavamaid ja kultuuriliselt lihtsa-maid Aasia riike.

Üks vähestest Eesti ettevõte-test, kel Hiinas päris oma tehas, on tekstiilitööstus Wendre. Alates 2005. aastast, kui Wendre emaet-tevõte megalinna Shanghai lähis-tel tehase avas, on sealsete toot-mistööliste palgad kasvanud ligi kolm korda. Wendre juhatuse esi-mees Vahur Roosalu ütleb, et kui 2007. aastal töötas vabrikus veel 200 inimest, siis nüüd on neid järele jäänud vaid 50. Samal ajal kavatseb ettevõte seda arvu ka säi-litada, sest ühelt poolt on lõpeta-tud seal küll osa tootegruppide tootmine ja keskendutakse väga kitsale sortimendile, kuid teisalt on palgakasv vähendanud ka töö-jõu voolamist.

„Viimaste aastate kõrge in¤ at-sioon ja surve palkade tõstmi-sele on Hiina enda ettevõtjaid pannud liigutama oma tootmi-si odavamatesse lähiriikidesse, aga samuti on Euroopa ettevõt-ted hakanud vähendama hanget Hiinast,” tõdeb Roosalu joondu-mist Euroopa trendide järgi.

Aasia turul aga Wendre ei müü oma tooteid, sest Hiina tehases valmivad ainult Euroopa tehaste-le vajaminevad pooltooted.

Mingil määral tarnib Hiinast oma kauplustesse tooteid ka ehi-tuspoodide kett Bauhof, kuigi Aasiast otse saabub nende valikus-

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Eesti ettevõtteid paelub korralik Hiina kvaliteet, kuid hirmutab tööjõukulude kasv.

Hiinastoodetukvaliteetkasvab,töötajatepalgad ka

se vaid väike osa. Bauho¢ ostudi-rektor Kaia Palumaa sõnul alus-tas jaekett Hiinast importi 2010. aasta lõpul ja maht jääb viie prot-sendi juurde toodete kogumüü-gist. „Kuigi see protsent suureneb pidevalt, jääb valdav osa ka tule-vikus kohalikele tootjatele ning Euroopa importkaubale. Aasiast impordime üldiselt ka ainult suu-rekäibelisi tooteid, nagu sanitaar-tehnikat, muruniidukeid, uksi ja valgusteid,” rääkis Palumaa.

Kauba kontroll mitu kordaAasiaga suhtlemiseks kasutab aga Bauhof ka Soome partnerite abi-käsi, kelle töötajad vaatavad alati konteineri sisu ja kvaliteedi enne teele saatmist üle. „Kui kasuta-da aga korralikke tootjaid, siis ei pea praagi pärast muretsema, sest hiinlased on ju samuti huvi-tatud pikaajalisest koostööst,” ütleb Palumaa. „Made in Chi-na” märki ei pea enam kindlasti kartma, sest sealne tehnoloogia ja kvaliteet ei jää enamiku too-dete puhul Euroopa toodangu-le kuidagi alla.”

Ülemaailmset digitaalturundu-se konverentsiäri ehitav Hando Sinisalu tõdeb aga, et kuigi Hii-na tundus ka temale algul ahvat-lev, kuhu oma pakutava nišitoote-ga minna, siis praeguseks on sihi-kule võetud hoopis teised Aasia riigid – Singapur, Malaisia, Indo-neesia ja India on äritegemiseks palju meeldivamad kui suur rah-vavabariik. 2008. aastal proo-vis Sinisalu küll Shanghais üht konverentsi korraldada, aga tule-mus olevat olnud kordi hullem kui ¢ lmis „Tõlkes kaduma läinud” („Lost in Translation” – toim).

„Minu kogemus Hiinaga on selline, et isegi kirjapandud sõna-dega on mõtte edasiandmine väga keeruline, kui kohalikku keelt ei valda. Lisaks totaalne kultuurili-ne erinevus,” ei kipu Sinisalu nii-pea sinna tagasi. 1

Vaata videot

22 13. JUUNI 2012

telefon 6 803 505 mobiil 56 505 898 info@laduks.ee www.laduks.ee

TÖÖSTUSUKSED TULETÕKKEUKSED LAADIMISSEADMED

UUDISTOODE!Tuletõkke liuguksed:

EI-60, EI-120 Ühepoolsed, kahepoolsed, teleskoopuksed Kuni 8000 × 6000 mm avadele Automaatika võimalus Jalgvärava võimalus

Laduks OÜTuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harjumaa

aastat kogemusi10

Kas Hiina hakkab tõesti ka maailma lennundu-ses domineerima? Ene-sekindlaid ennustusi

pole siiski ehk mõistlik teha riigi kohta, mis on veel nii vastuolu-line. Olemaks kindel lennundu-se edukuses, on Hiinal vaja tohu-tult areneda keerukates tööstus-harudes, koordineerimist, ava-tust, koostööd ja innovatsiooni. Kas Hiina riiklik süsteem on sel-leks kõigeks valmis?

Näiteks Šveits ja Costa Rica said õitsva majandusega riikideks ka ilma reaktiivmootoreid arenda-mata. Samal ajal saavutas Nõu-kogude Liit maailmatasemel kos-moseprogrammi, kuid missugu-ses majanduslikus ja poliitilises kliimas.

Selleaastase Airline Businessi aprillikuu numbrist saab lugeja teada, et Hiina on Aasia ja Vaik-se ookeani õhutranspordi turul olnud kõige väärikam mängija juba rohkem kui kümnendi. Järg-mise kümnendi plaan on loomu-likult edasi minna. Eesmärk on saavutada tsiviillennunduses glo-baalsem haare ja lahendada ohu-tusega seotud küsimused.

