KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAAMai 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 5 (49)

Vallavolikogu 24. aprilli istungPäevakord: 1. Lapsehoiuteenuse kasutamise korra kinnitamine.(määrus nr 14, tekst lisas*) 2. Valla üldplaneeringu vastuvõtmine.Otsustati võtta vastu Kanepi vallavolikogu 20.04.2006. a määrusega nr 18 algatatud ja konsultat-sioonifirma Hendrikson&Ko koostatud Kanepi vallaüldplaneering.3. Informatsioon valla laada ettevalmistuse kohta.4. Informatsioon kevadiste heakorratööde kohta.5. Informatsioon kümne valla veeprojekti kohta.6. Vallavanema puhkusele lubamine.Otsustati lubada vallavanem Aivar Luts puhkusele5.–27. maini ja 7.–29. juulini.7. Katastriüksuse sihtotstarbe määramised. Otsustatimäärata Põhja ja Kaasiku kinnistu sihtotstarbed.8. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajatenimekirja kinnitamine.Otsustati kinnitada vaba põllumajandusmaa kasu-tusvaldusse saajate nimekiri.9. Konkursi- ja oksjonikomisjonide moodustamine.Otsustati moodustada konkursikomisjon, kuhu kuu-luvad volikogu liikmed ja vallasekretär, ning oks-jonikomisjon koosseisus Urmas Kivirand, Olev Pärna,Kalev Kongo, Priit Kask, Laine Kool ja Õie Põder.10. Aasa kinnistu detailplaneeringu kehtestamine.Otsustati kehtestada Aasa kinnistu detailplaneering. 11. Rätsepa kinnistu detailplaneeringu kehtesta-mine. Otsustati kehtestada detailplaneering.12. Maa munitsipaalomandisse taotlemise algata-mine.Otsustati taotleda Kanepi Mäe ja Ala kalmistu,Hurmi puurkaevu, Põlgaste biotiikide, Kooli 13cpuurkaevu, Tehnika 19a puurkaevu ja Kooli 17bbiopuhasti alune ja seda teenindav maa munitsi-paalomandisse.13. Kanepi seltsimaja põhimääruse arutamine. Ot-sustati arutada päevakorrapunkti järgmises voli-kogus.

Vallasekretär ÕIE PÕDER

Lisa*: Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamisekord (määrus nr 14).

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 126lõike 1 ja 4 alusel ning kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel. § 1. Üldsätted1. Käesolev kord sätestab riigi rahastatava lapse-hoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamiseKanepi vallas.2. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite üle-jääki kasutatakse raske või sügava puudega laste janende peredega seotud sotsiaalteenuste osutami-seks ning arendamiseks.3. Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahen-dite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta vallaeel-arvesse raske või sügava puudega laste ja nendeperedega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ningarendamiseks. § 2. Rahaliste vahendite kasutamise kord1. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste va-hendite ülejääki võib kasutatada raske või sügavapuudega lastele ja nende peredega seotud alljärg-nevate teenuste korraldamiseks ning arendamiseks:1. lastele koolivaheaja laagrite korraldamiseks;2. lastele isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse korral-damiseks;3. laste intervallhoolduse korraldamiseks;4. laste ja nende perede nõustamise korraldamiseks;5. lastele lapsehoiuteenuse osutajatele koolitusekorraldamiseks;6. lastele rehabilitatsiooniteenusteks ja nendegaseotud kulutusteks;7. lastele transporditeenuse osutamiseks;8. lastele osutatavate teiste sotsiaalteenuste arenda-miseks või ostmiseks.§ 3. Rahaliste vahendite taotlemine1. Rahaliste vahendite taotlejal tuleb esitada vallasotsiaalkomisjonile avaldus, millele on lisatud lapseisikut tõendava dokumendi (või sünnitunnistuse)koopia, arstliku ekspertiisi otsuse koopia puude ras-kusastme kohta ning kuludokumendid sotsiaaltee-nuste kasutamise kohta.2. Teenuste eest tasumise otsustab vallavalitsus sot-siaalkomisjoni ettepanekul korraldusega.§ 4. Arvestuse pidamineRiigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahen-dite ülejäägi kasutamist korraldab ja kasutamise ülepeab arvestust Kanepi Vallavalitsus. § 5. Määruse jõustumineMäärus jõustub 28. aprillil 2008.

AADU JÕGIAAS, volikogu aseesimees

Väga heauudis

Euroopa Noorte Eesti büroo valis möö-dunud suvel Põlgastes toimunud noorte-vahetusprojekti ,,Elu võimalikkusest pä-rast meid” üheks paremaks noorteprojektiaastatel 2005–2007.

MTÜ Hinokad (www.hinokad.ee)koostööprojekt lätlastega teenis tunnus-tuse 1. kategoorias: projekt on aidanudpöörata tähelepanu olulisele teemaleühiskonnas. See tähendab, et noortevahe-tus oli tähtis meile endile ja läks korda kateistele meie ümber.

22. aprillil toimus Tallinnas (t)ööklubisMarat Kogemustekohvik auhinnagala, kusMTÜ Hinokad auhinna kätte said.

Täname kõiki projektis osalejaid ja toe-tajaid!

Neljapäeval said projektis osalenud janende sõbrad maitsta Kanepi noortekes-kuses auhinna magusaid vilju, RaadioMaria uut plaati nautida ja tänukirja uudis-tada.

LIINA MARGNA,projektijuht

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!

Vallas on kevadiselt töine aeg.Tänan kõiki, kes osalesid koristus-

töödel. Vallas ringi sõites on näha, kuidasKanepi vald muutub järjest hoolitsetu-maks ja kaunimaks. Tänan ka kõiki neidhäid inimesi, kes meie perele tuleõnne-tuse pärast kaasa tundsid ja meid igati onaidanud. Õnnetus ei hüüa tulles ja seekordjuhtus see meie perega. Kindel plaan on,et ehitame maja uuesti üles, seni elamekorteris edasi.

Vallavalitsuse selle suve plaanidest. Palju muret on tekitanud valla elanike-

le vee kvaliteet. Praegu on käsil Kanepigümnaasiumi puurkaevu renoveerimineja sinna veepuhastusseadmete paigalda-mine. See on kogu valla joogivee kvali-teedi parandamisel esimene etapp. Loo-dame, et aasta lõpuks on kõik puurkaevudveepuhastusseadmetega varustatud.

,,Kaevutee” projektiga eraldati Põlva-maale kaks miljonit krooni. See raha onveel jagamata. Meie vallas laekus 40 taot-lust, taotlejatega võetakse ühendust.

Maikuu jooksul lõpetatakse tööd Ka-nepi gümnaasiumi siseõue ümberkujun-damisel.

Suve jooksul saab Kanepi gümnaasiu-mi staadion uue piirdeaia, et spordivälja-kul kõigi ohutus tagada.

