6 katset – uuri ja avasta looduse saladusi (1).pdf(tilaga kann, väike kastekann); VÄIKSEMAD...

6 katset – uuri ja avasta looduse

saladusi

SISSEJUHATUS ÕPETAJALE JA LAPSEVANEMALE

SISUKORD

Ökosüsteemide käsiraamatu eesmärk on õppida loodust tundma kui tervikut. Olulised on nähtuste olemuse mõistmine, järelduste tegemine, seoste märkamine, mille tagajärjeks on vastutuse kujunemine. Kui muudad midagi Eestis, muudad kogu maailma.

Ökosüsteemid luuakse koduste vahenditega. Lapsed ise tegutsevad, kasvatavad, hoiavad elu ja vastutavad selle eest. Elu eest vastutamine (loomine; taime, looma kasvatamine) mõjub teraapiliselt, rahustavalt ning arendab empaatiavõimet. Ökosüsteemide loomise eesmärk pole allutamine, vaid protsesside ja suhete mõistmine ning nende hoidmine. Oluline on, et loodusest võetu, kasvatatu antakse hiljem loodusele tagasi.

Käsiraamat on vastavalt võimalustele ja loovusele kasutamiseks 1.- 6. klassis (1.- 6. klass = JAH-õppekava, 6. klass = riiklik õppekava, 5.-6. klass = waldorfõppekava). Kõigepealt on baaskatse, järgnevad lisakatsed (2 mulla kohta, 2 vihmausside kohta) ja lõppkatse taimedega. Uurimist jagub 45 minutist poole aastani. Kõik on Eestist kättesaadavate materjalidega läbi proovitud.

NB! Teaduslikus katses võib muuta ainult ühte tingimust. Ökosüsteem on elus, kui muld on sõmer ja puudub roiskumise lõhn.

VÄLJUNDID (õpieesmärgid ja tulemused):

• mõistab ja austab protsesse ning suhteid looduses,• märkab seoseid,• areneb põhjus-tagajärg seose mõistmise oskus,• areneb tagajärg-vastutus seose mõistmise oskus,• oskab võrrelda,• areneb vaatlus- ja analüüsioskus,• areneb järelduste tegemise oskus,• saab loodusega lähedasemaks,• oskab vastutada elusa ja eluta eest,

Järgmisel korral joonistage ja kirjutage katsete järeldused valgele A3 paberile ja tutvustage kaaslastele.

• areneb empaatiavõime ja tundlikkus,• areneb loovus,• oskab lahendada kompleksseid ülesandeid,• oskab luua elukeskkondi,• elavneb loodusõpetus ja mitmekesistub õppetöö.

Käsiraamatu põhieesmärk on tagada inimese looduslähedane jätkusuutlik areng.

VIHMAUSSID -MULLAKOBESTAJAD

VIHMAUSSID – MEIE KAUGED SUGULASED

MULLA KOOSTIS (lõimis)

VEE LÄBILASKVUS

LÕPPKATSEBAASKATSE

B A A S K A T S EKATSE EESMÄRK:

• luualihtnepinnaseläbilõige(mullaprofiil),

• võrrelda pinnase kihte kohevast (nt peenar) ja tihendatud (nt teerada) mullast,

• jälgida vee allapoole nõrgumist läbi erinevate pinnase kihtide.

VAJALIKUD VAHENDID, KUST NEID SAAB:

KOGUSED ANUMAS:

MULDA 1/3;

VAHEKIHT 1/3;

Liiva kihile lisada 1-2 cm ulatuses niiskuse hoidmiseks savipulbrit (sisseuhte kiht), mida lisada 1 teelusikas väikesele ja 2-3 tl suurele anumale.

KIVE 1/3 - DRENAAŽIKIHT (LÄHTEKIVIM).

2 LÄBIPAISTVAT KLAAS- VÕI PLASTANUMAT

(PET-pakend), vähemalt 1,5- liitrine, soovitavalt 5- liitrine (küsi kodust, sõpradelt, kooliköögist vee-, mahla- või siirupinõud);

LIIV

(majahoidjalt, ehitus-objektidelt, rannast, loomapoodidest);

SAVIPULBER

(ehituspoodidest jahvatatud savi, apteegist kosmeetiline, kunsti- õpetajalt kuivanud savi);

MUST MULD

(aiast, muti mulla-hunnikust, põllult);

ANUM KASTMISEKS

(tilagakann, väikekastekann).