Hiina on juba saavutanud suurt edu tänu kahele kodumai-sele tööstusreformile 1987. ja 2002. aastal. Uus riiklik stratee-gia on arendada õhutranspordi infra struktuuri. Koguinvesteerin-

guteks, sealhulgas lennujaamade arendamiseks, plaanitakse järg-mise viie aasta jooksul panusta-da 300 miljardit jüaani.

Hiina majandusele ja tööstuse-le on seatud kõva eesmärk järg-miseks 20 aastaks ja oluline roll on ka lennutranspordil.

Lennujaamade arv kasvabHiina lennu¢ rmad sõltuvad prae-gu suuresti siseturust. 14,7 miljonit rahvusvahelist reisijat moodustab vaid 6,4 protsenti reisijate koguar-vust, mis aastas küündib 230 miljo-nini. Kavas on rahvusvaheliste rei-sijate hulka suurendada sedavõrd, et neid oleks järgneva kümne aas-ta jooksul 50 protsenti kõigist rei-sijatest. 60-protsendiline rahvus-vaheliste reisijate tase soovitakse saavutada aastaks 2030. Eesmärk on jõuda maailmas rahvusvahe-liste vedajate esiviisikusse. Aren-gu oluline osa on teadus-tehnilis-

te uuenduste kõrval ka lennujaa-mades teenuse kvaliteedi, efektiiv-suse ja turvalisuse parandamine.

Valitsuse eesmärk on suuren-dada lennujaamade koguarvu riigis praeguselt 175-lt 2020. aas-taks 244-le. Enamik uusi lennu-jaamu on planeeritud Hiina lää-nepiirkonda.

Linnastumine ja kasvavad sis-setulekud on lennunduses eda-siviivaks jõuks. Hiina linnaela-nike koguarv peaks 2025. aas-taks olema suurenenud üle mil-jardi. Sissetulekud on viimase viie aasta jooksul kasvanud aga üheksa protsenti. Need näitajad on pidevas arengus, andes selge tõuke turismi arengule Hiinas ja ühtlasi kogu maailmas.

Maailma turismiorganisatsioo-nid prognoosivad, et Hiina muu-tub üsna kähku suure turismihu-viga riigiks. 2009. aastal sõitis Hii-na elanikkonnast lennukiga vaid

Merike Mätas,Piret Potisepparileht@epl.ee

Hiina draakon sirutab tiivad laialiHiina plaanib lähiajal suuri investeeringuid, et vallutada ülemaailmne lennundusturg.

13. JUUNI 2012 23

Järgmine Ärileht ilmub 8. augustil.

Palavat suve!

17 protsenti, mis tähendab suurt kasvupotentsiaali. Praegu kuu-lub odavlennu¢ rmadele ainult viis protsenti kodumaisest turust. Hiina odavlennu¢ rmadele antak-se uus elu, muutes õhusõiduki-tele kehtestatud maksupoliitikat. Kuna lennureisid on muutumas igapäevaseks, siis võib lähiajal tul-la oluline reisijate arvu hüpe.

Klienditeeninduse ja turva-meetmete arendamine on osa teekonnast, et rahuldada sadade miljonite reisijate vajadusi. Või-malik, et 2020. aastal teeninda-vad hiinlased juba 700 miljonit ja veel kümme aastat hiljem 1,5 miljardit reisijat. Räägitakse ka sellistest arvudest.

Hiina lennujaamades on lennu-kite hilinemine tavaline ja see on ka üks põhjus, miks transiitlennu-jaamade areng on takistatud. Kui sõjavägi ja tsiviillennundus suuda-vad kokku leppida lennukõrguste jaotamises, siis on 15-protsendine

kasv Hiina lennunduses järgmise kümne aasta jooksul täiesti reaal-ne. Seni valitsev vastuolu – tsiviil-lennunduse maht üha suureneb, kuid õhuruumi ressurss on piira-tud – nõuab uut õhuruumi kor-raldamise poliitikat. Sellega valit-sus juba tegeleb.

Lennu¢ rmadele on konkuren-diks ka Hiina kiirelt arenev kiir-raudteede võrgustik. Siingi on juba uuenduslikele lahenduste-le mõeldud. Uusimaks trendiks on teha nn õhu-raudtee koostööd, ent see omakorda vajab poliiti-list tuge.

Hiina lennu¢ rmade rahvusva-helistumine on eelkõige avarda-nud suurte kodumaiste ettevõte-te ja ka nende juhtide piiratud kogemusi. Viimastel aastatel on Hiina meelitanud mitmeid rah-vusvahelisi lennuliine omakorda oma turule, mis on toonud peale konkurentsi ka väärtuslikku rah-vusvahelist kogemust. 1

•• 2012. aasta aprillis hakkas Air France – KLM Grupp tegema plaa-nilisi lende Pariisi Charles de Gaul-le’ ja Wuhan Tianhe rahvusvaheli-se lennujaama vahel koguni kolm korda nädalas. Ettevõtte asepresi-dendi Bruno Matheu sõnul tugev-dab seitsmes sihtkoht Hiinas gru-pi positsiooni sel kiiresti areneval turul. Hubei pealinn Wuhan on üks Hiina fi nants-, teadus- ja kauban-duskeskuseid, mis paistavad silma

Suured lennufi rmad pressivad Hiinaka oma intellektuaalsusega.

•• 2010. aastal avas American Airlines liini Chicago–Peking.

•• Lufthansa otsustas alustada reisijate vedu Airbus A380-ga lii-nil Frankfurt–Peking ja seal lendab ka Finnair.

•• LOT Polish Airlines alustas otselende Varssavist Pekingisse 2012. aasta mais.

•• Estonian Air plaanib regulaar-lende Hiinasse juba lähitulevikus.

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