Nr 3 (232) märts 2014

TEATAJA H A A S L A V A V A L L A I N F O L E H T

Vabadussõjalased

Haaslaval lk 4

Persoon: Marju Jansen

lk 8

Kihelkonnakiriku tea-

ted lk 3

Vallavanema veerg lk 2

Toimus IT ÖÖ lk 7

“Teeme ära” talgupäev toimub sel aastal juba seitsmendat korda. Nii nagu kogu Eestis, on ka Haaslava vallas seitsme aasta jooksul mai algu-ses üheskoos midagi ära tehtud.

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi, kogukondi, ühen-dusi, asutusi ja ettevõtteid üle Eesti korraldama 3. mail ühiselt talguid. Mai-kuu esimesel laupäeval peetav Teeme Ära talgu-päev on aastatega kujune-nud kümnete tuhandete eestimaalaste jaoks keva-diseks oodatud suursünd-museks, mil tullakse kok-ku ning võetakse käsile kodukandis kõige pakili-semalt ärategemist vaja-vad tööd. Tänasest on talgute registreerimiseks avatud ka uuenenud tal-guveeb teemeara.ee.

Sel aastal soovib Teeme Ära talgupäeva meeskond innustada talgutel osale-ma senisest rohkem noori. Iga inimene ja iga kogu-kond saab ikka ise otsus-tada, millised tööd ja te-gemised 3. mai talgupäe-val ühiselt ette võetakse.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Loo-duse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tal-gupäeva väärtus seisneb väga lihtsates, ent eluliselt olulistes asjades – talgu-päev annab inimestele võimaluse väljendada oma head tahet, hoolivust ja koostöösoovi. „Talgutelt leiame elu ja rõõmu, õnnetunde, õla-

tunde ja turvatunde – hea tunde koos tegutsemisest. Selles peitubki talgupäeva võlu!“ lausus Tüür. Talgupäev annab inimes-tele usku, et ka mina saan midagi muuta.

Sel korral tehakse koos-tööd Liikumisaasta 2014 projekti raames, sest tal-gud ja liikumine on väga tihedalt seotud. Üheskoos kutsume üles korraldama kõikjal Eestis talguid ter-viseradade ja spordiraja-tiste heaks. Väga hästi haakub selle rõhuasetuse-ga ka Vooremäe tervise-radade iga-aastane korras-tus, mis sellelgi aastal plaanis. Talguid saab kirja panna juba 12. märtsist ning talgutele registreeruda 14. aprillist – selleks ajaks on talguveebis juba piisav hulk talguid, mille vahelt valida. Mulluse talgupäe-va tagasivaatena: 2013. aastal korraldati üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond,

Eesti Külaliikumine Ko-dukant ja nende ümber koondunud võrgustik.

Haaslava vallas oli mullu registreeritud kuued tal-gud. Tasub muidugi loota, et sel aastal on see arv suurem. Loodan meie kõigi aktiivset osavõttu ning soovitan vaadata juba praegu selle pilguga ringi, mida saaks muuta Haaslava vallas pare-maks. Kõik uued ideed on teretulnud ning tasub meeles pidada, et „Teeme ära“ ei ole ainult prügiko-ristus. Vallavalitsus on teile võimalusel nõu ja jõuga abiks. Kohtumiseni juba talgutel 3. mail!

Rasmus Toompere kultuurinõunik

“Teeme ära” talgud taas ka Haaslaval

Häid lihavõttepühi! Haaslava Vallavalitsus

Haaslava Vallavolikogu

Talgulised Vooremäe terviseradadel 2011. a.

foto:toimetus

2 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

Sillaotsa Kooli direktor avaldab käskkir-

jaga kiitust hea ja väga hea õppeedukuse

ning hea ja eeskujuliku käitumise eest

2013/2014. õppeaasta II trimestril järg-

mistele õpilastele:

1. Hinded väga head ja käitumine ees-

kujulik või hea

1. klass

Kertu Hansen

Käthriin Hein

Oliver Kikas

Agnes Peitel

Kärt Pürn

Laura-Inessa Tamm

2. klass

Ingmar Annus

Brita Jõgiaas

Robin Küün

Kiur Mölder

Kermo Nurmeoja

Ainar Vau

3. klass

Nora Liis Palm

Birgit Seer

4. klass

Laura Kikas

2. Hinded head ja väga head ning käi-

tumine eeskujulik või hea

1. klass

Daaniel Aarde

Karl-Kasper Grosberg

Kristjan Kiis

Kaire Koost

Mikk Mihkel Sulb

Hindrek Vaht

2. klass

Enar Jõesaar

Cristofer-Marcus Zopp

3. klass

Johanna Auri

Liseth Marii Ganson

Kerti Kala

Laura Laugma

Carolin Peedumäe

4. klass

Sandra-Daisel Haar

Iti-Marleen Plink

Ingrid Roosiväli

5. klass

Triin Meho

7. klass

Silvija Mikk

Karlis Põldoja

8. klass

Reniita Jurs

Agnes Säga

9. klass

Mihkel Lepson

Susanna Viktoria Mõtsmees

Taavi Traks

Õpilaste tunnustamine

Vallavanema veerg Võrreldes paljude eelnevatega jääb see-kordne talv meelde oma lumevaesuse ja suhteliselt tagasihoidlike külma-kraadidega. See omakorda võis kohati rõõmustada mõnd elanikku, kuid neid, kes harjunud oma tööpäevaõhtuid ja nä-dalavahetusi kodusel Vooremäel veetma, see kindlasti ei rahuldanud. Aga mis ol-nud, see olnud.

Kevad on käes ja nobenäpud nokitsevad juba ammu aias. Nobedalt on töö käimas ka volikogus ning vallavalitsuses ning selle kinnituseks on juba eelmises lehes kajastatud vallaeelarve vastuvõtmine, käimasolevad hanked, kevad-suviste tööde planeerimine ja palju muud.

Seoses nullkuluga lumetõrjele kavatseme sel aastal kindlasti olulisel määral panus-tada suvisesse teehooldusesse ning inves-teerida taristu paremasse säilimisse. Töö-dega plaanime alustada keltsa minemise järgselt ning lisaks tavapärasele höövel-damisele, teeäärte niitmisele, löökaukude parandamisele ning kruusakattega teede kattete uuendamisele plaanime kindlasti ka mitmetel teelõikudel kraavide kaeva-mist teeäärtesse, samuti tolmutõrjet ja mõnelpool lõiguti kõvakatte ehitust. Si-seministeerium on eraldanud toetuse Kurepalu-Roiu kergliiklustee ehitami-

seks ning hetkel on käimas riigihange soodsaima pakkuja leidmiseks. Looda-me, et soodsaim pakkumine mahub val-laeelarve vastava kulurea piiridesse ning saame töödega alustada võimalikult kii-resti. Alternatiivina oleme ette näinud ka võimaluse töömahte kärpida, kuid elame päeva korraga ja ootame kõigepealt ette-võtjate kalkulatsioonid ära.

