Studioosusmai 2009 TASUTA

TTÜ

Tude

ngile

ht

Tudeng, tea, mis on plagiaat!lk 8

Persoon – Tõnu Lehtlalk 14 ja 15

Ajujahi motivatsioonipäev – mõtted tegudekslk 4

Insenerid tegid moodilk 7

Mida tehakse doonori verega?lk 6

Tudengisatelliidiprojekt edeneblk 13

foto:www.sxc.hu

Edukat sessi!

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3

Peatoimetaja: Bia NassarKüljendaja: Anni HelmMeeskond: Eve Neumann, Ullabritt Laanemets, Veiko Karu, Sigrid Kalle, Ain AnepaioTrükk: AS Vaba Maa

Väljaandja: TTÜ ÜliõpilasesindusAadress: Ehitajate tee 5, TallinnE-post: ajaleht@tipikas.eeTelefon: 620 36 21©Studioosus 2009Kõik õigused kaitstudSt

udioos

us2 | PEATOIMETAJA VEERG ÜLIÕPILASESINDUS | 3

Peatoimetaja veerg

Bia NassarStudioosuse peatoimetaja bia.nassar@tipikas.ee

Miks noor inimene joob energiajooke? Tegelikult võiks kõik, kes energiajooke aeg-ajalt või regulaarselt tarbivad eneselt seda küsida. Energiajoogid ei anna meile energiat juurde, vaid aitavad energiat omandada, vähendavad reaktsiooniaega ning sisaldavad keskendumisvõimet parandavaid erguteid.

Energiajoogid sisaldavad suures osas kesknärvisüsteemi stimueerijaid, milleks on kõige sagedamini kofeiin ja guaraana. Mõni aeg peale joogi tarbimist tekib hüperaktiivsus, millele järgneb väsimuse ja unisuse tunne ning soov uue joogiannuse järele. Niimoodi võiks päevas juua suure koguse energiajooke, kuid see on tervistkahjustav.

Energiajookide puhul on oluline jälgida just tarbitavat kofeiinikogust. Nimelt, üle 300 milligrammi kofeiini päevas inimese organismi jõuda ei tohiks. 100 milliliitris energiajoogis on keskmiselt 30 milligrammi kofeiini. Näiteks Coca-colas on sama palju kofeiini kui kuues tassis kanges mustas kohvis. Sellele lisaks on leitud, et energiajookides sisalduv hape mõjub hambaemailile kahjustavalt.

Mis ikkagi on need tauriin ja guaraana, mida energiajookide pudelitelt lugeda võib? Tauriin on kõikjal organismis leiduv aminohappe tsüsteiini derivaat. Inimese organism sünteesib tauriini ise. Tauriin kaitseb südant liigsest erutusest tekkiva kahju eest, normaliseerib vererõhku, vähendab sapikivi tekke riski ja langetab kolesterooli taset. Guaraana seemnetest valmistatud pulbrit kasutatakse turgutava vahendina. Guaraana seemnetes leidub kolm korda enam kofeiini kui kohviubades. Guaraanal on kohvist pikem toime, kuid mõnikord võib unetuse asemel tekib hoopis väsimus.

Inimene ei ole perpetum mobile. Kindlasti on vajalik tervislik toitumine ja füüsiline koormus, niimoodi tagame enesele piisava erksuse tööks ja muudeks toimetusteks.

(pildil guaraana viljad)

OHHOO! - Energiajookides ei ole peidus energia

TurundusAju on teist aastat toimuv noortele mõeldud võistlus/seminar, mis formaadilt on sarnane viiendat aastat toimunud Juhtimisaju 2009-le.

Ürituse idee on tuua praktiline turundus üliõpilaste ja teiste huvilisteni ning ühe päeva sees kasutatakse selleks suisa kaht erinevat lähenemist.

Peaürituseks on TurundusAju 2009 finaalvõistlus, kus osalevad seitse eel-voorude parimat kolmeliikmelist meeskonda, kes selgitavad omavahel turundusalaste kaasuste lahendamises parima. Parimatele saavad osaks ka vägevad auhinnad. Võistlus on kaasakiskus ja huvitav

jälgida ka publikule, kuna igaüks saab kaasa mõelda ja juhtumit oma vaatenurgast ise lahendada.

Lisaks võistlusele toimub ka seminar, kus esinevad Anneli Ohvril ja Tanel Talve.

Seega võta sõbrad kaasa ja tulge vaatama – äkki nakatute isegi turunduspisikuga... või veel parem, tulge hoopis võistlema. Kao-tada ei ole midagi, võita aga nii au ja kuulsus, raha kui ka võimalikud tööpakkumised.

Miks osaleda TurundusAju 2009 võistlusel?

• See on hea võimalus panna oma võimed proovile

• Hea võimalus omandada teoreetilisi teadmisi ja neid rakendada

• Hea võimalus omandada vajalik kogemus tulevaseks erialaks

• Tutvud toimekate inimestega• Suured rahalised auhinnad

AuhinnadI koha võistkond - 15 000.- krooni puhtalt kätte + Pärnu Konverentside konverentsi piletidII koha võistkond - 9 000.- krooniIII koha võistkond - 6 000.- krooni

Riina Hallikhttp://turundusaju.ttu.ee/

TurundusAju ‘09 “TURUNDUSKONSEPTSIOONI LOOMINE”

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA VEERG ÜLIÕPILASESINDUS | 3

Uued üliõpilasesindajad valitud – tunne huvi ja jaga soovitusi!

TTÜ üliõpilasesindusse on uued liikmed valitud. Loodetavasti leidsite aega ning tutvusite eelnevalt enda tulevaste esindajatega. Kui pole seda siiani teinud, siis selleks on võimalus: www.tipikas.ee/valimised

Antud koduleheküljelt leiab üritustest, kus nad osalesid, pilte kui ka ülevaatlikke artikleid. Loodan ka seda, et need üritused aitavad kaasa ühise meeskonna tekkele ja juba tuleval aastal on näha suuri tegusid.

Mida toob üliõpilastele kaasa järgmine õppeaasta?

Nii tudengite kui ka ülikooli jaoks on tulemas äärmiselt huvitav aasta. TTÜ on hetkel muudatuste keeristes: EAP-süsteemile üleminek, OIS-i kasutuselevõtt, teiste hoonete liitmine TTÜ kompleksi,

kevadel toimuvad rektori valimised jne. Need on vaid üks väike osa väljakutsetest, millega tuleb ülikoolil kui ka tudengitel vastastikku seista.

Seisa julgelt enda eest! Kui näed, et asjad võiksid olla teisiti või käitutakse sinuga ülekohtuselt, siis anna sellest teada enda valitud esindajatele. Austage end ja tehke sellega ka head teistele! Päris tihti kuulen ma üksikuid kaebusi nii lõpetamisfaasi viletsa süsteemi või ebahuvitavate õppeainete kohta. Paraku toimuvad antud arutelud kursakaaslaste vahel ning üldiselt see informatsioon üliõpilasesindajateni ei jõua.

Miks, sina tudeng, ei teavita sind häirivatest asjadest üliõpilasesindust?! Tihti räägitakse, et üliõpilasesindajad ei tee midagi, kuid tegelikkuses, kui palju oled sina, hea tipikas,

sellele kaasa aidanud?! Päris huvitav fakt on see, et päris paljud

tudengid, kes on TTÜ üliõpilasesinduse tegemistest ja enesearengu võimalustest rohkem teada saanud, on olnud alati huvitatud liituma. Soovitan sinulgi, hea tudeng, olla kursis üliõpilasesinduse tegemistega, kuna need tegemised mõjutavad sinu ülikoolis käimist tegelikult palju olulisemal määral kui see alguses paista võib.

Suured teod saavad reaalsuseks vaid ühiselt tegutsedes.

Tipikas, näita end – saa osaks positiivsest laengust!

Karel Kundratskarel.kundrats@tipikas.ee

EhitusteaduskondHelen JõhvikKristiina MurulaidMaia-Mari PomerantsPriit NigolsSalme Kuusik

MehaanikateaduskondIgor StulovKarl Kullerkupp Katrin KaskPiret Klaamas Robert Peetsalu

Matemaatika-loodusteaduskond Aleksandr Graf Aljona Kotsubei

Majandusteaduskond Kaspar Sari Sofja Derjugina Tetyana Kasima

Infotehnoloogia teaduskondArtjom DemidovMarelle Soosaar Vadislav Zautin

Energeetikateaduskond Jevgeni MatinMarek Jarkovoi Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskondDmitri Šmidt

SotsiaalteaduskondMarit Konks Kati Keel Tallinna KolledžLauri Leinuste Teele Romanov

Virumaa KolledžVeera Jegorova Denis Sokolov

Kuressaare KolledžMarli Kalde

TTÜ üliõpilasesinduse 2008/2009 aasta liikmed

Eestlane valiti Euroopa Üliõpilasliidu juhatuse aseesimeheks

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Üliõpilasliidu üldkogul valiti organisatsiooni aseesimeheks praegu Eesti Üliõpilas-kondade Liidu juhatuse aseesimehena töötav Allan Päll.

Juhatuse aseesimehe ülesanneteks on koordineerida Euroopa Üliõpilasliidu majandus-, haldus- ja arendustegevust.

„Eesti üliõpilase kuulumine Euroopa Üliõpilasliidu juhatusse on tunnustuseks meie üliõpilasliikumisele.

Seeläbi saame paremini mõjutada kogu kõrghariduskorraldust nii Eestis kui ka Euroopas, kindlustades üliõpilastele võimalikult kvaliteetne haridus,“ ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Joonas Pärenson.

Allan Päll on varasemalt töötanud Eesti Üliõpilaskondade Liidus sotsiaalpoliitika nõunikuna. Alates 2008. aasta juulist töötab ta Eesti Üliõpilaskondade Liidus juhatuse aseesimehena. Ta õpib Tartu Ülikoolis

riigiteaduseid.Valitud juhatuse volitused algavad 1. juulil

ning kestavad 30. juunini 2010.Euroopa Üliõpilasliit on Euroopa

üliõpilaste katuseorganisatsioon, mis esindab üle 11 miljoni üliõpilase. Liidu peamine eesmärk on edendada üliõpilaste hariduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilise huve Euroopa tasandil.

Eesti Üliõpilaskondade Liit

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3

8. aprillil said Rahvusraamatukogus kokku kõik need noored, kelle pead on mõtetest tulvil, kuid kel tihtipeale juhtub, et üks mõte vahetub teisega kiiremini kui mõni inimene aevastadagi jõuab. Ehk siis olenemata mõtte headusest ja kvaliteedist, jäävad paljud asjad liiga pikalt vaid mõtetesse ning tegutsemiseks jääb mahti justkui puudu. Sellise ettekannetest koosneva päeva eesmärgiks oli anda motivatsiooni ja jõudu-jaksu ka kõikide heade mõtete teostamiseks.

Oma lugusid olid rääkima tulnud Eesti parimad koolitajad ning väga entusiastlikud ettevõtjad, kes olid altid jagama oma kogemusi nii edasilükkamiste kui ka lõpuks kättevõtmiste koha pealt. Motivatsioonist ja eesmärkide seadmisest oli rääkimas Peep Vain, kelle peamine tähelepanu oli tähtpäevadel ja välissurvel. Ei tasu alahinnata selle mõju, kui oma plaan kõvasti välja öelda. Erinevalt vanarahvatarkusest, mis manitseb asjade ärasõnamise eest, utsitas härra Vain seada omale väheke lennukamaid eesmärke ning kindlasti neid ka teistega jagada. See

tekitab ka välishuvi asja vastu ning teeb loobumise raskemaks.

Teine nimekas ning äärmiselt kireva elulooga härra Aivar Haller tutvustas elu peamisi motivaatoreid: hirm ja huvi. Enamus meie tegusid on ajendatud ühest nendest kahest. Rääkis oma kogemusi nende kahe nimetatud teguriga ning manitses jätta alati meelde kogemusi, sest nendest õppides peaksid asjad ikka tõepoolest ka meelde jääma.

Lisaks eeltoodud kahele härrasele, oli oma lugusid rääkimas veel Indrek Saul, noorettevõtjad Märt Aro (Dream Foundation), Marge Rahu (Buduaar), Ragnar Sass (United Cats ja United Dogs), kes jagasid oma isiklikke kogemusi asjade kättevõtmisest ja ärategemisest.

Motivatsioonipäeva vastu oli huvi äärmiselt suur ning täitis ka korraldajate ootusi. Lisaks kohal viibinud 200 inimesele, jälgis teine sama palju koolitust läbi internetivahenduse. Rahvas tuli ka ettekannetega väga kaasa ning juhtus, et vahepeal oli sunnitud ka ettekanne lõppenuks kuulutama lihtsalt

seepärast, et ajakavas püsida, kuid mitte seetõttu, et teema oleks ise otsa saanud. Osavõtjad mõtlesid esinejatega kaasa ning pärast ettekandeid ning nende juttude seedimist oli saalis näha mitmeid käsi, kel tekkis lisaküsimusi. Samuti oli võimalik kaugemalt jälgijatel küsimusi online vahendusel saata.

Kindlasti väga kasulik ning hariv üritus ning kui järgmine kord kuulutusi näete, siis haarake võimalusest kinni!

Motivatsiooni ning tagant utsitamist ei saa kunagi liiga palju ühele noorele olla. Ka oma tuttavatega olles tuleb tihtipeale häid ided uksest-aknast, kuid kui paljud mõttest kaugemale jõuavad, on juba iseasi.

4 | UUDISED UUDISED | 5

Ajujahi motivatsioonipäev

UllabrittLaanemets

ullabritt.laanemets@tipikas.ee

MaaTehnika on kahe ülikooli, Maaülikooli ja Tehnikaülikooli, tudengite omaalgatus, edendamaks ülikoolidevahelist koostööd maapõuega seotud erialade (geotehnoloogia, keskkonnakorraldus, maastrikuarhitektuur, metsandus, ökoloogia) vahel. Studioosuse aprillikuu numbrist (lk 7) saite lugeda, millised on ühised plaanid ja planeeritavad tegevused koostöö arendamiseks. Nüüd ongi hea teavitada tervet Tehnikaülikooli peret, et asjad liiguvad suurejooneliselt. Esimesed tõsised üritused ongi seotud rahvusvaheliste suhetega ning erialase õppe

kvaliteedi tõstmisega.

Rahvusvaheline koostööAprillikuu alguses olid nii Maaülikoolis kui

Tehnikaülikoolis külas keskkonnaerialade välisüliõpilased. Maaülikoolil olid külas prantslased ning Tehnikaülikoolil belglased. Prantsuse tudengid külastasid õppevisiidi käigus Saaremaad ning belgia tudengid Põhja-Eestit, tehes õppekäike erinevatesse ettevõtetesse ja looduslikele objektidele. Õppenädala lõpuks ühinesid välistudengid ühiselt St. Patricu pubisse, et suhelda eesti tudengitega ja vahetada muljeid toimunud erinevatest ekskursioonidest. Välistudengid jäid eestlaste vastuvõtuga rahule ning on valmis vastu võtma meie tudengeid oma kodumaal.

Kevadkool 2009...saab toimuma 8.-10. mail Põltsamaal.

Temaatikaks on valitud seotus maapõuega ning käsitletakse järgmisi teemasid: maapõue uuringud; maapõue kasutamine (kaevandamine); maapõue korrastamine ja kujundamine ning korrastatud karjääri ökoloogia. Kevadkoolist võtavad osa lisaks Maaülikooli ja Tehnikaülikooli tudengitele veel üliõpilased Tallinna Ülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Päevakava on üles ehitatud järgnevalt: professori(te) ja tudengite ettekanded, millele järgneb case study vormis grupitöö maapõues. Grupitöö raames külastatakse mäendusettevõtet, mille eeskujul koostab iga grupp parimad võimalikud lahendused ning tutvustab neid ettepanekuid teistele kevadkoolist osavõtjatele viimasel päeval. Kevadkooli toimumisele aitab kaasa TTÜ Üliõpilasesinduse aastatoetustefond.

MaaTehnika rõhub rahvusvahelisust ja kvaliteeti

Veiko Karu

veiko.karu@tipikas.ee

Olenemata mõtte headusest ja kvaliteedist, jäävad paljud asjad liiga pikalt vaid mõtetesse ning tegutsemiseks jääb mahti justkui puudu.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 4 | UUDISED UUDISED | 5

Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks1. - 3. aprillil toimus Tartus e-ülikooli

iga-aastane kevadkonverents, mille teemaks seekord oli „Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks“. Peamine arutelu käis muutuva kooli ümber – õppeasutuse roll on ajas muutumas ning kuidas sellele muutusele Eestis kui ka maailmas vastu tullakse?

Tol ajal kui enamik praegustest õpetajatest koolis käisid oli olukord väga erinev hetkel õppijate ees avanevast olustikust. Multimeedia ja tehnoloogia on saanud õppijate elu lahutamatuks osaks - arvutid, mobiiltelefonid ja muud tehnilised vigurid kuuluvad meie igapäevasse ellu aina enam. Praegused õppijad sooviksid analoogseid tehnilisi uuendusi ka õppetöös rakendada ning kasutada. Nüüd on õppeasutuse ülesandeks tulla vastu neile muutuvatele nõudmistele ja ootustele ning muuta vastavalt õppetööd.

Huvitavaid ideid ning näiteid pakkusid välisesinejad, kes arutlesid eelkõige just muutuva keskkonna üle. Ajaga ei ole muutunud mitte ainult ka õppijad vaid ka õpetajad. Üks ettekanne oligi just muutuvast õpetajast uue ajastu koolis – kuidas sellises olukorras hakkama saada ning kõigega

toime tulla. Samuti oli väga huvitav ettekanne Inglismaa The Open University professorilt, kes rääkis oma ülikoolist, mis

on üks eesrindlikumaid e-õppe arendajaid Inglismaal. Ta mainis, et ülikool peab võtma tudengit kui klienti ning kuna enamik õppijaid töötab õppimise ajal, siis online-ülesanded ning e-kursused on väga nõutud – need annavad õppijatele võimaluse oma aega ise

planeerida. Samuti kasutatakse õppetöös muid populaarseid süsteeme nagu Second Life ja pakutakse täiesti tasuta võimalusi teadmiste omandamiseks (iTunesU, OpenLearn ja SocialLearn).

Eesti esinejad arutlesid eelkõige e-õppe võimaluste üle meie koolides ja ülikoolides, kuid ka reaalselt toimivast e-õppest. Hea näitena reaalselt toimivast e-õppest on TTÜ-s sidulaborid, kus tudeng saab endale labori koju kaasa võtta ning õpikeskkonna kaudu ülesandeid endale sobival ajal lahendada. Tartu Ülikooli füüsikalaborid, mis on oma soovi järgi arvutiklassis alati kättesaadavad, on samuti heaks eeskujuks.

Kui sai juba mainitud sidude ainet, siis ühtede huvitavamate ideedega õppetöö

muutmisest tuldi välja just selles aines – haridus kipub elama ajas, mis oli pool sajandit tagasi ning muutused, ka kõige kindlamates põhimõtetes, on vältimatud. Õpetajad peaksid endalt küsima: „Mis on selles, mida me õpetame, kasu õpilasele? Mida ta sellega omandab?“. Õppimine tuleb muuta teadmiste omandamiseks mitte tuupimiseks (paar päeva enne eksamit). Väga innovatiivne väljaöeldud idee oli seotud just eksamiga – see on väga halb moodus teadmiste hindamiseks. On võimalus pool ära õppida ja eksamist läbi saada, teist poolt iial kuulmata-nägemata. Pea ei ole prügikast ning need teadmised, mis eksamiks pähe aetud, ununevad kiiruga. Selle asemel oleks mõeldav lahendus materjali pikaajaline läbitöötamine nagu sidu ainel – ülesandeid tuleb pidevalt lahendada ning pikaajaline töö õpikeskkonnas annab lõpuks aines hinde.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui kõik need ilusad ideed ja uuendusplaanid, mis konveretsil välja toodi, ka laiemat rakendust leiaks, muutuks õppimine tudengisõbralikumaks ning õppimise efektiivsus suureneks.

Kadri Umbleja

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased said Southwesterni raamatumüügitöös kolmanda koha

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid said Southwesterni raamatumüügitöös USA-s 2008. a suvise kollektiivse müügitulemuste põhjal 317 kõrgkooli hulgas kolmanda koha. Kolmandal märtsil anti kõrge koha saavutanud ülikooli karjääriteenistusele Tallinnas üle autahvel ja tšekk tuhandele dollarile.

Ameerika Ühendriikides tegutsev Southwestern Company koostas möödunudsuviste raamatumüügitulemuste põhjal suveprogrammis osalenud ülikoolide müügiedetabeli.

Ülikoolide pingereas said Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ühiselt müüdud raamatute koguse põhjal 20 erineva riigi 317 kõrgkooli tudengite hulgast auhinnalise kolmanda koha. 2008. aasta suvel osales Southwestern Company raamatumüügi suveprogrammis Tallinna Tehnikaülikoolist 83 tudengit. Eestist osales kokku 215

tudengit. Kuigi juba suvel olid märgid

majanduskriisist USA-s ilmsed, õnnestus TTÜ tudengitel võrreldes 2007. aasta suvega visa tööga kasvatada oma müügitulemust pea kolm korda.

TTÜ karjäärinõustaja Mirjam Lindpere ütles tudengite saavutust kommenteerides:

„Raamatumüük Ameerikas ja muud lühemaajalised tööd suvistel koolivaheaegadel aitavad üliõpilasel omandada selliseid oskusi, mida akadeemiline haridus anda ei saa. Üliõpilased saavad iseseisvamaks, samuti areneb nende oskus aega planeerida, eesmärke seada ja ennast motiveerida. Suvise raamatumüügi kogemusega üliõpilased paistavad silma eriti heade suhtlemis- ja müügioskuse poolest ning arvan, et tänu sellele on neil hiljem mis iganes valdkonnas oma erialasel tööl kergem läbi lüüa.”

USA vanim otsemüügifirma Southwestern Company asub Nashville’is, Tennessee osariigis. Kolledžiõpilastele mõeldud suveprogrammiga alustas firma juba aastal 1868. See pakub tudengitele võimalust finantseerida oma õpinguid suvise raamatumüügitööga pakkudes neile ühtlasi tipptasemel müügikoolitust ja väljakutset. Esimese ja kuulsaima eestlasena müüs Southwestern Company raamatuid praegune tippkoolitaja Peep Vain aastatel 1990-1993.

Hiie-Maarja Lõhmushlohmus@southwestern.ee

Ajaga ei ole muutunud mitte ainult õppijad vaid ka õpetajad.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 6 | UUDISED UUDISED | 7

Pelikani jälgedes

Paar korda semestri jooksul vallutavad aula lamamistoolid, küpsised, tervislikud joogid ning sõbralikud inimesed - see on doonoripäev TTÜ-s. Tihti on nii, et terve

päev on loengutega sisustatud ja ei jõuagi aulasse verd loovutama. Selle asemel, et oodata paar kuud uut doonoripäeva võib külastada Verekeskust aadressil Ädala 2 või minna kaema uut DoonoriFoorumit kesklinnas Foorumi keskuse neljandal korrusel.

DoonoriFoorumi plussiks on tema asukoht, sest kui Ädalasse nii tihti ei satu, siis kesklinna ikka. Inimesed, kes ei kasuta ühistransporti, saavad DoonoriFoorumisse autoga. Viru Keskuse

parkimismajas saab doonor kaks tundi tasuta parkida (DoonoriFoorumis pannakse parkimispiletile vastav tempel).

Varasemad doonorid teavad, et oma aja ja vere eest saab ka väikese kompensatsiooni, mis on tavaliselt šokolaad ja väike kingitus. Ainult DoonoriFoorumis on võimalik šokolaadi ja kingituse asemel täita kõhtu einevõileivaga.

Kes siis sobivad doonoriks? Terve, puhanud, kehakaaluga üle 50 kg,

18-60-aastane Eesti Vabariigi kodanik või inimene, kes on elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Kehakaalupiirang on doonori enda heaolu tõttu 50 kg, sest kui alla 50 kg kaaluvalt inimeselt võtta 450 ml verd, siis võib see juba tema tervist mõjutada. Vanusepiirang 18 aastat on sellepärast, et noorema inimese vereloome pole veel päris välja arenenud ja 60-aastastel võtab taastumine juba kauem aega (tavaliselt vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul).

Mida tehakse doonori verega?

Esmalt määratakse veregrupp AB0-süsteemis ning Rh(D) kuuluvus. Seejärel teostatakse viirusuuringud (HI-viirus, hepatiit B, hepatiit C ja süüfilis). Doonorilt saadud täisverd ülekandeks ei kasutata. Iga veredoos jagatakse erütrotsüütideks (punalibledeks), plasmaks ja trombotsüütideks (vereliistakuteks) ning patsiendile kantakse üle vaid neid verekomponente, mida ta vajab. Seega ühe doonori vereloovutus võib päästa mitme inimese elu.

Aga enne vere loovutamist tuleb täita ankeet, kus on küsimused haiguste ja reisimiste kohta. Ankeedi lõpus saab linnukesega märkides anda luba oma vere kasutamiseks teadusuuringutes. See tähendab, et loa andnud doonorite veri võib sattuda mõnda teadusinstituuti. Ühe näitena võib tuua TTÜ geenitehnoloogia instituudi, mis uuris Verekeskuselt saadud monotsüüte.

IT ajastul üritab Verekeskuski end interaktiivsemaks muuta, nimelt lähitulevikus tekib doonoritel võimalus Verekeskuse kodulehel sisse logides näha oma eelmise vereloovutuse andmeid ja uuringute tulemusi. Samuti saab juba kodus ankeedi ära täita ja nii kohapeal aega säästa.

Statistikat vaadates on tore tõdeda, et nii paljud inimesed käivad doonoripäevadel verd loovutamas. Loodan, et need numbrid see õppeaastagi on sama head või veel parem – suuremad.

Doonoripäevade Keskmine Esmaste Tagasisaadetud arv õppeaastal osalejate arv % vereloovutajate % doonorite %

2005/2006 6 87 21% 13%2006/2007 5 104 17% 11%2007/2008 6 88 19% 9%2008/2009 5 83 16% 10%

Andmed seisuga 17.04.2009Allikas: Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus

Head uudised lastega tudengiperedele!

MTÜ TTÜ üliõpilasküla üürib õppivatele tudengiperedele 1- ja 2-toalisi kortereid aadressil Akadeemia tee 5a. Korterid on osaliselt möbleeritud, lisaks vannituba, WC, köök ja rõdu. Majas on Interneti kasutamise võimalus. 1-toalise korteri pindala on 32,8 m² ja üür

1300 EEK. 2-toalise korteri pindala on 46,5 m² ja üür 1500 EEK. Lisanduvad kommunaalmaksed.

Mai algusega on vaba või vabanemas seitse ühetoalist ja üks kahetoaline korter.

Samuti saavad tudengiperede lapsed käia lasteaias “Pallipõnn”, mille üks rühmadest asub aadressil Akadeemia tee 5. Lisainfo rühma kohta: http://www.palliponn.

edu.eeKõigil peredel palun ühikakoha suhtes ühendust võtta MTÜ TTÜ üliõpilasküla majutusspetsialistiga ning esitada sooviavaldus koha saamiseks läbi üliõpilasküla veebipõhise majutussüsteemi. Lisainfo: www.campusttu.ee

Sven Kõllametssven.kollamets@tipikas.ee

SigridKalle

sigrid.kalle@tipikas.ee

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 6 | UUDISED UUDISED | 7

8. aprillil 2009 leidis aset Tallinna Tehnikakõrgkooli Üliõpilasesinduse ja Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuriklubi Ollalaa ühisprojekt - Inseneride Moeshow. Teemal „kujutav geomeetria“ võistles kokku kaheksa erinäolist kollektsiooni.

Inspiratsiooni oli ammutatud nii loodusnähtustest, tähtedest kui suvehooajast. Samuti oli üsna ebatavaline materjalivalik – puulehtedest paberini, pitsist vatiini ja katteloorini.

Žürii (Jevgeni Fokin, Lilyan Tops, Britt Samoson, Liina Stein ja Lea Koldmets) leidis, et kõige enam vääris võitu Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste tehnilise disaini esmakursuslane Ailen Põld kollektsiooniga „PAPERDOLLS“. Ka mummukujulisi kleepse leidus publikuhääletusel kõige rohkem just Aileni kollektsiooni juures. Erinevatest paberiliikidest

põimitud, volditud ja lõigutud omanäolised kostüümid leidsid seega suurimat tunnustust nii pealtvaatajate kui žürii seas.

„Mõtlesin, et võiks teha kostüümid millestki muust kui kangast. Nii otsustasingi valmistada kollektsiooni paberist,“ sõnab Põld. Ehkki võidukollektsioon oli tuntavalt teistest erinev, ei osanud autor aimata, mida žürii sellest arvata võiks. Ka publiku

lemmiku tiitel tuli Põllule ootamatult.Võit tõi Ailen Põllule kaasa varjupäeva

Montoni disaineri juures, kollektsiooni esitluse Tallinna ööklubis Überblingen peetaval moepeol „Dollhouse“ ning lõõgastava Kalev Spa saunapaketi. Publiku lemmiku tiitel lisas kingituseks trendikaid tooteid Golden Pointilt.

Ajakiri Stiil premeeris eriauhinnaga Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste tehnilise disaini teise kursuse üliõpilast Helena Panti kollektsiooni „Crin“ eest, mis viis meid tagasi krinoliinseelikute ajastusse.

Inseneride Moeshow edukale läbiviimisele andsid oma panuse Monton, Kalev Spa, Stiil, Golden Point, Coca-Cola Hellenic, ISIC, Eesti Üliõpilasleht, ENL, Nurmiko, TTÜ Fotoklubi, TTÜ Filmiklubi „Kaader“, Cuu Club jt.

Ege Reinson

Insenerid tegid moodi

Aprillikuu alguses said esimesed Geodisaini kursuse õpilased lõputunnistused. Kursuse läbinud gümnaasiumiõpilased tutvusid geoloogiaga, erinevate Eesti maavaradega ja nende kaevandamistehnoloogiatega. Kõik oli seotud majandustegevusega, sest oma igapäevases elus kasutame me maavarasid pidevalt – elame maavaradest ehitatud majades, käime mööda maavaradest tehtud teedel, rääkimata sellest, et nii televiisorid, mikrolaineahjud jt tarbeesemad (näiteks kahvlid, joogiklaasid) on valmistatud maavaradest.

Kursus kogunes esimest korda jaanuarikuus. Registreerununuid oli 14 õpilast üle Eesti, kaugemad tulijad olid pärit Tartust. Nagu ikka ei pidanud võiduka lõpuni kõik vastu – kursuse lõpetas edukalt üheksa kursuslast.

Loengute ning praktiliste tööde lõpuks valmis kursantide poolt makett Peeter I

laskemoonaladudest Astangul. Võimalikult reaalse maketi valmistamiseks käidi kursusel osalejatega kohapeal eelnevalt neid ladusid uudistamas ja mõõdistamas, et reaalsete mõõtmistulemuste alusel makett valmistada. Sellega said nad väga edukalt hakkama. Mis sellest maketist edasi saab? Maketti täiustasid veel mäeinstituudi esimese aasta tudengid. Üldsusele on plaan seda tutvustada 8. mail toimuval Eesti Mäekonverentsil Põltsamaal.

Geodisaini loengud ja praktilised tegevused viidi läbi TTÜ omade tudengite poolt, kes võtavad aktiivselt osa Mäenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses saades nii väärtuslikke kogemusi edasisteks õppeprotsessideks ülikoolis. Sellise tegevusega saab väikest paralleeli tõmmata projektiga „Noored kooli“, kus samuti eesmärgiks noorte kaasamine

õpetamisprotsessi. Esialgsete plaanide kohaselt on kavas Geodisaini kursuse korraldamisega jätkata juba sügissemestril ja seda nii Tallinnas kui Tartus. Kogu taoliste gümnasistidele suunatud kursusi koordineerib TTÜ Tehnoloogiakool.

Kui kellelgi tekib plaan uue kursuse loomiseks, siis tuleb oma ideega pöörduda TTÜ Avatud Ülikooli poole ning sealt saab juba edasised juhised tegutsemiseks.

Lõpetas geodisaini esimene kursus

Veiko Karu

veiko.karu@tipikas.ee

foto: Marko Vilberg

8 | ARVAMUS ARVAMUS | 9

Plagiaat üliõpilastöödes: ülikooliraamatukogu roll ja vastutus?

Ülikooliraamatukogu väärtust on seni hinnatud peamiselt tudengite õpitulemuste kontekstis kui ka tudengite intellektuaalsete omaduste kujundamisel. Infokirjaoskuse õpetamise ja arendamise oluliseks osaks on saanud veendumus, et tudengid peavad omandama oma õpingute jooksul oskused otsida ja kasutada informatsiooni tõhusalt ning eetiliselt. On ilmne, et üliõpilased, kes on harjunud vabalt kasutama ja interpreteerima kõike Internetis leiduvat, käituvad samamoodi ka ülikooliraamatukogude andmebaasides leiduvate teadusartiklitega (Lynn, 2008). Seega võib kaasaegsel digitaalajastul hinnata ülikooliraamatukogu väärtust lisaks kõigele eelnevale ka läbi selle, kuivõrd suudetakse seal õpetada nii akadeemilisele personalile kui ka tudengitele lugupidavat suhtumist kasutatavasse informatsiooni.

Tudengite sagenenud katsed esitada oma referaatide, esseede ja uurimistööde pähe Internetist võetud viitamata materjali sunnib ülikoole pöörama teravdatud tähelepanu loomevargustele ja teistele akadeemilise petturluse vormidele, mis õõnestavad kõrghariduse usaldusväärsust (Lynn, 2008).

Plagiaat ehk loomevargus on defineeritav kui kellegi teise kirjaliku töö, lausete, mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma korrektse akadeemilise viitamiseta. Plagieerimine võib aset leida nii kirjalikus referaadis, kui ka uurimistöös, kirjalikult tehtavas eksamis või muus kirjalikus vormis esitatavas töös. Plagiaat on tõsisemaid akadeemilise eetika rikkumisi kahel põhjusel. Esiteks on ta varastamine originaalautori suhtes, kelle töö, ideed või andmed jäetakse ilma õigustatud tunnus-tuseta. Teiseks on plagiaat petmine töö lugeja suhtes, kuna viimasele esitatakse sisuliselt varastatud informatsiooni. Samal ajal võimaldab akadeemiline viitamine lugejal jälgida uurimistöö käiku ning võimaldab autori poolt saadud tulemusi verifitseerida. Seetõttu kuulub plagiaat rangele järelevalvele ning tuvastamise korral ka karistamisele. (TÜ Riigiteaduste Instituut, 2004).

Plagiaat on sama vana kui kirjakunst ise, kuid kaasaegsed tehnoloogilised

võimalused on teinud selle veelgi lihtsamaks ja anonüümsemaks. Probleemi illustreerimiseks toome mõned näited. California Ülikoolis tegeleti aastatel 2002-2003 27 akadeemilise väärteo juhtumi uurimisega, milledest 14 olid seotud Internetist võetud materjalide plagieerimisega, 10 muude materjalide plagieerimisega ja 3 juhtumit olid seotud mahakirjutamisega eksa-mitel. Harvad ei ole ka katsed saata enda asemel keegi teine eksamit või arvestust sooritama. Center for Academic Integrity 1999. aasta uuringu andmetel ei pea enamik üliõpilasi “copy & paste” plagiaati - ühe või rohkema lause kasutamist erinevatest Interneti-allikatest ja selliselt saadud informatsiooni põimimist oma referaatidesse ja uurimistöödesse ilma korrektse viitamiseta märkimisväärseks probleemiks (Lynn, 2008).

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnas 2004. aastal valminud uuring näitas, et vähemalt 17% üliõpilastest on kasutanud plagieeritud materjale. Ligi veerand uuringus osalenud 598 üliõpilasest tunnistas, et on jaganud oma töid teise nime all avaldamiseks ja 10% on kirjutanud mõne töö kellegi tellimusel. Üliõpilaste plagieerimissoovi esmaseks põhjuseks peeti oskamatust teadustöid kirjutada. Probleem saab ilmselt alguse

juba gümnaasiumist. Põhjusena esitati ka vähest motivatsiooni, laiskust ja oskamatust oma aega planeerida, aga ka konkurentsi stipendiumitele ja õppetoetustele. Tartu Ülikoolis oli 2004. aasta seisuga eksmatrikuleeritud kuus üliõpilast akadeemiliselt

ebaväärika käitumise tõttu, üks neist oli seotud lõputöö vormistamisega. Tallinna Ülikoolist ekmatrikuleeriti aastatel 1999-2004 samal põhjusel viis tudengit (Rudi, 2004). Silmas pidades meie üliõpilaskonna suurt arvu, ei tundu need numbrid küll kuigi suured olevat. Tuleb aga arvesse võtta, et suur osa loomevargustest jääb avastamata. Petturluse põhjustena märgitakse ka

üliõpilaste vähest mõtete kirjapaneku oskust ning õppejõudude enda hoolimatust. Kahtlemata on plagiaadis süüdi ka lõputöid juhendavate õppejõudude suur koormus, mis ei lase neil piisavalt süüvida ja kaasa elada juhendatavate tööle (Laurisaar, 2004).

On olnud ka õppejõududega seotud juhtumeid – 2004. aasta lõpul otsustas TÜ karistada noomitusega ühte lektorit

tema enda üliõpilase teadustekstide sõna-sõnalise kopeerimise ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklis kasutamise eest (Lään, 2005).

Samal ajal kui Eesti õppejõud peavad petturite paljastamiseks tegema Internetis jälitustööd või usaldama oma teadmisi, lasid Suurbritannia ülikoolide juhtkonnad

teha spetsiaalse tarkvara kodutööde kontrollimiseks. 2004. aasta mais katsetati Inglismaal arvutispetsialistide koostatud programmi, mis testib üliõpilastöid rohkem kui 4,5 miljardi Internetis asuva veebilehekülje suhtes. Ülikoolide esindajad loodavad tarkvara kasutades vähendada õpilaste katseid esitada koduse töö pähe esseesid, mida müüakse kodulehekülgedel mõnesaja kuni mõne tuhande krooni eest (Rudi, 2004).

Ilma järjepideva selgitustööta võib esineda rohkesti nö tahtmatut palgiaati – üliõpilane lihtsalt ei tule viitamise vajalikkuse peale või ei tähtsusta piisavalt asjaolu, et viited mujalt võetud allikatele tuleb kindlasti juurde lisada juba uurimistöö või referaadi kirjutamise käigus, mõeldes, et lisab viited siis, kui töö on juba viimistlusjärgus. Siis on aga omad mõttearendused juba segamini laenatud lõikudega, mistõttu ei ole korrektne viitamine enam võimalik.

Seega on väga oluline keskendumine kriitilisele mõtlemisele koos otsustamisega, millal ja kuidas tsiteerida. See peaks olema raamatuoguhoidjate ja õppejõudude ühine ülesanne ja vastutus. Selles etapis võib ilma proaktiivse raamatukoguhoidja sekkumiseta ja juhatava suunamise puudumiseta välja kujuneda hooletu ja ebakorrektne suhtumine viitamisse. Kahjuks ei ole veel leiutatud tarkvaraprogrammi, mis teeks tudengi eest “kogu töö” ära.

TTÜ raamatukogu infoosakonna ainespetsialistide poolt korraldatakse

Plagiaat kuulub rangele järelevalvele ning tuvastamise korral ka karistamisele.

Üliõpilaste plagieerimis-soovi esmaseks põhjuseks peeti oskamatust teadustöid kirjutada.

8 | ARVAMUS ARVAMUS | 9

üliõpilaste infokirjaoskuse arendamiseks mitmesuguseid koolitusi: bakalaureuseõppele on mõeldud kursus Infootsioskused kõigis teaduskondades kohustusliku õppeaine Õpingukorraldus koosseisus, magistrantidele keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas valikainena Erialainfo otsing. Viimast on vabaõppes võimalik valida ka teiste teaduskondade kõikide tasemete üliõpilastel. Kokkuleppel ainespetsialistiga on võimalik tellida lühikursust Kuidas leida kirjandust teemal kõikidel huvilistel. Raamatukogu koduleheküljel Kasutajakoolituse rubriigis (http://www.lib.ttu.ee/lugeja/koolitus/

rmtkopet.html) on üleval ka Tallinna Ülikooli Infoteaduste osakonna koostatud interaktiivne kursus Infokirjaoskus iseõppijale (http://www.hot.ee/werro24/).

Infootsingu kursustel pööratakse lisaks infootsingu strateegiale tähelepanu ka viitamissüsteemidele ja kasutatud allikate nimestiku koostamisele. Eriti tähtis on silmas pidada elektrooniliste infoallikate, sh raamatukogu andmebaaside vahendusel kasutatud teadusartiklite viitamise reegleid. Kui õppetoolis vastavad juhendid puuduvad, võib tugineda raamatukogus koostatud juhenditele, vt raamatukogu kodulehe rubriigist

Abiinfo (http://www.lib.ttu.ee/abiinfo/otsijuhend.html).

Kate-Riin Kont

Esmaspäeval, 13. aprillil toimus Tartus, Dorpati konverentsikeskuses Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) kolmas doktorantide assamblee.

Kui varasematel istungitel keskenduti eelkõige doktoritöö kvaliteedile ja juhendajate hindamiskriteeriumite väljatöötamisele, siis seekordne kokkusaamine oli peamiselt pühendatud doktorantide staatuse ning doktoriõppe rahastamise probleemide arutamisele.

ENTA eesmärk on assambleest kujundada tõhus koostööraamistik doktorantide, ülikoolide esindajate ja ministeeriumi ametnike vahel, et ühiselt leida vastuseid küsimusele, kuidas tagada Eesti doktoriõppe kvaliteet ja jätkusuutlikkus.

Tartu Ülikooli doktorantide esindaja ülikooli nõukogus Rune Holmgaard Andersen tutvustas oma ettekandes TÜ doktorantide töörühma koostatud ettepanekuid doktorandistaatuse ja doktoriõppe korralduse muutmiseks. Andersen märkis, et Eestis ei ole atraktiivne olla doktorant ning praegune doktoriõppe süsteem on väheefektiivne. „Doktorandil on praegu õigus taotleda, aga mitte õigus saada doktoranditoetust,“ ütles ta.

Andersen rõhutas, et mitte ainult ei ole raske hakkama saada 6000 krooniga kuus, juhul kui seda ikka saadakse, vaid toetusest elatuv doktorant ei ole tõsiselt võetav kodanik. „Ma väga kahtlen, kas mõni pank annaks mulle laenu, et elamist soetada,“ nentis ta.

Ka TÜ arstiteaduse doktorant Kaupo Teesalu, kes samuti osales aktiivselt nimetatud ettepanekute väljatöötamises, tõdes, et kui magistriõppe lõpetanud inimene on tööle asudes kõrgkvalifitseeritud spetsialist, siis sama haridustasemega

doktorant on jätkuvalt üliõpilane, kes peab elama toetusest ja kellel puuduvad samasugused sotsiaalsed garantiid.

Samuti märkis assambleel esinenud TÜ õppeprorektor Birute Klaas, et Eesti riik suhtub kõrgharitud inimestesse halvustavalt, kui maksab lapsehoolduspuhkusele jäänud doktorantidele vanemahüvitist vaid miinimumpalga ulatuses, kuna doktoranditoetuse näol on tegemist maksuvaba stipendiumi mitte töötasuga.

Üks peamine doktorantide töörühma ettepanek oligi Anderseni sõnul doktorandistaatuse muutmine üliõpilasest noorteadlaseks, nii nagu see on sõnastatud ka Euroopa Teadlaste Hartas, Euroopa Komisjoni soovituslikus dokumendis. „See tähendab ühtlasi seda, et doktorant sõlmib doktorantuuri astudes töölepingu ning töötab selle alusel kogu doktorantuuri aja. Nii on tagatud kindlustunne, mis praegu puudub, aga ka sotsiaalsed garantiid. Samuti muudaks selline lahendus doktoriõpet praegusest efektiivsemaks, isegi kui doktoriõppesse tuleks võtta senisest vähem, aga motiveeritumaid noori teadlasi,“ rääkis Andersen. Lepingu suureks plussiks on ka selgelt fikseeritud osapoolte vastastik vastutus protsessi edukuse eest.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel nentis, et tõstatatud küsimus iseenesest ei ole uus ja selle muudatuse vajadust on tunnetatud ka varem. Muudatused ise aga seisavad tema sõnul ühelt poolt kindlasti raha, aga veelgi enam poliitiliste otsuste taga. Koppel kinnitas, et doktoriõppe küsimustega on ministeeriumis plaanis tegeleda veel sellel aastal. Seda enam, et ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013

„Teadmistepõhine Eesti“ 2008. aasta aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et doktorantide sotsiaaltagatiste lahendamine on teadus- ja arendustegevuse prioriteet, kuid see küsimus on endiselt lahendamata ning tegu on olulise tagasilöögiga.

Ka ENTA juhatuse esimees Dmitri Teperik leidis, et tuleb võimalikult kiiresti leida reaalsed võimalused doktorantide sotsiaaltagatisteks ja teha selleks vajalikud seadusemuutused. Doktorantide ettepanek luua ülikoolide, doktorantide ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajatest töörühm, mis ühiselt töötaks välja kava doktoriõppe korralduse muutmiseks, leidis põhimõttelise heakskiidu nii Koppeli kui ka TÜ esindajate poolt.

Ehkki nii Andres Koppel, Birute Klaas kui Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets heitsid ettepanekud koostanud doktorantidele ette doktoriõppe veidi kitsast ja peamiselt rahastamisküsimusi käsitlevat lähenemist, tõdeti siiski ühiselt, et muudatusi oleks vaja. Klaasi sõnul oleks vaja üle vaadata kogu teadlase karjäärimudel.

Ka Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia juhatuse esimees Dmitri Teperik nentis, et hoolimata sellest, et doktorante võttis assambleest osa oodatust oluliselt vähem, oli eri osapoolte kohtumine siiski asjalik ning edasiviiv. „See teema on liiga oluline, et sellest mitte kõneleda“, ütles ta.

Kolmas doktorantide assamblee toimus ENTA korraldatava projekti „Eesti doktorandid Euroopa kõrghariduse ruumis“ raames, mida toetavad Friedrich Eberti Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu ja SA Archimedes. Neljas assamblee peaks toimuma Tallinnas juba selle aasta juunis.

Aija Sakova

Töösuhteid reguleerivad lepingud doktorantidele!

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 10 | VÄLJASÕIT VÄLJASÕIT | 11

Mäeinstituudi üliõpilased seiklesid Belgia tudengitega põlevkivimaal

06.-10.04.2009 külastasid TTÜ mäeinstituuti grupp mäetudengeid Belgia Leuveni Katoliiklikust Ülikoolist. Grupp koosnes 12 tudengist ja nende professorist.

Väike arv tublisid tudengeidSamuti nagu Eestis on ka Belgias suur

mäeinseneride buum üle läinud ja ega eriala just eriti populaarne ei ole, kuigi põhjused on erinevad.

Leuveni Ülikoolis on natukene teine õppimise kord kui meil - nemad õpivad esimesed kaks aastat kõik ühiselt ja vahetult enne teise aasta lõpetamist tuleb valida spetsialiseerumine. Sealne mäeinstituut on väga väike - umbes 30 tudengit (3. bakalaureus-doktorid).

Millised on Eesti põlevkivi- kaevandused?

Tudengid tulid lennukiga Riiga, rentisid sealt kaks minibussi, millega sai sõidetud Tallinna ja pärast ülikooli ja instituudi tutvustust suunduti ekskursioonile, et näha Eesti Nokiat - põlevkivi kaevandust.

AS Eesti Põlevkiviga kaevanduse külastus kokku lepitud, sai suund Ida-Virumaale võetud. Esimesel päeval külastasime Kostivere karstiala, kuid suurvee tõttu oli suurem osa alast väga niiske. Karstiala nähtud, külastasime Kunda Nordic Tsemendi Aru-Lõuna lubjakivi karjääri, kust suurem osa toodangust läheb tsemendi toormeks ja osa tehnoloogiakiviks. Pärast seda külastasime Mereäärse savi karjääri, kus KNC kaevandab savi vastavalt tsemenditööstuse vajadustele. Järgnevalt võttis Kunda sadama kapten meid vastu ja tutvustas oma valdusala.

Külastatud sai ka Kohtla-Nõmme Kaevanduspark muuseumi, Põlevkivi muuseumi, kaevuritele ehitatud külasid, varinguauke jms. Reisi pärliteks oli AS Eesti Põlevkivile kuuluva Aidu karjääri külastus,

kus käisime karjääris, nägime lõhkamist ja tutvusime rikastusvabriku tööga. Kukrusel ja Kohtla-Nõmmel ronisime ka tuhamägede otsa.

Viimane ekskursioonipäev oli see kõige magusam, kus külastasime AS Eesti Põlevkivi kõige suuremat ja moodsamat kaevandust - Estoniat. See on kogemus, mida ei unusta. Eesti on põlevkivimaa ja kuna Belgias ei ole põlevkivi üldse, siis kaevanduse külastus oli neile kirsiks tordil. Ja nad ei pidanud pettuma. Ago Bachmann EP allmaatööde tehnoloog näitas grupile kõiki etappe põlevkivi kaevandamisel alates ettevalmistusest kuni valmistoodanguni.

Samuti jõudsime külastada Maardus asuvat Ülgase mahajäetud fosforiidikaevandust ja Maardu fosforiidikarjääri.

Neljapäeval, 9. aprillil, külastasid Belgia mäetudengid ka TTÜ tudengiklubi Fusiooni, millega nad väga rahule jäid ja 10. aprillil tutvuti omal käel Tallinnaga.

Nii tudengitele kui ka professorile oli külastus esmakordne, kuid niivõrd unustamatu, et lubasid soojemal ajal uuesti külla tulla.

GaiaGrossfeldt

foto: erakogu

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 10 | VÄLJASÕIT VÄLJASÕIT | 11

Viikinmäki reoveepuhastusjaam on tõeliselt keskkonda säästev

24. märtsil võtsid paljud keskkonnatehnika kõrgemate kursuste üliõpilased osa ekskursioonist Soome Viikinmäki reoveekäitlusjaama. Kokku oli üliõpilasi TTÜ-st 14, peale selle ka reisi eestvedavad õppejõud Olev Sokk ja Mare Pärnapuu.

Väljasõidu eesmärkEkskursiooni eesmärgiks oli teoorias

õpitut oma silmaga praktikas näha ning saada teavet üldisest veekäitlusest ja kasutatavatest tehnoloogiatest Helsingis ja selle lähiümbruses. Sihtkoht Soome on paljudes tehnikavaldkondades eeskujuks parima riigina maailmas. Erandlik ei ole ka Viikinmäki reoveekäitlusjaam, mis on hea näide sellest, kuidas kohalikud omavalitsused on koondanud jõud, et investeerida keskkonda edukalt töötava puhastusjaama näol.

Viikinmäki jaamHelsingi kesklinnast pooletunnise

tee kaugusel asuva Viikinmäki reoveekäitlusjaama ehitus lõpetati 1994. aastal. See jaam puhastab kogu reovee Helsingist ning isegi kogu vihmavee selle lähiümbrusest, kus elab ligikaudu miljon inimest. Kokkuvõttes on selline suur jaam reovee puhastamiseks kasulikum kui mitu väikest puhastusjaama. Kogused on tõesti suured, sest seda jaama läbib ööpäevas ligi 410 000 m3 vett. Sellise suurusega jaam võiks teenindada ligi 2/3 Eesti elanikkonnast.

Tehnoloogilised protsessidViikinmäki jaam kasutab reovee

puhastamisel samalaadset aktiivmuda protsessi, nagu me TTÜ-s õpime. Kogu protsess koosneb kolmest erinevast faasist: mehaanilisest, bioloogilisest ja keemilisest käitlusest. Meil oli võimalus kõiki neid protsesse oma silmaga näha. Kogu reoveekäitlusprotsess oli viidud graniidikaljusid uuristades maa alla, mille eesmärk on kalli maa säästmine, toksiliste lenduvate ainete kinnihoidmine, müratõrje ja loomulikult ka esteetilised põhjused.

Paljudel tudengitel võis jääda mulje,

et suurema osa jaama ehitamiseks kulunud 240 miljonist eurost ( Paljassaare reoveepuhastusjaama ehitamine maksis 50 miljonit krooni) kulus justnimelt nende meeldejäävate tunnelite rajamisele. Peale selle uuristati 17 km pikkune puhastatud vee väljavoolu tunnel, mis juhib vett 8 km kaugusele rannikust. Tundub, et soomlastele istub graniiditunnelite rajamine väga, sest Helsingi saab oma vee mööda 120 km pikkust tunnelit Päijänne järvest ja seda peetakse maailma kõige pikimaks üheosaliseks kalju sisse rajatud tunneliks.

Keskkonnatehnika sõna otseses mõttes

Viikinmäki reoveekäitlusjaama võib tänapäeval lugeda tõeliseks keskkonda säästvaks ja hoidvaks objektiks. Isegi 50% energiast saab jaam metaangaasist, mida kogutakse reoveest. Reovee puhastusefekt fosforist ja orgaanilisest ainest on ligi 95% ja nitraatidest ligi 80%. Suhteliselt tugevalt reostunud Soome lahe ümbruses on see jaam üks kõige modernsemaid ja võimsamaid. Samas kogu lahe jaoks see jaam märkimisväärset puhastusefekti ei anna ning seega on hädavajalik, et kõik Läänemere kaldal asuvad naaberriigid, sh. ka Eesti, ühise eesmärgi nimel koostööd teeks. Leidub kohti, mis vajaksid Eroopa normidest tulenevalt vanade reoveejaamade tehnoloogia kaasajastamist, kuid on ka palju kohti, mis on siiamaani ilma mingisuguste puhastusprotsessideta läbi saanud.

See väljasõit Soome andis TTÜ üliõpilastele kindlasti palju kasu, teadmisi ja määras ka taseme, mida reoveekäitluse vallas peaks ka Eesti saavutama. Tehnilisemat ülevaadet sellest väljasõidust võib lugeda järgmistel kuudel ilmuvast ajakirjast Keskkonnatehnika.

MarkLaas

mark.laas@gmail.com

TTÜ Kultuuriklubi Ollalaa korraldab akadeemilises õhtuklubis Fusioon (Tehnopolis) vabaajaüritusi, mis annaksid jõudu õppetööks, oleksid seotud üliõpilastraditsioonide arendamise ja ülikooli ühise korporatiivse vaimu kasvatamisega.

Käesoleval semestril on juba palju üritusi toimunud, kuid on võimalik osa saada veel mitmetest üritustest, mis ei kordu enam kunagi.

7. mail toimub muusikastiilidele

(dnb, dub, dub-step ja minimal techno) keskenduv üritus, kus üles astuvad TTÜ-st pärit sellenäolise muusika dj-d Rush, Hendrik ja Rene. Lisaks valmistatakse tantsupoodiumid kaunite TTÜ tantsutüdrukute jaoks.

14. mail toimub Ühikatevaheline võistlus, kus võisteldakse burgerite söömises, köieveos ja paaris

spetsiifilisemas insener-tehnilises tegevuses. Võistluspäeva finaal toimub klubis Fusioon ning kõik võitnud

ühiselamu elanikud (TTÜ-s on praegu neli ühiselamut - võidu tõenäosust on lihtne arvutada) saavad Fusiooni baaris tellida jooke eriti odava hinnakirja alusel.

21. mail toimub Semestri lõpu pidu, kus tähistatakse auditoorse töö lõppu ning eksamisessiooni algust. Lisaks toimuvad pubi ja bridžiõhtud igal kolmapäeval ning juunikuus toimub suur Fusiooni lõpupidu.

Aivar Hannolainen

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 12 | TUDENGITEADUS TUDENGITEADUS | 13

Sumokevad TTÜ RobotiklubisSelle aastanumbri esimene pool on TTÜ

Robotiklubi jaoks kulgenud ühe märksõna all – sumorobot. See ei ole hõlmanud endas ainult ühte sündmust, vaid tegu on olnud mitme kuu jooksul kestnud kursustega ning lisaks ülebaltimaalise sumorobotite võistluse Baltic Robot Sumo 2009 Tallinn Spring Cup korraldamisega.. Enne kui kõigest täpsemalt räägin, seletan lahti sumoroboti mõiste. Sumorobot on autonoomne robot, mis võistleb sumoringis ning eesmärgiks on vastane ringist välja toimetada. Idee on sama, mis sumomaadluses inimeste vahel, vahe seisneb selles, et kui maadluses on vastamisi inimesed, siis sumoroboti puhul robotid; teine suur erinevus on see, et robotid võivad olla ükskõik millise kujuga, tegu ei pea olema humanoidrobotitega.

„Robot Igaühele” gümnasistidele

Traditsiooniks on juba muutunud TTÜ Robotiklubi ja TTÜ Avatud Ülikooli koostöös korraldada robotiehitamise kursus „Robot Igaühele” gümnasistidele. See aasta toimus see juba kolmandat korda. Kui eelnevatel aastatel on ehitusülesandeks olnud valmistada valgustundlik robot ja tuld

kustutav robot, siis see aasta sai õpilastele ülesandeks seatud valmistada sumorobot, mis vastaks rahvusvahelistele MiniSumo standarditele ehk põhikriteeriumiks peab olema see, et robot võib maksimaalselt kaaluda kuni pool kilogrammi. Kursusest võttis osa 16 gümnasisti jagatuna 6 võistkonda. Lisaks teoreetiliste robotiehitamise elementaarteadmiste

omandamisele anti igale võistkonnale ülesandeks ehitada sumorobot, mis oleks võimeline võistlema Baltic Robot Sumo võistlusel. Tagantjärgi võib öelda, et võimalus ehitada robot, millega saab rinda pista teiste baltimaade robotiehitajatega, lisas õpilastele oluliselt juurde motivatsiooni ning tegutsemisindu, et omandada teadmisi ning ehitada võitjarobot. Kõik kursusest osavõtjad olid väga tublid, eriti tuleb esile tuua muidugi Renee Kaulerit oma robotiga Põrgupoiss, mis võitis MiniSumo robotite kategoorias esikoha 4. aprillil toimunud Baltic Robot Sumo 2009 Tallinn Spring Cup võistlusel. Etteruttavalt võib öelda, et tema oli ainuke, kes hoidis eestlaste lippu kõige kõrgemal s.t. tõi ainukese esikoha Eestile.

Roomba robotite kursus tudengitele

Paralleelselt gümnasistide kursusega korraldas TTÜ Robotiklubi ka robotiehitamist TTÜ tudengitele endile. Kursus viidi läbi õppeaine „Mikrokontrollerid ja praktiline robootika“ (MHK0011) raames, märkusena võib öelda, et tudeng ei pidanud seda ainet deklareerima, vaid võis ka lihtsalt osa võtta. Tagantjärgi peab tunnistama, et soovijate suur arv tuli korraldajatele endilegi üllatusena ning väga paljud tudengid pidime kahjuks tagasi saatma - resurssid ning ruumipuudus seadsid omad piirid. Kursuse eesmärk oli osalejatele anda esmane kogemus robotitest ja nende programmeerimisest. Õpetamine põhines Roomba robotitel, mis on oma olemuselt tolmuimejarobotid, ning kursuse lõppeesmärk oli osaleda Baltic Robot Sumo võistlusel Roomba robotite kategoorias. 24 tudengit TTÜ-st moodustatuna 6 võistkonda

võisid neid mehaaniliselt muuta ainult teatud piirini – olemuselt ja kabariitidelt pidid nad ikkagi jääma Roomba robotiteks. Palju andis siin mängida programmikoodi ja algoritmiga. Etteruttavalt võib öelda, et mehaanilise muutmise piiratus kahandas oluliselt võistluse vaatemängulisust, kuna 2 mehaaniliselt võrdset robotit ei suuda vastamisi sõites üksteist sumoringist välja lükata. Kursuse kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik osalejad olid tublid ning jõudsid võistlema.

Baltic Robot Sumo4. aprillil toimus TTÜ aulas Baltic Robot

Sumo 2009 Tallinn Spring Cup. Võistlus ise on kaks korda aastas toimuv Baltikumi robotiehitajate vaheline sumorobotite võistlus. Võistlust korraldatakse vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus, seekord siis Tallinnas. Eelmisel ja samas ka esimesel karikavõistlusel Riias (13.09.08) võitis kolmekilogrammise põhikategooria TTÜ Robotiklubi robot “Slayer”. Seekordsel sündmusel oli kolm erinevat võistluskategooriat: Sumo(kuni 3kg), MiniSumo (kuni 0,5 kg) ja Roomba sumorobotite kategooria. Eestist osalesid võistlusel TTÜ Robotiklubi poolt läbi viidava vabaaine „Mikrokontrollerid ja praktiline robootika“ (MHK0011) 6 Rooomba kategooria robotit, “Robot Igaühele” kursuse 7 (6 + 1, üks oli kursuse läbiviijate robot) MiniSumo kategooria sumorobotit ja lisaks veel klubiliikmete enda 2 kolmekilogrammist võistlusrobotit ehk siis kokku 15 võistkonda TTÜ Robotiklubi eestvedamisel, lisaks oli 3 võistkonda ka Tartust. Kõigi kolme Baltiriigi peale võttis võistlusest osa 36 võistkonda, mis on väga hea saavutus sellise

fotod: TTÜ Fotoklubi

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 12 | TUDENGITEADUS TUDENGITEADUS | 13

noore võistlussarja kohta. Eestile jäi esikoht koju juba mainitud MiniSumo kategoorias ning teise koht saavutas 3 kg kategoorias robot „Killer”. Võistlussarja ametlikul kodulehel www.balticrobotsumo.org on ära toodud ka kõik tulemused ja osavõtjad ning lisaks leiab ka muud infot võistlussarja enda kohta. Võistluse korraldamise poole pealt peab suured tänud ütlema TTÜ-le

ruumi ja audiotehnika rendi eest ning IT teaduskonnale ja TTÜ Üliõpilasesindusele finantsilise toetamise eest. Lisaks tänud ka TTÜ Filmiklubile ning TTÜ Fotoklubile, kes jäädvustasid võistuse meeldejäävaimad hetked.

Peeter Salong

Eesti Tudengisatelliidi seminar Tallinnas17.-18. aprillil toimus Eesti

Tudengisatelliidi kolmas seminar. Kui kaks esimest seminari toimusid Käärikul ja Tartus, siis nüüd oli teatepulk jõudnud Tallinna kätte. Seminari eesmärgiks oli üle vaadata tudengite poolt toimunud uurimust satelliidil toimuva eksperimendi võimalikkusest (faas 0). Eesti Tudengisatelliidi meeskond koosneb Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ning Eesti Lennuakadeemia tudengitest ja tegeleb Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 arendamisega.

ESTCube-1 peamiseks ülesandeks avaras ilmaruumis on demostreerida esmakordselt uudset kosmosetehnoloogiat - elektrilist päikesepurjet “Electric Solar Sail”, mille on leiutanud 2006. aastal Soome Meteoroloogiainstituudi (FMI) dr Pekka Janhunen. Elektriline päikesepuri kaotaks vajaduse kosmoselaevadel olevate suurte kütusekoguste järele. See omakorda vähendab kosmoselaeva massi ning seega ka t r a n s p o r d i k u l u s i d . Päikesevpuri koosneks paljudest ülipeenikestest umbes 50 mm läbimõõduga varrastest.

Seminar juhatati sisse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (suhtleb aktiivselt Euroopa Kosmoseagentuuriga – ESA), kus toimus ka avalik pressikonverents. Lisaks tudengisatelliidi meeskonnale ja FMI esindajatele oli kohal ka Soome Teaduste Akadeemia peasekretär Matti Saarnisto ja astrofüüsik Ene Ergma. Pressikonverentsi käigus tutvustati uut päikesepurje tehnoloogiat ning anti sõna tudengitele, kes mõne lausega kirjeldasid satelliidi alamsüsteeme.

Edasine seminar võttis aset juba TTÜ

seinte vahel, mille eestvedamisega tegeles kõikejõudev Paul Liias. Pärast lõunatamist TTÜ-s (mille jooksul oli kuulda tartlaste ovatsioone lõuna kvaliteedi üle) tegime kiire ringi TTÜ mehaanikateaduskonnas ning külastasime ka TTÜ päikesepaneelide töörühma, kes pakkus lahkelt ekskursiooni. Edasine päev möödus juba ettevalmistatud dokmentatsiooni lugedes ja tiheda diskussiooni saatel ning igaüks meist sai tunda aja relatiivsust, sest tähelepanemata oli planeeritud aeg juba möödunud. Pärast vaimset pingutust oli igati kohane külastada Tallinna imelist vanalinna ja nautida heas

seltskonnas õhtusööki. Õhtusöögi järel mindi lõbusa seltskonnaga piljardit mängima, et paremini tutvust teha ka impulsi jäävusseadusega. Tartlastel, kes olid majutatud Academic Hostelisse, oli võimalik osa võtta hosteli tudengite vingest grillpeost.

Laupäeval kostitas ilmataat pealinna üllatava hommikuse lumetormiga, aga see ei seganud mitte põrmugi seminari teise päeva algust. Teisel päeval jätkati sealt, kus eelmine päev pooleli jäi – dokumentatsiooni läbitöötamisega. Lõunaks oli organiseeritud pitsad,

mille peale nii mõnegi tudengi silmad särama lõid. Lisaks oli võimalik kohapeal oleva lõuna näol halastamatult kiiresti mööduvat aega säästa. Kokkuvõttes jõudsime ligi 90-leheküljelise dokumentatsiooni üheskoos läbitöödata täpselt enne planeeritud lõppu. Pikemalt aega ei oleks saanud veeta, sest tartlased soovisid rongile jõuda ning kolleegid Soomest laevale. Need kaks päeva olid projekti edasise saatuse jaoks hindamatu väärtusega. Leidsime üheskoos mitmetele küsimusele vastused ning nõrgad

kohad, mis vajavad lisatööd. Antud faasis on vigade tegemine andestamatu ning tuleb kriitilise täpsusega oma tööd teha, sest hilisemates faasides leitavaid vigu võib olla võimatu parandada. Järgmiseks sammuks on minna igal alamsüsteemil viimsessegi detaili ja paika panna oma alamsüsteemi iga tahk.

Tuletaksin ka teistele üliõpilastele meelde, et projektiga liitumiseks ei ole kunagi hilja. Kellel on huvi kosmose vastu ja tahtmine teha ajalugu, siis palun julgseti minuga kontakteeruda. See ei oma tähtsust, kas õpid keemiat või informaatikat - teotahtelised on alati teretulnud. Hea meelega olen nõus rääkima meie meeskonna tegemistest lähemalt.

Tudengisatelliidi projekt näitab, et erinevate eesti ülikoolide tudengid on võimelised edukalt koostööd tegema rahvusvaheliste spetsialistidega. Lõpetuseks tänab kogu ESTCube´i meeskond südamest TTÜ üliõpilasesindust ja Tartu Observatooriumi, kelle toetuseta oleks see seminar pidamata jäänud. Loomulikult täname ka Mart Noormad ja Silver Lätti Tartu Ülikoolist, kes juhivad tudengite meeskonda kosmose poole. Lisainformatsiooni saamiseks on parim viis külastada uue välimuse saanud kodulehte aadressil www.estcube.eu

Toomas Vahtertoomas.vahter@estcube.eu

Antud faasis on vigade tegemine andestamatu ning tuleb kriitilise täpsusega oma tööd teha, sest hilisemates faasides leitavaid vigu võib olla võimatu parandada.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 14 | PERSOON PERSOON | 15

Tõnu Lehtla: “Oluline on energeetikaalase pädeva oskusteabe loomine ja siirdamine Eestisse.”

Tõnu Lehtla on Energeetikateaduskonna dekaan aastast 2006. TTÜ-s on professor Lehtla töötanud pea kolmkümmend aastat.

Miks valisite 1965. aastal TPI-s oma erialaks elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise? Kas Te mõnd teist eriala ei kaalunud?

Lõpetasin 1965. aastal suhteliselt väikese maakeskkooli Rakkes. Raske on öelda, kust täpselt huvi tehnika vastu alguse sai, kuid keskkoolipäevil tegelesin palju mitmesuguste elektri- ja elektroonikaasjadega. Ehitasin võimendeid, lamp- ja transistorraadioid, hiljem grammofone ja magnetofone. Tollase keskkooli tootmisõpetusest sain selgeks nii elektrimootorite kui ka autode ja traktorite ehituse. TPI-sse astumisel lugesin hoolikalt läbi teatmiku sisseastujatele. Kaalusin automaatika ja telemehaanika eriala ning elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise eriala valikut. Viimase kasuks otsustasin tänu eriala suuremale seotusele reaalse elu ja tööstusega.

Kuidas sattusite 1979. aastal Slovaki Kõrgemasse Tehnikakooli Bratislavas? Mida seal õppisite? Kuidas sealne õppimine erines TPI-s õppimisest?

Tollases Nõukogude Liidus kehtis kord, et noored kandidaadikraadi kaitsnud õppejõud võisid end täiendada ka mõnes välisriigis. Reeglina olid need endise

sotsialismileeri riigid. Tšehhoslovakkia oli siis Saksa DV kõrval üks paremaid võimalusi. Kapitalistlikesse riikidesse sattusid vähesed ja reeglina oli lisatingimuseks kuulumine kommunistlikusse parteisse. Üheks põhjuseks, miks ma sattusin professor Vaclav Kalaši juurde Slovaki Kõrgemasse Tehnikakooli, oli tärganud huvi robotite vastu. Nimelt tegeles professor Vaclav Kalaš robotialase uurimis- ja arendustööga ning nende laboris olid ka omaehitatud robotid. Tšehhoslovakkia oli sotsialismileeri maadest kõige enam arenenud masinaehituse ja elektrotehnikatööstusega riik. Võib lisada, et teise maailmasõja eel oli Tšehhoslovakkia ka üks kõige kõrgema elatustasemega riike maailmas. Kahjuks hävitasid sõda ja naaberriigid selle hiilguse. Ometi oli midagi sellest kõigest alles ka 1979. aastal.

Minu roll oli seal pigem järeldoktori kui tavalise üliõpilasena, siis ei osalenud ma tavaüliõpilastele mõeldud õppetöös. Töötasin robotitehnikaga tegelevas uurimisrühmas. Külastasin teisi kõrgkoole ja mitmeid tööstusettevõtteid. Neis kõigis oli Nõukogude Liidust pärit noorele õppejõule midagi õppida.

Olete ühtviisi edukas nii õppe- kui teadustöös. Mida Teie jaoks teadustöö tähendab? Millised tööd/projektid on Teie jaoks olulisimad?

Ei tahaks ennast edukuse skaalal mõõtma hakata. Igas töös olen hinnanud eelkõige tegelikku tulemust, reaalset väljundit. Kahjuks on nii õppe- kui ka teadustöö tulemuslikkuse mõõtmine tänamatu ülesanne, sest tulemused avalduvad alles aastate pärast. Õppejõu amet tähendab pidevat enesetäiendamist ja laia silmaringi. Vormi säilitamiseks on vaja ennast proovile panna võimalikult erineva kuulajaskonna ees. Teadlase töö nõuab eelkõige keskendumist ja pühendumist mõnele kitsamale probleemile. Nende kahe ameti ühildamine pole lihtne ning alati see ka ei õnnestu täiel määral. Eriti siis kui neile lisanduvad veel administratiivsed kohustused.

Teadustöö tähendab mulle ühelt poolt uusi teadmisi ja teiselt poolt nende teadmiste kasulikku rakendamist. Esimene ilma teiseta ei paku töös rahuldust. Kui mingi uue teadmise saamiseks on aeg ja raha on ära kulutatud, siis on lausa teadlase kohustus muretseda ka selle eest, et see uus teadmine teeniks tasa leidmiseks tehtud kulutused. On väga halb tunne saada riigi maksumaksja poolt teenitud raha eest palka, genereerida ja publitseerida ideid, mida kellelegi vaja ei lähe. Seepärast on minu jaoks kõige olulisemad niisugused projektid, mis annavad reaalse silmaga nähtava, kvaliteedis või rahas mõõdetava tulemuse. Oma

foto

: era

kogu

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 14 | PERSOON PERSOON | 15

õpilaste üheks suuremaks õnnestumiseks pean Tallinna trammide moderniseerimise projekti, mille käigus uuendati 28 trammi ajamid ja pardasüsteemid. Patentide ja kasulike mudelite tunnistustega kaitstud leiutised said konkreetse rakenduse, mis tagab energiasäästu ja töökindluse suurenemise arvel ettevõttele olulise kasu. Peale selle jätkab meil doktoritööd kaitsnud endine kolleeg Jüri Joller samalaadset tööd Helsingis.

Teie tehnika alane huviorbiit on väga mitmekesine - elekter, ajamid, automaatika mikroprotsessoriteni välja. Miks säärane lai haare?

Tegelen sama alaga, mida mulle õpetati TPI-s elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise eriala omandamisel. Tänapäeva tööstus, mille hulka võib tinglikult arvata ka energeetikaettevõtted hõlmab kõiki neid valdkondi, mida te nimetasite. Laiem ettekujutus neist asjadest aitab paremini omavahel võrrelda erinevaid tehnilisi lahendusi. Eriti oluline on lai haare tänapäeva energeetikas, kus võrrelda tuleb väga erinevaid energiatootmise tehnoloogiaid nii tehnilise realiseeritavuse, majandusliku tõhususe, sotsiaalsete tagajärgede, keskkonnasõbralikkuse kui ka töökindluse seisukohast.

Mis Te arvate, millised on energiatootmis või -tõhustamise võimalused Eestis?

Eesti energeetilist positsiooni maailmas võib hinnata kindlalt üle keskmise positiivseks. Meil on oma primaarkütuse varud põlevkivi näol, meil on küllalt maad ja viljakat pinnast biokütuste tootmiseks, meil on palju saari ja tuultele avatud madal rannikumeri tuuleenergia kasutamiseks, meil on palju rabasid turba tootmiseks ning lõpuks on meil toodetud ja võimalik ka edaspidi toota tuumakütuseid. Tänapäeva energeetika põhiprobleem pole mitte niivõrd energia defitsiit, kuivõrd odava energia kättesaadavus, mis on inimkonnale taganud viimase paarisaja aasta jooksul tohutu majandusedu. Odava energia ja sellest tuleneva kasumi saamisel põrkuvad erinevad poliitilised ja ärilised huvid. Teine probleemidering tuleneb energeetika kui majandusharu suurest ressursivajadusest ning otsuste vastuvõtmise pikast perspektiivist, mis tähendab ka valede otsuste väga kallist hinda. Kunagi tingis tehnoloogia arenguloogika vahelduvvoolu kasutuselevõtu elektrisüsteemides. Täna, 100 aastat hiljem kasutatakse pikkade ja võimsate elektriedastusliinide puhul alalisvoolu ja keerukaid pooljuhtmuundureid. Elektrisüsteemide ümberehitamine alalisvoolule pole oma maksumuse tõttu

mõeldav, kuigi tehnoloogia arenguloogika võib seda eeldada juba lähemas tulevikus. Elektrituulikud on tehnilises mõttes täiuslikud masinad, kuid nende poolt toodetud elekter on juhusliku iseloomuga ning ei sobi tarbimiseks. Kahjuks puuduvad ka mõistliku hinnaga võimalused elektrienergia salvestamiseks. Väljapääsuks oleks tarbijate kohaldamine muutliku elektritootmisega, mis aga omakorda eeldaks väga suuri ümberkorraldusi ning palju tööd ja palju raha. Energia säästmine igas elu valdkonnas on aga igati mõistlik tegevus seni, kuni see ei hakka kahjustama elukvaliteeti tervikuna. Nüüdistehnoloogia ajastul ei peaks mitte mingil juhul mõtlema koopaelaniku kasinuse peale. Alati leidub palju muid lahendusi.

Millised on Teie arvates tänapäeval tudengid, kas piisavalt motiveeritud?

Kindlasti on enamik tänapäeva üliõpilasi teadlikumad oma valikute suhtes kui minu õpingute kaasaegsed. Teisalt tundub, et motivatsioon raha teenimiseks on paljude jaoks üle motivatsioonist edukalt õppida. Õppeedukus tervikuna pole ei TPI-s ega TTÜ-s viimase 40 aasta jooksul keskmisel kuigi palju muutunud. Ikka lõpetab ülikooli umbes 50% alustanutest.

Mida arvate Eesti hariduspoliitikast? Viimasel ajal on üha enam rääkima hakatud väikestest õppetoetustest Eestis, tudengite suurest koormusest õppides ja töötades täis kohaga paralleelselt ning riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate tudengite majanduslikest raskustest. Kas neile probleemidele on kui mitte lahendus, siis vähemalt leevendus?

Eesti hariduspoliitikast pole palju midagi arvata, sest tegelikult pole seda kogu Eesti iseseisvusaja jooksul isegi märgata. Omalt poolt arvan, et kõrg- ja ülikooliharidus on tänapäeval tugevasti ülepaisutatud ja erialati ebakõlaline ja tööturule mittevastav. Ülepaisutatus on halvasti mõjunud ka lõpetajate teadmiste tasemele, sest enamiku erialade puhul puudub sisseastumisel konkurss. Kuigi, asi pole ka nii hull kui mõnikord ajakirjanduses räägitakse. Meie paremad üliõpilased on suutelised õppima mistahes Euroopa ülikoolis, ja mitte halvasti. Haridusjuhtide jutud maailma eliitülikoolide hulka pürgimisest tunduvad hägusena, sest valdav enamik (kui mitte kõik) neist asuvad kõrgeltarenenud riikides. Järelikult tuleks esimese sammuna viia Eesti riik maailma kõrge arengutasemega riikide hulka.

Tudengite majanduslik olukord ja iseseisev toimetulek on tänapäeva kõrghariduse üks suurimaid valupunkte. Ühelt poolt

on tudengitel majanduslikule elunivoole küllalt kõrged ootused. Ma ei oska arvata, kui palju on neid üliõpilasi, kes lepiks elatusmiinimumiga võrduva õppetoetusega ja loobuks seejuures lisateenistusest. Teiselt poolt ülikoolidel puuduvad võimalused maksta suuri õppetoetusi. Kõik lahendused tunduvad olevat individuaalsed. Kes õpib väga hästi, saab eritoetusi. Kes soovib siduda oma tuleviku mõne firmaga, võib saada ka sealt eritoetuse. Aktiivsed ja oma erialasse (teadusesse) pühendunud üliõpilased võivad leida paindlikku tööd erialainstituutides. Aga nii on see vist alati olnud. Ainult, et nii kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd kui praegu, pole üliõpilastele varem kunagi pakutud. Selles osas peaks tänased noored nägema oma eeliseid ning enda tuleviku nimel olema valmis ka rohkem pingutama.

Kas Teil ka hobideks aega jääb? Peamiseks hobiks on maakodu arendus.

Veedan seal oma suve ja suure osa vabu nädalavahetusi.

Mida Te tulevikus veel saavutada sooviksite?

Energeetikateaduskonnal on lähiaastatel väga oluline roll energeetikaalase pädeva oskusteabe loomisel ja siirdamisel Eestisse. Tuleb anda nii üliõpilastele kui ka laiemale üldsusele olulist teavet väga erinevate energeetiliste projektide kohta. Mõnel juhul peaks see teave liiga lennukad ideed maa peale tagasi tooma, teisel juhul aga mõttelendu hoopis ergutama. Energeetikas tuleb kõik ideed majanduslikult läbi kaaluda. Alati tuleb näha energeetilist ahelat tervikuna, sest me kõik teame energia jäävuse seadust: „Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise”. Üheks kõige olulisemaks mõõdupuuks energeetikas on kasutegur, kuid ka seda tuleb näha energiamuundusahela kõikides osades. Nüüdisenergeetika peamine tunnus ongi terviku tajumine. Nii kuulub ka energia tarbija ja kuuluvad ka kõik tema elektritarvitid ühte terviklikku elektrisüsteemi koos elektrijaamade ja edastusliinidega. Laiemas plaanis kuuluvad ühte terviklikku süsteemi nii looduse energeetiline kliimakatel kui ka inimese loodud energeetilised tehissüsteemid. Tervikliku energeetilise maailmapildi kujundamine ja edastamine üliõpilastele on nii minu kui ka kõigi mu kolleegide peamine lähiaastate ülesanne. See maailmapilt aitab luua ja optimeerida ka kõiki energeetilisi tehissüsteeme ning arendada Eesti majandust.

Sigrid Kallesigrid.kalle@tipikas.ee

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 16 | GO INTERNATIONAL GO INTERNATIONAL | 17

Five reasons why to visit the Czech Republic

Hello, my name is Barbora and I am an Erasmus student in Tallinn for spring semester 2009. I was born in Slovakia but I have spent all my life in Prague, the capital of the Czech Republic. I like both countries equally and I will show you the beauties of the Czech Republic today. I have had lots of opportunities to visit many places there and spend a lot of nice time there and I would like to tell you about it. I hope that this article will be maybe the impulsion for somebody of you to visit this country.

In 1993 the Czechoslovakia was peacefully divided into two independant states, the Czech Republic and the Slovak Republic. This step in history was inevitable and both countries have really relationships mutually nowadays. The Czech Republic is composed of the historic regions of Bohemia, Moravia as well as parts of Silesia.

Cities The Czech Republic if full of beautiful

old and historical cities. 12 places are written in UNECSO list already. Other 20 cities, castles and interesting places attempt to be placed to this special list. Most tourists know only Prague but there are other nice places waiting to be seen. Everybody writes about Prague but I think that the Czech Republic deserves to be seen from other views. For example Area of Lednice-Valtice is considered to be one of the widest artificial places made by human effort in Europe and it is characteristic for its historical buildings, garden architecture, pounds and net of bike roads. So if you like cycling you have possibility to spend one beautiful day in very nice environment with beautiful views on the landscape where the time stopped. The city Český Krumlov is situated in southern part of the republic. It is not large however it pull people because

of its fairytale atmosphere. If you are avid for adventure you can borrow a canoe and float the part of the river of Vltava that flows through the city. Approaching the historical centre in a canoe on the river is really wonderful experience. There is also weir that you can float. It is fun because almost everybody overturn his canoe and drops into water.

NatureOur nature is very varied and nice. There

are many places to discover including national parks and reserves. For example you can visit Krkonoše mountains, Beskydy mountains, rock formations in Czech Paradise, Czech Switzerland, Bohemian and Moravian higlands or lowland in Moravia. Southern part of Moravia is characteristic for its vast vineyards and long bike roads. There are many opportunities to make a trip and there is also a lot of marked touristic paths so you will not loose your way. You will have beautiful views on landscape and countryside. There is also posibility to ski in our mountains. Unfortunately there are not long ski slopes like in the Alps. However if you have not tried it yet you have opportunity to learn first steps there. And if you like cross-country skiing there are well-keeped tracks for this sport especialy in the Jizerské mountains.

BeerOur national drink is very popular among

entire population. Almost everybody drinks beer, especially in the summer time when sitting outside in a garden is very pleasant

because of sunny weather. There are very popular brands that are known also in Estonia (e.g. Pilsner Urquell, Gambrinus, Velkopopovický Kozel, Budweiser) but if you are interested in different tastes of beer try some of the local breweries. These beers have not so universal taste as beers appointed for export. Nowadays there are 129 breweries and minibreweries in the Czech Republic that produce hectolitres of beer every day. There is really various offer of beer, it depends on you which brand you prefer. Of course some kinds of beer are available only in special regions in the republic. The price of beer is very affordable. The average price of half a liter of this tasty drink is 90 cents. You can also get cheaper or expensive beer, it depends on where you are. In Prague the price of one beer

is usually 1 euro, it can be also 3 euros in some overpriced restaurants in historical part of city but try to avoid it!!! There are very cosy and cheap restaurants in the centre, try to look for them. You will feel much better in some unfamiliar restaurant than in

overpriced restaurants in the centre (e.g. Old Town Square).

WineAlthough Morava is only a insignificant

dot on the map with worldwide area of wine, it has been offereing delicious and quality wine with long tradition. The charm of local sorts is done by diversity and fullness of taste. For example Svatovavřinecké wine from one vineyard smells like roses, from second vineyard it smells like plums and from third vineyard smells like strawberries.

For example Svatovavrinecké wine from one vineyard smells like roses

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 16 | GO INTERNATIONAL GO INTERNATIONAL | 17

The local speciality is new half-fermented wine (,,burčák“) that is not ready yet, it is yellow and thick, it tastes sweetly and it will make you drunk very quickly. Moravia is also connected with old-time wine cellars that lure everybody to taste and drink wine that was a good crop last year or that has been aged for several last years.

Culture There are many ways

how to spend your free time in cities if the weather is not sunny or if you are bored by tasting the beer. You can find many culture events in Prague, Brno, Český Krumlov and other cities. The most beautiful theatres are in Prague. There are also small theatres that offer really quality plays however it is usually only in Czech language. Plays in other languages which are mentioned for foreigners are usually played in the National theatre and in the Theatre of Estates. If you like classical

music you can visit the Municipal House or the National Opera. Interesting exhibitions are on different places so it is good to inform yourself in a touristic centre.

As I know, students like to dance and listen current music, so you have an opportunity to visit some clubs (Karlovy lázně, Vagon, Lucerna Music Bar etc.). Tourists like the music club Karlovy lázně which has really cool ambiance. It is an old historical

house which was adapted to modern time. There are five floors full of music. You can change the music style as you want. The ground floor offers Black Music, first floor Disco Music, second floor plays Music of 60s, 70s and 80s, third floor offers House and Techno Music and the fourth floor is known thanks to Chill out Music.

The Easter time has passed already but I would like to show you shortly how the holiday looks like in my home. In the Czech

Republic the holiday culminate on easter Monday. Our habbits are very traditional and it was described as inappropriate by one american newspapers. But we like our tradition and we want to hold it. Boys usually make ,,pomlázka“ from willow twigs and they whip girls on the Easter morning. It brings health and youth to everyone who is whipped by this stick ,,pomlázka“. Girls usually scream and they want to run away but they are caught anyway. As a reward for getting helth, girls are giving boys painted eggs, shot of spirit (slivovitz, home-made spirit or other kind of it) and sweetes. In Slovakia, girls are made wet by cold water to be fresh and health. In history they were thrown to the cold river. In some regions it is still happening. Girls are happy that they will be health for entire year and boys are drunk in lunch time already :o)

So what to say at the end. We are country of beautiful nature, historical cities, good drinks, plentiful culture and special habits. Come here and visit us!!!

Barbora Surovčíková

EÜN-i tegemistest Tehnikaülikoolis ja mujalEnergeetikateaduskonna üliõpilas-

nõukogu sai veebruarikuus uue esimehe – Sander Kahki. Nüüd selles artiklis kiirem ülevaade, mis üliõpilasnõukogus toimumas. Aprillikuu eelviimasel nädalal leidis aset järjekordne Patarei pidu, mis seekord toimus ööklubis Fusioon. Selle klubiõhtu korraldas kultuuriühendus Patarei koostöös Energeetika (edaspidi EÜN) ja Keemia Üliõpilasnõukoguga. Peo reklaami võis juba varakult näha TTÜ peasissepääsu juures. Viimase nelja aasta jooksul on toimunud palju kuulsaid stiilipidusid, mis iga kord toovad kohale hulganisti üliõpilasi. Samas on EÜN-il ka teised toredad üritused, mida iga aasta korraldatakse, ent millest on vähem kuulda olnud. Siiski enamus suurematest üritustest on hariva iseloomuga ja nendel osaledes saavad tudengid targemaks .

Kõige esimene üritus, millega õppeaastat traditsiooniliselt alustatakse, kannab nime „Kes on insener?“. See on konverents, mille eesmärgiks on tutvustada energeetikateaduskonna rebastele inseneri töö ilu. Esinejateks on samuti insenerid, kellest suurem osa on energeetika-teaduskonna vilistlased. Niiviisi on siin kahel aastal oma kogemusi käinud jagamas ka Eesti Energia tehnikadirektor Raine Pajo. Peamine sõnum, mida esmakursustele edasi antakse kõlab järgmiselt: “Inseneril peab

olema helikopteri-vaade.“ Ehk teisisõnu, insener peab märkama enda ümber ja enda all toimuvat ning oskama asjade vahel seoseid näha.

EÜN-i üks suuremaid projekte on aga Sügiskool, mis viimati toimus eelmisel semestril. Seekordseks teemaks oli põlevkivi ja selle kasutamine. Näiteks saadi teada, et praeguste kaevandamismahtude juures jätkub põlevkivi veel vähemalt 250 aastaks ning ka seda, kuidas põlevkivist kütust tehakse. Antud ürituse tähtsus seisneb selles, et see aitab avardada üliõpilaste silmaringi. Õpikutest ju uudishimulikele tudengitele ei piisa. Pealegi seminaril käsitletavaid teemasid tundides otseselt ei puudutata. Seepärast ongi Sügiskool leidnud EÜN-i aastakalendris kindla koha. Sellest üritusest saavad osa võtta kõik tudengid, kel on huvi energeetika vastu – eelnevaid teadmisi sellest valdkonnast pole vaja.

Kevaditi korraldatakse esmakursuslastele ekskursioon „Rebased Katlasse“. Erinevalt ürituse nimest on tegelikult tegemist äärmiselt huvitava ja rahumeelse reisiga ning ahju otseselt kedagi ei topita. See üritus lihtsalt ei kuulu ristimise juurde. Selle ekskursiooni käigus viiakse rebased mõnda suurettevõttesse ning nii mõnedki esmakursuslastest on sel kombel omale tulevase töökoha leidnud. Väljasõit on

aga teaduskonna rebaste jaoks järjekordne võimalus koos lõbusalt aega veeta. Aja jooksul on ka sellest kujunenud tugev traditsioon, mida me uhkusega edasi kanname. Eelmisel aastal käidi näiteks Riia hüdroelektrijaama vaatamas, sel kevadel on aga plaanis minna Narva elektrijaamu uudistama.

Lisaks organiseeritakse iga aasta aprillikuu paiku ka praktikaseminar. Selle eesmärk on viia tudengiteni info nende firmade kohta, kes üliõpilasi praktikale ootavad. Kuna Eesti on väike riik, siis praktiliselt kõik töötajad energeetika valdkonnas tunnevad üksteist. Seepärast ongi hea üliõpilastel varakult praktikakoht leida ja selliselt oma erialast suhtlusringkonda üles ehitama hakata. Teiselt poolt aga on firmadel võimalus end tutvustada ja tulevasi töötajaid leida. Aastate jooksul on tudengid käinud tööoskusi omandamas enam kui 170 firmas.

Lõpetuseks nii palju, et lähimas tulevikus on EÜN-il plaanis asutada korralik netileht. Samuti on kavas jätkata ülalkirjeldatud ürituste korraldamist. Nii et mõne kuu pärast peaks kogu info olema üleval ühel veebilehel ja siis saab meie tegemisi jälgida juba neti vahendusel. Seni aga soovime tudengitele head põrumist juunikuu eksamitel ja sooja suvevaheaega.

Jevgeni Matin, Sander Kahk

Boys usually make ”pomlázka“ from willow twigs and they whip girls on the Easter morning.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 18 | EÜN MIS TOIMUB? | 19

Maketid on parim viis õpitava kinnistamiseksMäenduse ja geoloogia teadusklubi

(MGT) loodi 2006 aasta kevadel, peamise eesmärgiga ühendada vastavate huvidega tugendeid ja miks mitte ka tulevasi tudengeid. Nüüdseks on MGT korraldanud lugematul arvul väljasõite välitöödele ja viinud huvilisi kohtadesse, millest ei osatud isegi unistada. Hiljuti lõpetas edukalt esimene geodisaini kursus, kus gümnasistidele jagati nii mäenduse kui geoloogia teadmisi. Veel uuem ettevõtmine on MGT’l aga makettide või täpsemalt öeldes: mäenduslik-geoloogiliste mudelite ehitamine.

Maketis kui sellises ei ole tegelikult ju midagi erilist, olenevalt materjalist nõuab see tavaliselt mingi summa raha ja palju vaba aega. Nagu kõigi teistegi asjadega kehtib järelikult reegel: mida rohkem on raha ja aega, seda ilusam on tulemus; või lihtsalt: kaua tehtud kaunikene.Vaatamata äpardustele saadi asjad siiski liikuma. Äparduseks võib lugeda seda, et tudengiteaduse edendamise projektikonkursi avaldus jäi MGT’le rahuldamata, sest vastavad paberid „jäid lihtsalt bürokraatia hammasratase vahele“.

Esimene „projekt“ (mudel Astangu ajaloolised laskemoona laod) söödeti kõrgemalt ja helgematest peadest juba ette, tuli mõelda vaid, kuidas seda asja teostada. Otsustasime Ain Anepaioga natuke omavolitseda, mõeldes välja missuguse tehnikaga mudelit ehitama hakata. Surfates internetis ja arutades Ainiga (kes muide varustas meid sobivas mõõtkavas isojoontega kaardiga) jõudsime otsusele, et esimese maketi materjaliks võiks olla lainepapp. Koos läksime poodi ja soetasime rulli lainepappi, mõned maalrinoad, tapeedi liimi ja pintslid. Samal ajal ummistasin tudengite postkaste, saates infokirja mäetundegite listi.

Esimene tõsisem kokkusaamine toimus 28ndal märtsil, kuhu tulid peale minu ja Aini veel kaks aktiivset esmakuruslast ja üks magistrant. Ülesanne kiiresti selgeks tehtud, asuti tegutsema. Idee oli lihtne: Aini poolt trükitud isojoontega kaart pandi vastava suurusega lainepapi tüki peale ja lõigati välja kõige madalam kontuur, järgmisest papi tükist lõigati välja kõrgem, siis veel kõrgem jne. Nii saadi iso- ehk samakõrgusjoonte

kujulisi papitükke üksteise peale pannes imiteerida hästi maapinna reljeefe. Esimene probleem ilmnes liimimisel, sest meie valitud kahekihiline lainepapp imab ju vett, aga tapeedi liim koosneb väga suurel määral kraaniveest. Liimimisel kaotas papp kiiresti oma kuju ja püsivuse ning ilma pikemalt mõtlemata lasti tapeedi liim potist alla.

Järgmine nädal sai mudelit ehitada geodisaini kursus ja selleks ajaks oli varutud juba tunduvalt kiiremini kuivav ning kõigile tuttav PVA liim. Mäenduslik-geoloogiline mudel hakkas valmima jõudsamalt ja tegijad jäid kõik rahule. Selline lõõgastav, kasulik ja kohati isegi peadmurdev tegevus peale väsitavat õppenädalat ei ole kunagi igav ega üksluine.

Makettide valmistamine on puhtalt tudengite oma initsiatiiv, sest sellist tegevust ei ole üheski õppeainekaardis ega laiendatud kavas sisse kirjutatud. Kui Sul on ideid kuidas teha kiiremini, odavamalt või tahad lihtsalt kaasa lüüa, võid alati endast märku anda.

Anton Timofejevtimofeje@gmail.com

foto: Anton TimofejevAstangu makett

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 18 | EÜN MIS TOIMUB? | 19

TTÜ mälumängusari – ootame kõiki viimasele etapile!

TTÜ mälumängusari hakkab lõpule jõudma ning järele on jäänud veel viimane etapp, mis toimub 21. mail kell 18.00 auditooriumis IV-103.

TTÜ mälumängusari on lõbus ning kaasahaarav seltskondlik meelelahutus, mis on sügisest iga kuu kolmanda nädala kolmapäevast koondanud mälumängusõpru, et üheskoos vastu astuda uutele ja põnevatele küsimustele. TTÜ-s on mälumängusarja korraldatud juba 2001. aastast saati, seetõttu on üritus pika ja järjepideva traditsiooniga.

Mälumängusari koosneb kaheksast etapist. Pärast igat etappi tunnustatakse parimaid auhindadega ning hooaja viimasel etapil arvutatakse kokku ka kõik eelnevad punktid, millest selgub TTÜ mälumängusarja üldvõitja.

Mälumängusari on kõigile jõukohane. Igaks etapiks on küsimused koostanud erinevad mälumängu entusiastid, seega on kõik küsimused omanäolised, kuid ka valdkonnad ning raskusastmed on erinevad. Nõnda jagub vaheldust kõigile. Küsimusi on koostanud Taivo Rist, kes on olnud algusaastatel TTÜ mälumängusarja eestvedaja, kui ka praegune eestvedaja Valle Raidla. Veel on küsimusi koostanud hetkel Eesti mälumängurite reitingus neljandat kohta hoidev Igor Habal kui ka Mati Räli, Aare Olander jpt. Põnevust ja peamurdmist on jagunud igaks etapiks.

Mälumängusari on suurepärane võimalus tulla nautima head seltskonda, sealjuures saades uusi sõpru ja teadmisi ning laiendades oma silmaringi. Eelnevate aastatega võrreldes on TTÜ mälumängusarja populaarsus tõusnud, igast etapist on alati osa võtnud üle 30 võistkonna ning rekordiliselt on osalenud 41 võistkonda.

Võistlemine toimub kaheliikmeliste võistkondadena, kuid osaleda saab ka üksi. Registreerimine toimub kohapeal vahetult enne etapi algust. Ära jäta võimalust kasutamata ning tule osale viimasel etapil!

Eelviimane etapp toimus 15. aprillil, tol korral astus võistlusse 35 võistkonda. Etapi küsimused oli põhiosas koostanud Aivar Õepa.

Kümme parimat: 1) Korp! Vironia (44 p), 2) Arte (38,9 p), 3) Trio-1 (32,9 p), 4) Mõigu KEK (32,2 p), 5) Geemikud (30,8 p), 6) Chip & Dale (30,7 p), 7) Külmamati (30,3 p), 8) Vasaragapähe (29,2 p), 9) Tyrklased (28,8 p),10) Taivo (28,8 p).Palju õnne kõigile võitjaile!Järgmine ning ühtlasi ka viimane etapp

toimub traditsioonilisest mõnevõrra teisel ajal - 21. mail kell 18.00 auditooriumis IV-

103. Kuna see on selle õppeaasta viimane võimalus mälumängusarjas osalemiseks, siis tulge kindlasti! Sellest pole midagi, kui ei ole osalenud eelmistel etappidel. Võtke sõber kaasa või tulge kas või üksi, sest põnevus ning uued teadmised on garanteeritud. Osaleda võivad kõik TTÜ ja TLÜ üliõpilased, töötajad ning vilistlased.

Lisainfot on võimalik saada mälumängusarja kodulehelt malumangusari.tipikas.ee.

Arvamusi ja ettepanekuid ootame Kilvafoorumisse (www.kilb.ee) TTÜkilb teema alla või e-postiaadressile tanel.aus@tipikas.ee.

TTÜ Mälumängusarja korraldab TTÜ üliõpilasesindus.

Koostööpartneriteks on A. Le Coq, Coca-Cola, Red Bull, Ristik, Koopia Niini & Rauam ning Taffel.

Kohtumiseni viimases etapis!Tanel Aus

tanel.aus@tipikas.ee

Nii mõndagi on juba kuulda olnud projektist nimega MaaTehnika. Eelmise kuu Studioosuses tehti ülevaade esialgsetest plaanidest ja projektidest. Nüüd teeme ülevaate ühest neist: koostöö EÜN`i ja TTÜ TK ÜN`i vahel. Uhke tähekombinatsioon tähistab vastavalt Energeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu ja TTÜ Tartu Kolledži Üliõpilasnõukogu.

Asjaolu, et TK ÜN on võrdlemisi noor, tekitas idee nendega kogemusi jagada, sest milleks leiutada jalgratast, kui see on juba

olemas? Nagu tavaliselt ikka algab koostöö tutvumisega, seejärel mõtte- ja kontaktide vahetusega. Pärast esimest MaaTehnika koosolekut Tartus saigi asutud kirjavahetusse, räägitud ÜN´i töökorraldusest, eelarve tegemisest kui ka tuutorite programmi alustamist Tartu Kolledžis. Järgmistel MaaTehnika kokkusaamisel oli palju uut mõtlemisainet - sai arutletud põhjalikult TK ÜN´i tegevuskava üle. Oma meeldivaks üllatuseks avastas autor, et tegemist on tegusate tudengitega. Kirjavahetuses

tekkinud ideed olid käiku lastud ja mis kõige parem, oli võimalus TK ÜN´ ilt õppida. Nimelt olgugi tegemist noore üliõpilasnõukoguga, tegeletakse paljude asjadega väga professionaalselt ning üliõpilastelt tagasiside saamise osas on nad väga hea süsteemiga valmis saanud. Nüüd võib jääda ootama järgmisi uudiseid MaaTehnika perelt, sest nii aktiivsete inimestega saab veel palju korda saata.

Sander Kahksanderkahk@hotmail.com

EÜNi ja TTÜ Tartu Kolledži Üliõpilasnõukogu koostöö

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 20 | MIS TOIMUB? MEELELAHUTUS | 21

8. mail 2009 toimub Eesti Mäekonverents 2009 „Mäenduse maine“

MTÜ Eesti Mäeselts koostöös TTÜ Mäeinstituudiga on korraldanud alates 1998. aastast mäendusega seotud temaatikal konverentsi, mis kajastaks antud ajahetkel aktuaalseid teemasid. Sel aastal toimub Eesti Mäekonverents 2009 teemal „Mäenduse maine“.

Konverentsi pealkiri sai välja pakutud tänu maine-probleemile. Mis on need põhjused, miks on mäenduse maine halb? Kas mäeinseneri elukutse hakkab välja surema? Mida meie suudame teha selleks, et asjad paremaks muutuksid ja ei tekiks küsimust, et kas ikka on vaja mäendust TTÜ-s õpetada?

Konverentsil on kavas ettekanded, mis esindavad nii kaevandajate, keskkonnakaitsjate, avaliku arvamuse kui ka koolitajate arusaame mäendusest. Avatud on ka diskussioon. Konverentsi lõpus külastatakse töötavaid kaevandusettevõtteid

- Põltsamaa Graniit ja Kaltsiit.Konverentsil osalemine on tasuta ja

osalemissoovi korral tuleb saata osaleja ees- ja perekonnanimi ning ettevõtte nimi aadressile maeselts@gmail.com

2009. aasta konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Mäeselts, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut ning Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit.

Igal aastal on konverentsiks välja antud ka artiklite kogumik ja CD. Järgnevalt on võimalik lugeda veel trükisooja kogumiku Eessõna Eesti Mäeseltsi juhatuse esimehe asetäitja, kogumiku koostaja ja toimetaja Ingo Valgma poolt.

„Mida on siin mainida?“ ütles emeriitprofessor Enno Reinsalu väliseestlasest täditütar, kui sai teada, et Reinsalu on „maining ensineer“ (mining engineer – mäeinsener ingl.k).

Umbes sarnane arusaam valitseb nii Eestis kui ka maailmas - siin ei ole midagi mainida, meil ei ole ju mägesid ja üldse, meil ei ole ju ka maavarasid – korrutavad nii tavainimesed, ajakirjanikud kui ka teadlased. Piim tuleb poest ja elekter pistikust, teed on tehtud asfaldist ja majad ehitusmaterjalist, mida saame ehituspoest. Protsess jätkub loogiliselt ning seaduslikult: poodi viiakse

materjal tehasest ja tehasesse..?Siinkohal tekib arutluses lünk – kust saame

me tooret energiaks, materjali-, keemia- ja ehitustegevuseks? Kustkohast saame me insenere, kes suudaksid odavalt ja säästlikult toorainet toota? Üks lünga põhjustajatest on maine – kaevandamistegevuse halb maine tavainimeste hulgas ja vastandina hea maine kaevandajate seas. Vastandid põrkuvad ja head tulemust ei saa.

Kogumikus on sõna saanud maineprobleemiga kokku puutunud spetsialistid, projekteerijad, insenerid. Tavapäraselt on vähe seisukohavõtte töösturite, riigi ja kohalike elanike poolt. Ka see on maineprobleem. Aga see on hea, sest ainult probleem toob kaasa tegutsemise asja paremaks muutmise eesmärgil.

Kogumik sisaldab nii maineteemalisi seisukohavõtte kui uuringute tulemusel valminud artikleid. Lõpuosast leiate nimekirja ajakirjadest, kuhu soovitame jätkuvalt erialaseid artikleid saata, et likvideerida maine peamine probleem – infopuudusest tingitud vääritimõistmine ja väärinfost tingitud mõistmatus.

Lisainformatsiooni: www.maeselts.ee/maekonverents

GaiaGrossfeldt

Veres olev alkohol halvab vajaliku AVP (arginin vasopressin) hormooni tootmise, mistõttu hakkab organism suunama vett neerude kaudu välja. See on ka põhjus, miks alkoholi juues peab inimene tihti tualetti külastama. Uuringud näitavad, et ligi 250 milliliitrit tarbitud alkoholi kohta viiakse kehast välja 800 kuni 1000 milliliitrit vett. Maks aga vajab vett, et organismis olevat mürki – alkoholi – sünteesida ohututeks keemilisteks elementideks. Seega tuleb maksal vett kusagilt hankida. Hädavajalikku vett saadakse väga olulisest organist – ajust. Väheneva veehulga tõttu tõmbub aju kokku ning eemaldub koljust. Samal ajal tõmbuvad pingule membraanid, mis ühendavad aju ja koljut ning inimene tunneb peavalu.

Soovitav on peale alkoholi tarbimist juua vett. Kuid tuleb siiski meeles pidada, et alkohol on mürk ning selle liigtarbimine on äärmisel kahjulik.

Bia Nassar

OHHOO! - Miks on inimestel hommikul peale alkoholi tarbimist peavalu?

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 20 | MIS TOIMUB? MEELELAHUTUS | 21

21. mail toimub TTÜ majandus-teaduskonna sümboolne kolimine senisest Koplis asuvast majast uhiuude TTÜ põhikompleksi juures asuvasse õppehoonesse.

Üritus algab kell 15.00, kui oodatakse kõiki majandusteaduskonna tudengeid, vilistlasi ja õppejõude Kopli 101 asuva vana majaga hüvasti jätma. Sealt sõidetakse üheskoos spetsiaalselt selleks puhuks tellitud trolliga mustamäele, et tutvuda uue hoonega ja see sisse õnnistada. Oodata on dekaani ja tudengite esindajate sõnavõtte,

ekskursiooni uue maja ruumides, tordi söömist ja üllatusesinejat. Kindlasti tehakse uuele hoonele ühiselt sümboolne kingitus. Tutvumisüritus lõppeb orienteeruvalt kell 18.00 ning samal õhtul oodatakse kõiki osalema majandusteaduskonna peole „Kevadgläm“.

TTÜ majandusteaduskonna uuele majale pandi nurgakivi 23. aprillil 2008 ning 2009. aasta septembrist alustab majandusteaduskond seal tööd koos humanitaarteaduskonnaga. Aadressil Akadeemia tee 3 asuv 11 500-ruutmeetrine

ja viiekorruseline hoone pakub paremaid õpitingimusi, võimaldab uusi tehnoloogilisi lahendusi ja tihedamat koostööd teiste teaduskondadega.

Majandusteaduskond on siiani asunud ülejäänud ülikoolilinnakust eraldi Kopli poolsaarel ajaloolises Vene Balti Laevatehase paekivist peahoones. Siin sai Tehnikaülikool endale ruumid juba 1931. aastal ning majandusteaduskond on samas kohas tegutsenud aastast 1940. Uuest õppeaastast hakkab Kopli majas tegutsema Eesti Mereakadeemia.

Majandustudengite suur rongkäik – kolime Mustamäele

karikatuur: Ain Anepaio

foto: Priit TiganikTTÜ uus raamatukogu ning majandusteaduskonna hoone ehitamisjärgus

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 22 | SPORT SPORT | 23

Kõik tipikad suvisele spordipeole!Nagu ütlevad targad mehed tarkadel

aegadel – motivatsioon ja tahe võidavad alati puhast talenti. Tõepoolest- selleks, et midagi saavutada, piisab vaid näputäiest huvist, tahtest, ettevõtlikkusest ning eelkõige heast tujust. Sama kehtib ka spordi puhul!

Suvi koos oma päikesepaisteliste ilmadega läheneb jõudsalt. Jalutades hõlmad lahti roheliste Nõmme männimetsade vahel, tunneb kindlasti iga tudeng endas uut suvist energialaengut, mis tahab saada rakendamist ja välja elamist. Ning, mis oleks selleks veel paremaks võimaluseks kui sõita koos teiste tipikatega 26-28. juunil Käärikule ning osaleda juba kümnendatel Üliõpilaste Suvemängudel.

Nimelt on tegemist lõbusa sportliku ja meelelahutusliku üritusega, mis aasta-aastalt on muutunud meie üliõpilaste seas aina populaarsemaks. Osalema on oodatud nii tõsised sportlased, harrastajad kui ka kõik fännid ning sportliku hingega suvitajad, kes soovivad nautida suurimat üliõpilaste kogunemist üle Eesti. Kolme päeva jooksul võisteldakse erinevates individuaal- ja meeskonnaalades ning punktiarvestuse tulemusel selgitataks välja ka üldvõitja. Loomulikult ei puudu programmist ka traditsioonilised meelelahutusalad, mis turgutavad meeli tõsiste sportalade vahel.

Kuid, kes oleks veelgi paremateks

inimeseteks rääkimaks sellest, mis seal toimub, kui mitte need, kes eelnevatel aastatel on Käärikul meie tudengeid aktiivselt esindanud. Niisiis küsisin Urmolt (TTÜ Üliõpilasesinduse sporditoimkonna juht) ja Imrelt (2008 aasta aktiivseim tipikas Suvemängudel), mida on neile osalemine Suvemängudel andnud ning millised on nende meeldejäävaimad kogemused.

Urmo: „Suvemängudel on alati uhke tunne tipikana osaleda olnud. Õhkkond on olnud alati meeldiv ja sõbralik. Saab uusi toredaid tutvusi ja muidu nalja =). Kuigi eks kerge rivaalitsemine ja ülikoolide vaheline tögamine käib asja juurde. Meeldejäävaid asju on olnud palju. Möödunud aastal plaanisime hr Kimmeliga (endine üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas – toim.) teha ajalugu ja ületada esimestena 100 tudengi piir ühest kõrgkoolist suvemängudel. See oli küllaltki väljakutsuv ülesanne kuna varem oli tipikaid ca 40-60 kandis käinud. Kohale minnes selgus, et meid on 190. Siiani ei mõista kuidas meie tudengeid sinna küll nii palju sai. Üldkarikas jäi eelmine aasta veel TLÜ-le. Loodan, et meil on sel aastal nii palju auahnust ja tarkust, et sel aastal tuua TTÜ spordihoones asuva Aktiivsuskarika kõrvale ka Üldkarikas.“

Imre: „Raske kirjeldada seda emotsiooni, mis seal toimub ning mille sealt saab. Tuleb

ise kohale minna, aktiivne olla ja sellest saab elamuse terveks eluks. Kui kord juba käidud, siis jäädki käima :) Naljakaimad juhtumised olid kindlasti “Lunastaja”, millega lunastati hommikuti patte ning seik kahe neiuga, mis kirjutas elektripiitsa igaveseks ajalooraamatutesse. Meeldejäävaim oli see, kui teatati kõige aktiivsema tipika nimi, mis tuli suure üllatusena :).“

Samuti kinnitavad mõlemad spordipoisid nagu ühest suust, et Suvemängud on kindlasti kohaks, kust leida endale metsikult palju uusi tuttavaid ja sõpru, nautida meeletuid pidusid ja ilusat ilma, sportida ning esindada ja hoida kõrgel TTÜ aud.

Tänu tipikate suurele osavõtule eelnevatel aastatel võiksime aktiivsuskarika uhkusega lausa naeltega meie fuajee põrandasse lüüa, kuid nagu ennist mainitud, tahaksime sinna kõrvale järgmisel aastal võita ka üldkarikat. Seega, näita sinagi üles motivatsiooni ja tahet ning kogu kokku oma sõbrad ja registreeri end Üliõpilaste Suvemängudele! Usu mind, kaotada ei ole sul mitte midagi, aga võita on vägagi palju.

Lisainfot Üliõpilaste Suvemängude ja registreerimise kohta saad: sport.tipikas.ee-st

Kati Keelkati.keel@tipikas.ee

15. aprill kuni 15. mai toimub esimest korda konkurss Eesti rattasõbralike kõrgkoolide leidmiseks.

Konkursi eesmärgiks on hinnata kõrgkoolide senist tegevust üliõpilaste ja töötajate rattakasutuse soodustamisel, teavitada kõrgkoole jalgratturite vajadustest ja esile tuua häid näiteid Eesti kõrgkoolide olemasolevatest rattaparklatest, rattateedest, jalgratturite rohkusest ja muul moel jalgratta sõbralikkusest.

Kuidas hindaksite Tallina Tehnikaülikooli rattasõbralikust? Kõigil on võimalus osaleda oma kooli hindamises – konkursil osalemiseks tuleb kõrgkoolis moodusta meeskond, kes hakkab koguma erinevaid statistilisi andmeid, tagasisidet ratturitelt ning täitma ka mitmeid praktilisi ülesandeid nt kaardistama häid rattamarsruute. Meeskonda võivad kuuluda ülikoolide töötajad ja üliõpilased (kes ei pea ise

olema ratturid). Tallinna Tehnikaülikooli meeskonnaga liitumiseks kirjuta e-kiri jaanus.sepp@jaanus.eu.

Konkursile esitatavaid ülikoole ja kõrgkoole hinnatakse kahes kategoorias: koolide rattasõbralikkus ja meeskondade poolt esitatud konkursitööde põhjalikkus. Konkurss toimub Eesti Rohelise Liikumise algatatud ettevõtmise „Eesti rattarikkaks!“ raames, mille kodulehelt www.rattarikkaks.ee leiab rohkem infot kõrgkoolide konkursi ja muude ettevõtmiste tegevuste kohta.

Rattarikkaks.ee veebilehe Heade näidete varamust saab lugeda, kuidas erinevates Eesti organisatsioonides kasutatakse ühiskasutuses olevaid rattaid, kuidas on lahendatud rataste hoid jne. Varamut saavad kõik ise täiendada - konkursi meeskonnatöö raames saavad tipikad sinna lisada häid näiteid oma ülikoolist. Samuti saate kaardistada häid rattamarsruute – milliseid

teid pidi sõites jõuavad tipikatest ratturid iga päev kooli ja sealt õhtul linna? Kogenud ratturid saavad oma rattateid kaardistada läbi lihtsa veebirakenduse, mis on leitav samuti www.rattarikkaks.ee kodulehelt.

Evelin Aavik

Osale jalgrattasõbralike kõrgkoolide konkursil!

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 22 | SPORT SPORT | 23

Soodusregistreerimine 30. aprilliniLisainfo ja registreerimine

sport.tipikas.eeKõrgkoolide vahelised võistlused: jalgpall, ujumine, rannavõrkpall, tänavakorvpall,

köievedu, aja-tennis, veepall, seinamäe- ja ümberjärvejooks, teatetriatlon, takistus-teatejooks, auto lükkamine, kergejõustiku nonstop,

rektorite ja õppejõudude mitmevõistlus jpm.

26.-28. juuni 200926.-28. juuni 2009

Üliõpilaste X Suvemängud

26.-28. juuni 2009Käärikul

KÕIK TIPIKAD

SUVISELE SPORDIPEOLE!

Kiirematele buss

50 EEK

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 24 | MIS TOIMUB? SPORT | 19

Mai 2

009

Mis to

imub?

12

3

78

910

14

15

18

19

21

23

24

25

28

29 1

23

45

610

11

19

20

27

18

25

15

24

8714

23

13

22

94

56

11

13

12

20

12

21

22

27

29

28

303

0262

4R

ohke

m in

form

atsio

oni ü

rituste

kohta

aadre

ssil ww

w.tip

ikas.e

eaka

deem

iline ka

lender

sem

inar/in

fotu

nd/ko

nve

rents

üritu

s?

??

31

31

26

16

171

716

?K

l 18.3

0 fo

tolo

engute

sari “F

oto

pra

ktika”-

Pulm

afo

to-

Annika

Mets

la, V

II-226

?K

l 19.0

0 T

TÜ

üliõ

pila

skonna K

eva

dball,

TT

Ü a

ula

s

?T

uru

ndusa

ju 2

009, T

TÜ

peam

aja

s

?dekla

rats

iooni d

ekanaati

esita

mis

e lõ

pptä

hta

eg

bakala

ure

useõppe

lõpeta

jate

le

Lõputö

ö te

em

a

?K

l 13.3

0 S

AK

’i pikn

ik T

TÜ

sis

eõuel

Kl 1

8.3

0 fo

tolo

engute

sari “F

oto

pra

ktika”-

Photo

shopi a

lgku

rsus,

VII-2

26

?

?N

oorte

konve

rents

Juhtim

isteeko

nd 2

009,

TT

Ü p

eam

aja

?M

aja

nduste

adusko

nna

rongkä

ik uude m

ajja

, alg

us kl 1

5.0

0 K

oplis.

Kl 1

6.0

0 a

lgab p

idulik u

ue

maja

tutvu

stam

ine

?K

eva

dse

mestri

audito

orse

ja p

raktilise

õppete

gevu

se lõ

pp

?kuni 1

3. ju

uni

eksam

isessio

on

?Te

ise p

oolse

mestri lõ

pp

maja

nduste

adusko

nna

magistriõ

ppes

??

26 ju

uni T

allin

n-

Käärik

u ra

ttam

atk

vapra

tele

, info

: ra

tas.tip

ikas.e

e

17-1

9 ju

uli T

ipik

ate

Ratta

matk

Jõgevam

aale

, in

fo: ra

tas.tip

ikas.e

e