2009 Oktoober

T T Ü T U D E N G I L E H T . O K T O O B E R 2 0 0 9

Rebaste populatsioontäienes TTÜs enam kui

paarituhande isendi võrra!

!""#$%&'()$*&(#'"+,$-&.(&(#'"+$-,+($),&/,0+$01

!""#$%&'()$*&(#'"+,$-&.(&(#'"+$-,+($),&/,0+$01 www.ordi.ee

Ordi salongid: TALLINN: Pärnu mnt 142, tel 657 7870; Narva mnt 31, tel 663 0530; TARTU: Küüni 5b, tel 737 7855; NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448; PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450

3 | OKTOOBER 2009TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

PEALE PIKKA PLANEERIMIST NING AEGADE SÄTTIMIST, LEIDIS TOIMETUS ÜHISE PÜHAPÄEVASE PEALELÕUNA, mil teineteise seltskonda ka väljaspool töist keskkonda mere peal nautida. Hommikul silmi avades, ei kuulutanud ükski puu väl-jas seda, milleni õhtupoolik meid juhatas. Teada on, et ilma väikese briisita on jahiga sõitmine küllaltki mõtlematu tegu ning samuti võib kahtlustada, et suurema iiliga on erinevad rikked kehas kerged tekkima, meie võtsime siis eesmärgiks seda ka tõestada. Juba kokku kogunedes hoiatati meid, et parimad jahiomanikud sellise ilmaga üldse välja ei lähegi sadamast, meri kipub sõiduriista rikkuma. Ah mis meie, meil oli meri põlvini ning ega me papist poisid ole. Mõeldud-tehtud. Bia rooli ning avamere peale. Enne starti tehti kiire võõrsõnastiku läbivõtmine. Tegelikult oli see mõeldud kiire jahisõidu kursusena, kuid kogu see sõnavara ning terminoloogia röövis kogu tähelepanu ning vajalikud aktsioonid erinevates olu-kordades muutusid kiirelt teisejärguliseks. Siinkohal parimaid pärleid merekarude sõnavarast kahjuks ära tuua ei saa, kuna ei jäänud nii kiiresti kogu see info meelde. Igatahes – tegudega saime toime ka ilma täpseid sõnu teadmata ning nagu alusta-tud, suunati meie vapper juht Bia rooli, et

MERI ON, MERI !ÄÄB, MERI OLEMA PEAB!

meid sadamaalast välja juhtida. Sadamas vaatasime küll lippe, et võib tiba tuuline olla, ent vesi oli ju rahulik (sadamaalal eksole, ajugeeniused). Aga oh seda imet ja hõiskamist, kui jahi nina oli muuli vahelt välja saanud. Kogu meeskond haaras nagu üks mees kõikide kehaliikmetega võimalikult hästi ja kõvasti paadist kinni ning lootis, et järjekordne tuuleiil või lainehari teda sealt minema ei pühi. Laeva tegelik kapten jagas korraldusi nagu vii-sakas pootsman, niiet ka tsiviilinimesed aru said: „Bia, natuke paremale”,”Urmo, pinguta nüüd seda nööri seal”, „Nüüd on tarvis seda punast nööri ja seejärel mustavalgega nööri”. Noh igati arusaadav keel ning järgitavad käsklused. Tõestasi-me, et merehaigus on tõbi, mis tuleb ja läheb täpselt temale sobivatel hetkedel, kuulasime lustlike lugusid kapteni suust ning nautisime tööka kollektiivi seltskon-da ning huumorit. Ent olenemata kogu sellest kenast jutust siin selle kohta, kui tore mere peal oli, hingas enamus inimesi tuntava kergendusega, kui jalg jälle kuiva maad puudutas. Kes tundis endas peale ürituse lõppu merekaru möiret, kes mõt-leb jälle järgmine kord väga sügavalt, kui jala paadile tõstab. Igatahes õpetlik ning elukogemuse võrra rikkamaks teinud üritus! ! ULLABRITT LAANEMETS

PEATOIMETA!A _ BIA NASSAR TOIMETUS _ EVE NEUMANN, MAAR!A KÄGER,

ULLABRITT LAANEMETS, SIGRID KALLE, VEIKO KARUVÄL!AAND!A _ TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS

MAKETT _ SLOW | TRÜKK _ AS VABA MAAAADRESS _ EHITA!ATE TEE 5, TALLINN

KIR!UTA _ A!ALEHT"TIPIKAS.EE | HELISTA _ 620 3621©STUDIOOSUS 2009 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

KAANEFOTO# RENE PRINGI

„Lubada uut või huvitavat, selles on küsimus.“

HEA TUDENG,

KUI SUL ON HUVI

MEIE TOIMETUSE

VASTU,

VÕTA JULGELT

ÜHENDUST

!i".#$ %r@gm%&'.c()

Bia,Studioosuse

peatoimetaja

FOTOD# EVE NEUMANN

STUDIOOSUSE TOIMETUSE VAPPER SEIKLUS MEREL.

ÕPETUSSÕNU !AGAB !AHTKAPTEN LAUR LUMET


ARVAMUS

17. SEPTEMBRIL TUTVUSTAS RIIGIKO!GUS OMA TEGEMISI JA PLAANE EESTI ARENGUFOND NING KUTSUS ÜHTLASI ÜLES KÕIKI ERINEVATE ELUVALDKON!DADE TEGIJAID KOOSTAMA SUURT PLAANI "EESTI K ASVUVISIOON 2018# $ ÜHIST JA KAUGELENÄGEVAT VISIOONI EESTI MAJANDUSE TULEVIKUST NING KAVA SELLE R AKENDAMISEKS.

Oma ettekandes Riigikogule juhtis Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärn tähelepanu tõigale, et kriis on tegude ja uutmoodi alguse aeg – tuleb ainult osata seda ära kasutada. Selle tõsiasja meeldetuletamine pani mõtlema, mida uut ja põnevat kavatsevad poliitikud lubada kohalike omvalituste volikogude valimiste eel. Kas üldse tahetakse mida-gi teisiti teha?

Mõnevõrra sümboone on asjaolu, et samal päeval korraldasid Tallinna kõrgkoolide üliõpilased Tallinna volikokku kandideerijate debati, mille märksõnaks oli Tallinn tarkade inimeste linnaks. Nii arengufondi ettekanne kui ka üliõpilaste debatt keskendusid uue visiooni määratlemisele ja eesmärkide seadmisele. Üliõpilaslinna Tallinna õppurid tahtsid kuulda, mida kavatsevad erinevate erakondade esindajad teisiti teha või millega valituks osutumise järel üldse tegelema hakatakse. Olgugi, et väga palju Tallinnas õppivaid tudengeid ei ole sisse kirjutatud Tallinna linna, on siiski oluline olla kursis, mida lubavad rahvaesindajad õpingute omandamise keskkonna parandamise osas. Tulevad siis uued trammiliinid ja laiemad rattateed või hoopis midagi muud?

Selleks, et debatti kuidagi raamides hoida olid üliõpilased ette valmistanud valimiste platvormi. Platvormi koosta-misega tehti algust juba aprillikuus, kus kõikidel Tallinna õppuritel oli võimalik täita küsimustik ning anda teada oma meelsusest ja huvi pakkuvatest tee-

madest. Eelkõige tuligi kandidaatidel kommenteerida antud platvormi ning seejärel hääletada, kas nad toetavad seda ettevõtmist või mitte. Rõhutan veel, et antud platvormi koostamisel sai mõeldud nendele asjadele, mida saab linn üliõpilaste jaoks ära teha. Enamus probleeme, mis on seotud kõrgharidu-sega on kas riikliku hariduspoliitika või kõrgkooli enda voliala küsimused. Kuigi linna käed on siinkohal suhteliselt lühi-kesed saavad nad siiski oluliselt kujun-dada seda keskkonda, kus me parasjagu viibime ja oma haridust omandame.

Tallinna üliõpilaskondade ümarlaua platvorm rõhutas kolme olulist põhimõ-tet, mida tuleb linna juhtimisel jälgida. Kõige olulisemaks peeti seda, et linn oleks ja õhkaks üliõpilassõbralikkust. Tegemist on siiski üliõpilaslinnaga, kuna valdav osa Eesti kolmanda taseme hariduse omandajatest asub just siin. Järgnevalt rõhutati, et siia tuleb luua võimalused ettevõtlustegevuseks ja vaba aja veetmiseks, toetav infrastruktuur õpingutele pühendumiseks ning kõrg-kooli lõpetamise järel head eeldused töökoha leidmisel.

Ma ei too siinkohal välja ter-vet platvormi, vaid olulisemad teemad ning erakonna esinda-jate meelsuse. Platvorm ise on kättesaadav kõigile siit: www.tudengimaja.eeEsindajad toetasid mõtet, et kõrgkoolide juurde tuleb rajada süsteemne jalgratta- ja kergliiklusteede võrgustik. Tallinnas peab olema võimalik liikuda mugavalt rattal ühe kõrgkooli juurest teiseni. Samuti lubati võimaldada jätkuvalt kõikidele üliõpilastele Tallinna ühis-transpordis sooduspiletit. Vaidlus tekkis Tallinna trammivõrgustiku laienda-mise plaani üle Lasnamäele ja Tallinna Tehnikaülikooli suunal, kuna antud ettevõtmine nõuab väga suuri investee-

ringuid ja selle ehitamine võtab üksjagu aega. Siiski keegi selle plaani vastu ei olnud, aga rõhutati, et selle elluviimine sõltub paljudest muudest asjaoludest nt Eurotoetuste kasutamisest.

Eriti toetati mõtet, et Tallinna kultuuri-pealinnaks oleku ajal toimuksid rahvus-vahelised tudengipäevad. Erakondade esindajad rõhutasid, et seeläbi on hea võimalus Tallinnal välja paista tõelise üliõpilaslinnana. Üliõpilastel soovitati selle ettevalmistamisega kohe pihta ha-kata. Enim vastumeelsust tekitas idee lubada Niguliste mäel võimalus kuni kuue mahuprotsendiliste alkohoolsete jookide tarbimist. Kõik erakonnad peale Reformierakonna (Laine Jänes) olid selle mõtte vastu. Reformierakon-na esindaja tõi välja, et antud koht võiks olla kõrgkooli vahetus läheduses. Toetust leidis idee, et uutele üliõpilas-te ettevõtetele peaks võimaldama SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatori teenuste kasutamist pooleks aastaks tasuta.

Sotsiaaldemokraatide esindaja (Peeter Kreitzberg) rõhutas veel, et Tallinn peab saama rahvusvaheliseks ülikoolilinnaks ning selles suunas tuleb asuda tööle igal tasandil ja linnal on siinkohal väga palju ära teha. Sellised olid mõtted muutmaks Tallinna paremaks üliõpilaslinnaks. Enne valimisotsuse tegemist lugegem ja tutvugem veel kõikide erakondade ning üksikkandidaatide platvormidega. Kesk-kond, kus elame on meie kujundada ning üliõpilaste hääl mängib siinkohal väga olulist rolli. !!OONAS PÄRENSONEesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees 2008/09

TALLINN TARKADE INIMESTE LINNAKS!


Pean hädavajalikuks praeguses majan-duslikus olukorras sotsiaalsete garan-tiide süsteemi loomist, mis kaotaks ligipääsupiirangud kõrgharidusele ja võimaldaks üliõpilastel täielikult õpingutele pühenduda. Tänases olu-korras, kus üle poolte üliõpilastest õpib tasulistel kohtadel ja majanduslangus on hakanud mõjutama meie ühiskonnas nõrgemaid, on õige aeg alustada sotsiaa-lsete garantiide süsteemi väljatöötamise ja seejärel rakendamisega. Olukorras, kus riik ei ole asunud aktiivselt tege-lema töökohtade juurdeloomisega, on muutunud noorte ja üliõpilaste jaoks olulisimaks küsimuseks toimetulek ja äraelamine. Mitmetel meedias levinud arvamustel on just noored need, kes majanduslangusest kõige valusama löögi saavad.