Kahes taotlusvoorus järjest oleme Ette-võtluse Arendamise Sihtasutuses jäänud joone alla lasteaiahoone soojustamise taotlusega. Kui uskuda väidet, et "kolm on kohtu seadus", siis loodetavasti ootab meid seekord õnnestumine ja laste suve-puhkusega paralleelselt toimuvad ka tööd kõigile armsa lasteaiamaja korrastami-seks.

Eelmise aasta "Haaslava Heaks Teoks" valisid vallaelanikud Kurepalu paisu rekonstrueerimise ja kalapääsu ehituse. Meie inimene on tark ja ettenägelik ning teab, et tegelikult oli see nii Kurepalu kui Roiu paisude jaoks alles algus. Hetkel on käimas Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt kaasrahastatud uuringute tegemised paisude seisukorra hindami-seks, kus teadlased kinnitavad või lükka-vad ümber meie arvamuse mõlema paisu kehva seisukorra osas. Kui teadlaste hin-

nang on, et järved tuleb puhastada, siis saame osaleda juba augustikuises taotlus-voorus reaalsete parendustööde tegemi-seks. Hoidkem pöidlad pihus!

Oma kauaaegse teenistuse vallavalitsuses on lõpetamas ning täiskohaga vanaemaks siirdumas kõigi poolt armastatud Marju Jansen. Võtan endale vabaduse Sind, Marju ka kogu vallarahva nimel ajalehe vahendusel tänada südamega tehtud töö eest. Aitäh Sulle!

Marju mantlipärijat ootavad kindlasti ees suured kingad (suure osa ajast on tal siis-ki joonistatud lilledega ilusad kummi-kud), kuid usun, et kõik laabub ja arves-tades, et volikogu on antud ametinimetu-se ümber nimetanud sotsiaalnõunikuks, ka areneb tublis tempos edasi.

Hea vallarahvas! Soovin kõigile kaunist alanud kevadet. Tundke rõõmu õitsvatest varakevadistest lilleõitest ja puhkevatest pungadest. Aga enim oma lähedastest ja sõpradest, ühiselt koos veedetud ajast ja kogetud elamustest.

Priit Lomp

vallavanem

3 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

Kihelkonnakiriku teated Tartu Maarja koguduses alustab 2. aprillil tööd leinagrupp. Grupiga kutsutakse liitu-ma täiskasvanud inimesi, kes on hiljuti üle elanud lähedase inimese kaotuse sur-ma läbi. Tegevus on planeeritud enesea-bigrupina, mille eesmärgiks on väljapää-su leidmine leinaja raskest hingeseisun-dist. Gruppi juhendavad hingehoidjad Lea Saar ja Raili Hollo.

Leina on raske kanda, sest tavaliselt tuleb seda teha üksinda. Leinajat on võrreldud raske kandamiga pimedal teel oleva ini-mesega, kes vaarub oma koorma all, mõ-

nikord kukub, tõuseb ja püüab vaevatuna ikka edasi minna. Leinatöö ülesandeks on olla sellele teelolijale valgustuseks ja toeks, aidata orienteeruda kaotusvalus ning leida uusi lähtekohti ja võimalusi tuleviku jaoks. Leinagrupiga liitumine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Soovijad saavad infot telefonil 5548206 või e-aadressil tartu.maarja@eelk.ee

Jumalateenistused Suurel nädalal EELK Tartu Maarja koguduses, Õpetaja tn 5 13.04. Palmipuudepüha pere jumalatee-

nistus kell 12 17.04. Suure neljapäeva armulauaga tee-nistus kell 18 18.04. Suure reede sõnateenistus kell 12 19.04. Ülestõusmisöö palvus kell 23 20.04. Ülestõusmispüha armulauaga tee-nistus kell 12 Teenib koguduse õpetaja Joona Matias Toivanen

Tartu Maarja Kogudus

Öeldakse, et armsal lapsel on mitu nime. Samas on vast ikka nii, et iga nimi toob esile lapsukese erinevaid külgi.

Ühel viisil nimetatakse teda argipäeva asjadest vesteldes, teise nimega hellitle-valt kutsudes ning hoopis kolmandal vii-sil teda tõsiselt manitsedes. Sellegi poo-lest on lapsel ainult üks ristinimi, tema päris nimi. See on nimi, mis lapse tähele-panu köidab, kui talle midagi olulist, tõ-sist ja tähtsat öelda soovitakse. Kevadpü-had ja munadepühad on kirjeldavad ni-med, mis on seotud antud pühade väliste sündmustega. Igal aastal hakkab umbes aprilli paiku ilm soojaks muutuma ning loodus ärkab jälle ellu. Puud, muru ja põõsad muutuvad roheliseks ning lilled pistavad oma värvilise pea maa mullast välja. Selles on küllalt põhjust pidutsemi-seks ja rõõmustamiseks. Talve pimedus on lõpuks möödas!

Munadepüha toob omakorda meelde maitsva ja rammusa pidusöögi, millega paastuaja lõppu tähistatakse. Ka hea söök teeb meele rõõmsaks. Ülestõusmispühad

on aga nimetus, mis esmalt nii selgelt kevade saabumist, päikest, rõõmu ja rahu ei väljenda ning tekitab pigem küsimusi. Kes või mis on üles tõusnud? Kuhu ja miks on üles tõustud? Miks peab ühel pühal olema nii segane nimi? See pühade nimi on aga kõige tähendusrikkam ja sügavam, sest see on aluseks kevadele mitte ainult silmaga nähtavas maailmas, vaid ka meie hinges. Kallis lugeja, üles-tõusmispüha võiks nimetada ka Jumala armastuse pühaks, sest me tähistame selle pühaga Jumala Poja armastuse tegu kogu inimkonnale. Enne, kui mõistame selle püha tähendust, peab igaüks meist vaata-ma Jumala sõna peeglisse. Pilt, mis meile vastu vaatab, ei ole ilus, sest selles peeg-lis näeme tõde oma hingest, meie isekust, omakasupüüdu ja eksimusi. Just seepä-rast me tahame põgeneda Jumala eest. Jumala sõna õpetab meile aga, et me ei leia rahu enne, kui peatume. Tema ees ning lõpetame põgenemise. Me leiame rahu, kui õpime paluma andeks, andma andeks ning ka uskuma, et meil on või-malik saada andeks.