Projektidega õnnestus Kaagvere jaSoodoma külaseltsile oma keskuste re-mont-töödeks raha saada.

Jaanipäevaks paigaldame alevikukeskväljakule videovalvesüsteemi, misvõimaldab Põlva politseil jälgida Kanepistoimuvat. Turvalisemaks muutub liiku-mine pimedal ajal läbi Erastvere pargi,kuhu hakkame paigaldama valgustust.

Jätkuvalt tegeleme valla teede remondija hooldusega. Mõned tänavad ja teedoleme suutnud ka sel aastal tolmuvabaksmuuta.

Õpilasmaleva rühmades leiab ka sellelaastal rakendust 60 õpilast. Lisaks tööhar-jumuse kasvatamisele on oluline ka ühinevaba aja sisustamine.

Juunikuus on palju tähtpäevi. Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul

saab iga majapidamine vallalt kingiks rii-gilipu. Lippe saab vallamajast kätte alates19. maist, soovi korral toob vallavalitsusneed ise kohale.

Edu abiturientidele ja põhikooli lõpeta-jatele eksamiteks!

Edu kõigile töödes ja ettevõtmistes!

AIVAR LUTS,vallavanem

Kanepi kevadlaadal kaubeldi ja lahutati meelt. Lapsed lustisid batuudil jatundsid end hästi.

Kanepi vallavalitsus andis 6. mai is-tungil korralduse nr 2-1.3/90 Kanepivalla üldplaneeringu avalikuks välja-panekuks. Üldplaneering käsitleb ko-gu valla territooriumi. Üldplaneeringuga saab tutvuda aja-vahemikul 19. maist 20. juunini val-lamajas tööpäevadel kella 8–16 jaPõlgaste raamatukogus tööpäevadelkella 8.30-16. Kõik võivad avaliku väljapaneku ajalplaneeringu kohta kirjalikult ette-

panekuid ja vastuväiteid esitada. Kirjalikud ettepanekud ja vastuväi-ted tuleb edastada postiga Kanepivallavalitsusele aadressil: Turu 2 Ka-nepi alevik, 63101 Põlvamaa või esi-tada kohapeal sekretärile-asjaajajale. Ettepanek või vastuväide registreeri-takse, kui sellel on esitaja nimi, kon-taktandmed ja kuupäev.Üldplaneeringu avalik arutelu toi-mub vallamajas 7. juulil kell 16.

Üldplaneeringu väljapanekust Kanepi vallas

8. mail olid Kanepi güm-naasiumis Euroopa Liidu ha-riduskomisjoni ARIONiprojekti liikmed Inglismaalt,Prantsusmaalt, Saksamaalt,Itaaliast, Poolast, Hispaa-niast, Rumeeniast ja Norrast.Külalisi oli haridusametni-kest koolidirektoriteni, näi-teks Itaaliat esindas väikesemaakooli direktor Sitsiiliast.

Eesmärgiks oli tutvudaEestimaa hariduselu korral-dusega ja saada ülevaate si-sehindamise süsteemist. Ka-nepi gümnaasiumi õpetajadon direktor Merike Kaste ju-hendusel tegelnud selle tee-maga kümmekond aastat.

Pikema ettekande koolisise- ja välishindamisest te-gid direktor Merike Kastening haridus- ja teadusmini-steeriumi koolikorralduse

osakonna kuraator Ene-MallVernik-Tuubel, kes on üht-lasi Kanepi kooli nõunik.

Külalistele tutvustati koo-li. Giidideks olid õpilasedRagnar Ziugand ja NigolKaste 12. klassist, EgleRüütli, Hip Kõiv ja JoonasTagel 11. klassist ning Roo-met Helbre, Marleen Moritzja Gertrud Kivirand 10. klas-sist. Kooli muuseumis rääki-sid õpilased kooli ajaloost jaõppetööst. Külalised tutvu-sid õpilastööde näitusega janeile anti ka pooletunninekontsert, kus esinesid lauljadning Andre Laine tantsurüh-mad. Külalised olid vaimus-tatud meie õpilaste vabast jajulgest esinemisest, heastinglise keele oskusest ningõpetajate ja õpilaste sõbrali-kest suhetest.

Vestlusringis oli külalistelpalju küsimusi koolielu kor-ralduse kohta. Neile vastasidpeale ettekandjate ka õpila-sed ja õpetajad. Külalisedhuvitusid ka arenguvestlus-test, õpilaste ja õpetajatekoostööst ning huvitegevu-sest, sest paljudes riikidestegelevad õpilased huvitege-vusega vaid selleks loodudhuvikoolides ja -keskustesvanemate kulul.

Vestlusringi juhatas ingli-se keele õpetaja MerikeLuts. Külalised olid Kanepigümnaasiumis kogu kooli-päeva ja sõitsid edasi Moos-tesse mõisakooli vaatama.

TIIU LEPPIKUS,Kanepi gümnaasiumi

õpetaja

Eurokülalised Kanepi gümnaasiumis vestlusringis.

Euroametnikud käisidKanepi gümnaasiumis

5. kanepi mai 2008 20.05.2008 11:17 Page 1 (Black plate)

MAI 20082 Kanepi Teataja

Aafrikas vajatakse vabatahtlikke

Vabatahtlike kool DRH Holsted Taanis jaEesti mittetulundusühing Senior Aren-dus otsivad asjalikke ja tegusaid inime-si, keda koolitada ja seejärel vabataht-likuna Aafrikasse saata, et nad saaksidabivajajaile nõu ja jõuga toeks olla.Aidake meil leida neid, kes oleksid huvitatudja võimelised töötama vabatahtlikuna Aaf-rika vaesemates piirkondades.Aafrika vajab vabatahtlikke. Tule, aita võidel-da vaesuse, nälja ja haiguste vastu!DRH Holstedi vabatahtlike kool Taanis õpe-tab sind välja 6kuuliseks vabatahtlikutööksAafrikas. Täpsemat teavet saad meie eestikeelselt ko-dulehelt: http://drh-holsted.seenior.ee

ENN ELLANDI,promootor

DRH HolstedTel +45 3168 5165,

volunteer4@drh-holsted.org

Õpetaja Õie Harju ja Aleksis Kivi „Seitse venda"

Täiskasvanud õppijanädalal tunnustatakse

tublimaid õppijaidTark inimene õpib kogu elu.Õppimine ei tähenda tänapäeval kaugeltki ainult koolipingis istu-

mist. Õppida võime kõik iga päev ja igal pool. Keegi pole õppimiseksliiga vana.

Kõik me oleme elus õppinud. Lasteaias, koolis, ülikoolis… Kasnüüd võime öelda, et oleme oma õpingud lõpetanud ja piisavalt tar-gad? Ei, kindlasti mitte.