Eesti Statistikaameti andmetel tõusis töötuse määr 2009 a II kvartalis 13,5 %-ni (14. august 2009). Tasulistel koh-tadel õppivatel üliõpilastel on üles kerki-nud uus probleem: kuidas saada pangast õppelaenu, mille eest tasuda õppemaks? Suurenenud tööpuuduse tingimustes on muutunud keerulisemaks leida kahte sobivat käendajat. Nordea panga lehel on õppelaenu käendamise tingimustes väljatoodud järgnev: vähemalt 18-aasta-ne teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kelle viimase 6 kuu keskmine netosis-setulek on vähemalt võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Eelmainitud fakt on and-nud ka juba tulemusi. Eesti Panga poolt avaldatud andmetel võeti 2009 aasta I poolaastal 4,9 miljonit krooni õppelae-nu vähem, kui 2008 a samal perioodil. Tegemist on selge trendiga, mis hakkab süvenema. Juhin tähelepanu ka faktile, et õppelaen katab tänases olukorras vaid õppemaksu ega taga üliõpilasele elamise või õppevahendite kulude katmist.

Loodav sotsiaalsete garantiide süsteem peab tagama selle, et iga üliõpilasel oleks võimalik pühenduda stuudiumi jooksul õpingutele, juhul kui tudeng seda muidugi soovib. Oma kogemusest

võin öelda, et oluline on õpitut rakenda-da praktikas ja seepärast ei tohiks olla õpingute ajal töötamine välistatud.

Toetused peaksid kujunema kaheastmeliseks, millest esime-ne moodustaks n-ö sotsiaalsed ja teine oleks õppeedukuse-põhised (stipendiumid jms). Mainitud kaheastmeline süs-teem motiveeriks neid, kes on võimekamad, ja tagab vaesema-tele üliõpilastele toimetuleku, kusjuures üks ei tohiks välistada teist. Kaugem eesmärk peaks olema üliõpilas-tele hädavajalike teenuste riiklik ülevaa-tamine ja süsteemi korrastamine. Üli-õpilased on tänapäeval väga liikuvad ja viimastel aastatel on korduvalt ülesker-kinud probleem transpordisektori soo-dustustes. 2008 aastal läbiviidud bussi-ettevõtjate ja üliõpilasorganisatsioonide debattides selgus, et linnadevaheliste bussiliinide üliõpilassoodustusi teevad eraettevõtted vaid oma initsiatiivil. Riigi roll oleks antud olukorras sekkuda ja lõpetada olukord, kus üliõpilasesindajad (-organisatsioonid) eraettevõtetelt ise soodustusi käivad nõudmas. Teenuste kõrval tuleb mõelda ka karjäärinõusta-misele, praktikakohtade üleriiklikule süsteemile, toitlustus – ja tervishoiusüs-teemile ning ka lastehoiule.

Eesti teaduspõhist majandust ja seeläbi ka efektiivset majandust saab arendada üksnes läbi kõrghariduse võimaliku laia leviku. Kõrgharidus peab muutuma õi-guseks, mitte privileegiks. See on avalik hüve, mis on üks ühiskonna arengu alus-test ja demokraatlike väärtuste eden-dajatest. Kõrghariduse olemus seisneb teadmiste koondamises, täiendamises ning edasiandmises; kõrgharidus on vajalik indiviidi arenemiseks ja jätku-suutlikuks tööhõiveks, samuti ühiskond-liku heaolu suurenemiseks. Kõike seda ei ole võimalik saavutada olukorras, kus toimetulek üliõpilastele ei ole tagatud. ! !AANUS RIIBE

ÕPPETOETUSTE SÜSTEEM VA!AB MUUTMIST

ARVAMUS


!"#$%&''()*+,$-$.((/%(0)*(1%23*3$.%.#*4#235.6%*))%.#4(*7%8#)%$-$.((/%2393234%

.()*(.()$(73%2((5%2()4)%:309#/)$.;<

INFO

MÖÖDAS ON SELLE SÜGISE ÕPINGUKA!VADE DEKLAREERIMISE PERIOOD. KES SELLEGA VAR AKULT TEGELESID, NEIL PEALE VÄIKESTE VIPERDUSTE SUURE!MAID MURESID EI OLNUD. KUID NEED KES JÄTSID DEKLAREERIMISE VIIMASE!LE HETKELE, AVASTASID ÜLLATUSEGA, ET SÜSTEEM ON ÜLEKOOR MATUD JA LÄHEB AEGA, ENNE KUI ÜLDSE OMA KONTOLE SISSE LOGIDA SAAB, R ÄÄKI!MATA DEKLAR ATSIOONI ESITAMISEST. VÄIKE NÄRVIKÕDI ON SELLEKS KOR!R AKS MINEVIK.

Kui võrrelda praegust" ÕIS-i kevadisega, siis nuppu MUUD alla on tekkinud punkt"KÜSITLUSED. Praegu sellele vajutades ei juhtu midagi, kuid enne semestri õppeperioodi lõppu, on selle vahendusel võimalik anda jooksval semestril deklareeritud ainete ja valitud õppejõudude kohta tagasisidet. Tagasiside kogumine toimub enne eksami sessiooni, et eksamihinne ei oleks iseloomustamisel otsene motivaator hinnangu andmiseks. Oluline on, et tudengid annaksid ka positiivset tagasisidet, et ka ülikool kõrgematel astmetel teataks, millised õppejõud on eriti tublid. Õppejõul on ka hea lugeda, kui tudengid temaga rahul on. See on tunne nagu oleksid hästi raske eksami hindele suurepärane sooritanud, sest seda terve semester korralikult loenguteks/praktikumideks valmistumine ja tudengiteni edastamine ju kokkuvõttes on.

Lisaks on õppejõududel võimalik teades, mis tudengitele sobib, oma programmi huvitavamaks ja kvaliteetsemaks muuta. Seega, kui tahad, et tulevatel põlvedel oleks seda ainet sama hea või parem õppida, siis anna just tagaside kaudu tea-da, mis on hästi, mis on halvasti ja mis võiks natuke parem olla. Kommentaare kirjutades palume aga kõigil tudengitel siiski viisakaks jääda, st ebatsensuursed väljendid asendada viisakate ja konts-ruktiivsete mõtteavaldustega, vaid siis

on sellest kasu. Ega ei kipuks ise ka tagasisidesse süvenema, kui keegi sind ¤%#&%¤-sõnadega iseloomustaks.

Peale tagasiside mooduli on "Õppetöö" all oleva Õppeainete kodulehed-lingi taha tekkinud võimalus leida oma ainete kodulehekülgi. Seal ei ole küll veel kõik-kide õppejõudude õppekeskondi, aga natuke juba siiski, ajapikku see täieneb. Seega lihtsamaks läheb ka õige aine kodulehe leidmine.

ÕIS-kasutamisega on tudengitel tekki-nud ka erinevad takistused ja küsimu-sed. Järgnevalt püüamegi neist kõige sagedamatele vastused anda.

KUIDAS GENEREERIDA ÕIS"I PAROOLI? KUIDAS MUUTA ÕIS"I PAROOLI?Kui oled ID-kaardiga oma kontole sisse loginud, siis menüüribal (sellel, kus on kirjas Õpingukava, Sooritused, Arved ja avaldused jne.) näed tabaluku märki. Vajutades selle, avaneb sulle aken, kus palutakse sul sisse logida. Tehes seda ku-vatakse aknas sinu andmed ja palutakse sul need kinnitada, kui need on õiged. Peale kinnituse andmist avaneb aken, kus saad sisestada/muuta oma" parooli.

ÕIS"I TÖÖS ESINEB VEEL ENDISELT APSAKAID, UMBKAUDNE AEG MILLAL NEED KÕRVALDATAKSE?Täpset aega julgeks sellele küsimusele paraku keegi anda, küll tegeletakse nende kõrvaldamisega pidevalt ja jooksvalt. Neist mõnele komistades anda neist kindlasti akna paremapoolses ülemises nurgas oleva "tagasiside" vahendusel teada.

KUI ÕIS"IS MIDAGI EI TÖÖTA, KUIDAS SELLEST TEATADA VÕI KELLELE TEATADA? ÕIS-i aknas, paremal, üleval nurgas on olemas tagasiside nupp. Selle kaudu on võimalik probleemist teatada. Kui sul vaja midagi kiiresti teha ja selleks vajalik

asi hetkel ei tööta, pöördu dekanaati. Sealsed inimesed vaatavad, kas saavad selle toimingu ise sinu eest ära teha, või teavitavad inimesi, kes selle probleemiga kiiremas korras tegeleksid, viga parenda-takse sellisel juhul tõenäoliselt kiiremini (sõltub muidugi veast).

ÕIS ON ÜMBER ARVUTANUD KÕIK AP"D UUTEKS EAP"DEKS !A KOHATI ESINEB VALEARVESTUSI! KAS SEETÕTTU PEAN AINEID !UURDE TEGEMA, KUIGI OLEN VARASEMAT ÕPPEKAVA !ÄRGINUD TÄPSELT? Tegu ei ole mitte vale arvestustega, vaid ainete punktid arvutati õppekavade järgi ümber. Kui sul on sooritatud kõik õppekavas ettenähtud ained (sh ka vabaained), aga EAP-si jäi puudu, siis pöördu dekanaati. Ained sellepärast juurde ei ole vaja teha.

MÕNINGATEL DEKLAREERIMISEKS VALITUD AINETEL NÄITAB ÕIS EELDUSAINEID, KUIGI NEID TEGELIKULT ÕPPEKAVAS ETTE EI OLE NÄHTUD # KAS SEE ON TEHNILINE VIGA? KELLELE PEAKSIN SELLEST TEATAMA?Mitmetele ainetele on pandud eeldu-sained, mida oleks soovitav läbida enne seda kursust. Kuid tegu on soovitusega. Eeldusaine täitmine ei ole kohustus-lik (aegajalt isegi mitte võimalik ega vajalik). Igaksjuhuks tasuks esimeses loengus sellel teemal kontsulteerida õppejõuga, kuna tal on õigus sinu osale-misega kursusel mitte nõustuda, kui sa eeldusainet ei ole sooritanud.

ÕISI LOGITAKSE SISSE OMA MATRIKLINUMBRI !A SALASÕNA VÕI ID"KAARDIGA, ET ISIKUT VÕIMALIKULT KINDLALT TUVASTADA. KAS SIIS ÕISI KAUDU ANTAV TAGASISIDE ON ANONÜÜMNE? KEEGI SEDA !U NÄGEMA PEAB? KUIDAS OLEKS VÕIMALIK TUVASTADA TAGASISIDET ANDNUD ISIK?

TTÜ ÕPPEINFOSÜSTEEM $ÕIS% # MIS !A KUIDAS?


!"##$%"#"&'())*$#$*"%+',-$)).,.%$/0&,$."#'%)10%"23).'$%00-("..$#"4100(504#00.,6'$3$&0.4""

'"7*$&0*,(&

PERSOON: % Ü aasta vilistlane 2009 on Sandor Liive. Sandor Liive lõpetas % Ü majandusteaduskonna majandusarvestuse eriala 1997. aastal. Alates 1998. aastast on Sandor Liive töötanud Eesti Energias & nantsdirektori ja juhatuse liikmena. 2005. aasast on S. Liive Eesti Energia juhatuse esimees. Praegu õpib Sandor Liive ka % Üs doktorantuuris.

89:99!;<=>%!0##$**0%!"7*$&0?#$&))#$%@$)()@))'$&0%&".&,.%"7$'0@%()@)'&0#04%+"##$.'%()@)'$'%.00@%&0.,'0-0%'0A0#$.'"%0##A""()@)'$'"%0."1"#B%1$##"%("0/""($1$.2%50%10*CCA"(-,.AD$1"%)*%#$$/0%AE$&"%10-0#0%A""B%7))A,.'"%AD$%#0$*"',."%'D'',4%8)@)'&0#0%.00@%',#"A$&,.%&0.,'0-0%"#,.#))-,."%5E#/$1$."&.4%!"0-,.3()5"&'$.%#CCA0-%&00.0%*E$'"&.%&0%8$$0%!"7*$&0?#$&))#%50%;'00#$0%!"7*$&0?#$&))#4

Evoluent Ve"ticalMouse 3 on uudse disainiga hiir, mis leevendanud "andme ning käevarre valusid, sest kasutamisel püsib käsi loomupä"ases asendis ning käsivars ja "anne pole väänatud asendis. Hiir on testitud USAs mitmete meditsiinidoktorite, #üsote"apeutide ja ergonoomika asjatundjate poolt ning jõuti järeldusele, et Evoluenti hiir on tõepoolest mugavam kasutada. Hiire kasutamine aitab ä"a hoida "andmevalusid. Hiirel on viis nuppu ja rullik ning töötab nii Windows kui ka MAC ope"atsioonisüsteemidega.

Tähelepanu suured presenteerijad! Aiptek on välja tulnud uudse projektoriga, mis mahub sõna otseses mõttes taskusse. Projektor võimaldab kuvada pilte iPodist, digitaalsetest kaame"atest, videokaame"atest, mobiiltelefonidest jne. Seinale kuvatava pildi diagonaal on kuni 127 cm ning kuvamiskaugus on kuni 180 cm. Projektorit toidab liitium-ioon patarei.

Jah, antav tagasiside on anonüümne, kuna need inimesed, kes antud tagasi-sidet uurivad, ei saa infot, millega oleks võimalik mõnda kasutajat vastustega siduda.

MILLEKS KASUTATAKSE „VAHEKONTROLLIDELE REGISTREERUMIST“?Vahekontrollid on näiteks kontrolltööd. Õppejõud võivad soovida, et tudengid ennast neile registreeriksid. Vahekont-rollile tuleb registreerida vaid siis, kui õppejõud seda nõuab. Seega kui õppe-jõud ei ole palunud seda teha, ei ole selle pärast vaja muretseda.

KAS ESITATUD ÕPINGUKAVA TAGASIVÕTMISEL ON PIIRANGUID $NT PIIRATUD ARV KORDI%?Deklaratsiooni ei saa tagasivõtta peale deklareerimisperioodi lõppu. Arvuliselt tagasivõtmiste arv ei ole piiratud. Peaasi, et see peale seda ka uuesti esitatud saab.

TÄITES ÄRA KÕIK OTSINGU LÜNGAD KORREKTSELT, EI LEIA ÕIS VAHEL IKKA SOOVITUD AINET?Aegajalt on kasulik mitte olla liiga korralik. Kõige lihtsam on panna ainult ainekood või osa aine nimetusest ning ülejäänud väljad täitmata jätta. Sellisel juhul leitakse kõige suurema tõenäosu-sega sulle sobiv vastusevariant ka üles.

Need ja veel teisedki küsimused/vas-tused tekkivad varsti ka tipikas.ee-le Tipika ABC alla.

Kui sul endal tekkis mõni küsimus või küsimus/vastus paar, mida ka teised võiksid teada, siis on see oodatud aad-ressile [email protected] ! HELEEN MAIBAK

INFO

ARVUD: TTÜ majandus- ja

sotsiaalteaduskonna hoone maksumus on 244 miljonit ning

uue ühiselamu maksumus 96 miljonit krooni. Hooned valmisid

TTÜ oma &ahaliste vahendite, Euroopa Liidu, Eesti riigi ning

Tallinna linna abiga. Hooned avati pidulikult 31.

augustil.FO

TO# E

NER

GIA

.EE


ÕPPEOSAKOND TUDENGITELE

INFO

1. MIS ON UUT 2009. AASTA ÕPPEKAVADEL?2009.aasta 1. septembrist on kõik TTÜ õppekavad viidud vastavusse Euroopa ainepunktisüsteemiga (ECTS), s.t. õp-pekavad on väljundipõhised ning õppe mahu arvutamisel kasutatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkte (EAP), kus 1 EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt tehtavale tööle. Mida tähendavad väljundipõhised õppekavad? See tähendab, et õppekavas on lisaks eesmärkidele kirjeldatud nii õppekava, moodulite kui ka iga õppe-aine kohta õpiväljundid ehk õppimise tulemusel üliõpilase poolt omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, seda õppekava, mooduli või õppeaine läbimi-seks vajalikul miinimumtasemel.

2. MIS ON ECTS EELISED?Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) loodi Euroopa Liidu koostööprogrammi Erasmus raames 1989.aastal, et muuta õppekavad rahvusvaheliselt mõisteta-vaks ja võrreldavaks. ECTS tähendab kogu õppekava kui terviku üliõpilasekeskset kirjeldamist, st õppekava ülesehituse lihtsamaks, aru-saadavamaks ja paindlikumaks muut-mist (mooduliteks jaotamist), õppekava edukalt läbinud üliõpilase eeldatavate oskuste, teadmiste ja hoiakute (õpiväl-jundite) sõnastamist, moodulite ja üksi-kute ainete õpiväljundite kirjeldamist, õppe- ja hindamismeetodite valikut õpiväljundite saavutamiseks jne.

ÕPIVÄLJUNDITE KASUTAMINE PEAKS:aitama selgemini aru saada õppekava ja õppeainete põhieesmärkidest ning põhilistest teadmistest ning oskustest, mida aine läbimisel on võimalik omandada, samuti ülevaate sellest, mille omandamist hinnatakse;

andma hea ülevaate sellest, mida üliõpila-sed on võimelised peale edukat õpingute lõppu saavutama;

aitama kaasa üliõpilaste mobiilsusele, vahendades nende kvalifikatsioonide tunnustamist;

suurendama ülikoolide poolt antavate kvalifikatsioonide rahvusvahelist läbi-paistvust;

lihtsustama ainepunktide rahvusvahelist ülekandmist;

looma ühise formaadi, et aidata kaasa elukestva õppe edendamisel ja erinevate võimaluste tekitamisel erinevate haridus-süsteemide vahel.

3. KUI OLEN !UBA ÕPINGUID ALUSTANUD, KAS PEAKSIN ÜLE MINEMA UUELE ÕPPEKAVALE?2009/2010 õa on TTÜs käigus nii „va-nad“ õppekavad ehk siis õppekavad, mil-lele võeti üliõpilasi vastu enne 2009.a sügist ning kus praeguseks on vanad ainepunktid ümberarvestatud ECTS ainepunktideks (EAP) ning kus ainetel ja kavadel on lisaks eesmärkidele kirjel-datud ka õpiväljundid ning uued, 2009 sügisel käivitunud õppekavad, kus lisaks EAP-dele ja õpiväljunditele on kavad struktureeritud mooduliteks ning kus võrreldes vanade kavadega on toimunud ka mitmeid sisulisi muudatusi. Üliõpilane tuleb ülikooli õppima kindlale õppekavale ning tal on õigus lõpetada oma õpingud selle kava järgi, millele ta õppima astus. Samas kui üliõpilane tahab, on tal õigus taotleda enda üleviimist uuele kavale, kui see on mõttekas.

4. MIS SAAB AINEPUNKTIDE ÜMBERARVUTAMISEST, KUI EAP"DE MAHT EI KLAPI VARASEMALT SOORITATUD AP MAHUGA? Üleminekul ainepunktidelt (AP) Euroo-pa ainepunktisüsteemi ainepunktidele (EAP) võib punktide ümberarvestusel tekkida olukord, kus õppekava järgi oleks nagu kõik vajalikud ained tehtud, aga õppekava lõpetamiseks vajalikke ainepunkte täis ei saa. Sellisel juhul on tegemist ainepunktide ümberarves-tamisel tekkinud ümardamisveaga ja üliõpilased täiendavalt midagi juurde tegema ei pea.

5. KUIDAS PEAKSIN KÄITUMA KUI OLEN ÜLETANUD ÕPPIMISE NOMINAALA!A, AGA LÕPETAMISEKS VA!ALIKUD AINEPUNKTID EI OLE VEEL TÄIS? KAS PUUDU!ÄÄVAD AINED TULEB VÕTTA LÄBI AVATUD ÜLIKOOLI? KAS PEAN VÕTMA AKADEEMILISE PUHKUSE? Kui nominaalaja lõppedes on üliõpilasel

täiskoormus, saab ta tasuta lisaaasta. Kui on osakoormus, siis riigieelarveline õppekoht ammendub ning tuleb üle minna tasulisele (REV) õppekohale. Akadeemilisele puhkusele saab minna siis, kui õppekoht on olemas (kas RE või REV).

6.OLLES DEKLAREERINUD VABAAINEID !A SAANUD NEIS TULEMUSEKS „MITTEARVESTATUD“ # KAS MITTEARVESTATUD AINEPUNKTIDE MAHT LÄHEB ARVESSE? $PRAEGU ÕIS EI LUBA TASUTA DEKLAREERIDA ETTENÄHTUST „ÜLE LÄINUD“ AINEPUNKTIDE ISEGI SIIS KUI ÜKS EELNEVATEST AINETEST ON SAANUD HINDEKS MITTEARVESTATUD. VAREM ARVESTATI AINEPUNKTE SOORITATUD AINETE EEST # KAS ON TEGEMIST ÕISI APSAKAGA?%Nii see ei tohiks olla . ÕIS arvestab vabaõppes vaid sooritatud ainepunkte. Kui on kahtlusi, et on viga, siis tuleks pöörduda OIS tagasisidesse.

7. KAS TÜH!A DEKLARATSIOONI SAAB ESITADA?Kui ei soovita antud semestriks aineid deklareerida, tuleb esitada tühi ehk "0" deklaratsioon.

8. KES ON TEADUSKONNAS KÕIGE PÄDEVAM VASTAMA KÜSIMUSTELE SEOSES ÕPPEKORRALDUSEGA?Õppeprodekaan või dekanaadi töötajad.

9. KAS TTÜ LÄHEB ÜLE TÄHTHINDAMISELE? Praegu ei ole uut riiklikku hindamis-määrust veel vastu võetud. TTÜ on taotlenud vana, numbrilise hindamise säilitamist ning praeguse seisuga tun-dub, et numbrilised hinded jäävad TTÜs kehtima. Küll aga hakatakse 2010. aasta sügissemestrist rakendama väljundipõ-hist hindamist, mida tutvustame niipea, kui hindamismäärus on kinnitatud. !

Vastas:TIIA VIHAND | Õppeosakonna juhataja kt


<""1$&%F01@("G%!0##$**0.>%HI,#%)#$%AD$10#,.%*E70B%&,$-0.%&07"&?1*"%#$$'($.".%("0&')($.%("0&'.$))*$%#E@$%A$$-$4J

KEVADEL OTSUSTASIN, ET SELLE AASTA SUVEL EI TÖÖTA MA KUSKIL KLIENDITEENINDA!ANA, VAID TEEN MIDAGI ERIALAST. PRAKTIKAKOHTI OLI SÕELAL MITU, KUID VALIK LANGES, PEALE VÄIKEST EKSKURSIOONI, CAMBREX TALLINNA KASUKS.

TENSIID | AS PROSYNTEST | CAMBREX TALLINN"TTÜ spin-off firma Tensiid loodi juba 1989 Eesti keemiateadlaste poolt. Aastal 2000 muutus vaid firma nimi - AS Pro-Syntest. Firma tegutses põhiliselt orgaa-nilise sünteesi ja tehnoloogiateenuste pakkujana maailma ravimi- ja peenkee-miaettevõtetele. Osaleti ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Vähiuurin-gute Tehnoloogia Arenduskeskusega uute ravimikandidaatide väljatöötami-ses ja tehnoloogiate loomises. Saamaks paremat ligipääsu maailma turgudele ja avardada oma tegutse-mispiire müüdi AS ProSyntest 2008. aasta jaanuaris Cambrex korporatsioo-nile ning kannab nüüd nime Cambrex Tallinn, olles osa Cambrex Karlskoga Research & Development meeskonnast. Cambrex on juhtivaid ravimite aktiivainete ja geneeriliste ravimite tehnoloogiate pakkujaid maailmas. Korporatsiooni ettevõtted asuvad Root-sis, USA-s ja Itaalias ning nüüd ka siis Eestis. Cambrex on esimene ravimite tootmise turul tegutsev suurettevõte, mis on oma arendustöö osaliselt toonud Eestisse."TÄHELEPANEKUID PRAKTIKASTTervelt kaks kuud sain oma silmaga näha, millega tööstuses tegeletakse ja kuidas see erineb ülikooli laborist. Kõige suurem erinevus on reaktsiooni suurus. Tööstuses on skaalad teised, varieerudes paarisajast milligrammist mitmeküm-nete liitriteni. Mul oli võimalus näha, kuidas kahekümne liitrises reaktoris reaktsiooni läbi viidi. See oli omamoo-di vaatepilt, kuna mina olen töötanud paarisaja milligrammi skaalas. Teiseks erinevuseks oli see, et kiire tellimuse korral tuli oma teised tööd kõrvale jätta (kui oli võimalik) ja uue as-jaga tegelema hakata. Samuti sai seal nö

ehitada, tuli mõelda, kuidas ja millistes nõudes reaktsiooni läbi viia. See oli väga huvitav väljakutse, kuna olles laboris uus ei olnud ma teadlik kõigist võimalustest ja üldse, millised nõud on olemas ja kus miski asub. Inimesed olid hästi toredad, sõbra-likud ja abivalmid. Ligi kakskümmend oma eriala asjatundjat, kellest neli on peale oma TTÜ õpinguid sinna tööle läinud. Kuid arvan, et see arv on isegi suurem. "FIRMA VALDKONDCambrex Tallinna valdkonnaks on ravimite väljatöötamise varaseimad faa-sid, mille tulemusi katsetatakse teistes riikides. Lõplikud lahendused müüakse ravimifirmadele, kes need pakendavad ja turustavad. Cambrexi klientide seas on näiteks mitu Euroopa suuremat ravimi-firmat, kelle jaoks ka ProSyntest töötas."Minu jaoks oli see väga positiivne praktika. Nägin, kuidas tehakse keemiat väljaspool ülikooli laborit ja sain isegi paari liitrises skaalas ekstraheerida. Uued kogemused on alati head. !SIGRID KALLE

TUDENGIELUFOTO# ALO SOONE

REAKTSIOONID VÄIKESES REAKTORIS

REAKTSIOONID SUURES REAKTORIS


EVE„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud!“ Täpselt samamoo-di algas ka minu esimene koolipäev meie uues majandusmajas. Õpin magistriõp-pes, mis tähendab, et tunnid algavad kell 17.45 Mustamäel. Varasemalt algasid magistriõppe tunnid kell 18.00 Koplis ning südalinnast sinna jõuda oli mõneti lihtsam. Aga see selleks, tagasi minu esimese koolipäeva juurde. Kui olin läbi ummikute täpselt 17.40 parkimisplatsile jõudnud, hakkasin tasapisi omale kohta otsima. Muidugi olid kõikvõimalikud parkimiskohad rohkemgi kui täis ning jätsin oma auto teise parkla otsa ehk siis peamaja sissekäigu juurde. Nagu teate, on sealt päris tükk maad majandusmaja-ni minna. Peab piinlikusega tunnistama, et suure kiiruga tuli vahepeal isegi mõte auto niisama kusagile teepervele jätta, kuid nähes, kuidas minu nina all ühte autot teisaldati, jätsin selle mõtte katki. Kui kogu parkimistrall minu jaoks läbi sai, ootas ees pisut keerulisem – orienteerumine. Nimelt ei suutnud ma esimese korraga õiget klassiruumi leida, sest kiirustades ei mõistnud ma ma-jandusmaja koridoride numeratsiooni loogikat. Õnneks õnnestus mul viisaka hilinemisega õiges klassiruumis maha istuda ja tarkust taga nõudma hakata. Pärast tunniajast istumist tundsin juba uue maja eeliseid – nimelt ei olnud mul külm. Just see probleem oli küll ilusa vaatega, kuid jahedas Kopli majas pidevalt. Tundes, et võin isegi lühikeste varrukatega klassiruumis istuda, tegi meele heaks. Lisaks mõnusale tempera-tuurile meeldis mulle küllaltki mugav istumisalune, mis ka pärast paaritunnist istumist ei tundunud jubeda piinapingi-na. Kõik ei jäänud aga nii lilleliseks, sest umbes kella üheksa ajal hakkas peakohal jube mürgeldamine. Õppejõu sõnad läbi selle müra enam minuni hästi kosta ei tahtnud, kuid umbes kolm minutit hiljem kostusid õnneks viimased kont-saklõbinad ja oli taas vaikus...Selline oli minu esimene koolipäev meie ilusas uues majas. Kui nüüd pärast mitmenädalast

koolitööd aga tagasi vaadata, siis peab tõdema, et maja on ilus. Hoolimata sellest, et enam ei saa klassiruumist oma pilke merepoole pöörata ja vaadet nautida ja enam ei ole meil nö oma maja teiselpool Tallinnat, saame nüüd osa kogu TTÜ melust ning nautida ilusa uue hoone eeliseid.

MAAR!AKujutage ette, et viibite mõnes tuntud ülikoolilinnakus, kõik koolihooned on käe-jala ulatuses... Tegelikult... Piisab kui silmad lahti teete ja enda ümber vaatate. TTÜ ise ongi kujunenud üheks uhkeks üliõpilaslinnakuks! Kas see aga kõigile meeltmööda on, on omaette küsimus. Seda enam, kui oled endine Sütiste teel koolis käinu ning harjunud väikese ja vaikse koolimajaga. Esimesel koolipäeval peamajja astudes seadsin teadlikult sammud energeetika maja poole, et siis uude, kaua oodatud üli-koolihoonesse minna. Uskuge või mitte, aga minu endistes koolides on reno-veerimis- või laindamistööd lõppenud alati ajaks, mil mina lahkunud olen. Lõpuks... midagi uut ka minule. Mõtetes olles sattusin aga peagi hämmingusse - rahvast liigub nii palju, et kitsukeste uste juurde tekivad ummikud. Mõ-ned sammud edasi saanud, ei taha aga uskuda – edasipääsu raamatukogu ning sotsiaal-majandusmaja poole lihtsalt ei ole! Peagi oli saladus murtud... ajutiste infostendide lõppu jõudes oligi raa-matukogu kutsuvat rohelist näha! Oi seda suule ilmunud naeratust... nagu oleks koju jõudnud. Viidakesi jälgides ning WC järjekordadest mööda minnes jõudsin lõpuks ka otsitud klassini, kus mõtted läksid ajutiselt Sütiste tilkuvate lagede ja külmade klassiruumide rada-dele… Prr... vähemalt praegu on siin soe ja kuiv, loodetavasti ka talvel ning paari aastagi pärast. Küll aga… Sütistel oli põrandatesse-lagedesse piisavalt panus-tatud ja õppejõud ei pidanud keset tundi vakka jääma, et ülemise korruse õppurid toole lohistades klassist lahkuda saaksid. Varsti olin aga ka ise üks nende seast, kes pidi tõdema, et tõstes tooli laua alla

panemine on raskendatud ning lahku-sin mürina saatel, koridorides ekseldes väljapääsu poole. ! MAAR!A KÄGER | EVE NEUMANN

MEILE MEELDIB!Heledad, avarad ruumid.

Kaasaegne sisekujundus.

Raamatuid ei pea teisest linna otsast otsima minema.

Kõik on käe-jala ulatuses – nüüd on võimalus osa saada kogu TTÜ melust.

Valguslahendus (liikumise peale põlema hakkavad tuled).

Tehnika klassiruumides (ei pea eraldi otsima kusagilt hakkama ja klassist klassi vedama).

Söökla toiduvalik ja teenindus on suu-repärane.

Vajadusel on võimalus kasutada lifti.

NATUKE NURISEME KA.Kajavad ruumid – mõni lisasisekujundu-selement, nt vaip kuhugi panna, et kaja vähendada?

Klassiruumid pole alati piisavalt suured ning seetõttu on mõningane ruumipuu-dus suuremate loengute korral.

Kohati on klassides tahvli vaatamise nurk väga ebamugav silmadele.

Saja sissepääsu-väljapääsu, mitmepool-sete koridoride tõttu on orienteerumine raske, sh klassiruumide ja tualettide leidmine.

Toolidel pole kinni võtmise „aasa”, et tooli vaikselt laua alla tõsta.

Kus on piisavad pistikupesad arvutitele, eriti klassi keskel ning eesotsas istuja-tele? (klassi tagumises osas ning seinte ääres mõned on).

Parkimine on endiselt paras kaos (ja mis loogika järgi üldse maja alla pääseb?), aga ehk toob tulevik lahenduse.

Kohviautomaadis saab arveldada ainult müntidega.

TUDENGIELU

HÜVASTI KOPLI, TERE MUSTAMÄGI

=38$%.#4(*7).6%-8$%##$%/3936%-8$%($)/(*(%8,,5)'>(2


TUDENGIELU

19.!23. OKTOOBRI „TAGASI KOOLI“ NÄ!DALAL KUTSUVAD PRESIDENT ILVES JA SIHTASUTUS NOORED KOOLI HUVILISI KODANIKKE, SH AKTIIVSEID ÜLIÕPI!LASI, KOOLI TUNDI ANDMA. KAS OLED VÄLJAKUTSEKS VALMIS?

Algatuse „Tagasi kooli“ eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskon-na koostööd. See on võimalus igaühele anda oma panus Eesti koolihariduse endenemisse ja mitmekesistumisse. Tunni sisu saab iga „Tagasi kooli“ nädala külalisõpetaja kooliga ise kokku leppida – olgu see mõni õppekavas ette nähtud tunni teema, mida oma teadmis-te ja kogemustega täiendada, või mõni teine valdkond. Näiteks eesmärkide seadmine, fotograafia, miks õppida täppisteadusi, ühiskondlik aktiivsus või tarbimine - need on vaid mõned näited varasemate aastate „Tagasi kooli“ algatu-se käigus antud tundide teemadest. Olu-line on, et teema saaks selline, mis läheb külalisõpetajale korda ning milles tal oleks sõnum, mida õpilastele edastada. Tunni ettevalmistamiseks paku-vad „Tagasi kooli“ nädala korraldajad kasulikke nõuandeid algatuse kodule-hel www.tagasikooli.ee. Sealt leiab nii üldisi näpunäiteid, tunni soovitusliku struktuuri kui ka küsimustiku „Kas olen tunniks valmis?“. 14. oktoobril toimub tunni ettevalmistuse koolitus, kuhu on kõik huvilised oodatud. „Tunniks valmistudes õpib õpetaja võib-olla rohkem kui need, keda ta õpe-tab,“ arvas Aavo Kokk, kes käis eelmisel aastal „Tagasi kooli“ ettevõtmise raames tundi andmas. „Klass teab, et 45 minuti pärast on tund läbi. Selle teadmise uinutamiseks peab õpetaja kuidagi klassi tähelepanu püüdma. Õpetamine on intellektuaalne katsumus, mida iga enesearendaja peaks proovima.“

REGISTREERIMINE ON ALANUDEsimene samm „Tagasi kooli“ nädala külalisõpetajaks saamiseks on regist-reerimine kodulehel www.tagasikooli.ee. Samal aadressil asuv „Tagasi kooli“ infosüsteem aitab ka sobiva koolini jõudmisel. ! TRIIN NOORKÕIV

1. UURI VÄL!A, KELLELE SA TUNDI ANDMA HAKKAD

2. MÕTLE, MIS ON SINU TUNNI EESMÄRK3. MÕTLE VÄL!A, MIS SINU TUNNIS

!UHTUMA HAKKAB 4. TEE OMA TUNNILE ALGUS, KESKPAIK

!A LÕPP5. PANE TUNNIKAVA !A OMA TEGEVUSED

KIR!A6. ÜTLE ÕPILASTELE TUNNI ALGUSES,

MILLEST RÄÄKIMA HAKKATE7. UURI ÕPILASTELT TUNNI LÕPUS, MIDA

NAD ÕPPISID8. MÕTLE, MILLISEID MATER!ALE SUL

VA!A LÄHEB9. OOTA OOTAMATUSI10. KÜSI NÕU!

Vaata lisa: www.tagasikooli.ee

10 SOOVITUST HEA KOOLITUNNI LÄBIVIIMISEKS

HEI, TTÜ TUDENG! PANE END PROOVILE "A ANNA ÜKS KOOLITUND!

3. SEPTEMBRIL TOIMUS TTÜ SPORDIHOONE ÜMBRUSES MEHAANIKA REBASTE RISTIMINE.

Mehaanika teaduskonna üliõpilas-nõukogul oli hea meel, et rebaseid oli kohale tulnud üpris palju. Üritust käis vaatamas ka paras ports vanema kursuse tudengeid. Rebased jagati viieks võistkonnaks, ning neile korral-dati erinevaid võistlusi, mille käigus selgitati välja kõige tublimad värsked mehaanikud. Traditsiooni kohaselt tuli võitjameeskonnal oma auhind erilisel viisil lunastada ja esimest korda leidus selleks ka piisavalt julge neiu! Peale aktiivseid mänge liiguti mehaanikute kombel lauldes edasi TTÜ staadionile, kus kohtuti teiste teaduskondade re-bastega ning peeti maha paar mõõdu-võtmist.

Indrek arvab, et ülikoolis on ristimine vägevam kui see, mida ta keskkooli päevilt mäletab. Hea meelega võtaks ta veel osa sellisest ristimisest, nagu korraldas Mehaanika teaduskonna üliõpilasnõukogu ja üleüldse oli väga fun! Mõned seigad toimunud üritusest valmistavad veel kursakaaslaste seas tänaseni nalja. Paljudele jääb meelde, kuidas tuli mäest üles ronides näpud õlitopsi pista, sealt mutter leida ning see kokku panna. Korraldajatena leiame, et rebaste ristimine on hea alustus ülikooliaas-tatele ning vahva üritus tutvustamaks rebaseid üksteisele. Kindlasti on ka teiste teaduskondade rebased enda ristimisega rahul. Soovin kõigile esmakursuslastele head rebase aastat! ! KADRI ERIT


TUTVUMINE MITME KÜMNEKONNA MEETRI KÕRGUSEL, KAHEL TROSSIL LIIKUVA HOOLDUSPLATVORMIGA. TEHNIKA, MILLE PUHUL EI TEHTA KOMPROMISSE.


SOOME !A EESTI TUDENGITE KOOSTÖÖPRO!EKTI RAAMES VALMIS KÕRGHOONETE HOOLDUSKORVI PROTOTÜÜP

ALATES 2004. AASTAST ON TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MEHAANIKATEA!DUSKONNA TUDENGID OSALENUD IGA!AASTASEL HELSINGI TEHNIKAÜLI!KOOLI ALLÜKSUSE $ FUTURE LAB OF PRODUCT DESIGN $ POOLT KORR ALDA!TAVAL TOOTEARENDUSKONKURSIL.

Liikumise keskseks paigaks ning uute ideede raskuskeskmeks on Helsingi Tehnikaülikooli linnakus Otaniemi mändide all paiknev Design Factory (DF). 24/7 avatud Design Factory näol on tegemist TTÜ kesisemate võimalus-tega harjunud tudengi jaoks lausa para-diisiga. Selles imelises keskkonnas võib tudengit ette kujutada kui väikest last liivakastis, kelle kapriise ja soove tuleb erinevate mänguasjade näol rahuldada ja täita. DF-i õppejõudude ja assistenti-de vaev nn disainitehase kui liivakasti täitmisel tasub aga kuhjaga ära, kuna tulemuseks on plahvatusohtlikud ja in-novaatilised ideed, millest nii mõnestki vormub patent või tudengite initsiatiivil loodud ettevõte.

Võibolla väga pikalt leheruumi DF-i kir-jeldamiseks polegi mõtet kulutada – seal tekkivaid kogemusi ja emotsioone on peaaegu et võimatu edasi anda. Ainuke võimalus ettekujutuse saamiseks on liht-salt kohale minna ja oma silmaga kaeda. Ka praegu, neid ridu kirjutades, kipub mõte rändama Design Factory üllatusi ja häid mõtteid pakkuvatesse inspiratsioo-nisoppidesse…

Kuid veidi täpsemalt ehk projektist endast, milles lisaks kuuele soomlasele (Kim Antin, Jussi Sakari Mäkitalo, Kimmo Rissanen, Markku Koskela, Andrew Roiko, Joseph Quagraine) osales ka kolm Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna tudengit: Berit Cavegn, Riho Kiiman ja Siim Leiten.

TUDENGITEADUS

EHITAMISEL HOOLDUSPLATVORMI PROTOTÜÜP

FOTO# SIIM LEITEN


Igal sügisel, septembris, on võimalik ka TTÜ tudengitel saata avaldus osalemaks Future Lab of Product Design poolt korraldatavale tootearenduskonkursile. Eelmisel sügisel oli valikus 13 ülesannet, mille vahel sai iga tudeng endale sobiva valida. Ülesanded olid lahendamiseks antud erinevate (enamasti Soome) et-tevõtete poolt. Tuleb tõdeda, et kõigil ei õnnestu ühineda just soovitud projek-tiga. Eestlaste puhul sai määravaks see, et kuuludes ühte meeskonda on meie panus suurem ning samas on ka muga-vam-lõbusam üle Soome lahe reisida.

Rosteki projekt, võib julgelt öelda, oli üks paras pähkel ja suur väljakutse. Ettevõte soovis muudatusi, mis alandaks tunduvalt toote hinda, samas säilitades toote head omadused, eriti oluline oli just ohutuskriteeriumite täitmine. Selle ülesandega olid nad ise tegelenud juba mitu aastat. Ühest küljest ahendasid meie kujutlusvõime piire hooldusplat-vormi nõudeid reguleerivad standardid, teisest küljest Rosteki eesmärk toote-hinda märkimisväärselt vähendada. Oktoobris-novembris genereeritud 15st ideest jäid seetõttu sõelale vaid kolm, mida detsembris-jaanuaris juba reaalselt testisime ning veebruaris, kaks kuud enne projekti tähtaega, asusime proto-tüübi ehitamise kallale.

Tüüpiline kõrghoonete hooldussüsteem koosneb mööda katuseäärt kulgevast monorailist, sellel elektrimootori jõul liikuvast kelgust, millel omakorda ripub trossidel platvorm, mida on siis või-malik vastavalt vajadusele kas tõsta või langetada. Taolisi süsteeme kasutatakse

laialdaselt ka Tallinna kesklinna kõrg-hoonete klaasfassaadide puhastamisel (näiteks hotell Olümpia, Rahandusmi-nisteeriumi hoone, Fahle maja jne).

Prototüübi ehitamisel võtsime aluseks tootmises oleva kaheinimese hooldus-platvormi. Täiesti uue konstruktsiooni sai eespool mainitud kelk, mille tule-musel jäi kelku liigutama nelja mootori asemel kaks. Kuna eesmärk oli lahti saada ka ühest vertikaalset liikumist võimaldavast üsna kallihinnalisest moo-torist (neid oli alguses kokku kaks), siis sai ehitatud nutikas teleskoopsüsteem, mille abil oli võimalik vältida platvormi kaldumist küljele, sellega säilis platvor-mi endine stabiilsus. Standardis lubatud 14 kraadi asemel kaldub meie prototüüp vaid kuus kraadi. Väiksemaid muudatusi oli aga teisigi ning omamoodi põnev oli ka ülikergete materjalide rakendamine loodavas prototüübis (alumiiniumkär-jed, süsinikkiud), mis oma kõrge hinna tõttu tõenäoliselt kõigest prototüübi uhkuseks ja auks jäävadki.

Reedel, 24.aprillil, Design Factory-s toimunud messil esitletud prototüüp on 30% odavam kui praegu toodetav versioon, kaotamata ei ohutuses ega muudes selle heades omadustes mida pakkus kahe mootori kasutamine platvormi tõstmi-sel/langetamisel.

Olgu ära mainitud ka teiste meeskon-dadega nimed ja seotud sponsorfirmad, et oleks selgem ettekujutus, millistes tootearendusprojektides on üldse või-malik osaleda: Nokia.Expand (Nokia), SteelGood (Stala), Sqreen (Martela), Royce (Ensto), D-rain (Ruukki), Azi-Gear (ABB Marine), MyPOBox (Itella), TourTalk (Savox Communications), FLOW (Kone), UpWise (Konecra-nes), Intent (Suojasauma), Guardian (Safera&Fennia), BMUU (Rostek). Kõi-gi mainitud projektidega saab tutvuda aadressil www.pdp.fi.

Nagu alguses mainitud, ei osalenud Tallinna Tehnikaülikooli tudengid projektis esimest korda. Ots tehti lahti juba 2004.aastal, mil tolleaegsed tipikad Andri Laidre ja Raul Maripuu võtsid osa muudetava sõiduasendiga jalgratta väljatöötamisest. 2005-2006 õppeaastal osales projektis juba 4 TTÜ tudengit: Birthe Matsi, Triin Toon, Sander Kal-mus ja Tarmo Saar ning probleemipüs-titaja ja sponsorina ka üks Eesti ettevõte – Norcar-BSB Eesti AS. Üle-eelmisel (2007-2008) õppeaastal olid osalejateks Karl-Kristo Vene, Kristiina Vilsaar ja Kaupo Karja ning ülesandeks oli arenda-da autonoomne söötmisliikur farmidele (projekt FeedO, sponsor Norcar).

Täpsemat infot üritusel osalemise kohta saab Masinaehituse instituudi direk-torilt professor Lembit Roosimölderilt ([email protected]), tehnikult Karl-Kristo Venelt ([email protected]). !SIIM LEITEN

ÜKS PLATVORMI UUENDUSTEST OLI STABILISEERIVA TELESKOOPSÜSTEEMI KASUTUSELVÕTT

TUDENGITEADUS


TUDENGITEADUS

TTÜ Säästva Arengu Klubi (SAK) liikmed paigaldavad ülikooli katusele kolm päikesepaneeli, millega üliõpilased saavad hakata sülearvuteid laadima. Ülikooli endise raamatukogu hoonele paigaldatakse kolm päikesepaneeli. Tegemist on omanäolise ettevõtmisega, mille taolist pole Eesti meedias varem kajastatud. Nimelt pannakse kogu laadimissüsteem ise kokku. Päikesepa-neeli fotoelemendid (inglise k cells) on ostetud, samuti on ostetud kõik vajalik materjal paneelide kokkupanekuks. Kõige töömahukama ja keerulisema osa ehk süsteemi planeerimise ja paneelide kokkupaneku – fotoelementide ühenda-mise ning testimise – teevad üliõpilased ise. Päikesepaneelid on planeeritud töötama aastaringselt ning arvestatud on, et kõige pimedamal ajal annaks kolm paneeli ja akudega süsteem energiat ühe sülearvuti töötamise jaoks. Kevade tule-kuga suureneks laaditavate sülearvutite arv neljani ja enamgi. Projektiga soovivad Säästva Arengu Klubi liikmed näitlikustada, milline on päikeseenergia kasutusvõimalus igapäe-vases energiakasutuses. Laadimispunkti pistikute juurde paigaldatakse näidikud selle kohta, kui palju tuleb päikeselt energiat konkreetsel hetkel ning kui palju tarbivad pistikute taha ühendatud sülearvutid. Veel tahame näidata kõiki-dele inimestele, et taastuvenergeetika pole „tuumafüüsika“– midagi keerulist

ja kardetavat, mille kasutusele võtuga saavad ainult spetsialistid hakkama, vaid et tegemist on hariliku insenerimõttega, mis ei käi üle jõu isegi tudengitel. Antud projekti kallal tegutsevad nii SAKi liikmed kui muidu huvilised- meie oma üliõpilased erinevatest teaduskon-dadest. Kogu projekti veab SAKi taastu-venergeetika valdkonna juht Priit Pikk, kuid meeskonnas on palju teisigi, nagu meie blogist lugeda ja näha võib (ttysak.blogspot.com). Kui kõik plaanipäraselt laabub, siis on päikesepaneelid paigas juba oktoobrikuu alguseks ja saame alustada mõõtmistega ning jagada oma tähelepanekuid töös olevate paneelide kohta mõnes järgnevas Studioosuse numbris. TTÜ Säästva Arengu Klubi on asu-tatud 2001. aastal ning tegeleb säästva arengu põhimõtete ja lahenduste uuri-mise ning tutvustamisega. Meie liikmed on TTÜ aktiivsed või endised tudengid, kes on oma südamesse võtnud maailma paremaks muutmise läbi oma tegevuse. SAKi tegevus on jaotatud viie valdkon-na vahel: haldus, kommunikatsioon, liikmed ning uurimissektsioonid: "taas-tuvenergia ja ökoloogiline ehitus."Sellel sügisel tahame käima lükata ka säästva juhtimise"uurimissektsiooni. Pikemalt saab meie tegevustest lugeda www.saklubi.ee"ja meie blogi vahendusel http://ttysak.blogspot.com ! MAAR!A VAHTRAS

TTÜ ÜLIÕPILASED HAKKAVAD PÄIKESEENERGIAGA SÜLEARVUTEID LAADIMA

TTÜ ROBOTIKLUBI TEATAB!8. oktoobril osaleme Ettevõtlusööl, ette-võtlusauhindade kätteandmisel Tallinna Lauluväljakul. Oleme seal väljas oma robotitega ja esitleme oma tegevusi. Au-hinnatseremoonia ümbrikud toob kätte ka robot, kuid antud robot on Bioroboo-tika Keskusest.http://ettevotluspaev.tallinn.ee/

9. - 11. oktoobril sõidame Leetu Klai-pedasse, et võistelda järjekordsel Baltic Robot Sumo (www.balticrobotsumo.org) karikaetapil. Selleks ajaks peaks valmis saama ka meie maailmaklassi sumoroboti esimene ehitusetapp ja võistlus on selle roboti jaoks esimene katsetus - antud roboti ehitus jätkub ka pärast. Lisaks sellele osaleme võistlusel veel kahe 3kg , 4-5 minisumo roboti ja ~3 Roomba sumorobotiga. Ühtlasi koh-tume seal võistlusel RobotChallenge'i esindajaga (www.robotchallenge.org) Austriast, kellega on hea koostöö. Märtsis 2010 plaanivad nad korraldada esimest robotsumo EM-i ja me plaanime seal osaleda.

31. oktoobril toimub TTÜ Robotiklubi ja ITK Robootikaklubi vaheline Robote-xi robotite II kvalifikatsioonivõistlus. Võistkondadele on seatud eesmärgiks selleks ajaks seada oma robotid töökorda ning täia autonoomselt ülesannet. Pub-lik on oodatud. Asukoht täpsustub. ! MARTIN KONTUS

ÜLIKOOLI KATUSELE PAIGALDATAV PÄIKESEPANEELFO

TO# T

TÜ S

ÄÄST

VA A

REN

GU

KLU

BI


SUVI ON OLNUD ALATI SUURTE EHITUS!TE ALGUSAEG, KÜLL HOONETE EHITA!MISES KUI KA TEEDE REMONTIMISES JA UUTE TEELÕIKUDE EHITAMISEL, SEEGA SAAVAD PALJUD EHITUSTEADUSKONNA TUDENGID VEETA SUVED PR AKTIKAL OLLES. KUID SEL SUVEL SATTUSID TEE!MEISTRID HUVITAVA PROBLEEMI OTSA NING NAD PIDID KONSULTATSIOONI!DEKS KOHALE KUTSUMA MÄEINSENE!RID. PROBLEEMIGA KÄISID TUTVUMAS SAMUTI GEOTEHNOLOOGIA ÕPPESUU!NA KR AADIÕPPURID. MIS JA KUIDAS JUHTUS?

Maavara kaevandamine muudab keskkonda, maapõue, maastikku. Lisaks nähtavatele muudatustele mõjutavad kaevandused inimtegevust ka kaudselt. Käesoleva artikli kontekstis on neist oluline ära märkida lokaalset maapinna vajumist, mis ulatub ka väljapoole kae-vanduste piirkondi.

Sellel aastal alustati teeehitusega Jõhvi lähistel. Teadupärast on enamus Jõhvi ümbruskonnast seoses põlevkivi kaevandamisega altkaevandatud. Suur osa Kukruse-Jõhvi teelõigust kulgeb alt-kaevandatud alal. Teelõik peab valmima plaanide kohaselt 2010. aasta oktoobri lõpuks. Vastavalt lepingule ehitatakse teelõik 4-rajaliseks maanteeks. Rajatak-se uus muldkeha kasutades geovõrku, et vältida kaevanduskäikudest tulene-da võivaid"vajumisi. Ehitatakse kolm eritasandilist ristmikku, üks riste, kaks jalakäijate silda ning rajatakse kergliik-lusteed ja kogujateed kogu lõigu ulatu-

SELLEL SÜGISEL'KORR ALDAB TU!DENGIORGANISATSIOON BEST!ESTO!NIA TIPIKATE INSENERIVÕISTLUST JUBA KOLMANDAT KORDA. NII NAGU VAR ASEMATEL AASTATEL, OSALEVAD KA TÄNAVU LISAKS TALLINNA TEHNI!KAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTELE VÄLIS!TUDENGID EUROOPA ÜLIKOOLIDEST. ÜHESKOOS VÄIKSEMATES MEESKON!DADES'LAHENDATAKSE EESTI FIR MADE POOLT PÜSTITATUD ÜLESANDEID NING VEEDETAKSE TÖÖ KÕRVALT MEELDI!VALT VABA AEGA.

Ettevõtete probleemide kallale asutakse neljapäeval, 5. novembril," ning samaga jätkatakse ka reedel. Nädalavahetusel sõidetakse üheskoos Lõuna-Eestisse vaimu puhkama, et jätkata ülesannetega uuel nädalal, 9.- 11. novembril." Lisaks töisele tegevusele on igaks õhtuks välja mõeldud sisutihe programm.

Osavõtt kindlasti ei eelda spetsiifiliste teadmiste omamist – kutsutud on julgelt probleeme lahendama ka sügisel TTÜ-sse astunud rebased."Samuti ei ole oluli-ne TTÜ-s"õpitav eriala. Üritusest saavad osa võtta"tipikad"kõikidest teaduskonda-dest ja kursustelt.

Tipikate Insenerivõistlus ei" tähenda ainult ajude ragistamist umbses klassi-ruumis, mida saab harjutustundides ja loengutes piisavalt teha. Võistluse ees-märgiks on tudengile pakkuda natukene teistsugust vaheldust ülikooliellu, andes talle võimaluse töötada rahvusvahelises meeskonnas. Samuti on agaramatel või-malus silma jääda ettevõtete esindajatele ja sealt tuleviku tarbeks väärtuslikke kontakte"luua."Võimalus, millest tasub kinni haarata!Lisainformatsiooni saab tipikas lehelt: www.BEST.ee/insener"

Registreerimiseks saada kiri ja enda lühitutvustus hiljemalt 18. novembriks aadressile: [email protected]

Oodatud oled ka BESTi kontoris VI-127! BEST$ESTONIA

ses. Samuti ehitatakse müratõkkeseinad ning tehakse maastikukujundustöid teekeskkonna seisundi parandami-seks. Seoses selle teelõigu ehitamisega on üheks ohtlikumaks situatsiooniks altkaevandatud alal käigu varingu tekki-mine. See on võimalik põlevkivilasumi kuni 15 meetri sügavuseni. Varingud tekivad pika aja jooksu. Peale kaevan-damise lõpetamist puittoestik mädaneb ning ei hoia enam laekivimeid üleval. Käigu lagi hakkab vaikselt varisema kuni on saavutanud piirkoormuse ja vajub sisse.

Nii juhtuski nagu eespool kirjeldatud – Tammiku viadukti ehituse käigus sattusid ehitajad juhuslikult strekini. Esialgsete tööjooniste järgi ei oleks sel-list olukorda tohtinud juhtuda. Olukorra tõsidust saab näha joonistel. Vältimaks hilisemaid probleeme kutsuti mäeinse-nerid kohale situatsiooni keerukust ja ohtlikust kirjeldama. Peale nõuandeid otsustati viadukti ümbruskonna käigud täita inertse materjaliga, vältimaks edaspidiseid käigu varinguid. Sarnaseid juhtumeid võib veel tulevikuski mäein-seneridel vaja lahendada, sest käib vilgas planeerimine Ida-Virumaa maanteede parendamiseks, mis samuti on enamasti altkaevandatud maa-alal või selle vahe-tus läheduses. ! VEIKO KARU

AITA LEIDA EESTI ETTEVÕTETEL UUDSEID LAHENDUSI HUVITAVATELE PROBLEEMIDELE # TIPIKATE INSENERIVÕISTLUS 2009

IE"$*."*"($-%'D''0A0-%033$

TUDENGITEADUS

FOTO

# VEI

KO K

ARU


TTÜ TUDENGID SAAVAD ALATES SEL!LEST SÜGISEST ARVUTIMAJJA PÄRIS OMA R AAMATUVAHETUS RIIULI.Tallinna esimene raamatuvahetus riiul kutsuti ellu noorte poolt umbes aasta ta-gasi. Selle koduks sai Tallinna vanalin-nas Sauna tänaval asuv noorte söögikoht Kohvik EAT. Raamatuvahetus riiul on olnud väga edukas ja leidnud aktiivset kasutamist. Nüüd saab raamatuid vahe-tada ka TTÜ arvutimajas (Raja tn 15) asuvas toidukohas „Teine kodu“, mis sel-lest sügisest avab uksed uute menüüde ja uute ideedega. Sedakorda on tegijateks just noored inimesed ise, kellest kaks ka TTÜ-d oma Alma Mater-iks kutsuvad.

Riiuli süsteem on lihtne. Riiulist võib võtta ühe raamatu, kui panna sinna asemele ükskõik milline teine raamat. Kõigil tekib raamatuid, mida peale korra läbilugemist enam teist korda ei loeks. Milleks jätta sellised raamatud tolmu koguma ja riiulil ruumi võtma, kui on olemas võimalus see vahetada millegi vastu, mis uut lugemisrõõmu pakuks

ning anda teistele võimalus seda raama-tut nautida.

Miks vahetada raamatuid:1) Säästab raha. Uued raamatud on kal-lid ja tihti ei jõua osta raamatuid, mida lugeda sooviks.2) Mitmekesistada lugemisvara: või-malus lugeda raamatut, mida võib-olla poest ei raatsiks osta, kuna tundmatule raamatule ei raatsi raha kulutada. 3) Raamatukogust saab küll raamatu tasuta, kuid tihti ei saa inimene ise enne raamatut näha ja katsuda ning ei laenuta sellepärast raamatut, kuna infokaardist jääb raamatust kuiv ja igav mulje.4) Ajasäästlikum: raamatukokku minek on tavaliselt eraldi ettevõtmine ja raamat tuleb õigel ajal tagasi viia. Raamatuvahetus riiuli juurde jõuab ka vahetunnil, kuna see asub otse ülikooli juures.5) Hoiab kokku ruumi: tihti leidub kodus raamatud, mis läbi loetud (või jäid pooleli) ja mida teist korda enam ei loeks, kuid raamatuid ära visata ei

taha ja nii nad võtavad lihtsalt ruumi ja koguvad tolmu, samas kui keegi teine tunneks neist rõõmu.6) Loodusressursside säästmine: väga suur hulk Eestis trükitud raamatuid jäävad ladudesse seisma või loetakse neid ainult üks kord. Samas on iga raa-mat trükitud paberile, milleks on maha võetud puu.

Suur riiul täis tolmuseid kõvas köites raamatuid, mis näevad välja aukartust äratavad ja mille puutumiseks tuli enne eraldi käsi pesema minna. Selline on mälestus raamatutoast või -riiulist nii mitmelgi meist. Mis on selle pildi juures valesti? Raamatud on loodud selleks, et neid loetaks. Need sajad ja sajad autorid ei kirjuta oma teoseid selleks, et nad lihtsalt tolmu koguks. ! EDITH SOOSAAR

Kontakt: HeaValik OÜ, Änn Jõgiwww.eat.aa

Ajujaht on ettevõtluskonkurss, mis edendab Eesti noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuenduslike ja teadusmahu-kate ettevõtete loomisele.

Maailm on täna täis ideesid, mis ootavad väikest tuge, et teostuda. Üks nendest võib küpseda just Sinu peas! Ettevõt-luskonkurss on kindlasti koht, kust ideed tuule tiibadesse saavad – Ajujahi tulemusena lõid kolm TTÜ tudengit inseneribüroo Dynamo Design OÜ. „Ettevõte on hetkel algusstaadiumis. Pelgalt firma loomine oli väike samm. Seevastu eelnenud protsess, kus koguti vajaminevad kogemused, omas olulist osa teadmistepõhise ettevõtte käivita-misel,“ lausus Ajujaht 2009 Tehnoloo-giateemanti ning Tallinna äriprojekti eriauhinna ning 50 000 krooni võitnud TTÜ tudeng Magnus Laas.

Ettevõtte edukaks käivitamiseks peab täpselt teadma, mida ja kellele pakkuma hakatakse Idee ei ole ettevõtlus, seda aga on idee rakendamine. Peamiseks põhjuseks, miks ettevõtlusega ei alustata

on hirm ebaõnnestuda ning teadmiste, oskuste, kontaktide ja raha puudumine. Samas võivad kõik alustanud ettevõtjad kinnitada, et nii teadmisi, oskusi, kon-takte, kui raha on võimalik kiiresti leida. “Loo oma ettevõte valdkonnas, mis on sulle meelepärane. Igapäevaselt oma firma nimel töötamine peab pakkuma rahulolu ja naudingut. Elu on seiklus,” arvab Magnus. Hullud ideed on need, mis viivad uute geniaalsete toodeteni. “Meeskond Dynomole Tehnoloogiatee-manti eriauhinda andes olime kindlad, et sellest meeskonnast kasvab midagi head. Meeskond oli täis indu ja nende mõtted kaldusid tehnoloogiavaldkonda, milles Tehnopol eelkõige potentsiaali otsib. Soovitame kõikidel ettevõtlikel noortel Ajujahi konkurssi võimalused täiel määral ära kasutada. Ei juhtu just tihti, et sulle ulatatakse kandikul kapital, kasulikud kontaktid ja koolitus ettevõtte rajamiseks. Ole ainult aktiivne ja vii oma unistus ellu!” soovitab Tehnopoli turundusjuht Martin Gorosko.

Tule esita Sina ka oma idee ettevõtlus-

konkursile Ajujaht, parima 20 meeskon-na liikmed läbivad kolme kuu jooksul Ajujahi jaoks välja töötatud arendus-programmi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid. Parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi ning saavad hulgaliselt tuge oma ettevõtte käivitamiseks. Vaata kohe ajujaht.ee!

Ajujahi konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Ajujahi miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, Micro-Link, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX. Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti. !

KONKURSI TÄHTAEG ON 02.11.2009 KELL 23'59.

TAAVI TÜRNER | www.ajujaht.ee

MIS TOIMUB

...Sinu idee on väärt miljon krooni!

Raamatuvahetusprojekt „EI TAHA TOLMUDA“ TTÜ arvutimaja kohvikus

FOTO

# VEI

KO K

ARU


SPORT

KORVPALLI EESTI MEISTRILIIGAS AL!GAB TAAS UUS HOOAEG. MEIE ÜLIKOO!LI ESINDAB SEAL JÄKUVALT TTÜ KORV!PALLIKLUBI "EDASPIDI TTÜ KK#, MILLE PEATREENER ON AIVAR KUUSMAA. EEL!MISEL HOOAJAL SAAVUTAS KLUBI EESTI MEISTRILIIGAS KOLMANDA KOHA JA MÄNGIJAD SAID KAELA PRONKSMEDA!LID. KUIDAS JÄÄDI R AHULE TULEMU!SEGA? MIS MUUTUSED ON TOIMUNUD ENNE UUE HOOAJA ALGUST? MILLISED EESMÄRGID ON SEATUD?

TTÜ KK peatreeneri Aivar Kuus-maa sõnul võib lõppenud spordiaasta tulemusega rahulduda, kuna saavutati pronksmedal, mis oli klubi jaoks väike eneseületus: viimased mängud olid veidi krobelised, sest mehed ei olnud harju-nud nii suure pingega. Balti Challenge Cupil jõuti veerandfinaali, kuid nelja parema sekka kokkuvõttes ei jõutud. Viimane fakt jäi meeskonna uue kapteni Reimo Tamme hinge natuke vaevama. Siiski arvas Tamm, et võistkonnavaim oli väga hea ja pronksmedaliga võib rahule jääda küll. Ettevalmistus uueks hooajaks on su-junud hästi. TTÜ poolt on saadud head tingimused parima vormi saavutami-seks. Meeskond oli kaheksa päeva spor-dilaagris ning ka suvel saadi kasutada kõiki spordihoone võimalusi. Võrreldes eelmise aastaga, on seekord võistkonna tervislik seisund parem, kellelgi pole vigastusi esinenud. Aivar Kuusmaa hinnang oli: „10-pallisüsteemis võiks

ettevalmistusele anda 8-9 punkti.“ Füü-sis on mängijatel praegu küll väsimuse tipul, mistõttu tuleb koormusi vähenda-da, kuid vaimne seisund on hea. Viimast kinnitas ka Reimo Tamm: „ Tahe võita on kindlasti suur, sest kui seda ei oleks, siis poleks mõtet palli mängida.“ Hea uudis on see, et meeskonna tuumik on suudetud säilitada, see tä-hendab et põhiviisik on samaks jäänud. Paraku ei olnud see kerge töö: teatud mängijatest tuli loobuda, Mihkel Niine ja Roland Randma siirdusid esiliigasse ning noored mängijad tulid alt peale. Majandussurutis on mõjunud kõikidele klubidele ja seetõttu õnnestus tuumiku säilitamine suhteliselt valutult. Mõnin-gad muutused on siiski toimunud: uus kapten sellel hooajal on Reimo Tamm, samuti liitusid meeskonnaga Mooses Kaja BC Rakvere Tarvasest ja Mar-gus Klementsov BC Kalev Tallinnast. Mäned#eri kohalt lahkus Toomas Lubi, kes täitis temale antud ülesanded, kuid korvpalliklubi edasi arenemiseks jäi sel-lest väheks. Peatreener Aivar Kuusmaa sõnul pole praegu plaanis uut mäned#eri palgata – jooksvate toimetustega saavad tema, treener Indrek Rumma, füsiotera-peut Martin Vahimets ja abistama tul-nud Arko Pakas suurepäraselt hakkama. Uue hooaja eesmärgid on kõrged – Eesti meistriliigas on miinimsaavutu-seks seatud pronksmedal, kuid loode-takse astuda BC Kalev/Cramo või TÜ/Rocki kandadele ehk siis pääseda finaali, Balti Liiga Challenge Cup’i siht on aga

jõuda nelja parima hulka. Meeskonna kapten Reimo Tamm on enesekindel: „ Sihid on kindlasti kõrged. Alla pronks-medali ei saa me rääkida ja tahaks kindlasti finaalis mängida. Balti Liigas tahaks final fouris võistelda.“ Tegelikult tekkis meie ülikooli korv-palliklubil vahepeal võimalus selleks hooajaks Balti liiga kõrgeimasse divis-joni pääseda. Paraku otsustati siiski, et vaba koha saab endale Läti klubi. Aivar Kuusmaa arvamus selle kohta: „Seatud plaane see asjaolu ei mõjutanud, sest kui treeningutega alustasime, siis ei teadnud veel, et selline võimalus tekib. Eks see natuke kurvaks tegi, et ei saanud seda kohta. Siiski proovime omistada pääset eliitdivisjoni läbi Balti Liiga Challenge Cupi või kui jõuame Eesti meistrikate finaali, siis peaks ka koha sinna saama.“ Peatreeneri hinnang algavale hoo-ajale on järgmine: „See hooaeg saab raske olema. Nüüd on mingil määral ka pinged peal, sest ootused on suuremad eelmise aastaga võrreldes. Reisid Leedu ja Läti kolgastesse, mitte suuremates-se linnadesse, osutuvad ka kindlasti kurnavaks. Meil on suhteliselt hästi komplekteeritud meeskond, 15 mängi-jat. Võistkonnasisene kliima on samuti parem, mehed mõistavad üksteist pare-mini.“ TTÜ Korvpalliklubi tõsisemad mängud algavad oktoobris karikavõist-lustega. Eesti meistrivõistlused saavad alguse 15. oktoobril. Loodame publiku jätkuvat huvi meie meistriliigas mängiva meeskonna vastu. ! LIIS !AAGANT

TTÜ KORVPALLIKLUBI MIINIMUM EESMÄRGIKS ON PRONKSMEDAL

FOTO

# URM

O U

STAV


!"#$%&'"()*+%'"+(+%,-.(/%/0(+1%,(+1%'"(&*2-3#")-,"((/%/0(122-'445&()6,"+"7"#%5* !"#$%&'()*"+,-$8*&(9"$2*&:(;-"('.%'(&445#"&:(<<=('.3-,",(%/%$-&-,:((!%,-.(+1%,(&-.&'","(./01213>%$%&('--?((<<=(@%/*(7".5&(2"3%$"5&(A#%5..#%5&B!%,-.5#%22('..(<<=(=#%12%#"&-&%/,*&-(5./'.3%&&-((!CDEFF()%#7-$"#'(GHBHFBEFFI

<*'+*(5./5*3&%'%/0%$*&'-0"%44456070.38522

*9:38%-3;;0<<3%%-2=<0.3>;0.??;0%>;0/70;3<2@%

&A;%7?;2%B22;%39BA606C

J3+*'%'"(./(2"3"5*(+1%$"'*(-/,((KC@D%&("%/-'-#-(3-0%&'3--3%,"B

<<=(=#%12%#"&-&%/,*&(7"(LMNC(("//"+",(@*##-(/AA,(&**3-263"&-(+1%$"#*&-((&.-'","('*,-/0%"3+*'%(&!!#,&D$EE*F*5

8*3%(#6)-$"#'(44456070.38522

O"$2""/%"(5-&'"?((HB(&-2'-$?-3(5*/%(GHB(.5'..?-3(EFFIB"

!!"#!$%&'()%*

+)%&,-,'-$./)

--'%';0/70;38280<GA8%H3%!"#$%.AA;A63B3G%BI;H3

JK0.8%?<%--'%%7390:%>;0.??;CLauto

r: J

ohan

Viir

ok


ALGAMAS ON UUS VÕRKPALLIHOOAEG EESTI MEISTRILIIGAS. MILLISTE SIH!TIDEGA MINNAKSE UUDE HOOAEGA JA MILLISED ON OLNUD ETTEVALMISTU!SED? KOMMENTEERIB TTÜ VÕRKPALLI!MEESKONNA UUS PEATREENER AIGOR KAIBALD.

Võistkonna ettevalmistus erineb eelmis-test aastatest selle poolest, et seekord alustati juba juulikuus ehk tunduvalt varem. Ilmselgelt on ka treeningume-toodika veidi teistsugune kui eelmisel aastal, aga Kaibaldi sõnul on kõik kulge-nud rahuldavalt.

Sel hooajal võib meeskonna komplek-teeritusega umbes 80% rahule jääda. Rõhk on tudengitel ja Kaibaldi teada ongi 99% võistkonnast tudengid. “Alati võib tahta paremat, aga olen rahul. Hetkel on puudu I temporündaja ja nurgamängija. Kui need juurde saaks, oleks väga hea. Kui midagi ei juhtu, siis olemasolevad mängijad on arenemisvõi-melised ja ega ma virise. Peaasi, et tööd teevad!” Kui ta saaks valida ükskõik, millised Eesti mängijad TTÜ võrkpal-limeeskonda, siis nendeks oleksid Ardo Kreek ja Kristjan Õuekallas. Muidugi lähtus ta eelkõige võistkonna vajadus-test, sest neil on puudu üks tempo- ja nurgaründaja. Selge on ka see, et nad peaksid võistkonda sobima ja kui arvestada, et TTÜ meeskond koosneb eelkõige tudengitest, siis noored, Kreek ja Õuekallas, sobiksid sinna ideaalselt. Üleüldiselt parimat mängijat on väga raske valida, sest võrkpallis on palju eri-nevate rollidega mängijaid ja nii mõnigi mees on oma ampluaas väga hea. Ta lisab: “Muidugi mulle väga imponeeris Võrus mänginud Moldova koondislane Deniss Sintov – inimesena õudsalt kihvt ja sportlasena väga hea võistkonnamän-gija.” Nüüd teenib eelpool mainitud Sintov leiba Rumeenias.

!!K%AD(&30##$1"".&)*-%."#%7))050#%,,"%3"0'(""*"($%=$/)(%<0$@0#-$/0>%JI$*,%"".1E(&%)*%*0-%$/0%00.'0/0%5E(5".'%30("10&.%'(""*$-04L

SPORT

FOTO

# XXX

XXX

FOTO

D# K

ATI K

ON

GI

TTÜ SAALIHOKI MEESKONNAS TÄPNE KOOSSEIS SELGUMATA


SÜGISEL ALUSTAB UUESTI KA SAALIHO!KI HOOAEG. EELMISEL AASTAL EI SUUT!NUD TTÜ'SAALIHOKI MEESKOND OMA' TIITLIT KAITSTA JA TULI R AHULDUDA PRONKSMEDALIGA. KÜLL AGA SUUDETI VÕTTA TAAS KULD ÜLIÕPILASMEISTRI!VÕISTLUSTEL. KUIDAS OLLAKSE VALMIS UUEKS HOOAJAKS JA MILLISED ON MUU!DATUSED VÕISTKONNAS?

TTÜ"Saalihoki meeskonna peatreeneri Raimo Lalli sõnul oli eelmine hooaeg väga raske, oli vähe mängijaid ning selle taha võis jääda ka meistrivõistluste finaali pääsemine. Põhjuseks võis pidada ka rasket majandusolukorda, mis tõi endaga kaasa nigela komplekteerimise. Peatreener lisas, et selle koosseisuga oli tulemus rahuldav, kuid ta lootis enamat.

Uueks hooajaks on meeskond paremini valmis kui eelmisel aastal. Käimas on intensiivne võistkonna moodustamine. Plaanide kohaselt peaks TTÜ-ga liituma umbes kümme uut meest. Täpne koos-seis selgub hiljemalt septembri lõpuks. Peatreeneri sõnul võib õnnestunud komplekteerimise tulemusena kokku saada väga tugeva meeskonna. TTÜ Saalihoki esindaja Mikko Iiskonmä-ki arvates peaksid mehed olema tiitli väärilised.

Algava hooaja siht on võtta meistri-võistluste kuld. Raimo Lalli hinnangul tulevad kõige põnevamad mängud" Jõgeva SK Tähe ja SK Auguriga, kuid alahinnata ei tohiks ühtki võistkonda. Peatreener lisas veel, et kui mehed on valmis, on meistritiitel vägagi võimalik. Mikko Iiskonmägi sõnul teevad teised meeskonnad samuti usinasti tööd selle nimel, et olla hooajal konkurentsivõi-meline.

Eesti meistrivõistlused algavad 3. ok-toobril. ! KARL$KRIST!AN SAKS

SPORT

FOTO

# XXX

XXX

SIDEMÄNGI!AD VIL!AR VAHTER, MAIT MURSDIAGONAALRÜNDA!A SANDER STEINBERGNURGARÜNDA!AD ANDRIS ÕUNPUU KRIST!AN !ÜRIMA SIIM PÕLLUÄÄRTEMPORÜNDA!AD VAIDO VEEK REIMO KURI SIIM ENNEMUISTLIBERO EDGAR !ÄRVEKÜLGPEATREENER AIGOR KAIBALD

TTÜ 2009/2010

Erilisi ootusi uuele hooajale peatreener ei seaks. On mitu uut asja, mis nõuavad kohanemist, näiteks ettevalmistuse alus-tamine juulis ja suuremad koormused. Kaibald arvab, et kui esimene aasta selle koormusega harjutakse, oleks seegi hea.

Võistkonna miinuseks loeb Kaibald seda, et tegemist pole väga treenitud võistkonnaga ehk füüsiliselt on nad suhteliselt nõrgad. Positiivseks küljeks on aga see, et peaaegu kõik on näidanud soovi end arendada ja enamik on ka selle paari kuuga arenenud. Ta lisab: “Kui nii edasi läheb, siis võib see tulemus mida iganes olla. Ma rõhutan: paari aasta pä-rast, sest ega see nii käi, et täna hakkan tegema ja kohe on tulemus. Ikka aega on vaja.”

Uurisin, millised on peatreeneri suhted mängijatega. Kaibald arvab, et normaal-sed, aga usub, et seda oleks parem pigem mängijatelt küsida. Loomulikult on tema nõudmised veidi teistsugused kui teistel treeneritel, mis nõuab harjumist, aga ta ei viriseks selle üle, et neil korda pole. Kõik on normaalsed. Kaibald oletab, et võib-olla ei ole mängijad al-guses aru saanud, mida tema tahab, aga enamik asjadest on paika loksunud ja ta ei näe mingit põhjust, miks nad ei peaks paika loksuma täielikult.

Aga kes võiks olla võistkonna liidriks? Peatreeneri arvamus on järgmine: “Need nn liidrid, kes oleks pidanud vanas võistkonnas olema, on kõrvale

jäänud. See on andnud kõigile võimaluse end näidata ja tõestada. Minu arust on nad seda praegu väga hästi ära kasuta-nud ja ma ei viriseks kellegi kallal. Aga mänguliselt tekivad paratamatult liidrid ja üheks neist oleks uus võistkonnaliige Andris Õunpuu, kes nii oma suhtu-misega treeningutesse kui ka erilise võitlejahingega on end väga heast küljest näidanud. Aga ma ei jätaks tagaplaanile praegu kedagi.”

Täpseid tulevikuplaane Kaibald ei teeks. See ei ole muidugi ka tema otsustada. Hetkel on tal tehtud 2+1 leping: 2 aastat on kaetud lepinguga pluss 1 lisa-aasta. Ta usub: “Eks see kõik oleneb tulemus-test ja erinevatest asjadest. Mina ei aja praegu taga tulemust, vaid tahan nende-le meestele põhja alla panna. Selle põhja peal tuleb kindlasti ka tulemus. Millal see tuleb ja kas mina selle ka ära näen, ei ole enam minu otsustada. Minu eesmärk on nad iga aastaga järjest paremaks treenida. Kuhu see viib, eks seda näitab kevad. Ütleme, et järgmine kevad.”

Sel hooajal on Schenkeri liiga favoriiti raske ennustada ja tõotab tulla väga huvitav hooaeg. Hetkel teeb ennustuse keeruliseks tõsiasi, et ei ole teada täpsed võistkondade koosseisud. Läti võistkon-dadest ei oska veel midagi oodata. Aigor Kaibaldi kommentaar: “Kui eelmisel aastal oli esiots väga tasavägine, siis tundub, et sel aastal võib tulla see veelgi tasavägisem. Kui Eesti koosseise vaa-data, siis kindlasti Pärnu. Tartu kohta ei oska midagi öelda, sest ei tea, mis tasemel need välismängijad on. Pärnu on igatahes tugevam kui eelmisel aastal ja ilmselt nii mõnestki võistkonnast kõvem.”

Hetkel pole võistlusgraafik veel paigas, aga esimest mängu võivad fännid näha oktoobri teisel poolel. ! KATI KONGI


?3.@5,,4#$%.(34#$8,**3%2>0$8(.(%.#4(*7).(%.)')838$%A'-:).$(/)*(A%B5(:*)%5,$$)$;

C,.,4D%E(*(%F0)*7)

("@0.'"($.'$1$*"MNNO


9&'))@"(%MNNO

PQMRQNMOMS

kl 11.30 Ettevõtlusööpäeva laager TTÜ peahoone aulasRegistreerimine: ettevotluspaev.tallinn.ee

TTÜ üliõpilasesinduse tudengiaktivistide projektijuhtimise ja -kirjutamise koolitus

TTÜ tudengkonna 89. sünnipäev

E T K N R L P

40

41

42

43

44

kl 13.30-16.00 ruumis X-414 SA Archimedes mobiilsus-toetuste infotund

Tallinna EttevõtluspäevKava: ettevotluspaev.tallinn.ee

kl 17.00 TTÜ Spordihoones võrkpalli meistrivõistluste I liiga mäng: TTÜ II - Pärnu VK II

kl 13.00 Kiili Spordihoones võrkpalli meistrivõist-luste I liiga mäng: TTÜ/Kiili - TTÜ I

Algab TTÜ teadus-kondadevahelise võistluse esimene etapp „Spo"t“. Võisteldakse jalgpallis, sopsuviskes, krossiteatejooksus, võrk-pallis, Lurichi tõstevõist-luses ning ujumises.

Algab konverents „Baltic Clean and Green Energy Conference“ TTÜs, registreerimine 10.oktoobrini

kl 16.00 kuni 17.30 karjääriseminar TTÜs "Tööotsimisst"ateegiad". Tasuta. Registreerimine caree"@ttu.ee

kl 16.00 TTÜ üliõpilas-esinduse projektikonkursi taotluste tähtaeg

kell 18.00Tudengite Karikavõist-lused Piljardis, II etapp Registreerimine: www.baribal.ee

kl 16.00 kuni 17.00 karjääriseminar TTÜs „Kuidas leida unistuste töökoht?". Tasuta. Registreerimine: caree"@ttu.ee

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.tipikas.ee

TTÜ Robotiklubi ja ITK Robootikaklubi vaheline Robotexi robotite II kvalifikatsiooni-võistlus

Avatud uste päev TTÜs ESTi talvekursustele kandideerimise tähtaeg. www.best.ee

V geoloogia sügiskool Kop"a turismitalus, Viljandimaal

Kohalike omavalitsuste valimised

T

RM

RO

MU

U

RQ

MN

MV

V

RP

MR

MS

S

RT

MM

MO

O

RU

MQ

QN

RN

RV

MP

QR

RR

RS

MT

R

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

2009 Oktoober

Documents

Transcript of 2009 Oktoober