Kallis lugeja, Jumala ainusündinud Poeg, Jeesus on surnud sinu ja minu eest, et meil oleks rahu ning et me saaksime an-destuse. Kaua enne Jeesuse aega kirjutas prohvet Jesaja: ”Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale.” Evangelist Johannes on aga kirjutanud: ”Sest nõnda on Jumal maail-ma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”

Ülestõusmispühadel on Jeesus tõusnud üles surnuist ning andnud meile igavese elu. Tema ülestõusmine on toonud maail-ma ning meie hinge igavese kevade ning rõõmu, mis ei kao isegi talve, kriiside või sõdade pimeduses. Õnnistatud Ülestõusmisaega,

Joona Toivanen

Tartu Maarja koguduse vaimulik

Kevadpühad, munadepühad või ülestõusmispühad?

Üleriigiline perearsti nõuandetelefon on kättesaadav olnud juba 8 aastat, ent siiski kõik ei ole endale selle meditsiinilise konsulteerimise võimalust teadvustanud. Kui tööajal eelistavad inimesed võtta ühendust eelkõige omaenda perearstiga, siis töövälisel ajal ja nädalavahetustel eelistatakse kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Üksnes väike osa Eesti inimestest kasutab nõuandetelefonile 1220 helistamise või-malust. 2013. aastal helistati nõuandetele-fonile üle 230 000 korra. 90% perearsti nõuandeliinile helistajatest saavad nõus-tajalt juhiseid, kuidas end kodus ravida. 10% helistajatest suunatakse arsti vastu-võtule ning neist omakorda 0,3 protsenti on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi. Perearsti nõuandetelefonile helistab üle 600 inimese ööpäevas. Lühi-numbrilt 1220 saab meditsiinilist nõusta-mist ja vajadusel teavet tervishoiu korral-

duslikes küsimustes. Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemusega pereõed ja pe-rearstid nii eesti kui vene keeles ja helis-tada võivad ka ravikindlustuseta inime-sed. Infotelefonile vastavad meedikud jagavad helistajatele kiiret teavet, mida teha tervisemure leevendamiseks. Täna-seks on helistajate arv kasvanud ning meedikud vastavad iga päev peaaegu 650-le kõnele. Rohkem helistajaid ongi õhtu-ti, siis, kui perearstikeskused on oma uk-sed sulgenud, samuti pühade ajal, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Päris ravimisele nõuandetelefon ei pretendeeri – eesmärk on anda operatiivselt arstlikku nõu.

Helistamine võib olla abiks kui Teie pe-rearst ei ole kättesaadav, arvate, et tervi-seprobleem ei vaja perearsti poole pöör-dumist, viibite Eestis mõnes teises maa-konnas, olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt he-

listades valige +372 6 304 107), vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähe-dase) tervise asjus. Nõuandetelefon on helistajale kas kohaliku kõne hinnaga või mobiiltelefonilt helistades lühinumbri paketipõhise minutihinnaga.

Kuna 1220 teenust rahastab haigekassa, siis kulu inimesele on seotud vaid kõne-teenuse maksumusega helistatavalt numbrilt numbrile 1220. Kui kahtled, kas valida 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis vali viimane ning leia koos nõustajaga, mida oleks konkreetse terviseprobleemi korral kõige otstarbe-kam ette võtta. Kui olete helistanud 1220-le ja kõne käigus selgub, et Teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suuna-takse Teie kõne kohe edasi Häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.

Eesti Haigekassa Tartu osakond

Kui oma perearst pole kättesaadav, vali 1220.

4 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

12. märtsil 1934 kehtestasid riigivanem Konstantin Päts ja sõjavägede ülem-juhataja kindral Johan Laidoner Eestis kuueks kuuks kaitseseisukorra. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle osa-konnad ning arreteeriti ca 500 juhtivat vabadussõjalast. Ametliku versiooni järgi ennetasid Päts ja Laidoner vabadussõja-laste vägivaldse riigipöörde läbiviimist.

Vaatleme allpool lähemalt vabadus-sõjalaste liikumist meie koduvallas. 10. oktoobril 1926 asutasid Vabadussõjas võidelnud mehed Tallinnas Eesti Vaba-dussõjalaste Liidu. Peagi tekkisid sama-laadsed liidud ka teistes linnades ja maa-kondades ning 1929 loodi Eesti Vabadus-sõjalaste Keskliit. Liikumise algatajate seas olid admiral Johan Pitka, kindralid Ernst Põdder ja Andres Larka.

Meie piirkonna esimene vabadussõjalaste ühendus, Vana Kuuste Ümbruskonna Eesti Vabadussõjalaste Liit loodi 27. jaa-nuaril 1931. Asutajad olid Vana Kuuste mehed Rudolf Riives (Kaitseliidu Tartu-maa Maleva Kambja malevkonna pealik), Aleksander Veide, Juhan Põdder, Richard Laaber ja August Zoober.

Kastre-Võnnus asutati Eesti Vabadus-xs sõjalaste Liit 5. novembril 1932. On mär-kimisväärne, et Võnnus oli vapside üks juhte kohalik kirikuõpetaja August-Eduard Ein. Haaslava vabadussõjalaste kohta on esimene teade 19. märtsist 1933, „kui „Priiuse“ seltsimajas korraldatud vabadussõjalaste koosolekul pidas kõnet Albert Ofrill.“

28. mail 1933 Tartus peetud Lõuna-Eesti vabadussõjalaste päeval olid rongkäigus ja hiljem Toomemäel peetud rahvapeol teiste seas kohal ka Haaslava esindajad. 20. juulil 1933 asutati Tartumaa Eesti Vabadussõjalaste Liit, millega liitus küm-mekond Haaslava valla vabadussõjalast.

Ajalehes „Võitlus“ ilmus 3. juunil 1933 teade, et lehe tellimusi võtavad Haaslava vallas vastu Artur Lillo Kriimanis, Karl Vähi Haaslaval ja Johannes Põderson Roiul.

