1991 Ringvaade nr.: 1-2 Algavaks aastaks

ilffi[[nililTHE ESTONIANVETERINARY REVIEW

EE TI

xvlt*l/2

S

t(ilililmrgCTOHCKOE BETEPI'IH

ESTNISCHE TIERARZT.LICHE RUNOSCHAUAPHOE OSOSPEH'1E

mma

t99l

XVIII AASTAKAIK NR. I/2 t99l

THE ESTONIANVETERINARY REVIEW

,L .1 / /laQtz z+a'

r /aarzo"{

EESTI /

ESTNISCHE TIERARZT.LICHE RUNDSCHAUAPHOE O6OSPEHXE

il0illfinllilt( ilililffitSCTOHCHOE BETEPHH

r ,deor , ̂ , xuRrr t , r .P^r i . , r

r sqrdr . (dr F nrcloomrd! rrryidr !F

v. Lsl!, u. P!yd, *. Pddsn . v$ad qllvad

rMsdq! ! d6hhr,@ 6ictu,t @ iiG!

r. E cmr. G{s{.h!d r. ^hdd : Ld(de.ilnroohld n e6ked, A.n . Edri j! Pdhjlri*ide L@s6 bon*!r-

k ; ! d & s r . . . . . . . . e 7

r. Pirc r ELD lrriige ffdnd RftFQ ........., s

J . P m ! . D L ! d L i i i c E r i k ̂ r o r i . . . . . . . . . . . . ' 0 r

v e d d . K s h ( d t n r n d e . . . . . . . . . . r c i

H. (ivri t eilkd llnjey r0o (r3sr re5r) ... r10

Rthl.i dsr ja hpsd

v. rr.i ! Rdrc Lhdls'v

.(ui oi j6rdild ricr'

rirc Edoiso vdedosry nwhv lvdr. xrx, io rP,rs i ) . . . . . . . . . . . . . . .3qo $o! E{ep,n4ndOtuFAr (ro!xrx. s r/r.re0 . . . . . . .

slsu(o&D

Kaes on haheknnnenda saiardt uiinonedd.lahrnne, us tetendtb tundnalu hdh*hnnne eslneh.. Kds sann totnahE, pajbde-tine ja eduhos, osa ka hdoitd! ia iutn nosuoli lAppeu hahehnmês? fAnost p6era ket@mustab ha4e bhnikd- ld hdtidAlase, nga ha,hishondtihrd hotatused, solttdalae ehd6iglus,oastona io DoLe, nojatuushtiis ja idrkn saueae! thlktsitun. Kas sao,tb tahu Dai i6uabitinhonl lolddlse enesehatUohkeni? Kui hauapeo4e oeeL ftek siin Laahenere hdLtuL daitsnto nhe iipodunud snsteedi tndtadaid tiliuT

Sojonni liinana knmne ei olaid h@lunoalutd: iatsine hnuosti ,hlag holne oulilh-ntecd - ptulexo e tulius fehun ia ElaldNAnn ga ning AoUeeE Enn RandeEa. Meieoiahnio hinetuse horselsus el ole enaf, OlloIanne, Iahhus kd kouaaeene LdAnendd ped-ueletinaatuBl Aksel Kdbtils. Xutb an, el hoo-tasime ho noatennii koleege, hes .leksid rd-nud leet patj4 hotda saolo.

Mldd oalane ddstak 1991 ia huidas peahsine lequlsmoT L\hetudnisl oatalale prcb.teentide fieastihus! peob Eesti LaotnQAtideOhinE alulkedaleus haht: rue Detetindaêsnsteeni huiundanist io leteriidothdtiduserclominkt Et neit rus p.tkmajdnl^kan,sepkiaon an reL detailsell tiilio nftkddndld,ei ole lelatihddrse snsteeniEa seld hnsinusisuudetud hlenustihhol Ldhendida Suutiiktihu hdtid^patiitihz tacaidtiet, nis ei otue*Itnd neie labaiiEi tegelihka loiodusl, huitt46 olu|otd, er uiihses Eeslis ar pntcu nbpntteite luhorde loadaa,sti, s. o liqi holnan-dihu r6tra rchhen hri Saoftes ia ha n|ftsaenah h Nonos ydtdl$ahs ole, lisatud, elEestl Vabdtiieis oli ewe sdtu uaid pk nbroh6oid let-inomsti Ptuegu oga dpib nk.-Aes esinesel hureusel ln Deletinao otdenqil-Kds leidub neile hAiCiLe t66hahti?

EhAhi paljd neie uhlstused io saauid eildltnutl, pok ehh ha petsiftlsnihs etllist pah'

iust. Eduholl oa ateneaud ahiaEl ldLktidened. Srlenb soe oahehotd Lati, Le.nu iz Mol'dauo koUeegidega. Milmed hanaarclid lAien-dnead end Saones, patjtd knLnstasid seda kau-nist aud haos petehonnoea. Niind on neiLhontohtid ha lekte PdhidnaadeEa - R@lsi,Nanq Ioani ja lsLlndigd. RaiatdEustest sdp-todesl ^helagen stein Kudla!'d, Per FoL-k stodl, Hettei! Bjotna! d ja Ola! L!ryset'l(No d) ld ltan Katitit (Toaai). Atuuselt on'ihingu legelusele hoosa odand lunlud eslo-

Valissuhetest radhides ei sna n66da flinndhn ntadest Eesti holleeqidesl, heda sddl6 ligipaol sninndrt ttgasi li^ o664ile. Kaos hnf,-nete tuhandde haasnaoldsleEo luli ht tigisajal loonda'stil 1944. aostd sngkbtdidethadtflooLt pdEenedd. Enlit ntujdndBlihultsuhleliset hasli hindlsldlud jd lugupuludLaonddAtidel ei olnrd .sidLgu lAdtsil hetge.Iealotasli ei lutuundril hd Raotsis, knhtenanih paeeîhesl soltts, fitisndist diptantit.Rakuslesl soodi nle jo penEi osutnti hd EcstiVeletircatatttide Ohing Raotsis, nb jmh6hodunaal leEnkend iihingu 166d. stus6 EcsliLoonna'stide qhingu taasasulanisega fonuslapElas seni dhliileu tegrlsenud seatne ,hingn66dtnud snqiseL teqeu6e ja andis oha Junht.sioanid iile siinsete otEonisdtsiaonila. Nii laastus Eesti LaonaaAtide 0hinsu jntjepideuus iane udine otua Ahenduse leEetust tugeda Eat-hestonaluhs aldlet selle asutnr,lest hdhehnn-aendnte ddslate olEul k4i hd.salera nioni.Uhhuse ja lnautundegd f,atLene ana kouee'gidele tekel paol Lddnened, I4edes aeidhdlhi ana nhingu liihfleleht. OlCu l99L doslaneile hEieile 6nnelik jd h@anigu neie nhiseid

, " tL

ORIGINAALKIRIUTISED JA ULEVAATED

aRUTAUDtST EESTTS r979-r039

V. Tllg!, H. Jdgis.ar

Eestl Lodmakasvdtrse Ja VelerinaariaTc.,lusliku Uuri!'ise Instiluut

nUru{aud lmnldcl dib iklc veel suurt epi-d.miolmgilist ja ctilotolegilist tihtsust niiloonrdelc ld ka inimcsclc. Sased.d haigls-iuhud loomrdel panjusl,rad strur.neut ohlu

l"larutaudl rikhuslll isdooo oli tuntud jrbaunb6 4000 rasl.l llFasi. kuid tcnu etioloo.gia piish lunnnutuna kuri 19. sj,ndi 16ptrni.

Tnipilisc hrigtrsplldif. tuntl juba siis k6rgc-ner!d nirlliiiilkl, tcidvlshAireid ning sel-lcle jiirAnevit h!lv.lu!1, mis pc&sg! erandi-

Esine$d t.rl.d E6lis n.rul.udi slrnudirim6te koht. tirimvld eung*l* lolerlikukiriku meet.ar,.,. rtllc pbl'jrl l7l3 ,,sh,tLiaret!,lr ((ull!i,r!ll). (6isc levinunnih taigus olclat 13 sijindi esinescl v.e-mndil, hiljcm lcirtrtr ncelrikamanatutest tca.leid !aid nksikluItudcsl. .rl{trrulsud inimeslel01i lihcd.s seos6 loo'nadc 'n'rutaLdie,. H'i.guse peamiscd edr3lkrndJld olid htndld Itkoerad (1. Rookntrih, 1979). s!muli mirgilrF. !aj. (1940), .t l@madc nu.ut,ud oli neierabariigi m.s.!lrl luntM juba pilka aega,kusjuures ohe lsaarire(sc .ru.ndc jirgi oliVen€n..I esikohal Xiicri j, lciscl kohll Lii{iklbefln.ng. (. Ecsli \irberiigi rlgusa,stail olimalutaud leinud iilc kogu rabariigi, rtljialvalud sasrcd. srlrlkrfdlr t6.jega oli 30.ndite,astate loplks 6.rut d Pdhja ja (esk'Eestkllkvideeriiud, vrid iiksikuid j$te rcsklftditl

Tehe n!ril .siiji rjrl js vafi.tult ptrdsieda oli d3rutaud liillegi l.i.lt teyinud iil.169. rabariici, {ilja a.yitud Saarc. ja IIii!.n.a. Nii oli iru.trnclc jt.gi rjarah.mikus

l9!7-195,1 aast,s 63 kuni 40,1 Dr!ui,udi h,isusjuhlu kodD' ja p6lhrmijandusloonradel(o. T,frn, reTr). v. rilg. (1949) p@tt uuri-l!d 162 mrtutardi juhtufrisl mdddustzsid k@rdd 74,7%, veGed 9.9%, hobus 5,5%, ki3sid4,3S, sead r,5% j5 rlnb,d 0.6%,

A$t.ll 1955 kuni l96r rcgi3kc.riti loomadelablar vaid O-7 na.utaudijuhtu. lnim.slcl esi'ncs 1947.-1953. a. aaslrs l-3 l!.ig$juhtu.1954. r. ci Egistreeralud ncid nldsc jr 1955. ..csines iks juht. 1956. kuri 1970, ,rstlni ini-tnqslel ei r.gistrecritud nilcai nrrut,udijuhtu

1962. aastasl 1963 aasia dclscmbnnl ilhlcgiDrrutaudijuhtu loomadcl ci rcgiskceritid.1904. z dckehbis regklrlcrlll V6ru Ja Vtrlg,njoonis 3 narubudiluhlu (2 rcbast ja iiskosr). 1969. aast!l leyis nrrulaud viie djoonitcBilooriunile 6l juhug. j. 1970. .. esines 136haigusjuhtu koitides rrj@nidcr.

S6jrltrgsel Ocri@dll nuut$ narulaudisihtrtsioon E!tuDas nirgal.{lll. Koi rrrem.lcl aaslllel esines m.r!t!ud nn. rsllavorr,itr. (pe,misell lodu. ja pdllun,rj!ndusloo.n,l), sih nnnd ot tcgu p8nri3di n!. neka

arulaudlga (melsloomadsl). Eslmescd rcbastc0rutaudljuhud Gkkisid sdjs aJ0l Poolas, kust

[sigus kohc p:irast s6d. lrokkos leliEa n]ililinde ktri p6hja, j6udcs rs68. !dnn d.lsenb

L:ien€s liikls !urltard ig. alstag. ikkakluscnrre, j6udes PtanlsNm.rlc ia pdnjallarliase. Nii m;rgiwd H. Lis Ja J- Sniechosiri (19a5) Rahnsrahclisc EpBmla,tcBnroo (Pariis) aru.nf,cl. poljal, cl ,aslrlel1976-1931 registrecrili D,ail'r!s 319716, ncistEu!@pas I17424 nurulrudlJulrtu. AArgil!drrs('t€1 oli koigist rcgkhrslt!d mrrut!udi.jtrhludesl E!rooDas 37jr, Pithla Immrikzs30%, Lduna Amerikas ,096, A0rllkt3 lihenrku l5% j r Aas i ,s i1e l%.

Euroopas ei esido ndrutaudl Inglisnual,lsl.ndis, Inis, Notras, Rooisis. smnes, lircc|l!s, (ntrcel, ltallal, Hispmnhs ir Porlugalh. Kdigc .ohkem Egiskdrlti nrirgilld aja-

a

e5

=

1989 aashd

Joonisl. Marutaudiuhudloomadet E€stE 1979.-1989.a_

!.henrik!l narutardi SaksaDaa Llitvabariigk(30396), sejirel A!stris (12933), Prankusm,a l (11393) , Saksr Dv s (9733) . T i rgk{se3e), srcihk (7332), Poohs (6017) iingTi.hhoslovakkirs (a$7). Kui vardnatel acga.del oli Ung.ri naruiaudi 16rje alsl ijsnr edjkas, sih niid on k! seal oluko.d mutrtunudL, Koltai (1936) andmeilcsincs s.natel1067-1935 Ung,.h kokku 14603 hsigtrsjL,lrtu, nehtoli rcbaseid 90,9.rt, kasse 4%, ko{i 2.2% jr

saksamaa Lv.s ori R Bi.lbarcri jt (1990)antlmcil a,stail l95l-1933 nrar(ta!dijuhtu-dcst kodulooni ll,l5% (veiscld 4,25!16, k'se3,29%, koeri 2.57ft ja toisi 1,04%) Metsloomioli 33,34*|, nend.st.ebascid 76,76%, mekkitsi5,90%, nusheid 4,2113, nrkfi r,60,ll ja teisi0,23./0. E. (arge jt (1990) and'ne oli saksaD\k 1963-1933 marutaudijtrhtc loomaliigiiijilrg lselt: rchsseid 65,0%, kassc 3,2%, lam.baid 5,6%, koefi 5,2'l0. moiskitsi 5.1%, rciseida,7% js tchi kiskjzlisi 4,6%.

Marulsudi csincb ka Ndukoeude Liidus.Rshvu*ahcli3e Efisooti,te Biiroo (paic) and.mcil mgistreerili N6ukogude Liid(s aaslakt1970 1931 11035 nranrtatrdij(hl!. T Z Mal

aitidze (1939) andDeil oli Cr!6ias aostail1954-1935 narutaudi haigestun!lesl veheid47,97%, koeri ja lrassc 45.13'i, sisu 5.7e%,l,nbsid 1.59ort ning holrus.id 0,24%, D. . Alinovi (1939) andmcil 01i Usbckntanis 1956.-1935. a. rtgisiredil,'d nDrutrddi koe cl 43,3%,veklel 42,0% ning hGGl loo adel 9,7% Trd.Zikislanh oli rcgistrecritud nrstril 1956 1935narltardi h6igist juhl!dosl 53,310 rccicl,a0,5% koertcl jr s,716 tciskl loomadel

llarulardi esinemh6t Eenk. IGigi loomalaudidc torjeabindude rl!scks on ephoioloosi-line.nrlniis. n,h pdhineb k.hel kijsimuscl. Esilcks pcab cphololoogilinc analiiils haaranakiilhlt strurl tcrilooriu*ri Ia tciseks nrbtelheltpikcnst rjarzhoni[Lr. Sclkst liihtudcs Lratkme nrar!ta(di .sineD sl iihcteistkiinne aasia(1979 1939) jooksul kocu vabariisi tetritoo.riumil. Anddcd iDft'latrdi .sinerisen Ecstk(.[ d.s) 1979-1939. . on toodud tabdis L

Nagu kbelht 1 niihtub, kdikus Eesth aa$takl l97S-1939 nDrutaudi haigestunud 0olluD.jandus ja kodlloo'nrde % aastrs 19,2 39.3(kcskmhcn, 2e,5.6) ja mcrsloomadel 60,730,3 (kcsknisena 70,s%) rzhcl. secer koikus

19/9 19{U 198r €82 1983 1984 1985 1S6 t9S7 rS8

lahel IMotulouii esireni.e E.ilk t979.-1939. o., %

q0n

W *62W

mNW

yaldeldud .lstatel marutlldijuhtude afl !.etate l6lko. mtrgatavall, Vilmr&l kolnel das.ldl slkll matutfudijuhiudc rrv J:irjest erho-n6 la 1939. a. oli neid lald 36% ,936. a. juh-tldert (vt. joonis t). Vig. hailiv on nehe, etpsllumrjr.drs, j. [email protected] os.tnhtsus oimitlc! ruu'enenud, seda lsl.olu hleb lirgi-rat. aryGtada naflt.udi t6rj.abin6ud€, €rililaktslocerimistc Dlaneernrkel Ithematrks .a$

Andmod okslklte loonalllklde osali isBe*ohta n.Dl.udijrhludesl on loodrd irb.lis 2.

T.bel 20 hsiht]l. I@nonihid. 6dl6hls6 ^otrto'lli'

luhttd.st E.stk t9/9.-t939. t.

l-l **oz

J@lbz. Mrut dijdixb* tdrldiihdet rlittE-tsr.

Tdb.ll , andmolest nihtrb, et kdige rohLnrcgistree ti n.rulrldi r.basd (4q3t), sce'jdrcl ,hrcY$ lt4ekot.s [email protected](268ft), kossil (12,7%), kcrll (10,{%), lcnd (a,oS). lanbal (1,6 ). netskit*l (1,21l)ja nksiljuhtnden, lccl Dild.l loomtlilall.Sccga marutaldi pe.nhlclc lalt.latefts onmetsloomadest rebaie ji kdhrikkoet ning hunt,kuri Eetskits ja l.lsed metsl@nad onsvtdlihkusl v.id natlGrlllkana. Irim6le pcrnl-3ek nlkatal.h on kt$ ja t@r.

Andm€d n.rut.ldi .sir.nh6t rajdldc 16l-lc! &stat€l 1979-1989 on imdud tlbclis 3,

Tabelist 3 selgub, .t aastrtel 1070-1939rcgGheoriti mrrriqudl p6uunajand$loonr'drl k6l$ vehed V6r! njooiis (1,2%), lod!.l@madel .s! (onlh-JArye FFonh (11,5ft)j. mersbmadel Hllunaa t,j@nh (22,11').K6ise rctlem rglrtrcc ti ntnt.ldi p6llu.d.j'trd$tM.del Hlium.tl ($Iq'). lod!.lo@rdel viljandi djoonls (3{'.l%) j! Jdtd!lajoonis (32,3%), rrlil tlleb siin rirkld., clkul enne Tetsr n!all6o36dr ja saslalel 1946-l06t Saare ja Hllumaal nantardi cl 6lnc-rtrd, siis nnnd t ghtre.tilskd seda seal lg.l

Motulnudi t.i^enitu E.stls1979 -t939. o,

IrlkNll ker! ning 12103 krssi (O. T.rm,l97l). Ardnpd nlruliudirasl.ste vatlsineri'nille koht, Eeslk

"slclcl 1979 1939 on t@.

Tabel 4Marulolditoslone vollslnaetinine Eeclil

1979.-1939. a.

' . ;:: EEi €:

Et marulaud on elili ol llk Ja ralimalun!kk$h,igus loomrdcl, lindudel ja inimestel,siis lasd.ti jrba enn. Tcisl naailm$5damr.ul!udivistasid veterin.rs.nilaareid ahnn6usid. Sii. kuulusid t!udik.htlis.s piirko.-nas (25 kft?) k6igi kocrl. j. tesside kinnipida-nin. 3 klu jftkul, hulkuvalc hoelte ja *as.stdc hiivitsmine jne. Nendc abln6ude rakenda.mho lulobusela r6inlldlski llkvideeridamrutrld Pohja, j! (esk.Esik,

VetqinrdrsanibaGeic lbindud. kdrval lisan.d$ ptrrsl s6da rcl loonrde. crlti *e e,kohustusli* v.ktsine.ininc. V.b.riigis .lus.tati ldm.de y.l:teireerimist loba 1916. a., nilTO [email protected] j, nikrobioloogii krteedlisprol F. Ldja juhendank.l lllnisi,ti darutrudivastasl vaktsiini. Nii v!kkincenli ajavahe-mlkus 1946-1949 Laja vakkllnlgd kokkn 16{9looma, kdlst 1035 loon, olid kas kindlastipurotud vdi oli suur &ahtlus purcmises, Viinrtt*t !u.i vrid 8 looha (0.73%).

Ohlord mar.tardi l6rles pfrfts mi4a1.-y.ll siis, kni veterin.irpoliteilislele .bin6u'd€lc lis.ndls k6iei ke e kollstlslik ralts!nccridine, Hiljen Iisandus ka t.isle p6llun!'jinduslodnadc yaktsineerlmlnc, N;iiteks I970.adslal vdklsineeriti 53355 koora ja 59933 p6l.lumljanduslooma, pnn klnnl ja hivitati 4241

Vddtanata kasltstud mrtutardivdstaste rbl.n6udo rakendamlsele, lagcnos mekloomad.,$ltl rebaste ja kehrlkkocrtc hligestumine. Scc-t6tt! on neil kiiesolcvrl illl nks Deamisi efck-tlilscid l6rjm*todeld mllltfudi levltrvd.rcbasle ja kthrikke c rftllus. lihendanin.tlirini, nis €i v6inraldi cn.m ntrkinisvdir*tIrlgu* Ieviklt. Nioell o. selguud, et kulrrbNle ja kdnriktoelte lrv langet 0,? 0,3.ni, kfr'kohtq siis maruldudl l.vik kklab. Jub01984. aasbsl lrball M!lrringseli Htllda reb..scld la kihiikk@ri, kuld erllhl tulemusi polcsaavutatud. Ilmscll on sollc p6hjlseks nend.!lukile hivilanise pb.niDdrrlus j! k,mpr,.

Nii nargib T. Sftr (1933) n tslemad.ldndGandmete pdlrjil, ct rebist. ad on m.ilrlavahenikus 193l-1985 t6usnud 6t5% J'kiihrilute rv s2,3% !616.

Rebdsic ja krhrikk@rlo as$tustihedust onp!0tud e;ihendada urgudo Ir koobaste gaasi.lankega sel perioodil, kui Dolrd on vecl u.g:r.dcs. Glasitamiseks otr hsltatnd nitmelduhendeid Ginihapet, IdIodcdelikk!, tGgerill.), Crrsitani*l on ecsmSrgiks h5yitaft kuni8096 r.baseid. Mitmed k.tsed Sotsanaa LV3.l ol. siiski andrud l@detud eiekli.

MarutaudivNtasele s.lAitlstd6le, haigdcloomadc hsritamisele J6 kalaniiinile vaalt.nra|r cl ole 6nnestunud palj!des .iikides m.ru-

t.udi Likvidedidr. tt Enroopr riikides o1i 0eamheks m!nrtaudi l.!it!j.ks r.L.ne, slh tdsla-tzti k, reb3ste vrklsincerimise kisi'nus. sel.lega loodeli elnninceridr vinlscresorv ja piiratr iakklsallikas. R.basle sftkatrdset maru.taudivrstasl nnnrnheeriNist jdhenda[ jatoordin.e.ib OleiErilmne

LriatrlriLLslil,l,u rtbrsle strtrltaudsct inn$i-s.(imGt alGtrli 1973 a. S(ciGis, 1933. ..Saksamaa Liiivab!riigh, 1935. a. (anadas jaItaali.s nins 1936 r. nusi.irs. Llksembu.gis.Bclgias ja PranlsnsJiral

ReDrde surl{audset vaktsiDecri',ist Lomplil.s!efili peibutuss6iida \:lik. Dillcga vdi'nslduks

siss! sttijla. Nii on pcibulussij6dana kan,lahrd miimesrguseid rahcndeid, nrg0 lihr (lelse, ser, kiiiliku, k.ssi),lra:a. erlriioncffilud ken! une. hakklih,,suitsurorsti, konaplid jn€ N;iitcks U. \vilheln (1933) n:rgib, ct Baycis kasuirli esilronel rakkinc.iniskaketel L6rguluss66danakan.pdid. kuid 1935. ,,sla s0gis€st in. Tiibin.gai kunslhOrgulist. Seda ralmhlaiaksc nasinasa ja se koNncb karaFhu F mwa sgd,nilles on viiruskapscl ja tnarkeninisainenatetratsikliin. Seda h6rgulist hakzti k,sut3maka lt,ali!s, Belgiss, Holl,ndh, Luksctrburgis

Tobingcri h6rgutises on ndrgestatld rir!lentsusega clrsviirls{nvi SADBl9, mis onkoguses 1,3 nrl palgutrtud nn. ftergelt nuljulavzsse pakendhse. Kri rebane sdiib h6rgolkl,siis hannust3b ta kalki ka liirust sisaldarapakondi. Markeerimhrine (150 nig tetratsiik.liini) lisatrkse ho€ulissc sell.ks, el olcks $i'nalik hllteD kindlaks iehd, kas rtbanc on s66nud horgutht. Ninelt ladestub narkeerimh.

(,reitel$ saareluut jascdr l|haksc ftindlaks kas Iluorcskcnlsmikroskoopia rai n'dne leisc !!rinismeetodiga.

I km: pinnsle p.igrtiiaksc l5-20 h6fsutistnii 3iighcl kui k, kevadel Va.tlGed on kinnitanrd, el 75-301; h6rgutislest 5d6v0d reba-s.d jr i.ndr vcrcr on ka fr,.trizudiv&st,s!idanlikchi srmuti on setgunld, et rcbased olids6andd 30% h,irgtrthtest ,l. pievaks,60%3. tiievnks ja 30% 14. p;ievrks U. Wilhel'n(1933) ri;.$b, cl igasi neljast rebasest kolnori ntrtrddud itrrmtrunseks jd sellest olNar kijllali nrkli!s?hdr katkestanlsek.

Vakcinrcrimis(Lhtr,used olenev.d n'urcsti

selksi kuidas on organceeritud js viiakselabi hdrguthte Drigntamine Iooduscs. Hcrdetuhmuste saa heks on soovitatar selkksk6ig.pcalt drganise{id, oferaliilstaat, keskoordinee b koik tdiid Juba 2 3 kuud raremtrkb kindlaks teha horguthtc paiguls'nkekohrd maastilr!l ja necd kanda vrstavalctoposraaJilhele kafdile ( I :25 000- l: l0 000).srnuti tukh kindl'ks teha uklsineedmke

ja selleks vajalik h6rsulislearv (r5-20 ho'grthl I kn:1c). HdrcDtktefaig!t$ loodrsc. on r.ja nrrghladr, et hi1jcm okts halpus konkollida, kas need on s66.dud. l-2 nrdalat .nne horguthlc laialipanckuakisiooni sdovihtrkso l:ibi riia Msirv semi.nar asj'os'lislcle (netsa- jd Jahinccstcle,reterinaaddeh). sdnutl peetaksc vajaliklkscnnc ,ktsiooni inforn'eefida sellest ka !va'likkust. Rcbastc vsktsincerihhc klscic tulc-muscl (1936-1933) yrbasirti marutaudistntrred alad Bayerh (R Bnlbaue ji, 1990).

Sals. DVs on sa uli velja tiidtatud masi'Drga Mlmist,t,vliiri SAD Potsd,d 5/33. Neid yaldistatzksearslas 6 miljonit lr paigulalakse naastikulekaks korda poolcaasb3e lshega 15 hi;rgulistI kmale. H6rculisi psigularzd lziali jahimchcd koostdiis 'ictedcsrc ja rdqinaridcga, kusjuurs ,ga jrhinccs Driglt.b Laiali30-50 horgutist (E. Karge Jt., 1990).

Edlkad rebasls vaklsiieerimhkalsed on teo'1!lud kr Nbukogtrde Liidus, kusjL,ures kaslttlielusv,ktsiini (rinustnvi V.ukovd-32),'nk 0ai-gutati kanaoeadesse (,{r A. Selivarov jt,r937) .

Kokkrv6ttes peab rr?in(imr, et m!rutauditaielikuks likvideorimkeks on vaja tingimalaintensiivhlada torJc jrpnfiilaklikaabin6(de.,kcndanist aaba igis. Eriti on raja kitlini-s.ga viihendada rebaste, klhrikkmrte ja huntide asustustihcdusl, rnis riildiks n.rutaldihvlkut llislelc loomadele ja innnesele. Veelon raja suuftndadd l,onholli ko{te ja k3ssid!pidamhe eeskirjade liiitmh. iilc. I(6ik hulku.vxd kosad j, k'$id iulcb kinni puidr ning

Tulcb rillida konlakti metsloomadcga jancjd miite koju l!!,, sanuli on keclaludnsha f,ilginine nckloomade korjustelt.

Igal aast,l kord tulcb koik nle kolmc kuulandsed konad vaktsinee.idr narulaudi vastr.Manrta!diohtlikus piirkonnas on vaja maru.

taudi vasttr vaktsineerld. k, ksssid. samuli onneis fiirkondades iiks kuu cnne karjatanth.0erloodi slcust tarvh vakIsinceiida veel vekedj. lrmbad Erili vajalik on talunikel Dhondada nii l(odu kui tdllumajandusloomade ig*aaslane vakisineerininc, scst ncnde ldonrad on

iUarutaudivaslaste Drofiilaktika,bin6trde tutyustarnisels clarikkonna hulgas on vajalikpid'dr vast.rasislliti 10!nguid ja vcsilrsi ningavaldada a lkleid kohalikcs ajrlchtedes.

Lojq .. Llrr*c {d&Jcn vrinisc ,0 dni joorsur E$ic - ELR, re10,

ji kdd@nxilr. rsds!elydsi ja &'idrLk(! krlnsi, ii 17, v.rqhurb

^krurirjlhd trsri Nsvs aiir F1i re7o. N6u

A4ro r. a!. 3rli6orcnf n rl d{!1 tr{lc rqu ioF

$rrn4. |r. 3 3ncosdqs 6oxnod ! nFf $orm.bc{{ n qoqDndn}n B

fryi4qoi ccP: a'ord'

cq&o M. ̂ ., x{r&u r 4., AKodr r A. (Fn

LOOIIiADE NAK(USfi AIGUSTE TORIESTEESTTS 1937-1930

fl. Jdgisaar, V, Tllga

Eesli Loonakasvrius. ja VelerinadriaT.adusriku uurnnhe tistituut

Loomdde n.kkuslrjgtrstc torje nksa.dckson kol'ne omavaIel seoiud knsimdsc las iscscisev $i ilhelcgne hhendalnine. Esnailes.andeks o( kodu' ja netsloomadc nlng lindudelervnc Iagafrinc Tcisoks pcab sec kindhstam,irimese nakk!soh!tuse loonade nakLrshai.gtrstc tckitrjalc suhtcs samuli peavad ncedi6rjesbinsud bgam, llruroou room,k.sEtuseja ininese varustanhe loonsele toiduaincicga.

(eesoleva nkvaate eesnrergiks on luua konk.rcctseid andmeid iiksikutc nakk!shaigustc esi.nemi5e ja leviktrtcndenhidc, smuti nende t,irjcks ning prolnla*tikrks rrkcndatud abino!dc

EpGotoloogilisell jagaiakse loomade naklt!$h!igused lahle suurdc riihna. Esim.se riihmaDroodlsta!ad k6rge rirulentsus. ja vaga kiirelevikuga haigusetekit,jsle pooll pohjusiatud13udid. Rahvusvaheline Episooliate Biiroo(P.rilsis), klhu klulub 103 riiki, on mhra-D,ajandusele suurt kahju rdhjust,vad taudinakulgelad lraigused paigutsnud nn. A ninckirj,. sdhs nim.tnjas on l6 tdudi, nrgu suu.jx s6retatrd, flhtc katk, sigdde katk, sigldeaakika kaik, hobuste aahilra katk. sisrde vesiktrlaana!d, Tescheni haiCus jn.. A ninekirjasolevalest laudldest huvitavrd ncid raid suu.ja sor.ta!d ning slgsde k,tk, scst tcGi haigusipole mciL ktrnsgi csincnud B-niFckirjas on 3lnzl(kushzigtrst, isegi mit'ned t,udid, kuidn.nde hvik oi oh nii rlatuslik kLi A ninekn

S!u- lr s6r,taudi reghtrecrili n!i1 raL',riigisiiksikul.s majandites 1932. a. lspus ja vii'nanetoudipunkt likyideerili 1933. a jsanuzrh. Teki.taj,ks oli viirusetiiijp Ar. Suu ia s6rataudik,ne likvidcerininc sri roiDalikuks rangclekar.nUinirbinsudc rak.nd.mhe j, taudiohlli,es mjoonidcs kaigi5igrdc yakGinecrimke loitu. Loonrade Prolij'I'ktilLl raktsineqinist tcoslati vel jargnistcl aastatel. Nii vaktsinceriti 1937. a. 766473!eis1 ja 34300 lannasi.

Sigadr katkr vinn.ne taudipunkl Eeslis oli1958. a Profiil.ktiliscll L,kkineeriti sig,de

katku ras tu 1937. r .33122, 1933, a .97952 ja

slbrd kalk on ohtlik loomataud, mis voibpshjustada Ehvamrjandusere !,iga suurtkahju, Haigcsludr loib *a inidenc. E.sth onsiberi katk tuntud Joba annNt ajrt jd aalail l9l3-1940 regiskeeriti 50-60 hriglsj!ht!(F, Lrj3, l9a0). Kdesorclrks sjaks or sibsikatk ubsriiCi le(itoo.iumilt prelnilisclt !itvideeritud - riinase vii!t.htknmne aasta jooksll dn esinenrd 0-l-2 haisusluhlu ,anas.1937. aaslal haigcstus Jdgcva rljooni Msa!j!kolhoosh ja Ie33 aastal p;inu rajdoni snigukolhoosis nks m!llilas eraisikll. Senhed herdt!lem!sed selle ohtlili! nakk0shaiguse l6rtespdhinevad massiliste kaihesijslimhle liibirii.misel koigk reghhec lud sibei kdlkd punklides. Nil vakisineeriti 1937. a. rabadigis 307 776veist, 17493 lammast, 450 siga ja 507 hoblst.1933. a. vaktsineeriti 225003 \cht, 18500 hn-nast, 440 siga j3 606 hobusi ning 1939. a.vrktsine.dii 251609 veist, 12641 l.mn.st,l0 sigr ja 591 hob6t. Vaktsinesinlse elekliivsust tdeshb ka asj.olu, et riinAtel !3s1atel sibeli katku haigeslu!ud nulliksd ei

Enlaiscmatoosne karbmkrl ehk kohkevnuhutaud on ige nillekontagioosDc nrkltrs.h,ieos, mh Ecstk csin.h iiksikjufiludena. ^r$tatcl 1935 1937 ja 1939 ei ole baigrst Eght.fterinrd, 1933. aastal diagnoositi hsigus iihelveisel Harju rujooni (!us,lu kolhoosk. Haiguse protilaktiisks kasutztzksc cn|nscna.toosse karL,unkuli vrstast toniscnh.eriiudaluniiniunhiidmksiidlomoolvaktsiini. 1937. a.vaftisineeriti 4401, 1933. a. 4355 ja t939. ,.

Brukelloos on kdikide p6llumrjandlsloonrdela kd inlmese lroonilhe kuluga nakkusl'aigus.millc p6hjustajaks on a.a.?lla perekonda kuuluvad mikroobid. Viina0e vcistc brutsclloosipunkt likvidccriti I961. aaslal. Sigtde brutsel-loosi diagnoositi 1933. aastal Rrpla rajooniKaiu kdlhdosi nhes l.mh 95 seal. Brutselloosikolle likvideeriti 6 kuu jooksul koigi farnisolnud sigade lihaks lspnke tccl. Sfloloogiliselt unriti veel paljudes nsjanditcs sigu br0tsslloosile jrrgniseli: 1937. a. 36664, 1933 a27617 ja 1S39. a. 42041 veretroovi, mis kdik

BDtselldsi kindlskstegenhcks vekte t6u.najandiies urili scroloogilhcll 1937. a.140473, 1933. a. 150203 ja 1939. '. 146725vercproori, koik uurimistrlemused olid nega.

JiiIrde nzktusliku epididiimiidi (lekilaj.dAr o0is) kindlakstcgemlseks nuriti I937. a.1622, 1933. a. 793 ja 1939. a. 1927 loona,uu mhtulemused olid negatiilsed.

nbr ard on dgedali kulgev ja erandiirllsurnaga loppcr nakkushaisus, nillesse v6ivadh,igesl!da inlmesed jr loonrad ning linnud.Tche maa i lmas6 ja . j s l ja p i i ras l sdda o t inarutaLd srsc haigus, kusj!urcs hrigestusidnii ininesed kuika kodLloomsd 1961. aastalcoli 'narutaud EeslG lil,videer ud, kuid alat.s1963 a!sta detsembrhl esineb ncil siiskinarulaudijuhh, seda peaDisell Drelsloonadel.

Nii rgcl'.cfiri 1963 a dckcmbris V6ru jaV.lsa rajoonis 3 juhtu, neht 2 rcbasel ja I koe.tal. JirgnGel aasldl lcvis narulaud jubr viidemjooni 6l jtrhus, j. 1970. a. esines 136 h.i.susjuhuCa k6ikides rajoonides, kusj!ures hai.gcstusid psafrhclt mctsloomad (rcbascd, l*ih.ikkoerad). Sceg, oli tckkinud rarcm esin.nudasulrmsrutrudi ascmeh nn. nels.nsrutaud.

Marutaudi likfidc.rlmhlks on Iajalik haivi,tada pcrniscd 0akkusallikad, intcsiirhladeskthikkoe . ja mbasle kiliinkt, ct ncndersuslustihedls okks liiksem kui 0,3 loomaijhe rultkilomeelri kohta. samlti on vajrlikhiivit,da koik hulkuv,d ka$id ja kosad

Pastdrelloos on paljude kodu, jr meisloo,made ning lindrde koniagioosne nrkklshaigus,mille iigedat kulg! helooD'ustab kopsude j.kopsukclme kruDoosne Nletik ning tuNe. ala-asedai ning krconilist ku1gtr aea niidasnck

Veiste pastdrelloosi diognoositi 1933. a. nhesTs.tu rrjooni kolhoosis, kls haigeslus 206 leh.na, kelhst suri 3. 1939. a. haigestus N6u'kogrde Liilu nuudrd mullikrtdsi tunCis olekuajal paarkiNnend kiingrn!d looma. Tdrje japrofil,klikaabin6una kasuiati majondites vrk!sincoinkl, siistides 1937. a 12024. t933. a.13920 ja 1939. a. 16331 loona.

Sigadc p:st6rclloosi diagnoosili 1939. a.Rafl. rajooni iilres lrolhoosh, kus haigestus153 sig., kellest slri 113 Sigu !.klsineeritipaslijrellooslvaslrse emulg.erit!d raklsiiniga

j e rgmkc l l : 1937. a . 31531, 1933. . . 17163 ja

Il,ncde pasi6rcll@sjjuhte rcgistreerili1937. a- Rakvere rnjodni nh6 ii 1939. a. lei.

SI$d. prn.trudl diagnoGltl 1937. a.4 fraJ,idh I23 loodal, 1938. a, 4 majondis1303 l@ftal ja 1939. r. 18 majandis 2l16 loo'nrl, kollesl suri 639. Sigadd plnllmdt vas-trst.ls *aitsesndlnist.ks lasut.tl rlomli.ium-hidroksiidlorn@lvlkkiini, nida siisllti kakskordi. ja nn. runccni. !aklsiini (VRrlivcst)Uhckor&ek sisllmhoks. Nii sdstltl 1037. a.iiks kord 164216 j6 koks korda 934241 siga,l$4... nks kord 767652 ja k.ks kord! 5214{7siga ning 1939 r nts lord 184164,1 siga.

Tub.rkul@3 od nli loonadel, lindddcl kui *.inimclel esinev kfoonilke kultrs, n.kkushai'gN. Piirost Tetst lnolllnasdda oli mcie kalja.des pr|Ju rub.rruloo$cid loodi. Xomplckssetcl64.rli.6ude rakendrni$ga liklldcerili liinlnc trberkulo6it,unkt 1976. a. rlAul. Linnu.kisv.tB on tnberkuloosivaba alates 1363. a, jaseak!sv.tus 1970. a LooEade tub4kuloosi p!o-rdlakilla ja torjo juhendi p6hjal uuriiaksctuDcrkuloosile plasnlllscs korls tubdl{!llnisee-rimkegi kdiki ilc iilG !asl. v.nueid lehnining hullik.id, saouli sie! l6um.j dilesnils sia.de loolmislarmides t0%. Linnul$'valusc ldunajandlie! jd selektsioonll.amadestubcfkuli.iseerltakse {lc lahe o0sto vruseldlindc kord slstas, Andned 1987,*1939. a.v,brriigis lehtud uu.inisle kofila on csilrlud

Tabel If bethulinls.e nnhe I 937.- | 939, n.

rcgisheeitud 1937. a. 31, 1988, a. 83 h1939. d . t15 (v t . tabc l r ) .

NaC! nehtub t.beli t andm.l.si, sruftn.!!"dcldud arslalel l.ukffis.l. m.jlndite .F.Siiski ei ntila $e suureneni.. h.igus ldi,klt neil aast.ll, uid seda, .i viidlslel !rst..tcl on melkiohvteBell suurencnud dlagnostl.lisle lurinkle a!v. Suurt ttt6d vekle leukoosldiagndosimbel j! tdrjel v,blrligls teeb EpAvcisle l€ukodi Irborltmrium (vl. J, sidrylrlJt. <ELR', 1939, m l, Il. 7-s).

Sllf,oncl,oostd on naallnr3 levinrnaid lod.made ja inincstc nakkushrigud, Senl on kind-laks t!filud mhkom kui 2000 mltm.lugrst serd.lddti (sero!ri), mk on erln.v.i. .pkotol@,glllstc ja cDld.mloloogtlisle omldlsteg|'D6hjust.des nilmesuguse kliinili* pildig.haiseslunisi. socl6ilu o! sa lnonel l@si de tdrjcnii veterinaar k0i ka filmddnnsdibiilt iks

Tab.l 2vaisle lah@d .nnnii. 1937,-1939- a-

iiil: !

! .q::!' 7 & 6 , ' | 0 ' 5 | l | .zse r ?s6 0'a 160

Primaarseid salnronelloosij!l c vehtel, sigs-dcl ja k, sl@oldel (rut.i!icl) esines vljdntsikut€s oajanditcs j, pI ni*lt iikstJuhu.dcnr. Sekundda(eid ja lal.nlscid salnonellodljrhte regklrcerili silski m6neknmnesm0jindis. Selhst tingiluna tehakso veterin!!rrstidc poolt igal aastal ulatusllkke s.ldorcl.loorivrstascid I'n'nunhcernnkl Andded d3tslcl 1937-1030 vrba.iigis tftstrtud s.lno.ncllo6ir.sl.sl. v.ktsineerinklc koht! on l@.

. Tabet 3S tl no ne I I o o t iu ast ane ! a hl ti tu e I inltu

1937.-1939- a.v.l3i. !.uloc on n.i. v.b..iigls rci*t,s.

{dluse .daslarendanld B6jutav gencelilisviiruslik lrooniliselt kulgcy rakkushois$. Hri-guselc on jseloomullk .nsootilinc sslneDine,samuti rcreloone- nlng lnnloidldc lasvrjali-kd vohudid. Nii oli veGte leukoosipuntte

Nagu tabdist nihlnb, koil$ arlat.l 1937-l9€9 ralrtsinccritud r.ist , sigrde j. k!r!sl6-mrd. a[ arst.s 292S22-st 379552.ni. Needlrvud niit,vad scda suurt tond, mldr leteritraararstid on lciiud saholellooel viiltnnkeks.

V.lst. int kls!@3i. rlndtnhh.lldl genilaahellorni r8islrcc.l{l nhes majndh 1937. !.33 jal$4. .. 2l prlul- l$4. a- aluet.ti v.blriigit6lnij.ndites prolil,Ltilist vrklinerinisllehte infektsioossc rinolmhheiidi u3lu.

Nuritsal. al.!!dl halgust rcgislreriil2 najandis, k$ kokkt oll hdlgold looni1937. r. 546, 1933. i. l0l9 ja 1939, !, 561.

(!i va.deld! c.lneu yalauss vab.riigircterinarr!6tide inicllsioonhaigclc o.ofilak.tik. al.st l66d sl{cl 1937-1939, sih psonescllclc andn! k6tga Itidnang!.

Slrbiil.e .pisootilinc ohkord paljude hzi-Suste osas on sdavutah'd ldomlkasvatusesr.terinaarhiaierni ji taudi16rlc abinoudeig.pecvase t@likr nlng terdliku r.lcnd,mhe

Tihtis rctdin.!rhigieeriline !bln6u loonitdrnides on ruunid. pslioodilinc p!h.stamincja desinlektsioon. Nil dcsinfiisrMltl vaba!iigi

ojondites 1987. a. loomaruldc kokku23931600 m', scllcsl vnllimltul desintekl3lmni 3722000 n,'; 1033. a. 20754200 n',sclle{ {etlimatll dcainicftlsiooni I Oa560o n?

Veterinaarp.olil!kliliste,bit6udc sistecmisolid oluliselt lants!d ka plaonilkrd diagnosli'liscd uurimkcd J. loomad! vasltrpldarusei&tmine nakktrsltrigustelc oigcacAsclc kritse'sUstlmGle t.el vaslrralt kchliv.lclc jtrhendi'lcld (suu j. sordlldi, sibeii kalku Jr. rasln).

(iicelerrl .j,l on rah.iiai lom..rstitcsdlrstc j, pr.ktlkute nts!!dckr tiie.d!d.vcleriraa cenkt$t k6iei loofrallikidc 6asVccl suurmat tlhclcpnnu tulcb i60rata rcistcleukoosi ja mrluirrdl lcvikuh.dc, diagnostikaJ. t6.je- !jna prolnlaktiklBeeloditc liii!st,mi'

VASI(ATE KOIIULAhTISUSEETTOLOOGTAST lA PROFOLA(tr(ASt

A, Junrn

Ecsti Loomrkasvltuse ja V.l.rlnranaTead$liku Uurinise lntitlut

L@mak$vatu$arduste toodaf,gu londavtsuulondlrhe atuseks on tede lmdrnguv6in€-lisc kalja taasloohnlne. Et v.b.nlgh vehtepldamkc jr erili sddtmkc tlsc cl vost! alaliloonr orgini3nrl !.eng!ks la [email protected]!litele tUsiol@gilistcle nornld€lc, siis .rc-ncv.d rcist€l tihti rineHh€n6hiieused (!tsid@sid. keloGid, !!itaninoorid). KDi nendcteJuha lootceas cclsdodunuslikelc rdskiindinuleh!lgestumhc laklorlkle lisanduvdd ved loo.modc s!!re konlscnhrtsiooni tingin$(cs veadjoolmiscl js pid!siscl, siG need k6il vrhenda-vld !,sikat€ orgrni3ni innunol@gillst sei-sundit miininumlnl. lmnnnodelikllts$e b.$ilJlib vtheseks orgarhri ildlesistcnlsus v6lis'kktoritele, nlllc lulcnusena arensb sccd& jahingamisteedc tidcv noft,innrhe ohl. Sluftncbko.Jok,svailselc p6hjustalud mllandusllkklhlu [email protected] h.igestuhko. l6pmlsl. j,.rcnaus kangljiiimhc niol.

Suulfarmides rasikad haigesiuvtd k6igesogcdani'i k6hulihthussB snnnllirgselt, ole-ncvdli ,dsta,jrsl 30...100%. liinctc loonodesuure konkenlrdlsloonl puhul nendc 6rg.nhmtldsioloogilistele rrjrdusiclc milioltstavatess66lnis. j. pidanklirginnsl€s kujuneb she$tidc.oilc diskrinindriv keskftond. Vaslsiindi.nud vrsikad oi vihc* reshtenlsu$g! ,gr.sslilsek3 ruutunud rdlislaklorilc sul rs. Seegatcarcga saadav passlivne imd!trnsus ei kind.LNla vasikate r*lstedtsrst !illsfaklolilclp,sc!lhuleas tarnldts laialt levin!d polmktaalictelc enlerot.togenldclc (yinuscd, baktettd,

Vasiklte kaiullhllsuso l6tca on tnh& rangdt taita mterinsrrDrotnllllnisi n6uddld tiinetc loomadc s6iitnhel j, pidsmissl ntnS vasi-ksh lootmhel Ja pidrdkel (lsoloritud pai'sulus j. siistenn. d6o), eesmersig! pidu.dad. l6inllilc .nteroDdoe€enidc pr$aa;.ja inlcklsi@nilhelr teket. K6hrl.hlisu$ tdri€kompl.ksis on pe.h nlaloodud nldDrotol.lrtithlc dcctdete siidccdsr ftasutdmiso lehtiskoht imnuDoprolUltktlkal, eeinirgigt ka*

t2

tada ienesl vasikaicl k6nulshihusl pitlrl!sla.vale enieroprtogeenidcdego. Sell. elelniivsds. l{ind161ab prcptrmahde spelsiifilisus, s o ncndc ralDrisknrisekssellisre anrigcenid. kssuta,nife,,nilristete v.sikalc spctsiililistc prctcktiivsele antikcrNdekrsntiteet kindh6lab tnllaldasc vcrc ja sooic

(iidsolcvs s!jandi 30,ndatel a.stalel hatrtivalmistama kolibrhilloosivaslaseid inaktivee.ritrd kolibakkliinc. Nerde vaktsiinid! tr,itte,rehuldav cleltliivsls oli pohjustatud dittcspcrsiililisusest, s. o. k6ikide antigeensete konDo.nenlld! rastu tckkivatest anlikehad$t, sanasspcGiifilhte sntikchsdc (mikroobnakl pdhi-virulenkust n?iriravato konponentide vastu)kvantiteet jrrb oittekillaldaseks voi putrdubnldst. Ka praegu loodetakse Eesti Agrobiokcakuscs mctoodilhelt ja toimelt sisuliseltsanD vasikric frolibattc oosi vastast !onhen!re4itud allnriinilnhidrcksillf ormoolysktsiini.(irjand!sandoetel ja meie 1s76. r uurimuslel oli k,ilsekehade liiter !aktsineerinisjdrg.sclt tiinete veiste verescerumh vakhiinitiveo-antigceni {kolibakteri v,hesl lirukntsustDaeravd kornponendi) vastu kii1l k6rg!, kuidI(anligeensete koaponentide lipopoliisahha.iidse (K$, Ks, tu) ja proleiinse ((s, F{)osa suhles msdal r6i puldus ijldse V.stsiln-dinud rasikatc 6is.accsel jootdiscl jaib vsikalele terneCa iikkantav kzilsc kiilbldasekskoliseptitseeml!, vAhe*ks .ga kolienkriidi-kolien&rotoksikoosi rastu. Kuid viinranc koli-bakterioosi haigusvo.n esin.6 p6hi!is€lt vasi,kalcl suu arnides. Vrat3m,i, vaklsiini ioo!Dise konplihenitrselc saab Agrobiokcskuscstoodetara vaktsiiii elekliivs0st ainult fldne.y6!ia t6sl.: l) lrui toodet.lsc laud.s0etsiilili.scna, s. o. vskhiin rzrmistrrrkse kookrcetseluda kohubhthust podev,tcll roi lopmd yasikatelt isolc{ilud poknGiaakelelt patogeeiselcst , .oli ssogrlppidest ja 2) kli rzkhiinikasulslskse vasikate k6hulahtisrste inmrnopbrnlaktil(as ainult konkreetses tarnh. P6h,jend!$ks, l) safrtrsc 0 sruppi kulllvadE .ol, tived v6ivad kuulrda .rinevrlessc soot0iipidesse 0-, K. ja H.rligeeni linbi lluseli2) samssse 0grlp0l k!!h1vad ninevale tarnide kohulalrlhusega vasikatelt holeerihdserogtupid on l:iiesri (incv'rc i'nmMogccr.sete omadustega (vihemali 0 tiihi ldusu alu-sel)i 3) eri lamides Laslsindinud vasikate

nnnunoloogilise scisundi iildtrsenEd on erine-

KirjrDdusard'netel on kolienlcmtoksikoosiDrotnbklika lohuslrmlseks jubr pcaacg!l0 .astrt lagzsi hrk3iud t:i$li u!ctrse,relisilehnoloogiaid 1ta$Lladcs tootDs trndtrvaltspctsiililisen,.id lai, loin.spcklrjga raktsiine,nh rrktsineerimhjirgsell ril{astrud tcrnc}tiinra enteropatogeensete kolibakteite pccnsook rpiicclilc kolonheerimhc vast.sre k3ilsckchadeCa - antiadhcsiinidcga (vasikatel (siF{: F8, !66aste1 (Fi (r pst. El mdista

vdsikatcle tcrncga ilekanta\ate k.itseLehrde-anliadhcsiinide v€slkate organisni leetrslunrise vastast toifrct. on siinkohal oluline nr:irltd,, et vasikrielc entcfopatoseenseicl koliUak.tc.itcl kahe Fhitatogccnsrslakto ( r!ti.gecni proleilnse osa kdhcsiinid) Ja lelnostrbiilse (ST) cnhrotoksiiDi prodllrtsiooni phsniidse dekrminatsiooni Mhcr on eksoernnen-taalselt idesirtrd korslatsioon. Seega kdikinmunogeeDseid adhesihe produtsc$ivadIiivcd produtsecrilad ka nilk- v6l vijh.ldmu.nogocnscid entc.oloksiine ST Siil trleneb, ctvaL{tsiini spckiifilhusc t6sln,iscks on vajalikkasutrd, s!lIe uln,islamiseks rinull (anli

Cccni proieiiNel osa, rille abil nak.t!sprcrscashentc.opalogcenscd kolibakGrid kinnilu

manDooresisleniseteleretseftoritek, kus palju.cdes produtseerivadenleroloksiini ST. Viinane,lnult koltaktseltcpll€!lig, pdhjustab org.nisnh kincsil kulgc,

V:ktsireerlnGj;rgselt ternega vasikahle iihkanl!!alc ,nti-K$! ,Fi, pro.liilaktiline loins seisnebki pecnsoole e0ileeliblokeqinhes ncndc pooll ja s.llele tiirgn.vascnhropatogeensete kolibrltl*itc !pilcalile kin.niiusrakto!(c (s ja Ff reutr isefliftlses.Epileclile mittckolorheerunud, kuid sools!rlendlkus Drodutseeritud enl.rotoksii!id ve+tustlmht esile ei kuktr, sest ptrudub konlrktsoolc etlteeliga ja enlerop.iogcenid ytiljtrta,lakse soolckrn,lhl. see$ laktsineerinisei6pptLLlciDuscks on vasik,tel kolinal(kuse ira-

Eesti Biokeskuses on praklilC€lt juba raljatdiilrt!d celtoodud toimega vasikatc lolibaktefioosirastane rird'vakisiin SeUc vtrhtsiinil,ohulahthusevsstast toimet otr eksp*inent.alselt uuritud 731 l-a3tre slurlarmi voklslini-tnvega ooi &'; tl- nakalalud klhG js kon!

.olknhm! lrsikal. Il6lem. rihmr nak.t.tldvr3l*at€ v6.dlda kliinili$ lurinise, [email protected] j, lohmado nins nendeltvasik.lelt loetud ve.cp.oovld. ning tern.hnunog€.nsete uulimiste p6hjdl olid lulemu.sed 0ldjoont6 jrrgmised. Krl.(ihma 54,5%!.sikal t:ihelditi ,-4, olup:ie!al tekkinud0,5-2 pieva k6tval iloa ravita DiEneludn6rka litulrhtkftt. Natatisc ekskretsioonr6j!$ vihenes k.tsegrupi vlsjkltel vd.ftldeskorlmllrifin! yasikateg, n.krtlsjirgselt 6in6cl elrDiwal 1.3 kotda l. 7. eluprcval 27,3korda, Anti(6 tiitrid t6ulid vaktside.ritudhhm.dclt s',dud vasikate vrns hhel etuptie.v0l l0'-10n, vaktsineerimrio lehmadelt saa.dud vasltall rgs olid keskmkatt rCF.

V.ktsllni protektiivsus*lts.d ntita3id, etplllt.v.ktstir snsfi trnr ldhctordsell r.haalusikrlrcrid.l.se inlen.lligr krelapiirkonda.nnN$ ?J ns piri j. .nrm, annab lor!n.lkGevaslase passiivs. klllsc !asikalele. Jt!k!v.d vaklsiini elektiivsuskitled.

Oldterda od vasil€te !dhulahtislse Dolitak-torlralno eiidldogid, s, o. k6hulahlisusl v6ivadsan.iegselt D6hjls1ada nll nlthnakkusliftud(p6hill3.lt s6dtnisst J, pldlmncal tingitudstr$id) *ui k! ratlasliiud (.nteropatoserid)laktorid. Ssperast kolina*uscv.dls iomuneDrolllttlllise preprrradi rin6-y.l&iini yalj.'t66taFine el ole rel l.lg.ltli vsil,r€ kofiullhth8e kri probleeml l0h.ndus. E€sti Bid'*eslos€! on Dlaanh selle vaktstini efektiivsusel6shlne rota. ja koronavilrusanligcenide lisa'

Vrsi!.te k6hulahtlsustc rchndratalsioo'i't.rr.pias kasubt,tse hnpo. i! hdDertenitkt.3ool.hhustc suul,udscl j. peRnlerallselnrnclamisl. see on kiill tcoeetiliselt p6hjen,drtud organismh veetustumlsprokesis .lu.lrhtsale ebknolintide, btkdrboni.tlde ja veekro konpenseeriniseks, lruld prokliliseli pcren.terddhe lahuslo na.usidmlno on vtih€ lulgmusl dndcv, seda jrst lahdl p6hlrscl: esiteksl! on t66mahukas suurfsnidss. kus snnnijairg-scll h{igestub 30 100% 3nndinud rrsikatBt,ji tokclG wlustuoisc intcosiivsesl tulustlingilld kiiRst lee ja .loll.olnnlid. ningbikarbona.lidc ka6t vihcefettlivdc. Pofijuseksorganknl poolt Oarentgaikclt manstrludsoolalshuste pjdev odasl0mlsvdlme langus,Adrliades soolsl,husle valnklamke ja sellcsullrudse nanusianke lihllust, o! sowitrv

nrid k.s!t.d. k6hullhlisuse .lgst.ndiun$s.lui arv.l.yalt vecl3dladc j! rcc resorptsioonlhined s@16 puudlv.d.

Nlkknslike lr6hulahtisustc vtheeiektiivs.skenroleiaaplas kisutatakse tdtatdaselt !nlibioo.iikume. Piaktikas ncndo vahcre !atik ja !askckilltessadavus Did!rdrvrd oluliselt ne.de sns-tcemset kasltaokt lnlibiogr.nmi ahsel. Jub.1934. a. neic uurinuslel Lutre suurlfonprcvller$id lehn.dclt, r,rihlelt j. nende!$m.rcrt isoreeritud 92,6% juhul poliiresis-r.nrsed, tratrnissiivscid R-plasftiide I 2rcshtenk6amarkeril on0vad kolibaklerid.1933, a. andmotel nliigll ol.ud antibiootiku.nldel olid k6huhhthlst p6devsleli lrsikahltkolceritud tiircdcsl 32,6.[ luhrl diskm.stodilrcaJrtcdtsed voi vth.sc tundlikk$eg.. N.ndcsisleeDitul roliks l8utrnisel kolibakteritctidev r€sislentsBt.s.rne tdus antibietikunj-dclc on li'Cilud resisl.nt*t. kolibattcritelllast levitust j, ncnde pelt R.faktorite lai.!drsesl kandvuscsl p.lj!d. resistentslsmark.,

Sullarmide 6ihercgr on m6ddss. V6lksarvlta, et vehekosvatusc j;irlj6lgu1ire nlevi!mine veitelauidesse jr trlld*sc on nlitthtisvrsikrle kdhulahtiruser,!tsflc protill.klilincr'61e. See r.6imald.b lilelitumaft nm6cr koFraldld. l@made pid.hi* i, sfitrise t!fincI@gi! rende fisioloogilisl Mjadusi silmrspidtdes, Nolm.lGeelidcs loomade elukesk,konda parandane kr valtsiindinute inmuno.Ioogilkl scisundit. Vdlb.oll0 !aieneb ka Irs!siindin!d vasikrtc rltllvse lmnunnsusc l€tkclcdcpr.ssiivselt mdjuv. kulhlt lrluka passiivsrioounoprcfol.ktika I!ialdrsc kis!t.nise vaja,

PllltlAlEHl\,tADE TERVISE (ONTROLLIsosTEEM SOOtnESi

H!.nu Srlonl.Dl(Tolltinud J. Prlrt

(.rja teNise lonl.olli onnlseks e.snargihgon loomde t€nise j! loonangn stiUlani.isolli!.1 tasedel, mis vdifrlldrlG saada loontomanitul malsimrdlset klsumil.

bdsu$ npl*trlr ftetu noibdhcBr drs

Farnerile tcadmiscd loonade i'aigstestDdhjustatud kanjtrdcst on suuren!nud na.galavalt, Jblpingutuscd, Dida teh,ksc scllislckahjude vthend'misekssoo! kasulada aretust66d Ioonra tervise suun'niseks, juleust,sid rakendrma Soomes Inpsika.j, tervisc konttulLi orogrammi 1932. a.

soone piimakarlilas{alls

1939. ,. oli Sooncs 47000 Diimahlalanniuhbcs 500000 hhn,aga. Lehms keskmine too.dang oli 52{6 kg piina aastas.

22600 Diinakrrjafarmh on mkendatud pide_vat piimskontrolli (nn. liimakontlolli kari),kus loonadc ptevatoodang. piida ras!a-,valg! ja rakkudskaldus ne:irat.kse kuuskorda arstas niDg andmed saadetakse p6l1unajrnduse Andn.lit6lluse (eskusse.

Nondcs karjades on ln,hes 300000 lchnd(r3lchna krtat. Levinumaks t6uks on sooDei?irsii t6ug (30,3% lehmadesl) 17,3% lehDra'dest on soomc i.iisi ning 1,1% soome dzakarja t6ugu. Olejarnud loonadest on ensnus

(arjam.aperiood on Soomcs viga Inh {e,keskmiselt l15 pacva. (arja aarohi katab22% ssstascst s66daonergh vajadusest. 1alline sdodrrshioon shrldab silo (27% aasta.sest sd6daensci,st), hcina {l2.rt), tcravilja(23%) ja j6us6a i ta (15%) .

Soode veiste potlbtsioon on vaba brulsel'loosht (alrtcs 1960. . ), suu. j. sdrat,udkt(1959), nrkkavast rinolranheiidisi (di ole millalgi ftgistrenitud), lubsk!loosht (1932. anhes kdj,t niig vibrioosist (c,'nptrordcra,feld'c inf.ktsiooni ci ole kunagi reghtreeri.tud). Ohtli[c infekisioonhaigusie avastaoireja kontroll on koiialdalud spetsirslsctc se,dustega. Enanik piim,ksrjafzrncrile najandls1i.kest kahjrdesi on tingittrd nn. troduktsiooni-haiglstest naCd nastiit ja sigimhhtiiled. N.n

de tahjudc vrhendrnrheks !lustatigi SooDes1932. a. lodmrde teryhe kontrolll l)rograr

Tervlse kontroUl ptogran,ni nlcsa'd.d

Soone loomad. &Nke konirolli pfogr.mnilon kolm p6hilist ilesannet:

L Pamndsdr igr looma hoolda'nkt ja mviSee siht sasvulatalse iga Ia@i iCa lehmaindiridua,ho ie ise l(ontrolli kaardi abil(rrrdil on rndnEd haigustc. ravi, poegnnisteja reproduktsioonibnkli kohia.

2, larandada kosu karja tcrist. Karja 1eFlise kontrolli programm viiaftsc euu P6llu_majandusc Andmet6btknhc (eskusest saadava haigenunki kisitkra inrotmslsiooni

3. Aretustd6 surnamine jdlglasle tugeramaleNise saavriamheks, Sllcktsioon resist.nrsuse suurtndainhcks ei pohine loom, individuralsel fenoliiibil (loon on haigestundd vaijernud ahtrlkt, sest keskkonna doj! enaElkuijldisl hadi prodrklsioonihaigustc loral o!raiga suur. To ise konttolli Progiamm voidal_dsb koguda andnFid srvukatelt jiirs!,ste gtup-pidcll ning Ioob seega r6imalusc hinnata PUIlide .relusv;iartust orgenhmi resistentsust

Otg.nisatsloon

Tcrvise kont.olli progranmi elluvinnislks.i ole loodud hcsoisvat organhatsiooni. Prog_ranmi viivad iihl3elt elltr Soome LoofradeAretuse Assoisiatsioo!, soome Velcrintari.Assolsiltsioon ja (unstlikx Seemcndusc lhhtute I(.skassotsistsioon koos ncnde nhingutejuufdc kuuluvste organisatsidonldega. Scdategcvlst jtrhib ndukoeu, kuhr kutrluvsd esin-dajad eospool nimctat!d organisttsioonidesl,srmuti ka aretajad ja spetsielhlid Pdllu ialilet$majand!s,{inistesiuni veterinasriaosakonnast, Talupid.jate Liidust, D6lludajan-dusliku tootfrhe teenhtrsest, dima_ ia lih!-tootjate koopeEliividest, loomakrsr.iuse' iareterinaariaalastest urrimholgankalsioonid!st.T6ii planeniEiscks ja eesmti ide piislitani.seks on n6trkoeus nroodustatud lii6rihnud.

imlii3 (.4rod1 bonic(jdoi ki*&i jcd.n /o

ijaknjac .E$ii Loomesuik Rngwdo bo,eu r6L3L

No'd. korlcsdc i!*s, k3

krjaodNe bddu. Lq4tr

15

Ld,o! rni$ k4rdi drik (d Ja b8!kds)

,..,.41'

, : : ]

411| .DllA l

:ll:l1-t-,:l l'-;

F.;l

fi

li FT l-E:R

lrfi

Andmet l{ogumlnc t'algestunkt. *ohtr

leas lamis on igal lehfral indivtdu6atnekar haiecstunisre ja scencndlstc mr*imiseks (nn. lervhe kortrolli kaart, vt. jodn.).LoodaaEl n,iirgib kaardil€ visiidi kutrpeeva,diagnoositud fiaiguse koodi la oma koodi. Tafikseerib samuti mviskeemi ja kasutrt,Edravimid ning vajaduse ko!irl haiguse rnnpionld jne (ui jlhendid rsvimise kohta antakseieleroni teel, siis teob vaslayad niirkused t{aardlle loonao:nanik. F!mo kirjrtrb k!ardile katoegince {kaasa srvatud ebanornaahe pocgihhc) kuupeelr. Secfrcndused nrrgib kaardil.kunstliku seemendrse iehnik.

Looma niiiinise koral anlaksc uuele onani,kule ka looma kaart. Piinrkonlrolli k,t,des,ntakse P6Uumajand6e Andmeta6tluse (eskusest valmistrnkitrd kaart iihc ,asta vanuselenullik,le. Tehles karjades ttidah vastavakaardi kunslliku seemend0sc tcfinik hullikaesnako.ds.l seenendanhel. Soomes seenen-dalakse kunstlikult rohkeD kui 99% lipsikn

Vasikr haigestumised, $muti ka k6:k val|sineelimked ning lehed ka4a proliilaktilhedl6dtluscd nirgilaks. krrja krardile.

Andn.te edlstamln.

(lnstlikr seenendrse tehnik edast,b loomakrzrdil olevad andmed P6lhmajrndrsc And-mld6lluse Keskusesse p:irast seemendanrht.Enamil tuigustesl esineb ning seega ka ravi.lakse kas poeginisc ajal vdi csimest.l nadalatel tarast poegimist. Esmakordselt s.cncndatrkse 50 kuni 30 teeva p?irasl poegnnist, secgsenamik ,ndmetest haigusle kohta edastslakse

killaltki kiiresii.Kunslliku seedonduse tchnik konlrollib k6ikikaarle rahemall kaks koida arslas ning kogubandncd k, t,pelud l@nade kohla.