Elu on edasi arenenud ja esitab uusi nõudmisi. On tekkinudvajadus uute oskuste ja teadmiste järele, on vaja omandada või tõstakvalifikatsiooni, on tekkinud huvi uute asjade ja sündmuste vastu jne.Õppida pole kunagi hilja. Haridustee ei alga ega lõpe koolis, seekestab kogu elu.

Õppimine ei tähenda tänapäeval ainult kooliskäimist. Targemakssaamise teid on palju: lisaks õppimisele on olulised ka teater, kino,lugemine, matkad, inimestega suhtlemine, mäng, töö jne.

Igal sügisel toimuva üleriigilise täiskasvanud õppija nädala (TÕN)üheks oluliseks osaks on tublimate tunnustamine.

Tunnustamise eesmärgiks on väärtustada õppimist ja õpetamist.Tunnustame tublimat õppijat, koolitajat, koolitussõbralikemat orga-nisatsiooni ja omavalitsust. Kandidaate võivad esitada nii organisat-sioonid kui ka üksikisikud, sõbrad, tuttavad, kolleegid, kõik, kesteavad kedagi, kes on väärt aasta parima õppija, õpetaja, kooli-tussõbralikema organisatsiooni või omavalitsuse tiitlit.

Kui sa tead või tunned inimest, kes väärib parima nimetust, olejulge teda esitama! Kandidaate ootame hiljemalt 10. juuniks. Kandi-daatide tunnustamise statuudiga on võimalik tutvuda internetis aad-ressil www.andras.ee.

Kandidaate võib esitada meili (tiina@kea.ee) või posti teel (Oja 7,Põlva 63307).

Küsi lisainfot tel 5342 7026. TIINA KALVIK,

TÕNi Põlvamaa koordinaator

Karste kooli sulgemisest on möödas 34 aastat, aga endistele õpi-lastele on koolimaja ikka kokkusaamise kohaks jäänud.

3. mail kogunes koolimaja õuele üle 60 inimese. Nende seas oliauväärses eas vanahärra Helken Kelder, kes on lõpetanud kooli 70aastat tagasi ja 1939. aastal kooli lõpetanud Koidula Hõbejärv.

Tänusõnad kõikidele kooli vilistlastele ja endistele õpetajatele,kes oma kodukooli mälestustes kalliks peavad.

MARIA DRENKHAN,endine Karste kooli õpetaja

Pokukalendri järgi on 12. juuni punasemaasika päev ja see päev on valitud Kanepija Urvaste valla piiril asuva Pokumaakülastuskeskuse avamiseks.

Edgar Valteri esimene pokudest jutustavraamat ilmus 1994. aastal. Varsti pärastseda tuli raamatu kirjastaja Ulvi Kuuskmõttele, et laste jaoks võiks kusagil asudaka tõeline Pokumaa.

Pokumaa sihtasutuse nõukogu liige Kül-li Leppik meenutas, et aastal 1997 sõitisEdgar Valteri pere sobivat kohta otsidesmööda Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Vil-jandimaad. Kasutades Edgar Valteri sõnu:„Ühel ilusal sügispäeval pöörasime tuttavakülamehe soovitusel maanteelt rohtukas-vanud metsateele. Mõnesaja meetri järelilmusid me silme ette metsavälu ja endinetaluase.

…Ümberringi mets, kinnikasvanud tiikõuel süvendamist ootamas, allikaski lähe-dal… Isegi endise talu nimi – Padasoomäe– kõlas sobivalt.”

Käesoleva aastani on saanud Pokumaalkäia vaid kolme- ja ühekilomeetriselõpperajal. Vahepeal Pokumaa rajamisellootust kaotamas olnud sihtasutuse juht-kond loodab, et lisaks Pokukojale õnnestubPokumaa südamesse Padasoomäele lähi-ajal Puuko eluase rajada. Pokumaa teisetalukohta, Haukale, ehitatakse külalistema-ja ehk toitlustus- ja majutuskeskus, kus kü-lalistele pakutakse maapäraseid toite ja tut-vustatakse endisaegseid talulaste meele-lahutusi.

Pokumaa rajajatel on palju eesmärke:õpetada lastele loodusega sõbraks saamist,võimaldada lastel ja ka täiskasvanutelkogeda ja nautida seda, mida pakub rikku-mata loodus; avardada laste kultuuri- jaloodusteadmisi, rikastada fantaasiat, ühen-dades looduslikke detaile muinasloolisteelementidega.

Edgar Valter on kirjutanud: „Tehnika,eriti elektroonika üha kiirema arengujuures võib nii mõnigi inimaku üles üteldavõi kõrbema minna. Isegi lastel, neil prae-gu veel väikestel tulevikuinimestel. Eelkõi-ge nende jaoks ongi Pokumaa mõeldud.Ma usun, et nad vajavad seda. Mida aegedasi, seda enam.”

Pokukojas võib näha puuhingedel kahe-osalist ust ja libliklukke, kasepahast vala-mut ning leida põrandaid katvatelt möö-dunud sajandi algusest pärit tellistelt kassija koera käpajälgi, ,,Pokuraamatu” elusuu-ruses peategelase Puuko.

Ainulaadse laudkatusega Pokukoja onEdgar Valteri algkavandi järgi projekteeri-nud arhitekt Tiit Hansen. Ehitajaks on Val-gamaa firma AS Valmap Grupp. Ehitus saiteoks tänu EASi piirkondade konkurent-sivõime tugevdamise programmile, rahas-tajad on olnud Euroopa Liit, Eesti riik ningUrvaste ja Kanepi vallavalitsus. 500m2

hoones on võimalik korraldada mit-

mesuguseid näitusi ja üritusi. Pokukojasleiab sobiva koha ka Edgar Valteri loomin-gu püsiekspositsioon. Koostöös Eesti Pos-tiga loodetakse avada pokupostkontor.

Pokumaa teemapark aitab elavdadaLõuna-Eesti kultuurielu ja arendada lood-ushoidu, edendada kultuuri- ja keskkon-nasõbralikku turismi.

Alates juunist alustavad Pokukojas töödgiid-pedagoog, giid-administraator, hool-dustöötaja ja kaks valvurit-majahoidjat.Lisaks saavad hooajalist tööd giidid.

Oodatud on koostööpakkumised toitlus-tamise korraldamiseks, pokuteemalise kä-sitöö valmistamiseks ja ürituste organisee-rimiseks.

ENA DRENKHAN,Pokumaa SA tegevjuht

MARIKA MÄNNIK Roheline Värav

hwww.greengate.ee

9. mail kohtus üle Eesti 90 koh-tunikku noortega ja vestles teemal„Inimene ja kohus või kohus ja ini-mene”.