1933. aasta suveks olid vabadussõjalased, ehk nagu neid rahva seas kutsuti vapsid, muutunud arvestatavaks poliitiliseks jõuks, kes seadis endale eesmärgiks või-muletuleku. Mitmel pool kutsusid vaba-dussõjalased rahvast avalikult üles valit-sust kukutama. Riigivõim alustas vastute-gevust ja 11. augustil 1933 sulges riigiva-nem Jaan Tõnisson Eesti Vabadussõjalas-te Keskliidu ja kehtestas üleriigilise kait-seseisukorra. 14.-16. oktoobril 1933 oli üleriiklikul rahva-hääletusel vabadussõja-laste poolt esitatud EV põhiseaduse muutmise (põhilise uuendus oli, et EV riigipea ja Riigikogu valitakse rahva

poolt otsehääletusega) eelnõu. Üleriikli-kult anti selle poolt 57% ja vastu oli 21%. Haaslava vallas hääletas 939 hääleõigus-likust kodanikust 563 uue variandi poolt ja 310 oli vastu.

Pärast vabadussõjalaste võitu rahva-hääletusel astus Jaan Tõnissoni valitsus 21. oktoobril 1933 tagasi. 28. oktoobril 1934 registreeris Konstantin Pätsi valit-sus uuesti Eesti Vabadussõjalaste Liidu, mille esimeheks valiti Andres Larka ja peastaabi juhiks Artur Sirk.

Märtsis 1934 oli vabadussõjalaste rahva-liikumine liikmeskonna poolest Eesti tegutsevatest poliitilistest liikumistest suurim. 12. märtsil 1934 oli üle kogu riigi loodud 508 vabadus-sõjalaste organisat-siooni, kuhu kuulus ca 60 000 liiget. 24. novembril 1933 asutati Eesti Vabadussõ-jalaste Liidu Haaslava osakond. Samal päeval asutati liidu osakonnad veel Kambjas, Kastre-Võnnus, Luunjas ja Vana-Kuustes.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu Haaslava osakonna juhatusse valiti 3. detsembril 1933 Karl Voites (esimees), Johannes Uiga (abiesimees), Peeter Raamat (laekahoidja), Artur Lillo (laekahoidja abi), Eduard Sepp (kirjatoimetaja) ja Eduard Timusk (kirjatoimetaja abi).

Tartu 3. politseijaoskonna poolt 19. märt-sil 1934 kaitsepolitseile esitatud aruande järgi olid Haaslava osakonnas koos nais-sektsiooniga kokku 71 liiget: Johannes Uiga (Südame talu), Kristjan Vahi (Oja talu), Artur Lillo (Võidu talu), Peeter Märtmann (Kivistiku talu), Peeter Siimo, Johannes Tabur, August Kurts, Kristjan Uiga (Südame talu), Alfred Toom (Vaikna talu), Georg Vihm (Roa talu), Eduard Timusk, Karl Ploom (Kriisa talu), August Lilla, August Savisaar, Oskar Kööbi, Jaan Ango (Kangru talu), Gustav Voites (Taga-Age talu), Oskar Luha (Vantka talu), Oskar Joonas, Osvald Ani-jaan, Ernst Schwalbe, Arnold Manglus, Rudolf Orrin, Karl Sild, Elmar Reinhold, Leonhard Voitka, Johannes Jansen(Hansu talu), August Anijärv, Peeter Raamat, Aleksander Harras (Haaslava veski), Jo-hannes Teder, Alfred Palk, Ludvig Arras, Eduard Sepp (Kaasiku talu), Karl Voites (Kalda talu), Johan Seebach, Eduard Silm, Johannes Põderson (Roiu talu), Oskar Krooman, Gustav Luha, Jaan Hiio (Musta talu), Eduard Zoobel, Jaan Koort (Pori talu), Jaan Kliim (Kliima talu), Aleksander Rosenthal, Anton Tappel, Gustav Nutt, Johannes Siimo, Johannes Opmann ja Oskar Märtin.

„Haaslava Vabadusvendade nais-sektsiooni“ liikmed olid: Ella Savik, Lin-da Sepp, Julie Raamat, Aliide Luha, Emi-

lie Kikkas, Liisa Vaino, Marie Mällo, Alma Peiker, Amanda Luha, Amalie Lu-ha, Emilie Kurts, Alviine Timusk, Man-dane (kirjas Montaana) Kitsel, Linda Ar-ras, Emilie Link, Liisi Koort, Aliide Lil-lo, Linda Seebach, Linda Uiga, Aliide Siimo ja Meeta Pruks.

Haaslava vabadussõjalaste delegaat Artur Lillo käis 17. detsembril 1933 Tallinnas „Estonia“ kontserdisaalis toimunud Eesti Vabadussõjalaste Liidu kongressil.

7.-8. jaanuaril 1934 toimunud kohalike omavalitsuste valimisel valiti Haaslava vallavolikogusse vabadussõjalased Artur Lillo, Johannes Uiga ja Karl Voites.

Mitte kõik vabadussõjalaste üritused ei möödunud rahulikult. „Võitlus“ kirjutas 22. veebruaril 1934: „18. veebruaril peeti Haaslava „Priiuse“ majas vabadussõjalas-te avalikku rahva-koosolekut. Koosoleku lõpupoole hakkasid kolm kuni neli kuula-jat rahu rikkuma ja koosoleku juhataja oli lõpuks sunnitud politsei poole pöörduma. Selgus, et mürgeldajad olid „Laidoneri komitee“ tegelased August Preis Tartust, Voldemar Riives Vana-Kuustest ja Alf-red Palk Kongutast. Neile koostati proto-koll rahu rikkumise pärast rahvakoosole-kul.“

4. märtsil 1934 saatsid vabadussõjalaste Luunja ja Haaslava osakonnad riigivane-ma kandidaat kindral Andres Larkale tema 55 sünnipäeval tervitustelegrammi.