Andmctc,{oRumrs. arns

1939. a. reejskeeiti Soome liipsilehmadepopulatsioonis (unbes 500000 kfina) drd.4eid 322070 ravim.nelluse kohta. 6596 koi&idest lnpsikarjad.st ning 30% piinakonhoilikrjadest olid haarztrd te.vise konkollist

1939. a. legislreeriti haigcstunki ning raeiti75,2% lchhsdest siginishaireid esines 23,5%ipoeginishalvatusi 4,3%, atsetoneemiat 6,1%,secdehiineid 3,7% .ing udarahaigusi 2t,9%

Tabel I1939. a. IEGISTREERITUD

ANDMETD MT\HT

- 312 070 regtstreeritld lavikuuri- 65% k6ikidest kadadest jg

30% tiinakontlolli karjadestosalch tervisekontrollh

HAIGUSTE ESINEMINE (96)

! sigimish;iired 23,5' Fegimishrlvatus 4,3' atsetoneemia 6,1i se!delraiiredi udamhaigused 2t,9. k6ik rzvijuhud 75,2

1939. a. dli frcskminc piimrtoodr.g piins,korkolli karjadcs 6126 kg lehm. kohta. Poeginisc intcrvsll oli 337 pteva. Uhekordse see.nendanisc jtrd tiinestus 64,3% loomadestning secmenduste,!v poegimise kdhta oli 1,73.

Rcglstre.ntud andn.i. kasrtanine

Knjeldatud andmete kogunise ncelodi iikssuuiemaiest ra:ftustesl schneb znafrneesialsses inlornakioonis. mida lehma tervi3dkontrolli kaan edastzb looma,relih, kes onkutsutud loona ralima. (nllaliki srgeli ravi-vad iihtc looma mitu loomaarsil, naikks puh-kepievadel v5i it6sel iks, hiljem teine. Tervlsdkontrolli ksrri annab vcleri.aamsliG var!,tuslik! inlomahiooni haiguse varajastensimptomitesl, dhgnoosisa ning ka30tatrd ravi.nitest P,ljud pBlr|isesivad looDaaistid r6hu-tavad lehnade tcNise konkolli kaardi kasu-likkusl signnishiketc ravi1.

Loomade lervise koht. kogrtrd i6adcldudandnele v:ilj!st!nine andmet66tlusleslusestlarhi loob head rdinalused karja tervisllk!scisundi jalginheks. sel|ised aru,aded kajas.lalad tavalhclt eclnise 12 kuu olukorda.Anunne sisaldab andmoid sagedrnini csint

Ete haiguste kohta (siginhh:ited, poeginis'hahziused, kctoos, seedeheired, udarahaig!-sed), suftnaarsed andDed k6ikide haigusteravi kohta, kokkuv6tet tdodangunailajztesl, and.n.id Iehnadc tiinostunhc kohta (poeginistenhe, ajav.hemik poeginiscst esincs! seemen,duse.i, esimlsest seemendusest liinenumiscni,seenendrstc ary Fegimke kohta ja 60.pievase tiinrsega loonade protsent) ning kuuskorda aastas vociud piimaproovide somaatilistc rakkude sisrlduse, Esitrlakse veel eri-nidekhi khmadest, keuc piimas on sonDati.liste rakkude alv iile 500000 iihe nl kohta.L6puks sisaldab Iamiarusrne i$kuise piinakoondproovi rakkldc aryu

Loomaa^t srab lolkuvotte diaeooositudhaiguslest ja ralhl, srnlii inlornalsioonihaigusle csinemksagedusest teeni.dalavrs

Af, dn.t lasuranine uelrstdits

uurincutc jjrgi, Dris brsccrurad umbls150000 noore ,:!aifi t6ug! Ichna anddetcl,sieirisheiftte, atsotoneemia ja kliinllise nastiidi t:iritavuskoefitsicndid on vastavalt 0,03,0,02 Ja 0,03 (sdonien,i jt, 1937). Ptitavus,koelitsiendid on sasdud 547 soone itdipulli andnetc pohjal, kclkl lreskmlselt oli 206Intart pulli kohta. Tntarde rsktstsrooniferioodoli k,"skmiselt 1,53 Sigimish:iireid esioes lak.tatsioonipcrioodil l3,a%, .tsetoneeniar ja ktiinilist nastiiti 4,596 Ioonradest Eeldusel,.theritaablus on 0,0r, saadakse 609iljne lAfsN,registreeridcs andneid h3iguste kohtd ll3 lil!rcl. Viim,stel aastaiel hinnalatrse Sooncs pulleplinrkusc osas 150-200 tntre andmete jirsi.

(eeoleval ajal lnellik pullide l ndamineSoones baseorub samtrti icrvhe koni.olli prog,ranmi andnrelel J?irgl.slc tdt aNcstab tiilar

laurtsiooni jooksul esincnud signnishtneid, k.loosi jr udarehaigusining nende ravitulc,msi. Andncd kohandr.takso laktalsioonile, 0ocgi,!nc kruk ja karlalc. Tcrriscindcksilc aNuta'nisel kas!latakseheritaablrst 0,03. Andn.d valjastat:kse sinultnende tulude kohta, keda on hinnatud vihcmalt 100 titre raviandmeto p6hjal

\6ik indeksitl. Drida kasltatalsc Soones0ultide hindanhcl, on srandardkcc.ilud kesk.nhelt l00le ja standadhiille lole. Seenc.-dusjaama lulle selekleeritakse SoonB nende

ildise gedeelilise !iirtnse jtlgi. pullide iildi!earetuslndeks on nood0strttrd 12 koDrponendist.(olm nendest on arvltatud otseselt lervise-kdnllolli andnctc pofijal, nimelt siginishaircie,tisclonccnia ja rliinilhc masiiidi ravivzja

Seene usjoonn pullide aftlusindeks Soanes

Pulli esnrkordse tiin.stamisc oi

1 ,0

0 ,15

Se6es piimarasvs sulre ilejii:igiga lnlita-takse j;irgniscsl siigisesi arelusindekshsepiiqa rasvaprotsent lindeksi vttrlus 0,2, s.t.nesaliiwe) ja Droteiiniprotsent (+0,r). Piidavargu indcksi vaii us on 0,6. Atseto-neemia osa-indcks $lndabksc lsikide teistch.iglste osa.indeksiga, riljr rryatud sigimk.

Korelatsioon loodanglvdine jr hdiguslcesincnise vrhel on positiivne. s.t, el kdrgc-tdodanguliscd loomad Ejared ronkem ravirdreldes mrdrlatoodangulkiega. (orcldsioonpiimatooda.g! {stdndardkecritud) j3 sigimh-hrirete esinenise vahel on !nbes 0,90 nagurlsetoleemia koiialgi. (liinilhe mastiidi l,oFral on see lritaja 0,35. Nii aretajad kui ka pii.nakarja kasvatajad soodcs on vcendunudtlgelana tcrvise srunalGc arcirsd otsizrbckuscs nins on n6us s33vutan, aesl,senet geneetilist edu piimstoodsngus.

El lcida sobivad indcksite osatiihGuscd.analiiisiii nitneid rlrenrrinacid indeksitel:hendusi. Standardiseeritud osaindeksite suhtclinc osatahtsus kalk!leeriti Fstavalt nendc6konoonrilirolc tihtsusclc. Mqic hinnanguteD6hjal ncnde indelsitc osrkaalu krsulamine!thendas 1936. r. piinatoodango gcncetilhlka$u 163 keit 157 Lg.ni generaGidoni kohla,nis on 3%. s,mrl ,jrl sigimhn:hete aN suu.tnds ainult 0.13% gcneEtsiooni kohtr I1n.

sed. tcrviseindelGil lncsianat. olek sulre-ncmln. ohud 0,a2% *ncr.tslooni kohla. At*.tonccmia torcl on suurcncmin. 0,24% 0,30%asemel nlng kliinillste mdstiitide p!h!l 0.36%0,8r% lsc'nel (salonicml lt, 1937).

P I og4o6ilui genc.titi^e taten use.nelatsi@4i rohta (saL.nimt I-, tgn) 1989, r. .ndn te !6hlal lnutati vrlja

ndr.d. haigust€ Ginoml$rgda [email protected]|!@es, ll.rllda.

Ncnd. htn.ancnle lor0l ..ld!l!k!e. et pu!.durad so6.d masliidi js udad tuju vai das.tildi Ja pidanke tehnol@gir vah.l, vrlja arya-lud plimakrs. Sihki on v,ga t6erAone, et sl-ncb tcalud kotrelahioon ldam kuju, piimakuseja ftasllidi vatel. See tihcndlb, ct neie a!e.l!$iisiern vdib hoida tiro maslillidd aryu suu-rcncmi3l paUr efeltiiyssmalt, k!l on hinnatld

tl.lgust .si..nk.progtloo5lnir.

ToNis. lontnlli Drogmnxni lnddcid onsaDuti kasutatud hdgustc eslncmise analdn-riks (Crohn jt., 1936; a, b, Crdhn jl. 1990iS!lonicmr jr,, 1986i Syvtijiinl jl,, 1986). Jarg'ncv.d neitcd tutvustavad dbn.de !'iguste 6i'nenh. l6eriosst erincvrt.! l.hm.gnDpid.s.

Tulcnused ntitavrd sclgesti, el tddanguruuEn.mlsega suur.nob la vajrdus riinal.h-

Kotrkuvdt.

S@me tdryise todtroUt prog.ann y6inlldlb...d. va5rtrslikle r.d0.ld klrja teryi* kon{anhg .dst.d. teflie nnilririd !retust66s.

Ndtd. L pdtMlsle p..lus

(|fuANDUS

G.thq Y,, $roii4r, r. , sy!!rd, r. ^! qicnh.

. u [ ] ' & A d l Y d ' $ D d ' ' . | 9 & : ! 3 2 | 9 5 'odi!, Y. srtoirmi, tr. r syer,ht r. rri 4ide4b.

! d4Y .E i , 4n .

s.r.ftnr, fi. al6iq Y. ! syvrlrnl J, tuqd!n6.| { k . l udgod tdndy . i q ld .ndd*c4hFh '

ntur n- snrrrd,

| dd . - ^E | i u t r | *ondvd ' cdg r ' rb lLe ' l $7 .

$ryrjr{, r.. Gdq r ! sd..rnr! s. h qi.nb.NAide 2: dnoatlt rsl suboettu ut

ARVUTID VETEiINAARIAS

II. INFORMATSIOONITOOTLUS JAARUANDLUSE AUTOMATISEERIMINE

J. Prak, V. Pol*alalnenEesti P6llumajanduse AkadeeEia

(iesolev arlikkel on jidcks sanzde autoriteDoolt ajaknjas <Eesli Loomaarstlik Rii,glaader larem avaldriud , iklile <Arvulidvetcrimariss. I. ANutustehnika areng ja kas!-lanhe suu.ad'. Selles zrtiklis antrGe nhvlade aNllite kasulamisest inloinatsidoni-t66tllseks ja aruandluse zltonatlseeriniseksabistamaks haigxste diagnoosinist. Selhssuunas on olvutid kidnud juba kiiualtkilaialdast rak€ndanht. S,nal rjsl doodusIab sutonatisceritrd inlotij6tlus ja aruandlus tihtsa osa lodnadc dldisesi autdmaiisec-ritud veterinaarsesl kontrolltut, mis omakordaleisb rakendamist tiim.karja aulomatiseeritudj:irclcvalve (PAJ) ralisocrimkcl.

Informatsioonititdlluse j3 arusndluse auto.malls.erinkel on trhtis koht loona ildandmeL'a*il, s. o nitmesuglsle ,ndnepankademoodustamisel (looma nld,ndned. diagnoositud iaiguse4 revitulenuscd, profiilaktilised t0iiilused, kliinilhed ja laLoBtoon!duunngnd, iavimitc kasutanine jne.) ninsnend6 olela inlo igdkiilgsel l66llenhel, srl.vestamkd ja v;ilj,slank!1. Scllhte $dmgpan&ade veterinaarsc inlo operatiivnc kssula-nbd niirndab ja tipshlab diagnoosinrht,voinal&b oGusilda nli tonkeehe loona kuikaija lervhe nle ning lihendab o?iryatavaltaruandluseks ja vclqinr,retllistik!ks kuluvat

Ardhepankrde loonkeks ning kogulrd and-mete ftasutamisels on vaja luua spetsialhed

Loomasrstide hulgas suureneb tideyaltaryulikasut,jatc aN ljsljudcs maadcs on r:lja166latud spetsiarh.d vclerinraiarlased prog.rammid (tarkvara) ning loodud arvutisiisteanid. nis on kohandatud vaslrv, mrs naueteleja tinginustelc. Naitcks (mada3 ttsutas1933.,. l5% praktheerivatest ldornarrstidestspehiaalseid tarbandusllkkc andmel6dthsesnsleene. I5%l loomaastidest olid onaloodudsiistrenid. Oli r6imalik v,lida ta kolftc diag-nostik,p.ogEmmi vzhcl (pROVIDES, CON.

SULTANT, Problcn (nosledge Couplet.Diagndstikapmgramnid voinaldavad k3suladapfenini nitn.suguslesse a.dmcpankdessekogutud informatsioonl, raltidd ebadigeiddiagnoosc. kasutada moodsaid ravhkeenre jrrarimcid. srmuti altavad nad t6sla kasuttjrtetrofessionrrhoi tasct. Sanrl sjal ei ralist,nad loomaactidc rilunusl ja intuihiooni hai,guste dirgn@sinisel. N?iiteks progranniCONSULTANT andn,ebaasis on nle 6000 haiguse si loomaliikide j€oks (koe.. kass, hobune,hhm, lsmnrs, kils, sis,). Sclksse on s.lres.tatld haigrsle nined, Iekitaja 1trhike knjcldus,kirj!ndus.llikad, kliinilkcd lunnused (kaslta-lud ile 450 lunnuse). diagnoos, laboratoorseteuuringutc naitcd, ravi. P!oenooside kohaselipidi 1990. a. lopuks andmeldiillussiiste.mekasutavate loo0mastide osr rlatuma (anadas

O! lcilud. et !!dnEtddtllssiincemi (,rvuti+pc lcc.iascrddcd+larkvars) naksumus$iksolla r/15 osa loonaaEti aasiasissctulekust. Otstarbekal kasltamisel lasrb 3elllne snshemennast 2 aastaga, tem, moroaheks lanane.nheks aga kuhb umL'es 7 aastat /4, 5/.

Andmet66tlussisteemi oman'lamisel soovita.Irkse koigeperlt leida vdstused j;iqristelc

- kas kasutaja srudab o a praktilhesteseruses aNcslada andmetdntl!ssisteemig'i

- dilline on dndnciootllssisiccmi kas!'tegr konkrelseles tingimoslesl

- kuidas !alida diget andnElii6llussiisleeni,{kui on v6inrlik valida milme vrhd)i

- kri kallis on sobiv sisleem /5/.Rida kisinusi ke ib ka neic etle andftd

t66llussnsleemide loonkel: kas antud areigu.elapil ning t66krllurri ja vdimaluste puhul onsellhed sisteenjd v,jalikud ja kas neid kasu-blskse ohtarbckalt, niuinc progfanncc mhkeel ralida sisteeml tarkvara loomisel, nil'lhte a utiliinpidega aNestada, kuid.s on tule-vikus v6imalik liilltada juba loodud sisteelreilcwbariigilissc v6.ku jne. Ttrleb zryestada kascll.$, et z.dmel66tl$siistecnide rakeddi-nine ei ole nnevahend halvasti organiseerjtudning hoolelu vcl4ina!6e tecninduse paranda.miseks. Tulus,ks osutuvad nccd binult haslitunktsione{iv! veterin&arsc t.cninduse koral.

Pohilisclt on lilisnaise kogenlse t6hjalihulolenatuse D6hjusleks arvulite kasut,nisel olnud jiirg'nhed rspektid:

- Andm.td6tlussnskrmi sobiaatus v!j!du.sega nirg puldulikud lasulusostusDd.

Oige ltuik.nhc loii!l vShencb nirg.t.vlll.j.lrl! infomrkiooni t6atleniseks ja .rrud.Ireks. Andnr.te si3oslrnke perioodil ajakuh

- (annataoatur ikasutrtav s&leem lul.b

Vthene ol3ullus!6imo siisleenide yal!

- Suure l$pslse n6!c andmcle sisEtu discl

(nAolerll rjll lolnrb cnahilus na,ilm'iiftid* mt. vetorlnlrriaal$te and6el66lluss0steeDide l@minc. Nail.ll3 K.nrdas oli jrb!l$4. r. y6inaltl valida Jirgmi3te rNltip.og'

l) Advrned v.t..lnary syst n (Avs)Arvuti operahioonhflsteem: DOS/XENIXProgmnneerlmkkcel: COBOLAVS skaldab lElgmlsl alomprogramrc:

Ecc Arrlyzcr - llocns Ja kassidc hrl.

VelconDl.. - hltS$lc diagloosimire j.trboraroreed uuringud;Accounling - lemadc ,.dnepangrd;H.d Hetllh Srnnary - v.ist€ jndivi-du.ilandncprng!dlRation B.lrncint - s06lnin€, ralsioo.

Small Anlmrl ro.mulary - ralimid jrnende lnnNod viilkeloom.dele.

Arvuli opcrrisioonkisleen: DOSAIOVELLProgramnectltrrlskccl, CPrcsramnril on kolm lrsrnditi

I - 3i$ejuhalus, lftusl.ni.e, nark-dlproghn'n, tcktiredllior;

II - rral.bned, nojrnduslikud korardu!.d, etlek!nded:

III tlllnlliscd niit,jad, inventar, ravi.

Lls.ks neih leel alahpmgmmmPROVIDES (prosnnmeernnhkeel:MUMPS) - veterlnaarinrormalsioon,diagnoos, prognoos, ravi, prolnlaktika.

Amti op.rllclenkilteef, : MS/DOS

Prcg.anmarimiskeer: QPqOlHc! prcgram l@nrkliirilulc j.oh.Histl lihendatud ardm.Olnkrd. n@{!s-tamin€ning irlo vslj.slamin {k!8. rda,lud lerl"d, relseptid. .rved).

4) V.t..lndy Ottlc. lt!r.d.tANtrli opelahi@nkisleenl

P.ogramneerinisk€el: Compllld BFlc 2Prog.anm koosneb jirgmbt$t ah6trog.

Loomade ja hdguslugudc !ndm.t!nk.Loon.ka..did noodct.trle .ulmu!3clt rndnete sis*liink.l.Autmritn. arvete lisltlemina.Vshsinerimise t6endite vtU.st.ninc.M..ldetuletused loon'lBtil., l@n..

Merkusle veljaknkkioine (halg$lood,voktsinesidised, loodado rndnrd lne,).Tilellk nalanduslll anrlii!,

5) V.t.rlniry &.rag.n.nt Syrt.n (V[S)Arvutl op.ratstomisnstm:

Prog.amnerimiskel: CSobib nii vtikc hi s!!d@!de pr.*likas.(odn.b Elst rlrnprognnmidcat niln.-suguste lrdmeplnkldc moodlJt.miscks(klii.ilked !til,j!d, vrklrlnconnhcd,labordtooaed unringld, samuti rrvjmiteja lfthumentide laomdjdnd$), kirjavohe-tuse kodeerimisek3, andmopankddes olevalnlo ring m.jand$liku olukom lgakiilg

Anutl oDeratsidni3ist.en: DOs, MOS 386Progr.mm*dmtskcl: Forb!* +Prcgr.nn on etle nihtud 6n!j@nesviilcloonlde ring seglprlkrh.g! leg€le-vatel. ja kilsalt sp.lsirus.erunud velcri-nrfaErid.b (nk ku.l kolm k3utrjar).Progr.mm kocreb jirgmlstesl osad€st:

Okonoomiline ja nalandu!lik an.lli0s:lnventari kontroll ja soetadinciErialone natsude pievikiLaekuYad ja nakshvad mv.d;(licntide/patsimtld. rddn€!.nliTeftstncdaktor (Pc-Wrll.);

2l

(ommerkiralne andmepankiMeeldetrletrsed ja mtrkused laklsinee-

Saatokirjade andmepank;Andmed iahalisiest srhelest klientidegalJook3k ku! klientide avaldused-

prograDn vajab umbes 4 MB kettanshtuihe kasltaja kodsl, saslas ltssndtrbunb6 3 ,lR {arestu.ega 500 saatelelrtcruut, vastalalt lajad8elo v6ib varasenald aastate infd eemaldada kettalt.

ANuti operatsioonisffsle€n: MS/DOSProglanmeelinkteel: Foxbase +M6eldud esnajoones loonrklii.ikrlele.Hiisti lafie.dalud andfrepankad. sood$-tamine (pahientidest, nende lraigustest,ravimenetlustest, vaklsineerinktest jnc.)ning inlo vdljastaminc pankrdesl, sanullralimile j, inyenlari laonrjandse a e$

Arvutl opentsioonisnsteem: DOSProgmnneedmiskeel, dBaseProsmmn on elte nehtud nii vaikoloonadc, sllndonade kui ka speisidisdnitud praksisi onavatelc vetcrinazrastidele.Progranm v6inaldab !ffhnitada patsiente,liihtudes mitdest aspekiisl (onanlk, hai

YanG, t6us lne.),itrlciab neelde vajalik!d protseduurid, onpaindlik ja lihtne kdsilleda.

9) velerln.ry sysr.ns I'c (vsl)Aduli operakioonhisteen: anosProgrann.criniskcel: Compiled BasicEsinene variani roeli lasutusele 1973. a,nii sllrloomade tui ldikeloomade praktik.s. Programm y6imaldab luua nahuk.idaldnepanku palsieniidest ning analiiil'sida ja yajrtada inrot nitmesuguste lun.nustc rluscl. Snsteomi on !6imalik ihen-d,da a uti!6rguga. Prcgramm on varushtud mahuka (Help, alanpbgramniga.Anddcid voib krihta *olmeastmelGe v6|.

Arydi operaGioonhisteen: DOS/XeiixPbg'anmeerimhkeel: Foft asc +/COn cite n;ihlud nii indilidlaalse kd hulgi

22

kasulanise variandid. (zsulalakse prdnl

Lkaks elidodliek loodi 1934. a programmlvrls (Innovallve Velerlnary Ma'rgchetrtSysten), nis oma olcfrnselt on samuti di,g.nostikaprogramm (EKG, laboratoomed ana.liiisid, 16u,rctus). Tavalhelt on see liidct!dakmptugf annind V,r,$ p.ogransi.

Andnet66tlussnsteeni vdlikul p.aks arvcs

-praktheernnise valdkond (viikeloo'nad,suu!loonad, kitsas spetsirslsus) i

- v€teinaararciide-kr3utajale aNillienlidc arv (loonaonanlkc arv);

- pahientide arv (loonadc arv)l- nitiekasutatavrlc

- seansside arv P:ieMs;kesbnine koo !s sndeemik

Lahludes ncndest on r6inali* valida vastraali ioomahlle sobivaim andEelddllu$nsleemivariani, arveslades nii progrrmme tui kaadutit (prokessoli!, operaisioonisnsleeni) jd

Li$ks ccspool ioodtrd iildlstele vetelinaarilahstcle ptugranDidele on (a!!da loomaks-vtuses kasulusel veel iildked 1oon3kasvat6.alased andnet6ollussnsteenid, kus killaltkiliihtsal kohal on loomade leNhe konholl.

l. Eonestead Fan ntanigemml Systen.2. H.rdmisler Managene't Syster,3. Progrannid iildnlhltus.s. lKarjaicrvi:.

Programnvarlstus on tiidtalud rilja p6hiliselt liiP3itarjade jaoks. risrh lipsikarjadepidrnhe rnalniisinhe stuleemidele Pcnonadl-ar!utitel on yalja arend.lud ka dlemoaliscdvdi tinkondlikud arvutivorgud, nis vdiDslda.lad vahetada ja ftasutada keskustes paiknc!ate vnimsate arvutite andnepanku (naiic!*

O. vlidud liibi speGiaalsed uuringud, et sel'giiada !5lja adrtiie ning alvutivdrkrde kasu'likkust fadcrilele ja vaslrYate piirkondadcloonrantidele. Uuingul3 trlemlsena selgtrs,ot 3aada! operatiivne inforluhioon on kasu-lik k6igile ning krlllused 6igustavad enn,st

Liip!ikarjotalhide zootennifise ja velerin!e!i!alr!c infomatslooni tdiitlsmise sisiermidesttulok vccl nlm.tada Inglismaal kasutatsvalCOSREEL1 /8/, Hollandis kasutatav.tWAMPP i /9. 10, ll, l2l, €ndhes SDV.S MM(k@$ah 50 alcnprogramist), pool,s prog-rinme <(a.Jr ,ruutrse 'eguleinine j. selLdiina.mlkr juhtlnlno /13, l4/.

Scllhcd lnp3*arjll.rmid6 k.srtlhv.dprogrrnnid konlrclltvld kvali*lt s66lnisl,loodrngul, plljunenisl, larjo reryjsl, s66t! jilnv.ntln ni'g tinsnktegwust. Progranmid.leon iscl@n!likrd jSrghised karakterislikrd:

- vainallste l.ilhlardelisus;- siiltecn on orierleeritud kasutajalci- ed{llllav infornltsiootr o! tdnkrectno

li 3pctsllflllne (vthendab nilnlmumlnl lnfo-

- hcurhtllinc anamneesiandnete suhtssi- csilatalse prognoosidefts vajalitte blo.

paljud vetcrinzllidlase inlomatsiooni t56t-Iemha sostccmid kmsnevad alamsislcemidest,mh on dte nihtrd Info t66tleniseks e tasan'dit.l, Ntltenr vdib tura endkes SDV s loddudESERit, Dis koosneb jerctistcst dtdcsl:

DAVET | \'.t.rina.r*te ja [email protected] dotunenterimiseks F an6tusleks

DAVET 2 s.flde a'dnete dokum.nlcrimisck3 jr anestuslck ringkonnas;

DAVEI 3 zoohigiMiltse ja yel.rinrai:ani-laarc. l.tom.tst@ni dokunrt*rlnheks la

EplVlT I !iiklik veterinalriaalane slalisll

B!lgadnas oU 1937. a. veisekasv&tusalssedndfrcidiitluse pldgramme rakendatud 40suurlarmls, nls h6lmasid 35000 lehna. Prog,rammld olld elt. nihtud kolne erinerd td3andljroks: mrjand. rinckond, ilk /16/.

Lri.ldtst rllendamht or leidrud ka spe!slllilhcd progrrnnid. Neihks PrrnhusmDlon rlkcndrtud progrrnne. ftls peetatsd ,rv.$tlst .nllbtootikrmirtsistenlsel€ [email protected]. leviku ning antibiootikumid.klsullnis. gsgr..fi. iile. S.nrti j6lgital6.progrlooide .bil m.. episotol@gilist olu-*orda /17, Sreilsis lGsul.l.*se nleriigillstldullprcgrcnne lipsileinlde udar! tclvrsqilndtmlselc ntn8 piin. analnnsi.ndmel. jArglhrigustc di.grodimiseks /13/.. P.ljdes maa.

das on loodud arldtiprograssld t6llum4rn.dusloomddo mdrgislmle igaknkseks analnl,siks (andmcD$gad nnrgistrsjlhtudgi, klllnllisicst tlnnlstesl, laborai@Aetest,naBnsl.dcal, spdGirak d 6ppcpmerannid jn.,) /19,

NSV Liidls Ir nFi. n.aberiigi |-tlh onloodld stut.m. lmmal{lsv.tnal.* l.Io.m!lriooni t66tl.miselG l6lust6 p.ikndlle sllrtcrrvutile br6il (aryutid rEC', rMi$t'32' jr.).Sclliscd snstemid lihtsushvad lunduv.lt !nd.ncl66llNr rlat6 rajooni tasandist, S.ntl .jrltagashide maj.ndile j. fornideg. (s.t. inlor-nrlsi@ni allikagr) paratarrtult hilinet Levi-numoks sosteemils on btlasle SELEKS(seleklsioon, dkonoonika. sisteem), dille loo-rkc nlnA .rcndambega tegeldakse alilegT0.ndatdsl a0st0test. SELEKS.i siisteemi kuu.luvad k! kiiliallki mahukad !ele!inaoriaaltsc

SEIE(S.I radnes on v6lja ldbtatld hrlgultenlng rallnite koodld l2l, 221. Lis.ktSELE(S.Ile on NSV Liidus rakendoDiscl vcclstutce NIO(R /231 mis on p6hiliscll .iicnahtud vet.rinaariaalase andn.t66llrs.ruio.nttiserihiFks dinkte.riunide las.ndll.

.il66dmud laslal silrti tirjndusB ,ndncidu{. v.l.rln.rn.nistus. i'fomrtsidnil6tll!...(ulbtutcnl lmmis. tofila- Andn.te si3c!ia'ni$ks snskemi t66iati vilJr 7 labelivormlning andneie viljastamisek 3 lahelivormi.

s0sl..ni loomisel a(estali jt.gmkt. InIo.

- objekti sehund antud nomendil;- objekli sehund v6iieldrna krsolevt

!rsl. eelnisie perioodidega (kuu, kvaltal

- dbjckli sckrnd vdreldutu eelmlse aastt

- liihlviid!d t66tluste efsitiivsus;- nrtlnalne ftahj! (hlkkunud loonadc

Nihctatud iniotddtllse siisleeoil on jtrgnl-

[email protected]€ r kusfi,igGed jt f,lttcnakkt.

- l!!dil64€ n*lncd;Evi'prof ila$iline t66;

- iin.itGabi Ja gnne*oloogiline teenirdusi

- reielinaardiagndtilised uringud:

- vetcrinaa6,nit,Bsed meelnEd.(!ld nagu NIO(R, on ka uus snsteen ette

nehlud *majoones zoovcterinaaEB t.eninduseoperatiivseks jrhtimheks teatrd tasandil, nitleaga otseseks .lglnliks selhs /24l,

' (eesoleval ajll on andnel6dtluse automali-seerifr ine velerinz!rizs nergala!alt elavnenudka Poolas. 1937. a. loodi Poola TeadusL A*a-decmla Vel.rlnafl.*onltee jurrde spekiaalnekomisjon infonDotika juurltaDiseks veten-naarpraktikasse ja teadust6dsse. Nihakse ettejiilgmked infoln,atika komputerhcerimhe \'5i

L Juhtimine Teoslalaksr automatheefiludandnet66tluse snskenide abil. nh kontrolli-vad asutuste, majandlte, transpordi, !arustusetegcvust. Nad voinaldarad linrnisarveldlsl,tchnilht ja 6konodnilist planeerinist jne. Sel-leks on v;ilja t66latud knualtki palju piogram

2. T66 kaadrilega. Sisaldab spetsialhtide(kaasa aNatud antld lrelkel oma ,lal ditle't6dlavld spehi,lisiid), nliopilaste jt. kano-

3. ptuIessidnaalse legcvusc abhlaninc. Sisaldab !rogramne Daa ephotoloogilise sit!r|-siooni seloloogiliste uuringutc lesult,llide

4. Tmduslike uuringute ,bistrnine. E.snarkr6imaldada sarda lihlsali inlomratsiooni suu.test rarmrlukogudest jt. inloiinotsioonipanka-dest rastava arvuUv6rgu abil.

5. Opp.tb6 ,bistrninc. T6ttlatdksc !ilJa nitmesuguseid 6pp.progrsmne (cri rineiele, eri

(a Soones on v;ilja t6dtatld loomade lerlhe kontrolli sisteem (alustrti 1932. s.).

soor. loonade lervis. prognnnll on *oln

L Parandada iga looma hooldankt ja ravi.See siht saowhtaksc isa iadi iga lebmaindividuralse teNisekaa!di abil. (,,!di1 onaldncd haigust., rari, pocginiste ja repro-

9. Parandads logd kata kflht. Karja te.vGe kontolli pogramr iakse ellu Pijllu-majanduse Andmetb6llemhe Keskusest saa.d.va haigestunhi k?isithva into@atsioonl

3. Aletuslnd suulamine j;irglasic tugevtma

24

Igas Iairnh on ig.l lchnal individualnekaart haigestlqhte ja seemcndrste nirkini.sks {nn. lenke kontrolli k!art). Loonaa6tmtrgib kdardilc vhiidi lurptev,, disgnociludhaiguse, sello koodi ja ona toodi. Ts fitseeribsanlti raviskceni ja kasulatalad rarinid ninsvajaduse kotral haiguse sijmDtomid jne. (uijuh.ndid lryiks :nlakseomatr!kuleleletoniteel,siis ieeb raslayzd ntrkuscd t,srdilo loomromddik omanik ntryib kardile k3 poegimisekulpieu, seemendrsed aga h:irgib kunstliku

Loona niinnkc toral antskse uueh onrni.klle ka loona kaarl. (adakontrollile aUuvatcskarjades antaft* P6lllnajznduse Anddci6ttthmise (eskusest valnkhikitld kaad nlka,sta vanusele mullikale, teistss kaj,des liii'dab vastNa kaardi kunslliku seemeoduse tehnik esnakor&ell secncndamisel.

Sednendlstehnik rdast.b rndmed andnet6ijtluskesku$e D;irast seemendanrist. Ena ikb,lglstest esineb kas DoegiEise ojal vbi 6i.mestel nidalatcl p;irast poesinht, loDmrd scemendalatso aga 50 80 p:ieva pamst poegimlst. seemcndustehnik konhdllib kar c {ahcmalt 2 kordr arslas ning kogub andDeid ka

foom,dc IcNhc kohta kogutud tij6dcldud,ndm.h vrljastrnine andd.ltidtlusk.skuscstIarni lodb he.d roimalEed karja ie isliln'seislndi Jelgnnheks (kajastavrd l.valkelt€clmise l2 kuu olukorda), Aruandcd skalda.vad andmeid sscedamini esincvstc haigun.kohtr, kokkuvotet loodang! ntilajatest, and-meid liinestunise kohta ning kuus l6rda arslas loelud piimaproovide sonraalilkle mkkude

Loomaarst saab kokkuv6ltc diagnoositudh,isGtest ja Evkt,hrigustc esincnissagedusesi iccnindalavas

Kirjeldalud siisleem on leidnud lrea vaslu.v6lu nii talunike kui loomaa^tide hulgas /26/.

Tsenkalheeritud inlotddtluses leiavad l6u.t,mist i1dk31t v6insad awutid (vahcmaltdiniarvutid). Frnldes yoi pskliseerivalelcloomaarsiidclc kasrhmheks sooriittakse agapeEonaalarvrleid. Sobilainaks on siiani os!-tunud IBM AT tnnpi pcsonaalar(ti (prolses-sor 30236), oDeratiivmeluga 6,10 XB, knv! diskimahtNus v:ihemalt 20 MB, operahioonh0s'

I

Nrgu kirjandu* nhva.tcst nehtub, Jrlrutr-lake tdega lrercnud lomatcsv.tosm..dcslntensliBell aNul.id vclcrinaarias ja loomak!5valuscs. (!ld .t ig?l n!,1 o. ohad jseiira.susd, sik ot!.*ll alck!.tr$d lrstarad and-neto5ll$snshcdld ei ol.. Ig. riik p0nab vl|J't66tadr om ftl siis kohrndada naabediglstctetod scal*ni konfrrcci3plcle vajldustelc.

Eesli m.j.odit.s hakl.vad srnuri t.vim.personrdlarvutid, Seega on tekkl.!d !ajrdusle loon asvat$- ja vctcinaarlrllase lnlornatsidni taslLmise progrunid. jdFle

EPA vekeDldlnlstehnolodgia l.bork l.geldat$gl leterinaasete Inlot66tl$prorammJdc

Fa!6id€s kogulay vclcrirarrm inlomit-simn ldgatakss iseseisvatessc lnhnadessc0oon. l). see !6inaldab tonplckh€rida oDli.n.!l$id .nd(ct66tlus6stffi. enncva s!!ru-sega, mohhaniscerinke Ja automiliseerimkeilsen!ga, t66!oiioldussgr Ire. tarnlde ja lau-tlde jloks, sinuli .rv.stlda krslt.tov.tc

M6.cv6ra ieislsugune on olukord diagnostik.prog.annldoga. (v!lileetsele diaCnostlktprogr.nnride leninc ning laiNl.mine n6!!bpiddvat i66d vdske khjand$egd, hh neietlnglnlstcs on kiiesolevol ajai kolloltki raskc.L.borls riljlidatat,vrs* lndm.t66thsens.teeni or !6inrl& lnlit.da nii ncil l@dud llika ostctud di.gn6tikaprogranm..

(uigi lood.vld :nutiprosrannid otr ots.-selt etlc rihtud lem. 6ldandnchaasi n@,dustdnkcts piidalennade automatisee.ii!dlartleltlye snsiccmis, v6ivrd neid Drogronne.ddall tasltrdr t. n.j.ndjr€ ja j.c*ondldeIoomi!stid. M..kondide peavclcrinrararslid.ning vete na&dlilaic tarvis tuleks prog.

r. ci l i M. HrF ro'.ohpdqtrd yilr md3 fD//

rrri{y ndrd i6nd6i synmrc.ird.

suLTANr dirbr4//crtrd vdq.J. _ rs

i. s6tur R. 3. Jlnjryis i comru6//c,id. vdq

' r h&d ,c .n ru t . [ d6 i ' , lEYo lndy l / /

0 sbe. r, d prch4hs a conrftr sFhm//crtri

ndbi r.r$olk // c'id. vd. J. rs. _ b -

k r r "9d ! i " ' .P |uBs '? ' ^ " s I4 '

d r*o dliry hsd!//vd. Rq rr33. - [9.

hdd rilr I //TrJd$h

oi hdq 161 2/Tij&t'. dks{caL - re35.-

' ' 'Nd t l hd ' 'P r / i . * 1 | ! na ' ' ' l n f l l '

on hd.r rRr s//riJ&chr dsFncsk. - res

oi ridli B! rrnjdsii dh4sctr. - 'e35.

vs.ierl ig i i !dihir{6{ dq DDR//^!r

o ' 6 o v h c d j $ a s ! / , n d ! E t r s q n d s ! D L ,

lnd bikohsGch{ udssftl 'uigln, ^rh qFr.

,r. qirrK ^. A. oy ulouirt ' qrsqF srcnvucErcKc // c(rcu cED(c B Fuow qo

,,. (F{. ( ' r ' o6tt[ lR.lFmf qctxu cEn3(c ,

i iaMluhrre ouuqrqurcrc edyxssri

.,qoqri r 3q4rEr0 // rcrqa6#r{

r50 'emro {rrr4,. / Hryqo Mcol,rcHd

,. 4!r&! a {., Hre,o b. E,, rd46'e {. D.,

c opuorcet! 3Bd //

F6Fkyvy rddklei t lronmcji k4ldcovej vddFrd//rLd wd.. _ Ns 4

rByd.n d sbls//pnkl rhilEr ress.

KODU- IA AIETSLOOIIADE KARVADEUURIMISE VOIMALI((USEST S(ANEE.

RIVA ELE(TRONMI(ROSKOOBI ABIL

r. s0rcJa

Eesti P6lllnajanduse Akaleemia

Nii vcterinaareanitaarses kui k! lohtulikuscksperliisG luleb sageli trvastada ositocndinaleil(d laNade liigilist kuutuvust. Tavalisclllehxkse scda kanade Drikroskdpeerinhegat:vrlise valgusnrikoskoobi roi stereoluubi abil.(tesolcvalt lsilsne n6ningad lotod rca ftodu-j, metsloonade katle. ja villkaNadcsl, nis onsardrd EpA sn,toomia, hhtoloogia ja lnsioloogia Irteed.i skanre.ivas elekironmikroskdo-bh uurides ja tildislades. Ninclatud nikro$koop aDnrb uudlava objekli elektronoptilkepinnakuiuluse. Suurendust on v6inalik rarie,rids nonckiinnesl luni knnnete tuhandete kdrdrdcni. Uurilavad krwad on paigutatud melall-alusel. ja kaelrd crilises vaafrumseadmes 6hu.

Nagu tsada, koosneb karvarodd seespookest,hulknurkse kujugd ja osaliselt 6hrga |tidctuds.rvestlnud rakkudlst noodustunld sisist{vilrkarvades siisi ptr0dub) ja valj,spoolsst,pikliksst saNhstadest Garleslunrd rrkludcsl) noodustunud pigmentcetunud kooftst.(oort k3trb v;iljasipoolt kaNakuliikul. viinase,noodustavad katnsckivikujnliselt ikstetst kat.vad sarvhstad, Dille krjr ja Daignlus, nsgulotodelt niiha, on liigiti viga erinev. Seega on!rircvale liikide tarvade kiilhltki tipne eris-taminc igati v6imrlik Aryest,da luleb nuid!giseda, et nii nagu kogu nahk, nii alluh ka tarvaslik sesoonsetclc ja pinkondlikele nuuius-

(OLDEVALINE JIIETALLOSTEOSONTEES(IRSCIINERI TRAATIDEL

A. Allas, L. PIfikva

ildsclt on paljud veterinaararstid oma prak.tikas lokku puutunud luumurdude v6i liigestetr.lmade t(hd lekkivale ptubleenidcga. TradiGioonilisi neetodcid, dagu kipsside, intrrredlllaarne osleosintees vms., pole iihtl aoi

26

h n G . m w ) 3 - n ! . - r

5 ji!c* hn.hd ls. sso:):hnh Yikur G i30@xr: j _

nrlik i$ut'da. S.llist€l jrhlrdel vdiD .Di ollivelisfihrlsiMist Kiebne.i lra.tidel.

Vill.llk.trie.ig. .pan.did on etlo lehtudtlkld. lorululde nu.dude ja odope.dilktehllgul. rrvi&s- Fil6aalo..id !6lb kf!|.d.linniste. hhlisle ni'g ta lilhllsL ,rurdud.Dlhul dldn3a.r$s, netaliis.ises j. liig.se-ris6.s os$. Samuti v6ib n.id tilcutor.idta3!r.d. luude detornatsioonidc [email protected] jr liiseste k.umade putul aJutls.ft! frk.sarsiNni*s v6i vaj.dusel ad.ode.liks. P.!cgu.lck olme lrsut,nud kolme tnnpr flksador.ld:Bono. ir dialiksaator ning raamiliiipl Ilkr!a-tor lbluvatel (ilstnsri troltid.l. Fiksaolorlliinbi yalit sdltub loona suurusesl j0 ft,aluslning 6!xu iseloofiust. Mdollksaslorll olenekButdud loodrde! t,aluga kuni 10 kg, di,.fllc.atorlt loonrdel ka.luga kunl 60 kg J!r.. tnnd tksaalorit loomrdel k..l!ga kunl120 *g,

Eelised, v6treldes lruditsioorrlhle irts.rsi@ninElodilga (mg! Idp$id., plrsl !61lnt.rn.ddla.n dr..snnte.t se,!n v.d jrra-hi!6:

L Vtlist.tld or n!..uolste sekundlarne nih.tunine. liikuvus tEgnddaotst v.h€l pr.[ti.lk.lt pordub ning Durdu.ud l ga kolgnev.ldliie6.id .i tmmobili*rtt. - need on eell$d,nid! kipsfiksltsimi plnd parat.n.tull t!gr.

z Lihedlloleylle liigE5te tulRsi@li seil!t.rrine d pdnlut! Iihrdroli.t lr rre.lnes

3, OpeRlsiM toinub nldjuhul kirnisel n .-lodil, nrrrupiirkond! et avlta, mklehi siilibloL..he pennete lud.d. l, luu0nhn.. vere.vrrrtls, mlda el 6mest! ii.gld. l.htllel ms.todil leNlalav. pl.al €i kruvlsilnteed koFral, Srnlli ei kannat! anlud ncetodl pufiulluuildlta.lli wrevaosius, mlda lnham.dul.lume olte6n ees ohllselt l.hlustab.

4. Lahtise humu ltonal vdimaldlb tlt.salloli ehihs naavadele vaba juuldcpetuunend. noouanlselc ntng fiheneb ohl hup6lc.tl*( i.lkek nnrlkohal, s6t lraldid v6lb Dttg!ld.d. tervete I{!dede osas.

5, (illulist€ hurdude koral on vrusllt3rt.loriteg, lsinditr luu. stabitlne lr.Cn.ntld.*ir, nida e6pel niset,tud cleddnhsl-F..todtt g. .l.li 3..vutad. ci 6nf,61!.

6, Naidustu*d vntsfikslto.i r.t.nd!nis.k3v6i!!d oll. l.i.trd,lud. sst luu libin6dl i.

nruiiukoh! loftalisrGi@n .ntud meiodi pufiul

7. OFn|sioonist D6hjustrtrd thuna krded.L m Dinimarlne, I{usjuures fiksaatorl..n!ld.frlr. lislklunll ei pdtj6la.

8. Fik..lori lihlne €titus lainald,b nsku.l.|| t.nr vrlnlslrnisi l, fiks.atori vilkedd.lrUld o, kordovlasutus.ga.

J!ryrdlli lihem.lt erifi0bilistBl tiksarlo'

(old.vllln honolltsmtor (l.schn rl tr.-

LnU kummagi hdgnendl $llake kolm t.aitlp!!allc.k.lt oksleke suhtes ja perpendikulalFs.li Iuu plkltelJee!. Trotidel olaad tueiplu'dld roetuvad luu vtlkele koltikaalpilnalekllrcli p@11, viilhi,dca luu libisemist Dlldioato. S.llcgr on ka arldltud t.agnentidek0lgdklokakl@n. J,3eme viliskntjel vela-ul.turrd tr.rdiols.d likseeritlkse Jnlgrilkillgpl.idlle,s.est@l olev,d traadiolsad ldt.grhkse v6im.likult n'firpinnal a', Ja *.etak.

Xold.vllln. dl.lncnbr (|B.nnd ijrg-

LAbl k! n.gi h.gmendi rii*se H tBatlp,rlllcckclt nldcnc auhtes ja p.Qmdilula.Flclt lu! plhtcljca.- T..rtidel olevad tugipl,.-dld ldtuv.d luu rilisele korliklalpinn,lct.hcll pell, viltidcs lN libisemisa piki traat..Ja*me sne- j! vilispinnal veljadatuvldtrildlokrd ,iks*ritaksc jtig.t *esmisele j!villDheb *nlgpl.adile nah.pirna lahedal.

(old.vllln. r.lnlkuirlln. lltsaator (lrs.n-

Let kunnrgi tragtnendi viialse 2-3 tr.i-dipa.d nk&ile srntB ltusit ja perpendiku'larBell lu! piklteljegr- Okstehe suhtes risli0!.t!4rd tmidid vSldiyad t!,grnendi l{nlg'nlhkunilt l! luu libiseftist pili lDate. vilja-ulatuvsd tr!adlot3dd ldnrititakse jSigalt sccs.Dllele j! vdllmkeb knkpl.ldile ftlhele pool!trr!ll J!!rdellsatud viiljauloluyalcle ilppudele.

(61911 Juhtudcl Iits,rtori pealolek! aeg s6l.iub konkrebesi lrhtrmlst. Meie .ndrcter kbi.Aub llkslrlorl p.aloleku ,eg reljasl kuni

villrlitsrtsioonineeldd (n*hneri kaatidelon vslir t66|!l!d j3 pttltilsse r.l{€nd!t!dTdllnr. bm.dr Doll loct66s vtilelM.-deL l..ln.lol@eilhi j. khurgrtisl abi osr-l.v. kmp.r.ttiriA. dnimo'-

,l

Lor

"liw*rS

JAARADE (ASTREERIMISEST

( neldla

Uute talude mood$idmisoga suurn€b meievahariigis kindhsti ka lrnnrasle a . scosesIannaste pidamkega lekivad agr nitnosugu-sed kisnmsed nitic ainult loon,apidajatel,vaid ka veteinaarlit6tajatcl Uheks sellkeksprobleemiks on j:iirade k3sircc.imin.

(a5 otr jeerasid tldsc vrjs kastrecrid,, mil.lisos vanuses sedr teha jr InilLisl opcratsiooni.

Nced on kiisinused, ,ii1lesuhles ei ole terdlaste cga 'a prukliltute hul.

Enaniku autorite sehukoht on, cl j!iiiradelon nassi iibcd suurenad kui oidaslel A. (os6hhi (1962) andnFlel on ddpiievane massiiive 6 kuu kestel ptnit taicliku kastratsioon!neetodi krsutanist 73 g, mittekasi.eeritutll106,3 g. A. Akanovi (1966) kaGed ntitasid. ettiielikrl mcctodil krslreeritud kralusid raliseerimisel 2,7 kg vthcn kui nillekaslreeril!d.(uid k6igi leadhste ja praktikutc v.endunusekohaselt suureneb oinastel villatoodsng ningparaneb vilra klaliteet. Nil niilcks slidT. Minki. ja M. Hanin (1962) tiielikula lzstrceritutelt villa 11,39l' rohkem kui nillekasl.

(astre.rimiseks soDlvalm varrs. Uhed .!lorid sdovilavad ji;irasid kastreerida noorelt,juba 10-15 p;icvr vsn6e1l, sesl nooied laluyad oDeratsiooni kergdmini. Teised, vastupidi,ei pea enne 3 4 elrl!! dporaGiooni oktarbe.kaksi sest noorelt kastreerimisll pidurduladkasv ja ,renomine. viin.ne vaidc tundub 1oo

z, S.hmardanov (1963) miirgib, et middraneDalt soovitakrd jtara rdlheerido, sedaaanenslt tuleb ta ka k.slienida. N;iiteks 4-7.kuisel! realiscerimhel Iastreerihkse jiiir t-3nadala varuselt, 7-9kuiselt realisesimiselI 2 klu vanusell la i1c l0 kuu vanlsekspid,mhel 3-4 lu! lanusell.

Sobiyaima vrnuse niaramis.l on rzj, arvestada ka opcratsioonimeetodit.

(asiratsioonltehnlkr. l'(illist kastr.kioonineelodit *asutada? Scc oleneb milnesl tegu-

st, nagu loona vdnus, operatsiooni l6bivii-nhe ja op*atsioonijiirge hooldahhe tingi,mused. Meelodi vallkul luleks aNcatada kaoperalsioonime.lodi h6ju looma nassi.iibele,

sanluii tiisistustc telic r6im.hsi. A. il4ot{a-lovskt (1962) sai om3 meelodi kasdamhelGpetsiarkete langidegs litm,stalakse munandiparcnhiin' perkutaansell) oinNtel 2,9-14,2%v6(a s!ureDa massi.iibe ,tui iiielikrlt k3strccriluil, T. Minkini ja M. H.nini (1962) kaise-iLrlcmused on esiiatud trbelis l. (. Reidla(1063) andncd t,bllis e. L Masd. (1990) rdi.dab koglni, ei perkutdanrc ncctodi kasutamisel on lehamass 10-15% ja lihaklha vi1ja,tulek &-12% !6tra s!!ftn kri tiicliktr lasl

Tabcl IKdstteetiftishteetadite ndiu t1tdtla

Tabel 2Kosltaalida &eskrtute ttdssiiite huude iaohsrt

i.Iuvilaraid kslsetuleDusi silavad E. Cres$vclr jt, (196,1). Nad moodustasid ncti kakcrdbns, nillest nhe rdhna ji,rad kastrco lil:iielikult. tcise onad Baiburrsj,ni Dreelodit,

loonadel ecmaldsti raid$baosa ja netjdnda riihm,

omadel j:ieli ,lles iiksnes munandinanus.47 kg cluskaalu saav0lam*.ks kulus esimeseInnna oinaslel keshnkelt 10,2, tehc rihmaonader 3i4, kolmand. iihna oinsGl 7,3 janeljandd htu loomadel 9,4 nidalat. Histo.loogilise !urimhe ja kraluand'nele at$el vtidarad autorid, el nunandkse allesttinld

J I

parenl,iiiihi fiulgast s6llrb loonri kasvu kihusning osalhell la aienemine. Seeperast olinassi iiae koige lnknsiirsen' kolmanda liihmaoinastel, kellel oli cemald!tud ain!lt mrnandi-

Eelloodusl v6ib j;ircldada. ei jttradel odkoige olslarbckohasem rakendada pe. vdisubkulaansct kdsldtsioonineetodit. pe,h sellepuuduvad nende kasutamhe puhul opflatsioonijirgsed tishtused, operalsiooniks kulrhlihe aega, ei ok vajr nedikanenle ega sid!nhmalerjali. Miks sg, ncid ncclodeid neievabariigh v;iga trgasihoidliktrlt rakendatakse?Pe.nriseks l6hjuscks on munsnditc osalinevdi iiielik reseneratsioon (kuni ,0% juhiu-dell), nist6ttu tlkb loomad I 2 kuu prmstnle kontlollida ja ujsduscl ka uucsli operee.rida, siis lga juba lticlikkr neetodit kas r-des. Nende neetodile levikut on lakist,nud kakdstreerinistadgide halb kvalitecl.

Os.list kaslreerinkt Baiburtsjani ncetodilmeie oma kalsete alusll ei soorila, sest see 0nlehnilhell raskc, tinti tagajerjetu ja pra[tiliselt Ek€ndatrv vaid noddel jiiradel.

Eesiis on levinud peamkelt taiclik kastral-sioon lahtisel fl eetodil, nispihul e.nraldttaksepeale munanditc ja nunaidimanuste mu!,ndi'kotist ja nunandituppkesta parielaslhhcst raidnelde pohi. Sel kotrai ji6b jairele vordlcnisiulaluslik j, trgevasti traumeerilud nunandi-koti shepind, is aga kergesli saastrb ja onheaks viiljats mikroobidc sissetutrgi:nhekskudedese. Eriti ohtlikud on anasoobid, kuinccd hrava satuvad. iteie rabrriigis non!dcsmaj,ndites lrbiviidnd rurineud nritlsid, etjitrads kastreernnisj:irgseid lisktusi scllhcneetodl kasulamisel on kiillaltki palju - neiditheldali 3-10% kdight ldslreerituist((. Reidla, 1936). Arvestades eeltoodlt ei saasellisr kastrrkioonimeelodit pidada ohtarbc*iks. (ui t.hel.kse ag, sel!hclt siiski opertaridr, luleb igal juhul enaldada kog! nunan-dikott ja s.emncvartidelc asclada kitgutliga

Alljiirynevalt esitame mdned k,slratsiooni-neelddid, nid rtikli ,rior ona tahelePane.kule jirgi peab Daredatcks

Becker i meetod . Seda nee lod i t r6 ibk$utada igas Enuses Jiiira kashe€rimheks,kusjuures tehnilcelt kerg.m on s.da lehanoorenaiel loomadel. Instrumcntidst onvajalikrd vaid ltii:irid jr Sandi irngid.

(illjcle 'iksceiiud j?i?iral Net!ksc mtrnand.koti k,claosalt karrad. Mliandid srrutaksemunandikoti p6hja ja semnevtadi koige peenemale osale asetatakse pskuhanselt Sanditangid. Need tigistatakse Dikkon66da kinni jaj;ielakse peale 5 Driruliks. Pirasl tangideeenald,mist pannaksc tekkinud rakku siidliga'ruu., nis lugcvasti kinni tonmatakse. Scllcgaoperaisioon l6peb. Mrnandid koos munandi.

n o d i I i k a t s i oo n . V . To ra$ov l i i b sand itangideca tehtud vaosl kahckordsc siidniidikimrgilGc nocla sbil nn,n.ndiltotist kahescmnev;iidi vahelt l:ibi, ]6ikab sik siidniidinoela jrurdt libi ja ligeedb kunmagi see'!ncvt:idi enldi (joonk l).. Mlisndid ko64unandikotiga eenaldrtrksc umbcs 2 cn kauglsel ligatuuridesl. Sccnneriiidi ksnt koosligstuuriga eraldub 7.-3. pac!rl.

En.e kastrce'inGt irleL opentsioonivlilidcsinlitsetrid, (seplonelc, 5%iine joodi alko'

meetod i Tarsssov i

rigs. Auslraali,s ja Uusl(ffenral on ah-les 1947, sastast laialdaselt kasutusel jAirodekastreerimine kuDnh6ngags, mh spetsiaahcinstfumendi - elaslrallori abil asetataksemunandikoti kaelaosale. V€reringe kdtkenrisctagajerjel nunsndid ja munandikoit k;irbuvrdning eraldlvrd koldrndal nedalal. Tiisist!sici t:heldala. Ainull kolre t!nni keslel p;irrstoperalsioodi on loon valu t6ttu rhtrtu. Sellcoperahiooni teevrd lambatrsvairjad Ge

El meil sellke elrslsusega kummnongaid .iole, kalset,sime scll! asemcl 1,5-2 cm laiustja Lmbcs 20-30 dn pikhusl elaslset kummi.iba. Sclle asetasime 6-7 ringina mun!ndikolikaelrosr inber rudinentsaActcst nisadest!eidi alkpoole Enne scda iulevad munandidhasu nunandikoli p6hja sur!d,. Esialgsed katscd on andnrd positiivseid lulemusi.

eeiodit on olstarbekam

Te l j a t r i kov i nce tod . Se l t uhu ll6hest,trkse seenncviit perkulaansell munandikoti sees spetsiaahete (relj,tlikovi) tanei.degr Operahiooni rakendatskse 4-6 k!!

Opereerijq ,sud.s looma laei, lnkklb Fsaku kae s6rdedrga seemnev:iedi veli5kiljele japsrcfraga viib tangid pealev6rdledhi munandi

I:

!,-

il b

r nnr.d6 or | - dtr , - {iflrorr:3 drrl

lahcdal (joonis 2). T,nsid pighraraksc kinrikaho k;iega ja lhtlase sunega, krid kiircsti,ja holtrlsc lcdl v;ihcnalt s sekundit. Pighla.nisel on lduld. hclmmulikfru krisin,t (kro.di'rt), mh.rnab trnojstust operatsiooni tagr,jrrj.ftuscd. Srrral viisil lSbistltrkse ki tcincseemncft;I. (!i opcrarsimni i,gajirjetu$slhl.s rckib tahuus, tltcb t,5 2 .m elmiscdkohct ldrgcn,lt u!6ti Dightada. Kaesol.v!adikli rutor !6$l!b .9. igal juhul tefia hhc.

Munlndid reorbeeruv.d aeglasetl (3-7ku0d), toinids leejuures biostinut,,toriten..K$tftcrlnhc trg.Jii4ekust tuteb aga I 2 klup;irost konirollida. Enn. operatsi@ni o. vatrkindl.ks tcha tmgldr tiasutamisk6tblikku:,

scar nii 'n6nedki €ft*nphrid deist ci suudaildscgl seemnevi,ti Iehhtad! (purust!dr).

H .n ln i mer tod Seda k ls l t t r takse ocs .mkelt liiiskasvlnrd jaamde krstrecrimtsck!.

V.sakule kiljele fikseeritud jejiral Ddct!ksctrru0!ndikoti kaelaosalt karvrd j, oDo;lsioonl.kohr dcsinliiscsitrkse. vasrkr kic s6nnodclar6cl!tse kinni n!nanditori p6hjan j! v.nti_Irksc sce vtlja. Paremas kres ote!, skrtrallisa 16ig!!akse nunandikolr r!diDenlrrrsot$rnre.d.st 2 3 cm kaugus.tl inberingi klnlnunrndituppkGta parieta.lt.h.ni tibi. ttoid.skinni lrrtutccriravast mun.ndrkoli p6hl,n,vcn ala** kd seltesa ka nun.ndid v6ti!.Nnid Ebistalakse statDe iga risli nrun!ndjfuiv.h.soin. Abiline aserab korag, r6tenr, s..m.ncveedi k6ige peenem,lc osalc Strndi hngid l!pJgislab nccd kinri. Voim,likufi tangide Iihe-dall l6ig.takse skalpelli vdi kii:iridega m6te.mdd seenndt;idid ttibi. Tsogjd jiiiivrd Dcrt!2-3 minrtlks. Scsmneva;ilidc kiindid dcsintirscclilatse ja hasra vii6kse r!thcptitist putb.nt. Pimn oDerakiooni tuhb toom luava sfstlEI5c riiltiniseks kohe j.tgadclc t6st.. Hr!vparanab 3 12 pteva j@ksut. H,sv! v6tb 3!1.scdi cari$tt t-2 slmdnbllso ahit.

Srndr tangidp rsemel v6ib lcsulidr cn8ku.

H,nini mc.lodi *asulini$l ei puutu opetoo.ril! 6rmed ei haara .ga seennevirdi k6ndi!1lokku, mistotlu nende saastunisc v6imrlr ;.lihine, 14una'dikoti amputerinis. td u on vat.dilld ndre kogunenine, seeg, puudub k. ande.

Noorlel jiiiiradel on missk,3tr!kiooni puhulmkand0tud sellist ncerodit, mhpuhut Diirdstkdrvidc pig,nist ja operolsioo.ivdtjr dosiniirscsimkt elnaldatakse.masltulaatorig. nu.n,ndid toG munzrdikoiig.. l4etodi Duud!-scks on seo,.l esincb tugev ji !.hcl !a kcstevrc.cj&lc, mist6ttu rii lmft?d tuj k! irnbrus

Op.didMirirgrc [email protected]. Tti. l.k.slrccdnisnElodi kasutinrhel on uja lGn.dc asenelel. panna puhas all.plnu. Mingiljuhul .i tohi selleks kasurada katt! lllhladep6hk!, scst sik esineb alati anaaroobs. intct!3iooni oht. Esimesel iiel piieval ptEst k.s!rccrimkt v61lid, loomade ajamkl liilii vee-kdgude (kraavid, oj,d jn.), korjrtrdi neidk!lvcnatcl kohladel ia hoiduda soosiunud

Ohe kuu jooksul piilast kashecidisl loomi

(o*luvdfiefts. l Aflestads lirjandusaDd'meid ja isiklikke tihelepaneklid, ei pea meievajalikuks kevadel snndin!d ja samal aastallihaloonadena realiseerilavaid ja?irasid kastrcnid3, varjr sErud juhur, kui 6-7 kuuranuseid jr ranenaid jaeBsid ei saa ut{edcst

2. Noored jatrad on soovitaiav kasheeidaItunmiligatruri abil !6i Beckeri meetodil, 4 6klu !.nused TelJalniko!i langidega ning tdk-kasvanud Beckeri neetodi Tarassovi nodifikalsiooniga voi Hanini m.etodil.

pildi hui ka hboratoorsete ulring(tc pdhial.Ravlks kasulame klorofossi, ivoDekki, stomo'sxsnr ja ju\€noidpreDanate.

Tulenusiesl selgus, el sigade pesdnine I%.lkc klorotossi lahusega parand.b krllidel sarkoploosi kliinilist tilti, kuid erlti raske inva-siooni korial hrigcslunud loomad Uilellkult ei

Ivomekli katsetati nahd ,lla sn{tun! nhekordse annusenx. Selgus, et ivonoki doos ! ja2 ml 100 kg kehanassi kohlr ci tonni knllal

klid annus l nl 33 kgkehamassi kohtr osulus parent.raahet manustsmisel haiguse tiirje seislltohrll optinaalseks.Tuleb aga . esse ldtid, et kliinilised haigustuDnused kaovad rika ajo, unbs I ku! jooksul. Mch v,bariich on ilonrekig, eduhattsigade sarkopioosi rarinud kr J. P,re (1933)

Sarkoploosi lannakoprolnlaktikrks mkcndatienhte pesemlst stomosa.ni vesiemulsioonigalahFndNel l:400 enne poeeiohlauta riinist.Enanikcl juhludcl osutus selline profiilsklirirev6ie kilaft etckliivscks Ainutl nhel juhul tek.kh Linnrmie ltolhoosi serlrrnk 4 pesakonnap6rsaslel sarkoptoosi puhang, vaalanata sel.1clc, ct cnhcd olid pestud enne poesimhi stondsaaniga ja ncil lliinilisi ss.koptoosin;ihte ci

Ravikrlselustes k.sutali 0,5%.1ist stomo.saani vesiemukiooni koguses I 1,5 I taiiska$v,nud sea koht,. Prep,.rsl kznti nrtu1e ksskiisipritsigz mi pncumaatilke aiapitsigrOP 19, milleg, nbe loona i66ilenheks krhbrega 1,5 2 mimiil. (aisetc iulen$ed slomo-sraniga idendav.d selle Dretamadi elekliivsustndrga ja keskmhe n,kklst,sene puhul, see onklni psarliimmcnd sffgdislcsta tiiskdsvanrdkendi l0 cmr ruhapi.na lohla. Sel juhrl toi-nub loonade ttlelik vabanemine parasiitidesljlba l niidala jooksll pdr.st td6tlemist. V;igatugeva nakkuse ko*al, mille puhul tehli kindlaks 100 150 psmsiili niisa'na sLUie nahr-plnM kohta, jri cl1u iiksiktrid iscndeid. k!igikliinilinc pilt parnes iLlndlvalt.

Et paljud seni ttrnt!d ja Nllumajondusloo'mrde clttoparasiitide tdrjeks kasutatavsd rAirid on loksillsed v6i vihcse crcktiivsuscgz,se.vastu leised cnd prrklilas oiguslanud pftpsraadid on on' vilismake pirilolu l6tiu raskcsti hangitarad, siis on tinaDieva leodusedlcsannc leid, nucd kodumaked raviv,h€rdid.

