TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 27. jaanuar 2012 nr 1 (794)

• Kaktus: 35 aastat esinemisteravust lk 5• Villevere – vaikne küla enne suuri metsi 6–7• Toomas Marrandi: tagasivaade tehtule lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Kuidas siis edasi? lk 2• Vilistlane toetab edukaid õppureid preemiaga lk 3• Albus jagati kultuuri- ja spordipreemiaid lk 4

Tänavune Järvamaa Kultuuripärli tiitel anti kergejõustikuklubi Järvala treenerile Leonhard Soomile, kes on seda ametit pidanud juba nelikümmend aastat. Kohe peale auhinna kättesaamist “Aktuaalsele kaamerale” antud usutluses ütles Soom, et paigutab saadud summa Grete Šadeiko nimelisse fondi. „Kui Grete pääseb 2016. aastal Rio de Janeiros toimuvatele suveolümpiamängudele, siis on mul sinnasõiduks vähemalt reisiraha olemas,“ ütles Soom.Järvamaa Kultuuripärli preemia suuruseks on 1300 eurot, millele lisandus 325 eurot maavanemalt. Teet Reier

Teisipäeval, 24. jaanuaril tunnustas vallavanem Aivo Prüssel vastuvõtuga sportlasi, kes 2011. aastal saavutasid Eesti meistrivõistlustel koha esikolmikus või esindasid edukalt Türi valda nii valdade kui ka linnade suvemängudel. Samuti need, kes on olnud igakülgselt abis nii võistluste korraldamisel kui ka aidanud komplekteerida võistkondi. Kokku ulatas vallavanem Aivo Prüssel tänukirja ja meene 61 valla parimale sportlasele ja 11 spordielu aktivistile. Fotol saab tänukirja Karl-Hans Aasavelt.

Silvi Lukjanov

Vallavolikogu istung, mis toimus 25. jaanuaril, algas umbusaldusavaldustega. Volinike erimeelsuste la-hendamiseks lepiti kokku erakorralise volikogu toi-mumises 15. veebruaril.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kolmapäeval kogunenud Türi Vallavolikogu istung algas pingeliselt, sest enne päeva-korrapunktideni jõudmist tuli koosolijatel kuulata ära kolm umbusaldusavaldust.

Otsa tegi lahti volikogu liige Vello Ohu, kes luges ette avalduse, milles tunnistati mit-teusaldusväärseks Türi Vallavo-likogu aseesimehe Jaan Arvola tõele mittevastavad ja valla mainet kahjustavad väljaütle-mised, ning see, et ta, oma-mata siin reaalset elukohta, on ainult poliitilistel kaalutlustel märkinud elukohaks Türi valla.

Teises avalduses seati kahtluse alla abivallavanem Vahur Salo-mi toimetulek oma töökohal.

Edasi sai sõna volikogu liige Raivo Pink. „Kuna Türi vallas loodud uue koalitsiooni soo-viks on jätkata juhtidega, kelle eesmärkide ja tegutsemisviiside osas on kokku lepitud ja kellel on enamuse volikogu liikmete usaldus, siis algatatakse umb-usaldus Türi Vallavolikogu esi-mehe Toomas Maarandi, val-lavanem Aivo Prüsseli ja Türi Vallavalitsuse vastu,“ ütles Pink.

Selleks, et tekkinud erimeel-susi lahenda, tegi Pink ettepa-neku kutsuda kokku erakorrali-ne volikogu 15. veebruaril. „See peaks tegelema umbusaldus-avaldustega, samuti algatama valla ja vallavalitsuse kui ameti-asutuse põhimääruse muutmi-se, valima uue vallavanema ja volikogu esimehe,“ lisas ta.

Edasi kulges volikogu istung juba tavalises rütmis. Pisut suu-remat elevust tekitas päevakor-

rapunkt, kus volikogu liikme Veiko Valangu tehtud ettepa-neku põhjal võeti vaatluse alla volikogu esimehe, aseesimehe, alalise komisjoni esimehe ning volikogu liikmete hüvitiste suu-rused. Vaatamata sellele, et tehti ka ettepanek lükata see küsimus järgmise korralise volikogu päe-vakorda, läks hääletamiseks ning napi häälteenamusega kaksteist poolt ja kümme vastu võeti hü-vitiste alandamise otsus vastu.

„Otsuse kohaselt hakkab val-lavolikogu esimees saama kuus hüvitist varasema 626 euro ase-

mel 313 eurot, vallavolikogu ase-esimees 115 euro asemel 57.50 eurot ja vallavolikogu alalise ko-misjoni esimehed hakkavad 77 euro asemel saama 38.50 eurot kuus,“ selgitas volikogu esimees Toomas Marrandi.

Olulistest päevakorrapunk-tidest kinnitati lisaraha eral-damine Türi ujulale. „Saame senist eelarves olnud summat suurendada 20 000 euro võrra ja osta Türi ujulalt tänavu tee-nust kokku 53 500 euro eest,“ selgitas abivallavanem Üllar Vahtramäe.

Volinike erimeelsused ootavad lahendusi

Allkirjastati uus koalitsioonilepingTüri Vallavolikogusse kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esindajad allkirjastasid 12. jaanuaril uue koalitsioonilepingu.

Uue koalitsiooni esindajad on öelnud, et ühe olulisema muu-datusena saavad edaspidi vallavalitsuses olema abivallavanema-te asemel osakonnajuhatajad. Samuti soovitakse vahetada välja senine vallavanem ning volikogu esimees. Maakonnalehe Järva Teataja andmetel soovib koalitsioon näha vallavanema ametiko-hal Pipi-Liis Siemanni ning volikogu esimehena Jaan Arvolat.

Jaanuaris algasid korrastustööd Türi-Lelle raudteelõigul Edelaraudtee alustas Türi-Lelle vahelise raudtee renoveerimistöid, mis võimaldavad tõsta rongiliikluse kiirust ja kvaliteeti. Remonditöö-de käigus asendatakse deformeerunud rööpad, vahetatakse osaliselt liipreid, lisatakse killustikku ning parandatakse tee geomeetriat. Kok-ku on plaanis korrastada 13 km raudteed.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhi Rain Kaarjase sõnul toob raudtee seisukorra parandamine kaasa ka reisirongide sõi-dukiiruste kasvu Türi-Lelle vahelisel raudteelõigul kuni 100 kilo-meetrini tunnis. „Türi-Lelle vaheline raudtee rajati 1970. aastal ning juba toona kasutati tee-ehituses vanu materjale. Täna on maksimaalseks sõidukiiruseks antud teelõigul 60–80 kilomeetrit tunnis. Kuigi tegemist ei ole raudtee kapitaalremondiga, paran-davad tööd Türi ja Lelle vahelise raudtee kvaliteeti, mis peaks võimaldama tõsta sõidukiirust antud teelõigul. Põhjalikum ka-pitaalremont, mille käigus rekonstrueeritakse kogu pealisehitus, ootab lõiku ees tulevikus,“ rääkis Rain Kaarjas.

Türi ja Lelle vahelise raudteelõigu renoveerimistöid on plaanis teostada reisirongiliikluse vahelistel aegadel, mistõttu reisirongide sõi-dugraafikuid tööd oluliselt ei mõjuta. Plaanide kohaselt lõpetatakse tööd Türi-Lelle raudteelõigul käesoleva aasta esimesel poolel. Projekti maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot ning ettevõte rahastab seda omavahenditest.

Sotsiaalminister väisab valdaVeebruaris külastab Türi valda sotsiaalminister Hanno Pevkur, kel-lega saab valdkonna muredest ja rõõmudest rääkida 10. veebrua-ril Türi kultuurimaja väikeses saalis. Kell 16 algavale kohtumisele on oodatud nii valla sotsiaalosakonna ametnikud kui ka inimesed, keda paneb muretsema mitte ainult tänane päev, vaid ka tulevik.

Küsimusi sotsiaalministrile võib edastada valla sotsiaalosakon-da või saata e-kirjaga jaan.arvola@estpak.ee. Kohtumise korralda-mise idee autor on Eesti Reformierakonna Türi piirkonna juht Jaan Arvola, kelle sõnul annab vahetute võimuesindajate tulek valda parema infoliikumise ja võimaluse teadvustada meie piirkonna probleeme ning annab kõigile võimaluse suhelda ministriga vahe-tult. Kui vallakodanikel on ettevõtmise vastu huvi, siis Arvola sõnul on kavas selliseid kohtumisi korralda ka edaspidi.

Auto-motoklubi tähistab juubelit4. veebruaril kell 19 tähistab Türi auto-motoklubi Veskisilla puhke-keskuses poole sajandi möödumist klubi asutamisest. Oodatud on kõik klubi liikmed ja motospordihuvilised.

TR

2 TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011

Erinev majanduse ja maailma asjade tõlgendus ning arusaam viisid Türil Vallavolikogus uue koalitsiooni tekkimiseni.

Juba eelmise aasta augus-tikuus juhtis Reformierakond (RE) tähelepanu Türi volikogus ja valitsuses olnud probleemide-le ning edastas ka konkreetsed ettepanekud normaalse koostöö taastamiseks koalitsioonis. Möö-dusid kuud, aga midagi pare-maks ei muutunud. Oli selge, et on vaid aja küsimus, millal koa-litsioon laguneb. Selles olukorras võttis Türi RE piirkond ohjad

oma kätte, ütles välja rahulole-matuse, koostas omapoolsed lahendusettepanekud (Reformi-erakonna päästeplaan) ja asus nende üle läbi rääkima. Selleks, et Türi valla areng oleks jät-kusuutlik ja majandamine sääst-lik, esitas Reformierakonna Türi piirkond oma koalitsioonipartne-rile 15-punktilise abinõude plaa-ni järgmiste aastate eelarve tasa-kaalu viimiseks, kuid partner jäi oma vastamisega ebaselgeks ning ebamääraseks. Seepeale otsustas RE Türi piirkond, et on viimane aeg tutvustada Reformierakonna

päästeplaani IRL-ile kui kolman-dale jõule Türi volikogus. Kiiresti leiti üksmeel ning juba mõnda aega tagasi on 14 Türi volikogu liiget ehk enamus vallavolikogu liikmetest allkirjastanud uue lep-pe – Türi arengu leppe. Leppes on arvestatud Reformierakonna kolme põhilise lähtekohaga:

1. Reformierakonna jaoks on oluline majandada veelgi säästlikumalt, aga et samas ühe-gi teenuse osutamine elanikele ei kannataks. Valla asutuste juh-timist tuleb korrastada, et või-mekad inimesed saaksid juhtida suuremaid üksusi ning kokku hoitud raha eest investeerida laste heaolusse ehk kvaliteeti, asjatu dubleerimine tuleb lõpe-tada ning majandada vastavalt rahakoti paksusele. 2. Uued töö-kohad ja ettevõtluse elavdamine

on teine tähtis osa RE ettepane-kutest. Vald peab pöörama näo ettevõtjate poole ja aitama kaasa luua ettevõtjatele soodsa kesk-konna, mis tekitaks huvi inves-torite osas ja looks eeldused uute töökohtade tekkeks. Ettevõtja taotlused vallale peavad saama lahendatud kiiresti ja tulemusli-kult. 3. RE näeb vajadust muuta valla juhtimine säästlikumaks nii volikogu kui ka valitsuse tasan-dil. Volikogu peab hakkama saa-ma väiksema komisjonide arvuga volikogus ja vallavalitsus väikse-ma koosseisuga valitsusega.

On kõlanud etteheiteid, et reformikad oleksid võinud ikka 2013. a valimisteni ära oodata ja alles siis muudatused ellu viia. Vastuväide sellele on, et Türi valla inimesed ei oota, nemad tahavad, et juba täna ja homme

liiguksid asjad paremuse suunas. Pealegi ei ole mõistlik hoida se-davõrd märkimisväärset inim-potentsiaali, mis IRL-i liikmetes Türil on, valla juhtimisest lihtsalt eemal. Inimesi on vähe ja seetõt-tu tuleb kogukonna arengu hu-vides parimate jõud ühendada. Uus vallavanemakandidaat on noor ja energiline, kes saab toe-tuda kolleegide kogemustele ja teadmistele, mis annab kindlasti uue tõuke valla arengule.

Reformierakondlased hoia-vad ikka au sees avatud suhtle-mist vallakodanikega. See on üks eeldusi, et valla areng ja elu liiguvad soovitud suunas. Läbi-rääkimine kogukonnaga tagab parimad lahendused muudatuse elluviimisel.

Mõtleme koos ja anname oma panuse Türi valla arengusse.

Veidi rohkem kui kaks aastat ta-gasi andsid paljud Türi valla ini-mesed oma hääle Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja poolt, suur hulk ka minu kui valla-vanemakandidaadi toetuseks. Hoolimata sellest, et valijad andsid meile suurima toetuse, ei võtnud võimalikud partne-rid siis meie koostööpakkumisi vastu.

Tänaseks on sõlmitud uus koostöölepe Reformierakonna ja IRL-i vahel ning küsitud, kas endiselt nõustun asuma vallava-nema ametikohale järgnevaks pooleteiseks aastaks. Usun, et minu tookordse lubadusega val-

laelanikele on natuke nagu abi-eluga – olen lubanud Türi valla heaks anda omalt poolt parima nii heas kui halvas, nii soovides toona tuua valla juhtimisse värs-keid mõtteid ja uusi lähenemisi vähemalt neljaks aastaks kui ka nüüd, kui uuel võimuliidul on enne järgmisi valimisi kasutada vaid üsna napp aeg. Seetõttu olen andnud oma sõna ning volikogu liikmetel on võimalik uue vallavanema valimisel anda oma hääl minu poolt.

Vallavanem kui volikogu tahte eluviija peab juhtima valla elu lähtuvalt volikogu suunis-test, valla arengukavast ning

seatud eesmärkidest. Äsja sõl-mitud koalitsioonilepingusse on märgitud mitmed olulised punktid, paljusid asju ei ole seal kajastatud. Seda sel lihtsal põh-jusel, et hästi toimivaid, elujõu-lisi ning vajalikke tegemisi toe-tab iga arukas inimene- ei pea lepingusse kirja panema valla asutuste nimekirja ega kõiki te-gevusi. Samuti ei tohi uus luud pühkida kõigepealt platsi puh-taks vaid tunnustada tuleb seni hästi tehtut ja püüda paranda-da vajakajäämisi.

Me kõik soovime, et Türi vald oleks meile heaks koduks. Kordan oma varasemaid seisu-kohti: oluline on hästitoimiv omavalitsus, et vallakodanik tunneks- on olemas koht, kust kindlasti saab nõu ja abi, kus suhtutakse temasse lugupida-valt. Vahepeal on meidki mõ-jutanud majanduslangus. Täna on selge, et tuleb hoolega ana-

lüüsida valla ülesandeid ja üle peab vaatama ametnike koos-seisu. Valitsemine ei saa võtta liialt suurt osa valla vahendi-test- uus vallavanem peab läbi saama abivallavanemateta, kõik ametnikud peavad olema oma ala spetsialistid ning tegema oma tööd hästi ning efektiiv-selt. Lisaks muudele ülesanne-tele, olgu selleks heakord, teede ja veetrasside ehitus, vilgas kul-tuurielu või sotsiaalteenused, peab omavalitsus pakkuma usaldatavat partnerlust ettevõt-jatele ja kodanikuühendustele.

Et inimesed sooviksid jät-kuvalt Türi vallas elada, peab elukeskkond olema meeldiv, vajalikud teenused olemas, val-la maine hea ja elanikud val-lavalitsuse tegemistega suures osas rahul. Tähtis on korraliku hariduse kindlustamine lastele. Vähenev sündivus, elanike liiku-mine suurematesse linnadesse

ning vajadus raha otstarbekalt kasutada on ka meie vallas ol-nud ajendiks koolide ümberkor-raldamisele. Alustati sellega Türi linnas ning sama tegevus jätkub Kabalas – need muutused ei ole kerged ei lastele, vanemate-le, õpetajale ega ka ametnikele. Täna pole enam kohane arutle-da selle üle, mida oleks tulnud teisiti teha, peame kindlustama koolides töörahu, aitama luua meeldiva ja turvalise keskkonna nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Seega – kindlasti ei keera uus koalitsioon pea peale juba saa-vutatut. Tuleb leida võimalused muuta meie koolid tänapäeva nõuetele vastavaks.

Kui mul on võimalus asuda teenima Türi rahvast siis loo-dan, et teil kõigil, lugupeetud Türi valla elanikud, on jõudu ja tahtmist aidata omalt poolt koduvalla toimimisele kaasa nii nõuannete kui ka tegudega.

Inimesi peaks ühendama ühine maailmavaade, mitte võimuiha ja isiklikud ambitsioonid. Olu-line on säilitada väärikus, jääda ausaks iseenda, oma laste ning meid ümbritsevate inimeste ees. Ilus põhimõte, mis kahjuks alati ei kehti.

Türi näitel saaks koostada väga hea valimisõpiku. Illust-reerivaid näiteid sellest, kuidas poliitikat teha ei tohiks, po-le vaja hakata välja mõtlema. Meenutada tasub aastaid tagasi Isamaaliidu korraldatud rünna-kuid reformierakonna juhitud linnavalitsuse vastu. Omaette

peatüki saaks inimestest, kes pärast valimisi püüdsid valimis-liidus kandideerinud inimesi üle meelitada. Mina ei julgeks peale seda inimestele enam sil-ma vaadata.

Nüüd siis Reformierakon-na algatatud rünnak valimis-liidu ja isiklikult minu vastu. Võin kõigile kinnitada, et vald pankrotti ei lähe, eelarve on tasakaalus ning näiteks tee-de korrastamiseks jagub raha oluliselt rohkem kui eelmisel aastal.

Soovitan kõigil vaadata Türi Vallavalitsuse struktuuri. Sealt

on näha, kes millise valdkonna eest vastutab. Selgitusi oleks tulnud küsida Reformierakon-da kuuluvatelt abivallavanema-telt, kes vastutavad nii rahan-duse kui ka haridusvaldkonnas toimuva eest. Rünnaku tegeli-kuks põhjuseks oli Jaan Arvola soov saada endale vallavolikogu esimehe ametikoht. IRLi abiga võib see ka õnnestuda.

Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud, et kohaliku oma-valitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud ainult selle oma-valitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Kas Türil on sellest põhi-mõttest alati kinni peetud, tasub uurida? Minu teada elab Jaan Arvola Paide vallas. Hinnangu sel-le kohta, kas see on kooskõlas põ-hiseaduse mõttega, peavad andma selleks volitatud isikud.

Kahjuks ei ole Reformiera-konna ja IRLi vahel sõlmitud

Türi arengu leppes midagi uut. Tegelikult ei saagi olla, sest Türi vald oma tegevuse kavandamisel lähtub Türi Vallavolikogu kinni-tatud arengukavast ja eelarvest. Need dokumendid on heaks kiitnud nii Reformierakonna kui ka Isamaaliidu liikmed. Kui midagi ei meeldi, tuleks kõige-pealt peeglisse vaadata.

Poliitiliste abivallavanemate ametikohad kaotatakse. Oleks aus tunnistada, et poliitiliste abivallavanemate kohad moo-dustati pärast valimisi Refor-mierakonna, mitte valimisliidu ettepanekul. Ettepaneku kahe abivallavanema ametikoha moodustamiseks tegi ka Isa-maaliit. Loodan, et Reformiera-konna ja Isamaaliidu liikmed on aru saanud, et mõni aasta ta-gasi tehtud otsus ei olnud kõige mõistlikum ning läheb vallale kalliks maksma.

Nüüd veel töötajate palgast. Vara müügi arvelt pole keegi soovinud töötajate palka tõsta. Kui kokkuhoid tuleb struktuu-ri ja koosseisude läbivaatamise tulemusel, siis pean ka palka-de tõstmist igati põhjendatuks. Julgen kinnitada, et see on või-malik. Kahjuks jagus käesoleval aastal riigil raha ainult Riigiko-gu liikmete palkade tõstmiseks, õpetajad ja päästjad peavad kahjuks veel ootama. Räige ülekohus. Mina Tõnis Kõivu asemel tunneksin piinlikkust. Ainuüksi Türi valla palgal on li-gemale sada inimest, kes saavad miinimumpalka või natuke üle selle.

Lõppkokkuvõttes on Türi valla maine saanud teenimatult kahjustada. Poliitika on jaganud inimesed kahte leeri – omadeks ja võõrasteks. Siin on mõtlemisainet kõigile.

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Reformierakonna päästeplaanist Türi arengu leppeni

Kuidas siis edasi?

Mõtlemisainet meile kõigile

pIpI-LIIS SIEMANNvallavanemakandidaat

JAAN ARVoLARE Türi piirkonna juhtvallavolikogu aseesimees

AIVo pRÜSSELTüri vallavanemblogi: http://aivopryssel.blogspot.com Ajaveeb: aivo.tyrivald.ee

Türi Rahvaleht on Türi rahva leht2010. aasta kevadel võttis Türi Rahvalehe väljaandmise kohus-tuse seni tegutsenud osaühingult üle Türi Arengu Sihtasutus. Ar-vult tagasihoidliku lugejaskonna-ga nädalalehest sai kuu viimasel reedel valla igasse postkasti saa-buv täisvärviline 12–16-lehe-küljeline ajaleht. Rõõmsa Türi-pärase väljanägemise kujundas ajalehepaberil ilmuvale väljaan-dele Anneli Kenk, häid soovitu-si andis Türi Rahvalehe asutaja Olev Kenk. Ajal, mil päevauudi-sed elavad internetis, raadios ja televisioonis ning raha ja ka tee-masid nii sisult kui vormilt kor-raliku nädalalehe tootmiseks ei ole ilmselt ühelgi Türi-suurusel kogukonnal piisavalt, olid need laialdase leviga sisuka lehe toot-miseks rasked, aga õiged otsused.

Täna on lehe tiraaž 4800 eksemplari, internetis on lehe lugejaid mõnel kuul rohkem kui tuhat. Türi Rahvalehe vee-biväljaande www.tyrirahvaleht.ee edule on kaasa aidanud lehe täies mahus avaldamine ISSUU üleilmselt populaarses ja luge-mistehniliselt nauditavas perioo-dikakeskkonnas. Türi valla päe-vauudised on lehel www.tyri.ee.

Türi Rahvaleht on positiivse hoiakuga kogukondlik ajakirjan-dusväljaanne, millest neli lehe-külge on vallavalitsuse ametli-kud infoküljed. Muidugi võiks leht olla paksem ja ilmuda näi-teks kaks korda kuus, aga prae-gustes majandusoludes ei ole see kahjuks mõeldav. Nii sisulise kui ka fotomaterjali osas tegi leht hüppelise arengu eelmisel suvel Äripäeva-kogemusega türilase Teet Reieri tegevtoimetajaks töö-le asumisel, täna tegeleme lehe trükikvaliteedi parandamisega.

Türi Rahvaleht ei tooda kõ-mu-uudiseid, intriige ega skan-daalikesi, need žanrid on ka-sumijahil tegutseva erameedia pärusmaa. Poliitikute tarvis sai loodud spetsiaalne arvamuskülg, kus sõna saavad võrdselt kõik kohalikud poliitjõud. On selge, et mitte kõigile ei meeldi selli-selt raamistatud poliitvõrdsus. Türi Rahvalehe toimetuse era-pooletus on hea ajakirjanduse tegemisel põhimõtteline lähte-koht. Järva Teataja on seevastu lahkesti avaldanud Rahvalehe ja selle tegijate aadressil valimatut sõimu, serveerides seda lugejate „arvamuslugude” pähe. Eredaim näide selles žanris oli Türi valla turvalisuskomisjoni liikme kirju-tis, mis ilmus siis, kui Rahvaleht keeldus avaldamast järjekordset reklaamartiklit tema eraäri eden-damiseks. Lehe toimetus on jää-nud endale kindlaks ja teinud ausat, Türile väärilist lehte.

Arvan, et Türi Rahvaleht on parimaid kogukonnalehti, mida praegustes oludes võimalik too-ta. Olen tänulik usalduse ja või-maluse eest teha just sellist lehte, millest aastate eest Türi Rahva-lehe tellijana unistasin.

AURIS RäTSEpTüri Arengu SA juhatuse liige

Ajaveeb: auris.tyrivald.ee

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 3

haridus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Eelmisel nädalal kuulutas Türi Vallavalitsus välja konkursi „Kaunis koduvald“ raames toimunud jõulukaunistuste konkursi võitjad.Türi valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi sõnul hinnati jõulukaunistusi kahes kategoorias: eramud ja aiamajad ning äri- ja ühiskondlikud hooned.„Esimeses kategoorias tunnistati võrdsete punktisummade alusel võitjateks Kaja Rannu ja Peeter Vaheoja eramud

Kabalas ning Liina Lehise eramu Türil,“ selgitas Marrandi. „Äri- ja ühiskondlike hoonete kategoorias tunnistati võrdsete punktisummade alusel võitjateks Kesklinna Lasteaed Türil ja Oisu Rahvamaja,“ lisas ta.Marrandi sõnul makstakse jõulukaunistuste konkursi igale võitjale Türi valla tänavusest eelarvest preemiana kolmkümmend viis eurot.

Teet Reier

Alates 2009. aastast on too-nase Türi majandusgüm-naasiumi vilistlane toeta-nud rahalise preemiaga igal aastal ühte edukat õpilast. Hoolimata koolireformist otsustas ta oma panust jät-kata ning sellel õppeaastal pälvisid preemia Kristiina Roosileht ja Chris Lee.

MAILI RooSMETüri Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja

2009. aasta detsembri kes-kel helistas Türi Majandus-gümnaasiumisse vilistlane, kel oli terve koolipere jaoks väga meeldiv üllatus varuks. Tal oli elus hästi läinud ja nüüd tundis ta, et on tema kord midagi ta-gasi anda ja kellelegi head teha.

Nii otsustas ta välja panna iga-aastase vilistlaspreemia, mis antakse välja enne jõu-le. Selle preemia pidi saama õppetööga hästi toimetulev, koolielus aktiivne ja hakkaja õpilane. Helistaja ainus tingi-mus preemia andmisel oli see, et tema nime ei avalikustata.

Majandusgümnaasiumis anti vilistlaspreemiat kahel aastal: 2009. aastal Kristi Tobbile ja 2010. aastal Laura Tatrikule. Siis sai majandus-gümnaasiumi aeg otsa.

Seda suurem oli rõõm, kui

preemia väljaandja uue koo-liga ühendust võttis ja teatas: tema kooli küll enam ei ole, aga ta on siiski Türi kooli vi-listlane ja tahab preemia väl-jaandmist jätkata.

2011 oli meie jaoks erili-ne, uutest gümnasistidest pidi kujunema üksmeelne koolipe-re. Seepärast võtsime tänavuse preemia väljaandmisel arvesse eelkõige noorte panust uue kooli loomisel. Vaagides paljude kandidaatide vahel, otsustati tunnustada kaht eriti silma-paistnud abiturienti, kes taha-vad ja suudavad algatada ning julgevad ka vastutust võtta.

Kristiina Roosileht on sära-silme ja sõnakas neiu, kes lööb aktiivselt kaasa õpilasesinduse töös, on olnud mitmete ettevõt-miste korraldajaks koolis, esin-danud kooli maakondlikel üri-tustel ning laulab noortekooris.

Chris Lee on avatud ja sõbralik noormees, kes räägib aktiivselt koolielus kaasa, aitab korraldada kooliüritusi, on edu-kalt esindanud meie kooli spor-divõistlustel, laulab nii noorte- kui kammerkooris ning tantsib kooli rahvatantsurühmas.

Meie murederohkes argi-päevas sünnib siiski veel väike-si imesid, mis elule rõõmsama näo annavad. Mis võiks veel toredam olla kui ühe inimese soov kellelegi head teha.

Vilistlane toetab edukaid õppureid preemiaga

Kommentaar

KRISTIINA RooSILEHT ja CHRIS LEE Meil oli ainulaadne võimalus juba kevadel kaasa lüüa uue koo-li loomisel, kus said kirja kõik ideed ja unistused seoses Türi Ühisgümnaasiumiga.

Paljud nendest mõtetest on teoks saanud, kuid nii mõned-ki vajavad veel täitmist. Just see, et me oleme saanud algusest peale kooli kujundada selliseks, nagu meile ja meie koolikaas-lastele meeldib, on muutnud uue kooli veelgi südameläheda-semaks. See omakorda motiveerib veel ja veel pingutama, et kool järjest paremaks muutuks.

Tore, et meie kooli õpilased on omavahel kohanenud ja on tänaseks ühtsete eesmärkide nimel väljas. Preemia on väga tore tunnustus, aga kõige tähtsam on meie õpilaste kaasalöö-mine hea kooli loomisel.

Kristiina Roosileht Chris Lee

Koolilastele jagati helkureidTüri valla turvalisuse komisjo-ni liikme Arvo Saadi sõnul tuli pärast talvist koolivaheaega info Türi Põhikoolist, et neil on ühte-del ja samadel koolilastel puudu helkurid, kokku kahe maja peale nii kahel-kolmekümnel.

“Turvalisuse komisjon mu-retses puuduolevad helkurid ning volitas mind neid koolile üle andma. Kool omakorda määras mõlemast majast õpetajad, kes hommikuti kooli juures õpilaste helkurite olemasolu kontrollisid ning jagasid need lastele, kellel helkur puudus,” lausus Saad.

Türi Põhikooli õpilastele hel-kurijagamise kampaaniat toetas Salva Kindlustus.

Detsembris jagasid turvalisu-se komisjoni liikmeid helkureid kolmes valla maakoolis: Laupal, Retlas ja Kabalas. Tookord said helkuri viiskümmend koolilast.

Kõige odavam elukindlustusMaanteeamet alustas eelmisel sügisel koostöös politseiga kam-paaniaga “Sinu helkur võib pääs-ta elu!”, mille eesmärk on ini-mestele südamele panna helkuri kasutamise vajalikkus ning selle-ga ennetada pimedas jalakäijate ja jalgratturitega juhtuvaid liik-lusõnnetusi.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab auto-juht ilma helkurita jalakäijat lä-hitulede valgusvihus alles 30–40 m kauguselt. Pimedas sõites häi-rivad juhti veel vastusõitvate au-tode tuled, kriimustused ja mus-tus esiklaasil või vihm ja udu.

Türi linnas ja vallas patrullpo-litseinike tehtud tähelepanekute järgi kannab liikluses osalevatest jalakäijatest enamik helkurit või süüdatud valgusallikat. Ka käes-oleva aasta detsembrikuu alguses Türi linna koolide juures teosta-tud kontrollreididel avastas polit-sei mitmeid helkurita jalakäijate rikkumisi.

Päev-päevalt aga olukord järjepideva kontrolli tulemusel silmanähtavalt paranes, sest viimasel kontrollreidil kandsid kõik õpilased helkurit. Kokku teostati koos noorsoopolitseiga Türi koolide vahetus lähedu-ses helkurite kontrolli kaheksal korral. Mitte ühelegi õpilasele ei koostatud helkuri puudumise tõttu väärteoprotokolli, seekord piirduti vaid suulise hoiatusega kirjalikus vormis.

Kui seni kehtinud nõue ko-hustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes, siis 2011. aasta juulist kehtima hakanud liiklusseadus näeb ette pimedal ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohus-tust. Seega tuleb helkurit pime-dal ajal kanda ka asulas ning maksimaalse karistuse rahatrah-vi näol võib politsei määrata hel-kurita jalakäijale kuni 40 eurot.

TARMo KIVITüri konstaablijaoskonna

vanemkomissar

Moekonkursi finaali pääses ka Türi õpilaneÜle-eestilise noorte moekonkur-si MoeP.A.R.K 2012 eelžürii selgitas 16. jaanuaril välja kon-kursi finalistid. 43 saabunud ka-vandist pääses lõppüritusele 24 noore moelooja tööd ning lisaks neile veel kaks kollektsiooni, mis olid MoeP.A.R.K 2011 noore-ma ning vanema vanuserüh-ma võitjad. Eelžürii liikme ning ühe MoeP.A.R.Ki algataja Kari-ta Rikki sõnul oli vanema ning tudengite vanuserühma tase oo-tuspärane, kuid positiivseks ülla-tuseks oli noorem vanuserühm. „Silma jäi just see, et paljudel moeloojatel on väga hea joonis-tamisoskus ning kavandite välja-nägemine ja üldpilt avaldas mul-jet,“ kommenteeris Rikk saabu-nud kavandeid.

Moekonkursi finaali jõudis ka Türi Ühisgümnaasiumi õpila-ne Kätlin Luht, kes oli võidukas eelmise aasta konkursil tagades sellega otsepääsu ka tänavusse finaali. Finalistide töid näeb 17. märtsil kell 18 Paide Kultuuri-keskuses.

Toimetuleku-koolil uus ilmeTüri Toimetulekukooli vana õp-pehoone renoveerimistöödega alustati eelmise aasta oktoobris. Tänaseks on vana ja väsinud il-mega hoonel uus nägu – ehitus-tööd on jõudnud nii kaugele, et maja välisfassaad on saanud uue ja värske ilme.

Ehitustöödega ollakse pla-neeritud ajagraafikus ja täna on ehitajad ametis kõikvõimalike sisetöödega. Projekti tulemusena viiakse kooli õpikeskkond vasta-vusse normatiividega, arvestades sealjuures erivajadustega õpilas-te eripära, luuakse võimalused tugisüsteemide arendamiseks ja teenuse pakkumiseks.

Toimetulekukooli õppehoo-ne renoveerimine saab teoks tänu Euroopa Liidu regionaal-arengufondi toetusele. Projekti toetatakse 511 293 euroga, mil-lele lisandub Türi valla omaosa-lus ligi 30 000 eurot. Projekti raames saab kooli õppehoone ka uue sisutuse.

Ehitustööd peaksid lõppema mais.

TR

4 TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011

uudisedMINWA projekt jõudis lõpuleEelmise aastaga jõudis lõpule kolm aastat väldanud pro-jekt „Keskkonnasõbralik reoveekäitlemine hajaasustu-sega piirkondades“.

REEDA KAALMINWA projektijuht

Tegemist oli Eesti-Soome koostööprojektiga, kus partneriteks Tartu Ülikooli Türi Kolledž, Türi Vesi OÜ, Järvamaa Omavalit-suste Liit ja Aqua Consult Baltic OÜ Eestist ning Turu Ameti-kõrgkool, Turu Ülikool ja keskkonnakompetentsikeskus Valonia Soomest ja projekti piirkonnaks Järvamaa.

Viimase 3 aasta jooksul oleme korraldanud lugematul hulgal üritusi ja tegevusi, näiteks koosolekud partnerite ning sihtrüh-made esindajatega, seminarid ja koolitused õpilastele, operaato-ritele, spetsialistidele, omavalitsuste juhtidele, õppejõudude ja õpilaste vahetused, õppereisid, pakkunud üliõpilastele praktikat, uurimuste teemasid ning juhendamist. Oleme avanud virtuaal-se reovee-alase nõuandekeskuse Vee-veeb, me oleme hajaasutuse elanikele korraldanud avalikke arutelusid, seminare ning loengud, avaldanud artikleid projekti käekäigust ja reoveekäitluse teema-dest hajaasustusalal ning teabevihiku “Reoveekäitlemine haja-asustusalal. Miks ja kuidas”.

Oleme teinud puhastitel mõned töödemonstratsioonid ning tegelenud rohkem kui küll uuringutega, me oleme teostanud väi-kereoveepuhastite uuringu, setteuuringu, membraanbioreaktori pilootkatsed ja puhastite hooldamise uuringu. Koostatud on mit-meid uuringute tulemuste aruandeid ning osa neist on veel tänagi töös. Lisaks loetletule oleme avaldanud operaatorite õpiku “Väi-keste reoveepuhastite (jõudlus kuni 2000 ie) hooldamise juhend” ning korraldanud ülieduka projekti lõpukonverentsi.

Kokku kaasati projekti tegevustega ligi 1800 inimest, 200 et-tevõtet ja asutust ning koostati 24 erinevat publikatsiooni. Me võime uhkusega ütelda, et projekt on olnud tõesti edukas, me ole-me saavutanud kõik seatud eesmärgid ning täitnud oma lubadusi tulemuste osas, teinud isegi rohkem.

Kuigi projektil on olnud ka omad kaotused ja ebaõnnestumi-sed, näiteks Järvamaa Omavalitsuste Liidu partnerina kaotamine, lõpetasid Türi Vesi ja Tartu Ülikool projektiga õnnelikult 2011. aasta lõpus ning Aqua Consult Baltic jätkab koos Soome projekti partneritega neljakuisel pikendusperioodil, mil tehakse viimased kokkuvõtted projekti uuringutest ning lõpetatakse ja avaldatakse uuringute lõpparuanded.

teave

MINWA (Minimization of Wastewater Loads at Spar-sely populated Areas – Keskkonnasõbralik reoveekäit-lemine hajaasustusega piirkondades) on Eesti-Soome ühisprojekt aastateks 2009–2011. projekti peamine eesmärk oli vähendada reovee hulka ja parandada seeläbi üldist veekvaliteeti hajaasustusega aladel.projekti kaasfinantseerib Euroopa Liidu Kesk-Lääne-mere programm INTERREG IVA aastateks 2007–2013.Kõik projekti materjalid on kättesaadavad projekti kodulehelt www.minwa.info

Eesti kultuurkapitali Järvamaa eks-pertgrupp andis 20. jaanuaril Albu rahvamajas kätte üheksa aastapree-miat, samas tunnustati ka maakon-na parimaid sportlasi. Türi valla te-gusad kultuuri- ja spordiinimesed noppisid ürituselt hulgaliselt pree-miaid, rääkimata nominentidest.

Järvamaa Kultuuripärl 2011 austava nimetuse pälvis Türi tree-ner Leonhard Soom. Kultuur-kapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia pälvisid Ülle Pokk mitmekülgse kunstiloome kauaaeg-se juhendamise eest Türi toimetu-lekukoolis, Mati Sadam Türi valla spordielu edendamise ja arendami-se eest, Villi Vantsi võrkpalli eden-damise eest Järvamaal ning Kaarel Aluoja Türi piirkonna ajaloo jääd-vustamise eest. Parima noorsootöö-taja preemia pälvis Türi Noortekes-kuse juht Sulo Särkkinen.

Kultuuripreemiate nominen-tide nimistust võis leida veel mit-meid Türi linna ja vallaga seotud inimesi ning kollektiive, nagu Jaan Pehk, Ülle Kuldkepp, Erika Te-ras, segarühm Kaktus ja ansambel Naized.

Järvamaa 2011. aasta parimaks naissportlaseks pärjati Sigrid Ruul orienteerumisklubist JOKA, pari-maks neiuks tunnistati Grete Ša-deiko kergejõustikuklubist Järvala ja parimaks noormeheks Joosep Lohur samast klubist.

Türi valda tulid ka parima nais- ja meesveterani tiitlid, mille pälvisid Türi ujuja Merle Vantsi ja ESTO klubi orienteeruja Mar-gus Marrandi. Nominentide hulka kuulusid veel vibusportlased Mariel Jäätma ja Evert Ressar, orienteeruja Evely Kaasiku, ujujad Kätlin Pent ja Helari Rahnik, tuletõrjesportla-ne Gerd Valdsalu, maadleja Kristo Kiik ning Paide/Türi/Väätsa SK võrkpallimeeskond.

TR

Albus anti üle kultuuri- ja spordipreemiad

Ülemisele pildile on vasakult vaadates mahtunud koguni neli preemiasaajat meie koduvallast: kergejõustiklased Joosep Lohur (neljakordne Eesti meister kergejõustikus) ja Grete Šadeiko kergejõustikuklubist Järvala (Eesti juunioride sisekergejõustiku meistrivõistluste kuld, pronks- ja kahe hõbemedali võitja), tänavuse Järvamaa kultuuripärli aunimetuse saanud treener Leonhard Soom ning JOKA klubi orienteeruja Sigrid Ruul (Euroopa juunioride orienteerumisjooksu võistkondlik võitja, kahekordne Eesti juunioride meister orienteerumises).

Parima noorsootöötaja tiitliga pärjatud Türi Noortekeskuse juhataja Sulo Särkkinen sai lillekimbule lisaks ka tugeva kallistuse.

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 5

persoon

Kaktus: 35 aastat esinemisteravust

Suuri sõnu polegi vajaVaike Tormila meenutab ühte esinemist, mil tema seisis Kaktuse nimesildiga rühma ees, kui ligi astus tumedat verd noormees. „Kik-tus?,“ küsis tema. „Ei, kaktus,“ vastas Vaike. „Mehhiko?,“ küsiti uuesti. „Ei, tequila,“ vastas Vaike. Seepeale läksid mõlema näod naerule, sest üksteisest oldi aru saadud.

Kuidas okkaline nimi saadiNii mõnigi tuttav on pärinud, kuidas on sattunud kokku eesti rah-vatants ja selline okkaline lõunamaa taim. Juhtus, et 15 aastat ta-gasi mindi pärast tantsuproovi vaatama Vaike õidepuhkenud öö-kuningannat ja loomulikult oli see hea põhjuse pidu korraldada. Sestsaadik sai kõnekäänuks, et kui mõni koosolemine korraldati, siis mindi ikka „kaktuseõit vaatama“. Vaike kaktuse järgi pandigi rühmale nimi.

Ülle Kuldkepp

Türil tegutsev segarahva-tantsurühm Kaktus on kui saja näoga inimene, sest kolmekümne viie tegutse-misaasta jooksul on rüh-mast läbi käinud ja siinsele maakamarale oma tantsu-mustreid joonistanud üle saja tantsija.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kui nüüd keegi küsib, kuhu jääb traditsiooniline persoonilu-gu, siis tänaseks päevakangela-seks ongi Kaktus. Tema näo ja tantsustiili kujundamisel on osa-lenud paljud, kokku on saadud omanäoline tervik. Tervik, mis on meie kodulinna ja valda tut-vustanud alates Eesti NSV aega-del korraldatud taidluskollektii-vide vabariiklikest ülevaatustest kuni tänaste üleeuroopaliste rah-vakunstifestivalideni Europeade.

EpT-l oli plusspunkte vaja

Nädalapäevad tagasi koh-tusin Türi Rahvalehe toimetu-ses Mihkel Piigi, Vaike Tormila, Rain Varuli, Lea ja Holger Alli-kuga ehk siis viiendikuga Kaktu-se tantsijatest ning kõige staaži-kama juhendajaga.

Mihkel on Kaktuses tantsi-nud algusest peale. „Eks see ik-ka toonase EPT juhtide idee oli, andis ju ettevõtte juures tegutsev kollektiiv asutusele ja ülemuste-le tublisti plusspunkte. Nii me 1977. aasta 31. jaanuaril esimest korda kokku saimegi,“ meenu-tab ta.

Aastapäevad hiljem liitus Kaktusega Vaike Tormila. „Täna-vu täitub meil juba kolmeküm-ne viies tegevusaasta. Oleme ümmargusi tähtpäevi ikka jõu-dumööda tähistanud. Seekord teeme seda piduliku etteastega Türi Kultuurimajas 4. veeb-ruaril. Oodatud on kõik meie endised tantsijad, sõbrad ning loomulikult kõik rahvatantsu austajad,“ ütleb Vaike.

Vaike sõnul on nende aasta-tega Kaktuses oma jalgu keeru-tanud üle saja inimese. „Ainuük-si Mihklil on üle kümne partneri olnud. Varem oligi pidevalt see häda, et tema partnerid järge-mööda lapseootele jäid. Kutsu-sime Mihklit vanaisaks juba ammu enne tema pärisvanaisaks saamist,“ muheleb ta.

„Hetkel on tantsijaid küm-me paari vanuses seitseteist ku-ni viiskümmend üheksa aastat. Kokku saame reeglina kaks kor-da nädalas, kui mõni esinemine ootamas, siis sagedamini,“ lisab Vaike.

Kiigekava tõi tuntust

Kui nõukaajal rännati möö-da Eestit, nopiti häid kohti ise-tegevuskonkurssidelt, põigati vahel naabrite juurde Lätti ja Leetu, siis riigikorra vahetudes avanesid uksed ka mujale Eu-roopasse.

Kaktuse liikmete sõnul oli

üks esimesi välisreise Rootsi linnakesse nimega Hjo. „Sellest pidi saama üks Türi sõpruslinna-dest, aga miskipärast ei saanud. Küll käisime külas sealsel folk-loorirühmal ja nemad meil.“

Paar aastat hiljem astuti üles Baltical kiigekavaga. „Tantsu üheks osaks oli kiik, mis laval kokku pandi ja millega sai ka pä-riselt kiikuda. See avaldas muljet Ingrid Rüütlile, kes oli kontser-dikülaliste seas. Veel hiljuti, kui talle kohtudes meenutasin, et meie olemegi need tantsijad, kes esinemise ajal kiige lavale tõid, läksid tal äratundmisrõõmust silmad särama,“ räägib Vaike. „Selle kiigega sai tantsupeo ajal Vabaduse platsil lapsi kiigutatud, soovijatest puudust ei tulnud.“

Sama aasta Viru särul loodi sõprussidemed Soome Järven-pää esinejatega. „Nendega oli meil kena läbisaamine, käisime mitmeid kordi seal ja nemad siin, alles siis, kui sealne juhen-daja elukohta vahetas, jäi ka suhtlemine vähemaks. Vahel ongi nii, et suhted kollektiivide vahel püsivad tugevad just tänu juhtfiguuridele, nende vahetu-des võivad aga sootuks hääbu-da.“

Lea ja Holger, kes on part-nerid nii tantsus kui ka iga-päevaelus, tunnistavad, et just koostegemise rõõm ja ühtekuu-luvustunne on põhiline jõud, mis rühma liidab. „Meil on rüh-mas oma bussijuht, kelle bussiga me lähematel esinemistel käime. Kaugemad sõidud võetakse ette suure bussi ja reeglina mitme kollektiiviga koos. Just selline koos kuhugi sõitmine on tore ja pole välistatud, et bussis lisaks laulule ka tants lahti lüüakse, sest tantsida saab tõesti kõikjal,“ arvavad nad.

Nii meenutatakse näiteks pikki bussisõite Torinosse ja Sar-diiniasse. „Ühel esimestest sõi-tudest avastasime, et meil polegi raha öömajade tarbeks. Ööbisi-me siis parkimisplatsidel ja sööki keedeti ühiskatlas ning keegi ei virisenud,“ räägib Vaike.

Viimastel aastatel on saari avastatud

Ühelt reisilt on Kaktuse liik-metel meenutada natuke valus, samas aga ka naljakas seik. Ni-melt soovis bussijuht, kes oma bussis Kaktust sõidutas, teha pil-ti päriskaktuste juures. Et pare-ma pildi saaks, ronis ta okkalis-tele taimedele ohtlikult lähedale ning lõpuks maanduski nägu- ja külgepidi kaktusepuhmasse. Pä-rast tuli kaasas olnud meditsii-niteadmistega naisterahval tema eest mitu päeva hoolitseda. See-eest oli ta rühmale elav maskott.

Kaktuslaste sõnul on Euroo-pa-reisid hetkel tagaplaanile jää-nud. „Kulud, mis oma rahakotist tuleb kanda, pole väikesed ja kui rühmas tantsib kaks inimest ühest leibkonnast, on reisimine majanduslikult küllalt keeruline. Õnneks on vald aidanud meil ta-

suda rahvariiete soetamise ja parandamise kulude omaosalust.“

Nii ongi viimastel aastatel külastatud meie oma mere-taguseid maid Ruhnut ja Kih-nut, tänavu on plaanis Hiiu-maale ring peale teha.

Tantsi-jate sõnul on pari-mad rei-sid olnud n e e d , mis teh-tud koos mõne folk-loorirühmaga. „Tants ja pilli-mäng käivad ikka koos ning teevad tuju heaks nii vaa-tajal-kuulajal kui ka osalejal endal,“ arva-vad nad.

Kui nüüd võtta pidupäevahõnguline jutt kokku tantsija-te endi sõnadega, siis on Kaktus üks äärmiselt tore ja üh-te hoidev punt, kes ei kavatse tantsimist niipea lõ-p e t a d a . L o o d e t a -vasti rõõmus-tavad nende tantsud vaatajaid ka paljudel järgne-vatel aastatel. Nii palju võin ma siiski öelda, et juba 4. veebruari sünnipäevapeol on tantsijatel vaatajatele ülla-tus varuks, tuleb vaid minna seda oma silmaga kultuuri-majja kaema.

rahvatantsurühm „KaKtus“

31. jaanuar 1977 – esimene tantsuproov1993 – käis meil külas Rootsi Hjo folkloorirühm1994 – käisime ise Hjos külas1995 – tegime kiigekavaga ilma Baltical1995 – Viru Säru, saime tuttavaks Sirjamatiga Järven-päält. Kahel korral käisime neil külas ja kaks korda käisid nemad siin1996 – Europeade Torinos (Itaalia)1997 – Europeade Šveitsis 2002 – Europeade Antverpenis ja Marche de Femme folk-loorifestival (Belgia)2003 – Europeade Sardiinias (Itaalia)2004 – Europeade Riias (Läti)2005 – Europeade Quimperis (prantsusmaa)2007 – Ungari küladevaheline rändfestival Szegedis2009 – Europeade Klaipedas (Leedu)2010 – saarte folkloorifestival Ruhnus2011 – Europeade Tartus, osalesime Eesti päeval Kihnu Tansu päe Teatetants2012 – Järvamaa kultuuripreemia 2011. aasta parima kol-lektiivi nominent

number

Umbes nii palju tantsijaid on Kaktuses 35 aasta jooksul jalga keerutanud.125

6 TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011

külaelu

Kunagi on siinset küla ka Suur-Villevereks nimetatud. Täna saab suureks pidada peamiselt vaid maa-ala, millel küla paikneb, see on kui viimane eelpost, enne kui tee, mis siit Tõrvaaugu suunas liigub, jätab maha Villevere põllud ja lõplikult metsade vahele poeb.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Laupäeva ennelõuna on jaanuarikuiselt tuisune, ka Tü-ri-Arkma tee pole veel sahka näinud ning põlluvahelistel teeosadel on kenad tuisuvallid. Pärast Kabalat on üks algaja autojuht ühel sellisel lõigul oma autole vaba voli andnud, mis-peale too on tee asemel põllule põiganud, õnneks turvaliselt, sest siin puuduvad põhjatud eurokraavid.

Tee Ollepale ja sealt edasi on aga juba läikivalt libe. „See on meie küla inimeste jaoks väga hea tee, see mis eelmisel talvel toimus, vat see oli hull, siis jäime lausa lumevangi, min-gi kiilasjää ja tuisuvaalud meid aga ei heiduta,“ muheleb Ville-vere külavanem Diana Sild.

Kohtun temaga Villevere vana koolimaja juures. Koolilas-tel pole sellesse majja enam ju-ba tosinjagu aastaid asja. Hetkel

on alumine korrus sotsiaalmaja käsutuses, ülemisel korrusel on kunagises koolidirektori korte-ris ennast sisse seadnud kohalik külaselts.

Seltsi köögis on mõnusalt soe, lõhnab kohvi ja pirukate järele. Lisaks köögile on selt-sil kasutada veel kaks ruumi, väiksemas neis eelmisel aastal toetusraha eest soetatud kan-gasteljed, teises parasjagu ruu-mi istumiseks, tehtud tööde väljapanekuks ja miks mitte ka väikest pidu korraldada.

Kui Diana Sild, Helgi Kess, Helgi Vätsing, Ljubov Jõgila, Laidi Piht ja Monica Riga on koos loo autoriga laua ümber istet võtnud, saab hakata tee-kohvi-võileibade-pirukate kaas-abil külaelust rääkima.

Ei hakka kõikide mõtteid ja ütlusi siinkohal eraldi välja too-ma, sest neid oli üksjagu palju, püüan esile tõsta vaid olulise-ma, mis külaelu ja inimesi puu-dutab.

„Kooli ja poodi külas enam pole. Koolilapsi, keda külas on kümmekond, käivad enamasti Võhma Gümnaasiumis ning nende sõidukulusid koduvald alates sellest õppeaastast enam ei hüvita. Kui käid võõra oma-valitsuse koolis, pühi suu toe-tusest puhtaks, mis sellest, et võõras kool kodule kordades lähemal. Koos Viivika Lepaga

Ollepalt käidi Võhma linnapea jutul ja selle tulemusena saavad ka sõidukulud piletite alusel hü-vitatud.“

„Lastele saaks korraldada üritusi ka külatoas, eelmisel aastal peetigi üheskoos seal jõulupidu, aga üheks takistu-seks on vee ja WC puudumine. Külatoa kõrval on küll olemas kunagise kooli tualettruumid, aga kuna seal kippus vesi talvel külmuma, lõigati torud lihtsalt läbi. Seda, et meil oleks vesi ja vets, pole ju palju tahetud.“

Omalt poolt lisan siinjuures, et külatoa ruumid on sellised nagu nad on, inimesed tunne-vad heameelt sellest, et neil on koht, kus käia, euroremonti nad ei igatse. Selleks, et tuba soe oleks, võetakse ka puud kodunt kaasa.

„Järva Tarbijate Ühistule kuulunud pood sulges uksed ju-ba aastaid tagasi. Hoonet proo-viti müüa, hind oli aga kõrge ning nüüd ta laguneb. Aknad on lõhutud, varsti tassitakse kividki minema. Kord nädalas käib kauplusauto ja kalamüüja. Vaatamata sellele, et vald kaup-lusauto liikumist toetab, on hinnad seal endiselt krõbedad, aga vahel, kui vaja, tuleb sealtki osta. Enamasti tehakse ostud siiski Võhmas.“

„Ühistegemistega tuleb kaasa ikkagi kindel osa külarah-

vast, vägisi kedagi kodust välja ei meelita. Aga ka väljaspool külatuba saavad aktiivsemad tihti kokku, meil käib töö sekt-sioonides – nooremad kogune-vad kaarte mängima, vanemad käivad pannkooke küpsetamas. Kuigi tegijal PRIA käest raha saamata, on uued kangastel-jed üleval ja esimene kootud vaipki põrandal. Kootud sal-lid, kindad, saunanuustikud ja värviliste piltidega kaunistatud küünlad on meil siin kõigile nä-ha. Aastaid kasutati usinalt ka Olustvere ujula teenuseid, tä-naseks on see asutus aga uksed sulgenud.“

Ühest omanäolisest tootest, mis naistel külatoas valmib, rää-gin ma pärastpoole eraldi loo. Nüüd aga jätan usinad naised telgedele lõimesid seadma ja lä-hen külla perekond Lõhmusele keda teab hästi nii kohalik kui ka veidi kaugema nurga inime-ne. Viimati võõrustas Lõhmuse pere näiteks Kabala eakaid.

Sellel külaskäigul on ka üks teine tagamõte, nimelt on pere-ema Eha üks vähestest, kes oma elu just Villeveres mööda saat-nud, ja teab külaelust rääkides kaugemale kui kolhoosiaeg.

„Eks see küla ole ikka üpris tühjaks jäänud. Inimestel koha peal tööd ei ole, tuleb seda mu-jalt otsida. Meil on viis last ja varsti kuuskümmend koos ela-

Villevere: vaikne küla enne suuri metsi

Kabala Rahvamajal uus juhtAlates 13. jaanuarist on Kabala Rahvamajal uus juht. Senine juhataja Katre Saar lahkus kultuuritööle Kõo valda ning Ka-bala kultuuriasju hakkab korraldama Jane Nirgi.

Kuidas sattusid Kabalasse kultuuritööd tegem?Olen sündinud ja kasvanud Kabalas. Lõpetasin Kabala Põhikooli

2000. aastal ning osalesin aktiivselt Kabala kultuurielus. Juba pärast 9. klassi lõpetamist olin üsna kindel, et tahan saada kultuuritöötajaks või huvijuhiks. Ilmselt kogemus huviringidest ja ürituste korraldami-sest andis tõuke minna pärast Türi Gümnaasiumi Viljandi Kultuuri-kolledžisse.

Olen lõpetanud huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala ning kõrval-erialana õppisin kultuurikorraldust. Pärast VKA lõpetamist asusin kohe tööle Kõo valla kultuuritöötajaks ning eelmisel aastal otsusta-sin liikuda tagasi koduvalda – asusin tööle Türi Põhikooli huvijuhina ning alustasin õpinguid Tallinna Ülikoolis.

Jaanuari alguses selgus, et on võimalus lausa kodukülla tagasi tulla. Mind on uskumatult soojalt vastu võetud, inimesed on oma toetust ja abi pakkunud. Mul on heameel, et on inimesi, kelle eest-vedamisel tegutseb väga aktiivselt Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, kellega koostöös toimuvad mitmed traditsioonilised Kabala üritused. Peale rahvamaja on minu töö seotud ka Kabala Põhikooli ürituste korraldamisega. Kahel päeval nädalas asungi rohkem koolimajas.

Rahvamajja aga oli hea tulla, maja oli tuttav ning Katre tehtud tööd on au jätkata.

Mis hetkel rahvamajas toimub?Hetkel tegutsevad huviringid on aktiivsed ja raske on midagi uut

pakkuda. Naisrahvatantsurühm ja seeniorite naisrühm tantsivad vä-ga innukalt ning samamoodi jätkatakse line-tantsu ja ansambliga.

Võimaluse ja huvi korral hakkab koos käima ka täiskasvanute näitering. Kindlate inimeste peale mõeldes on isegi näitemäng val-mis, vaja ainult nad nõusse rääkida. Hea on näha, et Kabalas tegutseb aktiivselt eakate klubi – vahva, et neid nii palju koos käib. Nende tahe peaks ka noori innustama.

Millised on tulevikuplaanid?Räägitakse, et Kabalas on lapsi ja noori vähe, mulle nii ei tun-

du, sest lapsed on küllalt aktiivsed ning seetõttu tundub neid täpselt parasjagu olevat. Siiski tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas saaks erinevaid vanuseid rahvamaja tegevustesse rohkem kaasata. Tahaks käima saada beebiklubi põhimõttel mudilasringi kodustele emmedele ja lastele. Oleks tore näha rohkem noori rahvamaja tegevustes kaasa löömas.

Praegu oleme noortega alustanud seltskonnatantsude õppimist ning plaanis on ka näitering. Maha on peetud koosolek, kus panime paika terve aasta sündmuste kalendri ning sellel koosolekul tundus küll, et terve küla noored olid kokku tulnud. Esimene noorteõhtu on 17. veebruaril sõbrapäeva tähistamiseks, kuhu oleme külla kutsunud Vinni valla noored.

Muidugi olen uhke selle üle, et esimest korda on võimalus kaasa lüüa Kabala laulupeo korraldamises. Mõned mõtted on ka teiste su-viste ürituste korraldamiseks laululaval.

Mida sooviksid Kabala inimestele?Soovin kõigile rõõmsat meelt ja tahtmist kaasa lüüa. Kui inimes-

tel on häid mõtteid, siis jagage neid teistega. Alati ootan ettepanekuid paremaks toimimiseks, kuid soovin ka, et oleks kaasategijaid. Loo-dan, et koostöö küla ning valla asutuste ja inimestega sujuks.

Jälgi meie tegemisi Facebookis (Kabala Rahvamaja) ja sündmuste kalendri leiab kodulehelt www.tyri.ee/kabalarahvamaja.

TR

Kabala Rahvamaja uus juhataja Jane Nirgi loodab, et kohalik rahvas tema särtsakte ettevõtmistega kaasa tuleb. Silvi Lukjanov

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 7

tud aastat. Üks poeg elab Root-sis, teine Türil, kolmas siinsamas metsatalus. Tütar elab meiega koos,“ räägib Eha.

„Osades ümberkaudsetes majades käiakse vaid suvitamas, ühe maja ostis üks noor pere, siis aga selgus, et maja vammi täis ja parem oleks lammutada kui remontida. Osa hooneid on tüh-jad, inimeste rahaahnus pole lu-banud odavalt müüa, nüüd üks kaunis ja suur maja keset küla juba kokku kukkunud,“ lisab ta.

Ei Eha ega Arvedi lapsepõlv ja noorus pole kerged olnud. „Sellest on vähe räägitud aga esi-mesel sõjasuvel, siis kui venela-sed olid läinud ja sakslased sees, hukkasid kohalikud omakaitse mehed kümmekond inimest. Nende seas oli ka minu isa, ema sai haavata ja tal õnnestus põ-genema pääseda. Sakslased küll uurisid asja, aga vangi ei pandud selle eest kedagi, isa haud jäigi metsaserva puude alla,“ meenu-tab Eha.

Arved on pärit Saaremaalt. „1944. aasta sügisel viidi meid kogu perega Sõrve säärest sõ-ja jalust ära Saksamaale. Pikk oli tee sealt Eestisse tagasi. Üks poiss, kes meiega koos oli, saade-ti pärast omakorda veel Siberis-se, ilma et tal mingit süüd oleks olnud.“ räägib ta.

Ka tänasest poliitikast ei saa Eha sotti. „No miks nad peavad

kogu aeg kaklema ja üksteist mustama, kas kuidagi teistmoo-di ei saa? Ja mitte ainult Riigiko-gus, vaid ka kohapeal. Siit vaa-dates tundub, et kogu elu käibki vaid Tallinnas, see, kas kauge-malt nurga külades on inimestel tööd ja teenistust, pole enam kellegi asi,“ arvab ta.

Täna peavad nii Eha kui ka Arved pensionipõlve. Kõik alu-mise korruse toad on täis Arvedi maalitud pilte. Siit võib leida nii Titanicu kui ka parvlaeva Esto-nia mälestusmärgi Hiiumaalt Tahkuna poolsaarelt. Kunstiha-ridust Arvedil pole, see-eest taht-mine maalida. „Ta on väga tubli mees, enamik töid siin majas on ta ise teinud, tal on kuldsed käed,“ kiidab Eha.

Nagu Arvedi pilte, on terve maja täis erinevaid toataimi ja potililli. „See on tütar Liivi ho-bi, kus aga käib, toob jälle mingi uue oksa või taimepoja kaasa na-gu botaanikaaed varsti,“ naerab Eha. Lisaks Arvedi maalidele on seintel hulk ristpistes näputööd, need siis Liivi kätetöö.

Kuigi Villeverest lahkudes on külavahel sama vaikne kui saa-budes, vaid koolimaja ümbruses tiirutanud pruunikarvaline peni on usaldanud mind teeotsale saatma tulla, on tunne ikkagi hea. Seni kuni leidub eestveda-jaid noori ja tegusaid vanu, ei saa ükski küla tühjaks jääda.

number

Ja rohkemgi puu- ja põõsaliiki kasvab Villevere külas asuvas Rõugu park-dendraariumis.200

Kasututest munarestidest saab kauni tulehakatuseÜks huvitav toode, mis Villevere külaseltsi naistel valmib, on kena, lilleõit meenutava kujuga tulehakatuspala. Selle tegemiseks kasuta-takse ära vanad papist munarestid, mille iga lohuke täidetakse para-fiiniga. Tulemus on nii kena, et tegijate sõnu uskudes on nii mõnigi pidanud neid suupisteks või siis arvanud, et sellist ilu ei saa küll ahju või pliidi alla panna. Tegelikult aitavad need kenad asjad tõesti pliidi-puudel paremini süttida.

1905 aasta mõisapõletajad jätsid kasukad Villevere poodiStreikijad ehk siis mõisapõletajad asusid pärast Tõrvaaugu metsüle-ma maja põletamist teele Villevere ja Kabala suunas. Nad liikusid pik-kamisi, mõned regedel, teised ratsa, punaseid lippe lehvitades, oma punases mundris juhi järele, kes nende ees ratsutas, kiiker käes. See juht olnud ilus, intelligentse näoga Ilves, Piiumetsast pärit. Tal olnud Laupa paruni Taube munder seljas ja Lokuta hobune.

Villevere külas käisid streikijad Hendriksoni ja Kännu poodides paberosse ostmas, tegid seal kihutustööd ja kutsusid iga meest endiga ühinema. Kännu poodi olid nad maha jätnud mõisnike kasukaid, mis nad mõisate rüüstamisel olid saagiks saanud. Kartes vastutust, põle-tas Känd pärast lahingut ja streikijate lüüasaamist need kasukad ära.

(Jaan Kuldkepi mälestused 1905. aasta sündmustest)

villevere Küla

Villevere külas elas seisuga 01.01.2012 102 inimest.Villevere koolimaja ehitati aastal 1935, aastal 2000 lõpe-tas kool selles majas tegevuse. Koolimaja ehitati Võhmas asunud eksporttapamaja ja kohalike elanike toel. Maatü-ki koolimaja ehituse tarvis andis kohalik talupidaja.Mõned kilomeetrid Villevere keskusest Tõrvaaaugu poo-le asub Rõugu park-dendraarium, kus endise Rõugu talu ümber kasvav liigirikas, ligi 200 erineva puu- ja põõsalii-giga puistu, neist haruldasemad on iiri ja hiina kadakas, kalifornia poolküpress, mongoolia kukerpuu jne. Siin on palju maalähedasi kiviseadmisi, hulgaliselt kivi-skulptuure, paesse raiutud tiike ja mitu kaunist pargiaasa. pargi rajamist alustati 1885. aastal, mil talu peremeheks sai Jaan Rõuk. Tema tööd jätkasid hiljem poeg Jaan ja po-japoeg August. praegu tegutseb talus MTÜ Rõugu park.

Villevere: vaikne küla enne suuri metsi

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 20118

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

TooMAS MARRANDIvallavolikogu esimeesAjaveeb: toomas.tyrivald.ee

ÜLLAR VAHTRAMäEabivallavanem

Kuigi 2009. aastal neljaks aas-taks sõlmitud koostöölepingut oli võimalus täita kaks aastat, sai paljug ära tehtud. Tunnustusena leppele võtame sedagi, et loodud uus arengulepe on eelmist koha-ti lausa korranud. Järgnevalt üle-vaade, kuidas koostöölepingut täitsime.

Juhtimise korrigeerimiseks koondasime kuus ametiasutuse töötajat, täitmata jäi eelarve- ja arendusosakonna juhataja koht, kuna neid ülesandeid pidi täitma abivallavanem Üllar Vahtramäe. Teise abivallavanema asus tööle Vahur Salom, kelle kureerida jäi haridus, kultuur ja sotsiaaltöö. Abivallavanemate töölevõtmine tulenes Reformierakonna nõu-dest. Lähtusime vajadusest viia lõpuni kõik pooleli olevad aren-dusprojektid: Türi Kultuurimaja, noortekeskuse, toimetulekukooli nädalakodu ehitused ning Laupa mõisa rekonstrueerimine. Seda ka tegime. Samuti alustasime uusi: lastepark (lõpetatud), Tü-ri linna veeprojekt, esitatud on taotlus rekonstrueerida tänava-valgustust Türi linnas.

Arvestasime kõikide valla piirkondade ühtse arengu va-jadustega: toetused küladele ja kodanikualgatuse ettevõtmis-

tele, Türi linna 85. aastapäeva tähistamine, omavalitsuse taas-tamise 20. aastapäeva kohtumi-sed Türil, Kabalas ja Oisus, tun-nustasime kauneid koduaedasid, sportlasi ning projektide kirjuta-jaid ja suurürituste korraldajaid, korraldasime jõulukaunistuste ja ettevõtluse konkursse ning alus-tasime kesklinna kalmistu kor-rastamisega. Samuti on korral-datud õpilastransport, tagatud sotsiaaltransport ning säilitatud tasuta autobussiliin linnas ja lä-hiümbruses.

Ettevõtluspäevade raames korraldasime valla ettevõtjatele kohtumisi Eesti Raudtee, Üle-miste Tehnokeskuse ja Tallinna Lennuvälja juhtidega. Võima-lustest lähtudes toimus Lokuta ettevõtlusala arendus. Tegel-dud on ka Türi valla süsteemse turundustegevusega, osaletud üleriigilises kultuuripealinnade võrgustikus, teemapealinnade tegevuses ning jätkuvalt Euroo-pa väikelinnade ühenduse tege-vustes jne. Pidevalt on uuenda-tud trükiseid, valminud valda tutvustavad filmid.

Majandusvaldkonnas oli põhitähelepanu Türi linna vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel, need tööd

lõpevad tänavu juunis. Seejärel jätkub tegevus Säreveres, Taik-ses, Kabalas ja Oisus. Osaletak-se Türi linna läbivate riigiteede korrastamise projekti koostami-sega, selle teostus algab tänavu. Käiku on antud kergliiklusteid Oisu-Väljaotsa ja Taikse-Mäe-küla lõikudel ja antud vajalikud ruumid Säästva Renoveerimise Keskusele tegevuse laiendami-seks Türile.

Eesmärgiga säilitada güm-naasiumiharidus Türil viidi lõpule haridusvaldkonna üm-berkorraldamine. Alustatud on eeltöid, et tänavu teha muu-datused Kabalas. Täiskasvanu-tel on pooleli jäänud kooliteed võimalik jätkata Türi Ühisgüm-naasiumis. Kõikidele valla lastele on tagatud koht kodulähedases lasteaias. Mõeldud on ka eriva-jadustega õpilastele, kellele täna-vu valmib õppehoone uuendus. Alustatud on õpilaskodu ehita-mist Retla Kooli juurde ja Türi valda on rajatud perekodu va-nemliku hooleta jäänud lastele.

Vastavalt eelarve võimalus-tele on jätkatud raamatukogude ning avalike internetipunktide rahastamist ja volikogu otsus-tena on tagatud ujula teenuse jätkumine. Lõppenud on uue spordihoone kontseptsiooni, vajaduste väljatöötamine. Et-tepanek on alustada ehitamist järkude kaupa, arvestades Türi Põhikooli vajadusi.

Jätkunud on traditsiooni-lised ettevõtmised, millele on lisandunud Türi Õunafestival

ja mitmed Türi Kultuurimajas toimuvad üleriigilised üritused.

Jätkanud oleme sünni- ja ranitsatoetuste maksmist ning uuendamisel on kogu sotsiaal-toetuste maksmise kord. Samuti on valminud ratastooliga sisse-pääsud Oisu perearstikeskusele ja rahvamajale. Jätkuvalt oleme toetanud perearstide ja Türi Tervisekeskuse tegevust, valmi-sid uued ruumid Oisu perearsti-le ning võeti rahaline kohustus osaleda Järvamaa Haigla uue hooldushaigla ehituse rahasta-misel.

Suurima omavalitsusena osaleb Türi vald endiselt omava-litsusliidu ja maakonna omava-litsuste ühisasutuste tegevuses.

Koostöölepet analüüsides on kahe aasta ja mõne kuu jooksul tehtud päris palju. On pandud süüks, et oleme valda pankroti äärele juhtinud, kuid seda saab väita ainult väga pahatahtlik ja asjatundmatu inimene. Tänavu investeerib vald oma eelaravest ligi 1,4 miljonit eurot, millest üle 400 000 euro kaetakse jooks-va aasta tuludest. See näitab, et vald on pankrotist ikka väga kaugel.

Samuti on vallavalitsus aja-nud väga konservatiivset ja kok-kuhoidlikku poliitikat, et aina tõusvate püsikuludega hakkama saada.

Soovin vallarahvale kainet mõistust toimuvast arusaami-seks ja järelduste tegemiseks. Uued valimised on tulemas juba vähem kui kahe aasta pärast.

Eelmises Türi Rahvalehes kir-jutasin vallaeelarve koostamise protsessist. Käesolevas numb-ris on põhjust rääkida eelarve numbritest.

Valla eelarve üheks peami-seks tuluallikaks on füüsilise isi-ku tulumaksu laekumine ja selle vallale laekuvat osa prognoosime käesoleval aastal 5% suuremana kui eelmisel aastal ehk tulumak-su peaks 2012. aastal laekuma 4 740 553 eurot.

Rõõmustamise põhjust vä-hendab Rahandusministeeriumi 2012. aastaks prognoositav inf-latsioon ehk hindade tõus, mil-leks on 3,2%. Kuid vaatamata sellele on Türi valla eelarve prog-noosis tulud ja kulud tasakaalus ning raha jagub ka investeerin-guteks.

Tulude prognoos 2012. aasta eelarves kokku on 6 325 632.22 eurot. Põhitege-vuse kulud ilma investeeringute ja finantseerimistegevuseta on

kokku 5 827 528.21 eurot, mis näitab, et põhitegevuse tulem on 482 364 euroga plussis.

2012. aasta eelarve kõige suurem kuluallikas on haridus-valdkond, mille tegevuskulud on 2 422 854.64 eurot, lisaks 325 391.59 eurot investeerin-guteks Retla Koolile ja Türi Toi-metulekukoolile. Eelarvesse on kavandatud ka investeeringud Türi Põhikooli keskküttesüs-teemide rekonstrueerimiseks ja Türi Ühisgümnaasiumi õpikesk-konna parandamiseks.

Lisaks haridusvaldkonna in-vesteeringutele on kõige suure-mahulisemad tänavu ka maapiir-kondadesse laienevad Türi linna vee- ja reoveeprojekti investee-ringud, milleks on valla eelarvest kavandatud 517 207.46 eurot.

Talv paistab seni kujunevat kahest eelmisest aastast lu-mevaesemaks. Nii on tänavu planeeritud teedehoiu vahendi-test korrastada teid ja tänavaid

197 367 euro eest. Kavas on korrastada Kõltsi teed, Sagevere objekti teed, Türi linna Telliskivi tänavat ja Änari silda.

Kokku investeerib Türi vald 2012. aastal 1 385 624.98 eurot erinevatesse investeeringupro-jektidesse.

Ja see pole veel kõik. Projek-tiraha toel rekonstrueeritakse sellel aastal Kirna biopuhasti ja korrastatakse Türi linna Staa-dioni tänava kuivenduskraavid. 50 000 eurot on planeeritud Kabala teeninduspunkti ümber-ehitamiseks seoses Villevere sot-siaalmaja Kabalasse ületoomise-ga. Türi linna tänavavalgustuse täielikuks rekonstrueerimiseks on esitatud suuremahuline pro-jektitaotlus, mille valla omaosa-lus on 130 000 eurot. Järvamaa Haigla suurima aktsionärina toe-tab Türi vald haigla uue õendus-abikorpuse ehituse laenu taga-simakset 20 002 euroga. Lisaks on eelarvesse planeeritud Leader grupile esitatud paljude väikse-mamahuliste projektide omaosa-lused. Leader grupile esitatud taotluste heakskiitmisel saame märkimisväärse rahalise panuse valla arengusse juurde.

Valla laenukoormus oli eel-mise aasta lõpus 25,4% seadu-

sega lubatud 60%-st. Käesoleval aastal on kavandatud suurema-te investeeringute omaosaluse katteks võtta laenu kokku 762 139.20 eurot, millest suurema osa moodustab Türi linna vee- ja reoveeprojekti valla omaosa-lus ehk 446 957.68 eurot ja Türi linna tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks 130 000 eurot. Võetud laenude ja liisin-gute tagasimakseteks on eelarves 427 650 eurot.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänastes majandusoludes on eelarve hea, sest suudame jät-kuvalt lisaks tegevuskuludele teha vallaeelarvest investeerin-guid ja arendada valla elu eri-nevate projektitaotluste kaudu. Pikemas perspektiivis on vajalik tegevuskulude kokkuhoid, et ti-hedas konkuretsis jätkusuutlik püsida.

Kõigil, kellel on huvi eelar-vega lähemalt tutvuda, saavad seda teha Türi valla kodulehel. Seal on nähtav nii eelarve kui ka 62-leheküljeline seletuskiri.

Türi valla 2012. aasta eelar-ve läbis eelmise aasta detsembris esimese lugemise. Jaanuarikuu vallavolikogu koosolekul toimub eelarve teine lugemine.

Head eelarveaastat!

Tagasivaade tehtule – 2009–2012 jaanuar

Türi vallal on raha investeerida

Vald jätkab ujumisteenuse ostmist Türi ujulastTüri valla üks tuntumaid spordi- ja vabaajaveetmise kohti on Tü-ri ujula. Pea kaks aastat on toimunud arutelud ja vaidlused selle üle, mis saab ujulast, kas Türi lapsed saavad ujumise algõpetust ja treenida Türil.

Türi vald kasutab lasteaedade lastele ning koolide õpilastele ujumisõpetuse tagamiseks, ujumise harrastus- ja võistlusspordiga tegelemiseks ning rahvatervist edendavate kultuuri- ja spordiüri-tuste korraldamiseks Türi linnas asuvat ujulat ning on tellinud omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmiseks teenust ujula omanikult, Türi Ujula OÜ-lt.

Leping Türi valla ja Türi Ujula OÜ vahel sõlmiti 16. märtsil 2005, leping kehtib 31. detsembrini 2014. Vastavalt lepinguga sätestatud tellimuse miinimumplaanile aastateks 2005–2014 on Türi vald võtnud kohustuse rahastada Türi Ujula OÜ-d igal aastal summas 33 499.93 eurot. Arvestades hinnatõuse (vesi, elekter, küte, alampalk jne), ei piisa Türi Ujula OÜ-lt tellitud teenuse eest tasumiseks lepingus sätestatud rahast ja seetõttu kinnitas valla-volikogu teenuse ostmiseks 2012. aastal 53 500 eurot ning kahel järgneval aastal summad, mis arvestades inflatsiooni, on 3% suu-remad eelneva aasta tellimusest.

VAHUR SALoMabivallavanem

Eelinfo Järvamaa külade päevastSuvel, täpsemalt 21. juulil, toimub Järva-Jaani vallas Kuksema mõisapargis Järvamaa külade päev, mis tänavu on Eesti filmi aas-ta auks üles ehitatud kinoseansina ja kannab teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.

Korraldustoimkonna kava kohaselt pakub kell 15 algav „ki-noseanss“ mitmeid üllatusi ja huvitavaid tegevusi nii täiskasva-nutele kui ka lastele. Näiteks „tehakse õppefilmi“ koos Artur Talvikuga, kes muu hulgas tutvustab filmitegemise telgitaguseid; toimub lasteseanss, kus lapsed saavad ise oma filme ja multikaid kokku panna; oma koha leiavad ka spordifilmid temaatiliste võist-lustega ning päeva lõpetab „koguperefilm“, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid.

Türi valla külade esinduste osalemist koordineeriv külaliiku-mise ja seltsitegevuse spetsialist ning Järvamaa külade päeva kor-raldustoimkonna liige Riina Trummi sõnul on vast kõige põnevam ja külade esinduste jaoks kindlasti ka kõige olulisem niinimetatud komöödiafilmide plokk, kus ühe omavalitsuse külasid oodatakse ju-ba aegsasti koostööd tegema. Nimelt tuleb küladel ette valmistada kümneminutiline lõik mõnest tuttavast Eesti filmist ning see killuke filmiklassikat külade päeva laval ka ette kanda. Järva-Jaani on maa-konna külasid ühendava „kinoseansi“ korraldamiseks kõige õigem koht, sest tegemist on ainukese kohaga Järvamaal, kus järjepidevalt on kino näidatud, ning siin on olemas isegi oma kinomuuseum.

Ettevõtmist korraldavad ühistööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus. Järvamaa külad kogune-vad kokkutulekule 12. korda.

TÜRI VALLAVALITSUS

Seltside esindajaid oodatakse teadmisi omandama

Kodukant Järvamaa kui maakonna külasid ühendav organi-satsioon korraldab veebruarikuus meie piirkonnas kaks vajalikku ja väga asjalikku koolitust, millele oodatakse osalema nii MTÜ-de esindajaid ja külavanemad kui ka volikogude liikmeid, noorte esindajaid, koolide huvijuhte jt.

Esimene koolitus toimub 7. veebruaril algusega kell 10.00 Väätsa vallas Kaitseliidu Järva Maleva Õppekeskuses (endises Lõõla koolimajas) ja selle teema on „Koostöö kodanike ja oma-valitsuste vahel“. Koolitajaks on MTÜ Eesti Külaliikumine Kodu-kant tegevjuht Kaie Toobal. Koolitusel käsitletakse külade aren-gut puudutavaid seadusi ja protseduure, arutletakse kaasamise üle kohalikul tasandil, räägitakse koostöövõimalustest ja -põhimõte-test ühenduste ja omavalitsuste vahel ning külavanema rollist ja tegevusest koostöö loojana.

Teisel koolitusel 29. veebruaril Kirna seltsimajas on teemaks „Inimeste tunnustamine ja kiitmine“. Kell 13 algaval koolitusel on lektoriks tuntud ja tunnustatud sotsioloog Ivi Proos. Kooli-tusel tutvustatakse euroopalikku arusaama hoolivast ja kokku hoidvast ühiskonnast, arutletakse teemadel, miks eesti inimene ei oska teisi tunnustada ega ka ennast väärtuslikuks mõelda, mis on „kiitmise kunst“ ning kuidas kiitmise oskust omandada.

Tähelepanu vääriv on asjaolu, et viimase koolituse puhul on tegemist temaatikaga, mida Järvamaa koolitustel varem käsitle-tud ei ole. Koolituste täpsem info Kodukant Järvamaa kodulehel www.kodukantjarvamaa.planet.ee.

RIINA TRUMMkülaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

VAHUR SALoMabivallavanem

Tähistatakse Eesti ajaloo tähtpäeviEesti Vabariigi sünnitunnistuseks peetavat Tartu rahulepingu 92. aastapäeva tähistatakse 2. veebruaril kell 12 Türi kesklinna kalmis-tul Vabadussõja mälestussamba juures. Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Meeleolu loo-vad Türi Ühisgümnaasiumi õpilased.

Eesti Vabariigi 94. aastapäev on 24. veebruaril. Selle puhul süü-tavad Türi vallajuhid mälestusküünlad riigivanema ja Asutava Kogu esimehe August Rei mälestuskivi juures Kurla külas, kindralmajor Andres Larka mälestuskivi juures Kabalas, Eesti esimese asepeami-nistri ja kohtuministri Jüri Vilmsi mälestuskivi juures Arkmal ning Oisu mälestusmärgi juures. Kell 12 toimub Türi kesklinna kalmistul mälestushetk Vabadussõja monumendi juures ja kell 13 kontsertak-tus Türi kultuurimajas.

Päev varem, 23. veebruaril, toimuvad kontsertaktused kell 10 Oi-su Rahvamajas ja kell 12 Kabala Rahvamajas.

KATRIN SooMETSkultuuri- ja välissuhete spetsialist

Veeprojektil enamik töid tehtudTüri linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projektis on linnas teostatavatest ehitustöödest valmis li-gi 90% ehk enamik torustikest on maa sees. Kevadet jäävad ootama haljastus- ja taastamistööd.

Suvel rajatakse Türi linna uus veehaare ning rekonstrueeritakse veepuhastusjaama. Samuti on kavas osaliselt rekonstrueerida Taikse, Kabala, Türi-Alliku, Särevere ja Oisus vee- ja kanalisatsioonisüstee-mid. Projekti lõpptähtaeg on 2013. aasta maikuu.

OÜ Türi Vesi alustab 1. veebruarist oma klientide veemõõtjate re-gulaarset kontrolli ning vahetust. OÜ Türi Vesi töötaja on varustatud nimesildiga ning alati on võimalik kahtluse korral pöörduda OÜ Türi Vesi üldtelefonil 384 7295. Ettevõtte esindaja vahetab ära veemõõtja, fikseerib vana veemõõtja näidu, kontrollib/uuendab kontaktandmed ning vajaduse korral uuendab tarbimislepingu. Palume nimetatud te-gevustele igati kaasa aidata.

JAN RAUDSEppprojektijuht

Jätkub tasuta bussiliini teenus Türi Vallavalitsus otsustas jätkata kindlal marsruudil sõitva sotsiaal-transpordi osutamise teenuse ostmist parima pakkumuse teinud AS-ilt ATKO Trans.

Abivallavanem Vahur Salomi sõnul oli vajadus rahvasuus tuntud tasuta bussiliini teenuse ostmiseks säilinud, sest bussiga sõidetakse ohtralt.

Türi valla territooriumil sõidab väikebuss kindlal liikumisteel ja määratud ajagraafiku alusel marsruudil Türi – Türi-Alliku – Lokuta – Tellisikivi – Särevere – Kõrgessaare – Saunametsa. Buss sõidab ühel päeval nädalas, neljapäeval, ja marsruut läbitakse päevas kaks korda, väljumistega kell 10.15 ja kell 12.30 Türi kesklinnast.

TÜRI VALLAVALITSUS

Volikogu jaanuari istungi kokkuvõte• Tunnistas Türi-Alliku Lasteaia 2011. aasta eelarve täitmise nõuete-kohaseks ja väga heaks. • Kinnitas revisjonide korraldamiseks Türi Vallavolikogu revisjoniko-misjoni 2012. aasta tööplaani.• Vähendas Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise ko-misjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstavaid tasu-sid 50% võrra. • Volitas Türi Vallavalitsust täitma ehitusseadusest tulenevalt detail-planeeringu kohustusega aladele kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väi-keehitise püstitamise taotluse menetleja ülesandeid.• Muutis Türi Vallavalitsuse teenistujate palgamäärasid seoses Vaba-riigi Valitsuse töötasu alammäära tõstmisega. • Arvas 1. oktoobrist Türi valla sotsiaalelamute nimekirjast välja sot-siaalelamu aadressiga Türi linn, Viljandi tänav 28. Vallavalitsus kor-raldab sotsiaalelamus elavate isikute ümbermajutamise.• Osaleb liikmena mittetulundusühingus Eesti Puhkpillimuusika Ühing ja seda Türi valla asutuse Türi Kultuurimaja huviringina tegut-seva orkestri huvides. • Võttis Türi vallale rahalise kohustuse Türi valla ja Türi Ujula OÜ vahel sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmiseks eelarveaastatel 2012–2014 ning tasub Türi valla laste ujumise algõpetuse tagami-seks, ujumise harrastus- ja tegevspordi võimaldamiseks ning rahva-tervise edendamisega seotud spordi- ja vabaajaürituste korraldami-seks Türi valla eelarvest Türi Ujula OÜ-le 2012. aastal 53 500 eurot; 2013. aastal 55 105 eurot ja 2014. aastal 56 758.15 eurot. • Menetles esimesel lugemisel Türi valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest tasumise korda.• Menetles teisel lugemisel Türi valla 2012. aasta eelarvet.

SILVI LUKJANoVvallavanema nõuniku asendaja

Türi vald ootab kandidaate Tü-ri valla 2011. aasta parimate et-tevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks.

Konkursi eesmärk on tun-nustada Türi vallas tegutsevaid edukaid füüsilisest isikust et-tevõtjaid ning äriühinguid, sh suur- ja väiketootjaid, talusid, põllumajandus- ja muid ette-võtteid.

Konkursile võib esitada füü-silisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh maaettevõtlu-sega (taime- ja loomakasvatus-saaduste tootmine) tegelevaid suur- ja väiketootjaid (talud ja põllumajandusettevõtted), al-ternatiivset suunda arendavaid talusid ja muid ettevõtteid, kes

tegutsevad Türi vallas. Kan-didaadi võib konkursile üles seada iga isik (sealhulgas kandi-daat ise) või asutus.

Valla arendusspetsialist Ree-da Kaal andis teada, et ka täna-vu valitakse parimat ettevõtet 2011, talu 2011, aasta toetajat, kohalikku toodet või teenust ja kliendisõbralikku ettevõtet. Uudsena oodatakse tänavu kan-didaate kategooriasse “Türi valla edukaim alustav ettevõte 2011”.

Kui parim ettevõte 2011 selgub konkursile laekunud an-keetide majandusnäitajate pin-gerea alusel ja edukaim alustav ettevõte ankeedis küsitud vii-mase kolme aasta andmete alu-sel, siis parim talu ja aasta toe-

taja selguvad esitatud ankeetide alusel. Ka parim kohalik toode või teenus ja kliendisõbralik ettevõte selguvad laekunud an-keetides välja toodud tarbijate arvamustest ja hinnangutest.

Kandidaadi ülesseadmiseks oodatakse vormikohaseid an-keete Türi Vallavalitsusse hilje-malt 3. veebruaril. Ankeete saab Türi valla veebilehelt www.tyri.ee lingi alt ettevõtluskonkurss jning valla raamatukogudest ja vallamajast.

Türi vald korraldab ettevõt-luskonkurssi kuuendat korda.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks ettevõtteks AS TAC-Ettevõtted parimateks maksu-maksjateks 2010 OÜ TP-Ko-

nepajat Eesti ja OÜ ESTONIA; aasta toetaja tiitli sai AS Media-to; kliendisõbralikumaks ette-võtteks tunnistati OÜ Lemmik, (Kauplus Lemmik); parimaks kohalikuks tooteks nimetati Kevadekalad OÜ, Türi kolledži kohviku pitsad ja kohalikuks teenuseks OÜ Metsajõe puhke-maja seminariruumide rendi- ja majutusteenus. Türi valla pari-mateks taludeks tunnistati Sas-si talu ja Ale talu. Kategoorias “Türi valla toode või teenus” anti välja parima uue teenuse eest kohalikul turul eripreemia Lillelinna Mängumaa OÜ-le lapsehoiuteenuse eest.

SILVI LUKJANoVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Vallas toimub ettevõtluskonkurss

Türi valla arengukava aastateks 2011–2018 põhjal alustavad 1. septembrist ühise juhtimisel ja ühes hoones tegevust Kabala Lasteaed ja Kabala Põhikool.

Hariduse ümberkorraldami-se vajadusest Kabalas on räägi-tud pikemat aega. Muudatused on vajalikud, sest õpilaste arv väheneb jätkuvalt ja sellest tu-lenevalt on kasvanud tuntavalt valla kulutused Kabala Põhi-kooli ülalpidamisele. Näiteks läinud õppeaasta jooksul langes õpilaste arv 38-lt 22-le. Kuid rii-

gi toetus omavalitsusele sõltub õpilaste arvust ja selle vähene-des tuleb omavalitsusel puuduv raha juurde panna.

Ühendamine on otstarbekas

Valla eelarvest tehti eelmi-sel aastal täiendavaid kulutu-si kooli üleval pidamiseks üle 20 000 euro. Prognoos õpilaste arvu kasvu Kabalas ei näita. Sa-muti on kahe õppeasutuse ühte hoonesse koondamisel võima-lik otstarbekamalt kasutada nii

ruume kui ka inimtööjõudu. Õppeasutuste ühendami-

sest räägiti ka Kabala rahvaga 16. jaanuaril mõisas toimunud avalikul koosolekul. Arutelul käsitlesin uue haridusasutuse õppetöö teemat, sest praeguse 9klassilise kooli asemel saab 1. septembrist kodulähedases koolis õppida kuni 6. klassini. Edasiõppimise võimalus on lähimas valla koolis Retlas või Türil, kuhu omavalitsus korral-dab õpilaste transpordi.

Jututeemaks oli kooli nimi – avalikule arutelule kogunenud soovisid, et uue haridusasutuse nimetuses peaks olema sees ka sõna lasteaed.

Arutelud nime ümber

Hariduse ümberkorralda-mise teemat käsitlenud val-

lavolikogu haridus- ja noor-sookomisjon tegi ettepaneku nimetada uus haridusasutus KABALA KOOL-LASTE-AIAKS.

Kabala Lasteaed saab mõi-sas enda käsutusse eraldi seis-vana II korruse. Toitlustamine hakkab toimuma kooli sööklas ja ühiselt on võimalik jagada nii mitmeidki teisi ruume mõisas. Kartus, et lasteaia tingimused lähevad halvemaks, on alusetu. Lasteaia ümberkolimine on ka-vandatud juulikuusse.

Hoonesse, kus praegu asub lasteaed, asuvad elama Villeve-re sotsiaalmaja elanikud, kuid seda mitte enne, kui lasteaed on välja kolinud. Samasse hoo-nesse jäävad pärast ümberehita-mist ka perearst ja valla sotsiaal-töötaja.

Kabalas saab olema uus haridusasutus

Valmistudes saama Euroopa kultuuripealinnaks, tegi Tal-linn Eesti linnadele ettepane-ku moodustada kultuurilinna-de liit. Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel ühines kahe aasta jooksul mõt-tega 21 Eesti linna, Türi nende seas.

Kuigi kultuuripealinn Tal-linn sai ajalooks, on kultuur ning üle-eestiline kultuuri-koostöö ja võrgustik „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ jäävad. Võrgustikul on kindel soov kin-nistada Eesti linnad Euroopa ja maailma kultuurikaardile kaue-maks kui pelgalt 2011. aastaks. Selleks on esmalt soov edenda-da ning elavdada Eesti linnade omavahelist kultuurisuhtlust.

Kui möödunud aastal ilmus Eesti kultuurilinnade võrgusti-ku linnasid tutvustav postkaar-dikomplekt, siis selleks aastaks koostas Tallinn 2012. aasta

tähtsündmuste kalendri. Türilt reklaamime selles 35. Türi Lil-lelaata.

Jaanuarikuus toimunud nõupidamisel andis Tallinn tea-da, et võrgustiku edasiseks tege-vuseks on loodud mittetulun-dusühing. Koostöövariantidena pakuti kollektiividele võimalust osaleda Tallinnas toimuvate sündmuste kultuuriprogram-mides, jagada linnade kultuu-risündmuste infot Tallinna turismiinfopunktides ja kajas-tada kultuurilinnade uudiseid Tallinna televisioonis. Arutelu tulemusena otsustati koostada turismimessiks Tourest ka ühi-ne flaier.

Meie osalemine kultuuri-vahetusprojektides vajab ko-hapealset arutelu ja see saab toimuda siis, kui on selgunud konkreetsed ajad ja tingimused. Kindlasti ootame kevadpealin-na avaüritusele esinema teiste

teemapealinnade kultuurikol-lektiive.

Kultuurilinnadest annab ülevaate internetileht www.eesti2011.ee, mis tutvustab võrgustikku kuuluvaid linnu ja neis toimuvaid sündmusi.

Võrgustikku “Euroopa kul-tuurilinnad Eestis” kuuluvad Tallinn, Tartu, Pärnu, Nar-

va, Rakvere, Viljandi, Paide, Haapsalu, Võru, Elva, Otepää, Valga, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Sil-lamäe, Suure-Jaani, Tõrva, Tü-ri, Rapla, Kohtla-Järve. Türi allkirjastas hea tahte protokolli ja liitus võrgustikuga 15. mail 2010.

KATRIN SooMETSkultuuri ja välissuhete spetsialist

Kultuurilinnade võrgustik jätkab tööd

Kultuurlinnade koostöövõrgustiku töökoosolek juunis Türi Kultuurimajas. Silvi Lukjanov

10 TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011

Käisin Türi Konsumis. Ühes kastis hakkasid silma lilleseemnete pakid. Ühte pakikest lähemalt silmitsedes tundus natuke kahtlane, et kiri pakikesel ütles saialill, pildilt vaatasid vastu tagetesed. Ostsin pakikese saialill-tageteseid ära ja näitasin valla haljastusspetsialist Reelika Marrandile. „Kuigi ladinakeelne nimi pakil on küll tagetes, siis eestikeelne ütleb saialill, pilt pakil ka tagetesest,“ tõdes Marrandi. Nii, et kui poest lilleseemneid ostma asute, siis Leedu firma Dalema puhul ei saa kindel olla, kas nimi ja pilt ikka vastavad sisule. Saialille ostsid, tagetese said. Teet Reier

sport

Hannes Linno fotonäitus “Maailm minu silmade kaudu” Kabala Raa-matukogus on avatud veebruari lõpuni.02.02 kell 12 Tartu rahulepingu aastapäeva mälestushetk Türi kesk-linna kalmistul02.02 kell 17 Anne Reinbergi ehtekunsti näituse avamine Türi Kul-tuurimaja galeriis03.02 kell 19 Tantsuklubi tantsuõhtu ansambliga „Vana kallim“Pilet eelmüügist Türi kultuurimaja valvelauas 5 € ja alates 31.jaanua-rist 8 €.04.02 kell 19 segarahvatantsurühma Kaktus 35. juubeli kontsert Türi Kultuurimajas08.02 kell 11 Järvamaa väikekoolide ansamblite päev Kabala Põhi-koolis10.02 kell 21 Kevade kohviku tantsuõhtu majabändiga11.02 kell 18 orkester TÜRI 10. juubeli kontsert Türi Kultuurimajas14.02 kell 14 vaibanäitus Eesti Vabariigi sünnipäevaks avamine kul-tuurimaja klaassaalis. Näitus avatud kuu lõpuni.15.02 kell 19 Rakvere teater – „Elu ja kuidas sellega toime tulla“ Tü-ri Kultuurimajas15.02 kell 19 Endla teater – “Palju õnne argipäevaks” Oisu Rahva-majas

16.02 Leedu Vabariigi aastapäeva puhul pakuvad Järvamaa Leedu-laste Ühenduse liikmed Kevade kohvikus lõunasöögiks leedulaste rahvustoitu – cepeline 16.02 kell 19 Henry Laksi laulude õhtu Türi Kultuurimaja väi-keses saalis 17.02 kell 19 sõbrapäeva tähistamine- noorteõhtu Kabala Rahva-majas19.02 kell 15 klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas21.02 kell 11 lastele teatrietendus “Pilli-Tiidu” Türi Kultuurimajas 21.02 kell 18 vastlapäeva tähistamine Kabala Rahvamaja ees23.02 kell 10 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-ak-tus Retla Koolilt Oisu Rahvamajas23.02 kell 12 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus Kabala Rah-vamajas24.02 kell 12 Iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul24.02 kell 13 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktus “Mis maa see on?” Türi Kultuurimajas

Täiendav info: Türi Kultuurimaja tel 387 8248; Oisu Rahvamaja tel 5340 3551; Kabala Rahvamaja tel 5300 3987

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Türi põhikooli kehalise kas-vatuse õpetaja Merle Vant-si tuli nädalavahetusel, 20.–22. jaanuaril Jurmalas peetud 8. taliujumise MM-il individuaalarvestuses nais-te E–vanuseklassis (45–49a.) kahekordseks maailma-meistriks ning võitis teate-ujumises U-klubi koosseisus hõbe- ja pronksmedali.

ARVo SAADrahvaleht@tyri.ee

Vantsi selgitas, et võidud ei tulnud kergelt. „Mõlemal dis-tantsil, nii 25 m rinnuliujumises kui ka 50 m vabaujumises, pidi võistluse algul poolekraadises vees hing kinni jääma, aga kui hingamise korda sain ning uju-mise rütmi leidsin, hakkasid lõ-

pu poole krambid tekkima, kuid suutsin siiski lõpuni ponnista-da,“ selgitas ta. Maailmameistri 25 m rinnuliujumise võiduaeg oli 21,95 ja 50 m vabaujumises tuli esikoht ajaga 34,78. Kusjuu-res Jurmalas MM-il saavutatud 50 m vabaujumise aeg on vaid 3 sekundit aeglasem Vantsi tava-tingimustes ujulas läbitud isikli-kust rekordist. Märkida tuleb, et start toimus vees ning saltopööre polnud lubatud. Teateujumises aitas Vantsi Eesti võistkonna hõ-bedale 4 × 25 m rinnuliujumises ja pronksile 4 × 25 m vabaltuju-mises. Eesti 42-liikmelises koon-dises oli ta ainus järvakas.

Treeninguid tiitlivõistlusteks alustas Vantsi oktoobris Türi te-hisjärve 11-kraadises vees. „Ega ma alguses tahtnud külma vette kuidagi minna, sest pean end pa-

rajaks külmavareseks ja esimest korda ehmatamapanevalt jahe-dasse vette minnes mõtlesin – ei iial enam, kuid veest välja tulles oli tunne mõnus ning otsustasin veel proovida,“ ütles Vantsi.

Nii see algas. Mida aeg edasi, seda jahedamaks muutus vesi ja õhk. Ettevalmistusperioodi lõpul seadis ilmataat talle harjutamis-graafikusse mitmeid tõkkeid. Kuu enne tiitlivõistlust kaanetas tehisjärve jääga. Järvest tuli tal harjutamiseks jõkke minna, kuid kõrgeks tõusnud jõetase uputas ujumissilla ja tuli tagasi järve kolida ning piirduda järvejäässe raiutud jääaugus ujumisharju-tuste tegemisega.

„Kõige ebameeldivam asi ta-liujumise juures on pea jäisesse vette panemine. Mina harjuta-sin algul pead külma veega täi-

detud kaussi pannes ja alles siis hakkasin ujuma, pea jäises vees,“ selgitas Vantsi. Talisuplusega alustavatele huvilistele soovitab Vantsi pead mitte märjaks teha ning vette minnagi, müts peas ja kinnastega ujumisredelist kinni hoides.

„Talisuplusega tuleb alustada end mitte kauemaks kui küm-neks sekundiks vette kastes ja üle ühe minuti pole soovitatav ka edasijõudnutel korraga vees olla. Pärast jäist veeprotseduuri tuleb kiiresti kuivad riided selga panna. Ja kui olete end pärast karastavat suplust soojalt riides-se pannud, on tohutult mõnus tunne,“ tunnistab Vantsi.

Taliujumisest saadud ener-gialaengu kohta ütleb Vantsi, et see annab tiivad ning teeb külma vastu vastupidavamaks.

Türilane tuli kahekordseks maailmameistriks

Kahekordne maailmameister Merle Vantsi (keskel) Jurmalas toimunud taliujumise maailmameistrivõistlustel autasustamistseremoonial. Erakogu

Türil mängiti saalijalgpalliÜhisgümnaasiumi võimlas toimus 14. jaanuril jalgpalliturniir Türi Ganvix CUP, mille tänavu võitis Vändra JK II meeskond, eelmise aasta võitja Türi Ganvix JK pidi seekord leppima neljanda kohaga.

Turniiri korraldaja Vita-li Ganseni sõnul oli seekordne võistlus esimese nelja meeskon-na osas üpriski tasavägine ning nii mõnegi kohtumise lõppseisu otsustasid penaltid. „Nii juhtus see näiteks 3.–4. koha mängus, kus olid vastamisi Vändra JK I ja Türi Ganvix JK. Türi meeskond läks küll kiiresti juhtima, kuid mäng lõppes seisul 2 : 2 ja penaltid andsid võidu Vändrale,“ lisas ta.

Penaltid said otsustavaks finaalmängus, kus olid vastamisi Vändra JK II ja Paide Kumake. Mäng lõppes seisul 3 : 3 ning kuna penaltiseerias eksis Kumakese mängija Herkki Orro, teised aga ei vääratanud, kuulus võit Vändrale.

Turniiri parimaks väravavahiks valiti Hans Naano Vändra II võistkonnast, parimaks mängijaks Rauno Rikberg Paide Kumake-sest. Kohtunikud olid Jaanus Nilp ja Viktor Mets.

TR

Ujumisradadelt nopiti medaleidTraditsiooniliselt lõpetati Eesti ujumisaasta kõikide vanuseklas-side meistrivõistlustega 19.–20. detsembril Kalev SPA siseujulas. Eeelregistreerus 299 ujujat, nende hulgas ka Türi noorujujad.

Esimest korda tuli kahekordseks Eesti noortemeistriks Türi ujula kasvandik Risto Kadalipp, võites 50 ja 100 m rinnuliujumi-se tublide isiklike rekorditega vastavalt 31,96 ja 1.09,45. Lisaks veel hõbedane autasu 200 m rinnuliujmises ajaga 2.33,62, mis tähendas isikliku rekordi parandamist ligi nelja sekundiga.

Kaks individuaalset hõbemedalit võitis Veli Iva liblikujumise pikematel distantsidel. 100 meetris paranes isiklik rekord üle kahe sekundi ja 200 meetris üle nelja sekundi. Ajad vastavalt 1.02,16 ja 2.26,21. Lisaks neljas koht 50 m liblikujumises ajaga 28,12.

oTTo MäNNA

Ujula kutsub perespordipäevaleTüri Spordiklubide Liit ja Türi ujula kutsuvad laupäeval, 28. jaa-nuaril kõiki huvilisi alates kella 14st nautima vee- ja saunamõ-nusid. Türi ujula juhataja Luule Rohtvee sõnul toimub perespor-dipäev, kus sportlikke ja lustakaid võistlusmänge, teatevõistlusi, tantse ja paljut muud korraldab Loona Pärl. Päeva osalustasu on täiskasvanutele 2 ja koolieelikutele 1 euro.

Suusatajad alustasidSuusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2012“ esimene etapp toimus neljapäeval, 26. jaanuaril Tolli metsa valgustatud suusarajal.

Lisaks avaetapile on kavas veel kolm osavõistlust: 9. ja 23. veebruaril ning 1. märtsil. Võistlusmaa pikkus sõltub lume- ja il-maoludest ning määratakse võistluspäeval.

Võistlejad stardivad ja lõpetavad Türi Ühisgümnaasiumi võimla juures. Kirjapanek suusasõidule toimub pool tundi enne starti. Lastestardid algavad kell 18, täiskasvanud pääsevad rajale kella 19st. Suusavõistlustest osavõtuks tuleb täiskasvanutel tasu-da 1 euro, noortele ja õpilastele on võistlus tasuta.

TR

teave

Türi Ganvix CUp 2012 järjestus: 1. Vändra JK II 2. paide Kumake3. Vändra JK I4. Türi Ganvix JK5. pärnu Linnameeskond II6. Ambla Valla Meeskond7. Koeru SK8. FCF Järva-Jaani SK

TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011 11

vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

U. 1935 René Viljati kogust

Viljandi tänava ääres paiknesid Toomas Nõmmiku ja Jaan Länkuri kauplused. Kuna selles piirkonnas liikus väga palju rahvast, kasutasid kaupluseesist platsi ära ka tollaaegsed taksod.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

Kuuluta ja reklaami

Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis:www.tyrirahvaleht.ee

UUED KODANIKUD!

PIIA HAUGJÄRV 18.12.2011MARKO MUUK 19.12.2011LAURA LUGU 24.12.2011

HARDI ARULEPP 02.01.2012KERMO KASELA 06.01.2012GRETE-LIIS LEISTE 11.01.2012

MAIRO KÕNNUSAAR 13.01.2012LISBETH NÕLVAK 16.01.2012

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

TOOMAS TOOME 22.12.2011VAIKE LUSTE 23.12.2011

LILLI-KOIDULA LEIBAK 26.12.2011VALVE MARK 30.12.2011

ELMERISE SUVISTE 01.01.2012ÜLO KÕRTSMIK 02.01.2012VÄINO SILMER 03.01.2012JAAN VEEBEL 03.01.2012

EVALD TEGELMANN 04.01.2012NEONILIA STEPANOVA 09.01.2012

VALENTINA TÖLPT 12.01.2012ALMA ORMISTE 14.01.2012

ja avaldab kaastunnet omastele.

Hea autoomanik! Kesklinna au-topesula taas avatud! Sõbrakuu puhul sõbralikud hinnad! Paku-me tööd töökale autopesijale. Teave tel 5362 1143, 5550 0509; www.halfmoon.ee/tyripesula

2012René Viljat

Pikki aastaid tühjana seisnud platsil avati 4. jaanuaril pidulikult uus Maxima kauplus Türil.Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

Soovin osta 3toal. ahiküttega korteri Türil. Tel 5698 2919.

Müüa 4-toaline keskküttega kor-ter Türil Ravila tänaval. Tel 513 3385.

Kuulutused

12 TÜRI RAHVALEHT 27. jaanuar 2011

reklaamlugejaKüsimus

Võhma linnavalitsuse juures kell 10.00–12.00 Kabala rahvamaja juureskell 13.00–14.00

I kvartalis 20122., 16. ja 30. jaanuar13. ja 27. veebruar12. ja 26. märts

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15–17.15

I kvartalis 20129. ja 23. jaanuar6. ja 20. veebruar5. ja 19. märts

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

Selles Türi Rahvalehes on spordiküljel lugu vaprast külmaveetrotsijast Merle Vantsist, kes Jurmalas toimunud VIII taliujumise maailma-

meistrivõistlutelt kahe kuldmedali, ühe hõbedase ja ühe pronksikarva autasuga naasis. Samas loos annab Merle

Vantsi ka mõne näpunäite neile, kes samuti pakast trotsida ning jäises vees solberdada soovivad.

Küsimus on: kui pikk või lühike on see ajahetk, mille vältel al-gaja talisupleja võiks ennast esimest korda jäisesse vette kasta?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi ujula, kus võit-ja saab vahelduseks jääaugus suplemisele ennast viiel korral saunas ning soojas basseinivees turgutada.

Vastused palume saata hiljemalt 16. veebruariks e-posti aadressile rah-valeht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumbri, et võitjaga ühendust võtta.

15. veebruaril kell 15–17

toimub Türi KultuurimajasEesti-Soome jalatsivabriku

naturaalnahast sügis- ja talvesaabaste

müük.Talvesaapad

lambavillavoodriga.

Särevere Lasteaias alustab tööd kuni 3aastaste laste

LOOVMÄNGURING.Esimene kohtumine toimub

7. veebruaril kell 11Särevere Lasteaias(Viljandi 13 b, Türi).

Täpsem info: 5648 7855

1. veebruaril kuulab Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu

fraktsioon Järvamaa inimesi

Visiidi raames toimuvad Türil järgmised üritused:

Ettevõtlike naiste ümarlauad kell 13 Türi Kultuurimaja seminariruumis.

Külas on Annely Akkermann, kes lisaks Riigikogu liikme rollile on ka kihnlane, kolme lapse ema, rahvakultuuri asjatundja,

ettevõtja, endine omavalitsusjuht.

Marko Mihkelsoni loeng „KUUBA – sotsialismi tegelik pale“ Türi Kultuurimaja väikeses saalis kell 16.

Ootame kõiki huvilisi!

IRL-i ja ühiste valimisnimekirjade liikmete vestlusring kell 17.30

Türi Kultuurimaja seminariruumis. Osalevad Annely Akkermann, Kaia Iva, Margus

Tsahkna, Andrus Saare, Marko Mihkelson