Pärast kaitse-seisukorra kehtestamist too-di 13. märtsil 1934 vallamajja ülekuula-misele Haaslava vabadus-sõjalaste juhid Karl Voites, Eduard Sepp ja Peeter Raa-mat. Nende käest äravõetud asi-tõenduste nimekirjas oli: „juhatuskiri osakondade juhtidele, teadaanne lipu õnnistamisest, Riigikogu juhatusele saadetud „Marksismi vastu võitlemise seaduse“ eelnõu tekst, naissektsiooni asutamiskoo-soleku protokoll, 18 krooni sularaha, osa-konna nurgatempel, EVL keskjuhatuse ringkirjad, Haaslaval riigivanema kandi-daat Andres Larka toetuseks kogutud allkirjad ja sisseastumise blanketid.“

Mingeid repressioone Haaslava vabadus-sõjalaste vastu ei järgnenud. Volikogu liikmed Lillo, Uiga ja Voites jäid kohast ilma ja Kaitseliidu Haaslava kompanii pealik Karl Voites vabastati 10. märtsil 1934, s.o. enne kaitseseisukorra väljakuu-lutamist, ametist. Voitese mahavõtmise peamine põhjus oli, „et Kaitseliidu Haas-lava kompanii puhkpillide orkester esines liiga sageli vabadussõjalaste üritustel.“ Kaitseseisukorra väljakuulutamise tõttu jäi toimumata Võnnu kihelkonna vaba-dussõjalaste päev. „Võitlus“ kirjutas oma viimases numbris 13. märtsil 1934: „Pühapäeval, 18. märtsil toimub

80 aastat „vaikiva ajastu algusest Eestis“ - vabadussõjalased Haaslaval

5 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

Kultuuri– ja spordisündmused 28. märtsil kell 19.00 Vanemuise sari-piletietendus „Kaunitar ja koletis“ suures majas.

30. märtsil. Memme-taadi lusti-tantsimine Konguta rahvamajas. Haasla-va valda esindab naistantsurühm „Krüsanteem“

31.märtsil kell 10.00 Roiu päevakesku-ses naljapäev. Päeva parim anekdoot.

5. aprillil kell 20.00 Priiuse tantsuõhtu ansambliga K.O.I. Pääse eelmüügist 3€, kohapealt 5€ vt. ka www.ansambelkoi.eu

16. aprillil kell 18.00 Valla mälumängu

IV etapp

22. aprillil kell 19.00 Vanemuise saripi-letietendus “Tappa laulurästast” Sadama-teatris

23. aprillil kell 19.00 Roiul Jürijooks

24. aprillil kell 18.00 kutsub Haaslava Meesteklubi kohtuma Kurepalu külakes-kuses Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padariga.

4. mail kell 12.00 maakondlik laulu-võistlus “Helisev muusika” Priiuse seltsi-majas.

Tänavu 20. aprillil möödub 20 aastat abi-politseiniku seaduse jõustumisest. Selle 20 aastaga on suuri arenguid toimunud nii kogu riigis kui ka politseis. Paraku on positiivsete arengute kõrval olnud ka vä-hem positiivseid arenguid. Möödunud aastate jooksul on näiteks vähenenud po-litseiametnike hulk ning selle tõttu on politseid tänavapildis ehk igapäevaselt vähem näha. Positiivse külje pealt võib aga välja tuua aastate jooksul suurenenud inimeste usalduse politsei vastu. Samuti on paranenud politsei kasutuses oleva tehnika kvaliteet ning ametnike profes-sionaalsus.

Sarnane areng on toimunud ka abipolit-seinike tegevuses. Pärast Pronksiööd tundsid paljud inimesed vajadust anda oma panus kogukondlikku turvalisusesse ning olla oma tegevusega teistele eesku-juks. Inimesed soovivad ühe enam näida-ta, et soovitakse ja juletakse hoolida oma riigist ja oma ligimesest.. Pronksiöö raa-mes lisandus abipolitseinike nimekirja ligi 300 uut inimest. Paraku on sarnaselt politseinike vähenemisega kahanenud ka abi-politseinike arv. Selle aasta jaanuari seisuga oli Lõuna prefektuuri abipolitsei-nike üksuse nimekirjas 240 abipolit-seinikku, kellest 219 abipolit-seinikku osalevad igapäevaselt politseilises tege-vuses ning annavad olulise panuse si-sejulgeoleku tagamisse. Need mehed ja naised on nn „maasool“. Nemad tagavad selle, et Sina, hea lugeja, saad öösel ra-huliku südamega magada ning ei pea muretsema, mis toimub Sinu vallas või

linnas. Need julged mehed ja naised tun-nevad muret selle pärast, et Sinu läheda-sed ei peaks tundma hirmu öistel tänava-tel. Austuse teenimine Olles alates 2011. aasta lõpust abipolit-seinike tegevuse koordineerija panen käe südamele ja ütlen, et need eeskujulikud kodanikud on ära teeninud minu austuse. Tihti kuulen ma politseiametnike käest küsimusi: „Mis motiveerib seda vaba-tahtlikku tulema politseile appi nii öösel kui päeval, külma, vihma, lume ja lörtsi-ga. Mis motiveerib vabatahtlikult osa saama pahameelest, mida saab tunda po-litsei-ametnik, kes suhtleb süüteo toime-panijaga?“ Vastus sellele küsimusele on lihtne - nad hoolivad oma lähedastest ning nad soovi-vad oma lähedastele turvalist elu. Abipo-litseinikud on realistlikud ini-mesed, kes mõistavad, et riik ja politsei ei jõua igale poole ning korraliku ja eeskujuliku ko-daniku kohustus on anda oma panus riigi jätkusuutlikkusele. Sellised vabatahtli-kud peaksid olema meile kõigile eesku-juks, sest materiaalset kasu saamata on nad valmis panustama oma aega ja ter-vist.

Motivaator Vastukaaluks oma tegevuse eest saavad abipolitseinikud politseilises tegevuses uusi teadmisi ja oskusi. Nad saavad tea-da, kuidas käib politsei töö, aga veelgi enam, selline vabatahtlik tegevus annab võimaluse suhelda erinevate inimestega.

Läbi politseilise tegevuse saavad inime-sed ennast ka harida ja arendada- selleks pakub Lõuna prefektuur üksuse liikmete-le erinevaid koolitusi.

Abipolitseinikel on seeläbi võimalik rea-liseerida oma teadmisi ning kogemusi ja panna ennast oskuslikumalt proovile kriitilistes situatsioonides. Läbi politsei-lise tegevuse saab abipolitseinik endale sotsiaalse kapitali - oskuse töötada mees-konnas, vajaliku suhtlemisoskuse ning -tehnikad, füüsilise- ja eriettevalmistuse kriitiliste olukordades reageerimiseks.

Kui Sina, hea lugeja leiad, et Sa oled sa-mas puust, millest on tehtud need tublid ja aktiivsed abipolitseinikud, siis ootan Sind kandideerima meie ridadesse. Kandideerimiseks pead olema vähemalt 18 aastat vana, kohtulikult karistamata ja laitmatu minevikuga. Abipolitseiniku kandidaat peab olema füüsiliselt vormis, omama keskharidust, olema lojaalne ko-danik ning kõrge eetika- ja moraalitunde-ga. Liitumise kohta saab täpsemalt infot ka oma piirkonna-politseinikult.