SIOADE SOGELISTOBI EII( SARKOPTOOSVA'AB TORJET

A, Klarma, E. Miigl

Eesti Loomskssvatuse js veterinaarirTerdusliku Uurinise Inslituul

Sa dpioos on sigadel toige levinrm snge-lisL6bi, nida p6hjlstab sea siildiklest (sa..,ples 3ds). vanenas kirjanduses trnlrkscsedr haigusl ka !karoosi ninc a1l.

lcstG on sarl{optoos tiosolcvtl ajal thiuslik0lt levinud, csinedcs sllremal v6i riihenilniieral enamikus 3ealamides. (ijige srgeda.mltri on ndrgals sarkoploosi kliinikal susu'lulti!iel, kes pdevad hsiguse lroonilist rcrmi.R.huldNshs zoohngiccni tingimusics invasioo! enklsle js p6sastch tavalhcll ei hri,kuid acg ajali vdib teftkida kliinilhte ndhtu.dcga haigusplhanguid. agedat hsiguskulgudiagnoositi Ddhiliselt kevadtalvel ijksikutespesakotrd,'les. Emistel labanduvad peaniselik6fvrd, fiarvcd nuud keha0inkonnad Nakatr-nrd poBaslel tiheldatakse srgeli h,igusc !evi'lul dLe kog! keha Sarkottoosi levilnt soodusl.b dhu s!ur nikkuseskrldtrs. n:i'g suLup6rand ja sigrdcga iilekoo.dattrd srlud. UbestIrmht tcise lcvib haigus pohilisdt ostetldsugusigadega, kellel kliiniline pill puudub,krid k6 on Drrasiitide kandjad

Sigade sarkoDloosi t6rjeks on neic pooltkatsetatud cinevaid trefaErte Tartu ja La.vakatsesovhoosides, Edajoe ja Linnamiie kolhoo-sides nils (chtna serlannis, krs .elrcvalt olidiagnoositud hrigusc esinemht nii kliinilise

Need pedksid olelra !oiinalikull oL!1ud niiininesele kui ka loornadele, par.siitide slhtesk6!gc cfekliivsusega ja neilo I,caksid allumaka rcslstonisuse omandanud liigid SelLes osrsuusi labcndusi tootab putukatc jurcniilhornoonidcsnntccrilhlcanaloosidc juvenoidideuurimisuldkond. Prtuftate orgrnismi kuulurjuveniilhornoon rcg!leerib ainuli Inlijalgseloelutaliluslikke prolsesse, kitrgematel looDadelpuuduvad analoogiihed arengut mdjutavadnchhrnhmid, SeeCa ni'netalud iihendile stel.siililhus t.eb nad pe4pektiivs€ks meih k6hju.like parasiitide torjes. Eksperiilcntazkcft onkindlaks lehtud, cL tonnc toolesi ei ole p6him6tlelisi erine!usi Idod!sliku juleniilhornoonljs siinteetilke pdritolug. julenoidide vahel.i(uigi trurinetrd selles nldkonn,s j,tkuvad,voib juba pra.gusc uu.imistd6 tsscm.l olulhi

Juvenoide siinkesitakse neio labariigkEesli TA Keemia Instituudis praeg! on ELVIp!rasitasrhaiguste laboratooriumi l66tajatepoolt katsetslud 4 p.ep,!asli. Need or elotriir.clolsc.n, T 634 ja 343,1 E. Juvenoidide toimeko.kolliniscks moadustati scah.midcs kaGe'grupid, kus Iooni t66deldilcks ko.da l 2,5.,h.liste juvenoidide vesiemuhioonidega l-niidalaseEhe,jrga. Proo!ide v6tmine ja preparaatidetoi'ne lrindamine toimus samuli l.naidalasteint€rv,llidesa 1,5 2 kuu jooksul. rul.mu$dkakeg.trppidc k.skdistcna on {oodud tabclis 1.

htleroidptepotadlide 4ehtiitsu:e oddlussiqala saftaploasi ratil

Uleliidulhe Veterinaars. Saniharh TU Insliiuudi ,ndmelel on esinenc kztsclalud prepa-rdaridest erotriin - soojavcrctisrelc ohur!ja lrgrncb kiiresii vrlhkeskkonn.s. Srnr as!,tuse andmetcl on elotriini soovilalud kasrtadalroerte ja kassidc ektoparasiitide l6rjeks, sahulion kindl.ks tehiud rena sobi!us k;irbeste hivi-

Meie poolt konirollili elohiini kasutamisev6im.likkusi sigade sr optoosi 16.jcks. Selgus,ct tii6tlemisjdrgsed pciliivscd luknused iln-ncsid 3 nadsrs piirast, kli prodvidcs avasrariesimesi sngelhlesl. noo.!onnide vii;irxrenguidja surnud isendeid. Vairarngud kujutasidendast norloloogiliscli delormesunud 0.ra-siile, neil esines jiiseneic ja siscclundite moon-dumist. V,drarengute esinenine viilas prtpa,rardi sufiteliselt n6rgale toinrle, krid t6estasparasiidi arvukuse ja arcngulsiikli m6jrt,nisevdimalikkust. Elohjin andG 100% lhelt fositiivseid lulemsi suhioliscli n6rsa rlgnakkusepuhul, kus vdelud poovides ci lcilud siigelh,lesti 1.5 2 kuu miiddun,isel Dirast loonadet6titl.mist Iluudcl jlhtudel saavulali knU hs-tade anukusc oluline viihenemine, kuid krooni-listel J!hiudel jiii nahi kactuks haisusck koloomuliku halli korDaga. I,leie hinnangulc pohjzl andis clotriin srrkoptoosi mvll knll hlvitavaid teoreetilhi tulenusi, kuid trakiilkckskasutaniscks ci oma t3 kiirlsrd,st d€kiiirsusi

Trgevan toime on doksccnil, mh tug.rastipidu!das psmsiidl nrnenrisvonncl Taielikuttvabznesid parasiilidest !n,bes poolcd kakeloom,d VaCa lug.y, nakkuse frhul jd k'oonilistel hais6juhtudel viiline kliinilin! plli parancs

Jlvenoidprep.rdadid T634 ja 3434 E avrlda.sid seevrst! rtga kii.ct toimet, nagu niilavadka tobelhndDed. T66ilcmisjiryscll hrkkas sarkoptoosire iseroon,ulik ktiiniline pitr paranemsmdne preva jooksul j, nahka katvad koorikudlsnscsid tra I 2 n6dara jooks0l (uu ajatdnn olid koik kaheloomad parasiitidesi taiclikult vaban.n!d.llcG poolt saadud tuhmusedn:itavad prep.rdali& T-634 ja 3434E r6rd-!itEUst ja rsskemalel juht!del isegi srurem,teiektiivsust lui seni kasriusel olnud ungarip&itohga neuroDaralnntikum sionosran,Edaspidisc t6ii kaisus t6psuslane juvcnoidideeeliseid teiste preparaatidcga v6rcldes. Samulilule! velja t66tada rrvini optimaalne lroit.senhakioon, el minimaalsd loideaine kogu,

; : { i ! l E: ! i

stga s,.{uirdr nrtsitlllselr e,etliitscid

seniks rg.,.rv.sl.dcs oDisololegilist si|!rt-si6ni n.i. vlbariiak, soovilame k.sutidtpnegu old.solevaid v.hendeid. Kdik poegi'ni$ettsioont nln.v.d emised tuleks profnl.t'tilisell td6deld. slonosaaniga. (u1did nlng nle-j:idnud 3etd, kellcl cslncb s,rkoptoosi kliinilhlvouj, ravidr ivomcklgd inmses I nl 33 kgehskaalu kohta. Ivonrck on Draeg! rrailnasloige hienalt kasutat{v mvin solkoptooslloqek. (ul .p isotoloogi lises .ituals imni s mtrgatake kliinllbe sr.loplmsl nthle enarnikulsig,ilel, lulcb kogu e.k.ri t66delda ivomekigr.Iv@€ki v6i stmos.lni puudlnisel on lub!-rud *as!lrd. I(! llorcfossi, kuid s.da lul.bteha t.rlud ctlcvrrt8lga,l6odeldud l@nadcl tckki.ld kliinilisi mnrgis-lusnthte. T!leb rNcstrd. toslororgr0nilisteihendile tugev.t toksilhl loimet nii i!ineselckui ko loonadcl., frhlottu klorofossi kosutanisel pcrvod ioiii!jrd rangelt tiiiina citevaa

Senisle loge Bio p6hjrl tuleb ilmselt sarkoptoosi l6rjd Dld.da k6lge tenpektiivsem.ksjrveDoididc chk nn. koln.ndr D6lr.konn. pottitsiidide t.sutu*lct6tlu lmmakasvaluses, silm8 Djd.da nendc siintcsinise suhl€list litilsusl ja lelnisc v6imrliltkusl *odum.istes tln.giorstes, sinull ncndc ohotust [email protected] loom.dclc j! kinet l4lrenht yglislcsk.

9.r.silerib nit! Iiiki nlgilisi. Ilrigusc tlii-niljse lolu loBal pannaksc di.gnd r.ldayaprrasiidipcrckonna jirgi

Ecslk on hobnslet paloganscrnlled nm.Fusidesl k6ige .drm levinud suudd slrorg!|,a,did, viikesed strodgnla.did Ja hobusesolkmed.Nonde v,slu ongi suunrtud p6hillscd l6rje-neetned. Allpool loodud iilcvoales kiisllletakseDcdmlselt karsaegseid hobrstdlc i!0nustatavaidcnl.roparasiltide vastrseid ralimrid. M!!,Ilnrpr!ktik. sehlkohalt vsn!nrn!d, kuid neilvrhel s@vitatavaid anthelnri.tikuft, nlg! tct-rllle6iisinifr]{u, vaavekisini[!u, [[email protected], keropddi!mi6li. o.a.jasdn.jahluurit'ckk.kti, $nlsia.nayiol.tti jt, kiosol€ras lir.julkes tdsitletud ei ol€. FenotiBiin on llnll kavu,runnd F vthalcktiirm,nthcln'intikun,l!ld tr on siisld lnlit'tud ?nrhclnintikumide

EOAUSTE ENTEROPARASIIDID,A NENDETORIE

l. Prr.

Eedi P6lluoljanduse Akadeni,

Viit*t.l lasl.tnnnel.l on hnduvalt liiudr.tud helnirlocidc lbrjeneetmeid jr kasllusclevdeiud afl ukali !usi tdr.siitiderast,seid Gvi6.preprr.ale. V.dl6nata scllelc on hobuste r!.'detrolli parasitoosid, nende hulgas eriti us$t6ved, ondlselt lalall levinud. (a pr.ee! keh.tib endisell anrnutunlud t6de: iikski hobune clole lSicsti rab! sccdelrakti p.r,siitidesl {osahoblseid on Dlfadldlr.dbad suhtelhelt ldhl-kest aeg. pE.rst [vi). Hobrse seedetraktl3on tavrliselt s.gdnv.sioon, nit ihe.eg*lt

Hdbusc c.tcroparasiitc on lihidall keloo,nGlalud tahelis l S€llelc lulcb ltiiendovalilhrda alljtrgner.t, kri Did.dr clill siln,scntclostrongdlatoGide t6rjel. AllDool o, jtrjcstdtod cnte.oparasiidid rcndc tthtsusest,mnlc ag. siidenaatilcsr r6i lok?li5.ki@nist

(6igr Drtoglens€n.tekr hob$c e.t.rop,rrs i i t id .ks peetakse s ! ! ! l i t rongnl!aie (sugukond pihllascd S/'odgglidds),cmi liike Delalaadia lulqatis, Allotlia eden-tatus 16 skonsstus eq nus. Ncnde t6te ont6sine problccm. Viga patogeenscd on suurteslroneiihatide tikaerlised riindcvastsed, kunrjtnesooles palasitecrivad v!lnikud trvalheltolulist palol@sjat ei p6hjrsta. Drldloadidrtndev$tscd pohiusraud l.@b@nboolilhikoolildd (tromb., aneurnenidr lr en6olit.tetct kroniaalse neentc.i!al! .ri tnvet.,lrorlia rSndevasls.d p6hjusl.vad peritoniilij! slbperilore!,lseid velev.llneid. Slrorgr.tute vlslsed ftigleerivad na&sas J. k6,r!n5dFnas, p6hitrstides maksa kafijuslusl j! pankre..lilli, (6lk tenapeeval krsltrtavad cnterostron-giildrtide vastased anlhdmintikunld ptravadolsn! S5-100% efektiivsusega tehkrs!inudsuultesse strongilaatldesss. Pcrk sclle dnnllmetel prcpsraatidd htritrv toloe kr suultestrongnlazlide ra!d€raslselcas..

Hohustel toig. srg.damlnl p!fuslt.4ivrlelc

OllURIS

STRO{GXI,IDAE

"Jd

fl.{moNEuA

GAS!@OIHMS

llrtsctEIs

EOIESE EI{IEROIAB]{SII4I

tab.rdayad l6igG ra.ust.s hohuseid jr pike.mal aega nvimit, lodnaddl volb nindc para-siitide arv ulat!ds mllmesaja tuhrndc kcndiniiihcl lrobusel. (,asaegsed anthdnlnlllonidtcrv?d ncnde p,rasiilide suhtca oleni 90-100% lise toidcelckljivsusega.

Hobuseso rgc (Po t6d tu eq@nn) onk6igis maades levliud peemmleprisin peamkclt 5 k!! krni 2 aasta vanusidl noolhobu!lcl \ranemalel lrobhlcl parasiteerib solkneid

NOEI

It0lI-

lluilr i5lil il j"lls ll mrcnos'6

\ GYlus

IElCnoNEUA'!tD1!

![ Y

S'IBOtrGII,OID!S

),+

ANOlIO

042

sc.detrrktinrgilistcks on s6lmpihll.stc (I/i.td,enolidaa) sugukonns nnlrussid N€id nime.t . tdkse ka vA lkca tc ts s t rong i i l oa - .t I d ck s. Sellcssc suurde rihma ku0lub vcetpihllaste suguko.i, pcrekondi. kuid ncndecsineflhe kohta Ecslis .i ale prleg, andmrid.Veik6te slrongElaalide randsyasts.d aEne-vad jtmes@rc scin.s, pohJGtadrs solnerhtkoliili, tahkasvanud parasiidid .lrvad jiine-sdolc valendikus. Viiikcsed sirongiilaadid

CEIEAITA

stlo!€tl old€ !

Pih-asooL

E1!€!1a IEEttSoO

St!ongylata

EOB!]SE SEEDqMITTI PtRtsImFlua!

hrUlkult vrld !iilescl anul parasiidil,rdvu.seni, Hobusosolkoe arenenistsnklis on vdst.setc het.(opulmocnieraalne r,nne, nillc puhulriindcvaslsod vigaslavzd naksa ja koDslsid,Tilsklsvanud solkmed Fhjustavad scedehai.rcid, koolikuid, kbnnumist ja vahel haN! soo-lclmmlsiust !6i soolc pcrloralsiooni, NooFhobusicl. ko3!lalarrd tohused enlfielftintiku-mid pcovad ohna solknete suhtes I-100%-

Hobusc naotiini vastsed Gdskropril,tcp.lekonns nltm.l.st liikidcst ei &u!lu n.lnin-lldc, !{ld tllukparasiilido fiulka. lcs nugivadhobustcl ma6, hfvem sml6 sngis- ja talvc-teri@dll. ltlokiini vastsed d viiksema pategcNuseg. kui solkmcd, klid €nteropir.siilidel6rjc korrl pcaDe nlid !nest.n!. Mloliinlvrslseid ielilrraid larimeid tul.h nobusleleoanlsiada I-2 korda siehperioodil.

Hobus . n r as l r l saba (O: r ! r i s .? r4parasilccrib Igas !anuses fiobustel. $gedaninirsi vdncmatel varssadel ja aastaslcl noor

38

l$buslcl. Na.sk lsahad ci ole !eg. patogccn.std, kuigi ncnde vaslsed !igastanad [email protected] ja laiskasvannd krndid p6hjust,.vad perinqaalpinfronna Adtusl nlng kihclustJd salksi iule.cvat rsaba snganlst,. Endnrikhob$lele kasrlalavatcst uutest anlielnlntlku-ddesl on elektiivsed naaskslsabrde suhles

Vr rs . varbuss ls l to^E La ides de t le t i )on levinud noorhobustel ia p6hlGtab v!heltisisi k6hulafilisust ya.ssad.l. Strongiloldooslrdvll on vrga eleftiiiv*d paljld b.nsimid.ld-lld, n.gu tambendas@|, olsibendasool ji lia-b.nd.sool. F.nbenda3ooli luleb n.n$tadasuuf.ndllld rnnbes (50 ns/kg y\M), Neidprcp.r.ite manust.t.k* va6sadcl. suhu prs.

T . iscd hobust€ e n t e r o p . ! r s i i o o -sid on lrits.na tSltsusege, nad esincvadtunduvrll hrnsn jalv6i on vthemlalogen.3.d. Hobustele sevitataud a.tficlnintiltufr idci De, tlngimrta olma cfefriii*cd k6igi ilq.lliiinud enteroparasiitide !asi!, lnld 3clline

i

!a5

P5

5

€a

;ES

a?13

!'?

j :

i l l*

€

9:r : :i ! t_ :E

ie

E\"e! -;

": , i

'E"!; i :' : '38! t€

:9: : iE

l"l1

eEl!.i - . : i -l :s i i

E€F:g

T

;1P.t !-"

* l : :

i t i+lE"et

! - .

Eg6

aaPs

6,

EE:

T:

2= -

iEE:!

5r'ie;

1i

{l

1

"-z

* €

I

*

E

E

3

!E; l

E!

I

i : ;A

1

j i€:q' ! ;E!

;:.; s

6,i si -.;^ ! ! ia;9s e!?E$E:sE

5E:!

ia:

q:3-g;?:E

I

VF,I

ae

.A!g: :

i.!.q5

s

9a

E:€

-;aai! : !3

;i:''9

! : - i i

E. i

€

I

B

clcktiivsus on riga soovilalav Teistc haigustcriihna kuuluFd habronenaloos, draSdioos,lrihhoslrdngiiloos, anoptolsetato6 ja paBno

Eohrcnemo nuscae ja Dtuscheid nelattonLayastsed rig.slavad fiobusle nahka, silmi jakopsusid. Tiiska5vanud nmarlssid on nldiseltveficpziogccnsed, kuid rdir.d p6hjust.da naoseinas granuloomido tekel

Peenplhllanc T,i.hastrof,gtLus oni .aestleerib naos paljudcl laimetoidulistel looma.del, se.lhulgas ka fiobustcl Nakkus r6ib karja.naadc rahendusel kergesti nileGejrlistelthobustele iile ninns Peenpihtlaste invasioonvdib pohjustada :eedat kataraahet r6i kroo-nilGt prolileraliivset grstriiti. Anthelnintiku.nidesl on elekliivsed kambendasool, oksfc.dasool, tiabendasool ja ivermektiin tavalisles

Hobusc paelussid Anopatadphah nogna,A. peiotidta ja Pornnoploeepahota na iLtoadtekitavad !ahcl seedcheireid ja ha,vandeidileotsekaalklapi pinkonnrs.

Rovlmrd

Idcaalnc hobuse anlhernilrikum r6i mdliteine parasiitidevastane prcpamri perb o1ef,zolrutu, nditdrlia hinnaga ja k6ree ioireetuktiivsusega k6igi enanlevinud sooleparasiiiidesuhtes. Enamik k,sulrlsuid !,rineld liiid,bneid nsudeid varieeruvalt. erili selles osas, nhtuul!b toimeelekliivsuscsse.

Hoblsteh kasrtatrvale pardsillidevasirslcravinite loetelu, rnnused, dektiivsus ja tera.peulilised indeksid G.o. mitu korda mini.m,alne raviannus on rdiksen suurimast lalu-

liihcdascsr annus.st) ontoodud tabelk 2. Ncilc anddelelc on vrjrlisada tiiendrvalt vecl mondagi.

Iiobuse seedelrakti parasitooside r.!imidkuuluved keemilhelt koostkclt scitsmesserilhma ja jagunevrd loimemehhanismilt kzhte

l) loimeained. mh sekkuvad parasiidi ene.g i a l r he t l semehhanGnr i - bens im idasoo .l i d (BzD) j a p r o b c n s i ' n i d , s o o I i d(PzD) i

2) loincained, mh blokecrirad paBsiilidclelutuse neuromuskulaarse iilckandc ja koordinal5idoni - inidotiasdolid, telrahidropnrinidiinid, olgaanilised loslorihendid, piperrsiinid

40

1Iil

/

W{

1tU

(6)\v/

Berstmidasoolide (BZD) rihna klrlw.danukad tiabendasoolilc (TBZ) lrhcdascd ijhc!did. TBZ vocti hobuste dchclminthecrimisckskasutuscle juba 1961. easial. scllclq yaatah!ia

Tabol 2

PARASIITIDESSEANTHELMINTIKUMIDE TOIME EFEKTIIVSUS HOBUSEtDrudge jt, 193li W.!rolt, 1936)

E:id!. lrldto tdtu vtroihd N@d

TEIRAH!DROPERIIIDIIIIID

i4IR(Us: r - .olkmdd! Jd okiuuristh $uro lris (rinftd on k6ik,ndrrrld p"rft loJnqrnc bsrr).

m b€nsimidasoolid ttn!$f,i k6ige elektitvseBhob$te lDtteloinlikuridc rnhm. Bensinid!-@lid seklrvad pltasiidi El*ldc .n$giav!h€'t!3!q pirsids dilotdd.ile trlitlNt cnsnnnttuslraat.€duLtasi blokcerinise teel, VdelBZD reag@iyld prr.siidi soolera*kude tubu'

l nig., nis pesit gtt6i seedjmist j.lb3trtlsiMi. Tul€nu$*s d plr!3iidi ntlgusj. hutltlnine l6dva pt[liitui (hdv.r!se)

Hoblslcl. tasutrlrvad b.nllmidasftlid onlGobendlsool (cBz), !.nbqndtsool (FBz),

lbondasool (MBz), okstend.sool (oFs),oksibcndasodl (oBS) ja li,bendsool (TBZ).(ogu bctuimidasoolide riihmale on heloomullkvliga liikc toksilhus Guf lerapelillineindcks) ja k6!g€ loim€elekliivsus hobuste D6hi.lislc sccdclrakti trrasiilide suhles.

Bonsinidasoolid toimirad veg. llgev.llItisktvanud sl.ongnbrfidesse Airull MBZtoincef.l{tii\rus on rcistcst mdn€v6c! n!d!,lrn. Viiks.m o. lalalkl. BzD,.onusle toimc,.lcktiirsls stro.gnkalidc {aslsctc sufilcs.Hobustc llrlaalsete strongnhtoGidc (d.lalon.dies, alldrlioos, trihhonem,t@t taviks .nf,.bhild tulcm8l S.nievanc raituur Ie.bendssoo.liga ,trnlsca 7,5 mg,l{g (M piev,s Bensini.dsoolidc pik!ajaline ja rnassillnc fra:uldmlnclouustch USAi, Kanadas, Arslnalias, Inalk.nutl,Ildllandis j, m6nedes tekles nmades onp6hj0slrnud BzD rcsistentsele tri[lDneFrtiidl.t vcdo levlkrt Nimetalud tiiv.d on lundlikudBZD{iihm. preparaatidesl vaid oksibcndasoo.lile, Onneks on resistentsed tnved tundlikud{0.1 tcislessc rihmadesse kuuluvrte rnlhelmin.lihueidc suhl.s (pip.rlsiinid, ivelnokliinid,tchahndropirnnidiinid jt.l. siin on vajalikmirkld., ct Eeslis BzD{esktenketc sdlfrpiht-h* Invcd. lwikut ci ole, sest vasliraid prc.prrndlc on ncil kasulrlud lihi*csl rcga,tiik6t.s ldgustcs ja hanr

Bcnrimidasmlidc loinc hobu$sollm€lessclr nrisftckrbadcssc on nldiselt ltrgcv Frrrslr.ridoosi pllrl [email protected] aga li'bcndasdllMnls r6ltr poole snure hi strongnhtoosidckoiial (!iinanc on loodud t.belis). M6ned0ulorid sooritavad solgeldve koiial !oolc vdmsuutndodo ka 'erhcndasooli annust. l(okkulongcvrd p'rdskridoosi toral CBZ, ]'lBZ,OFZ Jd OBZ annlsed. (6ik bcnsidldasdolldon cloklllvsed {ilskasvadrd naaskelsabadc suh-ies, kuld Dardsiidi nooflornide koiial 0eivadTBZ Jo FBZ trnnuscd oleda kalG lorda sulre-nld kui sirongnlatoosid. pufiul. Tahelh 2 onioodud sirorgnlaatidevastased toin.ain.tc

Bcnsimldis@lid ei toini naokiini vaslse-

Varssade ja norfiobuste strongnloldesir.viks o! cfcl(|iiv*d koit hersinidaselid t.ra-Iists strongilutidclastasles,nnuslca, tilja,drlud lenberd.sdl, nille annust tuleb t&1.50 n!.nl,,lg (M. Bensimidasoolid on .feltiir.srd ld flritoete vihenlihisate hobrste seede.

trakll j. t€lsk elundilc pamsiiiide suhtes, M.ohlbronehitoosl j. draseiftsi lavit.kse OFZ.OBZ v6l TEZ nanuslanisega laralistes rnnus-lca, kuld nende ioineeleLiiisus v6ib varico.ruda. NrhrhrbtunematMsi raviks nan!st..l.ks. Diki 3elg. nrfiale 6%.lhl lrikl@rlonl(klorolossi) hhusr dnos 13 ng toineainetihc *C (M koht.. s* loirib re$r/iiv*ll

B.nsinidls@lid o. o$tsiidse tolnega -trelt.rtdi loinc ljel erit.tud nnifussl-lnlnrd on arenehisvaimetud.

prob.n.rDld.selrd.st (PBz) iasutli![schobusiclc l0ialdasell ainllt nhte tdim.ainci -Icbrnt.li (FBT) Ditoesrguste prsparaaiidens.prdbenslnidasoolid multuvad DSrasl nan8l6.mhl hobuse orgrnisfrh bcnsimidasoolidehs lrdvald!!rd alhs siis h:ivitarat toiinet imarussi.dcssc. Febrnlel neiteks n!!tub fenbenddsoo.liks la okslcndasooliks. PBz on riga cldkill!-3.d !ii liikkrsvanud imarusssidc kul ka arc-nev.td vasbele suhtes. PBZ.de loinenehhr-nhm langeb kolku BZD-de loinedehhanis-rnig! ning imarussid hukftNad l6dva l'!ra-

InldolhldlldBl on Draeg! kisuto*l *ak3prcprr&li: lotradisml ja lcramis@l Esimencnott on ldif,csirc d' ja I'i$nee de r.l$emi-linc *g!. f.inc r$ pufias I isomRr. Anthcl.mlntnc loinc on ainult I isoreeril, totsilineloilDc lga D6lenrl isoDeeril. Levanrisooli ra .lnnus on poolc rrikseD tetranisooli annuscst.Inidotiasoolc ci t6i kisuts& saFaaegsdtorglanilistc fosfoliihendjtega, sest mdlenaddn Irollinoslora$l parssiv, toimegr Imidoii!-soolldel el olo ovltslidset toimct. Imidotlasoollk!sutdldkse hobust;k vd'dlemisi plhalud ula-tuscs, scst nrd on hobustele toksilhenad kui

Imldotksoolid tdimivad nnarussid6se algu-sca g.nglione stimukerivalt, ptrsl seda sar-bub.Ca depolarisatsienitnnDi neuromusku-l..Be nttande parssinine, dille trlenuselson krlnplit halratus (spasliline plr,lint j3hokklml.e. L.vinisol ei oL knlhldaselt cfek-lilvne n6nede stro.gdlaatide s!hl.s- Tedak6ut.t.kse hobuslelc liitprepar.ilides *06plDcr.siiniga annuses vaslavalt a ja 3a mg/lg(^4. X. scsu toihib suht liselt norgalt lllorti,tBsc i. r.!sk Glbade$e. lnidiliasoolid siol. hobusrch cclkan6.loinlilonid.

Tchahtd.oDnrhldllnld6l kasrtaldkse hobr$telc k6ige sagedamini pllmnlelDamo.aii (PRT),mis toimih n.g! eolmkc rnhma 0iepiraadjdSuglionislioul.alorin. j! neuromustulaarscnktande pirssijanr, sell. tulemu*d on lmarusside k.anplik fialvrlus (sllsliline panl!tu).

Pn'antelpanMat or {ihctolsiline ia 3!!..toimecteltii*useg. del.tondid, trihhon.nrtiidide ja solkncle suhtes, Allortiate ja flaasker'sabade suhtss ei ole clekliilsus knllaldanc(<75%). Selle anthelminltkumi vaslu ei olchobuse iimalussidcl roshlcnkust jr separrstsaab leda edukalt krsutadr la BzD{*istenlsete kihhonematiidid€ invrsiooni loiial. Pnrrn.tel ei loini nrokiini rastsetcsse, knid aDf,usI3,2 ng&g r\M hivil.b hobus prclusrid(rnopbr*taluscd jr prrinoplolseerrlused).

O.gdnilis.d lorlorldhmdld on nldtonludakaroinseftitsiidid, *uid neid kasltat.ksehobustele la anthclmintikumidena. Nad toimi.vrd dnatusside ndurofrlskulaaree .rutuse iLe,kandesse, rErsside kollheslem6i j& p6hjus'tades kramplikku hrl!!tBt (spasltlisi paia,Iiiiisi) ning pa!asiitldc h0kklnkt. Hobustelcldib sellest loincrinctc rdhmsst manlstadsdille o$i (DDVP, DDIF ehk dikl@!di!i.nnnuclaati) !6i trikloorloni (TCF) efik ldoro-fossi USA-S otr hoboslc ravinit.na laialt lc{i-rud DDvP.grmnulid, DDVP.gecl ja TCFNcndcst on lai loim.spekl$ DDvP-g.a.nulitel.TCF j, dikloorvossi !asulrt.ks. tilrti naoliirl6!e raviks (6i kdmbinccrilud pr.pzraatideskoos inarussivashel0 !dvinilega. Ore!anilhteloslorinhenditc purduscks on riiika tcrapeuli-line indeksja see, ct k6lk hobused ei taha siinaDDvP.Craanlletd. Diklooflossi suht6 ei ol.prrasiilidcl resislcntsust ning sedr rivimltldih losut,da BzD.resistcrtsete t.ihhone ..liidid. puhrl. Orgranili3tel losforiihendilel

PlD.tuii'Inh.dld (PPZ). Sellese rnhm,tuultryrd a rlrad pipcr*linhoolad, mis pdhjuslarad nnrwlldel liiasemembraanideh0perpola.beerumGt la sdlest lulenevat neu.romuskllaarse eruluse nlok.nde blok,adi, nillctasajiirjeks on iimarusido 16lv paralnns j,hukkunine. ovilsiidre tonr. puldrb-

Pip€r$iinid on hobBtclc rihcldksilhed jancid kasutatrkse lairldlell. PPZ on slhtelisclt kiba loincspeklrigri nende eliseks on3olkmet. ja rrihhoncm.riidide {k.as. .flarud

BZDjesklents.le taivede) !asl!nc clcklil{sus.Nad ci ole eriti eleldiivsed suurte strongnlaalidc auhtes, on vehe.Iekliirscd n!.skehabade3uhtcs Jr toimetld m.okilnldcalc. Piilatudtoincsp.fttri t6ttu tasulatrl$ pipcrasline pe!nis.ll kMbin*.ilrd Onprdltidcs (lisaalkseluurd. tretlraate, nis toimirad sdddsscstrongnla.lidesse ji maokiinid.$.) v6i sii3puhtal lujul yorssadele solcd6vc tdrj.k. Pipe-rasihinfiendite ja iehte prep.raalide segudekoostl3e ja kasutamhs koht! vt, keesoleva

A!.m.ktllnid 0n lus lntiblodlikuftideklrss, his loimib helilalllt nii nrarussideloi kr lnljjrlgsete parasiitid. k6igi$. aRnenrirjertudesse. Avemeltiinidc hulki kuulu!itivomekliini ftasulalal$ laialdrelt lDbuslenvinls.ks, na.6tade seda paltlDo suu lau-d!. PEpiriat on viheloksilinc, Av€rneltiinidslimukerivad neuromediaatof l grmna-aniind'r6lhrppe (CABA) noodustunrkt sinapsid.s ldsclle seostumist poslsiinapsilhk rctseplorilegr,Llokeendes erutlsinpllssidc ilekande, Selleiulcnuseks on prasiilidc l6iv Daraliiis js huk-L!minc. Avcmektiinid !l olc o!iGiidsod.

Avc.mektiinid on vtg! of.llllv*d, laia toinesp€ktri$ (slrongnhrdid. solkmed, oksn-uuried, nrckiitrid. slroognloidcsed, lrihheslrorsnhed, habenird jl,) ja hsvilaud kdi*itcl3tc ravinite suhtes r.stutcntsoid Frasiidiliiv6id, kaa$ anatud BZDt.sklcnlseid trihhoncsatiidc. ivermektiinideg. s.ab hivitadadd.londlavaslseid arlerlaneurlihldcs, Toinekcstdb kaua, 2 3 niidalat tiirasl r.vimi iihe

F.rolhsilni (pTZ) ldsutrli lrialdasclt,robrde defielointis@rinisek! 1910. IS60. aa*tllcl. Fenoliasiin sai poDrl.a6.ks, scsl ta olicaimonc cnami,iheo l6h!s dclatondimi jaklhhonem.tid@side rastane v.icnd. Nn[ds.kson l.lalt levinud anukad lcnotiasiinileshtentscd slrongilaaditived, TAnopiicvlsle kliteeriudtde kohaselt on lcnoiiasiin liiga loksiline Jakcskpiilase ctektiivsusega, mhl6ttu lcda kdnllr&kse ainult sobiramato DreD!m.tidc puudu.

Toinori'etc koabinatsioonid llltpr.p.r.itid.s6n erili levinud Aneelik. Ohendrilkides, (..!-d.s, Austmrli.s j! [email protected] Sig.d.stikGut.t.kc konbinalsi@ncTSZ/PPZ (Eqri-zolc A), TBzlrICF lEquiuolc B), TCF/FBr

2)TBZIPPZITCF {.heko..as

(Ririlll DIN Paste) ja PTZIPPZ|TCF. (ombi'.rtsioan IBZIPPZ on .lektiivnc solkmde.suurte sltongilulidc ja BzD{esisterket.irihhonenrliidide suhl.s, kuid ei toimi dac

ef€kliivsu*ga sru.tc sko.g ..lide j. n!o*ii-ride suhles. Ioid ei loini AZD:csislentse-tesse trihhonenitiididcs$. (onbinatsid.PTZIPpZITCF on k6igc lalcma toimesDekklg.(ftrssa aryalud BZD{ststcnlsed irihhonena-tildid ja n,okiinld). Podld tabdis 2 toodudkombinatsioonidc kasutalaksc loom.arstid. jdlirnade poolt ved mit6cid tcisi, n;iiteks:

l) Tclditr plu! Pist. - MBzlrIcF vrhekor

T6rl.fr..rn.te.eshlrgld l. tuu'hs.d

W.scolll (1946) ad|t.r on hob$t. .nt€raplrrsilo6idc €dukrle idrjeprogr.mmide *!-

l) vrhcndada miinimuoini v6i vtllid. ttiestid.llIondir rt.devaskclc p6lt p6hjEtarudk.hllstust (lrombmdb&lili3l kelikuid) jahoid. lehkasrar!d skong!l.rtidc popula!si@ni aBukust jimesoole madalll ldsenelr

,) vahida noorrrcbusle massillst naft,tonhlsolknonrnadeg, ja vrbast!dr sdlkmciest juhr

3) k6naldada var.*!lt hobust. s.edetlaHkt

{) vebcodad! k6jgi lcislc !c.d.*!lgl! p,.,'siilid. pelt pohjustalud krhj .

Sama .utor juhib lirm.!.rtlde tiheLp.nursj.olule, et ei lule liigs suuri lootusi plnnarovifrprcpar!,tide kasutadhclc, cl on \oj!!rvcstada parasiilidc !avidircshlcnlsurt (vii-nrne on Ecsii oludcs riltiihtls). Toome allpool Wescottl p6bjendtrscd tcma ihhsilatud

Piljud loodarad, et prcpa!a.lide ctcktiivsus.oo . j. leisklsvinud p.rrsiiljdc snhl.s on100% Ithcdal. luid t.gclik!ll s.adrlce nii healulemls viga h. r fta siis, kui plrasiitidelt!udub r!$ni16istcntsus. Tihti teh.kse vigurllimitc doseeririsel j. p!ljudcr juhludel einrNs!{ta ruIineid korekGcll. P.alo selloolcvat Hvinite lcgelik toimccfeltilvsus (iver-ncliiin v6lia aNatud) hdrva ild 70-30%.(6lgc selle tulenusena Jillk!vad dchdminthec-

lud hobused paraslidinunrdc lcvit.frht vditlmuv.d par.siitide m!n.d rrvitud hobustcv:iljlheidetes var€n, l!i sedr ood'laks., Vilis-o!al, kus pilem2t a€g! on inlcnsiilselt kasr-t.tud plrasiitidevasl?*id proptr.ile, I.vitadrlvirncsist.nlsed tn{cd, nk om.kord. r,sken-dr!.d p.risilGide l6rjct. Mcic vrb,riigis onn.ed aj.d leel es, Ravinircshlcnts,se vrljakljunemist paEsiitidcl soodusltv.d Oaljudlcgurid, eskrtt asr rarinltc al!doseonnine j.iihclc parasiilidc polvkonnrl. mitmetesse !.vi'nikldssldesse llulurate !nthclnintikunide

(6igil neil liitpr.p.rrilidcl oo k6rsp loine.etekliivsus Secjuu.cs BZD-prcpaEadid toimi-vad suunesse strongillttld.$e ja PPZ BZD-r.siste.kctcssc lrihhoidnatlldidesse ning s0lk.

(aesoleva kirlutire hkslis jr loimeainetenvlelektii$ust viiljendavas lrbelh 2 o! nine|3tud einult parasiilidcvastastc ravinitc toifr.-dln id. Fnnsd las.vad lurul. neid toin.ain€idskaldavaid r.vlnpr.p.. t nitnesu8lsle

kambcndasoo l - camtc l , eq l jb ! f l ,

I enbendrsoo l - panacur ;mebend,soo l - nEben le | eqr isonn,

oks tendasoo l - synonth tc , sys lamer ioks i hend asoo l - ln lhe lc ide 'EQ. cqu i

I i. b en d !s oo | - lhib.nzole, eqrnol.,

l . v ,n isoo l - t ck .nnsmt , leuso lc ,namicid., l.in sol, cil.rin, nilv.m;

Dn ' . .1 .1 - ln l in in t f i , s t rong id , ta f , .

d ik loorvos - DDVP, d ik loord iv in i i i i l .losloat. DDVF, olgr!d, oq!igardl

t r i k I oo rt on - kloroloss, diPterex. negu.

p ipsra3 i ln - p ipc la t id ine , vom avay ,

t re .n .k t i in - i l omc, equ. lan , €qv ! .

Ienot i . s i in - l i od i t nn i l .m i in .

rorjeprogramnid

E.inewtes m,rdcs on kasutusel crinev!dhob0sle enteroparasitooside l6rjepfogr!nnid,nis on suunatrd pean,lselt neh ma,d.s laialtlevin!d parasitooslde v,stu. Allpool vaalle-nesi td.jep.ogrammidc pohijooni, pe!tunatasccjuurcs iildndut3vatel hugieeniabin6!del.

Strongnlatooside tdrje pdhikisinus on n,kkusvastsete (Lt arv!k!s ja nende srilimhekestus rohumaadel Nakkusraskete hulk karjamMder vihemb r5rlirNc kesrer F k.v:dr.io}dil. Alates suvc keskpaigasl ja eriti sighdsuureneb nakrusrastselc hulk tunduvslt viinast soodustavad tlnduyalt vihn,sed suvedrorjeneetmete eesmirgiks on raltida karja.mardc inlensiirset srastunjst 5trongul,,di.munadega peioodil, Dil tingimused vaslsete.rcnguks ohun,aadel D!!!lu!ad soods,ks s.esaarutatakse hobuste dehelminthcc mkcgakindlate uhea.erde ji€i. Nakaiumist vildibks hobuste iikviininc nakkusMbadele rollu

Solgclove t6tcprogfammides tuleb silmaspidada, et selksse noorl'obuste hdmnrhosinikatlvad loonad parusiidi nskkusrsslseidsisaldalatc nunadega. Solkmemunad on tak-slkestalhed ja ;iarmiselt reslslenhed ningpIsivad rohuma.del, pinnases ja sdnnik!s aattxid nakkusvdinelised. Hobu;ed tuleb v,bastad, soikmel$i enne, !uilsllid, teftilooriun j,rohumasd on ntrssitisell saastunud 3olknemunadega. Intensii{3elt invadeeritud rohunraadele el voi lasla noorhobuseid.

Maokiinl6ve ldijeks t66deldrkse hobuFidsiighel pairast Flmikutevsstscid hivit,vtrt. prcpaiaalidcsa, kusjuurtseeh,ldstats! ka hobuse eesjisemele, pe.piir-konna ja kuklaOiirkonna karv!dele kinnit!nudkiininunad. Selline t6rje on yaj,lik lebi vii,

Enamik tehi parasildosc srab I6rjutrdstrongnlatooslde Ja solgeiove t6rjeks rakend!.tarate abindrdega. Sellele vaatamata tukbstrongnloidoosi ja trihhostroigiiloosi puhkcmisel rek.nd,d5 ka spetsiifilisi sbinousid.

USA s fik, aja jooksul kdsutalud hoblnehelmintoosidc torjeprogamnides n;ihakse etteanthcldintikudide drnusirinine S.niidaloslevaheaegadega, k!sj!!res noorloomadele msntrstatav.d raviEid pe,r,d tingi'nata loniinra kasolkmetesse ja siigkel peab rahen,ll iks kord

1l@ @o

@@@@krsulama treD.m.G, mis b:iriirvad naokiini-rrstscid sce trograDn rahuldab loonaom!nikkc F hoorikar 'akcndamhcl vlihend.b tun,duvalt larNiiiidest pohjuslatud kahju, k!idta pole siisl,i olnud absoluuiselt cdltas.Raskusi on olnud eellr6igc irihhonenatiididega,sest neil on suhteliselt kiire a.ne,nntiikkcl,paljud snthelmintikumid toimivad nende nooFvormidesrs norgau ja n.ir ,rencL kelgestiBZD-resislenisus. sr1l. yilrimheks on soovila.tud s.gedascnaid dehclminlisc$imhi neilsostaaegadel, n,il hob(stc nzkalunine on ditiinlcnsiivnc (suvd ja siigkd or der,ehninrhee.nnisc vaheajad liih.mzd 6 r:dalat).

Koptuuurinisrc rrkcndamis.gz sasb tu!du.valt tdhlstada nlalninei3tud 6 voi 3 nid,laplogranni. Tailist v6etakse cnne dehelninti

kuid knllrldrsel a !lkoprop.oovc, mk trurir,ksc fl oratsjoonimeetodilslrongnlaatide ja solkfrcte munzde suhtcs.7. ja17. picral paBsl dchclmintisccrimht tehsks.!udmis.d. Sdane iodd, nii inr.siooni inlen.siivslse kui lra rari eleliiivsuse. (!i tiirjetrogrammi eesmtrk on hoida slrongijLaadi.nun,de hulka valjrh.idetcs mininarh?l t,smel (<50/s), siis uurimine n.i1ab ka scda,kas soovitud eesmark on s.rv!l3t!d

T6rjet ldhustah ha sagedam dehelminliseeri'nine intensiivs! nsk,tumke pcrioodidcl jspikrmad rahcajad muul ajal, ilmr ct sccjuurcssuurndataks ,rstas t.hlarric d.hcL inlis.eridisic iilda u. (a ^lnnali. titrjeDrogrammison surel ja siighel ette niihtud dehelmintGecrimhte vaheaeg,d€ liihendrdin. 6 h nadalale

BzD{esktertsele sdlnplhtlas.liiy!de rpnguviiltimhcks dn vala ,n hoida ralinite ala.ddsecrimisl ja tulob arvestada tamsiidigeie.raisioonide kestun. Viiikesle slrongtilaalide

nhc p6lvkonna kesius on maksimaahelt43 n:idalat (k6ikutnine 1,1 $ nadalst).5eltekset viltidr roi aegluslada resntenhete trihho.neDatiidft iircde kujuneDist, soovirarskse iihetegeneracioonilc kssutada ainllt iihe roimerihmrpr€paraate. Toineriihmi r6ib vahetada aastrstc mheaegadegr, niit. ninna iih BZDIIpurantelile v6i dikloorvossilc.

Hobuseomanikld, kes ei soovi rakendadanlalkiqoldatud irtensiivset parasiidit6rje prog.

loori dchelminikeeridaerne natkus!.badde rohumaadele laskmisl yoisinult nfncd korad s3n€s.

Ndukoglde Liidus sooritatakse (Abrbdzejt., 1990) hoblsie solgetdre tdrjlks dehelrrin-

I) k:esokral aastal sn.di.ud vr6ad esi-nene kord .rgrsliklus, icine kord Ddrast

2) l-2.aastascd noorlmbused ja tiiskasvanud hobused - kaks kordr sastas: miirtsk.aDrillk ja oktoobris novembris:

3) hipodroonrihobrseid dcl,chnintheerjtakseigs2 3 kuutag .n t

Ndukogud. Liidus (Velilikin. 1976) on citcnahtud dehelninitcc da hobus?id skongiila-

1) Doorhobtrseid 3 trorda aastas keyadelkaks nidalat pirrsl rohtrmaadch lask.frht, leine {ord j!!niku! reskpaisas jakolmss kord auguslik!rs;

2) lsiskasvanud hobuseld 2 kord. aaslas:

csinEnc kord kaks n;idaht pirrst rohun'aalc lask'nist (aprillh mak) ja teinekord jurliknu lopus.

lestis ei ole rakendal!d hobustc sccdetrakiihehintooside lniensiivset t6tet (dchclninthee

mised 6 3 nldslxste viheaegldega). Enam,levinud on hobustc kaltko.dne metafnlaklilinddehelminlisee minc aastas (komdel aplilli-kuus ja siigisel Derast talli jrtnist). Solge.l6ve t6rjeks tuhb koprorurida varssasid janoorhobuseid ning dehelminiiseerida neid kasuvlkuudel. Hrrvadc dehel'.intiseerimiste tott!ei ole Ecslis lcvinud rarimir.shtenlsed tam-siiditnled Inlensiivsd nobuste scedclfaktipaiasilooside t6rjeprogEnfl i (dehclminliseeri-mised 6-3.nedalaste vahercgadaega) voiks,neic oludcs mkcndada ,inurt t6sh. v,jad!seft oral, nrft cks sporthobustele.

(o*k!v51.

(assaegsed hobusteanthelminlikunid v6ibjdgada lcnde toime iseloo'nu alusel seitsrbssekldssir bensimidasoolid, probensinidasoolid,nnidotiasoolid, tchahndrop!irimidilnid, orgaanilhed fosforiiihendid, pipdmiinid j, avq.ncktiinid. Nendc kasuta isel nrlcb arvostadapreparartide loinespelrtrlt ja parasiitidc ravi-nirshlentsust, nis on levi.ud intensiivseiorjeprogmmmi mkendamke pii.kondades.Onneks ei ole hobuseplrasiilidcl lcitud sanr,segset rarimhesislenlslst nriinc anthclni.ti-kunide klassi suhtes korag8 T6rjeneetnetekompleksi p6hieesmiirgiks on suurtc slrongai.laatide, trihhonemaliidi'le, solkmetc ja maokii-nidc hrviraninc. !fekriivserc pinkondlike 16.-jeprograftnide kodslanisel hrhh rFestadakiddlasli koprouurimhie .ndmeid, sellega sarbkontrolllda ka neet'nete tdhusust.

(rt!ndsrfidd

oFor o. [. r{'lis(rc{ru. r ,rrrcn{uc 6do[

TIIGI(ALADE PARASITOOSIDEST EESTIS

J. ksesal!

Eesli Loomakasvatuse ja VeterinaariaTcadusliku Uurimke Inslituut

Esimene teade parasiitidc !trrinncsl tiigikaldel Eeslis p;irineb 1939. aNtast, kri Villem Voorc kirjeldlb Tzllinna ligidal L6Nen-ruhi tiikides rikerforellidelt leilud kidakli^'tssi A.atlhokphotts dnglilldet. Liihcmaidandmeid inrasiooni ulatusc kohtl autor ei€sils.Jargmised andmed tiigikalrdc 0arasiilidesiEcslis on rvaldatud 25 aastat lriljem Lenin,gmdi ihtnopaloloogi Jcvgenia Bogdanola 166-des. Ta leidis Keil! Joa, Sindi ja Pidula kala,najades rikerlorelli noo'j:irludet 3 liiki inlusaorc, kelledest tchlhlap nius tuultililiis pahjustrs k,lade s!remht Kuuekirnnendrie aastrte ldpul r6tth J. Bogdanola ette ulatuslikupara3itoloogilhc tonholli Elsti k3hmajades jaP6l!la kahfajandis ning leidh seal vikofo.cllil kokku l9 liiki parasiile. Ncist l3 olld parasiitsed algloomad. Noo*alade l6Dpenki poh-justasid nitned Darasiloosid: trihhodinoos(ei1a Joal j3 p6lLr3s, ihtnolthioos (eila.Joal,hilodonelloos P6lulas ja tie.oforoos Sindis.Seegr oli parasilolmgide konlrdlli all lohelaslekasvalus Eesti kalanajades ja Pol!la krlanajafldis. Tdielik!lt puudusid andmed aga teisift,lsliike lasyaiavate najandite ilrtiioparasito.

(tesoleva o iftli rutor zlustas tiigihladeparasitoloogilist ulrinlsl 1966. aastdl EesliP6llrmrjdndrsc Akadeemia sspirsndina ja jitkas lriljem Eesli Loomakasvatse ja Velerinra-rir lnslil!udis. Uurinhtd6 peamheks eesnii!giks oli soojlveelhte tiigimajan'lite ihliopara.sitoloosilisc olukorr ja kaladc lervhlikl sei.sundi selgilanine, kuid lit6 liiigrs lekkis vaja-dus parasitoloogilhelt uu da ka vik4torellija peledit ning tiikides olevaid loodusliklrcl€lu. (aladc parasitotauna sclgitrli k6igh to1ajal eksisteoinrd tiiginajrndeis jr kotku Ieiliscal 49 liiki parrsiite. 44 krlaparasildi liikireehtreeriti Pesli tiigin,jandeh e$nakordselt,llsjuures neht 25 liiki olid Eeslis eshaleidudeks. Varcm Eestis reghtreefitud t,lap,rrsiilidcst ki{eldati kafieksatektknf,nel liigil utrsiperemehi. Enanlelinuiks olid inltrsooride(15 liiki) ja onoseneade (14 liiki) klassi

Tiigikalade paEsilolruias olid iilckaalus(71%) otsese aFngutsiilligr pa'asiidid (35 lii-ki). rcilud prrasiitidcst olid 33 liiki (67%)ekloparasiidid ja l6 liiki (33%) endoparrsii.did. ViimNtest nheksa liiki (5696) esines kala.des larvidena, kelle imaginaalsed rornid p,ra.siteerirad k!latoidulhtes lindudcs.

Parusiite esines uurilud kalaliikidcl oinc-va!t. (oige kkrlikum oli lrpkala Darasito.fauN 30 liiki. (ogftl parasiteeris l3 liiki,hobelogrcl 11, ikerloiellil 10, haugil I, linaslil 7, lulkarilsal ja nudan,,imul 6, m1c.1anluril ja peledil 5. trullingul 3 ning Oeipsi

Eiamiku kahliikide iildine invadeeritls olilorgc: ralgel anuuil, linaskil, trullingul100%, mu'la'nain!l 96%, haugil 95%, hogrcl79%, luukaritsal 73%, !ikerlorellil 76%, liarp.Izlal ja Dekdil 7l96, peipsi siial 63% ning

Jiirgnevatel aastaicl efiitrti juurde krpk,la.,najandeid jd lisaddus ka uusi parasiidiliikc.Kdesokval ajal kasv.t.takse Eesti3 karphalu2l najandis ja seal on leilud koklt! 63 liikipar!siile, neht k3rpkalal 36 ljiki. KarDkalatiikides o!eyail vihev:i!irrusliker j, priisikaraderon reCistreeritud l7 kdpltal.ga nhisl Dar.siidit i t k i .

Olgu sii. lhatud, et lr;iesolc\al ajal lunlaksen,ailmas aiDuiksi mrgeveekladd umbes 2000p,!asiidiliiki ja mitusada fiaigust (rl,kssv,ndrst* rcgislreeinrd tarasiidiliikidc a onaga ol0lhelt viiiksem. Selle seleilseks on .el.kdige tiikides ltasvalatavate kalaliikide slhtc'liselt liike aN - l5 20 liiki. Pealegi on tli.kides kalade prrasilohuna tunduvslt liigiracscm ftui $nadel kalaliikidcl loodrslik!s vcckogudcs. Niiteks on karpkalal Ndtrkogrdc Liidu tiiginajandeG registreerilud !Dhes 40 liikiparasiile, kuna s!saanil (ltarpk,la ulukeel.lane) on n!id lcitud ligi 90 liiki. Umbcs samasugtrne rah.tord on kr rikcrtorolli ja looduslikcs vcetogudcs clavatc foftllido parasito.Iauna osas Sec selehb .sjaolug!, et tiikid.son iheaegselt vaid I 2 lr!lalliki nlng paosii.

nhelt liigilt tchclc onlihcn voimalusi rui looduslikes v.ekogldes,kus kalaliikc on ,nitmcktunneid (a on tiiki-d.s sclgrooiuh organislnide hma ilnduvaliriigivaescm k!i j6gedes ja jinvedes. Palr'udneist selgrootutest orgonisnidest on agr t!ra-siitide arengus v,jzlikud vahcp€rcmchcd S.c-

ga on n6islela(, ntiks tiigikaladel esineb rohkem ainurakseid ja olsese tsiikliga p.rasiite.

K!igi tiigikalade 0.nsitofa!n. liigiLine koos.seis ci ole suur, on invasiooni intcnsiivsussageli vig, kdrge ning s!da cclkoisc krladcsuure paigulustiheduse toltu tiikidcs Scdr kin-nitab ka niiteks asjadl!, et nit'neid raskeld0adsitodse (hilodonelloos, ihtiollhioos, tr,iikso.somoos), mis esinevad lligimrjsndch, ei tahcldsta looduslikes veekogtrdes, kuiei nifrctrtudhaiguste lekilajaid y6ib scal lcidr.

Mch scnktc uurincutc ja kosemlstc pijhjalrdib 6elde, et kartkala paresitorsun, moodustumine s6ltub c.lkdigc r:sts.tc saanise viGct.Loodusliku kudu kor,l lshanduvrd vastscdparasillidcga tavalisclt csines. knmnc du-paeva kestel (kolgc varasdn - kolmefii.rased vastsed tabardusld ihliioftiniusl.ga).(unstlikul paljundamiselvd ima l i k ,gs p rms i i d i vabadcn , k . sya tadakuni pooll.kl kutrd. Pikcn p.dsildivaL,.periood ddjub soodsalt ka krla krs\ulc, mh'totlu hiljem invadenunud kalad ko,luvad siisi

(arpkaladc l6ppenist on Eesii tiiCinaiandeGpohlustanud neli t!rasitoosi ihtiiolti.ioos, hilo.doneloos, d,ktiilogiimos ja utupdhhaigus.Lhaks neile csincb .nanikrs 'najsnd.h krp-kaladel p,r,siidikandvrst nilmela liikid.g,nassiliscll, kuid lralade haieestumht jr lop-pemGi ei ole nad pahjustanud (tri kolnre csi-mese psrusitoosi ptrhu1 on mciL vilja lidtritrd ja msFndcis kasuitrscl kompleksne l6rjeabinoldc siistccm, siis !jup6leh,ieusc rayi jap.oliilsttita knsimuscd on f racg! ihtijoparasiioloogias pievaproblcemiks. (uigi ujupdiehaigust ludtarse juba

"stakiifrneid, ei olnud

seniajani selle lekitaja osrs nksmeell. Allesviinase aastrkiinne trurinrsed taisu(ssid ujupoiehaigBc parasitooside hulk Tekitajaiks.rvat.kse olevat'niksosporiidiad Srrd?rdspo'operekonnast. Selgusetuks on scnini ,ga Iii;iDudnende parasiitide tsliunemlne, sest t!nt,kseainult haigusctckilaja rlulsiikLi vegetatlivsctstrsdiuni. Scclotlu ei olc selh h!iguse Puh!lka radikaakeid l6rjemeelodeid ja m6ningaidt!lemrsi saadakse vaid !ldhtc retcrinaarsrnitaasete abindude rskendamisrl liiginalrn-

Vikerlorelli kasvalati Eeslis 1990. so+et23 majandis. A. Turovski .ndmetel on nug!veelistes iiiginrjandites vik{rorellil lcitud

I

p l ras i i t e 52 l i l k Moc rcc l kks i i g ima jznd ites on ta rxs i i d i l i k desrma. k!ld p€Esiioirun, Liigilinc kooscis oncincv. puudNrd rrcaa!gu tiiirsli .inurukscdcktopa'asiidid, l{uid rolr[dn on r.luss dekhssi krtrlu\aid hclmiitc vikcrrorcjlidc, epl

ttht\i4iis mitiltin,t r t .ndrcnrdd r r5 )

J@'rr 4 Jiii (*sdr u$inntddl

k6igc noorkrhdc h,ig.slumist ja l6ppenist onEcslis p6lrjudintrd riis pzrasitoosi: ihriiofti,.ioos, rpioson@s, trihhodi.oos, diplostones

On tcads, .l nil'ned inimesel j. kirniven-dcl raskcid tsisusi pohjlstav,d helmindidprrasiteriv.d !astscstaadiudk krladcl. Eestison tiigikal.dcl scllistcst parasiitidest Ieilud\aid nks liik - DiphtLlaboLhtilu loltm, kescsincb vikcrlomllil nii nage kui k. merelec.lhls mrj0ndiki parasiil lokaljsesub krlrk6hlddncs r6i pcrcDl,iiiimsetcs clunditcs, Onssnlni lcitrd suhtclhclt hrNa.

(arpkil.kisvatuscs on phegu k6igc cnamhuvip.kklraks Drnsitoosiks uj!Fiohaigus(olclalava l.nilaj! jerei slre,ospoloos), nilletoltu igrl trlr.l l,trl,kub hulgaliselt sanasuri'srid kalpkall. Forcllimaja!deis or prohlenriksnoork.ladc kasralrmisel ihtnollnims. .rillctekil.ja lol€lis..rub naha epiteeliltihi all ja ciol. liitt.s.!div rnvimpreparaatid.lc Tdrjc onseeldltu lccruk6, pllju .csa jr kulu noudcv.Nendc !3he pamsitoosi t6rjcproblc.midclc ongilihefr ,i1 0aslril suunaiud ihtnoparasitoloogidetiihclcpinu ncie v!bariigis.

VARROATOOS

N. Rruds.pp

Vrdoaloos on ncsilasle Ja hard$c inlrsioo.nihaigus, nida tohjustab lesl varo! ;ddorsori.

Varad iaebsoni DdhiDerenehelts oli indiaDtrsil.nc (,4pis .?rrro ehk ,4pd di.d), toron lerinud Ed€la Indi,s. Vanot irnbsotitrLaslas Edurrd Jacobson esnatordsclt J,rrisaarcl 190,1. ,. P,ra:iiti liirj.ldas,l. Oudrmans,lcs osimesena oletas ka, ct lest mib lcidtrdslrcsilaspcrde kargedel ji hrudm.s Xx 5.jso.ndahl .aslllel tekkh f,duna rtrsiis sdl.lcsl. trus tdug. kes kohanes lluks nre .silascl ltpis ^ettileta\ nilg hakkas kiirsti levinrr Arsi,s, ksasa ,rvatud Hiinas ja s!lle l;ihc.drstc saarlc nesilates. Kiesolevaks !j!ks ontarasill Lc!inld peaaegu kogu n,!il,nr ncsi.

Narkogrdc Liidtrs avsstati varoa 1950. r.tr,!lsikulel indis ncsilastcl. 1961. aasi.l rc(klrrcrill rcsilaste nassil invasiooni lliinasapiinrevrtos Prinorje krai Inani rajoori j.tlabarovsli ftrai ncsilatcs. I967. a. lcili !aFlorlcstisid (aml{aiftal, samuti Nsv LiiduSibcri. ja Eur@pa'osas. Eestis tiholdali scdacsnakordselt (ohtla.J5.ve rajeni j. Tldulinna desilel€s 1973. aastal, kuigi uurnnisiva(orloosile h.kali t€gema 1973. a6tast.

E.hisel 3ajandil ja ttesolev, sajandi esi'n.sel poolel ei ole keegi trhcldanud scda p!r!-

1973.-1939. a. lu.isid Feie vibrliigi vrterin.!rlaboialoorilmid 162333 mesilaslc proovlyriioatoosile. (ui esinestcl aastatel olid tGliijv$d 2 5% uuritud proovidcsl, sih vii'r!stcl aastttel koigub see 60-90% vahtl Vil[fligk ci lcidu vist ainsatki mesilal, kus citiiheldit*s seda DEsilasle raskcimal, suunmzj,ndmrikku krrrju p6hjusravar haigusl

Vrro,l.rt on lane, nnara poiftiovazlsc kcl]!kujusn nrcsihse rilisparasiil Tdn, ndli r3arijilsu ldpcud iminappadcga, nili( !bil lc(kinrilub l!gorasti nesilasc kcha kilgc. Lcatrdon palja silmrga roi taralise luubisa hdstiniihiardd. Enane lesl on keskmhell I,l mnrtikk ji 1,3 mm lai, noorcna !,lgo, rincminlliiikivpnrun; hallikasvalge h.ne on 1,97 n1m

Vriioales(rd kahju5trvrd m.silaspcrcaidr!slrritrgseli k6ikides arengulaasldes.

Lest,d tlneivad mesilssie iasatetu kdhrnislc loogetc a1l5 nins imcvad loogetcvaficlise sidetoelise frcnbraani k,udu nesilaschenoliimli. See pShjustab rrcsikste lundu!atlaesumkt valkudesl ja rasvadest, ellv6incl3rgust ta hukk!n'ht Enamasli p.rasiteeliv,dhcsilastel cmaslestad. Enrno lcsl tungibhrudnckannu ennc scllc kaanclamist ningmrneb kerjekann0 seinale kuni vih muna.Munadest rftnevad tanr Iawlises sooj!$s(35"C) 7 3 Ddevaga taiiskasvanud ksbd,(!i mesilane koorub, on en,s1613d juba tiis'kasvanrd, parruvad ja kinnituvad nodrtc fresilaste knlge Isasletad jeav.d k?irjekanntrdessoning hukkdvrd. Enasksird elrvdd srvel 2-3kuud, hlvel 6 3 kund. Mesilasteres on leiludlestrsid s0000 ja enamgi. rihjad$. k;i.ged.talarudcs on maslosi eluv6inelinc k!ni nidal,hukk!nud nssihslel kuni ll Diieva.

flaig!& illikakr on lesirdest iabandunrdmesilasepeEd, silehid j. viiljal6igalud ninglahthelt seilitatud tuuc, kust mesil,sed loovademaslestasid leNetesse peredess.. llrigus kan,dub edasi ka sih, kui tervcid pucsid lugevda.takse kstast n.katatud mesila3p.rtdcst voetud

Intensiivsele levikule,ita6 kaas, r:ndmcsin-d!s, mesilaste !6i mesilrsenade shsctoonirevarorloossotesl pikkondadcst, sellc inrasiooni-haig$c ohtlikkuse alahindrnine Ninrcll ci oledosilaspcrede nakrtlmise esimestel iaslatclhaiguse lliinilised .ahud veel miirgatavad.

Haigrs. t!f,rused. (oln ncli sasbt piiEstcsimesle mesilastd nakatumhi, lui lesiad inrzdccrivad viheoall I0.,6 neilastest, r;Lhcldakksc suvcl ,.eneoata tlibadega, delormeer!-i!d pcr. jarsade, rindniktr ja t,crkehasz nrnsnormaalsesi kuni 30% v;ils.ma keh,k,aluea€l!jOuetuid mesilasi. Tar! pohJal, lennulauda.de1 j, m,as ienn!.va ees !6ib sih leid. valjaheidetrd, hukkun!d ja sr.nenrla nooa mcsi,lasi, vallasid ja nutkt. Ilcsihs.ml n,unemhvdiNe ladgeb - tthcldalaksc rbaijhtlast baudnq:ilja Kaanetatrd hrtre N!!tub kollrkaks

Tabandunud nesilasp$cd talrituvsd rahtrtult, on sllrcfi s6itdairNidusega, ncil csincbkdlrulahtisls ning nad bukklvad. Arvriakq etlest on mesihste halvBttrsldve vin$e, firudmc-dadoike ja ka teisle inrekhioonhaieuste teki'

Tdrj.. Kui varcal@s on nesilas kindlaks

tehlud. po!h Dcsi . rrtdaja rriima leterinaa.sanitasNeid, ravi. ja zoorehnilki n6udeid.Mesilas rakcnd:tzkse s[]enhmisvsstascid abi.nousid. tiiratakso rindanist. H.udmekergi cilohi paigutads nhen pc.csl hk. Igal aaslaltulcb ulendada rh pesaka.si ning asendadavaheproduktiivsed mesilasenrad uukga. Ndrgad

Haigete ncsilaspercde raviks kasulalaftsekas lenoliasiini, lorbeksit. lolbekrvA.d, sipelghapel, oblilihapet roi md!da mu!d akariGiidi.Nerde areenal tdieneb iga aastsg, Nii onnnndatud varortiini, vardrbra!liini, alpii.i,oksanarii, aga ka tnnooli ja lim@li shalda.vaid taimi (liiratce). tilti6ti jt.

Varo.ioosseid persid tdijdeldakse keradelpirsst mesilaste Ouhastuslendu ning larudesanitas6et puhsstaoist, slvel Dirast kauhameevuritanht j, siighel enne tallekdbara noodrsl!frisi. Mesilaspelesid td6detdakse 6htrl,kul koik lennnncsilsscd on larus. K!i k.s!la-takse lestdsid uinzstarad raiendei,l (nt. eeler,tillioli vns.), luleb iga taru pohjalc lrlgedealla taigutada kb nctau$ lcstapiiidjr ydi6hukese 6likihiga kaetud D.ber mahala.genudlcstrde kosumkeks pdmst pere t66tlemisreemaldatakse tdtu pohjalt pab.r ning pdleta.

Tarudes s0letakso k6ik praod, karjcd kae-trks. vahariideg,, paLicriea !6i poliietiikenkileg3 ja soojlstava padjaga Taru p6hja tulebpcioodirhclr, iga 7 r0 pacvs j;irel puhrstaddlestadcst ja kirF suira purusl.

Fenotiasiin on h.llikasrohelinc, norga sp.lsiirilhe l6hnaga tulber. (asulalakse fenotiasii'ri lennilisi tablette fii p.bernibasid Gisal.davad roimcaincr uslarzrr 0,7 si 0.2 g) Her.

pifredas rLU'nis ning eem,isooj!sallik.lest siilub preparaal kasutani3-

Ennc favimkt ecdaldatakse pcsast L sditdzk;irgc, l.hcd k;irj.d liikziaksc nkstcccstkuni 3 cm ccnale, lennuara kdud! puhutaksesrilsiktrsi 2-3 slitsnpuhangut mcsilaste :iiii-tamiseks Mesilastdesid t66deldakse ramsuvelj, siigisel, kui v;ilhtempemttrur on vahenrlt

Mesilastc akiiivsel puioodil r60deldaksepc.csid kaks kordr 7 3 paevasic vafieregadega, iga kord kolm piiera jirjest. Haudme-vdbal perioodil on killaldane, kui ravida ainultnks kol(| kolEe peevd jooksul. 12 kairjega taru

51

kohta kssutrt,kse iga kord kas nks ternilidetableti tui ka&s lermilht ravimiliba. Ravin-tabletid-ribad aselalalse neiallpl$dile, sniida.lakse, leek kustutatakse ning ravim pannaksclennuova kaudu taru D6hjale. Ternilhed ribadvoib ripulada lraadi otsas ktrgede lahele.Lednuava iactakse suhluks l5 20 minutiks

Folbeksi ja Iolbeks vA tohelised karlongi.ribad) toimealneks on kloorbensnbal. Mesile'pclesid td6deldakse tolbeksiga krs hohnikllr6i 6hlul, kui nesilased on lartrs Ja v:ilhbhutcnpcrztuur on vaiheoalt +12'C. Parin ravitulen$ sda&ksd, kui peles puudub hatre.(evadel t6ddeldahe pdrcsid prrust puhastuslendu, sngisel p6rast ftalbaiee valjavudta,

Pirast 1s!u vastavai ettevalmGtamisl paigu-tatdkse folhcksiribad hd6gu!atena Delallplaadil lennlava kaudu taru, lennuava sulehkse25-30 nl.allks. Raviniribl y6ib &a ilcs ripu.tada kirgedevahelkse ruuni. l6iidcldskse tskskorda 24.tunnke vaheajaga. Klre ncsilastegakaetud karje tohta tuleb k.s!tada iik tolbeksi.rjba. N6rku, alla kolme kdrjega peresid ei tdii-deldal J;i€dhel paeval nahalaDgenud lestadkosutakc ning pdlehtstse.