VÄIKSEMAD KIVID VÕI KILLUSTIK


GRUPI SUURUS:

2-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS

(Hüpotees) kirjuta oma paberile:

ETTEVALMISTUSAEG:

kuni 2 nädalat materjalide kogumiseks.

KATSE SOORITAMISE AEG:

45-90 minutit.

TÄHELEPANU!

• POEST OSTETAV MULD ON SUURE TURBA (ORGAANILISE AINE) SISALDUSEGA, MIS EI SOBI EDASPIDI TEHTAVA LÕIMISE KATSE JAOKS.

• Jälgi, et liivas ja mullas ei oleks ohtlikke teravaid esemeid ja klaasikilde.• Tambi kinni muld ainult ühes anumatest.• NB! Kastmisel vala võrdne kogus vett mõlemasse anumasse.• Savipulbri liigsel lisamisel tekib vett kinnihoidev kiht.

KUIDAS TEHA:

1. LÕIKA PLAST-ANUMATELÜLEMINE OSAÄRA.

5. SEEJÄREL LISA MULD.

Anumad võiksid peaaegu täis olla, jättes ülevalt ca 3-5 cm vaba ruumi.

6. KASTA MULDASID VÕRDSE KOGUSE VEEGA.

ÜHES ANUMAS VAJUTA KÕIK KIHID KÄEGA SURUDES TIHEDAMAKS.

TEISES ANUMAS JÄTAKIHID KOHEVAD.

2. ASETAPÕHJA KIVE.

3. JÄRGMISEKSKIHIKS LIIV.

4. LISA SAVIPULBER JA SEGA NÄPUOTSA SÜGAVUSELT, TEKIB LIIVA-SAVI SEGU.

VAATLE JA VÕRDLE SAMAL AJAL

vee nõrgumist läbi pinnase kihtide mõlemas anumas!

KATSE LÕPETAMINE:

tee kasutatud muldadega järgmine katse või

tee kasutatud muldadega lõppkatse või

vii muld tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taaskasutada.

VARASEMA UURIMISE TULEMUSENA ON SELGUNUD, ET:

• tihendatud mullas nõrgub vesi allapoole kauem (võib ka pinnale jääda);

• taimede kasv tihedas mullas on halvem, mille tulemuseks on saagi nappus, ikaldus, ka taime hukkumine.

LAIEMAD SEOSED:

• kui taim kasvab ja saab mullast kõik vajalikud toitained, siis saab inimene ja loom süüa täisväärtuslikku toitu (mulla hoidmise vajadus = toidulaua hoidmine).

SUUNAVAD KÜSIMUSED:

Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

Meie tulemused ja järeldused

TEELUSIKAT;

PABEREID KATSES KASUTATUD MULDADE HOIDMISEKS;

ca TEELUSIKATÄIS BAASKATSE MULDA;

KAUSSI KÄTE PESEMISEKS, ET MULLANE-SAVINE VESI VIIA VÄLJA PUU-PÕÕSA ALLA;

KUIDAS TEHA:

KATSE 1 – LIIV

1. VÕTA PEO- PESALE LIIVA.

5. PROOVI VALMIS USSIKEST PAINUTADA.

2. NIISUTA VEEGA (KASTES SÕRMED VETTE).

6. ASETA TULE- MUS PABERILE.

3. MÄTSI PEO- PESAS MÄRJAST LIIVAST PALLIKE.

4. PROOVI SÕRMEGA USSIKE VOOLIDA.

7. LOPUTA NÄPUD PUHTAKS JA KUIVATA.

LAUAKATET (VANU AJALEHTI VMS).

VÄIKESE KAUSIKESEGA VETT SÕRMEDEGA LIIVA, SAVI, MULLA NIISUTAMISEKS;

ca TEELUSIKATÄIS LIIVA;

MAJAPIDAMISPABERIT KÄTE KUIVATAMISEKS.

ca TEELUSIKATÄIS SAVIPULBRIT;

M U L L A K O O S T I S (lõimis)KATSE EESMÄRK:

• määrata mulla koostis (lõimis),

• võimalus juurde teha erineva lõimisega muldasid.