Kui Sul on julgust olla eeskujuks kogu-konnas ja Sa soovid pakkuda turvalisust oma lähedastele, liitu Lõuna prefektuuri abipolitseinike üksusega ning julge Sina-gi olla eeskujuks!

Rauno Arna

Lõuna prefektuur korrakaitseteabetalitus

abipolitseinike üksuse juht

Võnnu kiriku juures Võnnu kihelkonna vabadussõjalaste päev. Selle puhul an-takse Eesti Vabadussõjalaste Liidu Kast-re-Võnnu, Mäksa, Ahja, Rasina, Vastse-Kuuste, Haaslava ja Meeksi osakondade esimeestele üle Võnnu koguduse õpetaja Eini poolt õnnistatud lipud. Järgneb ron-gikäik ja langenud kangelaste mälestami-ne.“

Pärast vabadussõjalaste liikumise keelus-tamist koondati kogu võim riigivanema ja valitsuse kätte. 7. septembril 1934 pikendati sõja-seisukorda, millega lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimi-sed. 2. oktoobril 1934 lõpetas siseminis-ter Kaarel Eenpalu Riigikogu istungi ja rahvaesindust enam kokku ei kutsutud. Peagi keelustati poliitilised erakonnad,

sunniti vaikima ajakirjandus ja haritlas-kond ning piirati omavalitsuste õigusi. Algas „vaikiv ajastu“ ehk „kahe suure Eesti riigimehe võimuperiood“, mis lõp-pes sellega, et 1940. aastal loovutati maa vaenlasele ja iseseisev Eesti riik lakkas 51 aastaks olemast.

Taivo Kirm

Julge Sinagi olla eeskujuks

HAASLAVA VALLA MAAKONDLIK LAULUVÕISTLUS “HELISEV MUU-

SIKA” KUTSUB OSALEMA!

4. mail kell 12 Kurepalus Priiuse seltsimajas. Osalemiseks registreeri-

da enne 1. maid ras-mus@haaslava.ee. Märkida lapse

nimi, vanus, laulu nimi ja autor, ju-hendaja nimi, klaveril või muul inst-

rumendil, saatja nimi Vanuserühmad:

5-7aastased, 8-9 aastased, 10-12 aastased ja 13-16 aastased

6 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

Info ja teadaanded Ostame kokku kõiki Teie vanu ja antiikseid esemeid. Tasuta konsultatsioon ja transport. Raha kohe kätte. 56 979 164 www.eestivanavara.ee.

Puurkaevude puurimine ja puhastamine. Vee- ja kanalisat-sioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. www.puurkaevumeistrid.ee Tel 50 212 79

Kaevetööd (6t linteksavaator): Planeerimistööd, erinevad paigaldustööd-maakütte, torud, kaablid, septikud, vundamen-did, drenaaž. Korvtõstuki tööd/rent (max kõrgus 11m): Elektri-tööd, paigaldustööd, hooldustööd, ohtlikud puud jpm. Tel. 55517935. www.energiakasutus.ee

Ostan kontaktoreid, kaitselüliteid, raadiojaamu, otsilloskoo-pe, trükkplaate ja detaile 52 699 76

Liiva, kruusa, killustiku, mulla müük koos transpordiga. Kaevetööd ekskavaatoriga: tiigid, vundamendid, septikud,

maaküte, imbväljakud, platsid, teed, haljastus ja lammutus. Küsi pakkumist 53 567 062

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas. Tel. 58 711 171

Ostan sõidukorras nõukogudeaegse sõiduauto või mootorrat-ta. Tel: 51 154 48

Aitan müüa Teie kinnisvara! Kristi Vaikmets 55 585 567 kristi@aabakv.ee. Aaba Kinnisvara OÜ

Soovin osta ja rendile võtta põllu- ja metsamaad. Küsi pak-kumist. Kontakttelefon 52 336 43

Noor pere soovib Roiu ümbruses osta kodu rajamiseks kin-nistu suurusega 5000m2 kuni 2 hektarit. Nõus oma kuludega suuremast maatükist väiksema välja mõõtma. Võib olla ka vana talukoht. 56 503 503

tel: 56111900

Politseiteated 21.01 teatati Aardla külast, et sinna pargi-tud veoautost on varastatud diiselkütust. 22.01 teatati Roiu alevikust, et on varas-tatud teravilja, asjaolude kontrollimisega tegeleb kriminaal politsei. 13.02 tülitas Ignase külas Pikamäe tee kortermaja koridoris joobes kodanik põh-juseta sama maja elanikku. Politsei alus-tas väärteomenetluse. 14.02 avastati Aardla külas, et on ära viidud kolm tihumeetrit kaseküttepuid, Juhtumi asjaolude välja selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus. 14.02 teatati Ignase külast, et mõne päeva jooksul on kuurist varastatud küttepuid, juhtumi asjaolud on selgitamisel.

17.02. saadeti Tõõraste küla elanikule ähvardava sisuga SMS. Juhtumi asjaolu-de väljaselgitamisega tegeleb kriminaal-politsei. 20.02, 22.02 ja 23.02 kutsuti politsei Ig-nase külla Pikamäe tee kortermaja korte-risse, millest ei tahtnud lahkuda joobes seltskond. Patrulli saabudes oli seltskond juba lahkunud. 11.03. sõitis Roiu alevikus teelt välja sõiduauto Audi. Asjaolude välja-selgitamisega tegeleb avariitalitus. 13.03. teatati Roiu alevikus Sillaotsa bus-sipeatuses magab joobes mees-kodanik. Patrulli saabudes oli mees juba lahkunud. 14.03. leiti Roiu aleviku bussipeatuses

liinibussist kaotatud rahakott.

Harras Tiisler piirkonnapolitseinik

Mälestame

Andres Nurme

10.06.1950 – 03.03.2014

7 HAASLAVA VALLA INFOLEHT ● TEATAJA

Ljudmila Zahharova Matrona Kiho Aime Kopli Tamara Ind Tiiu Lutsu

Sirje Ehrlich Ingrid Musta To nu Ojamaa Peeter Parm

Õnnitleme juubilare

14. märtsi õhtul kogunesid noored ja nooremeelsed juba neljandat aastat noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida.