Folbeks VA.d kasutatakse D6hills€lt samulinagu lolbeksit Ra\i tuleh lofeirds 45 l,devae.nc plakofjet, lendla suletakse teNeks tuD.niks. (evadel ja suvel t6itdeldakse pcresid nclikorda 4.p:ievasle vaheaegadega, lasulades iihltoibeks-VA riba 7 ncsilasteea kaetud kerje

Varortoosist trbandunud mcsilaspcrcde toittlcmkcks v6ib krsulada ka sipclg, oblik v6i

Sifelghapet (kdrgdn v6i esiDene sort vdiDuhas analiisikt kasutrt.Lse ke!adel piiraslmesilasle tuh,stuslendu, kui r;lis6hu tcdpe'ratuur on l{ 25"C. Mcsilasperc paigutalakscsipelghatd 2 ltorda pievas 12 paevlste vahe.aegadega 3-5 pder€ks. Sigisel, kui peres 0uu.dub haue, paigutalakse siNlghafe trru iikskord Darast nee rilanht, cnnc talvesitijdaandmist. pered€ tdiitlcniscl jiclaks! iilcnGed

Sipelghapet kastrlatakse polieliileenpakenditena, nriiles on 50 dl sipelghdppcga innutalld plaat Ennc pdkendi kasulartist tehaksckilesse, oleneralt pere suurlsest, I 3 ala(labin6dduga I L5 cm) ning .selahkseeeoaldatud yaheliistudega p.sa kohrlp. Paken'

di alla $etataksc liistud pes! koos fokendig.kaetaks. lilega ning soojlstrtalce

oblikhate on vii itu, kisiallilinc. vccs h:slildhust!v pulber. Vaietult enne kasltamht val-nLlalaks! keed!tud. kuni 30"C.ni jahutat!dpeh'nc Y.ega oblikluppe 296 l.h!s.

r,{esilaste t66llenheks k,sutalakse ae.osool.pihuslit. Pihuslatrkse kas irrusl yaljsv6etudftrrgi koos neil olevaie mesilastega voi kArgiotse pesas. Selkks tlhlJ kiirgcdevahelincruum laiendada 5 cm-ni. Ohe kdrje kohla aNestatsksc l0 12 n1 obrikh,ppe t!hus!,

Llesilasperesid td6dcldrksc akliivscl pcrioo.dil 3 4 korda, kui v?ilkteDtemturr on v;ihe-

Esimest korda tdddeldakse mesilasi kevadel,Paffist puhastuslc.du nine tllUdc s,.it,3^etkdrastrst. (ui pem on lcsl8st tuscv,sti tzban'dtrnld, siis luleb td6tlcmisl korata 12 p;iev,pdrast truesti. Sulel, piirast karbamee r(dir-mist liiddddakse peresid l2.p?ievaste interval-lidega kuni mesilaste vaDanemheni kstast.

Piimhape on siirupitaoline, kollak3s, nsrggspetsiililke lolinag. vcgclit. Sesuneb vcesaigas lahekoiias. ilape stilrb herneetilheltslhlud khasl.aras lemleratuuril 0 l nl

Mesilasic varortodsi to.jelG kasutataksc10% piinhaDDc lcsilahusl. Scda luleb valnGtad vahetult enne inesilaste t6dtlemhl tdiist!-sst viilj.slatavast 40%.lhest tiiDhap!est.Sclhks scgataksc I ksaluosr puhast piimh,pet3 os sooja Gs a0") tcedetud v.ega.

Mesilasi i6ttdeldal$e, kri !ilisdh! knperaiuur on riheralt +15C', piinhappclahBega,lrasutades aerosoolpihustit rBksk,, 1Rosinta'vbi nbndr muud sclleks r6.takse t,.ust kordandiid. viilja k:Lrjed rtesilastega ning piserdalakse nh. Kui laiendada fttrgede vahed kuni5 cm, siis !6ib liserdad, mesilasi piki kerj+l;in$aid. Oh! k:irje tdiitkmheks kasulalatse6 l0 nl piinhappe v.silahsst. 'lihtis on, ctpiscrdanrisc rjal loirksid ncsilased tihedaltki€i. Selhks !dib nresilasi raputada ,nitneltr.anill kokku. T6dtkmke ajaks eemaldatakselarust sunak:irFd, mesi|lscd rrputrtskse ncilt

Mcsilaspcrcsid l66dc1dakse rkliirsel pcioo-di1 4 korda. (cvadcl pirasl tarude sanitaarsclpuhaslanrist kaks korda 7'pdeyase valrerjaga,i\'tcsilased hluvad les|i ka seda, kui Deid 166.deldakse teistko.dselt 24 tunni prBst. Siigisel

tijddeldrlsc samuti laks kord. t;inst mee vtrrritaEist vdi vahcn'lt y!ribmisc ajal. Piirastneekirgede hfust relja r6tmist pkc.d,t.kse

Piimhappega tdtiderdud nEsihsperede me{t

G!,nuleerltud peritsiin on hallikasvalge,spctsiirilke l6lrnag.. Toimedinetrs on 5%.1ile

pciisiini vlljsslab Bulgaarla fiana <Pharmachnn, 250-9 tscllolaanpakendites. Pakenditele on lisalud nootlusitas.

prcparaati tukb s;iililrdr, silmas pidadcs(B,k,pi ninrestik), kuivas

fuumk, tenpcmiuulil l5 30'C. Siiiliusaeg

Peritsiin on ftcsilaste varmroosi suhteisisteense tonnega akaritslid. Pnsisoojastclcloksiline. I,lee varumhe perioodil v6ib kunjudanees, nida t!leb kindlasti arvestada.

Cra.ulcc tud pernsiini kasutatakse ravini.srhkrllahusena. Mcsilaspcrcsid tiiitdeldaksesiigisel ainult p?irast kaubanee yuritanhlning mesilaste s66tmisl irlveks srhktulah!sega, kui viilh6hu tenrt,4atrur on ile +14'C.

Rrvinilahuse valmhlamheks v6elakse m6ollusikaga 5 g peritsiinigraanuleid, segatakse20 nl ve€ga piinja suspcnsiodni tek&imheni.Valmistaiud slsDe.sioon lalalalGd 35 40'Cjahutatud I liiirisse suhkrulahusessc ning

RNimistrhklulahust antakse Desilrsleles0itd,!6udega, alvestusega ll0 120 ml ig.nesilaslega kactud k:irjeltinaya koht!, kolmkorda 7 p;icvsslo vaheaegadega.

(aru{anata jttnud ravinisuhkruhhuseinakiivee.nniseks lisatakse sellcle r!i kristallilht kaaliunhddroksiidi ning kecdetakse nkstlnd. Inakliveerit!d jirk ja e.iriiet6e lo!!tus.vesi valalakse rahenult 0,5 n sigavusse a!ku,mis olgu cenal Lccallihl$i ja loDmade karjanaasl, ning fracvalalsc kinni.

Ptrast mvini kasutanist pcs{akso s66dd-ndud 5%lce nratiuohtdoksiidi lahrseganing loputatakse hoolikrll nitu kordr veega.(aed j, n:gu pestakse, suu lop!tatrkse.

(ti liidlajal tekivad inioksikstsiooni tunnu.scd, tuleb pditrduda a.sti poole.

ldiitamhel oblikhappegat sipelg|appegr,piinhappega, p.'itsiini jl. ravimitega luleb silmas pidadr ohutuslehnika noud.id. Ncndegahbdlakse l6ittsda ainull vastavall iftiurecn

itrd innnesel. Ilapete iiritava v6i tdrjevahen-dite toksilise toime t6ttu tuleb hoolikalt kailstasilnri, rrhka ja limaskeslssid. 166lsnkel tulebkasdada l(il1ii. ft lnmeciird p6lle. kritseprllle,kumftikindaid, sarpaid ja ftspirartorit.

T66lanisa djal ci lohi suitsetada, siija egajuua. Piirasl t66hDrht tuleb lahti !iietuda,Fsta kied ja

"dgu sooja led ja sebiga.

(ui hapc satsb jufiuslikult nahale, tuhb se-eviivitrnalull rohke vccga mshr loput,d,, pestalee ja sccbig, ning neutralke*ida norga s60gisoodal.husega. Oblikhappe mnrgistrse komIluhb sisse !6lto lubj.piina, meeveehhust,

Sipclgh!ppenii.gistuss koiial tuleb m!guvccga loputada, snn! nulavalgot v6i limasikeedisl ning viivli.natrlt ltltsldd arst.

Ravi Siektiivsuse s!lrendamheks varakeva-del eonaldatalse pesast haudmekarjed Klihauct on ainull iihel kiirjel, siis tuleb see hiiyi-tad,, kui aer ksh.1 v5i en,m,l ktrjel, siis p3i'guirlrkse nlcd kolaator nesilasperesse. (afiekolne n?idab 0iirsl koorunud nresilased 166-delddkse pirasl plhasluslendd. Seejirel !6ibneid msilasi kasltada kas mesilasFredetucevdanheks vdi uute percde noodustami-

Lesehaudme ilmrmhel kasutatrkse kas ehilrs bi lesekiirgi. Selleks pcab iga irr! kohtaolenr kolm konbineeritud kerge (lks tavaline,nillesl r/r on asen'lalud lesekrrjega !6i lesekunslk:.jcss). PaDst hschsudeemald,trkse kaan.th ning leseh,ue mputatats. kmnudcsl vtljz. (trjod peslak* 2-3%-1k! iiiidikhappegr ning loputatalse vcega.V;iljaloigatrd !$ehaxdme ktrje dsa asenda-takse ruega. Peres kasvatalakse inlensiilsethauel. (evadel varuslatakse nesilasi kiillal-drse siiddrga, ,lt3kse stimul€crivat valgus[sivesikute lisas6Sia, pcsad soojustatsksc.Tatus dlgu lornaalne v€ntilatsioon ja opti.naalnc nihkrs. Ilaiku! ldDus, juunikuu algul,kri perc on hilialt trgev (10-12 kerFlainrratmesilasi), Iorm@ritakse idupcrc, SclhlG vdctsIse tucorast mcsilasperest mcsilasicga kaettrd haudmcsa krrtd, paisutataftse need liihjaiar! ning vatusiatakse kvaliieetsc s6ddaga-Sanrssc tard p.igrtat.kse kergi l-2.pie-vasic k:i'tkrnnudega ase ena sarmiseks.Pere 0annakse een'aldat!d kdrgede aslnelevandnad k;irjed. Seejerel t66deldakse nesilasi

53

tl-22 pie{a pa.ast foneerlnisi ning ncailrsle loflnist t66deldakse idlpcre nhe ctl.-rihtld prep....dig Pirrst s.d! lcsulrhks.l.da per.d. trgddrni*ks r6i !u. Dere n@duslani*16. 13-16 Dnevr p5rist, kli mcail!.*d ldruvad, l66deld.kse iduperet lest.d.

(ul tekib tarvidus nesilaspcrede i66lhnnseks haudmeperioodil, siis lulch nesilased nm.ber cjada puhasleG kargedel€ v6l moodustad!uus perc p6himottel <perlelerd nesllasemolc'.Seejuurcs tnlcb pies enne pe!. m@dust,mistpuurktada ena ning paigutada karg€d. vthole,Hommikul, enne mesilaste lendu, viiakse pcrc20 30 n eenale, t66deldakse iihe lkalltsli'digi nlng avaiakse lennuava, Eda lasirkscvrll. p6hlDeie asemd seisnud puh,stc kArSe.

Sellefts et lBtad hukhksid, hoitalse tihjadtatud. soolft|!sDadj!d, inrenlar, tnhjsd kiFjed 35 D6eva nesilaslele juuldcpiisn'ius ruu-mh. (ui sellire vdimalus peaks pu!dum!, siistlleb s.da inventari l66d.ld. l:itrlisg.Giga2,r tudi. polctades selleks veivlit 200 g/n:,

Haigct. n6ilasperede h@ldaminc o. v6rr.ldcs t.dele terede h@ldlnkeg, raskc. En..l€s neid raskusi ei s.a nee- j! rahaloodlngul.

(AASAEGSETEST DESINFEKTSIOOIII-VAXEI{DITf,Sf ',A -IIIEETODITEST

E. Pim*t

E6ll Pollrnaiandus. Aladeemi.

Desinlektsi@n on episoothvastoste abin6udesnsleemi nks $htsaoaid elenenle. T€ma t6hu-susest s6llub paljuski karj.de taudlvlbasur,Desintehsi@liks kasulataksc ecskilt keeinlhlvanc.deid (happed, leelh Ja oks0deerivadained,Ienoolid jl,). Tuleb lrvcsl0do, ct enamiktradihioonilisi keenilki oineid sraslavodvtiliskeskkond0 nins toimivad kahjuslovalll@na organisnilc ja alandatrd lemseic iol-

Vlimrscl ajal on leadlasle tiheleDrnu D6dh-tud uute elekliivsete desinlektsioonivahendit.ja reriinide !tljat&l.misele.

V.rtleme nendest n6ninglid.

Ghrrtra|d nnnd. Dhld.ftnnd ( |,s-p.ri!ndrl).Glul,araldehnnd stnl.esiti csDltord$ll

u

1908 .. (ilbstunud glut!,raldcfinnd on nereeliguvtni hplekolhre 6lilaolin. \edetik, mrb.'akord*lt t6h8at ldt.val, denlisriv.t jad6infitsrivat loinet, nillcg! on selctalavt€m.lli.tdin. klsutahine EhwnaF dN. {i'h.rudes, T66slus (Vols, orgaanilise snnte.siloh$) loodrb gl0taa6ldehnndi 25%.lhe vesi.

Ghtilraldshiidi vesillhused on n6rgallh.pp.lised, nende boltelilsiidse toide snurendamkelc on soovitatav lisada leelkpuhve..incid kuni ptl 7,5 3,5 ni.

2%llne glutriraldehdndi vesilah$ inaktlve.rlb bakilllde eosed Ja klostridiooside tetil!.

Erlli tundlitud on gllnaaruldehiiidi suht.svcgelriil*.d brklerite vornid. paljud gram|)odtllvlcd la gmnnegatiivsed baftterid hivivdd l!bd 0.02j!lls. glulaar.ldehnndi toinel.

2%.lino shtsaraldehiudi Iahls h:ivitabSr, orrrlde ja Pr. aerusinora 2 ninuli joot'sul, E,.dli I0 ninuli jootsul.

V6ncldes Iomildchnndi ja lmdiga on glu.l^ ttld.hindi toin Mgcabactuiun lub.tculo-sls c suht.s m6n.r6ma n.d.lam.

2%lin. glul.rnldehnndi leelislahE pidu!dth Ttkhophlo^ inrtdigitale *^srn s-minllililc loin€?jaga. l%-lin.lahus araldab fu.gilslid*l loimct Cdrdidd dltidrsi ja ,nic.orpe.lrn grpslrn l 3!hles. M6ne\tna resislenls.mglut$rild.hnndi suhtes on ,4sp,'ci[,r i/ti

Viirused on ghlaarald€fiiiiidi su es lihemrcsi3l€i&ed k(l brktcrid j. b.tsillid. Resis'tcnk.6!d on eirsrovinscd.

Uurlml3cd ntitrvad, el glutaaraldobtid toi-mib cL*tllvselt ka s!hlelhell lofilc orgaanilh.olne luuresolekul,

Glrleallldchiidi hh$ed ei ona korodeeri.vri tolmct, on rihe toksilhed loonadele j!

0,25-2,0%.lht vesilahusl kasrtatakse loo-nrrlumide, lrrnspordivahendite, loomseleloq$adstc Js spetsiaalriietuse desinlilsecli-

Tdlrus on k. ldpp-desinlektsioo. slutaaraldc-hnndi .erosooliga, Tubcrkulodsi ja n.kkar.rinotr hciidi kotrrl on clcktiivne desinlekt-ei@n 21%lGe glutaaraldchiidi vesilahusega25 nl/n! roinujasa 24 tundi. ([email protected]@si j! p,sldrcllmsi koral vastavalt20 nlhr toift.rjrC! 15-24 lundi-

Clutadrrldehnndi aerGdolid 5 ng/mr ont6husad !a lookva d.sinfektsi@ni koiial ruu.mid6, li$ Guvad linnud. Glut,rrrldehiindiba.sil l66tdaki. ytlji nlsi d*lnf.ltsidni-

(loori sisaldavrtel nd6I d.sorinetBt rii-rirad tlholeDln! teks.niil jr krltsilthiipc

r.is.nltl, P.epanat sisaldib krni I{%!ktiivsct *lNli, Vesil'fiused oi p6hi!str nEt.llide toiiosiooni Ja od ft6tge b.kteritsiidse,spordbii&. Ja lirohii&. toineg.. pt.ptrarlcl olo soolitatavoles doosides loomrdele to*51.linc, Xasukldkse peamisell aerosoolif,a profn.lakiilkets v6i sunddestnleklsimniks kas Duhlalkujul v6i 50%.lnc l,h$ena l-2 mr/m'.

K.ltslrmhupokrorlt (Ca(OCl)t. (dlbirn.h0|)oklorit on valge, kergelt kollaka !irvlsegrkloorl 16hnrgo klistalns pulber. Sisald.b 30-90% lkliivsct iloori. Vees lahustlb idsti, Bak.tcritsiidlc loime or nnbes 2,2 korda suurem

Kdltsiumhiipokloritil lasulatakse loonlrru.nide d€sinlitserimiseks 2l% attiils.l kl@tlsislldavi vcsilahusena, ad$lu*ga 0.5-1.0

N.otra.ln *.ltsiu'iiDotlorll. T&dcl.k*kfubrmt.gig. A ja B, mis sisaldarad !.s1..lrll52la 30S .kliirset klmri. Lema.uuBid.dcsinlitsccrimiscks kasutatake n€utra.le k!lt_siuohnpokloriti 3.i lah!*id (loim€,ine jirgi)

(rltsirnrhiipoklorili lahused on Gingitudnot!lli srhtes koiiodeeriva loimega. Selb vAl-tinisek on soovitav lisada lah$tele 0,5-1,6%

Alfiahon, Frdpdraat kruhb koiioon-plnd.akillvsck sinctc gruDDi ja omab eclistid !6rrcld* joddi ja kloori sisaldavaic ainete, ili.l! dlohrpete, l.elistc ja aldehliididega, Alr'.mon on kollts. vtrvusega, ndrga seebi l6h'nlco tihlcncv prsta. Jahedas vees hhuslubhllvasti, tuun* 160 70'C) fiastl. Vesilahu.sed o. liblpahtvid, l6hnata, ftmdrstad.s pin'drdel v..9. le.clsti p.stava kil..

Vilj.stitaksc lm kg net.lltatras, silliois_log +40 kuni 40'C julFs 3 &srar

Alkanon on lugrv, bakteritsiidse ja rnc{_sild* toimegr. Vailah6ed ei ole toirodeertv!loln.8.. Prepara,t onrb k. held pindaktiivs.llolmct, nist6tlu sohih pindade nhe,€g:cks te*'

mlsek l. desinliGcelimisdc. (asutatarc. !ro'fil!!tillscks ja sunddcsintektsiooniks

Ruu. d.s, kust loon.d ja li'nud on vtlj.viidud, ka3utttrks. profnh*tili*Ls dssinlekt_si@nils 3o$-lise alk3mdnilahlse k6tgdisD.tr.sct r.ro$oli 30 mvm3 loimeaitg! 3 llndiVnllirnlt! desirfcltsidni kotr.l strur.nd.t.t5.

Rurijs, kd! desinreKsidni .ill m l@,d\'6i linnud, t66deldaftse &sinliheeritrraid !h_dasid pkeidinise$ 3%_lise alkamonilahu_scg!, adest.dcs 150 nl/m: Dif,n. kohta Des_inchktsiooni slak lnlilane valja liuat6rbe_v.ntllrtsidonl, kusjuurcs shsetdnbwcntllrt_sioon o! i65retiidi1. Peenetilgaline pihu suu_nalaksc td6deldavatelc pindadele l,? 2 n xau_susclt. Dcalntektstdonl alaks s6dla ja lmgivet

Viillidrili desinlekt5iooni lehakse 2 koldan6drlas iunl nakkushaig:l3c likvideerimisenl

Autod desinlitsesitakse desotambris (bok_sis) hos 396.1he lllamoni vesilahuse Diserda_Dhegr loG-ldo ml/m? loimeaiaga 20 min v6i3oj6rlse alkrmonl teros@liga 30 n'l/mr toinc_

SDelsiaalriiet$ niisuiatakse enne pescm6tlO dtn. o,s%.lisc allcmonil.huega S.admedj! invcnlar pnhihkse Pt.asl pe$mi{ nL3%li*s rlkanonilahuses niisot.trd lapiga

D.sdlnnid ttideltk e o.s$_li* alt,don..

Vllnrst€l !.stolet on h.kltud lmtmi jrkrsutro! d.slnlellsjoonik dalldknr!!. DF

latiedikhaDrre prep.raadi saamisekseg._liksc kldas' v6i poltelileemdns Sedikhappesnh0dllld, perhndbol ja vesi vahe*ofts4:l:5 Alcul llsataksc veele aiadiknaDpe an'hiid'ild, scsatzkse la lkaiakse Perfiidrool Pte'D'ra.t !rLmlslalals! v:ihem,lL 24 tundi €nnei,!ultrmkl. trdese'l ILtks tundi hoitsksc n6uav0lunr, seeldrcl sukl:tse korgiga, milles on?-3 .mm ! !a . Va lmrs tar !d l shus s isa ldabhuni 20% {dimeainel (dl.iaidiknipet) Enreldrlllmkt valnistatakse 3% line vesilah$nld. pihustrtakse penetilgalise pihuna v6lsuunat0d jamcdaDihulke aer6@lina d6inlit_scoritlvalele pindadete l&I-200 tvm'

ELVI te.dulid [dsl66s Tanr Olikooligrl66l$id vtlj! .3t oste.i i I i snnteesini*i. id3utanise bhnoldgia. P.€Otr.at sisaldabtoim.rlnct - ataitdikhap.t l'l-16S.

Estosteriili lasutotdkse 2%.1he vesilal senapeanhelt vahedesinlektsiooniks, \anlakse pin,dadele peenetilgalise plhuna ,50 500 ml/m'.

laglnqnhe toth trlebptrasl scuc lshuse pkqdamist Ga 15 min.)t66deldavad pinn,d Liga hoolikalt puh.stada.

Pirnh.p. (cB3cH(o )cooH), Piinhapeon sihupitaoline kcryelt kollrka vlinusega.tugeva hapu naitsega rcdclik, mk skaldabumbcs 7506 tinnhapet ja 15% piiDhaple ,n-hndriidi. Tu!ustatakse tavrlhclt 40%lisc lah!

Piinhape arzldab lugevat baktciisiidsctloiftet 6hu mikrolloomlc. l0 mC tiiDhappcaerosooli ruumi I m3 koht, hivitab ca S5%6hus lciduFtest stalilokoklddest. pindadel onpiiohappe baktcfitsiidne toim. nort.

Kasltatakso peaniselt aercsoolinr ohu desirtitseerimisek3 lood!rulnides, inklbaldorirhh aerogeensel tcel lcrnate nakkuslMiguslelotrrl, ,rvestades 15-20 nl/n3.

nkkaDikrn-A. T*Deenide gruppi kuuluvraikaine. prepemat ei ole loksillno ja ei oma

MekaDakanA on olgkollase viflsega olitaoline vedelik, mille koosseisu kuulub 9 liom-poncnti. omsL' tugeval brkhritsiidsct ioimetslalilokokkide, enterokokkide, soolckcpiteste,salnomnmsi, ja dnsenteeriatekitaja suhres(1r500-l:r000) ningtuberkuloositckiiaja s!h,tes 1:20001e. Prcparaat on ka lrca desodoree.riva toimega, j?ittes n6lnidetsa 16hna. Soovi.lataksc kasulada ,ctusoolina 1ind1,tcs j, nooFloomaluumides 1,5 ml/n3. Maksid,ahelt luba-tud (ontsenhatsiooniks l66hoonis on 50 dg/n3.

Dcsinfektsiooni neetoditest kiab nhr laialda,semrt kasutrnist acrosooldesinr.kkloon- A{o.soolide all nohtctrksc aqodisDersseid stu-teene osakesle suurusega kuni 50 Fm. Nihu.guses olekus su!leneb ainc liiiisikalis kcenilineaktiivsus, suurcneb osakeste lungnninc desintitsderitava objekti raske$ini ligipiitsetavatesse koht3dcsse. Aerosooldesinlektsiooni korral viheneb t6itajakulu. vaheneb desintitsee-riva 6ine kulu, 166deldavalc pindrdc mr.gr,

(asutrtrkse kas ruuDilist v6i suunatud scrosooli. Ruumilise aerosooli koiial dispergec

ruumis desinfiheeriv aineosakesteks lebinoodugr 5 25 llm. Suunatldaerosooli kdral pihustztakse 1,5 2,0 m kau-

56

guselt desinlitsecriv aine idiidcldavatcle pirdsdele osakeste surr.sega 25 50 |1m.

Aerosooliosakeste nhtlasenzks srdeslumiseksldttdeldayatele pindadcle kasulrllkse icrosodli,nille osakes.d krnnav,d t6ierdavat elekirilktlacned. Niisugust serosooli ninrtalakse cleltt-roaerosooliks j. sellc tekila'nisels k,sutatakscspetsiaalseid eleklr.aerorooligeneraatoreid.

€l clektriliselt laetud aerosooliosakesedsadcsiuvad ijhtlasenralt erinevalele pind,dcleja ncnde $d.stunine on ttiirenr, siG clcktmacrosooligs t3gat,kse suuren desinlektsioonielektiirsus kli tavaijstc acrosoolidc kasutamhe

Elektro€erosoolid lonnivad t6h!salt ka niiicliielikult l,ermetisenit!d rur,ris

Acrosoolide tekitamisel{s k.s!tatakse nitnc3uguscid pihustcid js rcrosooligencaatoreid.Tthhanad .cndest on CA 2 (d.sinfilseerivateainele termomehaanilkle aemsoolidc saani,sekt, TSAO (kent fugaalacrosooligcne.u'tor), DAG'2 (kel.s.trosooligen*aator), TAN(turbiinaerosooliDih!sti) jt. ning okktroado-soolide t.kil&mheks UEAG (unilersa!lneekktroacrosooligclef a,tor ).

Ruunidcs, kust loomad on viilja viidud,k.sulalakse aerosooldesinleklsiooniks 37%listtormaldehiijdihhust (i.rmaliini), 909trlstpamrormilahusl, nillele on lhalud l./h leelh-aineid, 2496 tht glulaaraldehiildi, 30%.listalkrnonl. Nimobtld ppparaaie dkp.rge6!takse r n3 konta 20-25 nl. Estosteriili dispdgcerilakse l3 nrl prepanrii I n3 r!!ni

Suumird anosoolina kanrtitalse nimetatndpretaraate 5 3%'liste lahuslena 150 250

PcEpcktiivne on kl desinlilscerivrie aileicacrosoolide kasulaninc rtrumis, kus asrrad

Nikugustel juhtudd kssulalakse joodllietii-lcengl&kooli. Joodtrieinhlnglekool ryaldabhkieriGiidsct toinei ohu nikroobidelc .ingsvaldab loonadc hingamkehndiies brcnfi olnntilist loimel. 33-50%.lisi joodtrietnbenglli-kooli lahuseid dispergeeritokse 1,0-1,5 nn/os.Analoogillse toinega on joodinokol, nh onndtre\'dtra efektiivsfl ja ei oma tiiiitavattoimet. Pre0sraati kasutataksc kas puht!l kujulv6i 50% lise lrhuscru I 2 ml/n3.

UVSTUJ pdoll on vtlja tii6iatud preprraalOLA(. Prepa.aadi pohikomponeniideks on glu

laar.ldehiid ja katioon pindaktiivsod rinod.OLAK-i toodetaksc propellendita aetosool'prLerdir, K$ut,ra*se fiikse,nate Dindlde des.infitsrlmiseks, niit rasil.te prornlahdriunris, loom.de teginiskohtad€s jn.

On vtlji t66t!tud deevahcndcid, fris pi,'$.lrnkcl unayad tulgali*ll yafilu. Niislglstcpr.pa alide ldsliscs on n6ni ..timik.obnclinc lghlairaldehnnd, tom.ldehilnd, Idora',niin.B, vesinjknlihapend), mi3 scgitakscrni@niktiivsete biol@Cilisell kahjllule v!h!-noodlst.jahci ja k.nlakse l6ddeldavalcpinnalc spetsimlsc generaaton abil aeto.m.haMllisc !ah!na. V6iieldes tiv.lhle deso.aldetcga pnsib niisugune raht kiuem horison.l.al- lr vcrtik.alpindadel, ebilasastel pindr

Ds!inleklsioon on iohus. loi 1 male plhusto.lcksq 200 300 dl dosinloktanti. Vrhukihlpabus p inna l Doab okna 2- . .3 cn .

(okkuvdtt l{s

Xdesolevlks ajans on tunduvalt l!i.n.n!ddcsinleklsi@nivderdite 'pnal. Uucn nud onk! dsiniel'tsi@nin'p.todid. N.ndo kasrtamilel.v6lminc ailah nakldshaiglri ira hoid! ja lik'videe.id. ning v6im.ldlb t6slr rclerin,aBrri-t.!rsstc neetnete majandusliklu .Ickli.

VEISTE IIOKOPLASIIA,TASTIIDIST

L Ban

Eostl Loomakasvatuse j. Veterina!riaTeaduslik! Uurimhe In5tiluut

Esnakordsclt on n[koplasntsid m.stiilldotekiiajara knjcl&lud I960. a. Inglkntal l.solle jircl 1S62. a. USA-S. MnkoDlasnssld onkolccnlud ki iejstes Ameerika jr Eurodpr rli'kides, scrlhulgas NsV Liidrs 1970. aastrl.(iiosolcva ajani tuniakse nle 50 mikoDhsDaliigi, nendest I6 liiki voiaad olla naslildi toki.laj!tcks. Eesti Lodnakasvatuse ja VeloinoariaTU Irstituudis teostat!d !ulinist8t srlgus, ctstreptokoklide ja stelnbkokl{idc t6Nal 6inosrohkBti |!ndn!tuid liike, rida oi 3.tnud dilo.rcnlsRrida ol€masoleHtc nkloditega. Oksnendest tiildd€st on nn*oplasm.. ,|lnbpblnrs.genehine e,stiilide t€*il.j.na ei ole tingi'tld sclle inlcklsieni levikust, raid laborat@.

sdc diag.osliliste neetodite ttilstrmhestnrikdplrimt kr$rlukel j, diferentseerini'

l'4iikollGma.masliidi lcviku selgil.nist .l*-t.ti ncil 1935. aadal k&slms H. Jrarsoniga.{%l uurilud piimiDrco$d.sl isolee. i nnko-pl.sf,u, idcDtilitsaeriti - booiseaitoliu ja

Lol.crilud loltuurid m@dustayad v€rcscp.u,nll lisslddval tlhkel lgaril suuri tollakaid.slg.lc p.rif€crscte lsoonidega, tsDntr ag,!l$0 shscka3vaviid sng.te seRadega toldo'niald, Koloonia pinnile ndoduslub gran!lerl-tlv kristallitaollne kiletord, mis on iseloodu'lik n4, ,ooiganirolirh ile ja nt. ,ouis cb. (ultunridc sleroolsdltuvust selgilasin. sccrlnitslsoldavatel siiijlneiol ja iln! sellcla. Isolcerllud kullulrid kds!mid hhrldavall .inullhobusc vcrcscerurnga rikastatud s66tmetel37oC juures, Scc !6nnaldab eclnevalt dileren!$erida kultuure 'nnkoDlasmadeks ja .holepls'Dadcfts. S6hnoroliitiliste om,dtrste !urif,iscltchtl ldndlats, cl ntkoplasnad €i lcmenteerigDloosl Ja ct tdik nnftoplasmaja aholeplrsmakuluund annNad &oige inldsiilsema *asvusn&mc DH 7,3 juu.6. Ufilud klltllrid oltd

Mikophsm.de dil.r€nt*rimiseks kts.lntibiol@mili3i lcstc snsnesiknt€ ledert€rimis€Jr argrniini hndrolntuimi* alrsel jaGt.ti nid 4 rihm.. MnbDhrnade p@lt tckitat!d (d.r.hiiired.sinev.d Inpsilehnldcl kdigisllltakimrht0ldiumid$, l6ig. sagtdahidl lak0rakl&6cnat.1t l6pp iiin lel nruikalel j.lipsnaiulnud lehnadel. (liiniline pill on vigahilmcsugune. Algul or nuutlsed piiEas 6igendrgNd, hlUen rrrutub piim veskeks, nillesleidub viiheseld hallikaid h,"lbeid. Palpeerimkelon trbandunud udaraveeEnditc lffmlisolnEdsuuroncnud. Udaravccrandid od kutrmad ningvtrl!iundlikud Mdkoplasnanasliidi puhul onldb0ndunud lrv.liselt k6ik neli udaEvcerandit.

(hldnduso and'nelel slurenes cbperinen-tadkclt ud.ra ksudu naft,tatud lehnal ll ti..va hiljen soB'alilistc raklrde .rv piioasl5000it hni 500000-ni ths ml. (ehatedpc.lrtuur $lti ei surrenenud, aga piinatoodang

Rrvi dnkoplasnrDastijdi pnftul on rihc..lektlivne. Anlibimtikutide .haoig€l n.nosta.niel v6i! mrstiit lulg.da varjatud kujul. scl.lhcl junul ?rcocb vilja laooniliflc nostiit. di5

viib udemvesandi kdhetuniseni. Ra!ieesmirgil s,sh kasulada ainult tnlosiini j. l.rmrsiidi.Molcmad miikoprssmzstrstikumid on loia loinespekhigo, avaldrvad nolu pcale mikoplasmade ka paljudele granposiliivsetele mikr@

Vaztamals ecltoodule peetaksc plaktikasmiikdplasnanssliidi revitulemtrst kiisitavrks.Seetdllu haigusc tdrjel s6vitat.ksc infitsdcrilud vdi kllinilhelt 0ddrahaiged lehndd praakida. t6hustada desinlekhiooni ja k6rvaldrda

1l', zasta y,nunc puudel. Pu!dlil haigestus1990. a. ruguslis parena jala viies varvas.!avi (Vignevski salv jt. vrhendid) t!lenusi eiandnud ning nov€mbri ldtus Pernls LH-lI-svctcrinurrstid pill ja Volknrnn rnpulec.isid haigc v,.ba. .'\mputeeritud varvas likseeriti lormalii.is ning pararii0i sheslalud malerjrlist (ijks lnkl ftiine lrhedslt varUapadjan-dht, teine tiikk 3-4 cm iilcvaltpoolt) valmi..lati hhtoloogilised l6ig!d, mida varviti hem,-launi ja esiinisa. El kasvajas leidds paljukiurisl mrtdFri, slh t.kkis rlgul kahtlus, ettegeD,ist on sarkooniga. Tanu prof. (. Pdld-vcrc abile sai aga selgel*, el Gg.nist on siiskilam.rakulisc eDidernroidse vbhiga (ingl. k.sqtanounteu carcinona, saksa k. Pldrren-epilhtlzeUhorzitbd) Sellele vshi vormile onhdoootrlik, et osa losrsjslisi cpitceliraltemuutub sarvesiunud kerakesteks ehk sarvpirli-tcks (folo 2). \hadeldavales preparaotides oli

iildGell v?ihe, sest kasvajdl(rldus rohkcn sknroo$. tiiibi Doole, millet!h!l lriulisi cknenle on kzsvajss p31ju. Tei.ses histoloogllises l6ig!s, mis oli iehtud ra.bapsdjandht 3 4 cm iilevaltpooll, olld nafiapindninc oss jr deEris peaaegu intaktsedj kahjuks asr I'n' raslaspijlelik ja sellele lis:ks !iikc krsrajakdllc, nilhs olid niha srurte tuufradcga vohrvad rakud,3g! ka fa.r veikGl iekkival sarvpa.li.

Kui sagcli sn.ab hmerakulinc epideiinoidndv;ihk kocral sindeid, ci ole te.da. I.imeselannab see nahav;Lhi rcln siidcid 0imfiteedeka!dtr liinlisdlmedcssc) 3 ll% haigusjuhtu.

(ATIEL (OERAL KASVAJA

fl. K0bar

Eesti Piill!ma jandusc ^kadesnia

Esimcne ko.r, kellcl dirgnooshime kasvaja,oli 12 aasianc bulonni t6usu ko.r. r(oe!8t 1ek,kis ihelsandal el!aastal naba pii onnas nrpuols. suufune (muna>, nis ei dlnld rcponeerit!v, s,o, tegemist ei olnud songaga. See

aeglaselt ning kohne zastaparasi, nil kder sui, o1i krsvajr juba rusikasuurune. (asvajast vdetud lnkid Iikscc sinrfo@aliinis ja sellest nraterj.list vahrist.t!dtdisud rdrvhime ran ciesoni jirgi. Hhtoloo.gilisie prppara,iide alusel selg$, et tegemiston nakkava leneroloogilGc kasvajagr (Slicke.sarkoomiga). Nehlalasti kocr (tegenht oliis,se koe$g!) oli saan!d nskkuse €mssiebulonni ldugu k@ e tatrilamkel (asvajanoodustus pcamkelt keskmhe suurusegr idaratest rrkkudest, nillc fiulgas lcidls nksikuidsuure luuma ja tlunuksesa rakke. (asvaja-rakkude vahel leidls verev.luneid, n'ille ldbi.m66t oli umbes 2 nm. K6ige isdoomulikumzkstunnuseks vradeldavale kasvajalc olid aga3ilelihasnkkxdest ja sidekoe kirdrdcsl seplid,nis sageli oDarahel seostusid {fotol I l;ihis.t3tld noolega) Ma ei jllge kahjtrks trkstikindl,lt vrila, et lescmist oli nakkavr vcneroloosilhe *asvajaga, sest hGioloogilne tilt Dee.nutab teahval nrderal kr liimtratset leukoosija lnnlosarkoomi (edli just riimast). r6u'koerte kasvotajad peaksid mittlem. siiskl sel'hle, et kr neil on .;ihtavrsti nakkava rc.croloogilise kssv,ja oht kocrtc pubul Midalik.

Teinc kos. kcllcl diagnoosili kasvaja, 01i

FERMENTIDE (UI BIOKATAL(ISAATORITEOSATAHTSUS LOOMORGANIS'IIIS

A. Nlnnerl

Eesti PdllunEjind!se Akadeenia

Viimastc aastaknmncte sa,vutused looms. jalinnukrsvrtusos on lingilrd eolloige oigcstgenectilGert poientsiaalist, selekiiivsest t6nst,s66tnGost, biigiecnkt, hsioloogia3t ning biokeenilhlest !uring!t$t.Eiili su! l:ihelepanupddratakse nii NSV Liidls kui k. arenenudkapitalistlikes naadcs looDorganhmi .ine-

?

iF €s'q:h o o s ! r ' d s m r u l o s , c r l s , l i t r b q . i . N h n

! i . D J n d ' n , i o

uhctusprotsesside dinaanika tundnadDpini.sclc. millega pnitakk leida lafiendls sd6da-rahioolidc rikastaniseks nikroeleheltidega,vitaniinidega, sinte.tiriste !ninohaFtega, IeFnenlidega ning bioloosilhelt aktiivsete komponenlidega. Viimrstc kazsabil a*tiveerilaksemetabolismi plotsesse ning suurendrt*se s66.dalrtsioo.i toitainete omaslata!$t. Niisugusedsd6daratsioonidc rikrst&nked vaj.like ainc,tega ei kllsu esild kafillusi, kuid teoftetilinep6hjendus 6igest doseerimisesl ning kasltambekcst6est vajavad lerdrslikku laiendust. Pdh.Jsekr on siin sd6dar.hiooni nodslhe ningjuurdelisatud konpo.enlidc oEavalreline mlt-tesobivus, mis r6ih tulla ilnsiks kas sedetraktis !6i k/dede ning lafiusiscses metabolh-

Saglt nhe vii leise kdmpone.di sisseviimine sii6daratsiooni n6uab teiste komDodentidetasakaalrslamist. nille tulemusena lekib ahel-reaktsioon, mis kokfruvdtl.s v6ib viia Uldhele

Valsu delitsiit oli, on ja jiib lthenale aas,laknn.eic ijhcks pbhilheks probleemiks loona-ja linnukasvaluses. V!lkusid Lui kdrge nole-kulna$lga jtmastiklu sisaldavaid orgaan!lisi aineid, helooDustab konplikeeriild shukt r ning bioloogiltne spetsiililisus. Valkrdeolenasoluga on seotrd Ddhilised elrniihlused-irituws, kontraktiihus, toitunrine, liikumine,palj,nenisvoime ning produktiiysus. Elusorga.nhmidele on hclooftulik onada kindloid valk.aineid. Jdrelikllt organism isc peah lcid rminohrpetest noodustana. On teada, ct lmetajadei ole vdimelised ise organisnh noodrstanatBlud osa aninolrapetest, laid pealad neidsaana kss sdiidlga v6i mooduslana teistestaminohdpelesi. J:irelikuli sdit&lsGioon poabolema brlanssecritrd k6igi v,jslike toilaine-lega, Vaatamala balaftseeritud iiisviiiirlusli.kule sddlmisele on loooorganism rsuft teha3r,krs s6ndaga sardavalest loitainetesl suude.takse onasiada r/3 %, nlej:iainu ldheb sede-kulglast mndnatll kujll valisduilda.

ANeslades loelletud asj,olusid on viio.stel,astatilinelel kasutusele v6etrd biolftsilis.ltafttilvsed 2ined ternerdid, mille abil pnn-takse s60daga saadaysid toitainetd l6hustadanadalmolekul!3lsetcts ihendileks, mida orga-nlsm paremini omastab. Kuid Ealanata sel-lele,el elcogeens.le ternenrpreparaatide loi-met loonoqanismi o! tnllaldlseli uuritud,

tekib rida knsinusi, nis vajavad triendavatseleilurt. Nll pole loplikult selge, misslguseidpreDaraatei kli snldes koglstes, millise ,j,jooksrl jne. tuleks nanlstada, et mdjusls,rorga.isni lldresistentslse tdlmisel ning nld-ainelahetusc palendamhel oldks positiivne.

Ellsal* hdedes toimryaid keemilisi pro!sesse iseloomNilb suur kiirus- AIned, nis yel.jastool organlsml lav,lisles tinginusles ligaaeglaselt nuriuv,d v6i pralrtiliselt ci nuutu(n;iit. snsivesikud), Irguncvad loomoqrnismiskine{i ja seda Just tinu t,talisaatorite ehktermeniidd, ol€nasolule viioases. Slega v6ibv,ita, et temendid on elusorgankmides pide,valt toimuva ainevaheluse liikumapadevatsjduks, sest nende abil koordineeritakse Ja jufii,iakse ainevahetusl krjundaylid keenilhi eakt,

Femcnlaliivseid protse$e l!.ndb ja laken.dab ininkond igapdsases el8 jrhl vtgiyanast ajast alates. Nii lunti juba ammu piinatapendamhr, jurst! valnistanht, Ieiva ni.gsuhkru kailitamist alkoholiks jne.

(zasaegne ftujutlus iemenlidest kui biol@-gilislest kalaliislatoritest on teklinud enamkri Ddolteist sajandit keslnud uurimist66 du,sel. Esinesena keloomustas fernente K.KirchhoII (l8la), kellel dnnestrs linn,slest saadudvcsiekstrakti abil esile k0hdda t;rklhe hiidro.

Fernenlidd nrgu koiftide elusa k@ koosih-osade snntees j! l6huslanine alluvad oqanis-mh kehtivatele nldislcle seadusDemsuslele. Igakude ja rakk on 6imeline siinteesima lernrenteona spetsiililhe rinevahet$e oista!beks. NoFnaakelt funklsionee.ivas .igadhnh on IeFnendi hulk frudedes ja organitos peareg! tonslantne ning iseloomulik ainevahetuse ldnbib.l46nede temcnlidc aktiivsuse suurenemisesy6i v:ihensnises kajastrrzd iseloon!likult orga-.isni tervislik seisund, kasvu intc.siivsus.Viga sllrel n:tral sollub scedelermcntidemoodslrnine sd6da hulgast ning onaduslcst,

(aasregsc molekulaarbioloogia uftlmisncetodid on v6imaldanud selsibda nksikute ferftenlide ja feanentpftpamalidc toimemehha-nisni erinevalel Ioomadel (lindrdel) j! sedaJ;irgnistcst sspektidest Iihtndes:

L Ter to lab i i l sus . Tund l i l kus kesk ,t(onna tempedtuu vsslu, nis tukneb leFmendi valgrllsesi kooslkesl, on iseloonulikk6ikidele bioloogilistclo &!talisaatoritele. Fe.

menlide akliivsus ythencb scoscs kcsk&onnatemDeratluri 16us!ga nle optinaalsc nomi.Samuti on rermen'lid mrdslaGl len,perriruri-del lihcaktiivscd. kiilfruDud ohkus aga v6Fdrb akriivsus nulligr. Fcdrentatiivse alltiiv-suse t6us keslab kuni 40 50"C ni. E&shclkuumutamlsel hakkab tennentatiivne akiiivsrsvahenema ning kuumutamisel ile 30"C inakti.lcc.Dvad fernondid laielikult. Loomsed Iernendid on kojge akriivsem,d no.m,3kc lem.peraLuui, s.o. 37 40'C juuns. Tzinscte tcrmenlide tundlikktrs on Ienpdaluri mutrtustcsuhtcs m6ni'rsal nlaml rdikser,.

2 Spe is i i f i l i sus . Oheks ise loomul iku-m s hrncnlide omaduseks on nende toimestelsiililisus. sagcli nojust3vad juba viiikesederineyused subshaadi shlkt!drh fcrncndi loi,nel altud reaktsioonis. Ig. lermeni iolnibkindlat pinitletud ihendttesse liji sih keefli.lhe sidenrc Innbissc .Iinlv,les ohendites. Onaga teada jlhtumeid, ftus ternent lrtaliiiisibte,taval rcakGiooni s6ltdnatult substraadi k3anilhest ehitusest. Naiiteks nitD.sugustc aminohapctc desamlinimist kataliiisib iiks ieFnenl - aninohapcte desaminoos. Seega onlernent spcisiililin. anhd reaktsiooni tiiliih.

3 . pH md ju Ie rn ren t ide ak t i i vs ! -selo. Fcdcnlide ,ktiivsus sbltub olulkeltkeskko.ns relklsioonhl, Enamik lernente onnaksimaakelt attiivscd neuhaakeskcstkornas, nfned aga noravad n6rgalt leliselislv6i ka ha0pelist keskkonda. Feimenlide aktiir-suse .linevds s6ltlvalt keskkonna pH multustest o. ioenioliselt tingitud lemendi molekulidhsokiahiooni ulatuscsr. Fdmlnt on kdigeaktiivsen isoeldktrilkes oickus, s.i. scllhcstH tinialas, kus molekulil Duudrb kald!!$liikuda nii anoodi kui ka katoodi sulnas. Suftundlikkus k!skkonna pH suhies otr iseloomulikk6igilc Ienentidcle (nittebioloogilistel kataliisaatoritel avaldub see omadus liiksemas

Felmentide aktiivsust ndjustab la rida teg!-rcid, ftis aktircelivad v6i vrhendavad nqrdeaktiivsusl. Vastavalt sdl.1e nimet3t3ks! ,kti'veerijaid aktilratoriteks ning tcrnendi loincpidurdajaid D.ralnsaatoriteks ehk inhibiiioriteks, Aktivaatorileks on krhevalenlsed katioo.nid (ca, Mn, ,i4s, co jt.) ning ndningada.ioo.id (c1) ja mirded orgaanirised ailed.Pcalc nidctatlte on loonorgrnisiil v6ime p!o.dulsee da spekiitilisi zklivaatorcid kimase.

Pardlisaatoiienr (inhibiildrito,a) tonnivadsageli nhendid, Dis rergeerivad ternendialdiivse rnhn.ga ning inaktiveerivad vinnasd.Niisugusle aineicn, on t!ntud raskenretallidesoolad (Fe, Fl, sinibspe). Psr,liis,,torite toi-nenehhanisni on vahc uuritud.

Femeddid ei ole sinn0laaioid, vaid bioloogilised katalnsaalorid, nis Itienda!rd maoseedetraldi Iermente. Nornaahe seedimise koFral lehk,svanud loomadele tehnilhte ternenlprcparaatide li$mine sdddale ei D,dju nii elek-tiivselt kui noorloodadelc, kelle endogeelsed{ernentsnstednid el( eslnestel n:idalaiel polctiiielikult viilja arenenud (a on tarvilik lisadahrmenle maoseedetrrldi femrentaktiilsele

Tehniliste ftrmenlpEparaatidc fu.ktsioonloomorg.nisnis on !iiga mlinepalgeline, nend.kaasrbil ldhustalakse toitained nrao.scedetra*tk: SV lihtsuhkuteks ja orgaanilistekshapeteks: valgud pcpliidideks ja anino.hapelcks! resvad rasvhspeteks js gliitseerii.niks. Scega lanu lcrnortidelc nuudctaksctoitaincd cnergiaks ja slrukluurcfts tulertaliks, nh on valalik kasluks, prodnkliivsusetdslnheks ja orgrnisni iildrcsinenlsuse s!r-

VASIKAD VAJAVAD (AITSET

v, Lilr, o, Pavel, K, Pehrson

(eesoleva knjllisc Gen.ks on monede kiisinuste kasiuemift, Dis h.akNad vasikatenittenakkuslike dispepsiate ja nikrobiooside(nskkuslike diispepsiate. LopsuFletike) profii'laktikr ja lautad€ pmjcktccridke m6ni.gztckisinlste$. Atusaadav, ci sellinc lai probleeni kisitaDine ei vdinralda laskuda iiksik.rsj,desse. Autoriie snrtes rdiks antud tiii ollal6lkcfts edaslslele kirjdhklc selle ajaknja

Silrdimise lnomendht alates satub vasikasrastamjsi viiga Filmsuguste shessorite ningmikroobsetc ssrcssorilesa. V,sikale s;iilitrmineja ncnde kasratanine tugerrks ja te elc loo.maks on olulinc nhsanne moie loomdkasvatuses. Tihtsat osa sells elendavad vasikatel esi.ncvad haigused, cesk?ilt scedelrakti ja hinga-misteede haigused. Nendeks on lihtne ja toksi.Iine diispepsis, reop,rvo, rcls ja ko.omriinslnleriit, koliinfckisioon, kdpiospDiidioos

nlig teinesloksikoos. rnaeroobne enlerotoksee-nia ja kopslp6leiikrd. Seeg! ahvardavadvasil€r nakkav,d kli ta mitknakkarzd ha!

Dnsocpsli (nii lih! kui fta toksiline) on tgeda klllga vastsnndinulc &isus Esimene neiston iingitud sdiitmh. ja pidanistingimuste hiilveldsi, se e ar$eks on emd eb3oige pidamineja sdiidr halb kvalitcet, nillest johtlb ternes-piifli hslb kvalil.ct. saDuti on selhks vasi-kate ebadige jootmi.c. Umbes sanad riskitak-torid kehtivad k. tolsilise diispcpsis kohta.kuid lisandub yeel Drikroobne faktor. Haigus!sineb teamGelt 2 3 ndsl elupdeval

Tcrieslokslkdos on lingitu,l terne k{.liteedih;illrinhesl (nihratide ja nitIitite. herbitsii.dide suur sisaldus sdddas ja seet6rl! ka lerneses, lisaks nikroorg!nismid). Esincb esimese

(olllnfeklsloon. Erili toksilised on Er.hali..,tia .oli adhesiivsed vo.mid, nrgr (33, I(99jt. See h,iels esineb p.amiselt kuni 3 p;ievr

K.nprdsportdioos esineb peanisclt 2 t7pdeva vanuslel vasi!,tel. (rijttosporiidid dis-lotseeruvad sooleepileeli pinnrl S.e h,lglskalsneb lavrlkelt veel € ali, Cl perJinEahsi

Roiavilrlsllk enl.riil sinsb enamasii 4. -14. cl!p;ieral. (ui scc haisus krasnob veelkoliinfektsiooniga ja lordnaviirusega. on l.mg

(ordrrvilDsint.trsioon esineb l-3 ntdalavanuslel vasikalel. Infcktsioon kulgeb raskelt.

Ana.oohnc e'terotokseemia. Tekitojaks onCL. re4tirgcks $np A Esinob csimcs! 4 !1tr.nAdala jooksul ja k!lgcb rtgs :igoda1t.

Agedad seedinisheired on V. V. Mitlulini jav. A, Alikrjevi (1932) jdrgi jtircoised. Nend.ar!rres on d0spcpsi,te tekkiminclinsitud lootearengu halbadest tingimustesl, mis liivad sel-leni, et vrskiindinu ei ole v6inelinc seedinatelnespiima Viimaie vdib oll. tingitrd k.ptiliked halvetesl Viimalimainitud teguritetdllu tekivad libedikus kasciinik;imbud. T:ihlison 6ige jooimine, lNtasel kotral lekivad ftllektoosed shesshehundid. Eriti tehtis onlerne kvaliteet (vt, H, Kavak, 1932). Sanrution olulhe tahtsusega laud, nrikrokliima janiktufloora. Vdinrlik on ka en,nrsti kohalitu{polvncnhega, intcktsioo.i tekiinine. Hal.badd sani{aanete tinginuste puhtr1 poknklaal

62

p,togeensete'nikroorganG'nidc agrcssiirsustduseb (6igemini - vasika rcshkntsus lan-geb). a6ncdes Ebariikides on iihrsal kohslhiipohoofilisic Lasikate siind. Hiipohootikutcltekivad libedikls sccdimatuse tdttu kasciinikiimbud. Arcneb rlljr diisbsklerioos, nis tinsib rcflektoorse strcssisnndroomi. nilhga vdib

V. V. Mitjusini (1939) jiilgion !aslliate dnspepsir e.i vodne koln'. Need on: l) orsaanilheptritolug, diisp.psia, 2) flnktsionaalnc diispeDsia (rerkkioofnc strcs). 3) kaseiinikLnpudest Ungitud h.igus. Refk*ioo.nc stresslllnedispepsiz csineb rii noirnaals.lel (rakmlrco.tikulcl) kui ka lilsioloogllisell cbakiipsetelvsikaler {hiipotroorikud) viinDseid esineb,ga meie vabrriigi ringinustcs viiga harva.Neo'le nhels iseloomulikuks omzduseks onm,d3r immunotoogitine ftakriivsus, mht6ttunendd csin.b ksrge eehoodrflrs haigcstumi,s.ts diispcpsiassc ja n,lkroorganisnide podltpohjustalud kohulahtkusse.

Vasikad, kessiidisid lehnzdcll, ke1le1 csilesv!lg! ainevaheluse hrir!id, on ,iadala in,munoloogilhc reakllirsusega. Nendel !rsikatel onka n6fsen sccdjmhv6imc Meie ol!d* ihekssoodustavaks fakioriks iulcb lugeda ebatva!i.

rleie rabariigi tingnntrsi arveslab ja scegaanna6 adeky$tsena pildi prolessor V. Tilganonogra&fia (Vasik,te haieused ja nendetdrje'. Selle raanatu jtrgi csineb miitenskkavkijhulahtisus oeamiselt l-5 paeva vanuskl!asjkalel, kuid v6ib esineda ka vanehdlel piin6vasikate larla tood!d vasikslcL. V Tilgape!b mitten,kk,vs dispepsia olulhenatekspohJuslcts nittetiisvi;irluslikku siidlnist jsAvilaniini ning irrotiini v;iheslst lernes.K6hul*thlse ollliseks pohjlsek on ka s6ii-detavad silokog!sed. Ed$i on autori arvatesv&l meie tinginusl* k6hulahlisuse p6hjusksv.ad vasikate joohiscl nins stfesshchund.Vilnane on olulGeks teguiks laslkale nletoomisel piimalasikate laula. P6hjrseks on leelebakvaliteetne piin ja 16ss. Ei ole ka teisejiirgulkcd jootmhrcad ja fialb3d pidrmishiigice

V. Tilga j:i'gi iekib cnamik nilten'kkavaidk6hrtahtislsi soolestiLu nikrofloora nuuiunisel6ttu. Selle plhul tekib t,s:kr!l! hiilbiminepiisiasukate.nikroorg,nhmide ja,j!thle astr'krt. Gtafiilokokid prolcus, psctrdononas,

cnlcrobaklcrid jl.) !ald, ida ni'nctr{akscdiisfrilfohlooslks. Pccnsoolcs sccdunala toilrinclc ldhtrs(.riist j;ilkab nikrolloon SeLlckiiigus rndod[stuv.d v.lkude l6hust€frGe ttrlcmusen, nii|glsed amiinid. mh Pdhjuslavdd

Nls Dtrtrluli Mkkryase tohrl.hlislssP. siisktcsolcvr khju!kc ilguses toodule tuhb lisrd,!ueRuid andit,d vzsikate kolibaliterioosi iascllc protnlaktikr kohla. tnida on saadud tcistcma.dc uuriirlc knrv!lk. 6esti Lmnrkaslatusej, Vckrinr.ri. lndiluldi lcadlastc poolt. 5cl-gub, cl t. .olj vaib pohiustadr k.s kolheDlil$enriat (b3klc'id t!nsivsd vexe) r6i kolicnterilli, nrillc pulrul bakierid esinefsd peensoolclidrskcstal j. Dcsenlorirsllnmrholm.dcs.

E. .oll cntcroloksigcc.scdrad ctr(ootoksiinc, millisksi osd ci alll secde-lrakti cnsiiiimide loiDele egi slinuleeri vasikrinmurnsusicotrl Necd loksiinid tingivrd vssi-ka orS.nlitri vcctuslu'nke, s. l. vec ja elcklro-liitld! crilumisc soolde. nis on kohulahlisusep0hjuseks, Entcroloksigeensed E .ori tiived(K99, F{r jt.) liiburdd soole limaskstrle ninssoole pcrislaltika ri suuda neid seedekulglast

Vasikrlc kihubhlisuse prolulaktika De.llilsrno jub, lii.cte (e i loppliinete) lchrtrdcsd6tmjscsl, nis p.rb trgrnra rrtsa milroor8inismidc nonn..lsc elltsge$se, nii el ei !a!nncks mnrgistc .ircle noodununist 'als,s

Tiiflcd lcl'nrad luleb prigulada [email protected]. V Tilg! jz N (an0us on veendunud,el sel ctrpiL l!lcb ko rollida ka ud€m lcrvkllkk! sck!ndlt. Nende arvates otr otsuslavt;ihkrs loom0fuumidc dcsintcktsioonil ia pocgimlshilgicoil Samuli pea!rd rislanra rlsi.katc pid0 isruunrld ja vrsik.te siinnijirgncnodlddntna htigieenindlelele. Esimese kaheclutnni jooksul pcab Msikal jootma kaks korda

Profil.ltilistc neetrnrte uheks t?ihGdnaksnorerdiks o. vtltida rdilraliku inleklsi@niaicla lcicl .idg haieusklhtbnes oajandilcsraklsi.cc.idr lipptiined lohmad ja null*ad.

lirgncvrlt pcaludc oige hfiidilt reol\,. G. zaroza andn.tel, nris kisillerad r.sikltcsecdetrrkli hai gusld prdlnbklikat.

(lnnhlthmrd. os.kond. Scllck El sraditugdal liirelaskotrda. peab sl!st,m jubrloonfurfl dc koDslrue$i'risesa, mh tag,kssobiva krokliima ja dAi'rrckhiomi teosti-

nrisc ning L.hnoloogia. Scllcts luhb rllc niha[3ks osakonda: kinnistehnrdc ja sinni{usosr.kund. Kal$ ku(d cnne snnnita ht tu(.kscla00iiincd lohmad j. mullikad kiDnklelrniadeosikonda. Siis hinnataks. kr !oonsdc lcrvk.ir,[L s.isundit ning tagrtrksc lootrudch

vtrsi.vad zdohiigieenilised ja veidiii.tsrni-

OLCtr nr:irSitud, et kinnisperioodi lihcnd!.minc m6jub ncgatiiyselt lchnE tc.ne klalilcc-dilc - sslle immuunglobuliinide sisaldus lan.gcb t,5 2 korda Seui.e lernes ri hol. ir.Msika ldhulrlrlisud LehnDde r.isioon .i tohish.ld.dr hippclisi$ilapct roi suurcs ;oguses ttdtkhaptl sis.ldrvat silo. 3m0-5mcig rinnitooding!ntrh0l I'cah nisioon sisaldrn, .r Il00 F sedural v.lk(. kirotiini, suhki,n jr Cr, P, NrClnirg !it!'niirc A, D. E. Tthlsal kohal on h(..lLrlilc.dilin. hcin. Koftsd6l hoiaD koiiis hh.tr)ndr s.cdckulSla norn..lsc Elltllsc sedaolgtr rodl sn6da lrogusest. (onhenlrsstc irilhrDdr iih 2.0 2,5 kg it6p;icvas. Nzgu ningi.l1rl. pcrb olcnE vrlgu kogtrs tik.v (Dlll0vijlrco kui 24%). Vastrsel l,oiiil kkiL' !rsiktrlcl Lalrtrhlrtisus tiiru rijrezle ternc s.cdinkcv6incL.. A.vilrmiini tuleb manustad. l,5Xl$nO la D.vilamiini 3000xld RO. Samuti on$ovitov danust.da ZliSOr. Latrdapsi@dilon pc,lc nimclalute raja loomadcle lindlusladand!imn ja U\Lkiiatamine.

Vabfiiigir on vasilat. pidank.l lcrinudkr[s crincl,l scisukohta. Esimcsc jirgi !cc.Irks. rasikaid ptrast suidimisl samis .!!mi3,kur rsub pohikari, ja lri! jarei onrc{lc nrD,is, trr, profiihklooriunris r6i onnclu$uunrls.(unbr trEciodit valida. selles pole loonzpida.jalol ihlset sehukohla ja siin o! csiittudnl6ncd m6ttod, laht!d!s ajzloolis.sokiatlscst

63

ja chitusliklst olukoft st vabariigh. Teatavasiid. aj, joofisul viinased vEga pdhjalikult nru.

Tealavasti oli penodd (70.dad aastad ja3o.ndale a.state esinene pdol), kus tohlis jas,i elritada ain!lt su!rlarme, s.t. piinalame,lus hhni oli 400ja rohkcm. Nihuguse'd t€rmeon neie vabariigis ehitatud 400 ja lohkem ningneid txleb edasi ekplualec da, kas ne lahanc

Taolistes larnides oli nruidugi ohlarbekaspoeci'nh. ja kinnishhmade

l.ltasid ning vasikatele profilakioo une.Peale zoohiigieenilhie pdhjnste 6igasi.sid

nende ehitanisl kr 6konoonilised fakiorid.(innk. ja poeglvate lehnade kul (v6i osa-kond) oi vaja kollist sisscscadet (iiipsiscad.t)ega keetulist aset, is on tanapacva iscnsjandamhe iingim$tes ltiillallki lahebpandav lak-tor. S!urfarmides kinnis- ja toegimhl.utadechiiamhegs r6ib kokktr hoida kuni 5% rarni

Sellele loomuliklks jitkuks on vasikrie pro-Inlaktoorium chk ennellstuur. Eeltingim$ekson 4uid!gi, et prolnlaktoori!n kg!Li Uielilrullvsik,tele v,j,likud eruriflgi'nLsd (mikrokliina) ja mchhdnhcerin'ke taseDr (jootfline.sdijtmine, allapanu !ahetamine). (ahjuks tiina.p?ievsl on need tingimnsed tailnata inseneri-Drdlle ja mehh.nheefi'nlsvdi'nrluste puud!-litkuse idttu. Tsgajt.jeks on sec, ct rabariigisseni chitaiud prolnla*toorilnid on peaaeg!tiiielikrll sihiperasell k.sulam.l. need ei

Vailjap:iiis olukorusl on hitud vasikatcpidsmhel nhes ruunk koos pohikarjrga. Onleitud ka pohjus -- vaiikaid lrleb harjutadajuba maast.nrddlasi trlcvase clIko],a (laud,)

Seoses isenaiandamkclc iikminekuga onpohlalikrlt nurt!n!d ka n'aj.ndite ehituspolii.iila. Valdavali n6rtakse j. ehitatakse piim.-larme srrlsega 100-150 leh'na. On ka cran-dcid, kus ei iaheta tarme alla 400 ichma. Secon Ioonulik, ka Iarnidc chiluses Dcrb !dlit.sena pluralGm, vastrvalt moj.ndite korkreet.sdtclc tinginustele ja r6imal!stele.

On selge, et larDris, kus on 100 150 kl,trE,ei oie oktarbekohane ehiladq spelsia,lset kinnk. ja poegimklautz, Aim1iscl jrhul tulobpikduda omaette kinnklchnadc rcaga Ja 1oe-gimhnurgag! nhiscs hndas. Ei ole lu nidagi

katki, ktri lchnud toeglvad lEditsioonilisellona alrlisel asemel, sest thesegsell poegivaidja kinniskhmi on viih€ 05 ,5 loom4.

Omaette kisimusc mood$talad lasikalehoksid, shsesadc vasikaie pidaniseks (joor'nirekss06tnisclc, nikroklilma laganheksjne.). Selles osas valitseb suur mitmskesisusJa on Drudujii?ike l66sluslikull l@detNateseadmete osas. Viinane zsjrolu riitab nhtse,k6lgi pooll lunnustrtud tehnoloogia puudrniseh. Vdib.olla on see Dlurzlis,n iusi 6ige, mhv6inaldrb m,jsndi spckialislidel !alida endolesobiva lahc.duse, mh Estaks kdige parcmininrajandi tinsimustcle ja voihrlNtele.

Oheks vdiDaluseks toodud kiisimuse lshend'misel niiib olevat hiljuti Moldaavia lisioloogidc poolt vtljapakuhd nn. loomapidamheadapiiivnc snskem, klid selle vdljalddlaj€teja Dropageerijale soovltused pdhinevad sinultteoreetilislel tc,dmciel. A.vestadcs vcise post.mbriona,lse (ja ka .mbruonaako) arenentecrukusl, tukks nn. adeftv.aGe s66tDise Duhulratsiooni laheiada iga knmmekonM piieratagant, nh on praktilhelt vbimalu sihkit0leb meie aMtes toetld! n6nede bioloogilisell akliivsete rinetc lestarzt tr lamisl.