Kanepi gümnaasiumi 9. ja 10.klasside noortele esines Tartu maa-kohtu kohtunik Lembit Käis. Tatutvustas EV kolmeastmelist kohtu-süsteemi ja võrdles EV riigikohtutööd endise ENSV ülemkohtu tege-vusega, ülemkohtu otsus oli lõplik.Tänapäeval võib inimene pöördudaEuroopa inimõiguste kohtusse, kuita pole Eestis langetatud kohtuotsu-sega rahul. Mitmed kohtulahendidongi saanud Strasbourgist kodanikejaoks positiivse vastuse. Sageli ae-takse inimõiguste kohus segaminiEuroopa kohtuga. Viimane tegelebvaid ELi liikmesriikide vaheliste kü-simustega, samuti ELi seaduste täit-mise kontrolli ja tõlgendamisega.

Eraldi peatus kohtunik LembitKäis koolivägivalla teemal, rõhuta-

des, et õpilased peaksid pööramatähelepanu, kus lõpeb lihtsalt õpi-laste omavaheline jagelemine, ningkust algab vägivald. Viimasel juhultuleb üles näidata julgust ja sekkuda,kui mitte ise, siis vähemalt täiskas-vanutele sellest teada anda. Ta tõi kanäite olukorrast, kuidas aastaid hil-jem on kiusatavast saanud kõrgelametikohal olev isik. Millest sa siistemaga kas või kooli kokkutulekulräägid? Esmalt meenub kooliaastailtehtud ülekohus... Õnneks on riigilolemas võim ja seadused, et kurite-gevust ohjeldada, selle nimel tööta-vad ka Eesti Vabariigi kohtunikud.

Lembit Käis avaldas lootust, etnii mõnedki noored valivad tulevi-kus erialaks õigusteaduse ja mõtle-vad kohtuniku elukutsele.

TIIU LEPPIKUS,ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse

õpetaja

Olime siis Kanepi 7klassilise kooliviienda klassi õpilased, kui meie klassi-juhataja Õie Harju võttis meiega etteSoome klassiku Aleksis Kivi „Seitsmevenna” lavastamise. See oli ilmselt suurjulgustükk, aga õnnestus suurepäraselt.

Oli aasta 1947. Võib-olla tegi publi-kule nalja ka väikeste näitlejate püüd-likkus: see tõi lavastusse omajagukoomikat. Seitset venda mängisid kau-nis „mürakad” poisid: Valdur Edesi olikõige vanem vend Juhani, Henn PõderTuomas, järgmised vennad olid AntsMühlberg ja Vello Oja, nooremad ven-nad Tõnu Akkel ja Ülo Tamm. Viimasedolid ka kasvult kõige väiksemad. Kõigenutikamat ja lustakamat venda Eerotpani õpetaja mängima hoopis tüdruku –Heli-Tiiu Tamme. Tiiu isa oli tunnus-tatud näitejuht ja õpetas tütrele Eerokrutskid eraldi selgeks.

Seitsme venna ema mängis allakirju-tanu, kes siis oli kasvult kõigist omapoegadest väiksem. Seal Jukola mäel,kuhu vennad Aleksis Kivi järgi aabit-sahirmus põgenesid, pidi ta siis omaülekäte läinud poegi manama ja nende-ga tõrelema. Vennakesed irvitasid: kuu-le, memmeke, paneme su ehk paku pea-

le, siis ulatud meid kõrvust sakutama.Tänaseni on see ema tekst peas: „Oh ethaud mind mataks, oh et muld mindkataks – mu omad lapsed tahavad mindhauda saata!” Õpetaja julgustas peeni-kese lapsehääle asemel kõvemat häälttegema.

Sel kehval ajal polnud koolimajalava jaoks ka erilisi dekoratsioone võtta.Õie Harju oli nutikas. Viis meid Jõksijärve äärsesse metsa, võtsime metsa altsammalt ja õmblesime ettevaatlikult va-nadele tekkidele. Sekka panime ka re-buraigast ja pohlavarsi. Nii loodi Jukolamäele ilus samblane maastik. Kuusedolid samuti ehtsad. Suur kivine mäekülgjoonistati hallile papile. Lava kohal rip-pus õrs, mis oli torgatud läbi augugakrõbedate Soome leibade. Need olidmeil ühiselt küpsetatud. Leibadel oliainult üks viga: need kippusid ruttu lastekõhtudesse veerema!

Poisid leidsid, et kogu toit peaks eht-ne olema. Kui vennad kodunt aabitsaõppimise eest Jukola mäele põgenesid,siis püüdsid nad tuvisid, küpsetasid neidlõkkel ja sõid. Nii tegid meiegi seitsevenda. Kõik pidi ju olema nii, nagu au-tor oli kirja pannud.

Lavastus võeti nii hästi vastu, et teineetendus toimus juba rahvamajas ja min-gi ime läbi käisime seda etendamas kaJõksi koolis, õigemini küll koolipidu-deks kasutatavas magasiaidas.

Etendustega teenitud raha eest viisõpetaja klassi ekskursioonile. Võrustsõideti rongiga Tallinna. Seal oli plaanisööbida õpetaja Harju sugulaste juuresSõle tänavas. Estonias nähtud ballett,loomaaia külastus ja käik Russalka juur-de olid Lõuna-Eesti laste jaoks erilised.

Õpetaja sugulaste pisikeses korterismagasid lapsed nagu silgud reas põran-dal öö ära. Hommikul nosisid kaasavõe-tud võileibu ja keedetud mune, rüübatespeale lahke pererahva pakutud teed.

Miks õpetaja meiega oma vabastajast sellist vaeva nägi? Õie Küün-Harjuoli koolmeister August Küüni tütar,sündinud siinsamas Ritsike jõe ääresPiigandi koolimajas. Koolmeistrid olidvanasti Kanepi kultuurielu hinged: laul-sid kooris, mängisid näitemängudes,juhatasid koore ja orkestreid. Ilmselt eiolnud näitlemine ka meie õpetaja jaoksvõõras. Tema tunnidki tundusid teine-kord näitemänguna – nii ilmekalt jagasta teadmisi. Maateaduse tunnis jutustas

ta Egiptusest ja Niiluse jõe üleujutustestnii huvitavalt, et see on igaveseks meel-de jäänud. Kõik vihikusse joonistatu jakirja pandu on senini alles.

Hea pedagoogina mõistis Õie Harju,kui rõõmutud ja rasked on sõjajärgsedaastad, eriti lastele. Ta viis lapsed hoo-pis teise maailma, lasi neil elada hoopisteistsugust elu – see sundis ju argipäevaunustama.

Kanepi kooli näitemängud olid alatimenukad, sageli kogu koolipere ühiset-tevõtmised. Pole ju „Libahuntki” kerge-te killast, rääkimata „Kapsapea” võilaulumängude lavastamisest ja tantsu-dega lastenäidenditest. Sellega oldi Ka-nepis nii harjunud.