Sel aastal kandis IT ÖÖ pealkirja "Eile, täna, homme - IT 2030". Roiu noorte-keskuse eestvedamisel toimunud IT ÖÖ keskusesse Elvasse tuli kokku pea 100 noort üle Tartu maakonna. Noored üle Eesti korraldasid ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030. IT ÖÖ üks eestvedajatest, ITL projekti-juht Doris Põld tunneb heameelt, et noor-tel suudavad nii lennukalt IKT teemadel kaasa mõelda. Öö jooksul tekkinud ideed olid seotud nii inimeste tervise monitoo-rimise, riietumise ja majapidamistegevus-te hõlbustamisega, multiseadmetega au-tos ja koolis, nutikate lisafunktsioonidega telefoni-arvutitega (näiteks võti-sõrmus, nutimüts, Skype prillid), koolitööde tege-mist ja kontrollimist juhendavate lahen-dustega kui ka interaktiivsete nutisead-metega lemmikloomadele või sõpradega suhtlemiseks. Ürituse teise eestvedaja, Keila Noortekeskuse noorsootöötaja Kar-mo Tihane kommenteeris, et päris palju lahendusi sündis nende asjade edasiaren-dustest, mis on tänasel päeval rohkemal või vähemal määral kasutuses. "Kuna osalejad olid väga erineva vanuse ning taustaga, siis olid ka ideed sama erinevad kui noored," märgib Tihane.

Öö jooksul tekkinud mõtted vormistati taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse “Vaata Maailma” üle-eestilisele konkur-sile "NutiVõistlus 2014", mille raames antakse välja eriauhind "Säravaim idee ühe ööga" auhinnafondiga 500 eurot. IT ÖÖ ideedega saab tutvuda StartIT Fa-cebooki lehel https://www.facebook.com/startit.ee

IT ÖÖ toimus samaaegselt 19 noortekes-kuses üle Eesti, külalistena lisandusid ka lähipiirkondade keskused. Noori osales üritusel kokku ligi 600. IT ÖÖ-l tõestasid noored, et IT-d saab seostada kõigi tege-vustega meie ümber: tulevikuvisioonide teostamisel taasesitatava meediana said noored lisaks arvuti teadlikumale kasuta-

misele harjutada nii filmi-mist kui ise kaamerate ees esinemist, muusika- ja vi-deotöötlust, lavastamist, näitlemist jne. Noored tun-nevad heameelt, et öö andis võimaluse luua tutvusi, arendada suhtlemisoskust ning huvitavaid e-oskusi, õppida meeskonnatööd ning isegi ettevõtlust ja unista-mist.

21aastane Margo Tartust osales IT ÖÖ-l esimest kor-da. Tema huvialaks on IT mõju sotsiaal-sele elule. Margo leiab, et koolides alg-koolides õpetatakse pigem ikka Wordi kasutama, kuidas aga tuleks netikeskkon-nas suhelda, milline on eetika - see para-ku on jäänud väga tagaplaanile. Koolides tuleks hakata ka sellele tähelepanu pööra-ma.

Võnnust pärit 16-aastane Henri sattus IT ÖÕle MTÜ Tähe noorteklubi poolt õpilasesindustele korraldatud projektist saadud kontakti kaudu. Noormees arvas, et IT ÖÖ on midagi LAN öö sarnast. Noormehe kireks on muusika ja IT selles oleks sellele hea lisandväärtus, nii on Henri mõelnud tulevikus ka võimalusele IT-d minna õppima.

19-aastane Egert Tartust osales juba teist korda, sest tegemist on laheda üritusega. IT-valdkond huvitab teda, kuid õpiks seda siiski vaid omal käel oma lõbuks, mitte erialana. Tänaselt IT ÖÖ-lt õppis noormees kõige rohkem meeskonnatööd.

"Stuudios olnud noored jäid väga rahule kogetuga, sest nad said ise roboteid teha ja osaleda tasemel interneti turvalisuse koolitusel. Samuti võtsid noored ette ülesande hommikuks video valmis teha nutivõistluse tarbeks ja sellega said nad ka hakkama. Kokkuvõtvalt kostis tagasi-teel Keilast, et oli lahe aga väsitav," va-hendas noorte muljeid Tihane.

IT ÖÖ läbiviimisel olid noortekeskustes abiks ka tudengid ja ettevõtjad. "IT loob võimalusi teha kõikidel elualadel veel ägedamaid asju ja veel paremini, seega erinevaid e-oskuseid tasub omandada, olenemata elu-valdkonnast," ütles Micro-soft Baltikumi regiooni juht Rain Laane noortele IT ÖÖ otseülekandes IT Kolled-

ži stuudiost.

"IT ÖÖ näol on tegemist põneva võima-lusega tutvustada noortele IT-sektorit ning seeläbi lähitulevikus leida uusi sära-silmseid eksperte, keda tööjõuturul väga vajame. Panustame projekti läbi reaalsete IT-spetsialistide, kes valdkonda kõige paremini tunnevad ning loodetavasti sii-rast huvi sektori vastu tekitavad. Lisaks on üritus meie tarkvaraarendajatele tore vaheldus igapäevatööst ja keskkonnast," selgitab IT-ja äriteenuste firma CGI Eesti AS kommunikatsiooni spetsialist Triin Ahonen, miks nende ettevõte IT ÖÖ-l Hiiumaa noortekeskusesse appi suundus.

Kõlama jäi mõte, et IT ÖÖ võiks kordu-da, et tähistada juba 5. juubelit." IT ÖÖ korraldajaks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikat-siooni Liit (ITL) koos-töös MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. Tartumaal toimus IT ÖÖ Kambja ja Roiu noortekeskuste eestveda-misel Lisaks noortekeskustele aitasid kohapeal tegevusi koordineerida IKT tudengid ja ITL liikmed. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte oli näidata noor-tele seoseid infotehnoloogia ja teiste elu-valdkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigus saadi uusi oskusi ja kogemusi. IT ÖÖ on üks osa Euroopa Komisjoni üle-euroopalisest kampaaniast "E-oskused tööelus 2014". IT ÖÖ elluvii-mist toetab IKTP programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fond.

Siiri Oras noorsootöötaja

Toimus IT ÖÖ

Noored tänavusel IT ÖÖL foto: Siiri Oras

Toimetus

Vastutav toimetaja: Rasmus Toompere

Väljaandja: Haaslava Vallavalitsus

Kurepalu küla, Haaslava vald, Tartumaa

Kaastööd ja reklaam

teataja@haaslava.ee, 5229351; 7446520

Trükitud: Bookmill trükikoda

Täname kaastööde eest!