Tahth on eenaldada sltssi faktorid, nhlingiv,d e.ili ndorloonrdc vastu!6tlikkuse suhtcliselt v:ihesc virulenGrsega'rikroobiddc.Oluline on looduslik! rallk! oszkaalLr y;ihenemine loonak.svotuscs. mis tingib imnun0Loo.giliselt ndrksde loorDde ileDiirrase paljun!mhe. Oldhelt aga kuj(tah neie a.vslcsF. L F0rdui ja kaast66tajate loonskasvaluscadapliivne snneen cnnon tuhist tcaduslikeleuuri,ris.sutustelc kui juhcndil rraktilistek

Ol,cks olulhets, kui nille pe.nriseks vasikalcsurmur pohjrscks on lalitaja hoolikus vasikah hooldamhel (K Tiifinrs, ls35). Nii onkogu valjalangcrce vdhe eri lnpsniihDradeskuni rolmekordne (10,7%{t kuni 29,5%'ni).(iibclo|N loomakaslatuse lehnoloosia ei roi-nalda F. L Furdui ja kaasutorile (1937) area-ies nassilisel!klsut.d, p6llumajandsloonradepol.nlsir,lscid ioodangu ja siginhe !6imeid.Nendc arlrtcs ftasutalakse ka.sajal prodoklsiooniks ainuli 40-60% viiirn,likust loomscslpotentsiaalist Sclle iiheks piihjuseks on loo.nadc pmakiriDe €nnc. kui ndd srdv(taradoma nraksimaarsed lditued siia i'lob lisadareel sheh6igused, fradrl em.sloon.de viljakus

kaast6draiare aflates on ihets tadude pelni.seks pohju*fts skssid, nida tirgilad vaslu.olud Djd.mistehnolmgia js loonrad. hsioloo.giliste iseerasrste v.hel. See dj.olu onAi si$.haisusle ja Iunklsionaahete hiirctc lrlosene-illine alus. sccjuups aga n€ie pooll i!61a.lud uuringnte ttrlcdused viitarad selhlc, cttihts8t ooavad ka lftmade imfrndloogilisckaitse!6ime ia lerc ftliidiliscd (Insioloogilhcd)

secga tekib kisimls, kas on 6ige, et ndrgadldomad fiuftkuvad, s.t. toidib looduslik vallk,v6i t!le[ siilitada kaia 3el vihil, ct n6rkuloo i ravitrkse ding t?irast tervkl! lst javastava kelramassi saavulanrhl nad pmteeri.

El rrvinite ja tavalistc velerinaaryrdliiltk.liliste lotele rakendaminc ei sulda 100%llscllviltida vasikate haig*lumist, sib trhb raken.dada ki .bivdtteid. Oheks selliseks on vssikate.nadc populalsiooniimnunol@giline meciod,ni3 yoin.ldab ennNtada va ala vdsikt elu.

KokkNdtv.lt v6ib 6elda,.t vasilat. (ji leh-nade) lervtsliku seisundi mtSravrd { ,.tlo.il:lnin n€, smt, rehngid ja arcl$. Ncndc osr-t.alu hindred majandid dineralt. (6ig.s.8€drrini on eramtrkrnist leidnrd krks .sinest tal$o.it: tninen ja s';1. K! ei ignoe-rit, zoonncjeeni. Neljas Lklor - arelus onau sc.s sfll, kus on onn stunud pulli(de) rrlik(niit.l6 <Eslo.ia> lolfioos). Nakhshrigust.stctsillistide ringkonn$ pannrl{se surri loo.tusi ulle kaasaegsetc biotehnoldogillslc vallsiitide lEseheieLia.oli jt.) vrljal66l.mhele.Juhll *ui necd vafrtsiinid sh,ldavad veslai.eid, mis stimrlerivad ka pirilikult delckl.scte lssikate imnundreaktillsusc nooduslu.mkl, lahendavad nad niihtav.sti !asikate sure.muse pmbleeni. Siiski v6ib arrata, ct (loodusei salli tiihja kohta> la ,. .or! ascdcle loklblrdni temr uus mliant vdi mdnl kinc mlkroobvbi nikroobid, Igatahes vdiD .ga arv.ld, elvrklsiinid kiill leevendrvad lunduvrll otukoFdr, klrd et nurda ka nvinht ja nittespetsii.lilhl prolnllktikat s6ttetlks.

XUIDAS IN'ERPIETEERITA(SEERINCVATE RII(IDE EPISOOTTUST

OLUXORDA

J. Aliols

Etisooliline olukord on l@made nalkushaj,gBto ,ldn. olukold Eingil lftmat,sv.tlsteri-t@riurll klndl,l ajamomendil ja sesa nakkushalg$lc cpisootithe protsessi ja sedam6justavale iogurlle avsldusvorn. Ltinsi fronkrcehc l@makasvatusteritooliuni episodtilheolukod! la seda m6jlstavate tegurite tundmlneon !iga olullse tahtsussa, sest selkga luuakseesltok! pldov valmhohk halCUse di,gnoosim!seks ja tolseb dikteerib ephooliline olukoldeltc harguste ninFkhja, nille suhres on vajatcho 3pelsiililkl profilaklikal. Haigusle dsasiml! on nhiscd inimesele ja ltunadele (zooant.roponoosld), nojustab episdotiline oluftold kaepldoemlllst olukoldr Zoortropon@se lun-l.ksc lEn.ptevilJuba nb 150.

Arvestlde! h.iguste ein*al ohtlit*st, Dee-t.ks. r.nd€ iile narihn.3 erin.v.t .(estust.VaslNlll h.igus. lerikrhiruselq ohllikkuseleinxnc$ l.ors F tc62 puhkemis.l rchdralem.j.nduslikule k jule jagatakse lemad.lnlcklsi@nhiglsed vGtavala O!.maailme EDi-s@tirte B0r@ 1934. a. okusele ,1- ja B-k.t.-gonnlcsse- Esimcsse kuulub tuusleist (neistviislci3t viiru$liolmgirg. j. 6ks nnkoplasftos) hriSlst. Ncisl nclilehl on imet.jateloomrde haiglsod: suu ja s6r,taud, vesik!-l.arnc stom.tiil, nodrlaame dcmatiil veistekall, vclstc konhgioosnc pleurop.cunoonis.v;iikcnelelscjalistc kalk, Rift Vallet palavift,laNnasto k3laraal!c palavik ja rdugcd,Tescheni hdigus, sigadc llassik,line ja aafiikakatk, hobusk katk. (aks dn lindude h,jgu-scd - litrdlde grlpp ehk klassikrline lztk jrNawcrsllcl haigus chk aasia kalk. (dik needhdlgus.d !6iv^d lcvida cphoolia 16i tansoo.tidna mltncic ikide rct isogi konlinentidetciiiloorlumil ja D6hjustada daianduslikkuktrhJu ning piiloh olulhelt ka ldomade jaldoms.te saadusle Biiki nirg blokeeridtk.ranllnlsddriiud tedlooriunil rii loomadekll ka loln.sie lillunkl. Scllcst tiflgituna onrilk, nlll! l.diooriuhil puhteb n6ri A-*rte-gooriass. k!!lN hiigrs, sellEt loh6eft kofius,tatud l..l.ma Rdhrusvahelhele Epi3ftliite

B.krtegooriasse huluu 3, hligust: 57 locnade hatgrst (9 nfiked nih.le loomaliigile,14 vshte haigusl, ll lamdaslc Ja kitsede ha!Su5t, l5 hobosic haigusi, 5 siCade l,aigun,2 niiriliste haigusl), 5 k!lade haigust. l3 1in-dudc hriglst, 5 ddilasio h!lg$t. Selle rnhnoh!ig!51 iseloonust.b slhlellscll d.gland ja pii'rllud le$k. Ndd. 6in. l$ lohla esilalakseandmed Rlhvusv.hclisclc E isootial€ [email protected] kord rostas. Scllin. kl.sifik.tsi@ntole mingil juhul leicut cga l6plik, Uute h.i.gusla ilnnemhel tehohc nimistusse tiiendu,

OlsmMilone cphootilinc olukord leiabkrjastamist ORO Toitl$. j. P6llunajandutolganisaGimri, Olcnarilmse Tervishoiuorgrni.5ltsloorl la Rahvus!.hellsc Epi$otiate BnrooDmll vtli.ant.vltes .astlbnlktiinid6.Ld-nad. t.r$* a.staraanr.t'. Episdtilise olu.kora hdlpsama*s interplclerinheks on kon.lh.ndid la neil priknqv!d riigid jag,tud yiickshoonlk!, nis ei !asla ki,ll legelikule naailnageogrlalilhelo regioneshkchl I hoon -Altrlka konti.enl, II tsoon - Ancenka konti.ncnl (nil P6fija- kui L6una.lmeerika), rrl -Aanr {v.a. NsvL lcrlt@liunt. lv [email protected] (v.!. NSVL teritoorlut, V - O*eaani.(A$k..|i., V.ikse @kclnl s.lr.riigid), VI -NSVI terilNrirn. NiDe|ltld biilletSSnidestuuckse tra vaslavalc kodcelilud labelite kujul6donidcs asuvzte riikide d!irooiiline olukord.Nend* tabelites on andmcd h.iguste kohlatoodud vastavale tingimErkidega, mille delilc.ring on triftke esidesld lelrckiilgcdel, M6.ncd nEited kasutrtud tingnlrldde kohta:

0000 - haig$l polq iln.giesinenld

++++

h,igusl el reglske.rils

lekit.j. k.ndvus ilma kliinilisc

- diagnoosltlcsfuko.dseli

Cr - konlroll [email protected] - loonade inpordi teldPa - konkoui pbgrarnD piiralud teiiit@riu.

Pn - konlrolli trocfamn kogtr tedtoofiumll

r - haigls, fillst l$lrni'c on lohustuslik

Ndileks oleks jsrynhlc lingnarftjde deiilrce,

- rak..drilkse korlrolli jr kaan.tiiriabi.66id logu ledtoon(nil

- r.ri, rasl.Yld uuringud, \.ktsi

+?

) (I

B056

BOV+( )PTQ

- rmmar. BO5' _ siben kalk

Alusardovdt ei heloomusta sellhle tingm:irkide konbldaGiodnid 3!!r.nate teBitooriuoidcoDkoollllst olukorda pAris ibeDiirasell, scstneed ei kajasla lralcuso ortndnhc iciiiioriaalscld erinevusi. Seetdrasl tuuaftse nendes bil.lciitnides 6ra k, harlogranmid olrlisematdhrlgustc csindi* kohlr lorlir€ntide vbi rji,lide l6ikes, samlti toklin. erinmsed aare!d6 slrela ..st.g!. Esltatak* ta ardmcdlnimGte ja l@made .du, v€lerinaarkardri,lrborite v6rc! kohta rlikld*, r.kendatavat.r6rjep!osr!dnid., loonod. sindivuse ja sure.

sul

66

\

Ei

H

o0.

i1

vEtsTE LEU(oOSI TOtuESt IOOISTS 19 51, 19 87

mA '-El.6

Eesii Pdlludajanduse Akodccmia

Eurodpa llidos ttheldziatsc vciste ensooti-IiF leukesi (vEL) ja rcrsle lclt@si viLusc(VLV) hi.ldlen.t ldikll Alblinirs, TSeh-hoslovltkias, S!ksimaal, Poolas, JugGlaavi.jja k. Roolsk, Uppsala Rahrudiku veterinaa.rir Inslituudls iihhseminaril .csti leukoos!uunlihga sardl vicl{et inlormalsiooni vlvlcviku ja 16rjc Droblccmide kolrla Roolsinarl

1S39. !. siigiesl .l6t.li sell uoe l.!*osi-t6rje programdiga, kusjuules pr.ktilhe leu-kodsiidrje jrhiks on (ristcr schdlng,

Eu$opa Mrlondusihcndrs kellr3 !!, volst.rkspoidi riikidcst, kus diignodltlkse VLV.

Nii oli qoottl (uningdigis lmmrk.3lat.jateIiil sunritud !!stu r6tma otsus. lludlda koh€l0lkGit6rle uuc p.ogEnnigr. Riit ei erddal6rjck nldse vahondcid, id4eprosr.mm lina.rscentakse larmcrlte rdhadega.

T6rje eesntrk on 3-10 aastlg! tcha koguigi teritoolium VEL i ja Vlv.vablks. T6F

i.ga logeleb 300 loonaarsri- T6.lopmg.dmlon *ae h. .tud nU neiereid kui t.pdrj.d.Programnl n0klnnsek on srvcsl.tud 150

Silani el v6etud Rootsls VEI-I cntl t6siselt,sesl veis.lrsvllusele see elilhi krhju ei tekiluud. Arv6t0ti [o sedr. et VLV pole patGg€cnne int6.s.l.. Eur@pz nalatdusnfierdueon lga leel'nud l6uloonadc niigi ja spemaok3pordi riikldet, mis pole l.ukoosiv.bad. Leu-koosiviiruse suhtcs uurit.kse rcri, piin, tehaksese0tsiaalselt proove rastavalt juhcndile.

Meierdldos voololse <tankiproovid', pos!tllvse lei! ko .l (ELISA.test) rntud famdi

t i '= ' d

Effi {Jtm'd

klri lurit,kse l;Fem.lt, k$juures ig. VLV-ganakaiunud loon ltiheb *ohc lopnlssle, Loon0-rrstld tohllad ldNltada alnult thokor&eidlnstlaid, k.niiiilc l. reftaahcl uullngul pea-vld nld krsutlma kindaid-

Vtg! rugclt jtlgili** indrun.ntide j.lbivlhcnditc desinfeltsimni ndud€id. Veldi-taksc ldom.de Jd katado vahelisl ftoniaklc.Viiga sulrl liihckpan! D6dmtak3c vasikatecraldanisele, et t6keslada viirusinlektsiooni.

R@tsi nudclkt on la Ecslil nidagi 6ppid!.

UUED PREPARAADID JA 'TIEETODID

UUED E'IA(A TOONUST TOSTVADPREPARAADID

V, V.s*i

Eesti P6llumajandusD Akrdecnir

Oks tunlunaid enak. toonust l6slvaidvahcndcid on oks otsiin. Sel prcprm.dil on1g. ilks iosinc trudus. Oksiitotsiinil, n0g! leh.l.lgi hiipoliisi tagdsdgara lDanoonidcl, onoiganisnG rtga Iniike lagunemklcg. Sco ra'kend,b olulhelt lcn,! kasul.mist r.yi(smirgil. Sccloltu l6alalllse kogu na,ilo.s rtljauusl nikema toinc.Joga ulerotoonilhi v.hen-

Jiirenlvrlt kahest nlkuglsest raviinbt lehe-

D.osool on Lili ,armaatsiatirnas .Siglam>loodcra! fiomoonit'oline prepa!,rl, nh sisa!dob I cnrs lalDscs l0 tn aktii

D.osool tddslab J0 lugevd,b loon.del cdakakokktrl6nberdimet, Erincvalt okstitokilnkt ontcnra toineaeg (laeundntuaeg) l(iddvrll

Drosooli lasulal,kse 5nnnirusc lbis(!nriselir crinevr ctioloogiaga eBaka prloloogialekotril (keisriloikus, raske sinnilus, parunistepcctLB, ndrgad vlituscd, cmdkr atoonia vdihiipotoonia, endomclrildid jne.).

Prcpr.aati ir.nustotrkse naha all. v6i lihas-tcsrc jingnht.s doosides:

DEPOIOCIl{

5 20 tn (s6ltuv.lt t6usl

Tclsikordselt di iooritrta daosooli kasutadaltle varem kui 6-7 itrnni piiMsl,Daosooli va!jrslal0ksc 20'cm3 llrl{oonides.D.polohiin on Tlenni ja Sloraki LV itnas

<Stofa' vilja t6dlrtud oksiloBiili an.loo&is sisaldab karbctolsiiini. Ttnu t!eev.le

m.rabodhele pisivusclc rvaldab organkmh

DcDololsiin on niildustatrd raskc a nnilusc{Ddrgad viitus.d, oDaka aiooni!), ti€mntepeh6c, iieed,tc r6i kr@nilirte cndo.ririitidekotr.l. Emistel k0sutalakse Irep,raali i gal.klirja IIMA siind.oo i Evts Lhaks ni cirtutclckrsutatskse depoldsiini lehmad!l ja emistclomdr0 involukioonl kiirendanheks.

Preparaati nan6tataksc lih.s163!, naha!llr v6i veeni j,lrgDhles d@sidcs:

khnrrd -- 2,t-5 ml0nised - I.5-3 nlhmL'ad, kitscd 0,5 I nlPrcpzrsali r;illisltrlzksc 50.cmt lldkoonld*.

tiill l il | il t l r I tiff il il | | | | il |0lP0n0I @

iltIlrlft:*l*"c,g.'::ilff:'

IITITTIITIilil ilrrIiltI

ANTISEPTILISED AEROSOOLID(IRURGILISE HAAVA INFE(TSIOONI

PROFOLAKTIXAS SIGADEL

v, M, Laklsov' A, l. Kobjak

.Berepuaptr , 1937,]G 9.

Anihi autorid tal$lrsld kolnc anliseDlilkcdetosmli - herllkotiini, scDtoneksi ja kubr-looll n6jr nitnesugust. h.lradc paranemi$le

(6igcpealt !!riti nifrcta!rd ,crcsoolide tol-6ci taavast r6dlud mitcflallst eraldat!d mik-toobldele Iabori llngi$ustes, kusjuulcs koDltollra!imlna k.srlall 6')6lhl joodi slkoholI.hust. Tulenused on csil.lud lab.lk l.

Tabcl Iilihnob 1e thdlirtat ohtis.ptihudid.Ie

Tabd 2

Nab@aadi in haadol@kti4 honodde pdrdhentiha

errdft k'u Dr*n dr (f,n)

Autorid v6.dlesld krkcldttrd antiseptitlnide(tju lo kastrat3ioonlh.lv.d. Oaranenkelc236 lena iuures. (6isc hgajirjckanad olidsiin b€rlilsetii. j! lcptoncls ning pclreaus.rnisugune *a jddilrlr3- Viimase rayimiputr!l !iidi laslraGidonihri!, ka streptohiidipullrril, Klbatooli *i3rtamtsel l,heldrti rga9%.l juhtudel nr:idasc ldlctrku teket haava3 Jtneed tudvad pllrnesid 0-7 piicvr kauem kuihhle r.liseptikunidc kasuirmiscl. Selges(lolld .thtrvad loiddhc 06hliku lunnused

N.nd. kornc r.r.sooligr ld6d.rdi srmulij0husliktc haartr S.lgus, cl kdik pea, krehj! k repiirkonn, h?arrd Iaranosid 6crlilscliinij! sclllonelsi kis0lanriscl ilni otdase infckl-siootritr (kubalooli lohll !n/'ned l)!!d0sid).H0avad. korsl jiisemctcl (64 loomal tahcld,ljscpldndlsigr tOiiilemiscl liklslLri I2,5 jc kubr-looll koral (69 loomr) l3%l Jrhtrdel, kudabclllboliiol k@lankcl (38 lema) ci ?sine-nud noid iihelgi luh!|. Sorltinkonna h..udekoml andis l!b.l@l lgr parch.id tul€nusi

Berlilsetiini roinot p.rr.d rrtikli antorldIrrsde puhul k6ige Drrcnraks $etdtt1r, clsdlc koostises on di:ncksiid (DMSO). Dind{siid on pdletiluv.sl.sc jr !Nslcsccriya loi-ncga oing liib nuld acrosodli lostisds olc.vdd ra{imid Itbi raklmcmbraanl rakku ilnamemb.aani l j$tan.t.. Peole selle stimulec.rib dincksiid ka rcgcn..'liivseid protspsc

Aulorid pcarad nine|ltrd terosolid. la3!.tamist okon@scdaki 3r lli lihlsama*3 iakiiredlks kui nuudc ndn\olmid. t,suta.

Rclorcerinud ](. Reidla

dr r i ! 2 r . . 31 0 . . . t o

Mdrkus tabell l!urd.: kul mikroobide krs$Derssiva ala liibim66l oli ,l1a I5 nm, silsloeii, et dikroobid on vtihctundlikud, lt-,6'6m ltbieiaduga lla koiirl lundlikud jinb 25-mn labin66du$ rli puhll viga lund-llkud anjlsepril{untlo.

N.gr hb.lkl I nlhllb, oll k6ig€ par.mt.nllbil:t.rilalse tolrn.g. bc.lit*liin. Klbil@ltolDis !.id gronposltln$d.!* lokkidessc.

Edrsi kaketati trellnrlr nabaliadi 66rlc-mlscl ja karddtdonia I'aawdc p!h!l (tabel 2).Acosooli pihustaii 15-20 c k.uguselt 2-3

Tab.lht 2 Jeleldub, .l .lektlivscm,d olidb.nrisctiin js septonets. (ub.teli tasulami*to(al tiheldali logrni ll,5%l juhluddl mida.se hMrainleklsidni t.kcl. (l oli klbilo.lipuhul lokarlne pdelilulin. rerltsidn trger,nl3 i[ir3b hvidi tiiilrllt toinEt. Nat.v,tdil66ueshel olid oLltilvs.n.d septorek ja joo.dllrhus, kadotoon a p!h!l .gr berlitseliin,

70

l,lgrktrs. Rdercdll, on seploneksi kss0ta.nud kultidc ja hoskodlc kasiftdi'nhct, siga-drl j. ychtcl songiopmGienid.l, l@ el j.relslel kasvrjale emaldaoiscl ning hobusLl,rect.l ja ke .l hlrradc ld6tlcmk.l nii ope-f.ki@niveli,, inslrunentide kri la sdrmededesinlllscdimisel, Tulcnused on otn!d heod.

(ubalmli lasulrmkel tahetdosimc tlhtl sellcliigs.t dril.ut toinct, nht6ttu [email protected]. k.s!t!d! vaid s6.o ja krbj. p'irkmnas.

B.rli|seliini kohla r.Ie'erijal tth€l.p.nek!d0!!dd!!d. Kuid aNcstad.s cespddl r.leleerit!d0utorih rndmeid, !uleb selt. kasutrmni hda-vtdo juures r:i$ soovit,vaks pidodr,

Aliigedate.scpillilte pdlclike koirrl peavadartlkll altorid lrgajirjekdmaft. niisdadtkoDpressi .luninc tiht l,!gmk. *grgr:dimctnnkulfoksiidi 50 ml, dnnbtolDti 50 nl,dcsrill.. lud vott 50 el, k,nprit t0 g ja jo.ii!lkohollahast l5 rnl. \,npri ,scnel $ih frasu,tlda ka 50 nl kanDripllnlusl. Kompr$sltshakse lga plicv t-7 pieva kcstal.

Flegm@li alAst.tdiuoh kasut.tl DMSOik@s llorofnliidiA.. Seejurr.s v6.t.ks ig.100 nl 50o, Ikc DIISO L6il,tuse kol't! 2-3nl klorotnliidi l%-lisl alkohdllihlli. Kui onkgemlst agi hliguskolde tlhkestumlsega, slhrnne sellisc kotplcssi pealeaschhkt tshi*s.l€ravaotsalke skalpellig! togu tus!nud .l!1.lnnikesi l6ilcid. Flegm@ot p!h!l otr yljarrksndada llndl.lli ta nldrntlsetlilisl Brl.

Plhdetlegmoonl rrvil veislcl k0sulay.d lulo-lid salvlrtte, dls otr niisutatud D]IISO (r0 dl),destilleedlud lcc {20 dl) Ja puhla ifiinoou(10 nl) segrgr. sant.ttd r$trhkse hais.i.llnud alald i. liks..rit.ks. rm.llsideneg..Srma.egselt siklitakse lihasl.$. bitsilliini.Eannus* 10000-15000 nhikut k.hcm.ssi iga[s kohta. Rali koiialatse iga 0 picva j:tl,

H&'ade ra{|l lelslel *aetl hrlv pamndkecanftscs ehk hddr.t.tsi@nitaasls tga pievslllriliga, nis oti niisutatud jitgmise *guga:Dl,lSO.d 50 nrl, deslilleerilud retl 50 ml,ihtiiooli l0 ol l! kadprit 5 g. Silvratt llksee-ri(l narlisidcmcgr. SamasrgBt ravivdtetrlkendali ta plr0renise teh.s chk dehildrr-trki@nilaash *l juhul, kui h!.r!s olid te*.kloud tnsislu*d. Rari tlcajerjel Dunastuldhaa!.d kin$U me&d ja slrnud knd.d.stnlng haay liitus nomaakc grdnrlakloon.

Oma praklilisr lcgevusc .luscl soovitovad*tiftli autorid D.r"lSO-d lrialdose all rak.n.dorni hakrta lelcriolrkkurgia3.

DIlIlETOOISULFO(SIID (IRURGI!ISTEHAIOUSTE iAVIL

B, s, s.nJonor, v- s. Poron.rlov,A. N. t.llnov

sBsepFrdpnD, 1939, Ni ll.

r\rtikli autorid soovllavad di et0dkullolsiidl(DMSO, dio€ksiid) kButada len! pdletiku-rasl!sc, spasinoliiilllk.. pail*lt ancstcseerivaj, 3cd!liirse toim 16{lr reienn.rrki.urgias.

DMSO tungib kin.sll |tbi terve naha jali dslds& ning sruraegselt viib .nda$ kaasak, DrlJGid lchi rvimeid. P!eparort toioibpcrnhell lokaakclt, kuid t, lungiu la ve!ftning v€re l€ud! leislcsse tudcdd$ ja elund!tcase. D]!lSO.I o. n6rgr kontscntBki@ni kor,rtl baklerioslaalilln., lrgeva (20...a0%)p!h!l !ga blktcrilsiidnc toine. Pealc solle t03-lab ttparaet dikroobide tundllkkusl teiste

Aulorid on edul€ll krsut,rud nii dnnelin!sullotsiidi lui ka scll. s.gu tciste rlviinil.g.prlJuds *kurgilistc h.igusle rnvil.

Agcdat! rseptilkk p6letikc (adriidid, tendo.v€gididid, iendinildid) rsvil niisut0U hoigelepiirkonn.lc asetatrd 3aluert DMso 30-50%tisc rcsilrhseg!. Scllel. D.rdi tci* lihinaohk! jr nikkust n'itteliDtlasker j. lolmrnda.aIiksccriv kiht. tlaiguse raskema kl|u koraloli kolmandaks kihiks soojendiv (v.tt) ir ncl-landrk: likseriv tlhl. Sellist kooprcssl !ahe,t.ll ile paew, R.ri oli t.caj6rj.h.s jub.pirrst teisl lolnandrl protseduurj.

Retereerlnud (. Reidla

a&tur N& vrb'fgbDNO$, nts on si!rerld!@r*nibd'stri (hr!,lrlnr) 05*1itr. t||'E 90n.ds drndiir$trokiidb.

drllli ksul.ird sol.ndr! kolprdti iluni* rihlxcprirlr rirgoF l! !ho!hd.

kur h io66hr. oi rrjr !3a n*rd ded{ d prpi,

VALISKIRJANDUSEST

(as mtTlE oltTUK PROCTESS?

(.Scientific American', 1990, vdl. 263, nr. 2)

Neli vallatlev0t wslkat Housloni (UsA)Iahedases ranlaos cl cri!tu !Slinikult ega kilhmisell niUcgsgi !r*lklcat yasikaiesl, Siistlon iga looma rikkudca v66raid $ene, nhpe.ksid kilre.danr n.ndd lasu la pa.an&nanuunamadusi. UlrlFrsi v66rgeenide viini.seks vei5e crnbdo$c tinant*eris ,Etusegalcg€l€v iirn. Crdndr'a Am S.ftn.6. Taoli3i.ttemtldd telib nna roikem. sest saadaudkanscaensrd looinad kujunovad tulcvitus ilm.sell lrhtoon,ks. Pocguscd, algaslmc lcGFtulemrsed on vc.l !Btlolullsod

Pespektlivls loodct.kso geenidega nanlpr.leerimisel olulisclt kiirendada arelust66d jrsaada heade produniiivom!dustega haisustele.esistenlseid l6ug€, Scni &,sulatal{se inimescg*nlde liinkt l.bor.t@netele loomdel.,saanaks inim.sclc lilipiliste h.iSr6te nrd..leid. Trrnsg€.nscd kit$d, knnliknd jr hiiredo@dlstavad linniltsiltd6stusele hidav.j.-llkl@ piina!!lke. Lri!ldaself saab |rsnsgeen-seid loohi k3sl|lda mldikGbioloogiliscs u!ri.nkl06s. Vaslavad lriircd on sufcptrdscdmudeUd !rhl, alirushaigu3te ja paljude tirillkehalg$te ulrlmlsol, Pdrenad tllembed Baa-dakse nhe geenl toolt Ddhluststld h.igusmu-delitega (nAitek! Dilmaneerne- v6i sookyihk).Mnfre geni t@snojll letliv,id haigusi (nai.tets AIDS) p.aegr v*l kansgeen*lt nddel'

Vftrgeni inpl! c.rimisc kulu USA'S ut!-tub 10000 doll.rini. Uu.ij! v6ih $ada t'!r*gecnse hiile 750 dollrli cest. olejt;nud nrtsunuse lat,vad riiklikud t.rvishoiuinstituudid.Fnma D! Ponl loodal pdlsell tlrustadr v66Fgeeniga hl 50 dolhril tiikk, Selliste hiklepiinast saab fornaatsill6dsilsdle aajalikkeininese valke od.vatlll kui l&tultuuride voilranselensele bakterite abil, okddoftsus ldu-seks suurusjarsu v6rr kamgeefteid klbl*asn d6. Soli lnh^ Phdtnace ic.l Ptol.inspniiab l.m.slelt s.rdr h.motiili.l yaltiyll

hnnbhlsfalrtolil. Bostonh !!rlb koondis Ce.,zlrt klwuhormoonl la lnt.lI.roonl tootoisev6lmdl$i tiGcde kaudu M6ncl pool hLbaldlssholhl uunnguid ja bloDreDdrartlde lodlnisllebi viia almlt laboraroosclcl loonldel Jdk0nllkusl s!!r.nad loodod ldnc alla ei t!ls.

P6lho0jandlsloomadc gcnaelllnle 6!tanlideloomtn. pdrkub eetiliste problomldegr. Arli,tdklaaoinr n6jusid esirFslcl krbetdl saadndcbardid. Scad, kellel or p,.iuk, kasvlhormeniFodostamlst stimuleeriv geni kls$vid s!u-rcm.ks j. n€il on h.ad lilr@naduscd, SamalaJrl esineb neil rohkem l.litq, l.lrrgial, idpo.lcikusi. FnDa traroganlr S.lonr.s ieadlasedloodalad jergnises et.pk sallutada geenitolme rosuheritavuse, r l, k0svtrnornroodlsflnteeslmlst sllnuleerivale gecnilc tagalaksek, pldlrdus. Hiirlel sda jubi o$l!ks.

Laskunata inincse lranssecNc n'6j$tamiseetilisl.sse aspeklid6sc, lerkib ncid hulganistil(b. lemkalselc teodlnisel, Xrs viib lubad.kdsvrtidr pidevrlt nipler.l hiht plrtinso.nismi uurini*ks? (uid,s surrtudi ckspclinen.La!l* l{svriaga loodzssc) Muidugi, pracgusuud€tdkse muria ainnl nkikuld geene jroklpclinentaalse isendl olcnls jiidb praktili-3oli srmtks. Aga l:ihen.r tuhvikus? Pealeloomakrltsellsle aspeklidc l6$cU tr.nsgcenseteloomde levtnisel ohl, ftus nod v6lvdd sotludavrba$e loodus6se la hrnida ldod$llkt! tasa,lod1u. Mis pultub algul m:iryit!d v.!ikat$sc,sih s!!b nende iret$vitrlus€ hindamisek3m.tcrj.li ,lles knnnekonm aasta pirasl,

KA'AD JA VASTUKAIAD

J, Pare

<Eesti loomaasllik Ringvaadc' alustasilmlmist 1939. aastal 3agedlsega neli numbritaastas. Praegu vdib toimelu3 tag,si raadat3pooltekedastasele lddle on llmlnud r6i ilmL'miseks nle antud kuus .jsknja numbrit(le3e. a. 2 numbrjl jr leso. a. 1 nunbrit)..r,leic aJakirJa votlis avaldamheks lahkelt onahoolde Desti P6llmrajrnduse lnlokeskus (dkek-tor hr. Rein sditj!, khjaslusoekonnr juhatrjapr. Re.t Lekk). Ajal(iri sai Infokeskuse teosiuses vihaka romaadl j, iLuv k33nc. shckujmdus on scllinc, nida pracgu voimaldab Ieskuselesutuses ohr lrnkitcbnika. lftie vdljaandetdkiary on viiikc (2000 cl{sdnflari), seetotttron suhieliseli k6rg! ka ikslknumDri hind, kuidodavamalt ei o1e praccu voidrlik ajaknj. kam5n.1 muul vihil L3lja andr V6ib kogrnilorta, .l scDscs nldisc hiin.l6trsuga kallin!bka ajaltnja vrljaandmine.

Ajrknjr vlilj.andnisc als$cs (csi'iGcdkolm !umh.it) oli Ecsti LoorMaslide Uhingsuurles rasklsls aj:knja lcvilan,isega. v:iljlandnisc rost !rksttrd ilhingu rahad scisid ajakirjs r1l ldnni, slsi ELO N.akonnaorgrnisaisioonid ja iksikisikud ei kii.usiantrd ajakirjalevillnises os,hna. ELU ja ajaliirja toimctuson siigavrlt tinulik koondhe aEesti Zoovcivaru, dklktorilc hr. Tiit Oktavclilc, kcs nditdunud aasla ldlul n6uslus oda vcieinaaFrpleekide v6rgu kaudu ja iLna lusumitrotsendila meic ajalrirja ahtcs 1990. r teisesl numbrht levitams. Niijd tuleb ELO juhatuselraretnilmunud numbiic Balbeerimata ckscrplaridlrcondiscle <Eesti zooretvsru, lcvitan seks ileanda, et vabost'd, ncndc zI nhite! rahadR6hutanre. et kollecg T. OGt.veli Poolt anhldomakasupijiidmatu abi on meie ,jrkiria tll0-vikrlc m;iiirav, lihlsusega. Pe.le selle on meicaj,ki{rlc abi osutan!d raljud ko11c.cid, sdl-hrlgas h,ftad Ado Ohcrd, llait Pcegel jtNeile kijigik ioinetusc sigav finu.

TOIMTTUSE PROBLET] \4E I-0gejaskonnale j, toi ci$.lc on olnrd koguaeg suureks 0robleerniks :j.tirj. digeaegselrijkkinrhega scoscs olnrd iasktrsed. 1990. ,arlaks plafleeril!d 4it nuDrbrist tuli aasta jook-str1 lrijkisr v;irj, ,i,urr iiks Gsimene) numbs,jergncvad on trk*dlnrd, nagn meih selgitalslrd, Inrokesklse l!ilrikoja vijikese vdiNuseja suure l66koormrsc tah.. Sellise ol!lrotragaei sra leppida ei lugejad ega toimelus Nijiidon rekkinud loorN olukotrr parancmiseks. (uilijl{iasjandrses.i loim! nond kalaklirni, sihon neil hiiid .eldGi, d sa.ne ajakirja tdikkinhe noanarlse rohedtrsega kainra suurelustriikikojas ja !6lme lugejalelc kiircsti k:ithanda sen i h l l inenud numhr id ,

<Eesti loomrrslliktr Ringvaltc' toimelrsliidlab AfiistoDdlikd rluslcl. Tcma ihsrndckson nrlc{a1i tognninc, Iabilit6laminc ja loime.lamine ning hikkiriseks edasi.ndmine Info.kcskusele, Toimelus ci os,l. triikkidise prctse$is San,uti ci osalc me sjt(ifj' lNitrniscs,

rEesti Loonazslliku Ringvarie) il'nrmists,3ks oigtrstada zinull 'ncic ihingu liil{trtle!lar l,uvr rilj.aidc !ast! ja scllest lulenlvaklii{ne koosl6ii. Scni on see olnud m6ndukrs,olSugi et kdik Itroiuslarzd loomrarstide alakirja ilmun,lse vrjadust Eesth. ohcsl knllcst!i ole d€il olnud puudust kaast66( ja aj.-kirja ytljarndninN ei olc selLe t6ttr kunagirii.birrd. Teisest knljest oleme esinsses kuursnlmbris avald.nud ltiiik meile lalkunud kaastijdd. Ll. ei ole teintrd lijttdc hulgas raliklt.Scc on iihcat kiiljcst her ja ddnokraatlik, tei-scst liljosl ag. mi. iihing! kaheksasajalineltofghaidusega liikmcsl(ond peaks olema suu-tcline iohkemaks n6ttc ja sulctitiiks. Kddstit6d! rsjus ongi vaja lrlja iieldd ndned n6tied.

Eesti Loomaa6ridc 0hingu liikmeskonnaston valdav enamls tmlitilhed loomaarciid. SeeDeal's kajastuma ka aFkilja siss F msk:ittkassidiide lenaatikrs ning adorite koosseisus.Senini on oma olulhe panuse leinud 6ppcj6udvekdnaariale.duskontrast ja te,durid ELVI st.Marliondlikes ELO osakondadls on <ELRi,

loiDetusel oma kirjae.lj,d. pratlhc$ivrrc

loomaarstide seas naeb pEegtr ijldiselt rlliisevrl passiirsusl, ncilt hckub kaaslit6d v;ihc.On kiilL tealM rilbm lugeldlc nrnlud rktiilseidltulllogc, k$ nfui! ajikirj! varustA!d htrLi.l.rx kraslaoga, k!i{l scda on ELO liik'n|tcsuu!t .Ntr sihn,s pidadcs liiga viihc rELR.tloim.lus kutsuli riles koikl kolleege kaalumx

Meile on arusarhalr rabariigi velerinaartecnistusc juhtkonnr, Pdll!najanduse Minh-tcditrmi Vetc|inaaria Os.konn. (vare'n \roteri-naaria \ralitsusc) suhluminc (Ecsti Loonaarsllikulc Ringvastelc' kaast66 legcnGse. (olleegA. Nurmik, olles ELU ,sccsinees, dn akiiivsdtIarsa aidznud meio ajaknjr reljdandmhelc,krid Vdflinaria Oskdnn.st ci olc aj.kirjtloimettrs, raatalut. I,66rdun,istclc, sarnudiihtegi kaast66d. Vet$inaarid edasiarndaihoprobleenide kohta rabariigis t rjulsv!d EcsliLoommsiide ohinsu,jlkirjls maalondadcloonaaFlid (P. Varik, P. INal, D. Pill jt),teevad polijendnt!d cll.paneloid. Meie vcteri-n.aral, juhtkond aga !aikib aNstavasti liig.

sest ettevaailiktuscsl ja riitrb scllele, et pilloleval Gbaselge,. puudub dsjatundlik inlo.DraGioon juhtkonna tasemcl. Loodame, el seeon aj0tinc n;htus, tr,itte aga afrctkondlik h;ia

viimasel Doaril aastal on tckkinud msk'sivcterinaariaalestc raamallte !tljaandnriseg.,mis va,tadrla viikeselc trikiarvrle omal ajall;iks nsna ladusalt. Niiiid n6urb kiljrslus(Valgrs' r oritelt r6i {sponsorihlt, ligituhanderublalht j!urdcmrksu rasf,atu igatoogna koht,, gafantceri'nRtr seejuuEs raamalu 6jgea.gset ildunkt. Voterinarrknjsnd(seviljrandminc on praeg! h.Lvrlud kuni oludep,rsncniseni. Sellcs sitratsioonh tduscb tun'duv'll <Eesli LoomaaEtliku Ringrrrte, os!uute teadmiste rth.nddnisel loomsarslidctc.Toiinet!s Ioodab saada kr scllcssc vrldkonda

Soovlmc <Eesti Loomaarstlik! Ringraate'tolmctuse nimcl koigilc meic lugejaiele edu jakordaninckul 1991. rrslal niIC jaiimc ootads

OLI JA ON

LEHEKOLGI EPISOTOLOOOIAA.r^toosT vt

I]IIMUNOLOOGIA JA DESII!FEKTSIOONI.OPETUSE OSAT,{HTSUSEST

Enn Ehlk

Ecni PalludajaDdu* ,\kadeenia

P66rde jnineste ja loonrlde [email protected]. lik$derirDisel lai cndaF! le,sa $clsii'Iilntc diagnesinisnkclodilc lciulanine (t''hc l l ) .

r ia i rs l j luud i do lsen l V . Gutnan (13511933). Parrluber*uliini v6tsld l9l!. a kasutu-sc la F , W. Tvor t j a O. L . J . Ing !oq ,

Mallcilni lciutasid I390.-t391. a. peaacgu!trmdaogsclt, kuid erinev0ld ncctodeld kasu-trdss mcie 600easrl$c ltds!,ndikud K. Hel-,nd n i s j , o (3 In l !L E3 lnone na1 l8 in i ,sccris cduftall 20 hobusi 28. I I3SL s. \t-ssg! 100 aadll tagasi. Tcdr neelodil loodelinrrllciini P.l.rhuris 1393. ustanl. O. Krlria!(13t6-1391) l.strta3 omrv.lmi3lalud DreD.'t..ll n.ic vel€rinr.riiiNtilmdi Dakle.iolm.gi.llbomtooriunh riicl hobusel 16. II l39l gKahJuks ei !6im!ld,!trd nurild cnnca.sne sumsod. prrltllkasse rrktndtrda.

Bahtelilc aglullnakloont lihcldasld csime$k ia A lbc r t chdr r l ! (1357-1907) j .Hcnr i Roger (1309- ,391) 1339. a ls la l .Nim.I lnjouasid f,ad, .t Pseudonanos urughos, kalgendub scllc nriktubi laslu inm!-nh.erilud l@madcrrreRrlni toincl.

S . *sa t .ad lan t R ichard P fc i l te r(1858 l9{5) avsla3 1394 a. kmlcratekita'jagr nak3talud [email protected] Fresecrunisb.ktcrioliiitilisi anlikchi, Sellega p,.di al(sInlckkioonhaiguste sclodi0gno$iiIrlc. R. PIeif -lcr niiihs csinescnr, ct v(cso$rrtise kilv!-lud h.ielselekitrjzd ssdcstuvad kakuti pdl}jale. Sanrac nikroobidc s0stiniscl nnmuniscc'ril!d krtscloonide lilhu66ndc tihcld'li, ct nadkihcali lagnn€vad. Nnhtlst haklti kubumt

M!r ron Gru$cr (1353-192?) j .A r th ! r Edw. rd Durh .m (1333 l3s5)lurisid mainitrd reaklsiooni csimesen. nikrGkoobiga ning nimctasid selle aglutinatsienlks. Ndd tegid kindlaks, cl sooleftePikcsl 161kookratekihjaid sk,lddv puuons muntubhomoloogse imnutrnsccrunl n6jrl selg.ks,luna nikrmbid tlccDrtd lrclveslekr j! sadFflc{,d rtlji. seiljuurG sald 14. Gru6.r ia,1| E. Durh.m posiliivseid tulonnsi Yel dik_'obltultuud lahj.nd.nkea. tuni l:l5mm0_ni, Sellcsl tllencs M. crrbcn jireldus (1396),cl agluiinatsioo.ileoLkioon on spetsiililin

75

Int!klsioonhaigrslc rlhrgilhc di0gnostikah j r j ,d on R. (oc r i , I ( , l l c lman is jaO. (a ln i0 i . 1390. ! . va l lnh t .s saksa tcad-l.no R. (och lubertrloosikctikesl€ kultuurisl**akti (nn. kolrlriin)- Tr uskc rlg!1, .l scl-le!! s.ab tiisiklshaiFet Evida. Se ei 6!lrnud rryinprepar?,dina crcktii$e*s, tnll ag.of,andas ta hindam,lu rti uee tlb€rkllmsi

E . Roux j t . . r t i k l id inm! t rnsus$t v i i s idTart! Vcterinaarilinslllrudi kaslrndikul ( , He lman isc (1343 1392) Ddt le le saad.lubcrkuloosi ja mrlleusctekitajatest eksk,kti.l3S0 .. tegi la tuberkulodik.pit.sic kultuurhl!ilnistalud trcl)araadigr kalsoid knililoil,3.rd6 srfl'lsrgusoid tllemusi.agu R. Kochinnftstcl. (- Ilel anise nrorodil tddoti p.ter,buri Ekspe'im€nt,ar'nc'litsiini Insli|!udis tub.!kuliini 1393. aast.ni. Vciieid trb.rknlini3dris

1390. a. Tartn V.tcrinla

ning scda sa.b kasutada !trritavate haiguse.

M6!i ktru hiljem (juunc 1396) v6ltis pr,!rs$e in te rn is i Fcrnrnd lV ida l (1362-1S29) 'g l t r l ina is ioonne 'kGioon i kasut rse lcLnhtrliitrIrsc diagnoosinisel. Vehrins.rpraklikas ('n€lhuse kindlrkslegeDrhcl) rukendasseda es imesena 1396. a . J oh n M cF, .deJr n . tng l i sc h ik .ob io loog id A lncro ihEdv in ! v r igh t (136r 1947) jaD. Semple roh id ja rgnco l a rs la l kas l tu .sclc zglulinatsioonircaklsiooni brulselloosi

Aglutinatsiooniniibtusc puhul iiias 1393. a.be lg ia teadhne Ju lcs Bordet (1370-1939), et spclsiililisi sccruneid v6ib sa.damitlc ainult palogcenseic miktuobidc ranusta-miscg., vaid ka teiste ainete D6jul. Ta siisliskiiililrulo Innrba eriitrotsiinte ning msne pacval;inst rral(k,s sama kiinliku lci kokltu *ke-Dina hmba ptrnaliblcsid ja tckkis hcmoliiis.Hemollsinride ar3slanriscs Nales ka P. Elr Flich. Ncnde {oddega f.rdi alls komplemcndisidumisc ftaktsiooni netoodika rajamiFlc.

Idee (1333) erist.dakomponente kuumusreshtentsusc j:irsi parilebccorg Hcnry Fa lk inc r Nur ta l l i l t(1362 1937) . J r .gd ise l a rs ta l ieg i HansBuchner (1350 1902) k ind laks , e i inak t i .rccrufrinc toinub 50'C Jur6. Hemolniililisevereseenmi l utrrutamisel avastas J. Bordet, ct kooleralekilsja bakterioliiiitili'rc loincon tingitud lahe kodponendi poolt. Nced onterdostabiilnc anlikefia ja tcrnolabiilno komthnent (nn, akksiin), nille mojul esimene akti

1901. a . demons l reer is id J . Bordet jaO. Oengou kompkmend i s idumhe reak !siooni koolera0isikutega, Selle meetodi rakcn-dalavusele veterinaarias, !imclt mallc$e diag'noosimiscl, viitas csincsena srksa brkkrioloogAugus t wassermann {1366-1925) ,lcs oti seda kas rnud snnlilise Lindlakstege.nhel Malkuse diagnoosiDheks rakendatikonplcmendi sidumise reaktsioon 1907. rWi lhe lm Sch i i t z i j r Sch t rhc r t i !

Saksa te rd lans Rudo l I i ( ra !s (1363-?) vijllis 1397. !. kssuttrsclc p'etsipittlsiooni-

reaktsiooni. Ta dvastas, ct bakteikulluuridelillraadid pdhj$tavad loonorganisnis anti'kehade n'oodlsllmise. Need aniikehad anna-Qd iz ,iro bakleritega reageerides sette -prhipitz,di, mille esincnkt saalr kasuladanancdc inf.kkioonhaiguste diagnoosinisel.P retsi p itals ioon iFaktsioon i modi t itseelh1910. a . i laa l ia opc t l rnc A lber lo Asco l i(1377- r957) .

Rumeen ia a rs t i lead lane V ic to r Babd9(1354 lS26) avastas 1337. a. narulardi sfnste ajlst crilisi sulundk.hi. Itaalia mikrobio-loog Ade lch i Neg ! i (1876 l9 l2 ) omis ,tis 1910. aasid ncile diagn6tilise tihisuse.

Jirgncvalt kijsitkre t!adlastc osa i!tekt.sioonhaig$le imnunoprolnbktil,a ja leiaapia

Tabel

t nrunprclnLo|tih| ia tetadpid orcnerp'hietopid

ANestrnud ltelt poolt t6ika, et fiaiguse labi-podcnhcl orgrnisn teisi &orda iavalisell cinakatd, ning lelselt podlt edrkat laklsineen-nisl rdugete prhuL jitkati kangekaelselt kat-seid immuunsusc sraniseks kr teiste infck!sioonl€igusi! korzl. Veisic katku hais.lcl eislanud haigc looma slkrectidc nanuslanisBgaposiliirseid tu1em8i, knll aga dnnestus seercktc kontagioosse plerrcpnennoonia puhrl.Esi'nesena kalsetas keegi H a u sn an n1319, a., kuid edulull. tustail I350 1832innut r i se{h be lg ia a rs t fou is Wi l lens(1322-1907) vekeid haigestunud loonr tabandurd kopsudesl saadud liinfigd. SeejuuEs eilraigestunud 103 vaklsinee'itud kcndi nks[i,kuna seiismetehtkiimnel 50 5t inmunisceinait

veisesl o!cnesid t0ipilissd ialgusc tun!used.1870. a. jiid lindudr prstorelloosi tekli,ja

kultuuid oppevaherl.l kolmets 'adahfts lelnostaali 6hu kttte. Kui hiljen nak.tati lanu,siis n@d h,ig.slusid, lDid ei surnud. Nnndh!flusllti s,madclc lindndele lisrks v5reketnikroobilultuuri, tuld la scc ei pofiiuslanud!uma. Selle ntilise cba6nncstunisc pofiialtegi L. P i st e u r veAa t,hha nldistuse: kuivahendada bakleritc vhuhnkust, siis s.ab neidkrsulada inlektsioonh0i guslc tdrjes, V0klsinee.rimke idee, didr oli cmDiniliselt t6est,!udE. Jcnner, sdi hillgrv! ck3pdlnenlaalse klnnlluse L. Ps{euri uulingutcg!.

1330. a. nritas pr.nlsuse uurtjr JesnJoseph-Henr i Toussa in t (1847-l3s0) innmLeddi l,mbrid siberi karkuvislu 55'C temDet.tu! trunutalud deflbineritud vereg., klld .i s rud sdditod tulc.musi. See ajendas L. Prsleurl ona dpilasteCh. Chanber land i 0351-1903) , E . P .Rour ' (1353- t933) lo H , Bou leyga(1314-1335) sdmdt.en'rlGl u!rilsuid Jiit-krdr. Paljudc ftr&lle tulenusel leiti, ct &ultileerimhel 45'C juor6 slbcd katku batslllldknll Diljuresidr kuld hkkasld mddlstam.stcoscid ning nuulusid avnulent*t€k Neiston'catns raldislada elckliiue ukhiin {.sfu'kordscll laboratddnuni3) 1881. aastal, nidalo.lal*gi klrssik.llsc innunolodgia snnri-

Itllrul6histc loomade .jusibstrntsi korduv!nrnusilhisega iclvctrle kiilikutele (nn. l@n-prssaatidega) liihen.s lralguse inlohatsiodni-dcg pad pecvani ning tekitaja vnubntsusn6igenes. saadi nn. pnslliltus (d/6 ilr,).S.ll6t ralmistas L. P!5tc!r 1345. a. m!r!-ti!diraktsiiri, nille tthlsust on meditsiinis jtveterinaari,s raslc olchinr.l.. Prlntsuscleadlase popular*N l'svls lohulllt. Raftws'vah.lhlesl anretust6t hlkunrd rahasunmae.av.ti 1343. a. Plriisk n.kkrshaiglsle ourimi-sek ja narulaudivasl.ste snslinkle tegeni-seks L. Pcsteuri nlmc kindev instituul, Peagiloodi analoogilk!d asutusod kogu naaildas.

1333. a . a las tddd Rudo l l Dnner l ;h(1352-1914) j . E . d l M i t te t s igadet lna taudt puhu l n ing E. Behr inC j !e Nisser ,390. t. Vihtio neltchtnhwlinfeUsi@ni tdml spel3iifili$ innuuneus.nis tctlis l@6a c.lndll l66ll4isel firigls.'

Teiektanuvedrscid tule! si sa.di i nruun.suse olenuso vtllasdlgilamis!1, ldmuuns$ehumorrrltcooia loi salGr nordik p rul EhLIich (1351-1915) 1904. lastal. S.da 6pelfttninetrtlkse ka tolglhel.lc lcooriaks. Oletiti,cl r.l! hnloDlasna ko6n.b kcomilistesl l6mp.l.ksldcsl, nillcl on arvukalt !!lomirih'ni, nnhlgafielsid ketseptorcid), Orgrnkmi sattunudantlge€nld haaralake rekrplorltc poolt ja t6d-doldaksc. Purunentrd l{iilSahehtc ascnclc leftibsuurcs koguses !usi. Liigsed rckqrlofid rebe.ncvdd raku knljest j. s,luv.d antikchadenavcrplasmass!. Seal kohtuvad nad antigeeni-doga ja m!!da!ad vinnased krhlll!frs. (nlg-rhclrlc loooria, nh iksik.sjus shaldas knllcbalSpslsi, .valdas suud rrnju imuDnol@gia

P, Ehrllch leiut,s td mcclodid zntigenianliken! r€lttsimni uurini3cb in,ito Ja viisidnilloksiliste see.umile altlivsusc mtSrani-3rk3, P3ale seUe avastls ti h.molnsilnid jalcrnrsDltma lmmuunolrad!scd.

Alrtes 1391. a,slBt logclqe P. Ehrlichlnlcltsioonfiaisuste ravlncciodilc loomisecz.Tr klsutls kccmifti dineid, Dls olld 16ineli.sed likseeruna ftaigusetckitrjalcl. Scoga avasP. Ehrlich lcnolerlpirs uu. lce. mis p6hinesrrvinritc etiolroopsuel. T, rintRsis sallaFsaani, mis osulus suurcptrasok5 prcparaadiksnttilkc looal. P. Ehrlhh tegi tlndlaks mil-rooblde ravimi'esGlentsus. j. l.oth3 senha*vll.malut - mikloobidc liiiclikku heyilsnistorgcnismis. Alales t901, !0sla3i osltas p. Ehrlich su!rt tahelcpznu pahalootltrllsle ka3vajatcuuriDhele G,!koonidc siirdtnin., ncndcprhn.scd lmmuunreaklsioonid).

Inmrunsuse lsell!la.r chk f.SoGilaarteoo.ri! l6i juudi peritolu rcnc tcadhne L lletS'n i k ov. Tekkis tge raidlus numor,al. jat$llularn.mlia ptuldtjal. rahcl. Allcs l5 aaetat tostnud diskussioonidc luhtr'usen! j6utikompronhsini: .ntikciad ringlev.d yeres,kuid neld loodavad koerakud.

1395. a , teg id Denys J r I -cc1c l k i .d .ldke, cl bakte ic lagohotecfinlnc lcukohiitidcDoolt lnknsiivhtub veresccllsi lsa tsel, Aa$ta tc l 1903-1904 t6es tas id A E, V r igh t jaS. Do u gl a s. et sec lehtus on lingitud eilisosl ligobntoort stidulccrirrst LLlolist,

ille A. E. Wrigtt rimel.s oDsoniinifts. Sellet669. r;idari csnrkordselt, ct v.Uheb iihes6s raktrlist. ja humor..ls€tc imnlunrcalt'

sioonide yrhcl. l-ilhl[d.s !6io0lusest lrodhol.lld, inleklsimniprotses!i k!lgu opsoniiniddeksl,bil, t66tas A. E, Wrighl vilj. .utdakhino.

1343... avastas Drrn|3$r medil Ch a r l.sRober r R i .hcr t1350-1935) ona laasl6alajaga, ct st.ialol{oldtultuurig! imnmiw-rilud tmE ver€seerumi siisliminc kails.b vak!sineerimala 100ni slalilokokosi n,katumhdeest. Samal ,aslal t.gid ta kz,sna,losedEmi lo P ic r rc Pdu l Roux (18531933) Ja A lex indro Jonn Emi le Ycrsin (1363 1943) kindlaks ditteria eksotok-sllnl batterivrb,s iillrdadb, Eri I Beh'ring (185,1-1917) nvaslas .nlitotsilistes.erlt e raridld,sod. (@ jaapa,lase sfti'b !s .bu .o K i t r s . tos . (1356-1931)niit.s ta 1390. .., sL l@nlde rc.€s t€*[email protected]* lSbip6denisel lntitoksiinid, ning leiu-tas selle haiguse v.stasc raviseeruni. Niiviisimuulus tnlektsioonhaigustr ss.oteraspia reul.6usoks. (tusliids E, Rour'98 leiulas L B!h.rlng jrrgmisel aa6lal rn.loogills. vahcndl dll

1336 . aas t . l v6 i t i s Eml l c P ie r re Pa ! lRour {1353-1s33) tasutuselc h,igusetekit!-l.te hlilerini* lon. k6h!65n6 toll@diumkolikeste, mis D6hlm6ttcliselt knixlrsidend.st L Metsnikovi D@lt leiutalud pillkm-kotikesle neetodl [email protected].

Rudo l l . P tc i l ie r {13 i8 19 ,15) le iu t l slmnrhiscorinism4rodld i0!1N., *oolen Jakatku vastu ni.g lvashs taerophitus irtrrrtr.zd, (13s2) ja endotokllnld (1396).

Prd ls lse vchr inardc .d lane EdnondNocard (1350-1903) orglniseerh koosE. Roux $ P,stelrl lnsliluudi se.oteraapi!olllonna, kus l5icndGld on. tcadmisi plljudeDaade spctsialistid. E. Ndrrd l.iutas ncctoiitob..k!lGilekitajz kulllrc.rimiseks glukenlnisisaldeMl s66tmel ning sri csimesenr leeta-nuse' j! dilieeri.!.sl.scd sccrunid immuni-seritud hobustell (teislll lrdmctcl E Rou\

Sakd vehr in r r f rB t Ct rs l ' r Lorenz(1346-1929) sdslh 1397. d. I,unataudihaigeldsigu algui immurnsccrumigr, seejdrel haicas..lc*il.ja €hskultuurlg! ning nimelos selle ne..lodi sinultlansfttnni*ks. Pcagi v6eti ,ineta.lud riis (s.rovrkhioee.i'ni.e) lasurude ttrelslc lmmaraudide Dufi ul.

Vcltnnaamikrobioloot.ct,isotoldg ja Rah-

73

vusvahelisc Episoolisbiiroo Nuloj0 (19r0)En f lanue l Lc . la inchc (1361 1953)liiusl!s L P,ste!ri khssik.list trnitindivaktsinerimist. Ta leiulrs biotrcparlrdid gaas-Sangrc.ni ja emlnsemaloo$e karbu.tuli rastu.

silrnaDaiskatcst inmtrn.loosidest luleksn ine t ld . rce l V ic td . Babc t i l {1354-1926). kes ttilsias intiEahilis. rakkiini ralniisladisc meloodikll jnr., Pa u I UI lenhuth i (1370 1957) , ks h iu t rs suu- ja s6ra-l!udi vaslase vaklsiinl, nirg ufgari eDhoto.lodg l la mik rob io loog i Fc !cn . l lu ty r r t(136G-1934). kes riis 0ralillltrssc sigadc kalkursvisccrumi. Sim!ltaansiini$isi sigade kalkrv rs lu s@vi i l s M Darsc t 190( ; . a .

Tihtis elapp clusvaklsiitridc loomi$l oliBco-!aklsiini $lmislrnridc ldb.rkuloosi \astrDnn ls lsc b l ld$ io loog id . A lDcr t Ca luc t t c i (1363-1933) ja C . Cuer in ipoolt 1913. Ie14 easlal Veidi hiljcin (1915)l6i J, Bool{ toimeka bruhcllomivahsiini,Ol!lhcks saavullscks inrmdidgocnsatd bioplepimrtlde tootmiscl sri nlkroohldo !ibur jasodm!.dntl(eeni $alda0inc Pralm lcsdl.stcEdbund ve i l i (1330 l !92 ) ja Ar tu rFc l i r i (1337 ?) r@l l 1917. ! .

Innnuu.Dmlsside olenrrsc *lgil.nkel olis!u. tShtsus allergiinShtus. .tast.mis.lR . Por t iea ja Ch . R ichc l lm t t 1902 .a .lllc.gia n6irte v6tlis 1900. r, klsuluselepr in tsusc p .d iaa t$ C le cns J c , ! p i rquet (137,1-l9ro). Pranlsuso leadlancchr r les R iche t (1350-1035) la s rksldnc (a r l Lands t . lnc r (1363-1943)klrlcldddd esimestena (1902) rn.llilakslal, mis!6imald.s seletada serotc!i.0ilst tingiludorgukmi ilituldlikkusl Scll.al,scd tcadnasd lv.rdusid pcltelt (1903). !tri prankGcta t le r io lmg Mau ' icc Ar th (s (13621935) rr.stas lo*.'lrnrlil.ksi.. l9{5 a kir'jeld.sid C. P i rq uet jl. sccru iha'gust.Suure $htsuseF uurinklulcnn'soks allcrgoloogias oli l,islaniinide raflnakoloosllis. loin'covrs tdmlne Day le i pdo l l 1910. ! Urs i i cad .nlsl rntigeenide ndj6t sdl 1917, rasla paiku( , Lands te ine ! , kcs uu l i s va lgusse[!nslliiult manusblud *cenilGic alnetc 'un|{

Inlehsimnhaiguste p.ofihklika! jr torjesom..das nha snmrn. lill|3!$ oikrmbideh i \ i l n i4e tuumu la i s . $ i ' n i tnc .s (gus tc kee0 i l i s l c ! i t r c l c ab i l

L P astc s. t.gi ltatseid lriililada soovimatut nikrolloo'at leinis kuumuta Gegz I{iLjcn ninelati sec neetod Dastirkeeri,nis.ks.

I ig lGd k i tu rg J oseDh L is te r (1327lel2) on hrava anlisept,lise rtvi raj.jaidL. pastcufi t66dele toetldcs jhddas t., ethaa!rnldanik on tingitud dhus lcndurzteslhaigrsidudest jr rdtth nende hiivit.n,i5eks1367. a. kasutusele karboolh,ppcs niisulaluds ideme Taan i tcad lane B ! .n I a rd Ban g{13a3-193?) otr antheftik. .rnzrzkendajaid

(cenilisi d.sinlcktsioonivfendeid hakatiiha enan rakendana alates 1360 ndatcst a,siatest. Uuriti v6imalikult efektiilsemste desoainete saalrhe !6imalust. Mditdonud sajandil6pukiim.endikul ha*ati neid ulatuslikrmal{

Ing lkc f i i i s i k John Tynda l l (1320-1393) mirkas, et nikroobidc r.getatiiworn,ldlavivad kiiresti l{clmhel ning laskis seeperast enne kuumulamkt eostel ,.ened, vegclaliiyseteks. Jarelikult $ltis ta **uluselcIrsktsioneeritud stelilhee nisc (1377), midtt:iruptdHl nnnelalalse ianddlliseerinrheks.

Saksa bakterioloog ja relerinaas.nitrareks.re r t Rober t os te r tas ( i36a- l sao)tiiiuslas nr(kushrigustc t6rjcnccincid ningrajos liha ja piima uurimke rcterindaisinit$Ncd a luscd. E . Brng ra jas noo eh letuberkuloosist lcrvcndanise siistcemi.

Olalesil{lGt il,nne[, et md6dunud sajlndiviimascl reersndilja keesolcva algul loodi tau'dilarje kaduslikud alused, mk r6imaldasidteha edusamme laastavale inlektsioonh€isuste

,. rridskj. fi. ttdei (dr(sbgmsrfliic nri).

(B@nptin horqftso&,

a. $,ddshNi dq i!.dih./HBg. e zdki\E H xrhlz,

oD'{rn{ 6onsrlt asdtru' / lqaor ! rc

,tu{seFlr d4rrrr!, nrdr, Dl, rtr(!.

NADAL TAANIAIAAL

T. Ji is

Eesli P6ll!n'ajrnduse,\k!desnia

Avanes r6inalus kiksl.da Taani Kuninglikku Vd{inaa!ia ja p6llumrjsnduse Olikooli,ct tntruda seake oppe- ja leadrstit6 lroraldu.sega ja lcida voirnalusi Eesti ningTaani pnra.siiolodgide koon66ks. S6it sai teoks 1rol. PekrNanseni kulscl, l€s on iihtlasi SkandinaaviaParasitoloogide OhiDgu esinccs jr kes onkilsslanud la EPA rctc naarirteaduskondaning osin.md siin ettckandega ili6pilastele ja

Edasi lnhidalt selle Taani teadu$ ja 6ptc.asutuse lseloomust,nhcks Trsni KtrninslikVcicrinraria ja Pollunrjtndusc Olikool rlus.tas tit6d 1353. 'dstrl. S.rga 161el.s omr tii6varasc0) letcinaariaalane 611easutN - (etc'r inaarkoo l , D i lLc asu la js rs j !bs l773. ,ss t , loli kogu Euroopas lunn'slatud teadlancP C Abildgadrd. 1366. aasial daldas Tranivalihus Frcdeiksbcrgis 33 h. lmad iillkoolielrilhlc tarvis. HiljeD osa maad Dijiidija !iiesdhval ajal on ilikooli raftuses Xopcnb,ageDis ca 16 ha ,na,d. Esimcsed chitused rzlmisid rsstail 1356 13t3. Scejiirel 1392 1395chitrli jtllc rida hooneid, soalhulgas ka pra..sune feihoonc Billowsrcjl. seni viiE,s.d suu.rcmad ehilised .ajati 1963-1976, nii kr loona

(ui iilikool dnrd rlgaastail alustas kokku120 nliapil.sega, siis sajandi lopuks oli neid400 ja pracguseks on iili6tilaslc arv kasvrnudjub, c! 2400 ni, sealhulgas lcicinaariaili60i.lasi ca 600. Konku6s letorin.ariateaduskond,on olmd rinnastel aastatel suu., nii 5 6 !li'6pilaskandidaati ilhelc liohale, k6jutrrcs vastuv nlikooli loi'nub eksanileta, senisc oppcedukuse,luscl. Velerinadrirnliafilased 6piradametil 5,5 srstat ja sello aja riillel tuhr)6ppida nii kohtrstuslilrke lrui lta I€k!llatiivseid

0J ' : 10 Anbr !@r f i n . r

4) r. 3 rs. L6nrr!de3,. o) Fo r-r. Los .rr I'r ' 2f Ncru.,-n@nr{D r. r-7 PrbooBi i? a4Mh (D I 2_r7 s'hd.ed ot I 3-?. ldflrx@hd@d , iraFr

fl ) r. r. r, vddrondru l) r. J_r5 lqdq.eii F iru@oq,!,n,. r:r?.\ rermd ( r ) r Lr

lhev.rii.-mv!,-F;dii

6tl)eaineid. lga fa*ultatiivse kursuse libilege.nin. ,nnab le.tud arru puokl€ j, kindcl adplnkte on vaj.lik ekslni smritani$ts. Oli.kooli 160€t.U ca 30 35% sisseaslunrlest.

Tcadus. j, 6ppcl6d t3se nlikoolis on 16rg..laboratmriunid on vartrslatud kdige ujali.ku$, kogu ralisn.ine eriahne khj3ndus onkilt6.adav. Por6hk on leadustoal, oppcj6u.drdc dtpekoomus on suhtclisElt liike. Oliv6imalrs kilastad. ka iht pa!ssitoloogla prak-likunn. HiimEaslzs iliopila3tc raba olck,

dned htusid isegi porandal. Sam.s oli agoiili6pilaste huvilatus ulte teadmisie omsids-

VctcrlnMrlateaduskonna 16Delanutest o'nsbca 60% dlaplaksist,30% lcisb tii6d loidualnelcja *cskkonna konlrolli asutusica, l2% riiklikesinstitutsioonidcs, ialsa afraiud teadusLiktrd ja6ppc!sulus.d, 5% t66lah t66st!srlhvdtclcs jt

Niid.l Tranimaal oli vtgi pingcline, sdlcsisss nahtlsid kohlunised ja erialatroblcemide!rut€lu paljude t.adksle ja iippcja,!d!degr,scillruleas vasluvatt ilikooli rektori Bsndls'nidrNi.ls.ni juucs. vesa huvitar oli rehlnnlinaalc, kus sai ftnhdalud ftalakasvandusija nihtud looduses nrilneid finvekarju (c..

ulr .ldprB) ninc nelskitsi lctpt@tre caq-/eld). Leldsioe palju ko6t66lnimahsi jaon ptris llndel, ct .eed k. ftali3enna ha*-k.vad. Ig.l.hes on T,a!i yeterin. p.r.sito'logidcl t6sine s@v kaas. aidata s.lle t.adlslro .dlsilFndrDisele E6tis. Siirjluresl,firlcin .6h!lada jNt hiklike kontrktide tShl.susl. LihonEs tulevikus otr n;fitausli !6ima,lik EPA magist..tuuri kaudu nfie {el.rin,rrisa.tmine Ts.ni Kuninglilku Vetcrimaria j,P6llunljanduse Oukooli Dar.sitoloogiaalasttatraDlicvast uurinisnetoodikat 6ppina, et se..J;i.cl Ecalls ujalrkud uuringud lrbi !iia.