Kolmandat põlve õpetaja Õie Küünvõinuks tänavu 7. mail oma 90. sünni-päeva tähistada. Paraku oli talle aastaidantud vaid 66. Haridust kõrgelt hindavisa saatis tütre pärast Kanepi kooli lõpe-tamist Võru Rahvahariduse Seltsi tütar-lastegümnaasiumi. Selle lõpetas ta1937. aastal. Seejärel töötas ta Aabelipoes, osales Kanepi seltsielus.

Juuraõpingud ülikoolis aastatel1940-42 jäid pooleli. Samal aastal abiel-lus Õie Küün Tsoorus sündinud Julius

Harjuga, kes juba tema keskkooliõpin-gute ajal töötas Võrus vandeadvokaadi-na. Sõja ajal plaanitud põgenemineRootsi ei õnnestunud. Elama tuldi Ka-nepisse. Õie töötas juba 1943. aastalKanepi koolis. Hiljem asus seal tööle kaJulius Harju.

Marta Avvus-Aidma nimetas äsjaoma kirjas Julius Harjut (kes sügiselvõinuks 105. sünnipäeva tähistada) omaparimaks ajalooõpetajaks.

Koolis töötamise ajal, aastal 1965,lõpetas Õie Harju Räpina keskkooli pe-dagoogilise klassi, 1974. aastal oman-das täienduskursustel matemaatika jaloodusõpetuse eriala, ent juba 1975.aastal läks pensionile. Asendusõpeta-jaks kutsuti teda kuni 1980. aastani.

Kanepis kohtan sageli mõnda ÕieHarju õpilast, kes meenutavad teda kuisüdamlikku, emalikult hoolitsevat jaemotsionaalselt õpetajat. Iga kord, kuivõtan kätte Uma Lehe ja näen seal temapojatütre Ülle Harju nime, tunnen, etÕie ja Julius Harju intellektuaalne pä-rand elab edasi nende lapselapse gee-nides.

Kooliaega Kanepis meenutasMILVI HIRVLAANE

12. juunil avab äsja valminudPokukoda külastajatele oma uksed

Karste kooli kokkutulek

90 aastat Eesti Vabariigi kohtuid

5. kanepi mai 2008 20.05.2008 11:17 Page 2 (Black plate)

Kanepi gümnaasiumis on 11. klassiõpilastel sõjaline algõpetus kohustuslikõppeaine. Õpetajaks on teist aastatPeeter Pau. Talvel ja kevadel toimusidkoolis sõjalise õpetuse tunnid, siis oliõppe-ekskursioon Ämari lennuväe-baasi.

Laagris pidime rakendama praktikasteadmisi, mida olime raamatust õppi-nud. Veel oli eesmärgiks proovida,kuidas on elada sõjaväelastena välilaa-gri tingimustes.

Elasime suurtes telkides, kuhu mah-tus üle kümne inimese. Telki pidi pide-valt kütma ja seda tuli teha õigesti. Telgiülekütmise ja magamisasjade katlaleliiga lähedale paigutamise tagajärge nä-gime teisipäeva õhtul. Nimelt süttis siisüks telk. Õnneks oli kõigil kiire reakt-sioon: telgist saadi kiirest välja. Mõnitund varem olime läbinud ka tuletõrje-koolituse. Osati õieti käituda ja tuli kus-tutati kiiresti. Pärast seda vahejuhtumitmuutusid kõik rühmad hoolsamaks jaöövalves olevad noored küsisid iga paa-rikümne minuti tagant, kas keegi ikkaon üleval. Öösiti vahetusid korrapidajadiga kahe tunni järel. Kahekesi tuli val-vata katelt ja hoolitseda selle eest, et tulioleks pidevalt all ja telgis ei läheks kül-maks.

Tegevusi oli laagris väga palju, ena-mik neist olid kasulikud. Samas tahaksloota, et enamikul meist ei ole vajareaalses elus relva kokku panna. Saimeproovida granaadiviset, kaugeleviska-mist olime seni palliga harjutanud.Õpetlik oli paintball. Võitjaks oli ena-masti Kanepi meeskond. Orienteeru-mine oli väga õpetlik ja see oskus võibka tulevikus kasuks tulla. Tuletõrjeõp-puse käigus näidati, kuidas kasutati

tulekustutit, ja õpetati erinevaid tulekustutamise meetodeid. Paljudele oliüllatuseks, et põlevat õli veega kustu-tades läks tuli hoopis suuremaks.

Minu arvates polnud ükski tegevuslaagris mõttetu, õppisime palju asju,mida elus kindlasti vaja läheb.

Minule meeldis laagris väga.

TAMAR-TORMI TIISLER,11. klassi õpilane

2. mail toimus Kanepi gümnaasiumispordipäev, mis peeti kooli staadionil.

Hommikul võistlesid 1.-7. klasside,pärast lõunat 8.-11. klasside õpilased.

Võistlusaladeks olid teatemängud,pendel-teatejooks, rahvastepall, korv-palli vabavisked, karkudel käimine.Võistluspäevast kokkuvõtet tehes ar-

vestati välja ka klassi õpilaste osalemiseprotsent.

Teatemängudes tuli läbida takis-tusrada. Ülesanneteks olid „vähikõnd”,tõkkelati alt läbipugemine, rõngaga jahüppenööriga hüppamine.

Teatejooksus tuli igal võistlejal üksstaadioniring läbida.

Korvpalli vabavisetes tuli võistkon-dadel kolme minuti jooksul võmalikultpalju korve saada.

Meie klass esines spordipäeval vägaedukalt. Teatemängudes, rahvastepallis,pendel-teatejooksus pingutasime ja näi-tasime häid sportlike võimeid. Nii sai-megi esikoha teatemängudes ja rahvas-tepallis. Ka teistel aladel olime poodiu-mikohtadel, see tähendab esimese kol-me seas.

Kõige paremate tulemustega klassidsaid 3000kroonise t‰eki. Meie klass ot-sustas selle eest ekskursioonile minna.

JANAR TAMM ja ENRI LEHT,8. klassi õpilased

Kanepi Teataja 3MAI 2008

Jüripäeva tähistati Põlgastes tervisekõnniga. Oma südame heaks olikepikõnnile tulnud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Fini‰is rõõmustasidosalejaid üllatused ja pannkoogid. Üritust korraldasid Põlgaste selt-sid. Rohkem pilte näed aadressil www.kanepi.ee.

Foto: Ene Veberson

19. aprillil Keilas toimunudfinaalvõistlusel sai Kanepi gümnaa-siumi võistkond väikeste koolidearvestuses esikoha. Toimusid huvi-tavad teatevõistlused, kus oli vajakiirust, osavust, täpsust jatähelepanu. Kuna meie kooli õpi-lased võtavad sellest võistlussarjastosa juba mitmendat aastat, siis olidmõned õpilased mitmendat kordavõistlemas. Mullu jäädi kolmandaks.