Seekordne persoonilugu on omamoodi tänuavaldus Haaslava Vallavalitsuses 11 aastat töötanud hoolekande va-nemspetsialistile Marju Jansenile, kes aprilli keskel töölt lahkub, et nautida oma väljateenitud pensionipõlve.

Oled sündinud Ahja alevikus Põlva-maal. Milliseid sidemeid sünnikohaga veel omad? Haaslava vallas olen elanud nüüd 50 aas-tat, aga minu sünnikohas elab praegu minu tädi oma perega ja seda ma külastan aastas korra-paar ikkagi. Kuidas ja millal sa Haaslava vallaga kokkupuute leidsid? Mu vanemad kolisid siia 50 aastat tagasi, kuna meile perre kasvas lapsi juurde. Oma peres olen ma kõige vanem ja meie pere on seitsme-lapseline. Siin oli neil töökoht ja tulid farmi tööle. Kellena oled elu jooksul töötanud? Õppinud olen metsandust. Metsanduses töötasin kümme aastat, siis pidasin vahe-peal talu, kui talud tagasi saadi. Siis kui omatoodangut enam kuhugi müüa pol-nud, tuli vaadata kuidas oma peret edasi toita. Seejärel ma lõpetasin loomapidami-se ära ja õppisin massööriks. Sai õpitud meditsiini ja töötasin massöörina ning siis avanes võimalus 11 aastat tagasi tulla Haaslava valda sotsiaaltöötajaks. Miks massööriamet pooleli jäi? Ega ta päris pooleli pole jäänud, aga sai ka seda tööd tehtud umbes kümme aastat. Alguses tegin seda ka sotsiaaltöö kõrvalt, ent kuna see oli füüsiliselt raske, siis tuli teha valik. Andsid läinud pühapäeval pensionäri-de kevadpeol üle „Veetleva leedi“ tiitli. Mil määral hoolid erinevatest tunnus-tustest, mis sulle omaks on saanud? Iga tunnustus, mis mulle osaks on saa-nud, on väga meeldiv. Ma pole kunagi ainult sellepärast, et saada mingi tunnus-tus, midagi teinud. Oled ka Haaslava Vallavolikogu liige. Kas edaspidi, kui töö ei röövi enam aega, lubad keskenduda rohkem voli-kogutööle? Jah, kuna ma olen mitmes komisjonis: sotsiaal- ning kultuuri- ja spordikomisjo-nis, siis kindlasti saan edaspidi rohkem pühendada ja rohkem neis valdkondades ära teha. Milliseid väljakutseid pakub loodav sotsiaalnõuniku koht sinu mantlipäri-jale? Praegu on hästi palju tegemist olnud probleemsete lastega peredega, kus ei saada oma eluga päris ise hakkama ja sestap oleks neid tarvis nõustada ja ju-hendada. Üks tõsine valdkond ongi laste-kaitse. Meie vallas on hetkel 12 peret,

keda peaks jälgima ja suunama. Sotisaal-nõuniku vastutus saab olema senisest suurem, aga sotsiaaltöö käib tihedas koostöös kahe sotsiaaltöötaja vahel. Milliseid toredaid juhtumeid sinu vii-mane töökoht sulle pakkunud on? Siin on nuttu ja naeru läbisegi, aga üks juhtum tuleb meelde. Ühte poissi viisin kunagi Võndu bussi peale ja ütlesin bus-sijuhile, et teda ära enne välja lase, kui kooli juures. Kui mitu aastat oli koolist möödas ja poiss käis juba tööl, siis saatis mulle jaanipäevaks meeldiva sõnumi ja tänas mind, et tänu minu koolis käimise sundimisele sai ta omale põhihariduse. Kuulud ka Sillaotsa Kooli hoolekogus-se volikogu esindajana. Kuidas seal praegune töömeeleolu on? Praeguses hoolekogus on ääretult toredad ja töised inimesed. Arutlevad ja asjalikud inimesed. Näiteks arengukava arutelul ütles igaüks oma mõtted välja, kuidas koolil, õpilastel oleks parem. Kas pensionile minek on sinu jaoks ka hirmutav? Ei ole hirmutav ja igav ei hakka kindlasti. Esialgu võtan kindlasti aja maha ja puh-kan, aga tegevust jätkub. Meil on maako-du ja need tööd ei lõppe kunagi ja kuna mulle aiandus ja potipõllundus meeldib, siis mul on millega tegelda. Sul on neli poega. Mis on su lastekas-vatamise salanipp? Mingit salanippi polegi. Mul on tõesti väga toredad lapsed. Tuleb lapsi usalda-da, toetada, õpetada ja juhendada õigel ajal. Meil ei ole lastega olnud probleemi

rääkida ka ebaõnnestumistest. Nad ei ole pidanud hirmu tundma millegi rääkimise ees. Oled ka aktiivne hobiringides käija. Tantsid Krüsanteemi naistantsurüh-mas ja laulad Priiuse segakooris. Mis on sinu põhjus neis osalemiseks? Meil on peres alati lauldud ja tantsitud. Juba minu vanaema ja ema peres koosvii-bimistel oli alati keegi lõõtsa, akordioni või kandlega kohal. Koolis olin ansamb-lis ja tantsurühmas. Kadunud onu oli ka Leigarite juht. Tantsimist jätkan kindlasti, laulmisega vaatame, mis pärast laulupidu saab. Milliseid hobisid sul veel on? Mulle meeldib väga käsitööd teha, kudu-da, heegeldada, ka maalimist soovin jät-kata ja rahvaülikoolis taas käima hakata. Näitust vast tegema ei hakka, aga oma lähedastele saan töid kinkida küll. Mida ütled lohutuseks senistele töö-kaaslastele? Ega ma kuhugi kao. Nende jaoks olen olemas volikogus. Tänan neid meeldiva ja abivalmi koostöö eest. Mida soovid öelda vallarahvale sel ke-vadisel ajal? Igaüks hooligu iseendast, oma lähedastest ja säilitage see, mis teil on ja kel või-malus, siis proovige iseseisvalt toime tulla oma eluga. Sooviks veel ilusat keva-det ja tervist kõigile ning palju ilusaid päikselisi päevi.

Rasmus Toompere kultuurinõunik

Persoon: Marju Jansen - 11 aastat vallarahvale abiks