KoDenhaagen ja nl&e kosu Tdaninar jebidvdgr hes murjc Inimesed on lahked la !il3d.kad, v:ig! mccldlvad olid k6ik kouecgld, kel'l.g0 kokku puulusin. Ja muidugi jrlgrattidlNcld on igal pdol, s6itjalefrs nii noored kui fta

VETERI'{AARIATEADUS(ONNALEUUED HOONED

a. (orr, & auntk

E.sti Polludtajrndusc.llcdRnia

Vcl$inarrsct lorgharidust on Tsrtus anlud143 rislal. 13,13.-1356. a. as$ Tan! V.t.ri'na.riakool Akldeenilise Mussc rulnid.s(pr!cgu 0likooli tn. l6). t356. !. 6tjs koolVonc tt!!vale (!ete!inaari,teadustonri pr!e.susclc lsu*ohalc) pallt.I zeh lese ltest hoo.nsi6tud hlundt ja jarsnisel a,slal $llcg!kiilgn.vd pd*al Enrnerichile kuulunud maa.(ool loskh ostetud hooned dpperurmidcksUnrbe. kohondada ja ehitas olemasolevrtel.hoonctclc kunl I360 a, juurde oDerahiooni-nanccri. dhsektslooniruuni,nl.ifli, ndkkushaigcie loonrde tliidil! Jastakidnsari, kuun dokushaigetele' hobNtelc,6fpeseplkoja J, Fdned k6d.lhooned. 1361. ...hllall lls!ks h!igete hobuste r.vimiseks kasu.l.l.v saun, nilles pra.gu aslb tnsioloogis.

Instiluu.ltperidodll lkandusid l3aa. a. rtike-loomldc kliinik, 139?. r. si*haigxsle kliinik,1017. i. [dn., nill6 pr.eg! p.ilmeb nakkus.haiguste k.teder ja looate ishoiu lrbo.,ning d(n tcel om.ndati praegu Nrpa mnt. 36

3 l

rxd .htr Dsr tr r r 4b6*om fb&h

i r ta

inrdd juhrhja dd:

asuv hoone. Eesti Vabariigl ajal thoodusidleisehaiguste kliinik ja 1933. a kirurgi,kliinik.

Sdjskeerises tekkinud krhjutules htvhid1941. a, tolleaegse veierinaariateaduskonnanaa-alal loik need hooned, nis asusid sisse-sdidrteesl vrsakul ehk l6una pool. Hiiv:sid0eahoone, direklorimaja koos histoloogialaboriga,sisehaigusle kliinik, vehtch,iguste kliinik, endine knuqiakliiniktr hoone ning n6nedkuu d ftoos hcinaknnniga.

Ptrasl s6da on teaduskond tegutsenrd kok-kus!tutllt Vene tn,, N.rva nnt. ja Laia tn.(histoloogia laboO asuy,tes hoonctes. luurd.ehiluslegr dn taiendaiud NaNd nnt. 34, Lri 36ja Ve.c tn. 33 hooncid. (urekndnendatc aastale loprs tekkis lootus chil0sleks s6jas lrivi.nud hoonete kohale. Tol koi.al jEuti ldhteand-netest hegi tddproj.ktini Tsaslordselt ickkhlootus olukora parrndaniscks klbcksaknnlncndrte aaslatc a1gul, kui EpA juhtkond n6uitus veterinari.te.drskonna veljrehilamGeDlaanidega. V6eti vaslu otsls vekrina,ria- jazooinsenclitc,duskonns iihncks ja ciapiviisiliseks rdljaehit,miseks. (oos <Ma,efiituspmjckti, srhitcktidc T. Hilepl Ja S. TruupoUugauuili ncilc I(iiicaaaddaid proFkte jr hoo.neid. Ldpuks otsustati mdningrid elemenle.luseks v6tta Odesa lbllumajanduse lnsti-luudi veterinaariateaduskonna j3 ka vilhmahie k6rskoolide hooncte projckllahcndustcsl,tches neisse onapoolseid parand$i Esinesesei.ph ols$tati pojekteerida ja lrlja ehitadaknurgia ja snnnitusabi kateedfi hooned kooskliinikuga. llullat6id aluslali objcktil 1936. s.sngisel. Nurgakivi panek toimus 16. no\rcmbril1987. a. Tselemoonial viibisid Ecsli NSV Olenndukogu presiidiuni cannees A. Rnitel, EPArekldr prot. N. (o/os, Ta u linnapea T. Men-delson, Taitu naavanen J, Kork ja ENSVAT( aseesinees lrof. O. S$eli. l'tuude [ril!tega koos dniiriti hoonc alusmnnri ka l:ikitus,nilles on 6eldud J:ilgnht: <Normaalseksopp., &asvaiF ning terdlst6i,ks mjataksevelednaaria- ja zooinseneriteaduskonna plokk.Seues kohrstutakse arendrma spctsialhlideetteyalmistust ning viljelena teadusruinguidncie oppcasutuse niisrgrste kasvandike ee'kujul, nagu P. B. Jessen, F. Brauell, F. UnteFbclgs, W. Cutmann, Ch. Hcllmrnn, E. SeFmer, (. Happich, ( skrjsbin, r. Kaardc,J. Tehver, J. Mdgj, A. Pune, E.A. Valdmann,A. l4!uga, C. q!us, O. Ol1 jt.' Esimesel elapil

34

valfrivate hoonete iild0ind on 7311 m' jakubatuf 36753 m3. Selkst n@dustab kliinik1292 m,, millest omakorda suurloon,de slst'sion&ar 675 mt Hdones on eraldi rulnid aseptiliste ja ssptiliste operatsioonide leostanisekslii suur lui vaikeldomadel. On ruumid snnnitusabi andniseks, sepikoda, radiobioloogia jar6nlgenoloogia laborid jne. Su!rematest ruu.midcst luleks veel ninetada 170 nl struruslauditooriumi 150 iili6pilasele jr msneeti pi!d

(ognnulud esimeselc ehitusjirjckorale too-tavad krjuneda umbes 2,2 milj. rbl. Ehituseg.loodetakse l5pu1e j6udr 1991. a. soveks. SeegaL seDlembril 1991. a on lootust tliinilise6ppetdii$ alust8dr lutss fioonetes. Vanastasukohast lahkwad esincstena kirurcia jasinnitrsabi kateeder, ?isja moodustatud sise.h.iguste kateeder, Vabariiklik VetcrinlaFpolikliinik ja apteek

Olejiir!ud kateed.ile v;iljrhitamheks on kajuba p.oFktid ohmas. Jiab boia, et linantsi.liscd j, .hiioslikud proble.nid ei saa takktu.scks leaduskonnr ldplikul koondumisel T:ihl.

IAHVUSVAHELISED VETERINAARIA-OROANISATSIOONID

E. Plm$le

Eesii Pollumajanduse Akadeemia

0lemaallnne velertnarriaassolsialsioo'(world veterina.y A$ociation - wvA)

Ulemaallmne Veterinaariaassotsiatsioon orrahvrsvaheline oilteiii*lik organhstsioon, mhhkkk taktilkclt 1363. aastal. (uni 1959. aaitani oli selle or$nhatsiooni nimelus Rahvusyahelhe Vetc.iruariakongressi Alalinc Koni.

V.terinaariaassotsiatsioonitegevusc eesn;irgidlial kogu mraildasi koraldada kongresse;aidata kassz rctcrimariaalase haidusc oman-danhek j, veterinaarisleaduse aEngule;arndada suhleid dsjaslhuvitatud orgsnh!lsioonidcga! kogrda jr vahelada inio@at'siooni; leterinaarse terminoloogilhe nomenkla

luuri Iinnit!minci kor!tdada loom'sEtide jailiopilaste !ahchsist liikmesm..de v,hel.

NSV Liil kuulub Olenaailnscssc Vctcrinaaria.ssotsirlsl@ni alites 1923. aastlst. Vaheloside assotsilhi@niga on loinunld NSV LitduVetedn..ri. Porv,lilsuse k.udu.

7 dikrohioroosuc,,rotoost'h jE hfuitshihild. rbr.

rr. rr'd!d. hri4lL 3Fhhr6ri! iebilbbd'loolGk is6hbi@i

r. vdqhen!6pFj&dud. 4olhGboiVetelim.riaasrotsiitsiooniihendrb keesoldal ajal 52 riihl J! 13 veteri,naaBp0hidlktide !ssotsiahiooni.

O le no o I ldt e V el. i Ma I laa s qh i ok i @ nitih@titeid

Vctcrinasri,sssoGiatliooni

Dlefltdiltue vetetinotdoo$oblntsiaonio. t. I i^ Mt s p e I s ia Iis I A e t he ̂.d u od

(rssot3i.tli@nid)

org.nhatsioonllko iuumiku mooduslab liiln05-riiklde esindajatesi toosnsv Al.litr (ooite.Tiid*aal.! !6io komil.c hlnngiie vrheljllon d.legerilld bir@l., nille 6oh8 on p.6sldcnt lms ascprcsidc.lideg., sekrelidj. tmr

1962. aastal linnltrti Alatke (onltcc litt-netrilkidc poolt Olamarilmse Vcierinaan!-assolsiahiooni kolstilukloon la Uhn!!llnscVcterin.0riaassolsiatsiooni p6hikiii. Need doku-nrndid netratldad .ssotlillsi@na esnnrgldjr nk?nd.d. o'grnisrlsiNnilie druktuuri,lilko.sriigid, r.lerln,rdp.tsirlistidr .ssotsi!t-slooridd nimislu, lllknemaksrde t.sumisekotra, velerinarriakongrcsside koraldamkc Jtassotsldlsiooni tcgevust miiratlevad ispcktld.

vcl.rlfurl.t orgras

Scos$ vtlhk.ubrnd8c elavnenket! XVIIj. XVIII sajandil hkkls rcialne oht looma.laudide leyimiscks ihrst riigist t€is!, Loom.-laudide ulatlsli! hvik drkieeris riilidrle enlisieabinouds lakendami!8 rajaduse, trlllm.isl@'nrl!!dide siss.lomist rilisriikid.sl.

ohk.le taudit6rjeD.ctmet. riljat66l.nl*lsj. ncnd. riiftidcvrhelh.h kock6lastink.*thrkatl loktu kulsun. r.hvusr elkl n6upld.-mhi ring loodi vaslovrd organis,tsiMnld.

1863. s. apritlh oli Edinhulgfii Vetc!lnaariaKolhdti prol6sor J. Oemdri pooll tehtrd ctto-panck oqaniseerid, Eulepa niklde vct.ri-n!ararstide ja -te!dl$to [hin. koldrutulek, sel-Ajtrnils ja *innitam.*s iihised e6kirj.d l6illu..kt spismtiateg!. Scll. ettep.ne*u jArgi tulsuligl l{. 13. juulil 1863. a. Hrdburgis kolkucaimene rahvusvdhcllnc reic naarirkong!.3s,kus arut!ti reistd kdlku, pkuroDneumoonla Jrlanrnaste !6ugch nnt,ct. l6ljedeltn.lc v,ja-dusi, Koogrcssi t66sl v6itis ca lot del.Srtl-Scllcl longrcssil !d.li lastu ol3B r.hvusv!h.-li!lo veterinaarialongr.sside re3!ltar$ks ko.

2. Fisiobdeuc, rlnrkolm8rd. jr 6br@gidc s&hnt

.roid!i|n!I.| ' i. l6ctld.s$btbb

36

raldaDiseks. Sel ccsm;irgil moodushii Veteri-naariakongresside Alaiine (oniicc, nillesthiljem l€svas v!lja ulen'a.ilmne Vekrinaa a-

I rahvuslaheline vctcrin,sriakolgress olitahelepanxltire snndmus, sosl sih $arullticsmakordsclt rahvus!aheline kokkulepe tealudnskkushaigusle kont.olli kohta Selleks t66taiiraljr rclcrinaarsrnilaarsed l6rjemeimed, nen-de hu1g3s nsrutaudi, siberi katku jt. l6rjel.Sanlti rchulati ncnde briguste nskkusoht-

Il rehrusFlreline veterinaariakongress toi.frus 1365. a. Viink. (ongressht rottis osa t70dckg,rti l9 sl riigkl. (ongressi htungil aru-Irti yekle katku ja msrutrudi l6rje kisimusi,aga kr raudtcevaSuniie desintikeerinise kiisi-

D I en a oi I n s e V e I e I ina a I laas. o I sl dts I a onlotEonisdkiaoaitine ja lukkionaalne sttuhtuur

Kongressll esinesid icistc hulgrs ka p.of.F. Unterberger ja prof. P. Jesscn. Eriti nenu.kas oli prol. F. Unterbergeri ettekanne sibcri

ilI irhvus!ahcline vclerioarri€kongress toimus zirichis 1367. 1 (ongressi l6dst v6tti3osa 133 delegaati. Sellel kongressil oli esma-kordselt Ddhjalikull,nalniGitud lifia jerelc.vaatust ja veterinaaisadilaarset hindanisl.(ongressisl osav6tjad vaatasid Itbi v.leanaarha!idusega seonduvad knsimrsed ja pidasidvajaliknks seadustrda, et reterinaarDrak.kegllubatakse tegolda hikutel, kes onuvad vasta.vat ettevalmhlust. Tunnislali vajolikuls kesk.haridusega veterinaanpcts;listide ellevrlmis.lamine. (ongressil arulali samuti rcierinaararsti pohimaiiruse vajalikkust ja velerinarriakrjundamist heseisvaks iiksuseks.

IV rahvusvahdline veteri!sariakorgress toi-mus 1333. a. B sselis. (ong.essi liidst !6ttisosa 217 delegaali. Atutdti vetcrinaarorgsnGal,sioonilisi ja veterinaarharid$cga sconduvaidknsidusi, (ongressil otsustali noodrslada rahvusvaheline velerinaasanilaarne kenistls jas6lnili iikidcvaheline kokkulepe, n,illes niihlielte inlornecrida tehi riikc vehte katk!, suu,ja s6raiaudi ning pkuropneunoonia esinenistcsl, lsnakordselt alald.ti ok(s kohusitrslikust veterlnaart6endik riljaandnisosl loo

nende f.or tEnsfo i-vahendiicga. sanuti ori Estu v6etud olsusrahvusvahelhe perioodiliso biilletaani yaljrandmiseks loomade nakltushaigustc csinchkc

V rahv6vaheline vnlerinu.iakongress toimus 1339. a. Parikis. (ongressi tdijst r6itGosa 645 dclcga,ti, sellcl kong.essil arulati.rhvusvdelke vctelinsarsr!itsarse teenhtuseorganisee nisl episooiialc lNilu tokcst3mi-seks- Td6lati !ilja !ete'in'asanit3d eenGtuscpeanked prinlsijbid, milks olid muu hllgasnikugused kisimused nagu riikliku veterinaari€enistuse organiseerimine, viirilrmatu leata.nine cpisdotiaie prhkcnisosl, range veterinrsrsanitda6e konkolli organiseerimine ldomadeja loonsete troduktide nhest riight lekcveol.

Vl rahvu$aheline velerinaariakongress toi-nus 1395. a. B{nis. (ongressi ldiist v6ltis os.660 dekgrati. Delegaalidc hul$s o!i fta prof.V. Gulnann, kes oli vdlitrd iheks kdngfcssiesiDeheks. (ongre$i l6dst y6lsid 6a ka

;iFiz t

:.9

":!

36

O K i l n ng , C l ' r He l lF ,nn , Ametlikult sluslati vctcrinarriakongrcssidenimetanhl !ledaailnseks vcterinas.ialongrcssiks alates I971. r. (XIX nknaailnne vet€ri

x rahvusraheline vekrinaariakongre$ avati3. augustil 1914. a. Londonis, kuid seoses Esincsc raaildasoja alguscga lopcias kongress4. aug. ona I6ii. Kongrtssiie csiidlud eltekrn.ded kirjaslati 1914.-1915. aastal.

XI rahvusraheline reierinaaiiakongless avati1930. a. Londonls. Sellel kongre$il oli esma'kordselt esindltud NSV Liidu deke,tsioon.(ongressil kisitleli siberi katkr, brrlselloosi,vehle katLu, helminlooside tiirje ja biotrepa-raaiide siandardisoni,nGe ltisiDusi. (ongressil6iisl vdtt:s osa 943 delegaali 64 riigkt.

xII $hvusvahcline vcterinaariakongress 1oidus 1934. a. N$v Yorgis. (dngressi l66st !61tis osa 1732 delegaali 63 riigist. (oneressilesines ettekandega akad. (. Sltrjabin (loomadedehelnintise{inhe probleemid NSV Liidut.

Ettekandja esitrs j!irgmised etlcpanekud:unifihce da rahvsvaheline veterinaar

lelnintoloogiline nomcnklailtr ja nimetadanoik hchninloosid vastavalt pa.asiitidepere.

moodustsda fshvusv,hclinc helnintoldogiakomitce ja rahvusvahcline hclninloloogidc

(ongrcss vottk r.3t! otsuse moodustodaparasitasrhaiglsle l!ndma6ppirhe ja nendevastu rditlenrise organkeerimiscga tcgclcr alaline rahvusvaheliire komhjon.

Kongressil ktsitlcti sanuli lehle trberku-loosi, hobuste natkavr tchvvcresrse ja enke.Ialomiicliidi, bruGdloosi, sigade katku, siherikaiku ning nastiitide lijrje knsinusi.

XIII bhvusv.helide leterlnaari!kongress loinrls zirichis 1938. a, &ngrc$i t6ttst vdttisosa 1,100 d.lesaati. (ongre$il k?isitleli reterinaararsii osa loonade sd6tnise ja pidadhcoryanhccrimlsel, loomade nakkushaigustc v5siase Bsislentsuse, sigimkorgenitc haigusteknsimlsi ning suu- ja sdrataudi vastast lakl

XIV rzhvusnaholine veterinaoriakorsressloimus 1949. a. Londonh. Kongressi tddst rot'iis osa 1073 delegaali 53 riigist, (ongressilkaisitleti pouumajandsloomade sicim,trst,ftunstlikk! soemendust, letelinrar&aadri ette.yalmistrmni, veterinaaris tahtsrsl ldonadearciuses jd loonste produkiidc iodinhel.

Kongressil arulali k.ilsesiislimhte libiviinist noning,td nskkushaigrste nasin, veteri-naaranatoomilist tenninoloogilht nomenkla.luuri, rctcrinaaia osa mhra clallstasene l6st.

(ongress pidas vajalikuks kinnitada RrlNu$vaheline Veterinaa6anitaaria Biroo nb$andeg, avildada andmeid loomrdc nakkushai

VII !ahvusvah.line vcleinaariakongress toimus 1399. a Baden'Badenh. (onsrcssi t66stvdtth osa 953 deleg,,ti, tciste hrlgas ka(. Haprich (tolleaesne Taitu Vcicrituaridln*tituudi dircktoO. (ongressll roeli vastu otsrssuu jr s6rataudi aasta(e kailsesistimiste,tubd<uloosii6rje meelmete ja tuberkuloosseteltloonadeli saadud piima ja Iiha kssulrmisc

VIII rahvusvahelinc velcri.atriakongressloimus 1905, a. Budapesth Kongressi t6dstvdttis osa 1400 delegaati. Konglessil ElitiAlaiinc (omiioe, kelle nlesandeks seati kong-resside organiseerioine ja nend3 istunCiteprogrannide eltevalmhtamine. Alathc Komltee koosohu vrliti ka Tart! Veterinaari,inslltuudi prolessor (. IlapDich.

\o.grcsist osav6ijad soovitasid liilitadajirgmlsic isiungile 0rogran,mi lGrks nskkushaigustele kx nitten6kkushriguscd, lcraapia,kkurgia, €naloomia ja morloloogia knsimused,

Se1lc1 longressil lij6lali velja rahrusvahclisevelflinaariakongressi m?iiirustik, vaadsti liibiloomadc riikliku kindlstlse, nakkusluigustepiimaga levimGc takhtamhr ja Erhcrunitc

IX rahlnsvaheline leterinaariskongress toi'nus 1909. a. Haagis. (ongrtssi i66si vdtthoss 1443 delcgaatl. Lhafts plena.rhtungiletoimrs kongressi i66 5 sektsioonis (iihiskondlik vdieinaaria; loomsete troduktide vetefi.naarsanitaarne jArelevalvei praklilinc vetcrinaaria, paloloogia ja bakteriolooei3r zootehnika ja troopilhed hrigus.d).

(oncressil kuulali ll3 etkktnn.l, nilkdesesdaiordselt nargiti, el sigade katk0 tekita-

IX mfivusvahelisel ftieinaariakongressilolld esindai!d riigid k6igist maailmajagudest(kokk! 44 riiki), mist6ttu need konglc$id saidnlemaaiinse veterinaariakongressi tthcnduse.

XV Ehvusvaheline reterinaariakongress tol.mus 1953. a. SlocklDlmk. Kongrcssi l6dst vd!tis os 1000 dclcgzati 50 riigist. Konsrcssil tiu.lati 271 eltekannel nikrdbioloogia, epkotoloogia, fisioloogia, siginise, imnunoloogia, mittenokkushaiguste t.raapia, ahnuse profnlakiik!,ftastiitide jl kisimusles.

XV konsrcssi delcsaadid kinnilasid AlatheKon lee bnroo u!. kodsseisu, kellelelehll iilesandek selgiiads Rahvrsvahelisc Veterinaariaf6deratsiooni (UlemaailnEe Vekrinrarassol.sialsiooni) nood!slsmsh otsta!bekust.

XVI mfi rusvahcline velfl inaariakongrcss toinrus 1959 a. Madidir. (dngressi to6st vdttkdsa 3000 delcgaali 5l riigist. Plenaf js seklsiooniistungeil vclgustrti nikrobioloogia, loo.made brutselioosi, sigade ja ljndude haiguslc,toiduainetc hijsiceni, rrdiobioloogia ja vclcinaariatcadusc olukora knsinusi.

(ongrBsil mtrgiti, ct paljldes nMdes onlikvideerilud nikrgused haigused nagu rehteja sigode katk, pkuropneumoonia. lsmmasterduged, nalkus, kafglaud. sibcri krtk. Niistrgused haisus.d, nseu tuh{kuloos j! lindudc r6u'gcd, on kohati laizlt lcvinud.

XVII rah!$vaheline relcrinaariakongEssloinus Hannovefh 1963 a. Kongress olitiihen.datud esinese rahrusv,helhe vol.rinarriakong.

(ongrcssil tdiitrs l2sekGiooni, kus ktrtr1ati nh 500 cltckandc (NSVLiidust 30 eltekannel). (ongftssi plenaaristun'gil anli akad. I( L Skrjabinih kongressl au-

(ongrcssilnirciti,et viiruse r00 sssta jooksul viljatitdtatud js Bkendslud fiaigustc t6rjcncetned on andnud positiivseid tulen$i, kuidsamaregselt on kr reel Dalju lahendamata prob-

xVIII !ahvusvaheline velerinaarhkongressroinus 1967. ,. Parihh. (ongressi titdst \'6rthosa 2S00 delegaali 52 riigisi. (ongress valkNSV Liidu Velerinaaia Pea!alitsure iollcacgseiilema A. D. Tretjakovi Olemaailmse Veteinaariaassohiatsiooni asepresidendiks. (ongressinhcks tiiokcelcks lilnitati ka lene keel.

XIX nlemaaitn.e vctcrinaariakong.css toi.mus 1971. aasial Mo{cos. (ongrtssi liidst voitis osa 4623 delegaaii 64 riiglst. (ongrssilesil.ti 723 ctlekannet rcte naaia, zootchnikajr vckrinaarhariduse knsimustes.

(ongress v6tlis rastu resolukiooni veteri.naasanitaasete meetmele, vaslastikuse info.

33

nalsiooni. riikllkc kGrinaarteenistuste onavahelGe koost66, loomade ja loonsete ptudukridc ckspordija impordi kohra.

XX ilenaailnrne rcieinaariakongmss toinus1975. aastal Salonitis. Kongressi ld6si rcllisosa 2500 delegoati 65 riigist. P1€naarcluigilvaadati libi liha tootmGe suurendamlse, kesk-konnskaft sc, v.rsinsrnBridusc spetsistisoeri-nisc, suunoohiscs csincva lood3dc patoloosi'kisin$cd ja diskutccrili

veterina,ri.kongress ldi.mus 1979. $srzl Moskvas. Konsrssi idiistvoiik osa 4413 delogaati 69 riigist, rga sanutinaatlcjad nitmctcst rahrusvahcljsicst ory,nisatsioonidest Kongrossl ldo toiD!s l3 scklsioonh, kus kuulati umbes 600 ettek€nnet. XXIijhmarilnne vckrinarriakongress loimusdevihi al1 (V.t$inarria ininkonns hiiyrnguks)ning t06 oli suunalud niisugnsiolc tthkanatclekiisinlsiele, nrgtr veldinar a osrst clanikkonna kindlGtanisd k!.liteeisete loonDkasvdtussaadushgri vet.rinaartervhhoid, (ili,gavditlus loomadck js inimestele iihislc luisustcga! lmopiliscd haiguscdi vrlc nazria osrslkeskkonn:kailres; loonade gcnolondi sAilita.

uhlacgselt kongrcssig, toimus 3 la. juuliDi Moskvas rehvus!ahsline reterinsari!nailus

nilhst vollis osa 63 v:ilis

XXII ilen.ail'nre veterinaariakongrc$ loi.Dls 1933. aastal Pslhis. (onsrcssi $6n v5t.th osa 1700 delegrali 62 fiigist. Konercssi t6ittoimus k.heksas tead!slikus seklsioonis sig'dchalgusle, lindude hsisude, opisotoloogia, parasitoloosia, mikmbioloogia, immnoloogia, Insio-loogia, biotcemia jr fannakoloogia, an.ioo-niia, knogia, zootchnil,a ja riikliku relsinslri. ning loomsele troduktidc hiigi.eni kiisi

(onsiess ralis uueks Ulentailmse Vetni-nrarkrssolsiatsiooni pftsidendiks doktorFigucroa Pe.uNi ja asepresidendiks IdeEuroopa ja NSV Liidu Diirkonnasl A D. Trcl

XXIII iilenaailmne vele naarialongrcss ioiD !s l 93T . .augus l i sMon t r . z l i sdN i i s i ' 11 q (o -

d!- la urukloomade rulsionsalne kzsnlatuin.'.Kongftssi tddst voitis osa nk 3000 delegaadi

onan kui 60 igisl. Esimesel plcnar siungilktrulaii tra Rdhvuslahclne Episootiabiroo

csi'ncl,c dr. L. Shjrni oltcksnnc <Ldonsepiiritolug, prdduftlid. ld loonsclc toorsaadustelmtnineja k.sltanrine', NSV liidu Vete naa.ria Pe.valitsuse juh.l.j! A. D. Tretjano ctlok.nne <Veterinaarir osllihtsus raalik.rsetcl@msele produtdid. [email protected]'.

(oulati kokh 13 sckkidnis nb ?00 ette.lande, kusjuures cn.mik ctt.kandeid oli Kan!'da, lmeerika Oherdriikide j. Saksana, Liir

XXMGmarilmne vcterinaarirkongrss ioimub l99l-,asta Rio dc Jrnekos.

Rahvusvahelist. rdcnnadriakongresside koFr.ldrmise ajendik oli v.j,d!s, et !6 rahvadDeaksid nhinema tditl$cks loonrdc haiguslega. Kllgi pllju erincv.id prcbl.edc on ttna.5c.i lalpndrn.li, on h.lgusl.vistane !6itlus

Rahvlsv.helised let.rin..ri.*ons.€ssid onnhed vihescd l.lduslikcsl konv.rentsidest,mille aj!lusu o! It8 aasirt va,a. Esimenerahvusrrheline m€diGlinldl'nc kodgre* toiDu\4 aaslat hilje - 1367 rrslal,

(ui vtlla alvala koln s6ja t6ttu vahelojetnud *ongressi, on longrcssid loinunld iga

,0 *ongrestl on toimunud Eurmpas, kahc'lcistknmnes 1931. !. j! kllFkimne kolmasl03Z a. fto.i.ld.ti Anqcrik.s, klh.knnncs

&imesel ko.srBsil oll csind!(ud kiimfre rii.kl, !0ik Eurmpsn, 1865. aa!tal Viini kongressll os,lesid td Aasia rtad. Ncllandal kong.ressil Bdsselk !6lsld esnrlordscll osa k,lneeriilased Jd 1343. aastal Pflhi 5. kong'ressll olid Arlrika !3lndllad. Aust.aalia osolesesmrkordselt H.!gk 1909. !.stal. nid' {5ibsccl6ltu t6ep@l6t nimctld. Drrilmzkonsr.s

Ja.iplordse longr6li rllmistab clte s.llc'iigi drganiseerihiskomit.e, kG ko.gr6s toi.nub. (ongr.$i lem..tik. volnktrb elte selleorga niseerin iskomltee j a klnnltab Alatine (omi.tc.. Prdgmmmi klnnilamisel lihtulrkse eelmis.kongressi soovilusksl, lga samuli erincvotenaade vet.rinaartcenhluslc, k6rgkoolide Ja tea.dusli*. uurinisasut$te oifopdd.kdest.

Kongressi anetlltolc k.elt.fts on i.glise,prrntsuse, sa*sa, hlsDrrnls j, r.nc kel.

Olemaailn$te letcrln..ri.kongreside lebi'viinisr li.ank.erit.k* Iiikn.sriikide liitme.nalBudesl la.klrud vah.ndile .rvelt.

Rrhvusveh.llf, . Epl$otllbnroo

(OIlicc Intedation,l d6 Epizooties)

Sellcke et rakend.da [email protected] m€tmrid .ahvusrrheljses !l.t$cs, orgarikriliRdNUsvahcline EpismtiabIroo, tr,ille esinencht0najtrft pecli 1917. aastal. gnre pe!korterNub P.rihis. Bnroosse kuulub ligi 100 liikik6igill viielt koniinendill. Bitroo pesb !dni.nktr.liivset ji leoduslik.tehnilki sidct onallikncsrlikidega. Bnloo ei sckku liikncaiikidcrdni'risirutiivsessc tegcruss! j. on s6ltumatu.Biiroo p.ab sidet saftiii b0ro6sc nittekuulu'vllc riikide klerina.nocdisl/slcg' ja lcislcIoonrkrslalusega seonduratc fulN8eaheliste

Bnrm dinHoril on alatin. sid. ligi 100 riigir!h!usliku v.teri.,arlenistuscga, Bfi rm into.ndtsiooni ja slalktilistc andmctc pagas pid$valt t,ieneb ja lahneb. Biroo rkl3k.rinriseksla tcgulsemheks rajalikud kuhtused k.etakse

sili@ legcvuse juntimlseks ja konlrolliftiscks o, moodlstatud Alalinc Komll.c ( .skccm). Komitee ko6$hu kuulub tks csindajaig,st liilmesriisist. Operutiivsc t66 tsgamisekson lonitcc lc*isus prlailiscd I66lajad:dnol(|or, lefinilised l66trjad j. rscndid.

BnrooAlatine (onilR pr.b i3tungcid rast.-r.lt vajadrscle, knid mitte lrirvcm kui I kord,!nrs. Islunsite kestus ci olc pilr0tud (llva'

Komilee liikmed vallvad 3alajasol hii:iletani-!cl !0roo prcsidendi 3 aaslak.

l) looFade eriti ohllikc nrlkuslaiguste pl}ldl.ktjka metmele l@ldinccrinine jr rrsra-valc kogemusle dist,ninc;

2) ,rnrusvafielisl tthtsust ohlvatc [email protected] kulgemise ja likvideedfr ise.ndnele lios:rninc ja rdastamine liikmc$iikld. vete.inoar

3) velerinaareet Jrreldvalldl regrherivateril[]devshelktc kokkulepete proleltldc lebivaa-1'nlnc ning nende tliilokc kontroll.

Blirdo saadab legulaaseli liiknesriilideleandrcid e ti ohtljke nr*kushriguste esincnisekolrl.. Aasta l6p! seisugr itriodeeril'ft* liilocsriike l6ikidc naftloshriguslc caln.ni*st-E ti ohtlike nakkusn,igu3tc Duhhnisel lrldi-v.Urs piirkornas kiigis) inloirn*rltakse sel'

39

Iest viivitanratrlt Rahlusvahelist !photoloo-

NSV Liidu VeleriDaaria Pearalihuse jrurd.on moodlstalrd !sslutrvalasi reief inaarliidla.jliesl ja Ieadlaslesl tit6gfupp, kcs teeb koo$ldiid !ahwsvahelisd Epkootiabiircoe,.

Rahl6lahelisc episaloloaeilise tenistuse

loniteo, Olenrailnne loomakaiGe Organis.tsioon, Rahvls!aholine Raudteeliit jt.

Koosi0! oRo roitlus ja Pdlllnajandu'oraanlsakloonlga (Food and Agriculture Org.nk€tion - FAo) Toitlls jr p6llumajrndusorganisatsioon asulali 1945 a. Oryznhstsioonilegevuse eesmargid on abistada rahvuslikl(eolganisatsioone pdlrumajand!se, melsandrse jakalanduse cldktiirsusc suurcndamiselj andrerialasl n6! nins lehnilht ja D,ajandusabilaidata kaasr toolmise elctiiivsuse k:svuk nirgtoidlainele iiiglasdnale Jaotamiselci mk.ndrdr

toillus- ja elrtustasemet6stmiseks; parandada po1lutujsndustd6tajaleelltinginNir zidata kass maailmamajanduse

L-Il:ll"llEl Elt"

NsV Liit URO Toitlut

(oostiid tehte r.hvusvah.lisl.orEantsatsloonld.ga

OleDraailmscl Vcterinaarisassotsiatsioonil onndlandev slaatus URO Toitlus ja P6lllm,jrn'duso.sanisrtsiooni juures ning t, teeb koortdiid mitmcte teisle mhvlsvihellste orgrnhatsioonidega (o1cma3i1nne Tcrvishoiuorganh.t.sioon, Rahrusvrhelinc Mecdikutc Ohing, Rah.!usrahelide \kkrinar.iaiiliopilaste Assotsi,t,

Biimo pcab sidet tehte r.lN6vaheliste organisatsioonitlega: oRo roillus- ja P6lllmaj.n.dusorsanis,tsioon, Olcnaaihnne T*!ishoiu.oig.nnatsioon, Rahvlsrahelisc MikrohioloogideOhingrte Liidu Mikrobioloogilise St,ndrf dhee,rnnGe Osakond, Ranvusvaficline Leuteenia'

Koostdii Olehaailnse Tervishoiuorganha!sloonig! (Wond Hcrlth Organizrtion WHO).Organhaisioon on hoodustalrd riikid. omr.vahelhe lefing! alNol asulaJaliikmete pooll.Olema,ilnse Terrhhoiuorganisatsiooni liikmeksvoiwd sstuda k6ik rilgld, olendnatr sellest,kas nad kuuluvad ORO.sse vdi mitte lillemaa-ilmne Teryishohorganhakioon p06rab suurttiiheleprnu zoonooside prolnlaktikale ja t6!ele,k,sutrdes siinjuures nil editsiini kui ka vek-rinaaria s,!vutusi. (;iesoleval .jal on teadaligi 150 inim.sch ja loomrdck iihht nakkusfi.ig$t (anhopozoonoosi). On irmnc. et that$moraalsele Ja fiisiliscle kahJule pohjustavadneed haigused l{x nr(rt nzjanduslikku krhju.Nii naiteks ulatub Ladina.Ane*ikas brutsclloosi. marulaudi, lsistikerkoosi ja efifi inoko-koosi tacrj:i!jel tekklnud majandrslik kahjusadade niljonite dollariteni, kusjuures srtrrenaosa nendesi kahjudest nooduslavad haigesi!-nud inimesle ravi,nkcks tchiavad kulutused.Vaat.oata inimeste ltliinilbelc tcrvctunkdekaotarad paljud tdiivdiDre j. inlaliidislrvad.Ulatuslik majs0duslik kahju letib fta Ioonadeprddrktiivsusc rahencmisest. Kokkuvdttes poh.jusiab nii loomad€ &ui ia inimeste rohkerNtriine haig*tunrine Gskeid lagrj:irgi nendenrede sotsiaahek ja majrnd(sliftule aEnguh.

Seoses eeltooduga kujrtarad epidemioloogi-liqe kontloll, v6itlus haigrstega ja nendc likrideerimine igas riigh Ubkat legcvtrsingi.(ogu seda hoostdiid koordineerib Velerinaarteryishoiu Osakold Olenaailmse Tervishoi!-

knreL tur'v*vlhri. _ AdnhkLlriivi!I Eikdihdro. hnbhr

sa l.lLi lt ' l

VastavaltOlenraailmseTeNhhoiuorganisat 5)infornatsiooni logumine epideeDiale,siooni p6hikirjale, mh v6eti vasi! 1916. a., on haigeslumuse ja suremuse *olia ning nendeorganisatsiooni nhsandeks: andnete stathtiline t66tlemine:

l) rahvusvsholisb hngleenialaste alttsioonide 6) Gadrsllk! inlormrhiooni lahendamineorganheelinrinc! haiguste ninetusle ja suler ja hiigiednialaso seadusandluse koordineed-pbhjuste rdvusrahelise nonenkl.tuuri ja klassif ikakiooni kinnilamine!

2) tarmakoloogiliste ja biolmgilht. prepa. Olemaailnse T{vhlDirorFnis,Giooni [hdn'raalide lahvusyahclists standardite kinnita' datrd ekspertide ftonilee ftodsselsu *uuhvadnine; ka Yeterinaa6lelsielistid

3) etidsemiavastasie neetnrete ning teadls' Olemaailnnc Tervishoirorganisatsloon koosliku lurjnht6d ia nedltsilnllGe hariduse loor Rahvusvafielise Episootiahnrooga annab viljadincerini.e! ka stathtilisi a6taraanatuid loonads nlkftus-

4) abi osutaEine riikide valllsusorganile haigusle esinenkc kohi!.iegdrsele rahvusliku tenkhoiusnsteemi orga.

LOOIAAKAITSE

EESTI A(ADEETILISE LOOiTAKAITSEOIiINCU TOOSUUNDADEST

E. i.irtln

Lmmal'itsc probleenid haaiavad inides€.rhlunkt lalle kdige lSh.mslese elaratesseohjcktidcss. kdrgematessc loomad.ss..Psiiihilh.kslbelkest sspeklist on lnlncs.lccrlli liih.drscd ditt.maianduslikel ocsmairknklpcctlvad vrlkelodnrad koerad. kossid j3

ilmd hftvem .tletulcvad kmmikloomid.Srgedanrini tekivad ar!ss!matuscd v:iildoo-n.de pidamkc j, hooldamisrga linnadcs.

Tris., inidcslsst solluya loomfnhai [email protected],vad ptuduktii!loomad (rehed, $.d, lin-!ud), hcda pectakse maj!nduslikul kaaluth,sdIldnransls avaldlb siint.vrs Ititumises, loomas6braliku pid nh. j.s66lmh. org,nk.erimisEs. MitnFsrgrscid c.li-lki problcctrt tckib *oses loomadc (criti lcm-mitloomade) huktamisegr ProduktiirlmnhdcIrrnspordil ja tapmisel tlleb dajanduslikulasuvusc k6rv!l pnnda loonadc fnnsilisi k!tr-

Kolnanda irimosega seolud laom,gruPimmduslalzd labdraloorsed katseloonud. Iln!selt on libio6eld!d ja minimukcrc *.nn!.tustega seolud loomkslsed fiidavajalikudmdditsiini alendankcl. Lubanatu on lahora.loori!miloomad. piinrmine ja r6hetdhjcnda.tud loom*,ts.lc l:ibiviimine.

Ncljandaks on loomaksihe objckltdcksrrhrlt lood!scs elovod loomad, ncndc ktsula.nrhc j, kiiltimise knsirlsed. Eri gruPi doo'dustrvad siin havimisohls olevad liigid japopulatsioonid, siinhulgas niileks suurcd ntrc'

Lccbc suhtunine loonDdesse on iks h!frsrn.s. hulluuri kdmponenl, mida inimcnc odandrbj! tiienda[ elu jooksul (ultuuri dcfitsiil vil-jendub sultel mearal loomadr heaolu .ir.mi.scs y6i isegi nldises looruscs Loomadc piin*,ni.c vdib oDa snnnipar.sc. s.dhllik! kaldu'$sc tulcmG ja nlcikjuhr*na !6ib esinedi kakultuuriigis. T€rvik!na ree!lerib ?rcnenud

iihiskond lomrd. hmldusl ja kaitscl ihcl{p@lt tt.u hlniansele kaslarus ;s hfid!.,snslerilc, teisell p&ll aga datcrirrlselt *ind.lusl.lud Iooorkaitreorsanisatsioonide teg{usckaudu. M6lcn0d td6rormid kajastuv,d v,sla-ulcs s.adusles. Elemeltarrset, se.dlslaludloomakrihen6uetc ttitnist kontlorlib potitsei-6iistccm Loonakailsoorganisaisioonide sissc-l!hku lroodusta!ad annctnscd, prr!rdused,komnrertslcecvus. Perenehela j:iinud loonadeojulisics vr!jLp,ikrd6 vliakse lebi igakiilgncvctc.iiotr,nc rdii|.min., .e5s naades ka kasl.i.cfirninc. Et percmecst (vana r5i uut) !laulcida €i 6nncsl!, tuleb osr loomi paratrn,,

Erni nlldes Deab Akadeemiline LoonakaitseOhing placgu vajalikuks ja Oe6Dekliivs.kslcvitad, l@mskailsepdhio6lleid .linikkonnthulgas, crili 6ppeasutustes. Edispidi n,hiksecltu o(rnis4rida ?sjahurilistc k{alilil?tsimnitnsbist loooak.ilseinsl.uklonte v6i -insDektGritc lr*mcni. Tcal.taks aktiii baasilG r6ift-3id olla jusl [email protected] dpp.isutrs.djr c li lclcrinaart6stajad rerclulnud on l@

,krilsral,scs r55s nuidusi k6ik h8 rafitesacntusiastid, !aal.mrta elukrtsele. vrnds.l. J,

Loom.k!ikealaseid teadmisi jr ftogenrsi dnvdirdlik saad, Ecsti suhtes positiilselt htt.hslrtud vlilhn,ahte organhalsioonide abil Jaharsil. Mcicpoolseks p6hikrile.riuEiks btpima

suunalauiel. on huvi loonakaike vast!, kul-laldane voo eele oskus ja sobiv lanus.

Akadeenilide Loomakaihe ohing soovibarendada koniaktc koigi selkide ja eitusi,slidega, kelle tegcyus soodustah loonadc hcaolu,sitab tagada loonadc pidankl vasttvalt letc-rinaa.sanitaarsetele ndueteh ja ei kahjlstakaaskodanike ehtingimusi. Loomade eest hm'litsemine ci lohi !oohulitult lchjlstada inimesie lervkr ja h$olu. Siit noktlsparanesoovitus: peetavaic loofrzde ad! luleb !;liseltreguleerida vastalalt mateiaahctele v6ima.lustele ja sotsiaalsctele tinslnustel.. Loomakaitse itrmuslzsed juhlndlvdd eesk?ilt kika-piirilisesl cnolsionaalsosest js seaead loonaarnasilse korgenaleclementaarsest heatahllikhsest inimeste vast!.lud illee,alsed riihmilused loomadc ptastniseninel hcgi tcrorktlikke me.tmeid. ](n altkialdaselt rakendairkse s0 eabinousid katusnahaloodele tarbijatc ja niijate suhtes. Pnrgides Euroopa kulluurikeskkonda tuleb nreilsanr!essell 6ppid, erhtrma siig,valt inim'likke l6ekspidamhi tsi!ilkaisiooni v;iamslunud

UIBORATOORIUITII-OOMAD JA EETI(A

J. E. coop.r

(RereE*inud J Alaok)

Inimene on juba 0ikka lega kssutllud, z€gteatud n6tles ka ekspluateednud loomi. Mkpuutub te,duslikku lurinhsc, siis on jrbasajr.deid kasutatrd miines!guseid loonaliikeanaloomia. Iiisioloogia ja nitnesuguste haigusprdtseside lurimisel. Suhtelisdt Iiljuii talGliloomi kasulan! tolsikoloogias, raHsiinlde,ravimite toine ainevahetrse ja toitumisc ise

Loonadesse ininliku Buhtlrise idee poleiseenesest u!s. NAiteks on judaismh looma.desse hrmaanne suhtuninc t,napAeva krndu.nud Vsna Testamendi aesadest. (s kristlusealged propageorisid heatahilikku suhtlnistloomdcsse. Nii kniutas Chis6tomus, ei(a07-3a7 e.n.a.) .kindlasti Dodfte nende srh.tes ilmutaDa srurl lal*usl ji drnust taljuddD6hjlstel, kuid eelk6ige tell9;irast, et nad onsama piiriloluga kui meiegi'.

Usulhl*t veendsm$lest lihhdes pdle agaloomad6se suhtunine igal pool nhesugune.Naiiteks arvllakse (esk.Aasias, ct kuna loona.del puudub hing, el riiri nrd sdllist tahckpanu ja hooliisust lui inime.e. (uid kisinuspdlomitte selles, kas loonadelon hing ja mois-tus vdi kas nad suudavad end vdljendada vaidselles, kas nad kannatavad.

Looftsde hcaolu probleehidc uuriminc Inglknaal ulalub bgasi mitijdunrd $jsndhs.,krid vaalanata tolkaegsetele t-"adrssaarulustele hakki3id nii teadlased, inlellektraalid kuik, lvalik aNamus avald,m, muEl loomkatsetc sooriiadisc viiside ja sellc ko.trolli puudunisc iile. 1976. a. voeti vasiu naailna csimene seadusandlik akt lodm.de, sealhulgas ktl,boratooriu'niloon,d. kritseks selle rldikohasclt tuleb bg,d, katseloodsde hc,olu.hinnsles scda tihham,ks natsc tuknustest.

Viinase saia aasta jooksrl on paljudes riikides vastu !6et!d omad seadlsed, kusjluresiildlunnusl!tuks o! sauud suund luua t,sa-kaal tcrdussaavutustc ja kakeloomadele poh-justatud kannaiuste vahel. RahvusvahelhlenedilsilniorgankaGidnide n6ukogu (ORO Ok.naailnse Te shoirorgrnhatsiooni alliiksus)v6llis detsembris 1933 vsstu rahv$vahslkedloomkatsete kodrldamise pohialuscd

Se11c dokuncndi sissejuhatavrs osas mtrgilakse, et kui innnkaGete soorilamhl regulce-rib kzlc iah!usvahelht orgonisstsiooni, siismidagi taolkl loom,de jaoks pok.

E'lasi tuuatse ira lodnkakeic ltbiviimne

L Loonade ja Ininose ic ke lagamise huvi'des on luballd loonkatsele sooritanine.

2. Selleks et tehndad, biokatsele tulciusija !Shendsda katseloomadc aryu, tule&s voida.luse koiial k,sulada statislilkt analnisi, arvutuslefinikrt la tr rird bioloogilisi snsteeme.

3. Ohtegi katsel ei lohi sooribda, kui s.cpolc hidavajalik inimese vdi loodade tcFise

4 (atsctes kasulatarztc lodnade arv ei tohiiihtada loepara3te luknlsle saamheks vaj..

5. Loomaliikidest tuhb *asutrda liildgdlcesis kaige rldalamal olcv,id Iiilc, k.llcga onv6imalik laslayaid lulemusi saad,.

6. (ui tckib vajadus looinkaiscl€lc, Nrvaduurijad j. laboralooriu'ni persontl sillnas pida.fr2, el kaiseloom.d on trnnelega olendid. ja

93

p6hjustana reile ebamngavusi, valu ja nuidebaneeldivaid aistinglid nii !ihe kui v6inalik.

7. (uigi srhlelisell v,he on teada loonadevaluaislingule tohla, peavad eksperimentaato.rid laihtuma p6hln6lt6t. et proiseduurid, misp6hjustavad !alu lnlnesel. p6fijustavad 6edaka sclgroogsetel loonadel.

3. (aisetes. ftus loonadele p6hjustatakselihhjalisl irgcvaid vlluaistinguid vdi ebamugavusi, trleb tssulada, nii nag! veterinaaidedilsiinis, anesleeiikunc js vaslavaid nedi-kanenle, operatsioonijirysc valu leevendani,seks tuleb kasutads,nrlgeetiklme.

9. Kirurgilisi Ja telsi valulikl<e prolsedlurc€i tohi teia anest6eeriftala, ainult lihasrelak.sa.lidega liikumatuks nuudetrd loonal,

t0. (atscte l6pus tlreb loonad, keuel ontugevad vatrd lol kes on katse kiitgus in!a-liidhtatud, humaamelt fiuft,ts.

ll. plolseduure, nis vdtvad olla ldonalevalulilud v6i pohjustavid mrid ebaneeldivrsl,ei tohl ldha arestesserimat, loomal.

I2r Btoloogilist* eksperlnentides kasutata-valele loomadele rlbb tasdr nusav,d ja teFvist sitstvad elulingimrsed Ja neld luleb hdidalaboraloorse t6d kogemlstega veterin.aiaretidekontrolli all. Velerinaarne abi pBh olena kogu

13. Noil kordadel, kui katse e6n$d{ sunnibehant puklides 7, 3 ja I toodud n6udeid, eitohi dftspdinerdi soorit.mise 6iguse nF ok$.tada nitte ainllt eksperihenta,torid ise, vaidjairgid$ Dnnkle 3 Ja 4, tuleb sedr teha aulori,

14. Loookatseid on lrbatrd smitada vaidvastav! teadusliku kvalilikatsiooni ja kogmustega isikltdl vast,va teadusasutuse juhalajavdi osakondahnrirja nldise lonholli all,

15, Loomkatseld koraldaratc isikut! tvalifi-katsiooni eest vastltavad uurinkasutnst.dlrektdrid v6i osakonnajlnatajad peavad koFialdama ka vasilvale isikute erialase tree.ning! Ja Droprgeerina ininlilku sufilumist

I6, On oluline, el laboratooriumiloonri, kedt*asutalalse eksperim.ntides, kohel&ks hoolit,susega ja tagataks nelle heaoln iinginlsed.S€ on inimese kohGtuseks koiklde neelelisttaj! mavate indivlidlde kohtlenisel.

.The Veterin.ry Reco!d,, 1935,vol,116, no. 22, p. 6941595

EESTI IA POHJAJIIAADE KOOSTOOLOO A(AITSES

n, Aart

2, soptdmbdl 1990 sai Eesti AkadeenilineLoomak!itse Ohirg (EALo) v,arleja staatusePdhjamaade Loomakaike N6ukogn jlrres(Nordiska Djfiskyddsrldeli Nordic Council forAnin,l WelIa.e). Norkogu liikmesriigid onTadni, Sodne, Ahvenam.a, Noiia, Rootsi ja

Viimane Ndukogu konlefenls toimus l-6.septeFbrini 1990. a Eesti podlt osalcsid EALUDrsident H. Aad ja asepresidcni E. Rointan.Alustati Helsingh ja l6pciati Eesth (Tartu,T,llinn). Sindnls oli lihelepanuree!iv justsellepdol6t, et Esthse sdihid mitmed nine.kad P6hjanaade loornaaslid.

N6ukogu endhelt pfesidodill, Rootsi leteri.naarl(olonelill, !ahyusvzheliselt tlntud hobustehaiguste e*sperdilt dr. Grnf,.r T, (Eatzllt olip6hiettekannc Eetk teemal <Hobused II naa-

It(k{!) hG drhi j i rd

, t r r s ; r3 i , p ! r t . ho i ( s t c on 1 .mr d i i l . t ! \ { ljr'i 'rht jr jihiro.mdc k.\i.ho iins krils.

li.!k Tixntrra tr.loomtrrFt df erhi'dtrr.d.rirscn, k3tr33!si. T3:ni ofgriisntsioonirr$ dcN jx .s!0rqidenr, .Ddis trte\a:lr rcjslcurlooi t6rjc lrkhuned Tr.trm3at (ogu

i i i s i ! \ 3hc l r1 r l l n i puna 'e r r r i , k r i hukoos i{,,lL! trDd'la iesnlenlsuseg: liirc, ftunrkirj!kirir \rntr Ia:ni on praegtr pfukltLn.tl BLV.

rr0ps2r. r-oomrrnlt IJtitoD| hirghdritnrhsn, Otula Bengkson on praegu nooisi ijh D&uiil ( jr jrrfa'rissi rsslrst pohl,nmdr Notr_

k,Atr isqr.smenl. lcmr ka.srbit o.grD s(c.rr Doie Lili6rilrsle liiiendtr\'dinaturi trohj,nrldcs. nDolsi iihingu ascpresiderl Johd-[nkTrolkl.n fddis konrerentsit Litera.lo ootrr.l i , l ! s l l : l L i r i d t r scs s :mu t i k f i r s t r s E rn i lldu korrclg fiiriell Tj:imbers, kes on Jrdht.c . i r r . ( j r h rdus re l ' n n r'| [f i lood,akriheorganisalsjooni prcs]dcnton !olir!(nirclnk hi:tra Ulk Korflrrup, k.skoos dDr s rm l r j a \ a imrka ab i t s : s r K rnu .Lrssr ori ,l:ri irh.tepantr r$kptrnklis !ffeKorn$up andis ndtrloh(u L.{nsc i(lcktrks, cl6tdilr, kuid:r polilri rorLs koos oonr-

rxLrs!r0riiri *rldrga rooradr. L:i;i(irtidp; onslllisi to.slaaJ mmu trhlud. nrirorlr on liD.nrd.s jr kiilel's lnilltrrde k.Jt:dr. kost. jncprobrftn, ,rcitc llj(sli ltrndmrru T3aii i]hn,eus.krclir dr. P.lcr lrrrolet!, 10013b \;iikctoo-nirdc kcskusca jr or idte orn.nitr. Tcna sonull rd r i b f kn r h rn iF roomsde rch .h ih l r l soDf iLcsl!s on rdt,tud pohim6llek rLoo .lriisekd rdu i r i ' n . sc k , i l sm iscn t

h l i n i l o rg . f i s r l s i oDn poh jamaade j t r u r6or roor orgaDis,lsiooD n.gtr mei.ci t.strikiil:sltrsi.l ,sepresi.lent prour E h Bj nadot-llr koos kolhcgidc protr: sisridur Assci6dol,thl ja hinri Ul! Llndq!hnsa. Lrl. Lln.Lqtristlcsi ni soonrs k!i Eeslis polrj.liltu cftdnnd.nsci'trcrrj.lcst jn n!nd. kaiis.si Tcdi onn(ilo l.r,LuskoDd0 lrilLalklocngntch oodatz

|i0lktr oLi d.ris.rsiooni$ Eesl( r:l niiiirsr,kcdr ltrhl s Notrlogtr p.esidenr, soom. knrg.lutrlun seLeenixinNah.lusc trurij. ja HelslnsiI oonnabii ulikooll endjnc r*tor prci Hakonwlsl.rn .k. Irj]hlr on pmiesor ia.mrto.loos, lusdrud onra e!ial. pe.aegu kaigilc Sconc loonaaisrldelc ji s!urele osle H.lsinsir li[ooli !tstiio:duskonm ijliopilastcl. Tpma

smetikohrsed ldppesid 1990. aasiaga. UrelsN6ukogn pr6ldendik sal Notra nhingu president loon.ar3t Tordi il.rvcll, asepr6idendiksaga prol. G6sta B.ngkson Uppsala olikoolisi.

(onlerentsi Soone- ja Eesti.t@ket osa jdl-gis Olenaailmse Loomatailse Assotsi,tsi@!i(Thc World Socicty lor lhc Ptulection oI Ani-nah - WSPA) liider pr. Ena Lage6ndn.WSPA k6kus aslb Londontu. Ena Lagerstldntegi kokluvdlte Eeth saadud muljetesl. T.mas6nul oldi vaprstatud Eesti loonaastide t66tinginustest j, hammastusg. et loomaarstidon suutnud suurlrmid€s anda oma 6a loo-nade seisundi kailsel. Prolessor Hakon westernarck, Ena Lagerstrdm ja P6lrjamaade Ndu'

kosu senreriir pr. llhJah KalatuIe. andsid lun-nuslava hinnangn EALU le, Nad lahavrd lcharoinalikull palju, ct EALU saaks osa P6hja-maade krliur.ist, et kavandataks peale irtornalsioonimaterjalide sihiptrase saatmhe kavdinslused materiaalse*s abistamiseks.

Tehelepanu v5irisid EpA pnrcktdn prol.Koii Al.ftannu ja vetdi.aariateadrskonnadekaani dots. Aadu (olgl s6nav6lud, kus rdhu-tali ldoma4{ailse 6pelanGe vajalikkusl nli ijld'hdrida- kui ka kdrgkoolides. EALO talus prol.flakon wcsternarckl hsk.lr Eesli l@makaitseja rele!inaaria alal nounikuks P6hj.narde

EESTI LOOAIIAARSTTDE UHINGUS

OLEVMDE PROF. J, TEIIVERI90, SONNIAASTAPAEVALE

POIIENDATUD (OOSOI,EI(USf

Edsli l-odnaarslide Ohingu pdolt koralda-tud koosolek!le 12. del6enbril ELVI-S olidoodatrd loonaarstid nle vabadiCi, kohale j6u-

Endll Aarcr. p06rdudes tediiustega prol.J. Tehlcri 16s js intarde ning kilall3le pooleOsa!6tjaiele tutvGtati ka koosoleku p?ieva'korda.Dols. Suuroja meenutas prot Tehverieluja tdijd videolilni vahendusel, las ,uv:i5d6pelaja k6neks iseendsst, vihs pdjude d6ttedninevikulrdadelc. Vaigr huviirv oli ktrulaiahr. Suuoja peersusieni viinhllel!d oitelianndt,nh lltvuslas prol*sorit kui iermisolt drde-rilrd, n6udliftku ja jerjelindlsl pedasoogi,suurt loodusearnasbjat ning ccsli neest niiihult lui hingelt. J. TeNerii neemirsid ka!rol. Ulo Hussrr ja Jaan Ei1a .

Lili kolleegide Doolt idvilas neie loona-.sle Juds Totpernikovs, Ldti Loomao6tide

J;irgnevalt asuli arutana ihingu pdhikirjamuutmist. Muulnise vajaduse tingis asjaolu,et Eesli VetednmErstide Uhing Roolsis o1iolsstanrd lopeiada ona legevrse s€G6 EcstlLoonaarstide Ohing! larsasutamisega.E. Aaver luges ette vtlh.Eesti loom.arstidekirja ning vastuse sellele. Et anda rdlises!lastelc vsimalus soori horal astnda neienhi.gr liikmeks, on yaja pofiikida sissc viia!aslanad mludatused. Jirgncvalt loeli ettc06hikida projeft koos muudaluste jr tiiendu$&ea, heAhtati ning !6eli p6hikiri uuei kujrlh[alteenrdusaga v,stu. Elaldi o1i arutuselnhins! Jrhatuse nidg csinene adliGenhljaDiki{6, mis lana pohikirj! Jirel oli kaks aas'lal. Seda aega peti liig, lnhik€sdks, oislstdtijuhatuse ja esnnehe valitsemisaja pikkusekskinnilada neli aastat. Muudeti ka shse.stu-hG jr liinmemaksu,

Jlhatrse ettepanek oli omisiada auliilmenimet$ J;irgnislelc kolleegidele: E. Anarl,H, Riispere, J. Silldk, L. Tannentgi, O, Puu-sepp. Jili Patrel paldi iseloonustada auliik-me kandidarte. Hr. E. Anari on 20 aastat juh,tinud loonaaGlide legevust Roolsis.hr, H. Riispero olul on olnud veterinaoriaaja-ktja vrlJaandmlne, sanuli tiie lontaktidepidanine kodu-Eesti kolleegidesa, hr. J. Siilakon ol.ud iihinsu kauaaegne klrJaiolneiaj!Rootsis, hr. L. lanoendgi o, vetednaiiapro-ressor Auslraallas ja on palju klasa aidanndkonlaktlde leftkiniscle r;i1h ja kodu-Esliloomaarstide vahel. Olo prusepp ci yajanudkill pikemat tutvrstanlst, tema dn olnudl6igepikema staatiga maakonnspeaveierlrudrarst.Otsustiil onhlada auliikme nimelrs Jrhatrsepodlt smvitatud krndid,alidele, nEldiv v6i-nalus oli nle andr auliikme nnam;ilk jr lil

NouDid.mine j;itkus p?irasi ldMasdoki etie,kannete kuulamhega lehte leukoosi t6de prob-henidcsi, Eitelannelegr esiflesid Matti Naulras pollrmajandsminislceriumkl Tiiu LahlIerko$ilabodst, Silvia Ruuhel Jnlvanaalt,

Pairast n6upidankt nindl ohestoos t,rol,J. Tehveri poolt istutatud tamme Juurdc laulu-lava taha, kufiu lorilased olid palgutanudnileslustivi, Pifteney&s lalve6htus snndatiknnnldd ning hdkcks veel meenulati n66du.

Instituudi saalis vdisid huvilked lilgldavideoiilmi suveraevadest, 6ht! jetkus piduliknko.sviibimisega restoranis r(aseke',

EESTI LOO]\,IAARSlIDE OHINOT]AULIt(/ttED rs00, a.

Eesti Loomalrslide Uhing v.ls onir tld,k.osolekrl 12. dckc bril 1090. ,. jarjcko.dseltauliilmeid. Jrhriuse elneya nbllc(ihdtusDlulcmuslno esilis ELO csiooos l] ,\:rc! lihauliilme krtrdid$ti Olo PUUSIpP, ErikANARI, Ilclnrli nIISPERE, Lcino T,\MMEir't,{GI jr Johzn Stll.AK. Auiiiknc krndidratetutrustas kdgrnenud kdllccgidclc qEestiLoomrarstlikr Rirsvirle' rcrloinrt.jaJ. Pdrc K6ik kandida,did srid nkshcchc

<Eesli Loonrrrsllik Ringraade' lahab onah'srjateh lulvusiada l?ihemalt [6iki uusi au-liikmcid. Mdl or sclicks kiill.ldtrsclt rndmeidlrolLecgidc O. ptruscpa, ll. !ihpc.c J. l- TanNcmiie kohtr. n(d a(aldanc ks ,jrkirja ktes-olevas ntrnbris. li. ,\nai (ohla on yaid eluloolihi,ndmed j. Duudub foio. J. Siilaku kol apuudub nii .,rri.rl',n utdr kui !3 lolo. Loodane, et sartu neid oda sjakirj6 lirhemalttutvrstada siis, ktri idnnub auliiktrk dltldni ja'niirgi nbandnlnc ning luraksc liihcD konlakt.Viilis.Eesti auliiklde eluloollsed .ndmed jatdtod ptrin.r.d rlbumisl <Fraloht4J 7d.r,ensis' ja ajakirjdst <Eesti vetcrin.orars6.

<ELR> loimctG iinnitleb koiki ELO auliik'

J. Pa(e

ULO PUUSEPP EESTI LOO.\IIARSTIDEOHINGU ULIIX]!4EKS

Ulo puusepp on sindinud ?2 novemblil192.1. a. \'ofutrDrl kooliopcidja jir.konnas.Algharidrsc d,nrnd!s kohalikls, om isi juhltavas Loosi .lsrtoolh ja k6kharidusc v6!ukeskkoolis TRO loomaarsliie,duskonnr ldpetas

Esinesels l6a)kohits sai Otcpl:il Pnhajanezooletjaoskond. Voldi enan l,ui a,sla D;Lrast,niiarati Tirlr oblrsli pdll!nrj.rduslalitsuseveteinaarosrkonnr juh,t,jaklDravetcdnaararstiks. Oblasii likvidrc misesl 1953. a. nakkuni rtcsolevr rjrni onlddranud 1a.lu Djoolipearcterinarhrsti lneiikohal.

Olo PurseDi .slnisel rajoo.i vctdinaa ee-!kluse etleotsr oli loonalasv.tusc eDhotolod-

gillN olukord ijks lr.lvcm:id vabariigk Pikkddc ja pingelhl! liiii!,sLrlc jook l otr olFkord nlkkush.igtrstc osns lundmanFcnl nuu.t!nud: v.hed on tcdcndlttrd bruiselloosirl j!tubc.kuloosist, nit cl koral dn a., [oilud y6ilikridccrilud sru. ja snralatrd, likridccriludlindudc ktku j! si[ca k.tk! kold.d, scad ontcrlcndrtud nakkar!st !koofilhesl riiiidisl jaInlludnisast. Preegu on krsil inlensiivnc ldrle-l6it velsekadade leukoosist tewenda kel ScllekdNal on Didevalt lilkun(d t66d niitcnihku$hrigusi, ,hhlst jm, puudulav.le problcenn-

Korduvalt on Olo Pluscpa t66d hinndludkiit$tc ja nedrlitcgr, 1964. 33slsl otr,islrlitalk ENSV t!en.lisc v.lrinaararuli niDctus.

Ulo PuuseD. ohtrrht ld lii6d kcloomlslabsuur konekGus, kolirsclundlikkus, vrsl!tulelikkus ja inimlik .bivilnidus. Tr on looAilhem6llomBog., j,rj.kindcl j! nilm*nlCsclc htrri.degr. (oik eelieldu on linginld (on,a suureauloritedi vabariici jr Djooni pdllumrjzndusjuhtide, looftakasvataj o ja vlt(in,rrl66tr'

Ta u nod{onn. lrollccsid dnnilLcv.d OloPurcppa Ecsti Loo aarstidc Ohinsu ruliikncks v,rimise puhur jr sooviyad jerkuvar lcr.rist, reiiusl, tcokhrl jr edu .daspidiscks.

ELO AULIICE TIILITUT RIISPERE

Hclnut Riispcrc on snndinnd {. nrirtsil1907. a.stal Vnundal Ass!n.lla rallas D6llr-ndF perekonnas. Otpls Viike..riaarja algkoo.

lk j, ReaalgUmraasirmls, nillo l6pctas1927, atstal. Sanal aastal astus Tartu 0llkoollfllosootlatead$konda. tusla hiljeF alustassdjarrekohust6e irilmist Ja lsp.tas 1929, aa$irl S,O,O asDirantide ftlrsuse lipniluna.1929.-1931, .astal oli ts6ekev talutid!ja,1931. !asla sngiscl ahstas 6pirglid T&t! 0llkooli loDmarstitcaduskornas, nitle l6petas kit-tlscga 1937. .rsl!l. Oli6pillsen! kogus Aka.decmilis. Lomaarstiteaduslikr S.lbi nts-,ndel vlm r.hv.pt..seid Im.de ra$nl$la ..vinitc v,lnistmis viie&rtu- ja Jifl.-m!!l- Pi.asl prat'likr aastll oli llullrstlk3Rsintl, klsl sindus ja6toon! [email protected].$e (1s39-l9lt) J. *a|r ed'si Lng,.

1944, a0st! *dadel qigreeri! S6nq l!.dllcs Jitkusdj.s (Tjal. (.nnasel rits..rngemendt [email protected]! kuni s6ja lapunl,Pirast 3eda siildls R@tsi ja l6pet.s St@k-lDlnl vrle naa llktuli jrures &ulstliku scc-ncndrse $lkuBuse- Alate 1915. aasld keva.dest oll kunstliku seemendnse vebnnaifi.llhsNdnt6plngl ja Syd'Vestla SkAne senlirilhln.glie Julres. H. Riispele pensioneclus 1972. aaet.l, Ta kuulub (orpl Ftdlcml$ TotluenslsaDere rlat$ 1931. asstbt. Elab Lndis.

Hclnnl Riispere ralili Eesti Loom&rsiideOfiingu ruliikneks 12. detsembril 1990. !astal.Vlst$sl luliiknest or rEesli [email protected]!,der varen kirjrtznud 'e3s. ust!,. numbdt {ll. 30). (olleeg H. RikDere olaR@t3ls tlrnunnd E6ri bm.fstid. .lakirj,.Ecsti Vet.-Acl> loimetaja kdgu selle ilmrnrl*!j! i@*sul (lsso 1973 kokru 13 numb t) j!on t.inud 5r. l5nuv5r6e suure t66 $lis'[email protected] v.nelisle tontatrlide lomi:el j!

siilittfiisel, san i vafi.ndanud lcav.l todu'E6li lmnsrhlftonn, kdnti, niipalJ! kni sBlol rjal oli kattcsr.dir j, rcinalik. Al.*ki€esti Vet.-Arst> raj.b rel l6sist tuhustlmistEcsti l@uaBtkonnlle, sest ta sislldab p.lju.jrl@liselt olulisi .ndneid. Helnut Riispereoli |(l nk! Ginrsi veliskoUage, tes loi sidcnatas,s alud E.sti loonaaBtid. Ofiin$ ia!!.sti ilrn!,na hak.nrd .EGti Lema.Bllik!Ri.Ea..l.g.'- Tinu l€nale on Dhegu <ELR'krsltules .E6ti Vet..Asti> konplelt, koosV. L6okesa abik.asaga saltsid nad Eeslkse kaFtot.tnitB Iattuen.is. slbndid. Tunda onkollorg tl. Rlkpne clav la dsav6tlik hlvl EestiloordaGtkonnr cl! !ast!.

Soovime lugupeel!d arliiknrele tuge!st teFvhl jr nobcdot sulge pikkad.ks lasbteksl

J. Pdrc

ELO AULIIGE LEINO TAMMEMAGI

Ecsti Looma,stidc Ohingu atliige LeinoTrmm.nigi o! siindinud kooliopetaja per.kd-nr3 T!ri$ 26. aug$Iil 1909. a. AIg- j. kesk.h.rid$. m.ndas H. Treltnert Gnmnusiuis(tgl6-1927). Oppis Tanu Ou{dli lmm.t.sli-lcrduslonnas 1927.-1932. a., niUe l6Det.3 kli.lu$gr, Pirast scda lenis s6javaB, I6Detades5.O.O. a3pkantidc suurtnkivieklassi lipniku

Loor.lrstina ,luslrs t66d prot A. LaNiasrislendins Tartu Ulikooli loona*i*haigusleklllnllu! (1933-1937), kust siirdF T.llinnaLinnalapamrjr lmmaa.stik3 (1937-1943) jalorll P6llul66nlniskerilmi Velerinaaruolilsusovinemlnspekloriks (1943). Poole aa{a pe!,sldiitir.ti ta vele naaryalitsuse abijln,ttjoks,kellena lddt{s koduneslt lahluntsenl. t944. t.dlgusos k,ltses Taftu Ollloolis edlkall !6lte.khla, ondnd.des daclat nedninae ute notioeastmc. Korpl Fralernilas Taltuensise pcrckuulub ,lrtes 1929. aastast.

Pagullscna Srksanaal t66tas lntikcst adgaI jerel.rastrsc alal Silcosias. Sdall slirdls

Briei3s., kust 19,16. .astrl trli GieslirgeniD6gcnikclrigrtsse. T66tas laagris olles Rlken'duskrmtl Purl66*oj.! j. hilj4 ulni linn.sBloidoroi D6gcrikela.gri UNRRA !Detni!un..

1S43, c. *evsdel sindus Aust.atlias*, h!l66t.s ligi !.slr nfie kohalikn ldmra.sti labodl@riumi! aafttsiinlda vatnistrdtue .1.1.

ptrasi scd! lordas Sydney Ollkooli loomaa6ti.teaduskonnrs kolm yiimast appoaasi.t, dsaad! l!ba loonDs6lina lditl,mi{ks lustrar-lirs. l9sl. a. l6pct's nlikooli B.\i.S.. $lneg!ja , lunas l i i g i leen ishs tpatolodgi.a Qucenslandi Vdcrinr..Uuridis-s' u*s (animsl Ressarch Inslilutc) B sbane is . 1956. . eduta t i la vckr in . .Fpdto loo-giks ja 1960. a. vonemvehrinarFD.toloogiks,kellena t6dtds I966. aasta!i, kaas. aNatud5 ars&r (,961-1966) Ithelatura ToNnsville'hasura harul,bolatoorjumi jrhrl,j3ks. Ie66. akutsuti lagasi Brisbrnei, ktrs .dulali uuridis-insliluudi lclils. Pensioneerus 197,1. aastd!.

Leino Tillrncfrrgi on ornud liijk!5 ja visateadusenccs. tcn, sukst o! ilmunrd nle Bi!nekiimnc lcadtrsllk! knj0tise, Inls krsiilNadpeamkclt sigadc j. veisie lraigdsi. Ncnde hu1gas on rniklid sigade ja lchlc ltrbcrk!ldosist,leplospnoosirt. v.se ji r!uaraeguscd sigadel.orangulingi nielidoosist, botulis.rist, leistebabesi@sin, kolibaktcrioosist jl, Alslraaliioludesl on iidnld mcie ajrkirjas viinika !l€-v,at. Leino Timmcnrie v.nd, 1939. rasialralitud ELU aulilgc Hillar TaDnlcnligi kELR>,

Eesti Looraarstide Ohing ja rEssli Loona,a6tlik Ringadado onnitl.rad yxnsd luljigetja soovjrid l.llo trgerar l$risl.

ELO AULIICE ERI( ANARI

E.sti Loonaaslidc Ohi.gu vastn. ruliigcErlk Inari on sindinud I7 narlsil I916. artt.l koolidtetaja pcrckonn,s V.nrntrl Sam.ara(((iD63evil linnas. Pirrst perekondr siirdu.nkl Ecstisse 6ppis T.*us Ll. Treflncri Gnn.naisiumk, mille l6pctis 1935. a. T3 u ulikooliloo a.tsliteaduskonna lopebs lS12. ttslol.Oll 19.11. aastrl rcislc hsigust! ja stnniL$abikliiniku ssshtcnl la I942.-1941. asstal (iina

l9{4. aastal omigleris Rootsi, kls l66lrsiqilmii lar.i rcterinaarhboratooiumls .ssGtcn!loomaarstin'. Par!st kunslliku seemeddusekursuste ldpetamist l9{6. aastal ,sus ktrnstlikusccmcnduse loo'n.asllna lti6le slm6sc, kusclrb pensionesru!ult tinaseni l(olheg ErikInfll on suu!.d l.cnrd Ecsti Lodmaanlidcol,insu Rootsis (El,oR) leseruse jrlriimi3cl.T? on olnud 1973. ,islast alates selb nhingu

ELO Ja <ELR, sooviv.d koll.eg E Anlrile

J, paiio

EESTI LOO]T ARSTIDE OHIiIGUPARANDATUD POHI(IRI

(Pamnduscd vasttr yd!lud nldkogu ftoGolNkul12. dcts.rnhril 1990, a.)

l, oldsltt d

L Eesti L@daarsiidc Ohirg or l6iki v.tc-riuarsrslc nhendav yabdtahtlik organis.l-

2. Uhing koosncb lcnilorhrhel aluscl iioo'

3. lJhingulega0s rajdncb denokraotia pdhi.nrdiotol, liikdctc omtalgatusel ia nhhtcgc!u.icl, jul konna ulitrvuscl ,]t nles ja vrUludjuntid€ korrpt.rsel arurndlusel lhingu liit

4. 0hing juhinduh ofr' tegevuses Ees(l Vib..rlisl serdusandlus!st ja I{sesolevNt p6hikir-

5 Ecsli LoonaaEiidc ohing! pdhikiri r.cist-rucritakse kcfi lestatud koras.

6. Olingu tegeu* ccsnt.giks on:!) l6sla nfiing! liikmcle k\alitikrlsi@ni,

101

koraldlda kolkrtulellltd, lcrdulilllc konrc..dlsc, sirare. dispulle j, lmmif,gnlhi kon-kudse ning Gheta& tiitmeid r.hvusvnhelistcte

bl poputlrisertda leterinard.alr*ld lc.d.

c) osalcda velerirrarteenisl!se !aljakujun-danise!, yeteri!!artd6 ja veteriraqrufiingut.sulna mitranisel nirg vel€rinlrrhrriduse

d) anda vilja veterinaaria.3loscid tnlGeldio) osutada tcaduslikku ja ncloodillst dbi

Eajarditele velerira0riaktulmrst*;f) l6sld liilhete kutse.eetikatig) llcndada koostdiid teisie Eestl orgarhrr

sloonldega ning valisriikide ja !!hvusvrhelklevetedn.lroryanisatlioonid.gal

h) seleilada veterin.arla olenusl ja t!hl!!sining propageerida Ioomr.rsll .metili

i) jatdvustado Eeslis siindinud, 6ppinud,elanud yoi l6dlanud yeljapaislyalr loona.B-

It. ohlne{ lll*n.d, n.nd. 6lg!s.dl! tohlstls.d

7. Ohing ftGneb legelliikn.t.st, *ollcftiir-liiknetet, rtlkliihnetesl ja arliikn.tesl.

3. Ohincu tee4tiilmek v6iv.d oll! k6ikv.t.rinaaBrsli diplomil oDav.d isikud, Ohinguteger- jr rtlisliildeftt vd€lalce lrdu nhingujrh.lnse kesoleftul. Hrtlclaeine on l,hlin€,kusjuures nhirg! tegrv ta lilisliige lmlrksclrstuv6etuks, hi poolt on htilctanud vihe-nalt kats *olnandikku koosolekust osrv6!nuist. ufiinsu legerliiknere ant,kse rinn!.

{Jhingu atlisliikmels v6ivad olld v.tcrlniaFarsti diDlonit onalad vtlisrliklde koddnlkud.Vtlhliikncl on rinnamirgi k!ndmise 0igus.

9. Ohingu kollektiivliikmeks r6ivad olltletedn.4rasliuscd. teadu$ ja 6ppeNutuscd,majandid ning reised riikrrkud ja iihkkondli.kud organisatsioonid, erallmad Ja rklsid!elt,sid, mis sit,vad kaasa ihingu tcgevuscle nlngnaks,vad kokkulepitud liikmemaksu. OhingukoUettiivliikmeks vdetakse vastu iihine! jrhr-

10. ohi.gn auliikneks valilakse velerioraridilal eriliselt 3iln! paistnld. aga ka nhinguleolulisi leeneid Gllanud isik d.

Ellcpanekuid luliikn. !.liniseks loivad$iltda t6it nhlngr lii*ned. Alltikneks valitrv nik .i p.r fiuulura tesdtiikn€te hltka.

Ohingu .uliilmeid vrlib juhatnse etteplne.*ul iihitrgu ildkogu l.htisel httletdiscl.

Otingussc nittckuuluv kik loelafts. nfii!-S!$. usiuvddufts .lrtes auliilnek lalin se

Arlilkm€ks ralitul. aniatsc sellokohane dil,.

ll. Ohlngu tege!-, vilis- Ja auliikmcl on

r) vslia osa nhingu ijldkogust ja tS6koosole.kukst otsustam hiidkolguscga!

b) v.lldr Jr oll, vslitud nhingu jufialusse

.) esltoda oma t6id rrrld,tr,iseks ihingu

d) Grledd iihi.gs podlt organisecritavaiscksktrrsloonldes, ek3pedilsidonid6, tonvcrenlsi.

12, Oiingu lcgcvliilmed on kohlslalud:a) regulaa*clt osa roha nhingu koosole-

lul.el J. ltliivlelt osalen, nhingr .esnirkid€

b) l.s!n! tthtiegselt liikm€ma** Fohitn

c) t6shna pidevall kralililakimni nins ldjl(na ahdomili3c lodanile vttilielt:

d) lirgin. nhinp p6hihja ja lriltu jufil

ll. Otingrrlc l.tilrlud kafiju st ft,'naradfr llctirlkel vrstulust $adusandluscga ftchtcstrird korri ja 0lalus6 ned ihing! liikned,klb ann lCbi kahlu leftitali.

,1. Ohlngu tcgevliikocd taslvad 10 rul'lashselsturhnlls! jr 15 ruhl, liiknemaks!(millctddtovad pcrsionarid 3 rubh) &slas.Liikmcn sude laslmise lahtala la kora nia-rab klndhk 0hlrg! juhatus. SisseastuFG- jallikmqnqksud vdtrb vastu iihingu sekretaFlackur, oslkondadcs selle*s valilud iininsu

16. 0hing! kolleklilvllikft oigusod Ja kohls.16.d, sonuti lliknemrk! suurls mitralalcckindlaks igrl konkreekel juh!l nhingu j!ha.t$o jr kollckliivliikme vahel s6loitud kpin.

16, Uhingu koGsoisust .rvatakse valja kh.jrlik! av.ldus. pohjal {nhinsust rtlja rslunulc liiknen se ei taaasirta) rci liiln.ftaksumiileirsurisel ndjuva pohjuseta enam kti

kdhc aasta jdoksul, s!ftuti kuise.eetika iikku-isel jul'.tuse olsuse p6hjal.

llI. ohlnsu lor.ldus j. juntnrn.

17. Ohingu k6rgcinlk3 orgmild on nldhgn,

a) natBb kindla*s nhingu nhs.nded;bi valib salajas.l taahtdmkel nningu jufi.,

rls ja cYisFnikodisjoni;c) kullab, arutab Jr klnnifab ffhingu j!n0-

lusc Ja revisjonikonisjonl a!udndcd;-d) iseb nuudatusijr par!ndusl nhingu pdhr

e) tunkb ja aruirh tcld$likke etlekandeidi

g) otsustab kisinusi, nk ktsill.vrd nhingu

13. ofiingu nttogu kulsutilse *olku nhin-gu jtrhatrse olsrsol !61 vdhenall nte kinnen-dlku dhingu liikmete ndtrdmhel Oldldga onDtidcv vastu vdtn! otsuseld, kul seuest v6tabosa vihemall I vollnlk lhlngu iga l0 liikneftohla, kusjuules hdiile6igusllkud on knik kohal

19. Ohinga ildkogul rutrtrlrd kiisidu*dolsu{at,kF lihthtiltenamu*g!, vAlja !fl!'tud kisimus.d, nis ttsitlw,d p6hikirja Duu,dalusi ning nfiingu lil}ideerinkl, nilleks onY.Ja kafil kolmandikk! htllle!1.

20. Ohingu ildkogudc vah.llsel perioodi!jubib lhingu tescvust iildkogul valitud juh&-lus, kelle liitncic drvu n,iiirab kindlaks tld-

Juhalus ralittkso ndlj,ks a6iaks $lajaselhiidletanisel, kusju!!es lo.taks. valituiks ft6igccnrm, kuid nitle vehcn ftli 50% httti sa.nud

21. ohingu juharue caimclE v.lib nld*og!.As.csinehe ja selreltri-lackrri valiyad juha-tuse liikned esines.l hlungil. Ohingu juh..rusc l@osolekud toimuvad vdstavall v.jadusele,kuld miite harved tli loln kord. .!stas.

Jooksraie kdsimlste operatlivseks lafiendo.nlseks noodustab juhdtu! blroo, kuhu tuulu.rad esimeesi asccsinccs, sckreti!taelor ja

22. Ofiingu jufialusc nlcsondeks on:,) esindada lhingut riiklik6 ja nhis*ond-

Iikcs, sanuti ranv8v.hclisl6 orglnisltsi@n!

b) frdsrda koklu ildkog! j. tigad. nld-

kogrdel ysstuvdetud otsustc !lluviimine;c) organis€crida i06kdosolckuid, sen'nare

d) poDulariseerida reterin..rseid leadmisi.lulklonr0 jr eriti looolkisval.j.te hrlg.s;

e) !nd! njnnuglid plblitsce.iniseks 6ita'tlvrlle veterinaa;ialaslelc l6adclc;

I) c.llada teadBlilk. l6id kdtuBsidel€ la

a) Ithelrda delegilsioono rrhv$v.helistelen6!pidamistele, andes sellcks !0halkt t@lusi.

lV. O3lkonnad

23. Osaftoma jllutuse vallmkc kord otsss.tltrk* 6.koma nldkoosolckul.

v- Rai3lonlkonl.,on

,4, Ohing! tegevust kontrolliviks org.nikson nhingu ildkogul valilud revhjonikomisjon,kclle hikdote aryu ntir'b kindlaks illdkogu.

levisjoniftomisjonL ltikn'cd ulltrksc deljaksar!lrts ildftogn salajasel h{iiletanhel, krsjrrns lrlitrfts loetakse kdige cr!n, klid nittevrh.m loi s0% heet sarnud tlndidaadi4

Rcvisjmitonhjori voih ltlid! ainult n idl.govliikDcid, ftes .i loulu ihingu iuhalu$e.R.vislonikonisjoni liltmcd v6lvad nhing!Juh.l!$ ftmsolekdest osa vdlt. f,ducndva

25. Revisjonikomhjon ralib oJra toosscisusi

Rcvisjonikonisjon r!!idsrib lhineu linank-legcvust ja konkdllib luhtorS!nlte okuste ttit-

26. Raisjonikonisjon annlD omr tes6us6t.t! nldkoell nldkogudc vllrcliscl [email protected] estn€vatesl puudEtesl nhingxJunaiusl k€s or kohst.tld dhlngu rev'sjoni.tombjonl pdoli tehlud merkusl J. ettepanekuidrruhm! csineel v6imalusel.

vI. Ohlng{ 6lg!s.d

27, 0hirgtrl o. jriidilise lsiku 6ielsed ningm! nircga pitsat jn nurgltcnDel, 6iAus os3-tonn! v6i jufialusc liikne cttcplnekul suunata.*tp.rt. vdi eksperlkonisjote ihingu liikm.idpludutavite eriahste v,idlNkilimGlc lahd-drhis.ks, nhtlasi olla arbiicnk3 lhlnc! liik-

mete kaitseks ja otsustadr loomdarsii kutse,

23. Raftalisi vaherdeid on nhingul 6igaskulutadr teaduslikuks lnrimisi66ks, n6upida-niste kotraldamheh, publikatsioonide avaldr,niseks, jlubelite tihistamisek, seltsi lilft netentlesluse j;iIdvustanheks, nhisUrituste koiial-damls.fts, toelusle jagamiseks ja iihin8! legeyusegr seotld look6vateks kululuslcks. juha.tuse nlesandel tolmivate ckspcrtidc ja eksps!konisjonide linankeerimheks, dksikxks jttnrdiryaliidtstunud seltsiliiknete eest hoolitsemi.

29. Lepingud, ftohust$ed, volllused ja rafialised dokuhendid liirjutatal6e alla nhing!juhituse esimehe pooll, kusjlures mhalisteledokumentidele peab alla knjutama ka nhingu

30. Ohlngul on 6lgus avada la sulgrdaarveid pankad$ ja krediidiasutustes ning s@-lilada iinantsoper.isioone.

31. Otingul on 6igus esitad. leenekaidlooma'd. suninetustc ja autasudc s,aftisefrs.

asutuste Ja oqanhatsioonide ning kodanikcvabatahllikrd annetrsed, iulud v:iljaannetenniehl ja nuud laekrnised.

33. osakonn,d eraldavad juhatusele 50%nendele icgevliiknele lijkmemaksudest lse&uvatest trltrd*i. kollehltivliikmete naksed lsekuvad otseselt juhatuscle. Ohingu juhatus kasutab laekunrd vahendeid sihipiraset nhhgunriiuste lebiriinkeks ning finankcerib vaj!.duse kosal osakondade pooll lorald,tud tri,

34. Ohingul on arverdlsa.vc riiklikus hoiu-

vllI. 0hlng! teg.vuse ldpetadlnc

35. Ohing ldpctab oma tcgcvusc, kui ild.koeu langelab vihenall kahe kolnanditulegevliiknele toetusel sellckohase otslso rcililaidceritalse ihinC seadusandlikxs koiras.

36. Ohingu tegeyuse lopetamisel ldhevadnhing! vadd ja nhrlised Etendid ile iihingulitvideo nlsc oisuses nincialud asutusele v6i

Vll. 0hirg! v,h.ndld

32. Ohlng! najand$liktr aluse moodustavadteg€vliikmete sisseastunis. ja liikoemaksud,kollektiivliikmete liikmemaksud ning ettevdtete,

PERSONALIA

narij.oskond. rs'j7. r kidG (a n oma diselrin,nuse (Rakn) karusloonakasrstussolhoo-sl!. ]\nn'sl$ onD clukuhc ja loomade !,sltrs!ndis tedr t hti htrsa !oitlena loodrdc siiitlmh 0idrtr,isl ngiDrne ja {.rvnliko s.isundi

Pracgtrscks on (afin kogcnud jul,tlr velqi.narfl.n (Rt{u, sorhoosk.

Esittscl jLtr,bclil soovilad (Rrkr, sorhoosikl!rin3a.id jr ltoc! nrjatrdi kollektilr \rfinilc jDtrdu ja IcNi!r .drs0id s.ks

V. Pettri

s l lR l v IR l \ ' \ 50

J lub i l a r S i i . i v l i f r \ : s i i t r dn 29 j i . n ( . r i L1941 . r . T f l l j nnas i i i d rh ru . ronn3r A rsh . f i -d!se .Dridrs (eiLi 3l{1 (oo1is K.sla,r.idLs!s , i I 9s9 . , T . l l i nn i , . K .sk l , oo1 is . Sadk : : nasiishd as6 tx 6ttimr L:eni P6llrm.jand$rAl(ad.cmia vel(inaarhtc,duskondi,'nillc I6pctas 1961. Mslal Esim$.k5 liidkohrks oli H.rjtrrxj.oni Kolga vet{inar rjaoskonnr j fiajaimllroht. 1966. a. .n6 5. Viir.v. lii6lc vaba-rlikliku koondlse (Ecni zoorelvaru, ranenlvltflin3r'x6ti amtik.lrxl. Alrles 1963. a. onSnri Vimfa jtrhat3di oln!d osakond, frhranElab kogu yxbzriiki rarimiic hioprepamriide j' drsinloHsioonnrhcndiioga. Scc amct onnor(nrd l,orekts!sl Ia kolrrsctunnet, 1cdanlsrsl ja txindlikli6t, iri jr erialas.id oslt16i

J!ubilari encgiLhc eluhoiak lulDb lo.ts, ettal jilkub iahet titiitad. rlcl k,tra ssmes vri'nus ed*i sclleks talh p:lju joudu, tcNin jr

T6iilaasLrsi. ninel M.ret I rharl

(ARIN (ALjUR.{ND 50

l91l 3rsla 2,r. leebrtraril \rirtrnn.l Asstualla vallas lndreku takE .ndis (arin todc

naudli[tr hijrlesa leads o'n3 siinnisl Nond]ikkb j a j i r j ck i0d lus cnda j a l c i s l cs s f l i hs o iji:oud satm. kdr kosu cluks

saatus rsrlr Ka.inile raskc ajrjtrgtr jr dr.ktrtsc. 1961. a. lopctas (arin EPA leterinatriahaduskonnr rcteinaarrrslina. Esinresekslitokohaks p;i'asi lDpctanisi sai Jluru veteri

TIIVI URVI] RANDVEE 55

vrb:.iikLil,u koondise {Ecsti ZoofcivrDosal,onnrjtrhakj. rivi LrNc Randree siindh11 . j r i nuo r iL 1936 r ' l a l l i nn .s l i i o l k t {ekon -nas. oDa koolil!!d al$i.s ta 1943 a sojlregs.s T€llinnrs, tollascs 15. .lgkoolk l9a4 r.lapetas t: Trllinnd 17. (eskkooli. Juba rdra.ses hps!polres .vrldurrd looda:nn'strs vrisrolise linnatiidn,ltu l9i4 a. oppima Tadu$eErsti Pdll!nultrrdusc rltadeemia rcterinrarialcadlskord. Lootra.sti t6dd alL'strsT. U. Rand\ee 1959 r. L;iandnaal Haatsrlufajooni Riguldi volcr Daarjaoslonnr j!hataiarctc.inrara6ti rnFlikohal. 1960 tdi elutc!t U. Randvee Tllli.na lagasi Esillgu ldittasta Trllinna iihakonbinardh ja shtcs 1961 aj!!llst kuni trn's.ri 'nitmcicl anctikohtaddy.barlikliils koondlses !Ecsii Zoovetvaru).Jrlblhr ci olc siiinnud oma .nersiat zoot.finilis'vetcrinarrse var!stuse valdkonnas prak

titist astiabi on T U Rrndvee kae{ saanudtcma ona 1r!dli Bclla l{6dalt paliud Tallinna

T6ittanrd ijh 23 ddst! tds juubitariga, v6iniviiil., el cluro5mu, cncrglat ia t6dtaiet jitk6k,h. Iapselapse 16rvilt nootuslikul iuubitaril

T65ka!sl!(c nimel l'"larcl tuh.ri

VIKTOR PII'IT 60

viktor Piht snndis 13, rnirlsil 1931. a.stalHarjunaal R.asikul loomr.Bll perekonnaskolFanda laps.n!. Scilsmeaast8elt duslcs6pinguid Tallinn"s, 1949. ,astal lopetas T.!Unna I (.skkooli. S.m. lasla sngi*l rstusTRO Ftcrin.iri.l..duslonda. VeteriniarlrslldiDlorni riarili*ks tlrnistati junbitrt

Aastatel 1951-1957 t66trs Viktor Pihl Ldlls!rajooni Anniklerc lclEri.aa!jaoskonna jrhata.jana, puutudes koftku lolhoosi vciste vaegtolttrmuse ja tuberkulodl16rje knsimustega.1957-le6l oli Hariu tll@ni Rarsiku MTJvanemveterinaaraist j. R..sik! vetdrinaoFjroskonna juhaiajr. Nqnd.l .ast.tel onandasV. pihl veterin. ar3tl pt.ktili* t66 togem!-3dd, nis on on unrd klsulik.t6 rtnapr{.ni.

l96l ,asla veebru.rlsl t66t.bjmbilar V.t.-riiklikus vcterin rl!b.rrt@duni5. 1961. aastrsngisel ltiendas V, Pil enrast LeningmdiV.te.inarrinstltuudk lrlade haiguste .hl,Samsl aastal mSSrrli la ldborikalade fiaigusteurimkc ekspeditsioonl Juhotljak. Laboraloo.riunhkese reorg.nhccrlmhe tlleftu*na saiV. pihtist hiokenia oslkonn. juhat.ja, nhth3ituli tiita labomloorilni dir.ltori aseltitji,ohustusi. Sell.l rd.lfional tlll luu. v.b.-riigis kal.d. h.igrtc !l.ne v.Lriraanepnis-tus ning p66rt1 t6rlsi lth.lep.n! inleRsidn.j, p,r,sit.arhrigustc t6rjcl. til!k.sv.nd!5t*.Loon,kzsvaluses tull t6h$tada sd6tade kv.-llteedi veterinlarsanit..rsct konholli, tei!stcdrsddlade analiisi ja lrindrokc not@dikat ninglahendada orginkdlsloonlll!l kisidrsi. p!ob-hcniks oli pilmalehmdd. !lnevaheiushtiretedlagnoslika ja etioloogia. Suurl!lmld* raked-dati piimalehn.d. v.rc blo*.enilisle llrimtstesisteen ning slbftliinllisto linev.hetrshtifttekdpleksne dirgnosiib, Muu lulgas p66rrsV. Pjht eritist tShcl.panu piiDrldmrde l{et@sietiol@c:a, r.rrjrs. dilsnoslit! jr lwiLa u!ri'

t06

mhcle vabariigis. Viimastcl!asl.lel o. ta ri,nud nit..atidenitrilile plobleml vehle sfit-

Eclninehtrd kisnnuslc vrldtonn,s ooV. pihti initsiotiiril rctcrinrarlibonlooriumidls rrtcrdalud nitmcid uusi anrlinsimectoddd Ja taiustatud kbomtootsct dhg.ostikat.N.ndel teeradcl on lz avaldanud arliklcid aja-kkjas rsotsialhtllk p6llutr'rltrnd!3' la c.ialsit.s viiljlanretes, 6lncnld konvncnkidel,scminrf idel, ndupid.nistcl. \r€lcrlnrararstidclcJo kald*asvatajalole on koGtrtld Ja tdtisrvrlddtud juhendm,torj.l r('radc r,aigused'(196{ . ! - ) .

V. Pihl on lonud td6 hlridcs lka kest6aEIVTUI-Ca ja Salu AVTUI.ga. V. Pihl on8frclkotr&devahelise tecdusn6ukogu s6dtnis.dlaslc plohlFnide l6dgrupi j! p6l!!nrjandusloomldc sd6tmise alasc !u.irnlsl66 kodrdin.+rlmhgrupi liige ning r;ilJsdndo (Terd!se saa-!utusi jr eesdndlikkc kog.musl tdllumajandd-scsr veterinaaria os dnnd toimeluse kolhegiunl liige. Tena t66d on hinnrtud nabslundcdlliga r(alwipeg lnlvamas>, I033. !,stal.nti lallc ENSV leenelisc r.tcrinarrarsti au'

S6br.d l. kolleegid sooviv.d jlubilrrile.dGpidkt edu tds ja 6nnc ig,l ajal.10. dets. 1990 N. Raudsepp

ARNOLD TAATS 60

6, dllsonbril 1990. a. lahisl.s omr 60'aasl8i juub.lil Haapsal! LllT J..mi vetsriflaaF

A. T!.ts on snndinud Letnc'n'al Lihulav.ll.3 t.lupidaja Derekonrls. scct6llu tulilu!bil.ril iubi €r.kult tefir ftodupoldudel

pollul66d j! icgrldr lmmadcga. Scllcl toig.loli m6jr hilkcmalc .lukulsc valik ..

Pli!.st Lihula llek@li ja Lihlla leskkoolllopeia6hl asttrs t0 1951. a. Eesti P6lludajan'dusc Ak!dccn,ir volcrinaa eaduskonda, millcl6pcizs 1050, . vcl(inr!r!trli kv,lilikrtsioo'

Pinsl EPA l6Dotanist asus t66le R;iplnarajoori Ruus sovhoosi, kus t66tas 1963. a.j!unik!ui. S.n.l aastrl .3us t661e R!Dla

ones piril Liin€mlrlt. teklis vrncdrlc!,nzncdcs soor asu& t60le neilc lahemd..1971. .. rsus Juubilar t661. Ha.ps!l! Veteri.naaravilrssc. ku3 on 166lanrd l9 aastit.

Soolimc jutrbilorilc trgcvat tenist ja pikki

(oll.egld

1(SEL (IBRITS /!V n Ei{O.4/,4/ll

Vaid fl6n.d tiicvrd jtld cldee *!ueltiiFncesnnescst verst.tosihl tuud! teenelisel vetclinaarast , HaaDsrl! L@made Haigush T.4cJa,ma juhahj,l ikscl Klblikrl.

Akscl (,brils siindis 23 rovenhril 1929 aar

Alustas 6nineuid Rdngu alCt@lk. sairrelTadls koslkoolh j. Eesti PouumajandrscAkadenias, millc ,npdas I951- aaslal.

Edasi oli kqu ta clut65 scotld ooandrtudehkntsc(i Esimcs.d kimme ldaaslat m66dusid loomaasli .melikohal Jdgwa EjftnhLrstivses. Al.tcs 196,1. a.st! I5. martsl3isai Aksel K.brlts.sl lidnemaalane. Ta olindcs, l@s viiiins onra clukutscl ja aneiikohta,nis jtigi Liiincnial lema sinszks ji viina-

r{aj,nduso Eskele j, kerulht. olukord,dckiusle allas tr kindlustada ooakord! tcglsalcy.t.rlnaaridega, pamndada nc.dc ldalingl.musi, Seltskondlikkusest, t?ihelelanolikkuscstsild osa kdik, kes Aksel (abrilsal trndsid

Kodu hoidva ja kodu aanasllv. alrlkrlsi,ls! ld vdnahana jaab ta decldc omartch.(r!sl66ldJalele jteb parim Eiilest$ t66kasihchcst, tes oli ,lati elrr60mus, lrsal!alukis

29. Dov. bril stngitati Ah.l K,briis Pdll

(ollsgid

PRON .'. TEIIVER IO

r. srurcta

14. dot..nhrikuu pr.yal olclas oms plka j3vilj!kr cluko dhelsatnnnend! velslap6llnlj6udnud cestl morloloogide ncslor, Essli NSVlcenellnc leadhne, N6ukogrdd Eesii plccmiala(ea!i, rahrusvaheliselt tunnust0tud load,lane, vele nlaliedoktor trotessor Jull$ Teh,vd. Kahjuks rruges sga seni lccl nil rcipalt

enre lthclcp.nlrii6ct

Sec Dikk te s.i algnse tue ..sl$.1, hakulpirnunr.l, Tori rrlla Uru l{nl.s D6lk6 Tchv,rc lilN Tdnise j, Anm ltnncnda lapscna.Voidi hiljcm al$s siilsanast la !@rc Juliusc

lg0 ininesc clu ja t66 k!lgevdd hindLas !JrsJa ruuftis,Iga inimene on omd aja l.rs. JuliusTchver sindis veel eluj6!lkes Vcnc lnDcdltr-nns. Tena psrimsd, nooruli- Jo mchcaosl.dolld scolud luc digi, Eesti Vzbaiieias, (esk.iga ja clu l6puperiood trli clrdr nn. N6uio.

Snndinud lahpoisin3, sri ta kosu cluksk.asa ka tilupoja,noraali Ddhil6cd: lMlu$.hiiidusjanu. .Guse, ot*ftoh.s!*. T6ad lulileha jrb. mrislnadalasl, scst ftsti .llras onohud ja on lalup@gHhras, kcda on toitnudln loidlh l.na n,,. selbperast on k. ciel!umd 3ngaealt kinni sel16 kchlr3, rga ncilsnii kallk kodun!llas. see nra on mcilc ainuko.Mc olcmc jtrba l(handeid aastlid Daikscd, med rtinda eea i66!i teisi. lLtaad ei tohi i.trida,na{d Deab koiialik!lt lrarima, Daoga tuhb$Ju ojrds ousart ja okekoheserl,

LaDsi oli peredes palju. Lihtlc maaliio ftu-

107

dis l06kiri suulos p.rcs oli palju suid K6iktahtsid toih' ja kehihlel. na! j, latu pirandari j' miftc koikOsal luli lcnnalr <ilnalaandc lairli,. l:1 clusodari iludr, luli 6tipid!. Harihrd nr ncnc sripuhl.nmt ja l.s!v!mrt 166d.

(a loor Julius tahlis k6igi Eskunc kiunckooli. Ja kooli l! leksri (6igepm1t Tori Sclj,vzlla[o01i jr siit cdasi Tori ]{ihclkonnzkooli,nilh asli.jrliikneks 1372 a. sri ka lcnrr.nris. Uro Peot Tehver, kellcl hrridrscalhrilc antud 30 hijberlblast kahjr tolnud.,r'is .,ronnr ortrs jr 3g.raslasei. htlB pecdl

roliDoes Jtr1ius kaiccdrijuhatajapo'csd.iantlitodlllc. Jr isins la sca1, rahcpcal kogtrtlkrhcl loolil, katra. Temd opperinctcks sdldts ol0oSia, hhtoloogir ja embriroloogia. Perlcncndc konald,s ta dppet66d ka aialoomias jalisioloocias. Tcmr dpilasteks olid tulerasedlooma,.slid, frecdikrd, zodtchniktrd ja raro.nooitid. \roib julgcsti 6cld4 cl suurun osrlcs&calttcst haitud pollumceslcsl on kun?alolnld tema 6tilased. Lisals ne.delc on l. osa!6tnud ligi 1000 ,Bti ametial.scst ctlerrlnis-

prol. Tchveri 6ppet66 kredoks oli alslidis.inrc ia oito6 tnp.^-

d.4 ,a/o. T.nr pedagoositb6 ,n!s kollrlct'dlrimdllclo: l) ininere peab oma .rial,l olena sigav, lii sicry kui ildse saab, 2) inimenc pc,b olcn, kultuu.ne silnr.incilt,kiiinrnriscll, v,lnnusell, clutonmclclt, 3) ini.nrcno Dcab kinni jrrma nazssc. Ta l.idh, clrnrc lui tcisi 6Ftada, Deab ise oppina. Tenalocnguh kuulaj,te habeoed olid alali aclud,tiiksid viigilud. (aclasidc j. koir.likull pnga.lud pM kuulusid asja juurdc. rehleri cksmoli kindlasti ka!detri,n kogu loonazrslistuu.diuni vrllcl: k.hlk pa)ni'ndle to be ot nat to,r, Ainct tuli lurda. Viihen s6n!, iohkcm motlcid, ,r!rr,r, n,' ,rarla. (es eksa i soorilas,3rc liii raLrlisdt ka hindegr rrhur.. Ebsobj.k.tilvsuscs ei siildlstarud prolessoril pcr keesi,Trd! kardcli tcma ndudlikkuse, krid samasrusioti lefra prinkipiaahuse p;irlstl

Is,kiilgsslt rrenenud ini .senr - 3ngavalccrirlastc tc!dmiste ja lai. silmaringiga, t.ljtrh'gcnunl, rihaka ytriduse ja korektse kailu-,iiscga -, sellhena scisis ta oma 6pilssle .csla seLliscnr soovh ta nthi lia neid - tulcvasi

V..bn !o|onl, s.tiph a.n n! - seet&asl latin. tlrjutas la knjutas. Ta lddis, et oma-kcclsc 6DDeklrjanduse lmdine dn koige trhrs.o. S6!a sinrjtab n6tle, odle larg. kolTcm! pooll ki!jutatud raanatute hrlkr r..d.-l's on raske uskuda, ct seda o! tcinud ilc.linG ininene. (njubs la aga ,irmise hoolcja armrslusega. Need on kordumalud, rangeltdokumentceritld, lihvilud korektsc jr konk.lcclsc tchvsliku ke€tc ja stiiliga, rohkelc o'igindalsllq Illustlalsioonidega ja mitnekeckcicrdhvusvdhelhte terminitega varuslalud, naii-sckllt lornnsiatrd Ja koigele thaks e6r4hclttuhlall viiljoDeetud oma ala Scdditvlid. Tcnind!s ncld hdlit.v!lt oma lasteks ja nuielsrs ncndc lulcviIu p:iBsl. Oeldakse, et noorinrd on koigr armsan,d. (a tena dnNtasoma pruulapsolGe Dcre koigc noorenaid -unlkaahe 13 osast koosneva veneleckc hhlo.loogia.monog.!!lia raanatuid. 1675 suurdtdFo.adilist lehekilge, nille koostamisel on kasu-tatud nlc 3000 knjindusallika, rohked origi-nralssd [email protected] ja nitmekcelsete r.h-rusr?hclkle lerntirite regist€r. Nag! k6ikl, Tchv.ri l6ad, or ka fiiigeli65 tnjublud jrt rnlistatud innnnelt koreL{selt. Ja 6rgtn

Dots. To]rc Suroh *6id.hr FoL J. rchfti s. 3tuir.

unustagem, ct selle fiiigellii6 sooritas JuliusTehver suhtelhelt vada mehend - rlustas6s'aastaselt ja l60etas 33 aasta lanrscs.

Maininaia ei saa jiilta Drot. J. Tehveri lair-ulatuslikl<r kidavafieiust pzljude juhtiv,tekodu. la vtlhmaa histolodgidoga. Ta oli vrlitud N6ukogude Liidn Anatoonide, His{oloogide js Enbrnolooglde Seltsi arliikmets ningajaktjsde .Historia Medicinae Veterinariae>ja (Revhta Portueuesa d. Cidncias velerina-rias, loiEetusle aukolleegiumidesse, la oli Ole.n,ailftse Vcterin,arhistol@sia Tcrminoloogi,(omisjoni katraaegnc rfttiiv.c tegevliige.

Krigi s0rena osr ona elust oli proLJ. Tehler linnameeB, oli ta jurrtega kdla3tlkinni naamuuas. Alatt pnddis ta rohlcn andakui v6lta, Igals poole Tartrs, kls t, pikemaltpeatus, jaid lenast istutatud puud, niidetlddrru ja pisarud hekid. {ui rarvis, v6ttis isevilatl Ja nlllls, krl tr is, lkftas keilrgam6iti, ehitides koos nli6pllaslega toredat hls-lolodgla praklikrnirllml. T, bidas alati lugd166inioeslest ja nullaste$ ketest, -ra oskrshinnata ilu ja Dulrast l6veesist.

suurc loodusearmast,j,n!. Eesli

kaitse Soltsl asdtja ja suliikrnem piiidis laskendada loodusearnasttrst fta kdikidesse oma

Ta ci pildnud cnnast kunagi soojcndadaenesekiituse iiiirikcse laastutule prktel. Tallihtsalt polnud seda tarvis !cha, sesl tsrinakskiiluseks talle oli lena tit6.

Tema nimbuse sarast langcs valgust frl tea.drskonna ja akldeemia peale. Nii nagr ikkavalguse iimber, lendles ka siin liblikaid ja p6ises pdrninaid, V,leus siinnjtab varju. Tunnustus tekltab kadcdust ja kadesbjsid. Neid vii.nsseid kohlas ta palju la ora pik:l eluiccl.K6lgenalc t6usnu n;ieb kaugem.h oDal nit.ral kikitajaist. suured asj€d tahavad eemoltvaatamist. Voib.dlla oslonre soepiilest ajanii6dudes la prote$or J. Tchvci elut6itd mh-

Ta ei tlllunud ihtegi seltsi, korporatsiooniega Dartehse. Ta iilles, et vihiGb mitteame!likkc ja amctlil{k finitusi, dis vbimaldavadraid ndrkade ja sianatrtc kaitsmjst ja t6kcs,tavad ndkluseprrasc ja iilla el! progressi.

Tal oli jllgusl kosta kromosoomide kaitsekssik, kui seue eest !6ldi knlgc riputada rafiv,,vaenlase dnorganistl.Ncisfr.nnisii' silt &oos

ore,nhatsloonillste ja kos,

Ta oll eesti nees ihull ja hingelt ja lemakohta volb toe&s tunnhtada A. IL Tannszrresdnad: d(ui kellelgi on lema rah!us kaUis, siistehku ta nidagi, mh hiab tdheleo.n! ja hrgupidamist niite einult kod$, vaid ka velhmaal,see on einuke 6igc tee h,mea.arm.siuse, mehiseieadyuse ja enesest lugupidamhc tasv,ta'

Tcma isa T6nk Tehncr ptrandas 1934. a.seDtembrlkuu L p,eval Juliuscleona lald ndadest 4 5 riia vakanaod, dhc lehDa j, 10 dka'puup3lki saepeku ladyaotsa jiinedusega 3,9 jal0 tolll, piklosega 3 siilda. Poeg Julius parandas aga koos rnuu maise varaga cesti rrhvalesellise h!lga hiid 6p0eraamatrid, midr sulremosa suuiialrraidkl kadeslada vdib.

oma kodukanti, sinna, kust la liunagi ,lu$tas, tlli ta ikla ja jalle trgasi, sest om siid,nes J?ii ta ldprni Tori nkheks. Siin algalas taregrlaaised Tdri kod!-uurinise piierad ja kdtraidrs neid paljude aaslale veltel.

Asjata ei nimetanud tlniud erudiil ja sdna-seadja Jean Eihrt teda illatavaks siimliioosiksda,hingest ja klassikalisest prolessorisl. lsit'

nEeks kus ptrnu joe kallastc Tori v:iljadeFlhus nhineb dkadccnihe lainsusc, tdiilusli,tipslse, n6rdlikkrse jd noiied slsegs jetv,ks kulluurils. See on lrirtr ja naa harvh,rmoonia. Selles on kodus .Dalt p?irit lihisadasjad ja teadusc ksrcsidclus. on puujutr.tehI'ur1a ka.raja asjsrikkG ja rurNiku usk.

llorloloogide vanrpetumehcks, haiird ToritnrLlpor'aks ja d s,rrr.,ra, ,r the Jinest senseof /,'o aor4 r!!de istulajaks ja kultrurmaattiku kujundajals niDelas .ga Julius Tehvsitteine markantne loovlsiksus, medikilnidoktor

EtzEi inonttnealun! ,{a sdnba piisiilasinlsamb.id yiilL tiislit.d. DelallGl vdi kivht.Itoorlc sodD Dctalli, ktihn ja iD mc5le barbaarsus lohurad kivid T.hvci sammas on kokkuseat!d trtrkil:ihGdcst. (nni pnsib kirjal;ihi,pihih ka Jrlius Tehvsi sdnn.s

Juba llgi aasta DtrhkiL prolcssDr J. Td,redporm Emaj6e,{teen. nelro!oli, Raadi kalmhtu

dpet,ja prot. Hary(trlli korvrl. Olgu ksge lsllc see n ld ja tr.

MIH(EL IL]IIJARV IOO(1391-1951)

B. (rvak

1991. arstal t:iilul, 100 z.slat !!sii hohut.-a.etrja Mihkel Ihnjirv. siirnkl. Scllc sflrfehe tdii Eesti lrobusek.srstuses, crili .nreh'ss, oli nii pohjapan.ra r;bkuslgr, et m.olenc tohustaiud tlds ikl(r ja jiiLle rcddcllletana TerL algrttrseLji rcn\otn,iscl hakrlisuure sihi ja jlirjekindlusesr lahendan'a Torihobusekasrandusc ja kogu rilgi elte Diislilatudselget ning konk.eck!t iileennct rilja tre-tada kofialikclc siiijrnis, pidrhk ja kAulr.mistinginustele sohlv pdllr n.jrnd(tiob(ne.

r4ihkel Ilinjdrv on sindinud L dclscmb.il1391. aaslsl \rillaidi'n..1 Pilhtycre l,ihdLtonnas Volsiku Lallas iid'nre c lrill.s killal,ooli.Dpcr,ja ,\lihkli ja r.mr rlrik,,sa ADns .siD.se1.psena. Tona v.idrad polursid Viljrndima,tallpoegade tnekondadest

Algharid!se s.i noor Mihl,el oritr isa jurrcsLustivere vallakoolis. Jiirgn.s Palls,nm hnel.l{onnakool, ktrid kiilakooli6tdrja k.sin.d sis.s.lulekud ci riimald.rud npihinulise poj.lla,idustccd giimnaasiumis j:[3tr T!ti tetDida

Riia vainuliku looliea, kus Darematel 6pilastel oli dDpimine ja iilalpidamine tasuta. Kooliloo'nulikuks jiilkuks 01i Riir MiDulik seDinar.Lopclahise jairel pakll!d picesiri kofila lasiiski vastl -Ai !6tnud, sest vainnlikukutseMihkel llhj:iNe €i mhlldanud. Rohkem huripskkus haridusree jatkamine ning ,rates 1913.aasbn oli ta Tant Vcic naarinstiluudi ili,6pilrnc Opingud ldDDesld 3l jarnuaril l9l7aaslal vllcri!aarasti ditloniga dr I347.

heseise! t6d ehtuse hankimGeks atgas jubaiilispilas|,6lves Lerletundidc andnise ja insti.tludi lauluansamblh osaleniseg.. ViinasekuEuse iliopilasena sasdeli Mihkcl ILmj;iry1916. aasta suvcl (iicli ringkonda polluliidninkteerilni sajrviie loomadc, stt6da jahobusle v,rlnke org.nisrtsiooni lelcinaaFarsti kohuscrrirjrks srmrs jiitkus !6d piirlstdiplori saanist van.mrete.in,rm^tin,. Elselle organk:isiooni t6ntsjrd olid vabasratuds6jayaekohustusest, siis tsaarirrne6 Mihkel

Alaies 1920. r,sta reebruarist td6las MihkelIlmjirv Eesti soj,y[e 3. diviisi veterinaarlaalsareti vanemveteinaarastina sangasle nbhas.Ssnal aaslal toodl ta nle Tallin!, sojavievekrinaarsanilaride ja rrobusekasvalajate klrsusc nlemaks. Aasta niljem lahkus la s6javie-

1921. aastal asus Mihtcl lhjary 6iile p6l.lutodninhleeriumi Loomakasval0se PelvalitsrssevekL ja hobusekas!.trse Garonna J!na-laja kohusetailjaks. Arstid soovitasid tal agate!!islikel p6hjustcl vahetada linnaelu nraeluyastu ningtcnast saiCi Leanenaal lihula jao$konna Ioomaarsl Noor cnergilinc loomssstpzhtk siln,a ning Leine MdakonnavaliGusohustas (25. ja!D!.ri 1922. aasta protokollnr. 7) Mihlel IlnjiiN ij Liq paigutada Li:ineD,aakonna la Haapsalu linna loomaasliks.Eelninelatltele lisandrs hiljem rcel Haapsalulinna t3pamaja juhataja tii6roht.

Alatcs l. Leebruarht 1926 oli Mihkel Ilm.jd tras polluliiitministcdiumi te.nistuses,sedatlhku Riiginoisalc Valitsus!s Tori Hobu*kr*,nduse vabrpalsalke juhllajada, rlatesl. aprillht re27 juh!tajana. Aasla hiljem panditemalerecl Pollutdiiminhteeriumi hobusekatvahBd eikadlasc, hobusekasvaluse osakonnajuhataja, susuhobusle ntrkiniskomisjo.i esinehe ja rjigi sugulekkude t.gavard juhatajalohusluscd. Alales 1935. aastast oli Mih*el

mikd rnjilv

Ilmje!v veel naatulund!sbiroo hobrsck.svr-tlse nounik. (ui Tori Hobuseftsvondus nifie.tati L aprillkt 1933 Riiklikuks Hobusekasvan.drseks, Jti Mihlel llftj;iry scllc juhabjansSdilisid ka hoblsekaslat8e nounik! tohustu.

Alates 10. novenbrkt 1940 nnnetati llihkelIhjalv Riikliku Hoblsekasvandls. dlrektorvetelinaararstiks. I9,I2. aaslast oli ta iihtlasiLoonakasyatuse Valitsusc hob!sekas\atuse

Perast s6da Foodustatl Tori lloblsekasvatuse ja Areluse Instiluut ning Mihkel llmj:iryniaetali selle dhektoriks alates 26 seDtembrht1944. Tit6 hakks kulgema edukrll iing.uihkelIlmj;Lrrcle anti 1946. aast,l lcsti NSV teene.lhe teadlasc alnimelus. Ohkkond Toris muutus aga ebaterveks ning Mihkel llnjiirv oleksnagu ainanud elle ldhenevaid relressioone.7. aprlllht 1947 kinnitati ta Eesli NSV Ted-dusie Aladeeftia fiobusekasvstuse seKori j!ha,tajaks ninC sada aasta 20. juunil lahkuskiMihkel llmjtrv Tori Hobselrslat8c ir Are-

l l l

tusc Instiluldi dheklori ametikohalt ja Torist.T66 Teaduste Akadeemias sai kesta aga veidi

Va,i,ftta leeniixd kftlslsele j! ausluseleei laimd ka Mihlel rhjnrvest m66& nelja.kimnendale aastale lopr raskused. Tema .miltemidagitegemisesl, ji temo iseloooust onpiintud tollele ajale rastavalt anda ilcvaadelDgon Rann€li poolt 1953, a, koostatrd rdana.tus <Selhinehed Torist'.

Eesll NSV teenolise ieadlase cl(tee ja -t66ldppes 30. jaanuaril l95l aastal Viljandi lehe-dal Rchascl Riikliln Susutikkude Tallt rajameishina. Tena p6rn tuhkab Viljandk Pau'lusc kogudlse kalmklrl.

Nagu l,lilrkel Ilmjii e elLLkiiig8t selgub, o1ikdgu teda td6 seolud loomakasvatlse, eritiaga hoblsdkasraluseF Ta ei olnud Fitteainult loomarrst, vaid la l,ia silmafingigatduaretaja.l{ihkel Ilnjirve 166 edu ld fioLusctdu aretaDhel sdltus i66alasest tihedast japidevast kontaktkt Eesti hobusckasvatajatega.Kog! Ecsli hobusekasvalust d6juras Mihkelllnjiry susuhobuste berkimhe komisjonikaudtr, nille $lnehc.a la srdas ,5 dastrkestel hobusekasvatust, andes oiged l;Lhtekonadedaspidkeks,retust6dks. Sellega likvideeritiplzanipimru ristrmine milmesugnsh t6ugu-

(ul Mihlcl Ilnjr'v 1926. srstal ,sus ToriHotrsek$vand8e jlhalajaks, olid poolcdsugunarad kihusliiibilised. Et aretust66 ee$ntryiks seati lnivesaalne 06llul66hobune,hakat kinusliiiipi ntrasid ssendrms noflollihobuslegr Sedr tdugu niirsde juurdlsaan,ineoli aga raske, nistotlu Heinani tiibi Ja onaduste kinnistamiseks tuli kasutada s!gllmpaa-ritust. Esialgu valili selleks Het ani DojapoegHeldenkna6e Il 133 T. See samn osuius digeksning hlUen loodi kasvrnduss3 Hctmani pocgHarun 42T. HetDanl pdegadega paaiirti nldsell73l nara. Mihkel llnj:irv l,iidrs rriti ndldHetnani jiirglasi, kelle cell.ste hulgas oli eesli16ug! takk Vapsikas 205 T(. Seega Vipsikas205 T( on,b tori bobuset6u kujundarnises

Heimani vere kdondamine j;irglastcsse nudtus .aslalega nha raskemaks ning sugulusarc-t6e t6ttu ohilikunaks. Vercvt*ftenduscksolrust,ti kosutrd, pstjeerrelooni tdngrPrrlsush,alt ostetld vih tdkku Ulrke573 TA, Virfr 571 TA, Tugev 575 TA, Lools

619 TA ja Sannur 569 TA valis lttihkclIlnjir! isiklikrll ning need joudsid Eestisse

PorrFe'brctooDi takkude toomine pohjustasMihkel IlmjiiNe lcgcvNe iile 1,iald!se Dolee'mika. (ardeti, ei lori hoblne nurtrb cb3iht'likuks ning z.etuskomponentide rohkus voibs.da srurcndada. l,lihkel IlmjdN jii agr vdlilud suunale liddlaks ning juurdctoodud l?iktrdaitasid rikrstada toi tou Ccnolondi, kahjusta-mala seejuures id!liinpi. Sisestav! ristamhegapostjee.liretooni 16!9! t?ikkldcga ldrvaldaliTdri hobusetasrznduses kui ka kogd vrbaiigkeelnevalt srguld aa.t6ega tcLtkintrd h,h€d

Mihkel Ilnj?irv j;ilgis pidNalt riikliltr nLgu,liikkude !5rgu t6iid ja hoolilses selLc ecst. ctpaaitusvork kohtsdel konplekte4iti ainultslguhdbrslc nrrkimkc komisjoni poolt soovi.til!d t?ikkudega. Olej:iimd t;Lkkud!ga ne.htipaaritanine ning need kdslr.nill sundkoras.

Mihkel IlmjeNe 25'aast8e tegevdse kcstclhobuslkrsratuses (1926 l9s1) organiseeriti713 noorhohustc niiiitrsr. kus esihli 1t 503noorhobust, ning 197 tofi hobustc n;iiltrst 6446

Mihkcl Ilmjiry tii6tas y6lja haavi, sanrm!ja naksinaals j6udluskatseluse netoodikaning taiendas ncid pidev,lt joudlusoEaduste

Rrsketel sdja ja sojdliirssolel ,rsiaiel laiksl{ihkel llnjirvel korda seilitad. io hobrsep6hiline koosseis, D,ls ldi eeldused ka nbliidulhclt isesekva tori hobuset6u kinDilamheks

ona nhrlik&rsc t6rtu lunnuslati Iori hobustldlna Jlba ennesaj.aegsel peioddil. Sdavtrlalule 16ds aitas krasa pidev eneset?ilendaninc.Nii viibis Mihkel Ihnjarv tiiiendu$ehjdel Sak'samlat 1926. 3ast,l, Soom.s js Rookh 1927.arilal, Litis j. I"eedus 1930. aastal, Rookis1935. tusial ja PrantslsDaal 1936. arslal, kusl

l,\ihkel Ilmjtin oli iiliopilaso.ganjsahiooniIralernira tdrla?nris rilistlaskogu liige rlates

Uhkftondlik! tegcvrsc hrafc oli Mihlcl llnjirv.l sdi. T. oli Eesti Hobusle T68elt3i t6u-ftomkjo.i liige, Tori Hoblsle T6uselt3i t6!-konisjoni liige, Ardenni Hobusle Tiusellsi tdu.konisjoni liige ja Eesti tulsahobuste Areta'

Sanruri oti ra Ecsri Looo.arslidc Ohinsurnhar!s. j3 revisjonikonisjoni Iise, To'i K, .seliidu i\lsrcrkonna elr,0gne loelajaliigc, p6l.lul06kojr Iti5kog( liige. LooEaarstidc (oja

llihlel IlmjrN oli ajaknja <]lcie Hol,uncrkee{oi&r.ja, ajakirja <Eesli Loomaars ikRinsrs.de, roin.ruse liise, .j.kirja .p6 u.n,ijrndus, loimelGe liigc

itihkcr rlnjiirre knjanduslik perand on utr.lusllk T.ma 166d kajasravad hobusekasvaluslikke ja yet.rin,,Eeid pteraprobleeme.

Tch,lt on ilnruntrd rjakhjas <Po1ltr'uj,r,dus' aaslalel 1933-37 40 rrtikttt, ajiki.j,s,4eie Hobune. i.stdtel t929 32 3l ja alakir-Jos <Ecsll Loomsa6ttik Ringvazde, 22 aftiktil

Eriviiljaannelen! itm$id reet <To hoblsolrcrus) r, II ja tII, lEesli hobuse artlusr I la<Ardcnni hobuse rftlus' L Ne.de :hr.i oDDtrast hDo surma raljs anlud monogra'Iia<Tori HobunD (Tallinn, t957)

ilihkol llnj;irve lood on hinnalud ihkelIlmjirrclc anli I926. !aslal Laane .!L{r!!alit.susc !r.rdrcss, l93l asstal Tarlu Eesli P6 u,rie.slc scllsi narestusmirk.

r937. aaslal ,nti Pollur66ministee.iuri dip-lom lNnde eon hobusekasstuse rlsl 1933.istal anli \hrgerhti I\r khssi lcen.r. nark.

Tedr ralili pea ksikide .rlrkdndad. hobDsc.bsrilus. haruseltside auliikmeks.

re julrisr rs46 ori Mihk.r nnjir! E.5ii Nsvlcohrline leadlane. 1917. aadal m6lirrti llih.kd ltmjrirv.r. Eesti Nsv Mincrrire NdukocuIl pmlmir. l',lihkel llmji.' oli E.sri NSV0lcnnorkogu Il koo5seisu saadik.

i\llhkcl Ilmj:i'vc suure td6 jiiidvtrsirniis.kspiis(i|!ti Ersti NSV Pollumsjanduse llinhlec.rLuiii Elni Hobrselougudc T6u,rtlusc N6u-koAU j? To.i niiidhsovhoosi Doolr 23. zuguslil1966 .ast.l Tori pa*i prof, Ausun Vo nlksvondi jiirgl m;ileslussanm,s. Se!hCa iihis.t,ti M llmjirve 75. sunniaastapi.va ja Torihobusekasvanduse ll0. aastapaela.

PROFESSOR ALE(SANDRS ZEMMERS I{S

T.rlu !cteri!,a!irinstiluodi kauaacgnc dppc.j 6ud a l r ksa rd rs zemners s r t ndk10. minsil 1316. aast,l Yalmiet, naakonnls(aturu v.llas moisaaedniku lta iDai j. ti.bikaas? Julija perekonnas Samas oli koln

ProI A zonm.n

nirintrd lcna rcnd,hilhdtr t (rd tril.ohioloos ljizcns zcDncn.

A,sldll 1303 1372 oppG A. zflnmos Tarl!VdkrinrrrirkooLis JuLa t369 ,. oti lat vrLmi-n!d prot A. Rosorbcrsi juh.ndrnrisd konk!Fsilii6 !LurltrAuid llcckctt (dhrc jz rxrbonnooduninc ar.ngun!, D,is :trtasuslalt tn'ldnFdz.llga. Tijns liisiil!li cri too atiiIid! .iiokotjuroororisl airrgtr( t372. a3*a nrfct 6icnd.sroor zcnn.6 Daenlrieks,'nid ning k,ilsessighcl sdnal lecfial dkscrt,Gtooni.

Sccjirel suutrrlir.terjnaarirnDgislcri.Z.m.nrcn ortofi kubrmrngu sjberi lalku r6rjdkokaldrN Jtrgnrisct aast,l .rirrali l, [email protected]. .{lsul komandcoriti trI'loskvr sdjsrli.riigkonda. sih Treri Ratsar:Lkooli, hilje reft (o.s.austrse ,llosku .si.mcsc ihtrkrardivre lr.gunipolku. l2 Il I374s'i A. z(hmcsjst T.rtr vererina,'itrinnilutrdin0rmaal.natoorria krt.edri prosektor. Ta hak.ka3 pidona lisioloogiil@nguid ja juberd,naprrl)rrccri,trGt6id anatoomi.s. sana,cslcl oLila rtrst!il 1330 -1332 inslituudi rainrt roetriili6pllmosakonnr j0halaja Pro$ktorina j cndtrs ]l. Zrmm{s sihnapaistvatc kaasmostasrc(, Hchnanlsc j, L (undrirsi konkurs! jamaglslrit6dd. AGtail 1377 I373 ott tr tcadus.likul olslrrbcl komand€critud ll k!uks v;i1h.ma3lc. 1333. aastz slysvah€ajal riibh opDc-j6!d ahdjrehil Vrncnaa !iiklikes hobusekar

L X I$2 na:r,li A Zemmes farmakoloo,gi{, nldidaapia. relsept!uri. opedtnknurgiaj! hobusrftasratus€ ekstr.ordin.arseks, 22 X139? sihrdc oppeainete kotrali*lc prolscriks. Vilisoaakomandccringnk riibk la vel1336. ja 1392. a. s!ftyahcajal. T.adustbid poleA. Zeeners peile dissertrtsiooni araldanud

l t 3

Ta oli lulrsuslslld piha slanislavi ji Pthatnn! teise j! lolmr.da jtre! orderiga. Astrs1393. r. Pcle.b!d Pmklilistc V€tdiri.r.rstidc

A, zenners l.fitus Tortu Vel€ri'aariaimti-luudi teenhtuscat 23, xII 1900 ning asus cla-na Valdi€ra$.. Tr lud 13. X l9l4 ning ondaelud sorholo kalmhtule.

PROFESSOR PEIER.'ESSEN I90

T! u Velerinrr.l.kooll 6lnen dir.*tor,p ro le*o r H . f , s Pe te r Boye Jessensnndis 5,III l30l. r.r Krlhfinenh€rd6 (lin.-pieval ('th.inch.rd) Ejdersledri lafiedll T!it.lau lrndls. SF lsub li.nulcnnul paari-kolnc.knnne kilodeetli ftllg8ol Hamblrgist. Ptac.g! on taiikord srksdmra schlesvigfiohieiniliidumaa !lasid, luld tolltl lo!lus see Taanile.P. Jessenl ldnoDMd olld laanlase* knikuope.laja Pcler Je$er (1770-1826)r ja salGlanndHdrictte Dorothca Augusta (snnd. Schun.-chdr 1793-1326). L XI l3l9 idnahltlleedtlnftr J6en Kopcnta,ged Veterin.arltkmli,nille t. I6tela3 29, V t323 ldmaaGlina. See'jercl t66ta3 ahl6 lt. x 13,3 tnitjrlis.ll@' kodute.dis old6l@s. Sanal peri@dil lurvustas P. Jcascr likkrde ostuga leg€lerohyit$ri infunnrt Ta.ni hobuwta$,ndudegr.See ssi ilnsclt eirlvafts cddsise olul€ kuj!-

l3?4. o, kllsuli P. Jessen Novgorodi . I dlrs'dale sojaviiel@mMciiks Pr!ast tehe jirguveterinadrarstl clsaml soorihnht Peterburliledikokiurgla Akadecmi.s (1827) sai P- Je*sen 13. XII 1323 loom,a*li lota 6lkonnahohusetdllh. Samil aasbl aslG TtaninMne6 Vcne kodakords$$. 13. XII lP32-l3 x1333 viibis l! crus, sest am€likohl loondatlSeejnEt pidas P, Jelscn errtralsist Tem!(6rgeausu* rttnvecpolgus kuni sit.afl i$niKeherlitu Kr..divdc ratsrpolku 26. XII 1340Aast, ocst (30, X l83e) o'i ta o&ndanudPet.rbfti I'lcdiiolirurgia Akideenils vsnem_letenn.ar.rsti lstne, nis vostas lolltl

| (6]k dmtumld oi dlbtud w. tlrsdi li isir ol.rhbi a r.$dn rplar oi !6it P6hjr.

nd. j! Liii!n6* vlhd &trv! r

wnr $j. ti&l !o.r.l nFnd eldodb ri ld.rl,

T66lanud pe egu rc.r,.d s.j.ndtt plrft!Ihe lmmaarslina, onandss P. Jcser sDredkogcolsed fiaiguste diagndnni$ ja lari at.l.Vtstlvrsisuli3ed !niklid ilmusid pcamisettaj.khjas <Magazin Iiir dio gcs.fr6le Ticrhcit.kutrdc, (1335-l3a?). Isc oll la ajatirjode<Volcnno'medihiftki turnal, Ja .zaphkl lote!lnarnoi meditsin6 i skotovodslv0, ilks ldima

Juba I3r5, a. oli P. Jcsscnil roi'nalus tehatliv$t Novgolodi nnbruscs nollanud veistek!tkug.. S.llest ajast al.tcs l.gclca noo.looniarst innukrlt sclle uurinise(a clu l6puni,.raldade5 esnakordscll 1329. .. Pclerburisasjloma* brdnnn. 1331. 3. ilnrus ti srlesl\lislc *rtku alrne ra.mat Bclliinl klrj4lu$s.P. Jessen oli Riiklik! Hobwsk.svlnduse eri-komhjoni alrline liige (5. xll 1844-24. vII1350). Ta valiti (cisorliku Vrbo OkorMFikaSeltsi teg.!liikmeks (9. V 1346), Shdnhhlcc,riufr i redilsiininduliogu rclcnnaarldGakon!rnbuandraks liikmeks (10. III 1343) J0 RIlgl-vd'rd. Minislefliuhi sppetomit.c kirlayahe-hlalllkneks (12. VIII l8a7), P. Jcsscn oliP.terbun Praltilistc Vcluinarf0hlidc S.ltsi

P. J6seni teen€id V€nen..l hinnatl. I836.d,!!i l! t66 est p6llunrjrndNinsliluudis briljM16r6!s.. prol. V. Vserolodovi .rima-kkurgir> r.tscnse nise est . r3$tas P.t.rbfil Terdustc Alddeonia tsdr s0urc klldm.da.IIg! (30. M336). (eiserliku Kaaldivee rot.$polgus ntiiimti talle hoolsa tbd ccsl tahdlkotral (17, xll l81l ja 18, xll 1813) rdlllnerGemia (35 rbl. 7l kor, ja 167 rbl,25 top.).

3. IX 1347 loodi P. Jessen iile Trltusse koosFr. Blauelli ja Fr. Unferb.rsari$ r.jam! veneihpeeriuni esinesi isesckvat votorinuria-k6rgt@li. Jtr8ni*l aastal (12. M3{3)nttrlli P. Jessen T.rtu Vet.rin.ari.koolldlrelloriks ja pDfes$rils. Dh.llorln. t66t!str tdnne arst,t. p Jessctr ltb.slatl sellcllrfttikohall 14. vll l35a ja lallc Bierlli Den'siotr (1,100 rbl. aastrs). Prdlossorild6d tcgi ttacr surmsni (2. vI l3?5 snd.nelt.fti labi).

p'dl P. Jesscni juhatahiscl ntut$ TlrtuVciciindarirkool iiheks ee$indlikunaks 6ppc.aluiusek kogu Eurootss, Just tol dj!l tshliliihh,d avaslused sibsi iolktr etioloogi!,v€rehliiibinise jt. rladel. Prol. P, Jclsen 6pe.td! velerinaarenbnklopeedht la melodolooglit,.rlplloloogjat ja teraapiat, raulamisteoorilt,

,. P B rdnn 1370 n, F*u (r. Kdi4 rs2le8)

llobullN rkne!66i (k t riimasl 1359. a-ni).pcrlc stlle jtrhatr3 ta loomakliinikul, nis oliftillalt populaarno koh,liku elanilkonna hulgas Scal rikcndati .smakordseli Venc riigirctcriru3rpratlik,s dritmesuguseid ncetodeid:lcnmnrcclrial (13i3) **t.alset ulri ht (erilinoolilu(c puhul), c'nakrpeeglit ja llisliiri'

\rral.n.ta Dirgeljsek tedagoogiliselc jardnririrlraliir{1c l66lc jatkus P. Jessenil zetrlL(clda le,dtrst65ga, citi Lcistc k,tku uurimi.s{!, Ta propagccris innukalt nn. kal&$inl.n ,h t , s . t . l r t kuha ig . l c loomade vcr , sp i j tn .frrcnlcd'kci nanlslaDist nnnru0nslsc snr.nircks. shlminhleerilmi tootscl rajaliI dtrDa.Vcncra!l aastail 1353 1360 nn. katkr.snr(i'disastrtusi, kus ei sradud erilhi tuhIusihnrfttutrsc ala1, k0ll aga khh kstku prlo-norlolooghs. Prof. P. Je$en viibis s!al r1r-tisa kouaddeer nstrs: Nororossiiski k.ris(16 . v l I 21 X I353, 13 . \ ' t -16 . X l$5) ,Ocnburgi j. Hssoni ktrbc@angls (30. vl-13. rx l3ri2; 27. vl 13. x 1363), Pol.ava j.nnrbcrkaudscier Atrbeirnrnsudcs (13 V l2.VII1374), r:iiikinralr lug.rhlutesl rnrclG6iludcst

vchh kalkr Dtrh.neulc tottu lnglkmr,l olll, sirna iomandccrit!d ajavahemiftls 17. III-l?. V 1366. p. J.ssen oli valitud 24. M353v.lslc krlku rastu mktsineerimise jilginls.

kotnitc$sc. Sdle ii!di kohta t. rvald:s ilc S0lit0, [illel on tiinrprHl prraku r.]d ajaloo.

(o!ku on prol. P. Jessen Tarru 0efidodilivaldanud pooltcislsida khjatd6d, cnamasrisrksa, rrhem !cnc, uhe k, €esti k..tes. peateleinc k.lkr lcgelcs h ka teisle nakkushai.gtric lurioiscga. Tqna knjutis hobusre sriokroli scllc liudi .sinene pohjatitu ulrimlsVcncnual. 13. Vl 13. IX l3s9 tibis p Jes-sctr Hrcnovoi hobusekasvanduses, kuhu Ia otikukulud uurima j, organiseerioa nRctmcidkrrgla!dl vastu. SeUc nlesandc eduk. Irilmjsc..st aut.3lslati teda 27. I 1360 piha AnnaII jirgu oldsriga nirs I It lB60 n:i.3tiP, Jc$cn niikliku Hobusekasranduse ndukogukotuullandlks. Sclhlt kohalt rabastati r, 2 rr1364 scoscs reorganiseerinisega. IS. Ir t367vrbaics P. Jc$cn leterin.ari, edendmise jnroomddo lspDemhle neelmcte rrkendafrkekomike liikmc kohalt iihendrses nimetdtudkodllcc lilivid.cf inis.ga.

Plol, P. Jcssenil oti lecn€id veterinaarkiruFgii s.cnd.misel Vcrc nnpccrjunis. Tr tasutlsovrrioloonial scisvat tehnral (135t), Iihkusl.5r.sikite nudistan'isr (1363), soov as kisutrdlinslisc hdnbr!asplil (1370) Tema taiustaludkaslrrtsiodnitansc peeti Trdu Veteinaaririnrlilutrdi loo!!,kliinilus rcrl 139,1. a. I)arinr!iks.P. Jcscn oti tunlud kr hdbuseraulstrrisc atat.T. konslruccrh lut tinpi ra!tuskasri, nDditilserh frrbjanLga, rf,ldas !ajaliku bloanirihoDusc'aula'niscst (t3t3) rena soofjl koon'sotcliiud scpp ( F. r\ndi dtpckollckhioonikrDj.raudrdcst, -raetlesi jm Seltc rclthidsndrlc Dilnedki sppcas!l!s.d (Gorago.ckkiP6llurx'jrDdusnsliiLtrrl, Vologda, Harko\j J1

13 XII I35l 24. I 1352 viibis P. JessenGor6goftls[i P6llumrjandusinstilu!dG, ktrsorsan'seerh (k@nas dppeprogcmaid jnc.)vdcrinaarabidc opclamist. Sellc nlesande tiil

isr ccst asi l, kincituse (236 rbl.) j, laik6ektrld!,cd.li P. J6scn v,riii ka nimerarud 6ppca5ul$c ho(cspond.ntliikncks (12. III 1352).

Prof. P. Jessen osales cksperdin. nitrnelotpnllunaj,ndusniilustel. (eiserliku \,aba 0ko-n@mika S.ltsi liiknefl! konrrndccriti ta 13.-30. x 1350 P.lerhuri veiste niiruset.. Sclte 166corl aulasustiti leda 2. r l3t0 slne fiob&modaligr l.-,1. vII 1352 kooardeeritl taViljtndksc ja Tallinn, kod!loomade niil!seh

t '

'1: \

jt rakavoi(luslck 12. IX-2 X 1366 osalesla lloskvrs csintscl Vcncrraal siindinudhobusle d:iiius.L, 24 lX I Xl l3li9 pcl.rburls cvendnarl scl veine n,iil6el Viin3tiru nltud o\xlcn'i\! lcd :nf.lrl P JesslniL!P i i ha v l , d in , l r i I l l j i r e ! o rdo r ( , x l 1370 ) .

ncljaks kuuks S:ksrma,lc, llolL,ndissc, BcLgiAse, T..ni ja Rookl 29. VI 26. x l3s3Reisikul!deks anti 700 rbl vrlhn'ral riibh trka 23. VI 23 X 1305 (opctrl,aag!nl Vctcfinrriakoori r00 juubcri pidslusr.r sims s!LcdppeasuhE! kz$andik P. Jesren 13 VII 1373taanik.else sin.rdrug. 20. xI 1373 ,rt,sustati tcd. Danehrogi ordetri Il jirgu komendd'l

Prof. P Jessor oli vrsa mil,nck gnc inimmc. Ta kirFtzs saksa keeles nruLelusi. O iOpctatud E!sli SelGi ajrilie crnne6 keLlen,kirjulas igrti postivse arvrmusc .cposc((alevi|)oeS, kaiheks (1357)r.

P. Jesseni hgcvDssclt hinn:iod. l3 I l36t cdutrti lr 16ciheks

iginounik!ls 23. M353 olila sa:nud suurerahalGe kingit,'sc (700 rbl.). T.rl! Velerin.m.instituldi kli iku ]23rstse julxtanhc edandis Llirim.a Uldksstrlik sohktcct lr1l.25.X

1373 kuldm!dali J;irgnkel azslal (13. I 1374):utsstrslxli P Jcs!nit piihr Slrnislavi I jt.gr

p. J.$.n oli ralilrd inlmtc as0n6te jao rgan isa i s ioo i i d t . ! l l i knEc : L i l v ims U ldk ,su .likd dkonoomilise Solsieleedi (l Il 1355),Peterburi Prektilkk Veteri',Mra.stid. Sclisi(23. Ill 13s7), Kokc.llku Pckrbui ,{edikoknurgia Akadrdnia (ll 1373). Shemifistccdumi rctefna,.ialionllec (21. Vl 1373is.llc nouandev Liige oli l! olnud alates 3. lI1369). INlipuhl,!n oli p Jessen saanud ii1i.harva: 1313. r. 3 kuud. 1860. s. 23, 1362 -6 .1370 2 l j s 1372 23 .p tevz

P Je$.r oli ko1fr korda dbielB T6eniioli.selt 1327. zanr kcvadcl rollG ta nalseks Itze.hoe raeklld.i rcnlniku J L. Bsghoteri liikeLoukc Nril olipoeg Ludvig (9. v 1323 13 Xl1333) ,4bil,a.sa oli pddur ja strri 1323. a. ScrjijBl abiellus P. Jessen 1331. s. risl Oldcn.btrrghl tiirnrlva Ca.olinc \!jlhclfrinc Heusega.kes sg. strri 1333. a. S.lkst abiellst on kad!liit.r ^I|ihiLde (silnd. 6 V 1332). Kolmandrlkorrl nrk P. Jessen 1341. 3. lesc ,U'iaAnands Qlerflrthi (1313 l37sl, kes oli ttmaesnn.se nahe 6de. ScLlcst abiel$i n;Lgi ilma.valgust seiise lrst: Louise lsnnd. 19. xllI sa l ) , Eduard G 12 , x 1346) , F r i ed . i ch(s . 2 l l l l 1319 ) , Thnese G . 5 . V 1351) , Ka r lJob rnn Pc le r (12 . V I I I t 3 t2 l 0 V l 9 l3 ) , Co th i l i G 13 . X l l 1353 ) j a Hars p l t c r Boyc

n!(*s knj,5 sdd!3rn.ii,rt G60 , d$,!i . tl

..i i.Lr j! ncbd*, rdkiF ar dr rk€s(Fr R (rcd?{iii k.j1Errtr6 rdrhn ER( sa.(d. r Lr 7r) P. rs$r ci

$ shFd ldkflrr lr$3 !

perekond elas L.i.3 lanNas Tyroni nnrili-

.ncrsitine. heasidanlik,iodek,s ja 166},s leterii,rpedas@g ja tead,1.n.. Ehk Dole jlhlslit, cl ntdpilasre nidcll.!s!s teD! hr!.1 V.nr.J!!.i kaldislul lahkumi$anld perastinc kuul$ rnalleiini leiutaja

EGr ajrr@lihiv, r.46 nn r, !.5a (P. rssr

ft rddligjad8. hbjlr.tr |.t d6 Hdn poner

e.k t! D.imlrk (r3Fr3r{) og Rshid o4tstrs).

PROF. H. RICHTERI ELUST JATEOEVUSEST AASTAIL I3A()_I033

E. Emllt

E.sti Pdlrumljandus At.demi,

Kestmist t,sn, lum.bldndidc ju*lc, Naalsento jd prulnide sillr.degr, vasikul t6sel166glarm. S€lliselt iseloomust.ti Saka rehi-p.ssls prolessor Hans Richlerli (1330-1946r),ks alavrhemlkrs 1923-1933 6petas EesliVouarligi Trrt! Ulikoolis (TO) veterhsrmorldloogilisi distsipliinc ja lftlolooglat.

I{ins Rlchter (edaspidi H. R.) s0ndis looma.,dli Wilhelft Richt.ri Ir t, ,bikma Floren.linc Giind. (nhr) abielust 23. Vl 13& ZnLlichr$ Br.ndenburgi provitrkk Preisinall.Alg. ja keskhlridus on,ldrs ta Znllichaus,schseidritzis (siltsi,) j, 3r6laG. Ndrmc.s 6pph 1399-lll I904 B.rllini Loona-drsllilikoolis, nille l6petas vctcfln.ararsti *ut-sogr 1904-III 1905 t66tas noor IoomaarslBicslau iillkooli yeterinaariainslltuudjs proi.C$p$l rssistendlna, seliircl Ill-lX 1905H.llcs Solci prolintsi pdllun.J,nduskanhrib,ftte'ioloogiai'stituudis p'ol. R&blg.ri as3is-tandln!. S:maa.g$lt 6ppis h Br.sllu j. L€ip.ziSi ilikeli [email protected].

L X 1905-30. IX 1906 l66tas H. R. DreFdcni L@naa6tiiilikmli !rrloomiaiE{ituudisprol, H. B0umi juur.s pros.llorinr. oli 19061907 pernkelt Breslaus krehiloomsirstl kohu-solliltj' Ja trp'naja v€lerin.lrlsl, I6. x1907-1. X lSl0 Znfichl iilikooli loomaaMt@'nl!ln3lltuudls prof. O. Ziete(hmanni Ju!resproseklor. I903 kailses zillchj! vtileldrjr.L.n!! vikertEla lihrdik lr scllc lain.stsjlnrlvr kliulD, tille .est 3!l vtlcririarmcdi|liinidoRori k.a.di. Ssiircl t66lrs l.l9l0-l9ll Bdnis vetc.ir.!r!r!t@i. pr@k'torir!. sli letrguga hobu$ litlselihan. nojustptpilli| odin dofudi 6igG. ning 5p.iasl9ll-19t2 eradolsendinr H. R. abieUus23. VIII l9l3 Els, Hofnanniga, kes ol snn.dinud 16. III 1339 (ansruhes !Vllhdm l. Eni.lic Jhlde litren,. 1915. a. v6.li H. R. s6jrviielcicriiaararstifts. Algnl leenis la ftodunaal(Br6la!, Elbhg), s*jirel Tilgk nh l<ahe

&! vdor'rrriniukrE6ri Lm-- rsr. - v. t5, ik e7-r6?

nrs rclc Bolc rcse,rBdri

3pn 3. o rur { !4r,fl6i rFOd.@ o. n.xcsr // c@Fa,qnu ayrd hnqoi aru'

ldsun). rsrda rulrdrroBr (Balih, r32). o[

'r'ru olir@ft. sdtrd

brsr jt uh *lbmrsurl

r3D hn$dhdi F kpr4i!roftd tBrj{,, ,lrr.jftr .a'it' jr .crenobn srirs. !. vi&r ookd h4rftu (dioilgi vhdiv*bk) !@rcnrbFmill: i. ronrrihkdik. o$Ls vd.r4ari 5dj! rsEiinr hhtn3sr D6g.na z. v D05ftrnr iarnD n ktr

dptt udir r3d-1s3t rrir irir@r irniqd6kF

6h'i i jF. t3E. '. d6id Lr&d ftqsq hrilr jrGdir q!4n€ juuu, rrtnrrdc i i ig rohio& nrirrik.d EFD {! rt. xrr r33{) ! rrd G 20 rx r&$)orid *[& tb ,ut| dkloiud

rs7 /@, *. !o/ d lMis$ ' i f i ' R ' l . i ' d g i u ' v t r I

u7

aasla Konstanlinoopoli lahcdal ssuv,s HaidarP!ia Sbjav;ie.leterinaarilikoolis looda,naioo-nia professorina. Tirgk anli Il. R lle veterinaadnajoi aukraad, xl l9l8 naash ta Venemaa kandu kodunaale, kus asus I l9l9 end!selc td6kohale Bcmi iilikoolh. MaarsU l92lsana ilikooli veterinxaranaloonia cksiraordilaarseks protessoriks. Tartftelsd pcrioodilavaldas H. R.,ltikhid koduloomrde taga.jisene lifi astc inncrvatsioonht, hobuse kniin.rliigese jd tonisluu sa:ircliieese arengust, hobu-laste dhukoti f0nkkioonidest. Tiirgis olc!at t,uurinud k,amclit, kuid k?isikiri liilnud Soksa

TU Ioonaarstilcaduskonnas Dolnud selle asu-tamh6t saadik (lsr9) juba milu aastat ana-tooniaprofessorit. 5. X 1922 pii6dls dekaan(. Hrppich H. R-i poole kisimusego, k$ sedon rilus tulems loomaanatoomia 0rolessoriks.Kirjale olid lhziud sndmcd patea, elanhtin.ginusle jnr. kohta ni.g mrrs., et viilkprotes.soritel on Eesti Vabarilgis kddumahtega vdrd-sed 6ig!sed. 17. x teatas H. R, et id dn nouslukma, kuid cnne 0eaks la kitte srama anel1ik! kinnituse !metisse valiDise kohta. (irjrs3 XI n;irkls (. Hsppich, €t prolessoriks valiti

2 II 1923 tealati TO valitsusele, .l J. Tae-keri loobunhe t6tt! on loomaanaloomir pro-lcssuur taas v,k,ntn. ning Eestht pole sobi-vat kandidaati leida, Eelmkel p:ieval ollloomaaGtiteadrskonna noufrogu 3 liigct nhehii?ilsell otsstan!d vakanisclc oppeldolile kuisuda H R.l.9. II lallskl TO n6!tog! 3 Dooltja iihe vasluhaiilega H. R i anrtoomi,, hhto,loogia ja embrnoloogia 6ppetooli prolessoriksviieks astrks. kusjuuFs tal lrbati 6petadasaksd keclcs Loomarrstiteaduskonna koosolekul 14. III iehti H. R ilc iilesandeks opetrdals. llI-30. Iv zootooniar 6 tundi n:id3hsPturessori kt. kshe klu palga eest.

H. R i ldiast (9, IV) ro reklomadile, valirs0sele ja loonarxlitcadusfronna dekaanileselgub, et loonaanatoonis lsbinetis on kijllaldrselt osteoloogllist nahrJali, luid rthe duidoppeprcpa.a,le ja pilditahvhid. Vinnaslo asen-dasiscks soovilas ta kasutusele r6lla lollalxudse dpidirskoobi, nida rakendsli juba BeFnis. sanuli pidss H. R. vajrlikuks nrstlklaatkattega t.hvlit (selle taha pdnnatse skdctt,mille toonile joonhtatrkse lihascid, n:iNc jh.

Prctareerimisruuni olek vrja sadmeid

1 t8

loomakeha ja selle osrdc !ipulamkeks, labo-ratooriumi pesulauda, soojavccapa.aall termo.slaadiga parariinsrtju, sitsihippelun3mikro-tooni jm. Pcrk pmsektori tulcks t66le !6tt,loonaa6t jd abijoud. samas lttjas viidabH. R., et velerinaarhiili6pil,stcre ei dpetalaloomatisioloogiat. 17. IV otsrsbllgi leadus,konru toosolek!|, el jtq isest poolssstasttlatcs hakkab koduloonade fnsioloogiai (nn,citisioloogiat) bpehna H. R LVI icat$Edstl V.baiigi Haridusminiskni!in. et H. Ron alates L VIII 1923 viicks aastaks kinnita-tud TO protessoriks. 15. VI tcalas TO v,lits$selksi H, I ih, lisades, et pfofe$oripalk oiEcsik 25200 m!.ka krus. 23 VIII kirjas nsinh H, R. TO rrlitsusele, et l. oli s.dbunudTart$se 16 Vlll.'la zsus rlama oma abikaa.saga Ioomaarstiterdrskonnr pcahoonc tdr!alpaiknenud n,ajja (vene tn. ,2). H. R. polnudrahul, et konpenseerjti vaid 3/5 kolinkkulu.dest, nistdllu t! olevat saanld 100000 Eesti

H. R.i araloeng iolmus ?0 XI kl. 15 T0a!las teenal <Kaks pohiprinkiipi: elusmassitunktsiooni ja slrukt!!ripinhilp'.

1923. s. l6puni ei reaeeerinld TO valikusloonMistiieadrskonna cticpsnckule erilnsio.loogir asjus. Pealckrinis.l arutati seda ,llcs13 I 192{ ning olsusiati crilnsioloogiat lubada6pet,da vaid ! lundi nedalrs. S.llega polmdteaduskond n6us, kuid 26. I tealises jli nlikoolivalitsus cndhe oGuse juurde. i16rev6trahillcm lubrtl 5pctada $ifiisioloogiot sihki

H. R. 6pelas loonaarstileaduskonna nli6piIsstele zootoomiat, to0ograatilist analoomiat,hisloloogirt, embriloloogiat, teratoloogiai ja.riliisioloogial, jubatas koos plosektoriga pre.pareerimisha4uirsi l5 tundi na&1as ning 6pe.tas pdllrm.jandustcaduskonna iiliopilastclcippeainel r(oduloomrde anatoomia j. fnsio.Ioogia, (tahvel). Palka sai H. R. 1,5 trcler

22. V 1924 pslus H. R, konandeerimhhbaSoone, Ils ta saaks tulvdda Hckingi n[koolianatooniainstituudi legev!sega. Soone m!lJeidvahendas ta hiljem ajakirj.s <Tier:idtlicherRundschau' (1925). 1924. a. surevaheajal !ii-bh uurija Ta,nis, sals,mrrl, Tiehhoslovakklas, Sveikis ja Auslias, kus 1a lubas lutvudasealsele insiitlriide invcntariga ning vrlidaseadmeid TO jaok. 21. 23 IX osales Il, R

H. Rkhte nddohh@tnut sed.tt L aatloil t93-t933

loodusuurijrh Ja aslide kongressil lrn$btuckls. Tena dr0olekul 15. lX-1, X m:iiiralid ls.fts iohusctritjafts proseklor A. Malnanls. T.gelikult narsh H. R. T!rt!ss. 31. X,sest olevat vilisn!al D6denud alC!l pal.filog.kulgenud seedehiircld, siis grippi ji lronbo.tlebiiti. l VI oli H. R., Drgu leis.dki TO pr}tcssorid, nnber nioctalud &orllhris profes

TO valitsus lubr3 H. R-il alrst!da l{. V 1926rnethditu S@nc, Rotsi ja Notrasse, T. sa.-brs nal kEkprlku H€lsif,gisse. kus viibjs14 ptev!.30. V kirj$ dek.on X, Saralile t,o!les la uu mist06ks t@tusrahr. nida saigi26000 narta. Hehingi llikooli rnrtoonlamuu-seumis la,odldogirnlNumls tutvus id pohja-p6draskelettid. lr'kaavikutega. Tedr aitrsid.n.t@miaprofesso L H. (!jav! j! z@loogia-prolesor (. M, Levander. sanuli ,tlsirud lalmmade t€crv$l (orl.as,r.i lmi'dtirs.

Juuni algrl sdllis H. R. Lapifrr.le (jm-nis l). Ttn! pror L H. Krjavalc s.l ii soonchandusminishcrlunrilt tasula r0udleepiletiRdaniemi j, taslsi, Rovaniedk osuhsid lalld.bt lo4iirst Vrori ja pe,mckailem stjcm-v!l!. Seal t!t$s tr k. p6hjap6d..lih. ja ''ah-l.dega t€gelcv! €lspordielta6tlcga. Rovanie-nkt s6itis H, R, llloga 300-{00 km kaugu-sel asuvassc Vuoddsse. s.al pllkn.sld tollal

k6igc l6unatodkemad ssani asurdused, Vuo,das llitus H. R. kolmc nlopilasegd, kes kogusid natlraalidek!blnotlle tainl, Dul!kdld jaliddo. Ira l;de launaosas rscts.vas lv.losIthkus ta nliopilrsicsl, €t s6it, po{ip.idig.htri tnikukill,, t$ panjlp6r.adc pidamisqrtcgelo!,*l Heurlin. Xms tsnaga rdldos H.R.olalkdt jslgsi, osalls.lt pdadigd Ulsjokki,kuhu saabuti 4 5 Dtieva peEst. Soal kohtrs taLaDihaol siindlnud rastor Alolaga j! Iisni-d&s Manrireniar. Nrilt sai ta l.aicid p6hj,06lrde bioldsi?3l j. pidrni$st- Ukjolh vii'bh s.mrl ajal ftelcokpcdilsioonil mride [email protected] kelte trol.ssor J. Mrrk.

Paari peeva perost j,tkas H. R. teekondaDiki Tana j6ge scllc su!dnealale Tana.llordis,Tlras tulvus ta nrrilna pdfilapoohoind p6lIumajandlskoolig., millol oli $helcpanlvtirneh6be.ebrsefarm. Siis sditis H. R. V.r.nge.ijordi kildal piikncv.$e sadlnitiilli v.d's6ss., sealt (i!lcn$i kaudu t!,s Soom.mlalc.Bork.Glebist liks lo piki P,tsjokii 6olf j,lgsi,osalt paadiga l6un! podlc Inarl s!!nis. TeelFrtus ia kEllegi mctsailem! juures ji j:ilgislihcdusca mtgedes !it.v.id suuli p6hjaFdr.-klrju, lnarift s6itis H. R. rdoga Roviniemtle,*rli tu.giga Tohl6sc krst ta jitk.s leed.ltoga M&niosse. Seal tllns t. looduslerd'la$, lollektsioneirl Ja peameisailemr Juslus

't" ,t''

Ei'!,b,6.it 0) l- | 3 l-(.d!r6m!do ur@. | |hk n rodorqr 0) l l- | 4

hr | ' l l ;-t-

I19

iFyhii'"t Y-!/""l

$'# l,-\

, " * . /

I A.*q

Pret. rr nhircr Lrpind.nki (rer6) f,n'u(

Monlelliga, kcllcga koos tegi ligi ksten;id.laselalgrlm!lkr E.onteki6 kaudu Nora piiri l;ihe-dil asok.v.l. Py6rkjarvite, kus oti soodnc !6t-holus tulvud! slurle D6hlapddr*arjadega jisaadid. cluohsa. seejtrel soith H R, lorniotdtdu l.gasi Rovanienile. Angnstis peatus t0nlt! tt.va Tvirninne biotoogirj.amas Haogolah.d.l ning na*is Hclsingi k.ud! T.nft*.Krhtlemala oli H. R-i Lapimu rpis huvitlv,*uid tul.nused olid kcsised. T3 liilG, .t v6!lis Rov.nienill p.ale kognlud pofijapodraluudet!,so k. tiicliku skekli, luid lmmsrclite.-d$ldnd! ncdd igat,hes ei j6!dnud. Sanutlpole H R. lvaldanud nidagi ol!llst p6hlr-p6ilrdcat. Ta on pidanud vaid Akadecmllb.!

,20

Looh!rnlitc,dlslikus Seltsk clkkandc <P6h.

13. XII 1926 avalduscs p,1us H. q, taaskom.ndeerimhluba Lipimaalc, ei jiikahp6hjap6drauu!inguid, kuid veidl hi1jefr ldobus!.isikavitsusest oingite pah.d. 36numil.

1927. .. lihavoti.pnhrde ajrl kiis H. R. (i..Iit An.t@mi. Sellsi k@soletul. Ltbk6idulIub! l. k6l.sl.da Riia la (aunase [email protected]. TU lomaaElilcad8konnr kogukoosol.kul L XI 1927 hitlelrli s.ll. D@ll, .tH. R. v6ik3 vel viis ,3srrI s,dr lm.lll plda.d!. TO n6!kog! !.liski la profBsoliks ku.lL VIIL933. Sellega oli nous k, EV H{idus-rinhteclium. Sam.l1927. a.l.h!lali tl. R. rbi,clu Elsa Richrc g:. see olr olnud kst.tu.30. XI rbiellG 1r v,lhlis. Srksa !od0rlku.lunslnlk Elha Irngard Christineg!, keroli siin.dlnud Dresdenls 4. II 1833.

1928. r suvcvaheajal kiis H. R. koos !bi.haasrg! Leth, Leedus, Saksama.l, Svcilsk JaTachhdslovrkkias. 4. X 1923 osrles !r cll.!an.d.ga r vusvrfielis?l l@m,kailsepiievrl lallin,nss. Hiljem !aliti ir Eesli L@nakrik€ Oliingu

H. R. .i 6lnrd r?hur p.ofesso.its ntirrni,scg! rii.ls arstafts Scd. l{nsinust lrutls ld.mi.rsllre.duskonna kosu ona kooso!.kul t. ll1929. Scal olslst,ta, €t ei s'a ialid. nriin-m.t. ,jaks, sst H. R. pole ira 6Dtinld EcsliV,brriigi riigikRlt H l. polnud s.lle dlsu.sc$ rrhul ning arald,s rcktorilc, ct lodnlrrelilcrdnd{0.d. on temaga hallrsll nmbhrkdinud 3 lll leat?3 iilikooli noukogu, clH Rl kaebus on aluselr. A. Rliigcll, K. Tage.Dero ja J. Tombsgi soovil kuhuti 6. lll lolslolku lerduskonna kosu koosolek, ct alul,drncnd. dttetdrekut H. Ri miiramola .jdksv.llmlse koht.. Mrinitud 6pp.j6!d nritasidom. kirjas I. lll 1929 ooliverid! H. R i vali-md jergniste asjrolud€ga: l) H. R i .i inlornccrilud Tarluss. tllsunhel, cl l! 'nAiral.h.vtid vii.ts a?slafts, 2) H R i l,fiftunhcl jiibt..dosko.d ilmr 6op.jorst, 3) H. R. \'6ib $javtlkm.ll eb.s@dsrlt vilguslidr jn.., jr..Li3ati H. R.i kiri, niUes la lubas jArg!ev! viiclodr j@ksul erti reele selgeks 6ppid,Dckru a!v,s. et knsinust ei su rohcsollrrltrdi sest see on seorud H. R.l l..bus.a!T0 valibusele, t.llelt pok ycel ots$t 3a!dud.A, R{ngel vrldlrs vaslu, ct nks asl el 3egr

lcisl. Hr;lclafrisc hrl.du*l (5 htAlt pooll, 3vtitu, I eiapml.iu) jieti kisiors pievako.rrst lilja. H. R.i [3cbus. p.alc l.itl 15. n]T0 valitsuse koosolelul, el terdlskonnas trlebkiisimusl tehtkordlell .rliada. 10. lV loimGkljdrje*oidne kogu koosolek, nh Jlittls srl.jasehiilctami* tulcmu$t ({ httlt poolt, ,t rastu)hiiranisknsim*e hhendrdd,. (irj.s koaulel..l!s H. R. 29. IIl, .t prot. A. Zidlrschn?'npakub talle t66kohta Sak.m.al DekaanK. Saral miirkh $Dal koosolekrl, et vahepealoi H, R. sastnud TO valitsusele &llkc kaebekkja, mida rcktor ci Didanud vdinrliluks etteluged! tenc leiduvar. ha.r.vrl. ntlrsrepir.st. Dots. J. Ai6on rohulas, et lalinisellul.b r6hku pann. ki isikuonldustele, seslH. R-i kailudinc on v66rsnav {klchused terd8konna pedle, ktis friltepakkufrlic lcRitg

lir8ni'e koosolck toimls 12. IV, Sellel osaIcsid J. Ainson. il. Hobnaiei J. K.rlson,A. !!as, E. Roois, A. Rtngel, (. Tasep.ra j.J,lonberg. (uuc poolr ja kolmr vistuh:iehsavalili H. R. prolcssoriks meiranotr !jaks,!9, lV noodustzs T0 rslitsus komhjd!i, kelle0lcsandcks oli turvrda Il. R-i arerjilidega.(omisjon *oosscisus proi A. N6ndik. prol.c, Riso ja dok, J. turrson lurasl.s, !t haseJal oo mdaaloc oisus nouda end, valinislmii:iramala ajrks, scsl L IV 1923 on li teala.nud, cl Trrtn$. tdlcb tr vaid jtrhul, kui saabpikon!rjalkc !di liiiid.vr teenisl6c Eksirva.

Uslc rallinhrks lulnuks H. R ilc (cili!aksl.ha anctissc r6lmk linginused rni b1l.otek tulnud s,al! lialcpirgn krr"od. msuH. R. seda oli D.lundd. (onisjon krhrlses, dlH. R.i korduvad kirjad pensioni isJ$ TO loo.fraaretiteaduskonnrle ja valitsusch olid jAai.nud s.ni lrhdcpanul6. Nlisiis otr Irlmlikrlt.rusradav H. R.i ltib.dustrnne, kuld sellegaci sarnud koDisjoni in.les oigud.da selliscid k.hetsusviirscid eonq nag! p6hjuselak.eblsed dekaani, tsrduskonna kogu kohta,:ihvardrsed (3. V), kirjavahetus velhnar kol.lccgldega, nilkS! naib srlctuvst see, elJ. Tehlelit ei vdctld milnel pool v;ilisn,al

Konisjon tegi lom.lrslileldoskonn.lc €tlcpan€lu. H. R'i kiisimust vel kord iirt.da.J Tehvcri probleoml kasitlcniicl oli konkjo-nll kasutada fi. R'i kiri (3. V) ja J. Tehveriselctus (7. v). Vihsne kiljutas, cl lui teda

1927. !. *!li l@maareliteailuskonm pmltlnt.notionat Uu.ntio^ Adrrd i 3tipaidiunik.ndidaadiks, kdvrkcnud ta H R-i j! t!1. Ho66rled soovil0sal binna stateoilna proi.A, Zlclzschmanni luurdc. Vitmane !anrs !rs.(u$lu slhtes klki kordr jaahrall (11, lV ja19, lx 1927). Ncndc tirjad. pdhjrl p,lusJ. Tenrer erd a,,hl! sripcndi,rdiks. |l. III1929 lcat,s ti uucati soovht A. Zi.trschm.n-nih, lrcs a$ vaslrs irrutleyalt, Samal .jalslolis A. zi€kschfran. knja k! H, R.ile. Set.hs nr:ncili nhc p6l,jusena. el H R.l ls looma.!dite!duskon.! rshclise ko.llikli t6ttu Ooletal huri <fsuguselo terduskonnrle jirel.krsyu lmlit,da. Sccjtrel D66rdus J. T.hyerVii.is t65tara prot, O. (r6llingi poole (5. ryI919), olles lIs.nud ka prof. (!lli loovituse.O, (r6llingilt lull .itdv v,stus, sest H. R. o1iomal algahsel |sllc saatnud negatiivse shugatoslttrrdi. J. Tehvcr riitis: 3Sihili!k! trkis.tli relisdaale pti$mi$*s prol. Richte kuinrino ordis s.li p@lt ei tahaks mr usln. Knuon iaa selse, ct t.n'r tcs.us (kirj.v.hctus)!elleks ka!dselt k.asr aidanud on.r Sedr eisolanud ka H. R. isc (;silletava koniliktl t6tt!oi piiiisc.ud J. Tehver statee na SrksrDrale,kuid trl 6nrest$ minn. stipendir.dln. Edinburghi Ingusnr.l (1929 19301.

1S29. .. nai kBkel pdardus H. R. kirj.gahrridrsministeeriuhi poole. See palus ?5 Vl l . R imr i ramid mi immala a l ! Do l le l ce lkordsell klrluda. Tcisi korda oli scd! k;inlle-tud TU valihuse koosolekul juha 14. V. ProLP. P6ld legi kiill cllcprnclu !tui6u3c olsls.tdnin. edasi likll! soniks, tuni H. R, h€.strbonr pahaleod lmn..rstil.adusldnnlle ja sti.p.ndlMtidele, huid see ei leidnud h.skskiituJlrgnca 3ahja.e htiiiletamine, misplhul H, R iei vslitud prolcssoriks nreBhal! .jrks (13

17. x saaris H. R. knj!d hartdusminht€enu-milc, TO yalilsusclc j. [email protected],nale holaiusega, lui ta pole L XI.ks valitudprohssoriks miifrnrala !jals, siis on ta sun.nllud aFetist hhkund. 30, X toinus loona-llsltloadlskonnr koAu ko6olek, kos H. R.i!.liftise poo[ nieEmata ajaks oli 6 6ppe.j6ud!, vasl! t.ks, kun. .g. A. Lus jaE. Rtule puudusid kcol.kult. TO nOukocnkodolrlol s,l l.rdusLnna esildh 14 p@lt ia9 v!sluhtilt. Ot3lddli hrridusminkl.erilmllip.hdr lubr, cl H. R. y6ils saksa keel6 dDe-

t2l

loda kuni L VIl 1933, 14, Xll 1929 tedlasHaridus- j, Sobiralmintlleriud TO lrllt3nsele, cl H. R. on cluajaks kinnititud .nilotois, embriioloogia, hktoloogia jr rdrdlaiansloonriakoiialheksDrolcssoriks. \

L V plltrs H R. loomuditcrdwkonnaltlootusl suvdrh.ajalc pl!dnllud L6inc.Euroopar.isiks. Teaduslonnakogu otsust6 m,,ralalalle 550 kr@ni. Seda s{ooat kasrtrs H. R.kahcl rcrioodil: l) Vl-lX 1929 Ja 2) xII1929-I 1930. M6leDal ko{rl keis l{ viilh-mml E. Rlchtcri s,,tel,

Reisia.urndest $ib logcda, et H. R. killas-tos Berliini vetcrin.ar0likooli, I!ues sidenedsealseto kolleceidegr la hunaanartroloogi prot,Fickiga. S.muti tegi ltr Uiolooeilki raail$lScniini loomaaias (dkcklo! Heck). Dresdenisl65tas k z6l@giamuGc0ni3 (dneklor l)rolJ.ftobi) j, Ioonaaias (dkcklor !ror. Bmndet.H&llcs h vus ta suurotiiraseli inslillcc tudP6llumrj.ndusiambri l,rkhrioloosi!innitu!disa (direklo. R'dm'nn), tlan'srrir atitftmia ja lisioldgiainslitrulidega, srndibujrtlift ,kliinik0ga {juh. c6tre). -Inat@mia-jr Iisiolodglalnstit! idcgd oli lat tcgemktLeipzigh J! Breslaus. Hdmburek ptildunudL uulinsud raatluslcgi looma.ia3. (ieli3kilast,s H R. ininanalootr'ir ja Diinunajan-d!sinstiiuule !irg (drigslrrgi nlilmlis leio-rin.ria la Dilmanajindusc instilutrli sccgilromrndecfinA jiitab l6burclsl muljc, Liiati eil6udnud ri.d!ja 6icesrgsrlt Tartu3sc lae.si.l{. IX srldi Drcsderist tcrdc, ct la olcltl h.i.

(a j;irgmisel rasirl sdilk H.l. koos !bik,r'siga nitnol podl Euroop's ngi. l. 3 VI 1930oli ta konrnderitrd Rile.. Suverahcaj.ks oliabioltrp.iril Dl!nedlud.cls narsruldil l,rli-Lccdu - Poola Sakslnaa - TsehlDslovak-ki! - Aus(llr Sveils - PBnhusnaaIrgllsnaa - Belgia - Hdlland Ja Trani.IX 1930 6al.s H- R. etlclrndega lmdcoli,!t. ja artidc koBdhhl K6nigsb.rgt. 17. XIklvatses la kiilaslada Rii! hunanit.dBelGi.J6uluvaheajrl !iibis abiclupo.r Ldtk, lcedus.pdolas, Taank, Tiehhoslovakti,s ja Srtsamaal, kus H, R. fiaig€slunud grippi. Arslil6endot TO l€ lihclatud Drcsdcokl ja sDllcl on lou-pt.v 30- r l$1. Tanus rs$ H. R. t66lc tllcs2. III 1931, scat gripi tnsklusena olevat tekki.

1930. a. hrkkas E. R. l.om.lrstilelduskon-

122

nlga jiuq prokessida: ,9, I loinunud tm$olekrl ldilll koduloonld. Insiol@gi. 6!e1a-mirc nmr.le 6ppej6uh nlesrnd.lc tch., nietdllu H. R. lundis €nd .sncavolt h!.v!t!d jas6lv,tud, ohui. 18, IX klljas palus E, Rici.lor rektor J, rcpul slolo iilikoolirGl I{, RtJulrde, sest vlimasel $h.ldlvat ;rlt8hMddepGsi@ridegi. Jtr8ni*l Dteval varlrs r.stH. q-i nh ji konstaleeris, ct H. R. on drita-tud olekns, kuid vaimsdl tefle. 26. IX D66rdusll, q, T0 valitsuse ja rektori poolc ntirsukh-Jag., ct loomaamliteadBkond j, sellc dclamseg.vad l66l.mrst, *st ilna lenr n6Gol.krtaon anammirt j. histolmAiat pandnd 6pel.maJ, TelNer. S.llol6tt! ickkinrd 6!pet66s segsvpalalleelsus, TO valitsus juhtis H. R.l tihele-panu a3jaolule, et taolisl ktuimnsi Irhend,b

15. X lallli $ja uuri isoks loonraaBtitea-duskonna poolt konrisjon koosseisrs A. Rdneel,J, knson j, ( Trg€pcro. see leidis, etl) peale prorssuuri ofl anattumir dok.nluur.nrille koh3cld paluli ,lrl* 1925. r. ttitaIl. R i1! pl dot$nluur oli llkantne, 1!gl loorna-drstiteaduskdnd 1930. d. tchel sedcakll dppe-Uhsande J, Tshverilei ?) paElleelswe lctjlasH. R. i*. s€si t! h,klas 6p.lana hisioloogiat.mida tallc nhstndds pol. l.htud; s..9, lolcl{. Ril ningil oignst trlistada J. Tehlelil6!pet66d teAomastt 3) dDl,cilesandc niiara-nlne J. Tehvefile on loonulik, sest a) TU sea-duse jerAi .l lohi ilks 6pp.j6ud pidadt lGtt6pp.t@li, b) J, Tefivcr o. lddililse.rllud (lalo! dolrtorik.4d), c) tkl ja satu 6ppcjdtrdpolc yaimdinc larviliku 06hJali!l{8. Jd !latu-3rga kesitlcfr. nii loomdaBti- kui ka p61h-n.janduslciduskorna morloloosi,distsipliine:1) o66d!nud $nestril on H. R. olnud k6{,slillc koorDltud, nii oli tll 1029. a. lI scnestril38 tu.di Ja 1930. a.I scnElril 3T lundl nid*ldsi ka dokcnluuriainete Ji prepareerlfrklun-didela (15 t,), mid. j!h.ndas os,liselt prosc*'to., on see liig! suur k@dus (15 22 t.); scl'lcg! s.le|!bki, ct sastlicl 1925-1930 olidloomaarsii- lr Ddllumajandlsleadusftonni ili6pllaslele mdiir.lud erin v!d 6ppek!rsuscd nhel. s.ma ala pcile p.igatatud; peale selle dH. R. lorduvalt fta.v.lnld nhkoornBc p:'r.st; 5) ,n6ni alsta t.glsi n6udrud M. Ho6'naie! an,toooia ja nkloloogia 6Ftdmiseparandamjst, sest p,togooglat opplna alunudnliapilased el lundldt ftillrldrselt el cllndeid

cea noijnralhhtol@Fiat riihctatrd kotrtisjonj6udk 21, I seisukohalc, el H. R. liht$ nks.nca lis.lasuhtrvidal. H. R. polrud nuiducl*U€ olsuseg,6hut ji jttetls,l- Xl treb*nj,

1931. a. I sdm6t.il taotles H. R.. tcll. nid,.lakornns oli Il oppetundi, el nl.noimaliivno6pncl6 kompersprit,ks rahahell. TO vtlil.suse koGolekul 27. III leill, et selleks puudub

29. III kavaisos H. R. 3-5 pdevaks RiiRa36lld. t.-30. IX *om.nderiti t. Ungari Aio.loogio Uurinhinstituuti Tih&ys, tuid td ldu.dk vlid Kieli, seall l.alas 3. Ix arst, €lH. R.ile tehti tenoFoidiopeiakioon, nrlctdll(i, pelb h,lglds viibina koh nad.lat. 26. lXndaslskl H. R. Tart6se. Ta polus luba sditokoor nalsega 6.-7. X qijga, et tahGtada Ilcrderi.instituudi 10. aost,paeva. Se. rcis jlil agidra, Seej;irel pslrs H. R. Riiga s6ldu luba 26.-!7. ottoobriks. Ta lahtis ona naist, ke leksSdsamaalc omaloodud ntlesluss.nnrst avrnrr, sinn.f,i silta ning Rii.s tniond,d! onalurlngrid D6hjap6dra anatooDia al!|. Srd,r,llus ti ka 16.-17. nommblits, ftuid dekatnE. R@ts viitis 6ignseea, .t sag€dde 6p00.l65sl vahaslamin n6job sellele hrlvasli, r|. R.trolls rel *ord ning t€d. rist lublligi.1931. a. i6oluyah.rjal ktis la kds .bikaas!g.5ak3anE.l.

17. X leal,s dekun K. Saral TO ralllsu*le,cl H. R. polnud \tcl rlustanud 6Det66d lchc'ast! iiliopilaslega ning ci hakkavat ennct66lc,kui pole lahendatud abileenijr ja osskllndlprobken. TO lrlitsus otsustas 30. X, ctI) H, R. alaku kohe appet66sa, 2) loomaarsti.lGduskond tehku ki.dl*s. kuivdrd on p6h.jendalud sppeldd nilicaluslani.c, 3) kahcniiddlr Jooks!l trleb ametikohad tdita sobivatcInimcsteA.. Selle peale teatas te,duskord, ctI) H. R. alustas loenguid l xl, r) H. R.il polevobandovaid pbhjusi ning 3) H. R. pd[ 6l-lama assistendi kdtule kandldardid hllJ.malt

l.-15. VI 1932 viibis H. R- koos abik.lsag!Srarenaal jr Vilsandis rirg pd6!d!s laltussetagcsi Rji, laudu- Sanr aasi, ,ueusli l6pusja *pt€nbri alguscs (r.ani 6- lx) oli la Lun.dis Anrlooni,nhingu tmelelul ning l{nlt$t.s Stekholml Lema.Ftinlik@li jn. .s!lusi.13.-,5. XII oli H. R. kdsrtud l)rof. L. (u.d-ziDti 50. anelijllbelil€ Rii$. JSrCDise a.sti

surav.h.rj.l rtndas perekond Richter maa'ruudil Lali - Lcedu - poola - Salcanar -Pr. s$m.. - rlolhnd - Belgia - Sveib-Tachh6lovltkir, Jtllegi ei jdudnud H. R.6ige-.og*ll 6pp.l6ale, *st ta olnud 13. IX- l- X

TO valilsu* koGolckul 23. III 1933 otsushtl t.otlcd. Hasminilt Inbr, et IL R. voiksvel kolm a.slal dDciida saksa keeles. ODDC-j6! sclctlses (la lI) on mirgitud, et e.stikeell pole t! selgeh s.anud jnigmistel p6lrjus-tsl: l) suur 6ppek@!n!s, 2) kecler.dc puu'dumiic, 3) t,s!?frine tes*konnas, kus muidkccli pedlc s.ksi kcele ei kasutatld, 4) eeslikccl polc s.nl 6pitld keellega (saksa, ladini,plantsu$, krcek) susuluses. Nainitrd koos'olckul sri taoildisluba 12 pool! ja 3 rastuhdeli nlng Hdsomin lubdski H. R.il 6ppdt66d

2ll22, VIII kirjas ie.tas H. R. dekaanD. Roolsile, et Leitzigi nlikooli lektor D,Fol!c,tcs lcgcles loomlareli ikmli org,lhecrini'scgr Ank,ns, logi tallc cttcpanckn asda solle6ppc8lINc anitodniaprolcssoriks, sest ta onulcm Tnreh t66tarud ja lunf,eb *ohalikk(cluolu. Sell olelG lal vdio.lus 6pet!d! sakalel6. Stgkimcstril rcits Tartns 6pp.t6ddtclr t.6cklor E. Va!. Ta ise srrkr 6Detadaj! okrnlnedda nli6pilasi 25- I-25.III 1934.E. V.tr v6ik n.lrdn.t@nia alal liiend,d,.nd Ankaras XII 1933 25.I 1934. TO [email protected] (6. lX) arulati H- R i dtte'prnchuid iiig I.iti, et need pole lastuvoela.vdd. ObGlati rdda H. R ilc ajnline .metipuh.k0! (1. x -31, xll 1933) ja rahastada ta am..tht omol smvll alates L I 1934. Sellega olidn6us k. TO valitsus (3. Ix) j. Hasomin(20, lX). TO volilsuse koosole&ul t9. Ix aru-iril ll, R.i vollandankt ning ots$lati vdtta

1S30.nd{icl aasletel tegeles H. R. aktiivseltosDcmntog., Ta oli legev nii Tarlu Espera.ioSelhis (TES), kui ka Akdsedilises Esper,nlo-llubls (AEK), Aaslail 1932 1933 oll ta vii.m.sc $inoos. Prrogustel andmetel on teadr.ct H. R. vilbk 30. X 1930 roolslrse O. Anls.handi kel.kuBUs. Didultkul l6pul@ngul prc.siidluDk nlng csin6 s.n.l p6eval najsscllsi3hltv6tijitu6hlll- 6. XI rSitis i. lES is 6l ini-n s.le esperld6t, lutvustadd ma *U.llr-s.id uuringuid, ilm*ll hioldgiapri.tsiitid.r.lcndlllvust tonelik,s. 3l- I 1932 v.lili

H. R. AE(i esideheks. (|!bi k@solekuidtnhslas la reguh,Eelt, puududB 193r. r. lSkoGolelost yaid kolmelt j! jirsrne trst!keradsemeslril l0 sl dh.ll. T, osinee E sli ring.haaUngu esperantosradeles l?ks kd.d.. ralrcn.drdcs tS. ll 1932 piof. G. Suilsr intfrjuudBperantokcekc <E.sti anloloosk, kohta trifle.itlis 13. vr To sr se . 300 a!{.piiev!t.Samal arslal ftnhslas Ta ut Viini Rdhlunvrhelise Espeanlonuuseumi csimers H. Slei.rer, H R. oli tema lrhendajiks reklo. J. (dpuj!ures. H. R. hakkas selle n!!seumi cluaeE.

XI Eesti espera;tislidc azslakoosokkul 1933Vlljandk rtikis H. R. ta,s bioldoghprlntsllpidc rakendalavuses{ foneetikas. Ta on rsinc.nud ka Lati Espe'!nlo Ssllsh Riirs (inimescrnaioodiasr). r0. lx l9$ jabid TEs.i lrikm€dH. R iga hnvasti. Viimane lubas olh rcspcHn.torD6teb k. trlevikus. l,l. IX 1933 s6itk tl. R.

H. R. oli pikenat aega Tadu Loom.kaikcsehsi junlhaid t.ssl,si ji h jem selle ruriis.,E.sti Loomaarstide Ohingu ildk@solekul ont. De.l. dcnonstratsioonide ltikinud vehcrinnt. ja k6humne elundilc topograrliasl.srgadadini on H R s6nr rdtnud Al.dccml-lise Lmn,acriteaduslik! SclGi koo$tdlil:nirelt J..cnhl€l lenadel, .Onuroli iisioloo.gilhest r5hrslsesr' (r0. III I92a), <v,lguscn6just looe.keh.lr (3. V), <A6ti. jr loodus-l.adlastc korgressht Innsbru.kis' {2. Xll)..Pohj?p6drasl Lapima!b (17. X 1927) ning.Mulj.id llm,soj' ajalt rirsh' (19. Ir j!3 . X I I 1923) .

H. R. oli anatooftiaalrse rudisknjandusc|!ntud retereerijaid. Alales I913. a. oli t,Ellenbergerschntzi icleraalalzkirja kszst06-li!c. Pc,le selle oli IL R. .valdanud rcldddl.rjaknj,d6 <ri.riirzri.rE Rurd{h3u>. .Bioro.sia generalG inrenationalis', <Dcr zoologhdrGanetu, <Zeikchritl fiir dic allgcncinc Fru'gen der Lebensforsdrung', <Eesti LoonaaislllIRincnaade' (knmmekond rerera.li) j, .Ag.o.

l:irgn$alt rur.b juliu H Ri te,dusliidst.Tefri poolt aasiail I907 193,Lvaldsttrd ki.juliste ar( pole sur (56), neistki on r;Lhenalll3 kordusullilised ning ilejttnutcst kuj!t?bosa endast milme ra..jasema i66 konl.urinalsi@ri. Esimesed leadust66d (sh. doktorl. j.h.bilitatsi@niveitekni) p6hinev.d ekspe.im€n.

t.rlulringutel. l020.ndat. rast.tc kkjutisedrljuevld asr Dermis.ll ,enomenoloosiuse j.filBmfilisl. meclodit. .akendanisel.

Esine$ i.add!166 teeD. $o$tas luntudvcterin!.r.n.tem H. B,um (Dr6den). NdrH. R. .s!s lurin! hobuse rin!,juha s€i,. ehl-tusl, Ob. cafra! iklis /l/ konstateeds tr, et3cc koosncb slnrdest osades{ his lerssoo e-scin. s.ejcrel n!ktas H. R. uunna Ianhtvikcrkcstr lihascid /t, 3/ ning hiljem brdlevrll !r hoblse iirhl /1, 5/. Neid ru.incridrlusl!s ta Zirlchl nl&ooli rete.inssranatoomhinstiluudis, mid! juhalrs prol O. Ziclzsch'

"rnn, jr Jrtkas Belni iilikoolh, mille sana a1l-

asuiusc e.solsos seisis prol. Th. O. Rrboli.H. R. kiriles vikerkcna naklo- ja mikioehi.turt nil mioo, kui ka miidriaasi kod,l. Tr nri.trs teiust.da ki vastrvat !!rimismeelooditat/9/. TO looma!rstilcrduskonna lonisjon roos-s.hus proi. M, Hobnaier, dols. (. sa.al Jat6s A, Malmanis. 16 pandi H. R.i teadG.produkkidonile hinnrngut andm,, pid.s ted.tubliks speGialistiks silft..hil*e alll. Sild,nrorloloogi.l on H. R. hiljemgi ktsitlenud,rincll laikclip.eli ja s€lle yiftlsr ,R4, 3?/.Erinclall Ch Roggenh,usl 11923) riilie 1., elliikctapFdi kdnrlktlldd noodNtav,d tiu.lis. r6rc, nh pihjusl.b {lguse nu'dunhen!gu vik.rkaarc r6i h.lo lekkinisel.

Acrni iilikoolis uuris H. R k, *[email protected]!56lnc lihastc iueRrlsiooni, nillekohl. ktiblsid erhlaknjanduscs vastakad scisu,

P.!.egu kdik H. R'i hilisenrd t66d D6hinc-rrd 5u!rcoal v6i !ihsm.l n,eral ,!t!urfilGloofisl Erili o. ta olnud vaimustatud prol.Ll. Hcideh!int p.rlikist <Plasna ja rakk'J Bard.lcb.nl d.imeso anatoomi, ktsiraanr-tus' (.len! 1907). EsinEne filosolee v t66ilmus H. R'i suhst l92l /ll/. Raamatlkesecsssdnrs markk auior, ct lded selle teemakilLrl kiipsrsid fr66dunud aasta siighets ningsamal ieenal tldas la loengu 16. III I9llBcrni [{aGmallikrnhidgus. Mitnesrguslevirialsioonidc j! korduslega kesitleti sam!problccmc rccl 1930 ldrtel a,slalelgi. H. R.imcelislemals on olnud .lu$inc tuklsioon!jt 3kulluuripnnkiip ning nende onavaficlhedsuhtcd /17, r3, 2l-2,1ji./. Neid on la nrihnudihildad! k! R. Vn.ho*i moisletega doitu.hino, <lunklsi@D j. <lorn.lsi@n' /23, 30/ninA iscgi hd6lilul. tekkega /461

Srduti p;irines lg20.ndate aastal. rlgdcsthobuse js t.hle loonaliikide kuulmd6N.sopkekasiuls /le,20,23 jt./. ra on knjutanud k.mb.la ja D6ir ristliiieetesl /31/, s.roosiidnte 1ek.kest /39/. loomade lokonoGioonkt /42, 50/,hobuse ja kiiiinisksbjalistc vaim!liklst liilosenectilkcst sugulusest /27 jm./ j! horkonta,lsuuna cbasnskems$esl loPocreslilkcs anal00mias /37l. (diki noid teenasid dn ta kiisithnud ka konrerentsidel. sh. ka ahrusvaheliselzooloogh kongressil BudapestG (1997), €6tid.js loodusuurijate toosockul Leipzisis (1s22),(ielis (1927) jm. H. R i terdBptrrndi detail.sen uurimine j:i;ib sikki tulcrik! nlesandeks

Bioloogiondliusle od,pirdnc tilosootihrekaisilelu, ag3 visl cnrfl veel H. R.i kailumincandsid 1a kaasmaalasele, Pror. $ Hobmaiedlepdhjusl hvilanheks, et <ta on kull srkslane,aga lolh. H R. paktab olcvat koleerllin., kol.leegidega kergcsti konflikti sattuv, r!ha,hne,tihti ehaaus. Tena iahrt! raim sundis ltdasageli Erroopas ringi rindama. TO loomaaEtiieaduskond pidi lemsg, tahcs tahlmata rahulolem' - loomranrloomiat ta ilnF.lt trndis,kuid oma {ial&l j,Icltulijat koolitana ei kip.punud. AIles l. Tchrcrija E. Va! jrrt€kindl!sriis eesmergih. Tanu perioodil piirdus IL R.peamiselt 1920'ndate ,sstztc algusc uurimis.teemadega H. q.i ed3sine e1u ja Iegcvrs onallaknjulanule kabjuks tundmata.

II. RICIITERI BIBLIOCRAAFIA

Loltelu holdrb sjavahetuikku 1907-1934ning k?isilleb nti H R-i rnda knjulisi kui kaeluloolhi andmeid sGaldlvaid arhiiviirlkuidja triikiteoseid. V6imalik, el H. R.i tdddest onralja j;ianud mdned publitskllikud rbi kordusn1litised. Monel juhul rajarad bibliograafiakhjed tiFustamist, k!n. sageli tolnud vdirrIust kasutada algallikrid d€ okr Loetelu koos.taohel on .rvestatud Ecsti Riikliku Ajaloo(esk,rhiivi. EPA sn,toomia laboratooriumi jaro tcadu$aanatukosu andncid ja nalcrjaL!

A. H. Rlchhrl ki.jatodd

L Eine Untersuchlng iiber den hhlologi'schln B,u des Drdus r/Dr..,rxs dcs Pterd6//Bcrliner tieriztliche ochcnschrilt - 1S07.-N13 -S .213 -216 .

2 Der muskuldse Apparst der lrh des Schrfes und seine Beziehlngen zlr cestall derPupi[e//A r. Grsero\ Archiv riir ophth,lmo.logie /?1903/. Bd. 70. H. 3.

3 ld: lnd. g. - Diss. vet. ned. - Zn ch,1903

4. Beitrag zur Anatomie des Iris des Pferdesmit besondere! Berii.kslchligung des dur.h dieCeslalt der pupillie gesebencn rcgion:irenvss.hicdcnhciten und der ve.ind{ungenbeim Pupiuenspiel //Arhiv ,dr !.'glcichendeoph lha lno log ie . - 1911 -S .327I1 .

5 /d.j Habilit,lion!.hrilt zur Erlangung de!Veaid dacektli lnt Anatofrie an der HohenVeGrinir Medizinkchcn Fakultit dcr Universillt Bern. - Bern l9ll. - 42 S., Talel _

6 Innerutioi def nusculi, {tu/d?,r p/o-hlndus, ohltotat intetnus, ee'ne i, q@dtu1usieaoris beim p'erd, Rind und sch{ein//Ber-l iner t ie r rd l i chc \ \ 'ochcnschr i t t t914Jg 30. N l9 S. 317-3t0.

7 lnftrlalian det Mus.lLi gluta.u: ptold-dus, obtunht n1letn4s, gcnelli, quo&atusf?no,is bei Prerd und Rird//Anatonrh.herAnzeiger - l9l4 Bd. 45. N 16/17. - S.

3 Innnvilion der Mn gcnclli, obluatari'leu6, qrodntE 6tJ obtLnotat ealet.usbeim S.hvein //Analomkcher Anueige.. -19 t4 . Bd 46 N 9 /10 - S .267 270

9. Eine Mcthode zu. Bch,ndlung und Aotbevdhrung vo. Celloidin.Schnlttserkn//Zeilschrilt ltu viss.nrchrltliche Mikroskopje undlir mittuskophche Technik. - 1912. - Bd.29. - S 523-530.

10. kh rnd PuDillenfomen bei unsercnHauslieren//va'assungen dcr deutschenNaturloscher und Arzte. Nsuhcim, 1920. -

Il. Dic Enlqicklrng der Begrltfe: <KmIt,5lolI, R.!q zeit" durch die Philosophic ftitLiisrng des Einstein\chen problens Lcipzig: O. Hillnann. 1921. - 30 S.

12. Einiges ibd \vildvillerrng rnd Hund//Schveize schc Jagdzeilug - 1921.N22f I

13. /d. // Schvei?erische Hund und J:gd -1921. - N 32

14. tu.//Ds. deuhche Jdg$ /?1921/15. Die Bedeutung der leddrndcn Cclenke

oder S.hn!ppgehnke, nrlitd,rto .ariJi (Ellen.liogengeknk) und attictlalia lala ttutnli'

(sprunkgclcok) bein pierde, mit einem Vs.srche, ihrc Dniwicklu.g zu elklarcn // SclNei.zer A(hiv Inr nerheilkunde. I9r2. - Bd.64. H. 2. S. 76-37.

16. Ein Mann U.seres Standes//Sch{eizerArchiv tiir Tierheilkunde. - lSr2. - Bd. 64.lI L S. 37 39.

17. Zwei Gruigeselze der l.bendigen ltasscund der Natrr nberhaupt// Tiertrztliche Rundschau. - 192r. Jg, 23. N 14. S. 23{-140; N 15. - S. r13 256.

13. Id //1,(tteiluns.n de! NaturloschendenGesellschatt Bern. - Ben, 1012.

I9. Phtsiologhche Bederi0ng und Erkliirungdas Ltlltszckes (dioeiit tubae audttiude Eusldt ii) bei Equiden lnd repandten Tierartcn(Tapnen, Rhinseren, Hyracoiden) und beiBabirussa //Schwqizer Archiy tiir Tierheil.kunde. - 1923. - Bd. 05. H,2. - S, 61 74.

20. /d.//Deucchc lic.tztlich. woch.n-sch i r t . 1923. Jg .3 l N 14 . S I57 16 l .

21. Zsci Gftrndg€setze (Funktions. undStrlkllrpin,ip) der lebendisen Masse // verhandlungen dor Amlonhchen Gesellschaft.

2r. .ld.//Anatomischer Anzeiger. - 1923Bd.57. l rgenzungsf ie l t . - S . l l l -113.

23. /d.i Naci einer Antrilhrorleslng, gchal-ten an 29 November 1923 an der UniveniiitDoeal ll Acld et Cohmeatationes UnioetsitdtisDorp.Jsrsis. - Dorpal, 1924. - Bd. A, Vlu.16 s .

14. Einige Crundkgende 6ed.nkon nbcr dieSchwellenreiztherapie//Tierirztliche Rrnds.ha!. - 1924. Jg. 30. N 43. -- S. 779-742.

25. Dic verfteinllicfie Hundeplole und (a!zenkralle in der Wrrst//Zeilsch ll tiir Fleisd!und Milchhygiene - 1025. - Jg. 36. N. Ls.4 5.

26. Finland: Reiseeindrii.ke iibs Scholk,\rieh, Pfcrd und volk//Tieraztlichc Rund.schau. - 1915. Jg .3 l . N 7 . S . l t4 u5 iN 3. - S 129-t3li N 9. - S. 147 r5r.

27. V€rNsnkclraltsDezhhungen zvischen,Y4-/,r lnd ,4!!s mlt einigen Bemerkungen nber(ryplo(fiisftus // Ecti Loon,aarstlik Ring.vaade. 1927, - V, 4/5. Lk. 4 ll7.

23. Dic grundlegcndc LcLcnst;itigkcitcn d!rz.lle nd.h Rrdoll Vifthow (Nukilion, Funktion, Foirnalion' lnd ihrc AusNirkrng tn dcr

Tierzucht//Tier:nzlliclrcRundshau 1927.-Jg, 33 N 36. - S. 657 660.

29. Bericht ibe. den X Intcrnationalen zoo-logenkongress iD Budapest im Scpiemher1927//Ticr:irzlli.he Rrndscha!.Jg. 33. N 50. S 945-S47.

30 Nuliisioon, frDklsioon ja tormrlstoonkui D6hjapaneyad Dku eluov.lduscd RudolfVirl,ovi jiireie ning nc0de n,dju loomaaroiu.ses//Agronoomi.. N. 3. - Lft.

31. Qlered,nitttornen tufr M.tacrrpls lndMetrtrrsus bci ciniscn lneuligHden und digitigmden Ha$iiercn und \Vild n,it Erkliirungir phtsiologisclrcf und l,ioloshdrcr Hinsicht//Ve.l'andlungen der AnatomisdFtr Geselhchafl,!I dcr xxxvr veream ltrng tn l(jcl (hl,1927.

32. ld. ll Analamis?het Atzpiget. - 1927Bd. 63. - E.giinzungshctl S. 290-223.

33. Plrysiologischc und biologGche Deulunganslomischer Besondcrhcitcn hei userenIlaustkrcn und ihren vildkbender Ve dnd-tc.//Bcricht des x Internalionalcn zoologcnKongEsses. Budapest, 1927. - S. 309-327.

31. Das einta.hstc FunktiDnspinzip undStrukturDrinzip bei Le[ewesen//Beicht des XIriernationale.Zoologen.KongEsscs Bud!,

35. Uebcr die Unierecheilung eines lrrerrncettttBun und libtosun in den Augen derHaussergellerc und iber das Zuslandekomnend{ Farbt6ne des Taperrn ldtidun llMnnclener lkrAiztliclre Wo.henschrilt. - I923. - JC.79. N 50. S.669-671.

36. Verl,g$uDg und VcrwadEung der Nie-rcn bcim pterd llleletutopia el sgnqhlSk/an!n ?qd) //Dcucche ticrrrzilichc \vocl]en,schrift. - 1923 -- Jg. 36. N 33. - S. 556-553,

37 zlr No'ncrklxlu der (6rpedchiln.gen bei TGr un'l lloNch//Aratomhclrcr ]\n.ze iger . 1923. Bd.66 . N l4 l15 . - S .263-

33. Ubn die EnLslehung dcr Farben dcsIdp?l!/n tu.idld lnd die Untersdridrng ̂visrhen Tarelut ceLlulosuL nd libtush. in denAugen lon Haussdug.tiere!//L !. OraetesArchiy liir Ophthrlmologic. 1929 Bd.rt. H. 3. s. 497 503

39. Einig€s n6c! di! EnlshhuDg und B€deu

iung der sedsen R:iun. im Siugellerkijrperlndnbd die kppenbildung 3r ge$hsen Orga,nen, nit eined Beikage zu Drklarung dcreigenartige Pleuraverhiilinkse bein Elelan-tcn// