Aasta 2000 - aeg investeerida

Ain HanschmidtÜhispanga president

Mõjud Eesti majandusele tulevad kolmelt suunalt.Nendeks on Venemaa, Euroopa Liit ning meie omasisemaised mõjud. Venemaa mõju meile on olnudlähiminevikus suurem kui arvata võisime. Eesti jaVenemaa SKP ja börsiindeks olid otseses korre-latsioonis veel aastatel 1996 kuni 1998, see on muutu-nud alles sellel aastal. Euroopa Liidu mõju suureneblähiajal ilmselt rohkemgi, kui oskasime paar aastattagasi ette arvata. Euroopa Liidus on SKP-l pidev jastabiilne kasv, Eestis on SKP aga läbi elanud järsketõuse ja langusi. Sama lugu on börsiindeksiga. Ühine-mine Euroopa Liiduga tagab meile stabiilsuse.

Kõik märgid on praegu positiivsed: krooni deval-veerimisest ei räägita; majanduse ja tööstustoodangulangus on pidurdunud, intressid langevad. Inimesedhoiustavad rohkem ja see tähendab, et nad hakkavadka rohkem tarbima; jooksevkonto defitsiit vähenebning inflatsioonitempo on stabiliseerunud. Võib lootaVenemaaga topelttollide kadumisele, mis analüütikutehinnangul tähendaks ekspordi kahekordistumist.

Eesti Ühispanga hinnangul jääb majanduskasv 1999.aastal 0 ja -1 % vahele, aastal 2000 tuleb majanduskasv3 %, oleme praegu selgelt tõusutrendis.

Järgmistel aastatel lähenevad laenuintressid EuroopaLiidu tasemele, konkurents tiheneb peamiselt teenustekvaliteedi osas ja internetipanganduse kasutaminelaieneb. Kasvab omanikepoolne surve ning pangadpeavad oluliselt efektiivsust tõstma. Ehkki investeeri-mispangandus pole Eestis praegu piisavalt aktiivne, sestpärast kahte majanduslangust kardetakse kogunenudkapitali investeerida, hakkab asi selles suunas liikuma.

Eesti on jätkuvalt edukas välisinvesteeringute kaasa-mises, kuid selles osas tuleb mõelda mitu sammu ette,me peame juba praegu alustama sellega, mida inves-toritele mõne aasta pärast pakume. Need välisette-

Toimetus: PR ja marketingi divisjonTornimäe 2, 15010 TallinnTel: (2) 6 655 100Faks: (2) 6 655 672E-mail: postkast@eyp.ee

võtted, kes on aga investeeringud juba ära teinud, eipiirdu vaid rahapaigutamisega � investeeringugakaasneb ka teadmiste ja uute toodete �import�. Eestikohalikud pangad on maailmatasemel elektroonilisepanganduse arendamises, st meil on hea teadmistepagasjuba olemas. Ma usun, et varem veel, kui keegi sedaarvata oskab, saab pangandus uue näo. Seega peabolema innovatiivne, kuid samas pidama silmas omapõhitegevusega seonduvaid eesmärke.

Ettevõtjatel seisab ees vajadus efektiivsust tõsta, samutidiversifitseerida tooted. Ettevõtetes tuleb oma- ja võõr-kapitali määr optimeerida, siis ettevõtte väärtus tõuseb.Organisatsiooni kultuur peab olema selline, et sellelesaab ehitada muutuvaid äristrateegiaid. Just tugevkultuur, paika pandud missioon, väärtused ja eesmärgidloovad aluse muutuva ajaga kaasa minemiseks.Ettevõtjad peavad olema innovatiivsed, praegust suurtmurrangut ei tohi maha magada, inimressursi osa-tähtsus organisatsioonis suureneb.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on alanud majanduse jät-kusuutlik tõus, tarbijatel on positiivsed ootused ningpankade poolt antavate laenude intressitase on madal.See on selge signaal ettevõtjatele, et aeg uute projektidekäivitamiseks on küps.Võitjad on need, kes reageerivadõigeaegselt.

UUDISED

3www.eyp.ee

Sõnumid

Hiljaaegu sulges Eesti Ühis-pank majanduslikel kaalut-lustel järmised kontorid:

Valga ARK harukontori(Metsa 21), kliente teenindabValga kontor (Aia 5, avatud9.00-18.00);Pärnu ARK harukontori(Turba 9), kliente teenin-datakse Ülejõe harukontoris(Tallinna mnt 8, avatud 9.00-18.00);Pärnu kontori Estoniapangapunkti (Tammsaarepst 6) ja Pargimaja panga-punkti (Pärna 12), klienteteenindatakse Munga haru-kontoris (Munga 2, 9.00-18.00);Viljandi ARK harukontori(Pargi 3a), kliente teenin-datakse Viljandi kontoris(Vaksali 2, 9.00-18.00);Taebla harukontori (Nurme13), kliente teenindab Haap-salu kontor (Karja 27, 9.00-16.00);Põlva ARK harukontor(Kase 2), kliente teenin-datakse Põlva harukontoris(Kesk 10, 9.00-18.00);Võru ARK harukontor(Räpina mnt 5), klienteteenindab Võru kontor(Tartu 25, 9.00-18.00);Tallinna kontori Rävalaharukontor (Rävala pst 7),kliente teenindatakse Torni-mäe harukontoris (Tornimäe2, 9.00-18.00);Tallinna kontori Rocca alMare harukontor (Paldiskimnt 102), kliente teenindabÕismäe harukontor (Ehi-tajate tee 137, 9.00-18.00).

10. septembril andis EestiÜhispank oma stipendiumikahele Tartu Ülikooli ja ka-hele Tallinna Tehnikaülikooliüliõpilasele. Sel aastal saidEesti Ühispanga stipendiumiTartu Ülikoolist Tarmo Pihlja Dmitri Jegorov ettevõttemajanduse erialalt ningTallinna TehnikaülikoolistJelena Nuznaja raha ja pan-ganduse erialalt ja Ivar Sikkärikorralduse erialalt.Juba kolmandat aastat anta-vate stipendiumitega tahabEesti Ühispank jätkuvaltrõhutada hea õppeedukuse jakvaliteetse kõrghariduse olu-lisust. Tallinna Tehnikaüli-koolis on stipendium mõel-dud majandusvaldkonna kol-manda õppeaasta päevaseosakonna üliõpilastele, TartuÜlikoolis majandusteadus-

Eesti Ühispanga stipendiumidkonna viimase aasta põhi-õppe üliõpilastele õpinguteedukaks lõpetamiseks.Vastavalt statuudile on sum-ma suurusega 10 000 määra-tud igale stipendiaadile üheksõppeaastaks. Stipendiumisaaja valib komisjon, kuhukuuluvad esindajad vastava

Koondkonto on arvestuslikpangakonto, mille abil saabkonto valdaja korraga üle-vaate oma rahalisest seisustehk näeb kõikide koond-konto koosseisu kuuluvatekontode saldosid summeeri-tult. Koondkontoga tehin-guid teha ei saa. Tehinguid

Koondkontotehakse koondkonto koossei-su kuuluvate kontodega.Koondkonto saab avada niiera- kui ka juriidiline isik,kellel on Eesti Ühispangasrohkem kui üks konto.Koondkonto valdaja määrablepinguga põhivaluuta jakõik kontod, mille saldod

kajastuvad koondväljavõttel.Kui koondkonto koosseisukuuluvad mitme eri omanikukontod, siis on vajalik nendeisikute kir jalik nõusolek.Olemasolevat koondkontotsaab omakorda siduda teisekoondkontoga.

kõrgkooli majandusteadus-konnast ja üliõpilaskonnastning Eesti Ühispangast.Stipendiumi määramiselarvestatakse tudengi õppetu-lemusi, teadusliku uurimis-töö tulemusi, aktiivset enese-täiendamist ja ühiskondlikkuaktiivsust.

Stipendiumid andis üle Ühispanga president Ain Hanschmidt

Kliendipäevad Pärnus

Muudatustestkontorivõrgus

Pärnu kliendinädal 18. sep-tembrist-25.septembrini näi-tas, et kliendipäevad on olu-lisemad just eraklientidejaoks.Seekord nihutasime kliendi-päevade alguse laupäevalening näha oli, et see meeldisklientidele. Kogu nädala väl-tel toimus pangas mitmeidtooteid tutvustavaid üritusi.Anti soovitusi ja juhendeidelektroonilise panganduse,sealhulgas U-Panga kasu-tamiseks, investeerimiseks,

tutvustati uusi kaarditooteid.Suurt huvi tunti telefoni-panga vastu ning selle teenu-seliigi lepinguid sõlmiti tava-nädalaga võrreldes mitu kor-da rohkem.Panka on tihti helistatud ninghuvi tuntud, kus ja millalrahatähtedel kujutatud aja-looliste isikute vahakujusidnäha saab. Võimalus sellekskliendipäevadel avaneski. Ra-hakujude autorid rääkisidpublikule pikemalt ka vaha-kujude saamisloost.

Kliendipäevade üheks tõmbe-numbriks on kindlasti rahakujud

4 www.eyp.ee

TOOTED

VISA Businessi krediidilimiit jääb vahe-mikku 10 000 � 200 000 Eesti krooni. VISABusiness erineb tavapärasest VISA Classickrediitkaardist eeskätt selle poolest, et selleVISA kaardi välja töötamisel on arvessevõetud just firmaklientide soove.