Võistkonda kuulusid Brigite Vaa-

rask, Kädi Lehiste, Kaarel Kaleva,Kert Pärna, Keimo Vaher, Marie-Rahel Lail, Maril- Liis Lattik, RobertRekker, Mark Kahar, Mairo Lattik,Mariscalle Kõrvel, Kattre Vaher,Viivika Veski, Viivian Veski, DeiviKoppel, Helena Lattik, Kristjan Pärlija Karel Keldu.

Õnnitleme võitjaid ja täname õpe-tajaid Kadri Tulevit ja Maiken Kel-dut.

Kanepi gümnaasiumi õpilased olidväga edukad võistlussarjas

„Tähelepanu, start!”

Olime kolmepäevases sõjalise õpetuse laagris

Kooli looduslaagri programm29.-30. mail Jõksi järve ääres

NELJAPÄEV, 29. maiKell 14 kogunemine kooli õuel, üheskoos laagrisse minek.14.30 Saabumine, telkide püstitamine.15–15.20 laagri avamine, programmi tutvustus.15.30–17 kevadine loodusmäng (1.-4., 5.-7., 8.-11. klass).17.15–18.45 *metsaplakati konkurss „Hoia ja kaitse metsa!”(1.-4., 5.-7.ja 8.-11. klass); *looduslikust materjalist komposit-siooni kujundamine maapinnale (1.-6. klass); *prügist kom-positsiooni valmistamine (7.-11. klass); *metsamapi koostamine(1.-4., 5.-7. klass).19 õhtusöök.19.30–20.15 *loeng teemal „Keskkonnahoid ja loomad” koos·oti mägiveise esitlusega (5.-7. klass); *looduse- (maastiku) KIM(1.-4. klass); *õpitoad looduses (8.-11. klass).20.15–21 *loeng (8.-11. klass); *viktoriin „Tunne oma koduko-ha taimestikku!” (1.-4. klass); *orienteerumine, orienteerumis-mängud (5.-7. klass).21–21.30 valmistumine lõkkeõhtuks.21.30–23 lõkkeõhtu (teatevõistlused, rahvuslikud mängud,metsadisko).23–23.30 öine luuremäng.23.30 öörahu rivistus.24 öörahu.

REEDEL, 30.mail 7.30 äratus, hommikvõimlemine.8.00 hommikusöök.8.45–10.15 *tegevused punktides – õpitoad looduses (1.-4., 5.-7. klass); *viktoriin „Tunne oma kodukoha taimestikku!” (5.-7.klass); *orienteerumine, orienteerumismängud (8.-11. klass). 10.30–12.30 mängud maastikul (1.-4., 5.-7., 8.-11. klass)12.30–13 laagri kokkupanek, laagriplatsi koristamine ja üle-andmine, valmistumine laagri lõpetamiseks.13 laagri lõpetamine, autasustamine.13.30 laagrist lahkumine.14 lõunasöök (koolimajas).

Spordipäev Kanepi koolis

Emadepäeva puhul kirjutasid lap-sed oma emale kirja, mis on täistänu ja armastust. Alljärgnevaltnoppeid Kanepi gümnaasiumi 6.klassi õpilaste kirjadest omaemale.

•Sa oled mulle nagu kalliskivi, millema endale sündides sain. Sa oled mullemaailma tähtsaim isik. Ilma sinuta onvõimatu elada. Ma olen alati su üle uh-ke!

•Oled mulle väga armas ja hea! Pä-rast kooli ruttan alati koju, et maitstasinu valmistatud sööke. Need on niimaitsvad, sest on sinu tehtud. Nii häidtoite ei tee terves maailmas mitte keegi.

•Aitäh, et oled mind õpetanud luge-ma, kirjutama, arvutama, käes hoidmaniiti ja nõela ja üldse tegema paljusidasju, mida ma tänu sinule oskan!

•Sinu juures teevad mind rõõmsakssinu naeratus ja rõõmus olek.

•Sa saad alati aru, kui mul on mingi

mure ja siis ma pean sulle selle kindlastiära rääkima ja siis jääb mure pooleväiksemaks. Kui sul on mure, siis võidka mulle selle ära rääkida ja ma proo-vin sind aidata.

•Sa oled mind aidanud, hoidnud jatoetanud. Sa oled mul aidanud tegeldahobidega ning neid juurdegi saada.Olen mõnikord pidanud sindki aitama,sest maal on ju tarvis igasuguseid töidteha. Kõik tööd pole sugugi meeldivadja sellepärast olen vahel ka virisenud,kuid sa oled osanud mulle õpetada, ettöö tükki küljest ei võta.

•On väga palju asju, millest tahaksinrääkida, kuid kahjuks on sul alati vägakiire, sest pead kogu aeg tööd tegema.Hommikul ei ole sul aega, päeval ka eiole, aga õhtul oled nii väsinud, et siis eiraatsi ma sind tülitada. Sellegipoolestolen õnnelik, et sa mul olemas oled!

•Tahan sind tänada headuse eest,mille mulle oled andnud, kuid ma eioska seda kuidagi teha. Nüüd on ema-depäev ja tahaks sulle midagi kinkida.

Tegelikult on mul üks kingitus sulle jubavalmis. Loodan, et sulle see meeldib jama suudan sulle rõõmu valmistada.

•Tänan sind, et oled mulle maailmastnii palju rääkinud ja paljudele mu küsi-mustele vastanud! Ma ei unusta iialgi,et lubasid mul ükskord haige linnu tup-pa tuua, et ta terveks ravida.

•Olen tänulik, et oled alati olnud mukõrval. Aitäh, et oled kasvatanud mindtubliks ja korralikuks lapseks.

•Oled hoolitsenud kogu aeg selleeest, et soe toit laual oleks. Oled õpeta-nud ka mind süüa tegema. Nii ei jää masuurena hätta.

•Kui olin väga väike, laulsid sa mindõhtuti magama. Mul oli siis nii hea ol-la! Kui sain veidi suuremaks, hakkasidmulle muinasjutte lugema ja see oli kaväga tore.

•Küll on olnud tore sinuga koos iga-suguseid asju teha ja niisama lõbutse-da! Sinuga koos on nii lahe lollitada!Meievahelist sidet ei saa mitte miskimurda. Aitäh, emps!

Kanepi kodutütarde emadepäevapeost osavõtjad. Aino Mõttuse foto

Kirjad emale

Traditsiooniliselt toimub Kanepi gümnaasiumi õpilaste jüriööjooksõhtusel ajal ja osavõtt on alati rohkearvuline.

Foto: Merike Luts

Füüsika ainepäevavõitjad on selgunud

Kuldvillaku finaali tulemused Kanepi gümnaasiumis põhikooli

arvestuses: I koht–Marili Niidumaa(8. klass), II koht–Toomas Horma(9. b klass), III koht–Urmas Tagel(9. a klass); gümnaasiumi arvestu-ses: I koht–Nigol Kaste (12. klass),II koht–Juhan Püü (11. klass), IIIkoht–Marko Kelner (10. klass).

Aitäh kõigile osalejatele!

·EILA MÜNDI,Kanepi gümnaasiumi

füüsikaõpetaja

5. kanepi mai 2008 20.05.2008 11:17 Page 3 (Black plate)

4 Kanepi Teataja MAI 2008

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

Hilda AleksaKanepi alevik

Hilda-Miralda Talomees Piigandi küla

Armilda KuznetsovaHurmi küla

Endla TühisErastvere küla

Gabriele Tagel Kooraste küla

Valentine OjasteKanepi alevikErika Saga

Kanepi alevikMeldi Ilves

Erastvere HKVoldemar KiiloKanepi alevik

Kaljo VissSoodoma küla

Aino RootslaneKanepi alevik

Hildegard VesperSoodoma külaEero TsahknaSõreste küla

Koidula KubriKarste küla

Armilda SarnitSõreste küla Tiiu TammKarste küla

Vaike KärssinKanepi alevikHelju KäärikErastvere külaJaan KoppelPõlgaste külaRaivo PõderHeisri küla

Mati Arumets Kanepi alevik Rein PõdderKanepi alevik

Ann KoduvereVarbuse külaVello PappelSõreste külaMare Pokk

Erastvere külaLea DorbekSõreste küla

JULIA LVOVA24.08.1981–7.05.2008Erastvere hooldekodu

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjuda püüa iga maailma imega.Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Õnne ja tervist lastele javanematele!

Järgmine Kanepi Teataja ilmubjuunis. Artikleid ootan vallamaj-ja või e-posti aadressil kanepi.teataja@mail.ee, Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitlememaikuu juubilare ja

sünnipäevalapsi!Jälle tulevad uued päevad,tulevad üle su õue. Toogu ikka päikesesära, tervist ja õnne su põue!

Tugevat tervist ja jõudu kõikidele sünnipäevalastele!

Kanepi vallavolikogu ja vallavalitsus

Henriiko Järv

Germo Põkk

Eesti mööbli maaletooja OÜ Mebelland

pakub võimalust osta mööblit otse ja odavamalt.

OÜ Mebelland pakub unikaalsedisainiga mööblit.http://www.mebelland.eu/vallad.xls ehk tabel koos pisipiltide (klikkides pildilnäeb seda suuremalt) ja kõigi andmete-ga. Koduleht: www.mebelland.euE-post: mebelland@mebelland.euTel/faks: +372 335 1555Küsimusi võib esitadae-postil: mebelland@gmail.com või tel372 5624 4605.

Surnuaiapühad KanepisKanepi Ala kalmistul 24. juunil algusega kell 10.30.Kanepi Mäe kalmistul 10. augustil algusega kell 10.30.

KANEPI GÜMNAASIUMILÕPUAKTUSED

toimuvad 20. juunilkell 16 9. klass; kell 18 12. klass.

Kümme aastat – kellele vähe, kellelepalju. Märtsi lõpupäevil täitus perekondJääl Kanepi vallas ametlikku elamiseaega 3650 päeva!

Selle aja sees on loodud Hurmioru tu-rismitalude kett, mis on saanud suure tun-nustuse osaliseks. Laialdast tuntust ja kii-tust on pälvinud teemapäevad: puupäev,pillipäev, kivipäev, savipäev. Need ontoonud kokku hulgaliselt oma ala meist-reid. Viimati toimus Euroopa päev, mistõi kokku tuhatkond külalist.

Väga oluliseks peab perenaine Eela Jääinimeste suhtumise muutmist. Nii said al-guse Hurmioru rahva külapäevad. Midaüksi ei suuda, seda suudetakse koos ja seepaistab ka väljapoole. Ei ole väikesi ini-mesi ega väikesi tegusid. Ka väike teguvõib muuta palju ja paljusid.

Edu uuteks ettevõtmisteks Savi talupererahvale ja kõigile Hurmioru sõprade-le!

TIIU LEPPIKUS

Kümme aastat Jää-aega Hurmi külas Savi talus

Margus Vaher & Tajo KadajasUrmas Alenderi mälestuskontsert

,,Minu Eestimaa”reedel, 25. juulil kell 20

Kanepi Jaani kirikusKavas on laulud Urmas Alenderirepertuaarist.,,Minu Eestimaa” on järg kontserdisar-jadele ,,Sõbra käsi” ja ,,Teisel poolvett”.Kontsert ,,Minu Eestimaa” on pühendatud Urmas Alenderi 55. jaEesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale.

Piletid eelmüügis Piletilevi jaPiletimaailma müügipunktides,

Statoili teenindusjaamades üle Eesti jatund enne algust kohapeal.

Produtsent: Väino LandTartu KontsertInfo tel 525 7133,www.kontsert.ee.

Õpilasmaleva tööajadsellel suvel

9.–22. juunini õpilasmaleva esimene rühm,rühmajuhid Andre Laine ja Annika Ladva.

7.–20. juulini õpilasmaleva teine rühm,rühmajuhid Mari Rüütli ja Annika Ladva.

9.–22. juunini õpilasmaleva kolmas rühm,rühmajuht Kaie Sild.

29.–31. juulini Põlvamaa õpilasmalevakokkutulek Saarjärvel.

Küsi noortekeskuse suviste tegemiste kohtainfot Annikalt või Marilt.

Päikselist suve kõigile!

Kanepi valla noortekeskuse aktiiv

Aastaid on tekitanud masendustja kurbust inimesed, kes reostavadmeie ümbrust, eriti metsaaluseid.Järjest rohkem tekkis ebaseadus-likke prügihunnikuid ka Kanepi kau-nisse loodusesse.

3. mai „Teeme ära 2008!” üritu-sel osales Kanepi vallast üle paari-saja vabatahtliku, koolieelikutestpensionärideni. Nagu selgus, oli seeparim viis kaunist kevadist laupäevaveeta.

Meie rühma kuulus seitse kanepi-last ning viieliikmeline Tartu mees-kond „Meie teemegi ära!”. Meiekäsutuses oli Kanepi gümnaasiumitraktor järelkäruga. Piirkond olisuur: Kanepist Koorasteni. Aitasimeka Karste piirkonna rühmi Hinokaidja Rohelisi.

Esimeseks koristuskohaks olipeaaegu püstloodis seintega Mõrsja-org Jõksi järve läänekaldal. Ilus org,ilus nimi – ja milline prügilasu!Algul märkasime, et autorehve onorus neli, kuid koristamise käigusleidsime neid üle kümne. Veel olisinna viidud arvutijäänuseid, jala-nõusid täis topitud autorehve, ehi-tusprahti, riideid jne! Mehed olidhõivatud Karstes rehvide laadimise-ga, seega tuli naistel kangelaslikkustüles näidata ja prügi järsust oruvee-rust üles vedada. Mõrsjaorg sai see-kord puhtaks. Samas olid ka kakskilekotti topitud koeralaipa ning sur-nud kobras.

Seejärel suundusime Hino ja Na-

ha küla piirkonda ning jõudsime kaKooraste kaugematesse nurkadesse.Keegi oli siin teeääre paarikümnemeetri ulatuses viinapudeleid täisloopinud. Paar suurt prügikotti saitäis. Viisime ära ka ku‰eti, mis olijuba aastaid Hino silla ligidusesvedelnud ja vaadet häirinud. Meiejärelkäru sai mitu korda lipujaamaskäia.

Kõige fantastilisem leid oli kolmprügikotitäit kuusekäbisid.

Keramäel kohtusime Hinokate jaRohelistega. Kõik olid rõõmsad jarahul. Kooli sööklas pakuti maitsvathernesuppi. Tänu kooli kokkadele!

Valla territooriumilt leiti ka mitunn dokumenteeritud prügihunnikut:Kanepist Lille põigust, Karstest jaSoodomalt. Nende tekitajad peavad

tänama ilusat ilma ja koristajateheatahtlikkust, et neile sellest pahan-dust ei sündinud.

Kõigile teadmiseks, et on olemasüle-eestiline infotelefon 1313, kuhusaab anonüümselt teatada ebasea-duslikust prügi (plast) põletamisestja ladestamisest. Ka kulupõletamineon ebaseaduslik tegevus, mille eestsaab nagu muu keskkonnavaenulikutegevuse eest karistada kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.

Päev läks korda. Kanepi ümbrusekaunis loodus on vabastatud mit-metonnisest prügilasust. Hoiame siisloodust puhtana! Andke julgestiteada ka ebaseaduslikest prügitekita-jatest!

JOONAS LEIB,„Teeme ära 2008!” osaleja

Eesti suurimatel koristustalgutel ,,Teeme ära!” osalesligi 50 000 inimest, kes kogusid kokku tuhandeid tonneprügi. Prügi koondamiseks avati üle Eesti 207 lipujaa-ma. Sinna paigutati 150 suurt konteinerit (8-30 m3).Lipujaamadest liikus prügi 17 vaheladestusjaama üleEesti ning sealt omakorda kuude sorteerimiskeskusesse.Taaskasutusse suunatakse ligi 80% kogutud prügist.

Ka Kanepi vald osales kampaanias. Vallas oli kaks li-pujaama: Kanepis, kus töid koordineerisid Margus Hoopja Aare Plato, ning Põlgastes, kus koordinaatoriteks olidAinar Põder ja Olev Pärna.

Kanepi vallas osales talgutel üle 200 vabatahtliku.Registreeritud oli 28 meeskonda. Koos oma valla elani-kega oli meil koristamas vabatahtlikke ka naaberval-dadest ja naabermaakondadest. Kanepiga seovad neidpere, kodu, suvekodu, vanavanemad, tuttavad või sugu-lased.

Tööpäeva alustati hommikul kell 10. Tööd planeeritilõpetada kella 13–15 ajal ühise supisöömisega. Mõnigirühm lõpetas aga alles õhtul kell kuus.

Kanepi ja Põlgaste lipujaama veeti kokku 63 kuup-meetrit prügi, sellest olmeprügi oli 29 ja klaasi 23 kuup-meetrit, autorehve koguti 300 ringis.

Ka üleriigilise koristuspäeva eel organiseerisidettevõtlikud noored, seltsid ning ühingud mitmel poolkoristustöid.

Näiteks Kanepi gümnaasiumi õpilased on koristanudTartu-Võru maantee ääri juba 2000. aastast. Kampaaniaon lõppenud, kuid kokkuleppel Kanepi teemeistri JaanKuusiga edaspidi tegevust jätkatakse. Igal aastal osale-vad kahe klassi õpilased. Õpetaja Lilian Leiva sõnul onprügi hulk maantee ääres aastatega mõnevõrra vähe-nenud, kuid on ikka veel häirivalt suur.

Kõikidele koristuspäeval osalejatele anti tänutäheks„Teeme ära 2008!” logoga märk. Järgmisel päevaltoimusid tasuta tänukontserdid Tallinna lauluväljakul,Narva linnuses ja Tartu raekoja platsil.

Aitäh kõigile toredatele inimestele, kes prügikoris-tustalgutel osalesid ja sellele kaasa aitasid. Eriti tänankoristusaktsiooni kavandamise ja korraldamise eestKanepi vallas Kristel Kundi, Joonas ja Lilian Leiba.

Hoiame oma kodu, oma Eesti puhtana! Aitäh kõigile!

ANNIKA LADVA,,,Teeme ära 2008!” Kanepi

piirkonna koordinaator

Kuidas läks koristusaktsioon Kanepi vallas

Tegimegi ära!

Koristuspäev Magari külas.

Koristuspäeval Erastvere pargis.

Kevad Põlgaste lasteaed-algkoolis

Aprillikuu algas Põlgastes naljapäevaga, millekskõik lapsed olid õppinud silmamoondamistrikke.Südamenädala raames toimus matkapäev: lasteaia-lapsed käisid metsas ja õppisid, kuidas käituda met-sa eksimise korral. 28. aprillil korrastasime koosPõlgaste maaelu seltsiga koolihoone ümbrust japarki.

Traditsioonilise laulukonkursi „Koolilaul 2008”võitjaks tuli Sigrit Säga.

Meie kooli staaÏikas õpetaja Kaja Kerner sai 9.mail 50aastaseks, teda tunnustati Kanepi vallavalit-suse ja Põlva maavalitsuse tänukirjaga.

Maikuus on kavas õppekäik Kiidjärve loodus-keskusesse, kus osaleme programmis „Tuli metsas”.Liiklusohutuse päeval minnakse Eesti maantee-muuseumi, Põlgaste pargis toimub linnulauluhom-mik, koolis peetakse spordipäeva.

Sel kevadel toimuvad ekskursioonid oma kodu-maakonda 29. mail ja 2. juunil.

30. mail on õppeaasta pidulik lõpetamine. Lasteaed töötab 30. juunini. Suvel on koolimaja

arvatavasti remondis: uuendatakse teise korrusepõrandaid. Juulikuusse on planeeritud noortelaager.

Jõudu ja jaksu kõigile!ENE VEBERSON,

lasteaed-algkooli juhataja

Eela ja Arvo Jää, kes on loonud Hurmioru pereturismi võr-gustiku, millel on 36 koostööpartnerit. Nende tegemistekohta leiad huvitavad teavet interneti kodulehelt www.hurmiorg.ee.

5. kanepi mai 2008 20.05.2008 11:17 Page 4 (Black plate)