GRUPI SUURUS:

2-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS


ETTEVALMISTUSAEG:

kuni 15 minutit.


kuni 45 minutit.

VAJA LÄHEB 1 ÕPILASE KOHTA:

VAJA LÄHEB GRUPI VÕI KLASSI PEALE:

TÄHELEPANU!

• Oluline, et katses kasutatavad mullad on niisked!

• Ussike peab olema peenike (2-4 mm), et saaks ringiks keerata.

• Mulla katse tegemisel jägi, et muld ei oleks liiga märg (pallike läigib veest ) ega liiga kuiv (mureneb ja/või pudiseb).

• Kui ussikest veeretades kuivab muld ka peopesal kiiresti, siis niisuta mulda lisades näpuga veidi vett.

KATSE 3 – BAASKATSE MULD

1. VÕTA PEOPESALE SAVIPULBRIT.

1. VÕTA PEOPESALE MULDA.

5. PROOVI VALMIS USSIKEST PAINUTADA RINGIKUJULISEKS.

5. PROOVI VALMIS USSIKEST PAINUTADA RINGIKUJULISEKS.

3. VOOLI PEOPESAS MÄRJAST SAVIST PALLIKE.

3. PÜÜA MULLATÜKKI PEOPESAS VOOLIDA PALLIKESEKS.

7. LOPUTA KÄED PUHTAKS JA KUIVATA MAJAPIDAMISPABERIGA.

7. LOPUTA KÄED PUHTAKS JA KUIVATA MAJAPIDAMISPABERIGA.



6. ASETA TULEMUS PABERILE.

6. ASETA TULEMUS PABERILE.

4. KUI SEE ÕNNESTUB, SIIS RULLI NIMETISSÕRMEGA PEENIKE 2-4 mm LÄBIMÕÕDUGA USSIKE. (KUI SAI LIIGA SUUR, SIIS TEE POOLEKS JA RULLI EDASI.)

4. KUI SEE ÕNNESTUB, SIIS NIMETISSÕRMEGA RULLI 3-4 mm LÄBIMÕÕ-DUGA USSIKESEKS.

KATSE 2 – SAVIVAATLE JA VÕRDLE:

• liiva, savi ja mulla erinevaid tulemusi paberil;

• vaata tabelit;

• määra mulla koostis (lõimis).

KATSE LÕPETAMINE:

pane katses kasutatud muld tagasi purki ja tee järgmine katse või

pane katses kasutatud muld tagasi purki ja tee lõppkatse või

vii muld tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taaskasutada.


• see, milline on mulla plastilisus, määrabki mulla lõimise.

MEIE TULEMUSED JA JÄRELDUSED:

LAIEMAD SEOSED:

• kui õnnestub mullast voolida ussike ja seda natuke ilma pragunemata painutada, siis on mulla lõimis taimekasvatuseks sobivaim.


Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

MULLA PLASTILISUS MULLA KOOSTIS (LÕIMIS)

Ei saa pallikest veeretada. Liiv

Saab pallikest veeretada. Saviliiv (savi osakaal väike)

Saab voolida ussikese, mis keeramisel praguneb. Liivsavi (savi osakaal suurem)

Saab veeretada ussikese, mis keeramisel ei pragune. Savi

V E E L Ä B I L A S K V U SKATSE EESMÄRK:

• võrrelda erineva koostisega muldi,

• nuusutada ja katsuda meelte arendamiseks erinevaid segusid.


BAASKATSE KOHEVA MULLA ANUM

LIIV

(majahoidjalt, ehitus- objektidelt, rannast, loomapoodidest);

KASTMISEKS 3 ANUMAT

(tilaga kann, väike kastekann);

VÄIKSEMAD KIVID VÕI KILLUSTIK


SAVIPULBER

(ehituspoodidest jahvatatud savi, apteegist kosmeetiline, kunsti- õpetajalt kuivanud savi);

STOPPER;

MUST MULD

(aiast, muti mullahunnikust, põllult);

LISAKS 2 LÄBIPAISTVAT KLAAS- VÕI PLASTANUMAT

(PET-pakend), vähemalt 1,5- liitrine, soovitavalt 5- liitrine (küsi kodust, sõpradelt, kooliköögist vee-, mahla- või siirupinõud);

GRUPI SUURUS:

3-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS


ETTEVALMISTUSAEG:

jätkuna baaskatsele või kuni 2 nädalat materjalide kogumiseks.


45-90 minutit.

KOGUSED ANUMAS (ALUSTADES PINNALT):

MULDA 1/3;

VAHEKIHT 1/3;


KUIDAS TEHA:

1. LÕIKA ANUMATEL ÜLEMINE OSA ÄRA.

5. KÄIVITA STOPPER JA MÄRGI ÜLES AEG, MIS KULUS ERINEVATES KATSEANUMATES VEE MULDA IMBUMISEKS.

2. ANUMAID JUHENDI JÄRGI TÄITES JÄTA ÜLEVALT ca 3-5 cm VABA RUUMI.

3. VÕTA 3 KASTEANUMASSE VÕRDNE KOGUS VETT.

(klaasitäis või rohkem).

4. VALA PIKKAMÖÖDA VESI ÜHEAEGSELT KÕIGILE KATSETELE.

TEELUSIKAS.

ANUM 1 – LIIVAGA

ANUM 2 – SAVIGA

ANUM 3 – BAASKATSE

MULDA 1/3,

MULDA 1/3,

SAVI 1-2 cm,

MULDA 1/3,

VAHEKIHT 1/3 - LIIV,

LIIVA 3-5 cm (ET SAVI KIVIDESSE EI VALGUKS),

VAHEKIHT 1/3,

Liiva kihile lisada 1-2 cm ulatuses niiskuse hoidmiseks savipulbrit (sisseuhte kiht), mida lisada 1 teelusikas väikesele ja 2-3 tl suurele anumale.

Võtta baaskatse koheva mulla anum või teha uus




JÄLGIME:

vee nõrgumise kiirust kõigis anumates, mulla erinevate kihtide märgumist.

KATSE LÕPETAMINE:

tee lõppkatse või

vii katses kasutatud muld tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taaskasutada.


• jämedamatest osakestest (fraktsioonist) läheb vesi kiiremini läbi;

• kui on peenemad osakesed (fraktsioon), siis vesi voolab aeglasemalt;

• vastavalt mulla- ja aluskihile on suvel põuaga vaja rohkem/vähem kasta;

• vihmasel ajal on vähem/rohkem vaja kasta.


LAIEMAD SEOSED:

• savikiht ei lase vett kiirelt läbi – väga lihtsalt tekib üleujutus;

• liivakiht ei seo vett – muld on põuakartlik ja vajab tihedat kastmist.


Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

V I H M A U S S I D -M U L L A K O B E S T A J A D

KATSE EESMÄRK:

• võrrelda vihmausside käitumist tihendatud (nt jalgtee) ja kohevas (nt peenar) mullas,

• jälgida vihmausside paiknemist erinevates mulla kihtides,

• vaadata, mis juhtub, kui kasta erinevate kordade ajal erineva koguse veega.

GRUPI SUURUS:

2-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS


ETTEVALMISTUSAEG:

jätkuna baaskatsele kuni 2 nädalat mater-jalide kogumiseks.


45-90 minutit.

Pikemaajalise vihmausside kasvatamise korral jälgi, et vihmaussidel on niiske muld, toit ja pimedus.

VAJALIKUD VAHENDID, MIDA LISADA BAASKATSE ANUMATELE:

PAAR PEOTÄIT JUBA NATUKE KÕDUNENUD PUULEHTI

(aiast kompostihunni-kust, pargist põõsa alt);

1. LISA BAASKATSE ANUMATESSE VIHMAUSSID.

3. KASTA MULDASID KORRAGA VÕRDSE KOGUSE VEEGA.

4. ARVUTA VEE KOGUS (ANUMA PÕHJA PINDALA X SADEMED mm) JA KASTA KORD NÄDALAS.

ca 10 VIHMAUSSI

(aiast, kalamehe- või loomapoest).

6. KATA ANUM ÕHKU LÄBILASKVA MATERJALIGA.

(marli/sideme/kotiriide või aukudega papiga jne).

2. PANE PEALE VANAD PUULEHED.

(vihmausside toit).

5. VT HTTPS://WWW.ILMATEENISTUS.EE /KLIIMA/KUUKOKKUVOTTED/.

• Nt 2010 aprill, max sademed päevas 15 mm (22. Aprill, Väike-Maarja).

• Nt 2016 juuni ,max sademed päevas 57 mm (16. Juuni, Tooma).

• Nt 2017 september, max sademed päevas 33 mm (12. September, Kihnu).

KUIDAS TEHA:

TÄHELEPANU!

• Jälgi, et vihmaussid saaksid hingata (anuma kate ja vee kogus).

• Kui vihmaussidele ei meeldi tihendatud mullas (tulevad mulla peale), siis tõsta nad kohevasse mulda.

• Jälgi, et muld läbi ei kuivaks – kasta vastavalt vajadusele. Jälgi samuti, et mullas ei oleks liiga palju vett, et vihmaussid saaksid hingata.

• Hoia vihmausse pimedas.

VAATLE JA VÕRDLE:

• vee nõrgumist läbi mulla mõlemas anumas,

• vihmausside paiknemist mullas,

• pikema ajalise katse puhul mulla kohevuse muutust ja lehtede kõdunemist.

KATSE LÕPETAMINE:

tee lõppkatse või

vii katses kasutatud muld tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taaskasutada.

LAIEMAD SEOSED:

kui taim saab mullast vajaliku koguse toitaineid, õhku ja vett, saab ta normaalselt kasvada.


• tihendatud mullas nõrgub vesi allapoole kauem (võib ka pinnale jääda);

• taimede kasv tihedas mullas on halvem, mille tulemuseks võib olla saagi nappus, ikaldus ja hukkumine;

• vihmaussid õhutavad ja kobestavad mulda - nende olemasolu on oluline.


MÄRKMED:


Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

V I H M A U S S I D –M E I E K A U G E D S U G U L AS E D

KATSE EESMÄRK:

• väärtustada vihmausse, sest oleme palju sarnasemad, kui tavaliselt arvatakse.

GRUPI SUURUS:

3-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS


ETTEVALMISTUSAEG:

puudub.


45-90 minutit.

VAJALIKUD VAHENDID

VEEPRITS VÕI PIPETT VÕI KAUSIKE VETT,

1. TÕSTA MULLANE VIHMAUSS PABERILE.

3. VAATLUSE AJAL PISERDA VIHMAUSSI.

LUUP.

2. UURI VIHMAUSSI LUUBIGA.

KUIDAS TEHA:

TÄHELEPANU!

• Jälgi, et vihmaussid saaksid hingata (piserda, hoia).

• Katsu vihmaussi ettevaatlikult, et mitte vigastada ja haiget teha.

• Katse lõppedes pane vihamussid tagasi anumasse. NB! Hoia katse ajal vihmauss elus!

VAATLE JA VÕRDLE:

• vaata joonist ja koosta võrdlustabel inimese ja vihmaussi ehituse sarnasuse kohta;

• otsi inimese tunnuseid, mis on pärit vihmaussidelt (värvi järgi);

• mis on vihmaussi ja inimese roll looduses?

KATSE LÕPETAMINE:

pane vihmauss anumasse tagasi või

vii muld ja vihmaussid tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taas-kasutada.


• suur osa inimese ehitusest on pärit vihmaussidelt;

• vihmaussid ja inimesed on mõlemad looduse olulised osad;

• tähtis on oma rolli täitmine looduses;

• (vihma) ussid on loomad, kellel esimesena ilmnesid paljud inimesega sarnased tunnused.



Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

VIHMAUSSI JA INIMESE VÕRDLEMISE JOONIS

VIHMAUSS INIMENE

Teissuune Seedekanali tekkimine Suu ja pärak

Nahklihasmõik (nahk ja lihased kokku kasvanud) Nahk ja lihased

Kahepoolne sümmeetria (pea ja saba, vasak külg, kõhtmine ja selgmine pool)

Vasak ja parem pool, kõht ja selg

Lüliline keha Lülistunud lihased (nt kõhuli-hased)

Närvitänk Peaaju

Kõhtmine närvikett Närvisüsteem (seljaaju + hargne-vad närvid)

VIHMAUSS INIMENE

Tunderakud nahas Kompimine, valguse- ja tem-peratuuri tajumine Meeleelundid

5 ringsoont Vere pumpajad Süda

Suletud vereringe Veri voolab ainult veresoontes Suletud vereringesüsteem

Harjased Liikumisel abiks Jäsemed

Eritusavad igas lülis Eritavad vedelaid jääkaineid Erituselundkond (neerud, kusepõis)

Hermafrodiitsed (mõle-masoolised, st on nii emas- kui isassuguorganid)

Munade hoidmise “pank“ Suguline paljunemine

L Õ P P K A T S EKATSE EESMÄRK:

• mõista, kuidas seemnest kasvab taim;

• näha kasvamisprotsessi;

• õppida vaatlema ja märkmeid tegema.

GRUPI SUURUS:

3-5 õpilast.

MEIE ARVAMUS


ETTEVALMISTUSAEG:

kuni 2 nädalat materjalide kogumiseks.


15 minutit kuni pool aastat.


PEIULILLE SEEMNED – OSTA TOIDU-, EHITUS- VÕI AIANDUSPOEST.

1. KÜLVA SEEMNED MULLA PINNALE.

3. KASTA REGULAARSELT (NT 1 X NÄDALAS).

2. KATA ÕHUKESE MULLA KIHIGA.

KUIDAS TEHA:

SEA SISSE VAATLUSPÄEVIK JA MÄRGI ÜLES:

• kuupäev,

• õhutemperatuur,

• mis toimub,

• kastmise tihedus ja kogus,

• õhuniiskus (kui on olemas hügromeeter),

• mullaniiskus (kui on olemas mõõteriist).

JÄLGIME:

• taime kasvamist,

• külviaja (sügis või kevad) mõju,

• elukeskkonna (valgus, soojus, niiskus, toitained) mõju.

KATSE LÕPETAMINE:

• istuta taimed eraldi pottidesse või peenrasse,

• aseta lillepott auväärsele kohale kodus või klassiruumis,

• jätka vastutustundlikult hoolitsedes taime kasvatamist,

• vii katses kasutatud muld tagasi loodusesse ning pese anumad puhtaks, et neid vajadusel taaskasutada.


• elukeskkond mõjutab taimede kasvamist.


LAIEMAD SEOSED:

• ümbritsev keskkond mõjutab nii inimese kui ka taime kasvamist ja arenemist,

• KÕIK ON OMAVAHEL SEOTUD.


Mis toimus?

Miks toimus?

Mis mida mõjutas?

Juhendmaterjal on valminud koostöös Tartu Ülikooliga Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedaogogicum arendamine“ (2014-2020.1.02.16-0140) tegevus 2.2 (Õpiveski programm) toel.

Armas lugeja, tänasest saad Sina muuta maailma! Sinu teo tagajärg mõjutab teisi!

See raamat annab Sulle võimaluse olla loodusteadlane ja teha põnevaid katseid, millega

saad uurida mulda, taimi, vihmausse ja nende omavahelisi suhteid looduses.

Loodus on üks suur tervik ja ootab Sind, et avaldada sulle oma põnevaid seoseid. Sina ise

saad teha järeldusi ja vastutada.Aga pea meeles, et elu uurimine, taime või

looma kasvatamine on väga suur vastutus! Iga Sinu mõte, sõna ja tegu mõjutab elu ja olendeid

Sinu ümber, eriti neid, kelle eest Sina katsete käigus vastutad. Loodusseadused on vaja ära

õppida, sest need kehtivad kogu aeg ja igalpool.

Mõnusat uurimist ja avastamist Sulle! Tea, et kui muudad midagi Eestis, muudad

sellega kogu maailma!

ÖKOSÜSTEEM

Euroopa LiitEuroopa Sotsiaalfond

Eestituleviku heaks

6 katset – uuri ja avasta looduse saladusi (1).pdf(tilaga kann, väike kastekann); VÄIKSEMAD...

Documents

Transcript of 6 katset – uuri ja avasta looduse saladusi (1).pdf(tilaga kann, väike kastekann); VÄIKSEMAD...