VISA Businessi puhul on krediitkaartseotud kahe erineva limiidiga � firma üld-limiidiga (krediidilimiit) ja iga kaardi-kasutaja kaardilimiidiga (kasutuslimiit).Seejuures ei pea kasutuslimiitide summavõrduma krediidilimiidiga, vaid võib sedaka ületada. See on firmadele olulisekseeliseks, kuna sageli on erinevate töötajatekasutuslimiidid erinevate kuude kaupasuuresti varieeruvad, samas firma kredii-dilimiit on suhteliselt konstantne. Kaardikasutamise korral kontrollitakse nii kredii-dilimiidi kui ka kasutuslimiidi piisavust.

Samuti võimaldab VISA Business krediit-kaardi kasutamine saada firmal põhjali-kumat ülevaadet kaarditehingute kohta:lisaks tavapärasele krediitkaartide välja-võtete infole on VISA Businessi väljavõttelkajastatud koondväljavõte firma raamatu-pidamise jaoks.

Ning viimaks on VISA Businessiga makstesvõimalik saada oluliselt soodsamaid tin-gimusi komandeeringutega seotud kulu-tuste osas. Olgu selleks siis hotellidebroneerimine, autorent või muu sama-laadne teenus. Rahvusvahelistest koostöö-partneritest pakub Eesti Ühispank sellelaastal oma VISA Business kaardi klientidelesoodustusi Choice Hotels hotelliketis, TravelReservations reisi broneerimisteenusteltning Planet Hollywood restoraniketis. Eesti-sisene soodustuste pakett hõlmab soodus-tusi paljudes hotellides ja restoranideskõikides suuremates Eesti linnades.

Oma hinnakujunduselt on VISA Business

teistest krediitkaartidest samuti erinev.Hind koosneb kahest osast � firma üld-limiidi tasu 1% üldlimiidist aastas, millelelisandub iga üksiku kaardi väljaandmistasu200 krooni kaardi kohta. Selline hinna-kujundus võimaldab firmal adekvaatsekrediidilimiidi hindamise ja mitmete kaar-tide kasutamise puhul saada VISA Businesskaardid soodsamalt teistest firmale paku-tavatest krediitkaartidest. AnaloogseltVISA Classic ja Eurocard/MastercardStandard kaardiga saab VISA Businesskaardi kasutaja maksimaalselt 40 päevakrediiti ja maksab eelmisel kuul tehtudtehingute eest järgmise kuu 10. kuupäeval.

Indrek JulgeÄriklientide osakonna juhataja

VISA Business – krediit-kaart firmakliendileVastu tulles firmaklientide soovidelening suurendamaks veelgi kaardi-toodete valikut, pakub Eesti Ühispanknüüdsest ka VISA kaartide perekondakuuluvat rahvusvahelist firmakaartiVISA Business.

On ju pangakaart ja üliõpilaskaartmõlemad üliõpilasele vajalikud.Neid kahte ühendades on võima-lik selle omanikule pakkuda veelgisuuremate kasutusvõimalustegakaarti. ISIC Maestro´ga kaasnebvõimalus tasuda kauplustes sisseos-tude eest, võtta välja sularaha,sooritada makseautomaadi kaudumakseid ning ettenäitamisel tões-tada oma üliõpilasstaatust. NiiEestis kui välismaal ootab kaar-divaldajat suur hulk hinnasoodus-tusi. Asendamatu on ISIC Maes-tro reisides � kaardivaldaja on vabavaluutavahetusprobleemidest ningei pea kaasas kandma sularaha.

Argumente oli tegelikult palju.Peamisena tooksin esile mugavuse:ISIC Maestro kaart ühendab endas2 kaarti, mida muidu peaksineraldi kaasas kandma. Nüüd on asilihtsam. Ühe ja sama kaardigatasun kauplustes, võtan välja sula-raha ja tõestan vajaduse korralkasvõi kontrolörile, et olen üli-õpilane. Ka hooldustasu on ISICMaestrol soodsam � vaid viiskrooni kuus. Kes krooni ei korja,see ...

Kuidas tekkis mõte ühendadapangakaart üliõpilaskaardiga?

Karl MulterReklaami-osakonnajuhataja kt

Miks otsustasite ISIC Maestrotudengikaardi kasuks?

Robert Kõrvitsüliõpilane

Eelmises kliendilehes tutvustasimepikemalt ISIC Maestro kaarti.Toome teieni mõned arvamuseduuest tootest.

Hõbedane VISA Business muudab firmaklien-dile arveldamise mugavamaks.

6 www.eyp.ee

TOOTED

Kui tehingut vaadata agamüüja seisukohalt, siis vägasagedasti ei nõustu ostja tege-ma ettemaksu või soovibsaada maksetähtaega. Nagunäha, on väliskaubandusegaseotud mitmed riskid.

Võtke endale appi pank ja tevähendate oma riske ja paran-date ka finantseerimist. EestiÜhispangas on teie abista-miseks tööl spetsialistid välis-kaubanduse finantseerimiseosakonnas. Alljärgnevalt tut-vustame teile tooteid, midame pakume.

INKASSO (documentarycollection) on makse liik,mille müüja esitab kaubadokumendid (transpordido-kument, arve vms) ostja pan-ga kaudu ostjale maksmiseks.Seega võib ostja tutvuda pan-gas dokumentidega, millegamüüja on kauba teele pan-nud, enne kauba eest maks-mist.

Dokumendid võib ostja omapangast kätte saada:1) makse vastu (documentsagainst payment, cash againstdocuments), või2) tähtajalise käskveksli akt-septeerimise vastu (docu-ments against acceptance).

Inkasso suurimaks eelisekson tema lihtsus ja odavus,ning kui dokumentide hulgas

on omandiõigust andvaddokumendid, siis ka kindlusmõlemale poolele. Samuti onoluline, et käskveksli kasuta-mine annab ostjale täiendavatkrediiti. Üldjuhul on doku-mentaalse inkasso kasuta-mine ostjale soodsam ja kind-lam kui müüjale.

On tähtis meeles pidada, etdokumentaalse inkassopuhul puudub pangal makse-kohustus.

AKREDITIIV (Letter ofCredit) on avaja panga kohus-tus maksta akreditiivi saajaleehk müüjale pärast viimasepoolt akreditiivile vastavatedokumentide esitamist.

Akreditiiv on in-strument, mis an-nab kõige rohkemkindlust mõlema-le poolele. Üheltpoolt saab ostjanõuda akreditiivialusel dokumente,mis tõestavad kau-ba välja saatmist,kauba kvaliteetivõi muude temajaoks oluliste tingimustetäitmist. Teiselt poolt onmüüja kindel, et ta saab akre-ditiivi avanud pangalt raha,kui ta esitab akreditiivis nõu-tud dokumendid. Samutivõib müüja kindel olla, etakreditiivi ei saa tühistada egaselle tingimusi muuta ilmatema nõusolekuta.

Ostja võib aga müüjagakokku leppida maksetähtaja-ga akreditiivi kasutamises,mis annaks võimaluse ostetavkaup maha müüa ja kaubaeest laekuva rahaga makstaakreditiivi summa pangale.

Kuna akreditiiviga kaasnebpangal maksekohustus, peab

pank akreditiivi avades veen-duma oma kliendi maksevõi-melisuses. Vajadusel võetakseakreditiivi summa kliendiltette või sõlmitakse muu taga-tisleping.

Ka PANGAGARANTIIDEGAkaasneb panga kohustusmaksta garantiikirjas fiksee-ritud rahasumma juhul, kuigaranteeritavat kohustust eitäideta. Garanteeritavaks ko-hustuseks võib olla näiteksmaksekohustuse, lepingutäitmine vms. teo soorita-mine. Garantiikiri on tavali-selt tingimusteta, see tähen-dab, et pank maksab esimeselnõudel.

Nii nagu akre-ditiivi puhul,saab ka garantiikasutamisel nõu-da mingi kindlapanga garantii-kirja väljasta-mist, mis maan-daks ostja asuko-hariigi riski.

G a r a n t i i k i r j akasutamist soovi-

tame pigem müüjale kuna:1. nõude esitamine garantii-kirja alusel on lihtne ningmakse laekub üldjuhul kiires-ti;2. garantii kasutamisega saabmaandada nii kliendi riski,kui ka riigi riski;3. garantiikirja ei saa tühis-tada ega muuta ilma garan-tiisaaja nõusolekuta

Samas on garantiikirjadekasutamisega seotud mitmedohud. Neist olulisism ohus-tab põhiliselt ostja posit-siooni: garantiikir ja aluselesitatakse alusetu nõue, pankon aga kohustatud esimeselnõudel maksma. Just seetõttusoovitame pigem kasutada

ootel akreditiivi.

Müüja peaks olema tähele-panelik kui:1. garantiikiri ei ole esimeselnõudel väljamakstav;2. garantii on reguleeritudväljastava panga asukohamaaseadustega, ning me ei tea,millised need seadused on;3. tema kasuks on väljastatudtühistatav garantiikiri.

Kõik need tingimused on agavõimalik kohe garantii teks-tist välja lugeda ja paludapartneril kõrvaldada.

Väliskaubanduse finantseeri-mise osakond võib aidata kateie tehinguid veel täiendavaltfinantseerida. Näiteks onvõimalik impordi finant-seerimine akreditiivi raames.See võimaldaks teie partnerileksportijal saada raha kaubaeest kohe pärast akreditiivisloetletud dokumentide esita-mist, samas kui teie saatemaksetähtaega kuni 180 päe-va, põhivahendite ostmisepuhul aga ka rohkem. Konk-reetse intressimäära saamisekspalume meiega ühendust võt-ta.

Et me suudaksime teile pak-kuda tõesti parimat võima-lust, soovitame meiega ühen-dust võtta juba enne lepingu-te sõlmimist.

Tatjana NabokovaVäliskaubanduse finantsee-rimise osakonna juhataja

Mida tasuks teada väliskaubandustehingutest?Kõige lihtsama moodusenakauba eest tasumiseksnähakse tavaliselt arvetasumist. Seda kas ette-maksuna või pärast müüjateadet, et ta on kauba väljasaatnud. Sellisel juhulpuudub ostjal täielikultgarantii, et ta kauba vaja-likus koguses, vajalikukvaliteediga ja vajalikultähtajal kätte saab.

Väliskaubanduse-

ga on seotud mit-

med riskid.Võtke

endale appi pank

ja te vähendate

oma riske ja pa-

randate ka finant-

seerimist.

7www.eyp.ee

TÜTARFIRMAD

Osakonna tööd koordineerivad kindlustus-alast töökogemust omavad spetsialistid, kesesindavad koostöölepingute alusel Ühis-liisingu poolt aktsepteeritud Eestis tegutse-vaid kindlustusseltse.

Sõlmime kindlustuslepinguid järgmistelekindlustusliikidele: varakindlustus, sõidu-kite vabatahtlik kindlustus (kasko kind-lustus), kohustuslik liikluskindlustus ningseadmete ja masinate kindlustus.

Pakume kompleksteenust liisingu ja kind-lustuse vormistamise näol. Uus teenusvõimaldab mugavat ja kiiret teenindust,kindlustuse vormistamist liisinguga soe-

Ühisliisingul omakindlustusosakondAlates käesoleva aasta juunikuusttegutseb Ühisliisingu uue struktuuri-üksusena kindlustusosakond, aadressilTornimäe 2 (12. korrus).

Ühisliisingu kindlustusosakonna juhataja Leino Luik (paremal) ja juhataja asetäitja Raivo Piibar.

tatud varale ning professionaalse kind-lustusalase nõu ja konsultatsioonidesaamist. Arvestades kliendi vajadusi janõudmisi, aitame tal orienteeruda eri-nevate kindlustusseltside toodete seas,valida neist sobilikuma ja seada varaleoptimaalseima kindlustuskatte.

Ühisliisingu kindlustusosakonna kontakt-isikutega on võimalus ühendust saadatelefonidel (2) 6657 910 või (2) 6 657 957.

Hedvig UuedaÜhisliisingu AS

Sõnumid

Innustamaks mobiiltelefoni kasu-tajaid sõlmima otsekorralduslepin-guid, loositi otsekorralduslepingusõlminud Radiolinja ja Q GSM-iklientide vahel välja tasuta kõne-aega. Loosiõnn naeratas seekordkokku kolmekümnele mobiili-omanikule.

Radiolinja auhinnasaajad, igaükson võitnud 1000 krooni eestkõneaega Radiolinja võrgus:1. Andrei Alam, Pärnu2. Raimu Arumäe, Tallinn3. Kaiu Guk, Tartu4. Tatjana Ivanova, Narva5. Sergei Gagalo, Tallinn6. Urmo Kärg, Pärnumaa7. Ilmar Kõuts, Märjamaa8. Hele Kuut, Järvamaa9. Rein Kuik, Tartu10. Eero Liivrand, Vihula vald11. Meelis Maasing, Tallinn12. Mehik Mati, Järvamaa13. Thea Nõmmela, Tallinn14. Terje Ok, Tallinn15. Ruslan Piterja, Tallinn16. Toomas Renter, Tallinn17. Aarne Uibo, Harjumaa18. Fred Veber, Pärnu19. Rein Vest, Raplamaa20. Gunnar Haljak, Haabneeme

Q-GSM-I auhinnasaajad, igaüks onvõitnud 500 krooni ulatuses kõne-aega:1. Janika Uuspuu2. Vello Tõlgo3. Tõnu Raud4. Elvi Pinsel5. Tõnis Vau6. Marina Vahemetsa7. Marje Pavelson8. Mihkel Voolaid9. Tarvo Erm10. Evi Utsal

Õnnitleme võitjaid!

Otsekorralduslepinguauhinnasaajad

Ühisliisingu nõukogu valis 8. oktoobril1999 varem esitatud kandidaatide seastuueks juhatuse esimeheks seni AS-i Sangarkommertsdirektorina töötanud MartAltvee.

Mart Altvee on sündinud 1970. aastal, lõpe-tanud Tallinna Tehnikaülikooli tootmis-ökonoomika juhtimise erialal ning 1998.aastal omandanud sealsamas majandus-

teaduste magistri kraadi.

�Valituks osutus kaasaegset juhtimist hästitundev mees, kellel on eduka ettevõtteülesehitamise ja stabiilse juhtimise koge-mus,� võttis konkursi tulemused kokkuÜhispanga asepresident Andrus Kimber.Mart Altvee volitused Ühisliisingu juha-tuse esimehena algavad 3. novembril 1999.

Ühisliisingul uus juht

8 www.eyp.ee

TÜTARFIRMAD

Tegelikult on viimane igatiloomulik, sest elades tänasesEesti tarbimisühiskonnas onmeil paratamatult viimaneaeg hakata mõtlema sellele,kuidas endale elamisväärsetelu-olu kindlustada ka 10, 20või miks mitte 50 aastapärast.

Elamine kahe sajandi piiri-mail ei tähenda aga sugugimuretut ja helget tulevikku,kui sellele juba täna mõtlemaei hakka. Kui kunagi öeldi�Kes kopikat ei korja, seerubla ei saa�, siis peaksimeselle nüüd panema krooni-desse ja sentidesse, kuid mõtejääb samaks. Paljudele teiston vast uudiseks, et uusimeeldivaid säästmis- ja inves-teerimisvõimalusi pakub kaÜhispanga Elukindlustus-selts - nimelt kogumis- japensionikindlustuse näol.

Kapitali- ehk kogumiskind-lustus on kindlustusliik, misannab võimaluse mingikindla teie poolt valitudperioodi jooksul raha kogu-da, pakkudes samal ajal kaelukindlustuskaitset. Lepin-gu kõige suurem pluss ongiselles, et üheaegselt on teilvõimalik hoolitseda nii lähe-daste heaolu kui enda tule-viku materiaalse kindlusta-mise eest. Vastavalt enda või-malustele ja vajadustele saatevalida kindlustussumma suu-ruse ning samuti selle vahel,kas leping on seotud eestikrooni või saksa margaga.

Kui planeerite pikemaajalistinvesteeringut, on tulus le-ping siduda juba raha kogu-misega pensionipõlveks. Kel-lelegi meist ei ole saladus, etrahvastiku vanuse struktuurnäitab ilmselget vananemisetendentsi ja rahvastiku juur-dekasv on tuntavalt pidur-dunud. Nimetatud stsenaa-riumi jätkumine tekitab tule-vikus paratamatult olukorra,kus vanaduspõlve pidaminevaid riikliku pensioni toelmuutub praktiliselt võima-tuks.

Nimetatud fakt peaks olematõsiseks väljakutseks, et sõl-mida juba nüüd kogumis-kindlustus pensionipõlveks.

Säästmine on kujunemastrendikaks. Sellest eiräägita ainult valitsuse jatööandjate sektoris, järg onjõudnud ka eraisikuteni.

Veel kogumiskindlustusest

Pensioni kujunemine

Esimesed kaks pensionisüs-teemi liiki (riiklik pension jakohustuslik pension) peaksidkatma minimaalse elatus-taseme.

Vabatahtlik pensionikindlus-tus on see osa pensionist, mil-lega saate tagada enda heaolu.(vt joonis 1)

Mida noorem te olete lepin-gut sõlmides, seda väiksemad

on teie poolt makstavadkindlustuspreemiad jasuurem kindlustussummalelisanduv kasum. Viimaseteenite aastatega käsikäeskindlustusseltsiga. (vt tabel 1)

Lisaks kogumiskindlustusele,mis annab juba esimese sisse-maksega elukindlustuskaitse,võite sõlmida pensionikind-lustuslepingu. Viimane ga-ranteerib eluaegse pensioni.(vt tabel 2)

Kuna riik vabastab kindlus-tusseltsi pensionipõlvekstehtud sissemaksed tulu-maksust, siis on ju igati

mõistlik kasutada kõikimaksusoodustusi.

Kui hoolite oma lähedasteheaolust, soovite muretutpensionipõlve või hoopiselukindlustuslepingut taga-tiseks pangalaenule, on kogu-miskindlustus just õige valik.

Triin VellemäeÜhispanga Elukindlustus

Joonis 1 Vabatahtliku pensioni-kindlustusega garanteeriteendale heaolu pensionipõlves.

Tabel 1

Tabel 2

Kogumiskindlustus

Näide:Kindlustatu vanus: 30 aastatKindlustusperiood: 30 aastatKindlustussumma: 100 000 krKindlustusvõtja sugu MEES NAINEElukindlustuskaitse 100 000 kr 100 000 krKogumissumma 100 000 kr 100 000 krPrognoositav lõppsumma(lisaintressiga 5 %) 157 667 kr 157 891 krKindlustusmakse kuus 258 kr 241 krTagasisaadav tulumaks aastas 804 kr 751 krTagasisaadav tulumakskindlustusperioodil 24 120 kr 22 530 kr

vabatahtlikpension /

vabatahtlikudsissemaksed

riiklikpension /sotsiaal-maksust

kohustuslik pension /kohustuslikud sisse-maksed palgast (sea-

dus puudub)

Pensionikindlustus

Näide:Kindlustatu vanus: 30 aastatKogumisperiood: 30 aastatAastapension: 30 000 krKindlustusvõtja sugu MEES NAINEGaranteeritud kuupension 2500 kr 2500 krPrognoositav kuupension(lisaintressiga 5 %) 3895 kr 3916 krKindlustusmakse kuus 929 kr 1041 krTagasisaadav tulumaks aastas 2898 kr 3247 krTagasisaadav tulumakskogumisperioodil 86 940 kr 97 410 kr

9www.eyp.ee

TOOTED

Alates sügisest on inter-netipanka võimalik kasu-tama hakata 7. eluaastast.

Eesti Ühispank pakub omanoortele klientidele junior-paketti, kuhu kuuluvad� juuniorkonto,� VISA Junior kaart,� VISA Ville rahakassa� U-Net � internetipank� U-Liin � telefonipank

(alates 14 eluaastast)

Kiiresti arenevas infoühis-konnas avaneb päev-päevaltüha enam võimalusi pääsedajuurde internetile - paljudessekoolidesse luuakse arvuti-tubasid, suureneb ühiskond-like internetipunktide arvning üha rohkem inimesiostab endale koju interneti-ühendusega arvuti.

Arvestades interneti kiiretlevikut arvasime, et peaksimeinternetipanga muutma kät-tesaadavaks ka juba suhte-liselt noortele inimestele.Suure tõuke vanusepiiri alan-damiseks andis meile täna-vune Tiigrituur, mille peas-ponsor Eesti Ühispank oli.

Mida Juku ei õpi...Lapsed internetipanka kasutama!

Tuuri jooksul selgus, et justlapsed-noored vanuses 7-18on internetist eriti huvitatud.Harjutamaks inimesi maast-madalast ajama oma panga-asju iseseisvalt ning elekt-rooniliselt olemegi vanuse-piiri langetanud ka interneti-panga puhul 7. eluaastani.

Internetipanga kaudu saabteha kõiki lihtsamaid panga-tehinguid nagu näiteks üle-

kandeid, küsida infot jakontojääki jne. Interneti-panga lepinguid saab sõlmidakõikides Ühispanga panga-kontorites ning U-Pankades.U-Netile kehtivad vanematepoolt juuniorkontole seatudmakselimiidid, mida ületadaei ole lapsel võimalik eikontoris, makseautomaatidesega ka interneti teel makseidtehes. Internetipangaga liitu-mine ning sealt kaudu teh-

Tarbimislaenuga võib finant-seerida korteriremonti, kest-vuskaupade ostu, ravi-, õppi-mis- ja muid sarnaseid kulu-tusi.

Kuni 3-aastase tähtajaga laenumiinimumsumma on 10 000krooni ning intress 14% lae-

kud on laekunud Ühispanka.Laenusaaja (kui laenu taotlebpere, siis perekonna) kuu-sissetulek peab olema vähe-malt 4500 krooni. Laenuteenindamiseks, s.o. laenutagasimaksmiseks ja intres-side tasumiseks võib kulu-tada kuni 30% perekonnaigakuisest netosissetulekust.

Laenutingimustega saab tut-vuda kõigis Ühispanga kon-

Ühispank väljastab taas tarbimislaenu

Alates 1. oktoobrist taas-alustas Ühispank tarbimis-laenude väljastamist.

torites üle Eesti.

Triin MessimasLaenuarendusosakonnaspetsialist

nujäägilt aastas.

Maksimaalne võimalik lae-nusumma sõltub laenutaot-leja maksevõimest ja taga-tistest. Tagatisena aktseptee-ritakse kinnis- või vallasvara,juriidilise isiku käendust.

Laenu saavad taotleda korra-pärast sissetulekut omavadÜhispanga kliendid, kelleviimase kuue kuu sissetule-

tavad Eesti-sisesed maksed ontasuta.

Terje PihlEraklientide osakond

Juuniorpaketiga liitujatele kingitakse müntide kogumiseks VISA Ville rahakassa.

10 www.eyp.ee10 www.eyp.ee

U-Pangad

HaapsaluHaapsalukaubamaja Tallinna mnt 1

KuressaareTooma kauplus Smuuli 1

NarvaAstri kauplus Tallinna mnt 41

PärnuViiburi kaubahall Papiniidu 42

RakvereRaja kauplus Ilu pst 1

TallinnEKS Kaubamaja Mustamäe tee 12Järve Kaubamaja Pärnu mnt 184Spar Kaubahall Aia 7SupermarketPoppins Õismäe tee 107Kristiine Keskus Endla 45Minski kauplus Sõle 29/31Mustakivi kauplus Mahtra 11Nõmme Keskus Jaama 2Ühispanga Peakontor Tornimäe 2Rocca al MareMaksimarket Paldiski mnt 102Stockmann Liivalaia 53Tallinna Kaubamaja Gonsiori 2Tihniku Maksimarket Tihniku 5Vesse Maksimarket Vesse 3/5

TartuKivilinnaKaubanduskeskus Jaama 173Sõpruse SPAR Kalda tee 32

ViljandiCentrum Tallinna mnt 24

PaidePaide Maksimarket (avatakse 9.novembril)

Sularahaautomaadid

AntslaEÜP Antslaharukontor Kreutzwaldi 3

ElvaMinimarket Kesk 10

HaapsaluEÜP Haapsalu kontor Karja 27Haapsaluteenindusmaja Lihula mnt 3

Järva-JaaniKauplus Kaie Jaani 2

JõgevaEÜP Jõgeva kontor Aia 1Leks kindlustus Suur 14

JõhviEÜP Jõhvi kontor Rakvere mnt 3aTuruhoone Narva mnt 10

Karksi-NuiaEÜP Karksi-Nuiaharukontor Rahumäe 2a

KeilaEÜP Keila

harukontor Keskväljak 3RõõmuKaubamaja Haapsalu mnt 57

KiviõliEhitustarvete kauplus Uus 1

KohilaEÜP Kohila harukontorVabaduse 7

Kohtla-JärveKauplusRaadiokaubad Järveküla tee 62EÜP Kohtla-Järveharukontor Keskallee 7Iidla linnaosa Maleva 25Tammiku linnaosa Ridaküla 6

KuressaareEÜP Kuressaare kontor Kauba 2Kuressaare postkontor Torni 1

KärdlaEÜP Kärdlaharukontor Keskväljak 7

LihulaKauplus EDU Tallinna mnt 12

LoksaEÜP Loksa harukontoris Papli 2

MaarduEÜP Maarduharukontor Kallasmaa 1

MärjamaaEDU kauplus Oru 1

TOOTED

Muu maailma t�ekkidegaarveldamise etapp on meilpraktiliselt vahele jäänudning oleme hüpanud ülevahepealsete aastate sularaha-ga arveldamiselt otse elekt-roonilisse pangandusse. Pan-gaautomaadist raha väljavõtmine on suuremale osaleinimestest juba täiesti ene-sestmõistetav tegevus. Makse-automaate ja U-Panku võõris-tatakse veel siiski. Ometi onselge, et meid ümbritsevaskiirustavas maailmas muutubaeg järjest kallimaks varan-duseks ning miks siis mittekasutada seda varandust justendale sobivalt. Maksete soo-ritamine pangaautomaadisükskõik millal on üks või-malus vajalikele pangatehin-gutele kuluvat aega säästa.

Kui seni pakkus Eesti Ühis-pank võimalust teha määra-tud makseid telefonipangaautomaatteenuse kaudu, siisnovembrist on määratudmakseid võimalik sooritadaka sularaha- ja makseauto-maatides.

Juhul, kui Teil tuleb tehasamale saajale korduvalt üle-kandeid, on kasulik salves-tada makse andmed määratudmaksete loetellu. Kui edaspiditekib vajadus teha ülekannetsamale saajale, siis tuleb Teilvaid valida vastav maksemääratud maksete loetelustning maksekorraldus ongitäidetud.

U-Pangas on teie käsutuses sularahaautomaat, makseautomaat,telefon ning tipptunnil abistab teid ka kliendi assistent.

Elektroonilise panganduse osakaalkasvabEestis on pangandus arene-nud pöörase kiirusega. Am-mu on unustatud ajad, milpalgapäeval kassasabastrügiti ja palk inimesele peopeale loeti.

Määratud makseid saate iselisada või neid loetelust kus-tutada - seda saab teha niimakseautomaadis, U-Net-iskui ka pangakontoris. Lisa-miseks tuleb lihtalt maksesooritamisel märkida, et mak-se lisataks määratud makseteloetellu.

Selleks, et igaüks leiaks ker-gesti üles endale kõigelähemal asuva pangaautomaa-di, toome järgnevalt ära kõi-kide Eesti Ühispanga auto-maatide asukohad.

11www.eyp.ee

NarvaEÜP Kreenholmiharukontor Kreenholmi 38Narva turg Joala 9Kauplus Kangad Pushkini 19EÜP Narva kontor Tallinna mnt 28

OtepääEÜP Otepääharukontoris Lipuväljak 11

PaidePaide keskväljak Keskväljak 15

PõltsamaaEÜP Põltsamaa harukontor Lossi 9

PõlvaEÜP Põlva harukontor Kesk 10

Kesk 39

PärnuBristol Rüütli 45Viiburi kaubahall Papiniidu 42EÜP Munga harukontor Munga 2EÜP Pärnu kontor Rüütli 40aKauplus �Tiina� Riia mnt 72Pärnu haiglapolikliinik Suur-Sepa 16TaastusravikeskusEstonia Tammsaare pst 6EÜP Ülejõepangapunkt Tallinna mnt 8Härma Kaubahoov Kilgi 2

RakvereEÜP Rakvere kontor Turuplats 2Kauplus Ly Vilde 6a

RaplaEÜP Rapla kontor Tallinna mnt 12Kauplus Ristiku Tallinna mnt 45

Saha LooSaha Loo Kaubamaja Loo tee 9

SaueSaue Kaubakeskus Ridva 15

SillamäeEÜP Sillamäe harukontor Kesk 29Kauplus Vilde Viru pst 7

Suure-JaaniKauplus Kalda Tallinna mnt 8

TabasaluKauplus Kallaste Klooga mnt 7

TallinnWW Passaz Aia 3TTÜ fuajees Ehitajate tee 5EÜP Estonia pstharukontor Estonia pst 5Tallinna Kaubamaja Gonsiori 2Eesti Televisioon Gonsiori 27EÜP Harju tn kontor Harju 13Nõmme Ärikeskus Jaama 2A-Selver Kadaka tee 56aNeste Bensiinijaam Kadaka tee 60Kauplus Kaminad Kopli 69EÜP Laki harukontor Laki 14

Bussijaam Lastekodu 46Lennujaam Lennujaama tee 2Reisisadam D-terminal Lootsi 13Kauplus Mustakivi Mahtra tn 11Riigiarhiiv Maneezi tn 4Kauplus Pirita Merivälja tee 24Mööblimaja Mulla 1EÜP Talleksiharukontor Mustamäe tee 8Kauplus Marja Mustamäe tee 45Postimaja Narva mnt 1Pro Kapital Narva mnt 13Kauplus Kodutarve Narva mnt 23Kadrioru Keskus Narva mnt 90Tedre kauplus Nõmme tee 23EÜP Peterburi teeharukontor Osmussaare tee 10Lasnamäe kauplus Pae 76Toidutare Hesburger Punane tn 43EÜP Pärnu mnt. 10harukontor Pärnu mnt 10Kawe Plaza Pärnu mnt 15Kino Kosmos Pärnu mnt 45Magdaleena haigla Pärnu mnt 104Kalev Pärnu mnt 129EÜP Tondiharukontor Pärnu mnt 139cPääsküla kauplus Pärnu mnt 421EÜP Roosikrantsiharukontor Roosikrantsi 2

Rävala pst 7Sadama A terminal Sadama 25EÜP Pärnu mnt 12harukontor Suur-Karja 20Kauplus Minsk Sõle 29/31Neste OILpeakorter Sõpruse pst 155Siili Konsum Sõpruse pst 171EÜP Sõpruse pst.harukontor Sõpruse pst 249Kiirabihaigla Sütiste tee 19Kadaka turg Tammsaare tee 116Casino Tartu mnt 49Hotell GrandMercure Toompuiestee 27Balti jaam Toompuiestee 35EÜP Nõmmeharukontor Turu plats 5/7Kauplus Kajakas Tuulemaa 20Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2Kauplus Osta Vabaduse pst 54bTallinnaLinnavalitsus Vabaduse väljak 7Vabaduse väljak Vabaduse väljak 10Tuletõrjemaja Vana-Viru 14Casino Othello Vilde tee 124Demini Galerii Viru 1EÜP Õismäeharukontor Õismäe tee 1btankla Oilstop Õismäe tee 155aVKTV Ädala tn 10

TamsaluKauplus Vikker Kesk 1

TapaTapa Kaubamaja 1. mai pst 3

TartuEÜP Aardla harukontor Aardla 23Räni SPAR Aardla 113REMA 1000 Anne 40

TOOTED

Favora tankla Era tn 2aKauplus Kimsto Ilmatsalu tn 34Kaubahall Küüni tn 7EÜP Tartu kontor Küüni 9Maarjamõisa haigla Puusepa 8Raatuse kaubamaja Raatuse 20

Raekoja plats 16EÜP Tarvase harukontor Riia 2Obu Galerii Rüütli 1E-kaubamaja Tehase tn 16Konsum Ujula 2Postimaja Vanemuise 7

TõrvaTarbijate Ühistukauplus Meister Tartu mnt 6

TüriTüri kaubamaja Tallinna mnt 1

ValgaEÜP Valga kontoris Aia 5Valga turuhoone Vabaduse 39

ViimsiStatoil tankla Randvere tee 1

ViljandiEliise kaubandus-keskus Riia mnt 42aKaare Pood Suur-Kaare 68

Tartu mnt 11EÜP Viljandi kontor Vaksali 2

VändraVändra kütustankla Pärnu-Paide mnt 17a

VõruEÜP Võru kontor Tartu mnt 25EDU kauplus Vabaduse 8

Makseautomaadid

JõgevaEÜP Jõgeva kontor Aia 1

JõhviEÜP Jõhvi kontor Rakvere mnt 3a

PärnuEÜP Pärnu kontor Rüütli 40a

PõltsamaaEÜP Põltsamaa harukontor Lossi 9

TallinnEÜP Harju harukontor Harju 13Kiirabihaigla Sütiste tee 19Laki kontor Laki 14Nõmme kontor Turuplats 5/7EÜP Peterburi teeharukontor Osmussaare tee 10EÜP Pärnu mnt. 10harukontor Pärnu mnt. 10EÜP Roosikrantsiharukontor Roosikrantsi 2

TartuEÜP Aardla harukontor Aardla 23Postimaja Vanemuise 7EÜP Tarvase harukontor Riia 2

ValgaEÜP Valga kontor Aia 5

VõruVõru kontor Tartu mnt 25

Sularahaautomaat ja makseautomaat aitavad teil kokku hoida aegaja raha.

www.eyp.ee12

VARIA

Plaanide koostamisega onpankadel kavas lõpule jõuda1999. aasta kolmandas kvar-talis. Neljas kvartal 1999 onjäetud talitluspidevusplaa-nide veelkordseks testimiseksja pangatöötajate täiendavakskoolitamiseks sellel teemal.

Lisaks sellele toimub pangasinfosüsteemi aastasse 2000ülemineku plaani väljatööta-mine ning tütarettevõteteA2000 valmiduse ja talitlus-pidevuse projektide auditeeri-mine. Tavakasutajale võikshuvi pakkuda ATMide täius-tamise projekt, mille käigusuuendatakse ATMide riist- jatarkvara rahvusvahelisteVISA aasta 2000 testidegakontrollitud kujule. Selleprojekti tähtaega pikendatikuu võrra, et vältida paljudeATMide samaaegset seiska-mist ning mitte tekitadaebamugavusi klientidele.

Aastasse 2000 üleminekuplaanis on määratud kõigipangatöötajate toimingudaastavahetusel: kes peabolema otseselt pangas, kesolema valmis operatiivseltkohale tulema. ÜhispangaA2000 �kriisirühma� kuulub

ca 100 spetsialisti ja juhti.

Talitluspidevusplaan

Ühispanga talitluspidevuseplaanide koostamisel on alu-seks võetud panga äriprotses-sid, mis on ärikriitilisuseseisukohast (st kui oluline onmingi protsess panga äritege-vuses) jaotatud vastavalt skee-mile:

Kõrge/keskmise tõenäosu-sega ja kõrge/keskmise mõju-ga äriprotsessidele (nt sula-rahatehingud, ülekanneteteostamine, valuutavahetusjne) on pangas välja töötatuddetailsed talitluspidevuse- jataasteplaanid, mis tagavadkliendile põhiliste pangaope-ratsioonide teostamise kaekstreemolukordades (ntelektrikatkestus, side puudu-mine).

Äriprotsesside, mis ei mõjutapanga ja kliendi igapäevastäritegevust, kohta on pangaskoostatud üldised talitlus-pidevuse plaanid, mis tagavadklienti puudutavate andmetekindla säilimise.

Täiendavad meetmed

Täiendava meetmena tehaksepangas enne milleeniumi-vahetust kliendiandmetepaberväljatrükid ja CD-koopiad: nii saab ka ette-arvamatute olukordade puhultavategevust jätkata. Isegihalvimaks juhuks, kui midagijuhtub mõne pangavälisesüsteemiga (energia, side jne),on pank valmis: kliendidsaavad olulisemaid panga-

teenuseid kasutada ka küün-lavalgel.

Eesti Pank prognoosib enneaastavahetust krooni sulara-hanõudluse mõõdukat, kuidtavapärasest suuremat kasvu.Oodatava kõrgenenud nõud-lusega toimetulekuks onkeskpank juba ligi aastajooksul ettevalmistusi teinud.Praeguseks lõpetatud analüü-sid annavad alust kinnitada,et varud on piisavad, taga-maks ka kõige kõrgema või-maliku sularahanõudluserahuldamise. Samasugunevalmisolek on Ühispangas.

Info Netscape 4.06 võivanemaid versioone kasu-tavatele klientidele

Süsteemide täiustamise tule-musel võivad tekkida inter-netilehitseja Netscape 4.06või veel vanemate versioonikasutavatel U-Neti klientidelaastal 2000 probleeme auto-riseerimiga. Netscape�i vane-mates versioonides olev

Ettevalmistused aastatuhandevahetuseks ÜhispangasNii keskpanga kui kom-mertspankade aasta 2000ettevalmistuste põhirõhkon praeguseks kandunudtalitluspidevusplaanidekoostamisele ja täpsus-tamisele: tehakse plaane,kuidas tagada jätkuv töö kasiis, kui juhtub midagi oota-matut või midagi niisugust,mille ärahoidmiseks pangalenesel võimalusi pole.

VeriSigni esmane autorisee-rimise sertifikaat (ingl. k.root CA certificate) tähtäeglõpeb 31. detsembril 1999.Praegustel hinnangutel onselliseid Netscape�i versioonekasutusel alla 2%.

Kui siiski kasutate Netscape�ivanemat versiooni, siis onmõttekas installeerida uuemCA sertifikaadi versioon.Parim on muidugi Netscape�iuuema versiooni kasutusele-võtt.(ht tp ://home .ne t s cape . c om/security/)

Andres AarmaAvalike suhete osakond

Protsesside A2000 ärikriitilisuse kaardistamise mudel

Äriprotsessi häiremõju äritegevusele

Madal Keskmine Kõrge

Tõenäosus,et äriprot-sessi ei saateostada

Kõrge

Keskmine

Madal

13www.eyp.ee

VARIA

Tundsin huvi, kas IT valdkonnas onalanud või algavad olulised muuda-tused.

Asepresident Tõnu Liik: Ei ole alanudega ka alga. Ma ei näe mingisugustvajadust tänaseks pangas väljakujunenudIT poliitikat muutma hakata.

Teie hinnang IT hetkeseisuleÜhispangas ja Eestis üldse?

TL: Eesti suurimate firmade IT tugi onläbinud selle etapi, mil muretseti, kasollakse suutelised üht või teist prob-leemi lahendama. Lahendamatuidküsimusi enam ei eksisteeri. Selles suhtesei pea me häbenema võrdlust LääneEuroopa suurte ettevõtetega. Peamineküsimus on hoopis selles, millisehinnaga eesmärgile jõutakse.

Me kannatame võrdluse eurooplastegaväga edukalt välja, kui räägime IT kulu-dest ühe lahenduse või IT töötaja kohta.Sellega on kõik korras.

Pilt läheb veidi halvemaks, kui võrdlemekulusid ühe kasutaja (konto, trans-aktsiooni) kohta. Ühispank on Euroo-pa mastaabis lihtalt hirmus väike ja ITpüsikulude ärakasutamise efektiivsus onseega samuti väiksem. Veelgi hullem onasi, kui võrdleme IT transaktsiooni-kulusid nende samade tehingute abilteenitava rahaga.

Peale väiksuse on meie turg Euroopamastaabis ka suhteliselt vaene. Seegaesindavad meie poolt töödeldavad and-med sama mahu juures vähem raha kuijõukamates ühiskondades tegutsevatepankade puhul. Kuna infotehnoloogiamuutuvkulud (masinate võimsus,kanalite läbilase, töökohtade arv) sõl-tuvad bittide-baitide-transaktsioonidehulgast, mitte aga nende bittide-baitidepoolt esindatavast rahast, oleme me kasiin oma suurematest ja jõukamatestvendadest halvemas olukorras.

Et asi oleks veel põnevam, lisagem, ettegutseme kiiresti muutuval japaindlikkust nõudval turul. ITsüsteemide puhul lisab aga iga muudatusparatamatult hinda.

Eesti on unikaalne riik: iga elanikukohta tehtavate elektroonsete tehingutepoolest sarnaneme arenenud riigiga,SKP inimese kohta on aga pigemarengumaa tasemel. Ja meie olemesellises unikaalses riigis tegutsev pank.

Piltlikult öeldes peame meie teelusikagakühveldama, aga nemad tõstavadkulbiga.

Seda enam tuleb keskenduda neileinfotehnoloogia lahendustele, milliseidon otstarbekas kasutada ning milliseidmitte. Ja selleks, et IT efektiivsusesEuroopa pankadega võistelda, peameoskama samu asju umbes neli kordaodavamalt teha. Igatahes on see põnevülesanne.

Ühispangas töötab 1400 inimest janeist 125 infotehnoloogia vald-konnas. Kas võrreldes muu maail-maga on see suhe mõistlik?

TL: Arvan, et need suhted on üsnagiühesugused. Oluline erinevus on vaidselles, et mujal maailmas ostetakse paljurohkem IT teenuseid väljast sisse.Sedajagu on neil IT töötajate arvväiksem. Meie teeme praegu valdavaltise. Ühiskonna ja majanduse stabi-liseerudes on ka meil tõenäoliseltotstarbekas kasutada rohkem teatudkitsastele valdkondadele spetsialiseeru-nud firmasid.

Meie infotehnoloogide peamine eesmärkon praegu efektiivsuse suurendamine. Ka�teelusikaga kühveldades� saab kiirestisuure augu kaevata. Ja kui mõistustjätkub, siis võib ka �kulbiomanikele�üsna kannule jõuda.

Küsitles Andres LillAvalike suhete osakond

IT valdkonnal uus juhtAlates 1. septembrist on Ühispangainfotehnoloogia (IT) valdkonnal uusjuht – Andres Keevalliku asemel juhibvägesid Tõnu Liik.

VARIA

www.eyp.ee14

Ühispank võitis jalgpallis Riigikogu 7:01.oktoobril toimunud Eesti Ühispangaja Riigikogu vahelise sajandilõpu sõprus-kohtumise jalgpallis võitis ülekaalukaltÜhispanga meeskond. Võit oli tõestigrandioosne. Esimene poolaeg lõppesseisul 2:0 hilisemate võitjate kasuks.Kahjuks oli mängule tribüünilt kaasa-elajaid tunduvalt vähem kui mängijaidplatsil. Tõsi, ei mängu ega selle jälgimistsoosinud ilmgi � küll vaheldumisi omapäikselisemat ja nutusemat poolt näida-nud ilmataat lasi veel ka külma tuulevalla. See aga ei takistanud Andres Pärl-ojal, Jaanus Sarvel, Üllar Kütil, Jürgen Rehe-mäel ja Tõnis Dribbal riigikogulaste väravassetervelt seitsmel korral palli löömast. Riigikoguparimaks mängijaks tunnistati nende mängivtreener Marko Kuusik.

Jääb mulje nagu tantsitaks platsil rahvatantsu, tegelikult tänavad meeskonnad teineteisttoreda mängu eest

Rahulolev naeratus näol, annab Ühispangapresident Ain Hanschmidt üle lohutusauhinnaRiigikogu jalg pallimeeskonna kaptenile sot-siaalminister Eiki Nestorile.

Andres Pärloja ponnistused kandsid vilja � 1:0Ühispangale

Ja siin nad on � Ühis-panga võidukad jalgpal-lur id .1999. aasta hooaeg onvõistkonnale mitu suurtvõitu toonud. Suvehakuloldi üle ka konkurendiHansapanga võistkon-nas t

�Tähtis pole võit, vaidosavõtt,� lohutasidüksteist väsinud riigi-kogulased.

Ka seekordne Ühis-panga rünnak lõppesväravaga - JaanusSarve löögist tulemus5:0

Fotod: Andres Lill

RESÜMEE

15www.eyp.ee

VISA BUSINESS - RHTLBNYFZ RFH-NJXRF LKZ ABHV-RKBTYNJDBlz yfdcnhtxe gj;tkfybzv abhv-rkbtynjd b tot ,jkmit edtkbxbdfzds,jh ,fyrjdcrb[ ghjlernjd d xfcnb,fyrjdcrb[ rfhnjxtr> Eesti Ühispankghtlkfuftn abhvtyye/ rfhnjxre VISABusiness> d[jlzoe/ d ctvtqcndjrfhnjxtr VISA b jnyjczoe/cz rvt;leyfhjlyjve nbge rfhnjxtr.Rhtlbnysq kbvbn rfhnjxrb VISA Busi-ness yf[jlbncz d ghtltkf[ jn 10 000lj 200 000 ýcnjycrb[ rhjy. RfhnjxrfVISA Business jnkbxftncz jn j,sxyjqrhtlbnyjq rfhnjxrb VISA Classicght;lt dctuj ntv> xnj ghb hfphf,jnrfýnjq rfhnjxrb VISA d exbnsdfkbcm>ght;lt dctuj> gj;tkfybz abhv-rkbtynjd.D ckexft c VISA Business vs bvttvltkj c rhtlbnyjq rfhnjxrjq> cdzpfy-yjq c ldevz hfpkbxysvb rhtlbnfvb -j,obv rhtlbnjv abhvs !rhtlbnysqkbvbn@ b kbvbnjv rfhnjxrb lkz rf;-ljuj gjkmpjdfntkz rfhnjxrb !kbvbngjkmpjdfybz@. Ghb ýnjv cevvf kbvb-njd gjkmpjdfybz yt j,zpfntkmyjljk;yf cjdgflfnm c rhtlbnysv kbvb-njv> f lf;t vj;tn b ghtdsifnm tuj.Nfr;t bcgjkmpjdfybt rhtlbnyjq rfh-njxrb VISA Business gjpdjkztn abhvtgjkexfnm jcyjdfntkmysq j,pjh gjcltkrfv c rfhnjxrjq% ljgjkybntkmyjr j,sxyjq byajhvfwbb> d dblt dsgb-cjr gj rhtlbnysv rfhnjxrfv> dsgbcrbgj VISA Business drk/xf/n b cdjlye/dsgbcre> ytj,[jlbve/ lkz ,e[ufk-nthbb abhvs.

D ÜHISLIISING GJZDBKCZ JNLTKCNHF{JDFYBZYfxbyfz c b/yz vtczwf ýnjuj ujlf> dÜhisliising d rfxtcndt yjdjuj cnher-nehyjuj gjlhfpltktybz ltqcndetnjnltk cnhf[jdfybz> hfcgjkj;tyysq gjflhtce% ek. Njhybvzý 2 !12 ýnf;@.Hf,jne jnltkf rjjhlbybhe/n jgsnystd j,kfcnb cnhf[jdfybz cgtwbfkbcns>rjnjhst rjnjhst ghtlcnfdkz/n yfljujdjhyjq jcyjdt> ltqcnde/obt dÝcnjybb cnhf[jdst j,otcndf> frwtg-nbhjdfyyst cj cnjhjys Ühisliising.Vs pfrk/xftv ljujdjhf cnhf[jdfybzgj cktle/obv dblfv cnhf[jdfybz%bveotcndtyyjt cnhf[jdfybt> lj,hj-djkmyjt cnhf[jdfybt nhfycgjhnys[chtlcnd !rfcrj cnhf[jdfybt@> j,zpf-ntkmyjt cnhf[jdfybt nhfycgjhnys[chtlcnd b cnhf[jdfybt j,jheljdfybtb vfibys.Vs ghtlkfuftv rjvgktrcye/ eckeue ddblt tlbyjdhtvtyyjuj jajhvktybzkbpbyuf b cnhf[jdfybz. Yjdfz eckeufghtlkfuftn elj,yjt b ,scnhjt j,cke-;bdfybt> jajhvktybt cnhf[jdfybzdpznjuj d kbpbyu bveotcndf> f nfr;tgjkextybt ghjatccbjyfkmys[ cjdtnjdb rjycekmnfwbq d j,kfcnb cnhf[jdfybz.C rjynfrnysvb kbwfvb jnltkf cnhf-[jdfybz Ühisliising vj;yj cdzpfnmcz gjntktajyfv% 6 657 910 bkb 6 657 957.

XNJ GJKTPYJ PYFNM J CLTKRF{GJ DYTIYTQ NJHUJDKBByrfccj !documentary collection@ - ýnjdbl gkfnt;f> yf jcyjdfybb rjnjhjujgjregfntkm dsgkfxbdftn gj ljrevty-nfv> ghtlcnfdktyysvb ,fyrjv. Nfrb-vb ljrevtynfvb zdkz/ncz ljrevtyns>rfcf/obtcz njdfhf b tuj nhfcgjh-nbhjdfybz. Nfrbv j,hfpjv gjregfntkmvj;tn edbltnm d ,fyrt ljrevtyns> crjnjhsvb ghjlfdtw jnghfdbk njdfh>ght;lt xtv jy dsgkfnbn ltymub.<jkmibv ghtbveotcndjv byrfccjzdkztncz tuj ghjcnjnf b ltitdbpyf b>tckb chtlb ljrevtynjd bvt/nczljrevtyns> ghtljcnfdkz/obt ghfdjcj,cndtyyjcnb> nj b yflt;yjcnm lkzj,tb[ cnjhjy. Nfr;t df;ysv zdkztncznj> xnj bcgjkmpjdfybt gthtdjlyjujdtrcbkz ghtljcnfdkztn gjregfntk/ljgjkybntkmysq rhtlbn. D j,otvckexft bcgjkmpjdfybt ljrevtynbhj-

dfyyjuj byrfccj dsujlytt b yflt;yttlkz gjregfntkz> xtv lkz ghjlfdwf.Frrhtlbnbd !Letter of Credit@ - ýnjj,zpfntkmcndj ,fyrf> jnrhsdf/otujfrrhtlbnbd> dsgkfnbnm gjkexfntk/frrhtlbnbdf bkb ghjlfdwe gjcktghtlcnfdktybz gjcktlybv ljrevty-njd> cjjndtncnde/obv nht,jdfybzvfrrhtlbnbdf.Frrhtlbnbd zdkztncz bycnhevtynjv>rjnjhsq ghtljcnfdkztn j,tbv cnjhj-yfv ,jkmie/ yflt;yjcnm. C jlyjqcnjhjys gjregfntkm vj;tn gjnht-,jdfnm yf jcyjdfybb frrhtlbnbdfljrevtyns> rjnjhst gjlndth;lf/njnghfdre njdfhf> rfxtcndj njdfhf bkbdsgjkytybt bys[> ceotcndtyys[ lkzytuj eckjdbq. C lheujq cnjhjys ghj-lfdtw edthty> xnj jy gjkexbn jn ,fyrf>jnrhsdf/otuj frrhtlbnbd ltymub>tckb jy ghtlcnfdbn ljrevtyns> gjnht-,jdfyyst d frrhtlbnbdt. Nfr;t ghj-lfdtw vj;tn ,snm edthty d njv> xnj,tp tuj cjukfcbz ytkmpz fyyekbhjdfnmb bpvtybnm eckjdbz frrhtlbnbdf.Nfrbv j,hfpjv frrhtlbnbd gjktptyDfv> gjnjve xnj%1. c ybv vj;yj vbybvbpbhjdfnm

ghfrnbxtcrb dct hbcrb.2. e Dfc cj[hfyztncz rjynhjkm pf

gthtvtotybtv njdfhf !d xfcnbdblf nhfycgjhnf> geyrnf yfpyf-xtybz @.

3. frrhtlbnbd ytkmpz bpvtybnm bkbjnjpdfnm ,tp cjukfcbz dct[ pfby-nthtcjdfyys[ cnjhjy.

4. bcgjkmpjdfybt frrhtlbnbdf cecnfyjdktyysv chjrjv gkfnt;fgjpdjkztn gjregfntk/ dpznmrhtlbn> d nj;t dhtvz ghjlfdtwvj;tn lbcrjynbhjdfnm cevve.

<fyrjdcrbvb ufhfynbzvb cjghjdj;-lftncz b j,zpfntkmcndj ,fyrf dsgkf-nbnm ltyt;ye/ cevve> pfabrcbhjdfy-ye/ d ufhfynbqyjv gbcmvt> d njvckexft> tckb yt dsgjkytyj ufhfynb-hetvjt j,zpfntkmcndj. Ufhfynbhjdfy-ysv j,zpfntkmcndjv vj;tn ,snm>yfghbvth> gkfnt;yjt gjhextybt>dsgjkytybt ljujdjhf b gh. bcgjk-ytybt ltqcndbq. Ufhfynbqyjt gbcmvjjajhvkztncz j,sxyj ,tp eckjdbq> ýnjjpyfxftn> xnj ,fyr dsgkfxbdftn gjgthdjve nht,jdfyb/.Nfr;t rfr b d ckexft c frrhtlbnbdjv>ghb bcgjkmpjdfybb ufhfynbb vj;yjgjnht,jdfnm jajhvktybz ufhfynbq-yjuj gbcmvf jn yflt;yjuj ,fyrf>rjnjhjt evtymibn hbcr gjregfntkz gjvtcnjyf[j;ltyb/ ujcelfhcndf .Jnltk abyfycbhjdfybz dytiytqnjhujdkb vj;tn gjvjxm d xfcnbljgjkybntkmyjuj abyfycbhjdfybzDfib[ cltkjr. Yfghbvth> bvttnczdjpvj;yjcnm abyfycbhjdfnm bvgjhnd hfvrf[ frrhtlbnbdf. Ýnj gjpdjkztnDfitve gfhnythe-ýrcgjhnthe gjkexbnmltymub pf njdfh ytgjchtlcndtyyjgjckt ghtlcnfdktybz gthtxbcktyys[d frrhtlbnbdt ljrevtynjd> d nj;tdhtvz rjulf Ds gjkexbnt cj chjrjvgkfnt;f lj 180 lytq> f d ckexft gjreg-rb jcyjdys[ chtlcnd b tot gjplytt.Lkz njuj> xnj,s ghtlkj;bnm Dfvltqcndbntkmyj kexibt djpvj;yjcnb>htrjvtyletv Dfv cdzpfnmcz c yfvbtot lj pfrk/xtybz ljujdjhf.

GJLUJNJDRF D ÜHISPANK R CVTYTNSCZXTKTNBQJcyjdyjq egjh rfr Wtynhfkmyjuj,fyrf> nfr b rjvvthxtcrb[ ,fyrjd ghbgjlujnjdrt r dcnhtxt 2000 ujlf> d yfc-njzott dhtvz ltkftncz yf cjcnfd-ktybt b enjxytybt gkfyjd gj ytght-hsdyjcnb yfhf,jnrb% hfphf,fnsdf/ncz gkfys> rfrbv j,hfpjv j,tcgtxbnmytghthsdye/ hf,jne b d njv ckexft>tckb ckexbncz xnj-nj ytj;blfyyjt bkbnfrjt j,cnjzntkmcndj> rjnjhjt ,fyr ytcvj;tn ghtljndhfnbnm.Ljgjkybntkmyj r ýnjve> d ,fyrt ghjdj-lbncz hfphf,jnrf gkfyf gj gtht[jle

byajhvfwbjyyjq cbcntvs d 2000 ujl>gjlujnjdrf b felbn hf,jxb[ ghjtrnjdgj ytghthsdyjcnb yfhf,jnrb lkz lj-xthyb[ ghtlghbznbq d [jlt gjlujnjdrbr 2000 ujle. Lkz hzljds[ gjkmpj-dfntktq bynthtc vj;tn ghtlcnfdkznmghjtrn cjdthitycndjdfybz FNV> d[jlt rjnjhjuj j,yjdkztncz j,jhe-ljdfybt b ghjuhfvvyjt j,tcgtxtybtFNV c extnjv ajhvs> ghjdthtyyjqghb gjvjob ntcnf 2000 ujlf lkzvt;leyfhjlys[ VISA. Chjr dsgjk-ytybz ýnjuj ghjtrnf ghjlkty yf jlbyvtczw> c wtkm/ bp,t;fnm jlyj-dhtvtyyjq jcnfyjdrb vyjub[ FNV bdjpybryjdtybz ghb ýnjv ytelj,cndlkz rkbtynjd.C jxtdblyjcnm/ dsit chtlytq bdkbzybtv yf rjvvthxtcrbt ghjwtccsdsit chtlytuj !yfghbvth> cltkrb cyfkbxysvb ltymufvb> jceotcndktybtgthtxbcktybq> dfk/nysq j,vty b gh.@d ,fyrt hfphf,jnfys ltnfkmyst gkfysgj ytghthsdyjcnb yfhf,jnrb b djc-cnfyjdktyb/> rjnjhst ufhfynbhe/nrkbtyne jceotcndktybt jcyjdys[,fyrjdcrb[ jgthfwbq lf;t d ýrcnht-vfkmys[ eckjdbz[. !yfghbvth> yfhe-itybz d gjlfxt ýktrnhjýythubb>jncencndbt cdzpb@.D rfxtcndt ljgjkybntkmys[ vth d,fyrt lj cvtys nsczxtktnbq ,elendsgjkytys hf,jns gj hfcgtxfnrt ,fplfyys[ rkbtynjd> c dsgjkytytybtv b[yf ,evf;yjq jcyjdt b yf CD> nfrbvj,hfpjv lf;t d ytghtlcrfpetvjqcbnefwbb j,sxyfz hf,jnf ,eltn ghj-ljk;tyf. <fyr ujnjd r cfvsv rhbnb-xtcrbv cbnefwbzv> tckb xnj-yb,elmckexbnmcz c dytiybvb ,fyrjdcrbvbcbcntvfvb !ýythubz> cdzpm b gh.@ bedthty> xnj rkbtyns cvjuen gjkexfnmjcyjdyst ,fyrjdcrbt eckeub lf;t deckjdbz[ hf,jns ghb cdtxf[.<fyr Ýcnjybb ghjuyjpbhetn d rjywtujlf gjdsitybt cghjcf yf yfkbxystrhjys d ghtltkf[ ytcrjkmrj dsitj,sxyjuj. Fyfkbps> ghjdtltyyst ryfcnjzotve dhtvtyb gjrfpsdf/n> xnjbvt/ob[cz chtlcnd dgjkyt ljc-nfnjxyj lkz njuj> xnj,s eljdktndjhbnmcfvst dscjrbt nht,jdfybz cj cnjhj-ys rkbtynjd d xfcnb yfkbxys[ ltytu.Nfrfz ;t ujnjdyjcnm bvttncz b eÜhispank.

LTNB VJUEN GJKMPJDFNMCZBYNTHYTN-<FYRJVYfxbyfz c jctyb ýnjuj ujlf rkbtynsÜhispank e;t c 7-ktnytuj djphfcnf>gjkexbkb djpvj;yjcnm gjkmpjdfnmczBynthytn-,fyrjv. <scnhj hfpdbdf/ottcz byajhvfwbjyyjt j,otcndj crf;lsv lytv jnrhsdftn dct yjdstdjpvj;yjcnb lkz ljcnegf d Bynthytn.Dj vyjub[ irjkf[ bvt/ncz rjvgm/nthyst rkfccs> edtkbxbdftncz rjkb-xtcndj j,otcndtyys[ geyrnjd Bynth-ytnf b dct ,jkmit k/ltq gjregf/nct,t rjvgm/nths b ghbcjtlbyz/nczr Bynthytne. Exbnsdfz dct ýnj vs ht-ibkb> xnj ytj,[jlbvj b yfib ýktrn-hjyyst ,fyrjdcrbt eckeub> nfrbt rfrBynthytn-,fyr cltkfnm ,jktt ljcneg-ysv lkz cfvs[ vfktymrb[ yfib[rkbtynjd. Njkxrjv lkz htprjuj cyb;t-ybz djphfcnyjq uhfybws gjcke;bkf>ghjdtltyyfz d ýnjv ujle> rjvgfybzNbuhbysq ghs;jr> utythfkmysv cgjy-cjhjv rjnjhjq ,sk Ühispank. D hfvrf[Nbuhbyjuj ghs;rf dszcybkjcm> xnjltnb b vjkjlt;m djphfcnjv jn 7 lj 18ktn ghjzdkz/n jxtym ,jkmijq bynthtcr Bynthytne. J,hfpjdfyys[ k/ltqghbdktrftn djpvj;yjcnm cfvjcnjz-ntkmyj htifnm cdjb ,fyrjdcrbt ltkfb gjýnjve vs htibkb ecnfyjdbnm djp-hfcnye/ uhfybwe lkz gjkmpjdfntktqýktrnhjyysvb eckeufvb> yfxbyfz c 7ktn.Gjchtlcndjv Bynthytn-,fyrf vj;yjdsgjkyznm dct ghjcntqibt ,fyrjdc-rbt jgthfwbb> nfrbt rfr gthtxbckt-ybz> pfghjc byajhvfwbb> byajhvf-wbz j, jcnfnrt cxtnf b gh. Ljujdjhs

vj;yj pfrk/xbnm dj dct[ rjynjhf[Ühispank b d U-Pank. Lkz U-Net ltqcn-de/n kbvbns gkfnt;tq> ecnfyjdkty-yst cj cnjhjys hjlbntktq lkz /ybjh-crjuj cxtnf.

ÜHISPANK DSLFTN GJNHT<B-NTKMCRBT RHTLBNSYfxbyfz c 01 jrnz,hz Ühispank djc-cnfyfdkbdftn dslfxe gjnht,bntkmc-rjuj rhtlbnf.Gjnht,bntkmcrbq rhtlbn vj;yj bc-gjkmpjdfnm lkz abyfycbhjdfybzhtvjynf rdfhnbhs> gjregrb ghtlvtnjdlkbntkmyjuj gjkmpjdfybz> ktxtybz>ext,s b gjrhsnbz ghjxb[ fyfkjubxys[hfc[jljd. Vbybvfkmyfz cevvf rht-lbnf> dslfdftvjuj chjrjv lj nht[ ktn>cjcnfdkztn 10 000 rhjy b bynhtccjv14% jn jcnfnrf rhtlbnf d ujl. Vfrcb-vfkmyj djpvj;yfz cevvf rhtlbnfpfdbcbn jn gkfnt;ys[ djpvj;yjcntq[jlfnfqcnde/otuj b jn ghtlcnfdkzt-vjuj pfkjuf. D rfxtcndt pfkjuf ,fyrfrwtgnbhetn ldb;bvjt b ytldb;bvjtbveotcndj> gjhexbntkmcndj /hblb-xtcrjuj kbwf. J rhtlbnt vjuen [jlf-nfqcndjdfnm rkbtyns Ühispank> bvt/obt gjcnjzyysq lj[jl> rjnjhsq gjc-negftn d Ühispank d ntxtybt gjcktlyb[itcnb vtczwtd. Vtczxysq lj[jl gjke-xfntkz rhtlbnf !d ckexft> tckb j rhtlb-nt [jlfnfqcndetn ctvmz> nj lj[jlctvmb@ ljk;ty ,snm yt vtytt 4500rhjy. Lkz j,cke;bdfybz rhtlbnf> n.t.lkz jgkfns gkfnt;tq gj rhtlbne bbynhtccfv> ljgecrftncz hfc[jljdfnmlj 30% jn t;tvtczxyjuj ytnnj-lj[jlfctvmb.C eckjdbzvb rhtlbnf vj;yj jpyfrj-vbnmcz dj dct[ rjynjhf[ Ühispank.

YTVYJUJ J YFRJGBNTKMYJVCNHF{JDFYBBD yfcnjzott dhtvz d j,otcndt ajh-vbhetncz ntyltywbz yf c,tht;tybt.J, ýnjv ujdjhzn yt njkmrj d ghfdb-ntkmcndtyyjv ctrnjht b chtlb hf,jnj-lfntktq> yj xfcnyst kbwf. D ltqcndb-ntkmyjcnb gjcktlytt zdkztncz dgjkyttcntcndtyysv> gjnjve xnj> ;bdz dcjdhtvtyyjv j,otcndt gjnht,ktybz>vs d gjcktlytt dhtvz ytbp,t;yjpflevsdftvcz j njv> rfr j,tcgtxbnmct,t ljcnjqyjt ceotcndjdfybt xthtp10> 20 bkb lf;t xthtp 50 ktn.:bpym yf cvtyt nsczxtktnbq yt j,t-oftn yfv ,tppf,jnyjuj b cdtnkjuj,eleotuj> tckb ctujlyz vs j, ýnjv ytgjlevftv. Lkz vyjub[ ,eltn yjdjcnm/nj> xnj J,otcndj cnhf[jdfybz ;bpybÜhispank ghtlkfuftn yjdst ghbdkt-rfntkmyst djpvj;yjcnb lkz c,tht-;tybz b bydtcnbhjdfybz> f bvtyyj ddblt yfrjgbntkmyj-gtycbjyyjujcnhf[jdfybz.Yfrjgbntkmyjt cnhf[jdfybt !cnhf[j-dfybt rfgbnfkf@ zdkztncz dbljvcnhf[jdfybz> rjnjhsq ghtljcnfdkztnDfv djpvj;yjcnm d ntxtybt ds,hfy-yjuj Dfvb gthbjlf dhtvtyb rjgbnmltymub b ghb ýnjv bvtnm nfr;t pfobn-yjt cnhf[jdfybt ;bpyb. Cfvsq ,jkm-ijq gk/c lfyyjuj ljujdjhf pfrk/xftncz d njv> xnj e Dfc bvttncz djp-vj;yjcnm jlyjdhtvtyyj gjpf,j-nbnmcz j ,eleotv vfnthbfkmyjv,kfujgjkexbb lkz ct,z b ,kbprb[ Dfvk/ltq. D cjjndtncndbb cj cdjbvbgjnht,yjcnzvb b djpvj;yjcnzvb> Dsvj;tnt ds,hfnm hfpvth cnhf[jdjqcevvs. Tckb Ds gkfybhetnt ljkuj-chjxye/ bydtcnbwb/> nj bvttn cvsckedzpfnm ljujdjh c gtycbjyysv yfrjg-ktybtv> xnj,s yt ;bnm d ,eleotvnjkmrj yf jlye ujcelfhcndtyye/gtycb/.Xtv vjkj;t Ds ,eltnt ghb pfrk/xtybb ljujdjhf> ntv vtymit ,eltnhfpvth dsgkfxbdftvs[ Dfvb cnhf-[jds[ ghtvbq b ,jkmit ghb,skm>ljgjkyz/ofz cnhf[jdst cevvs.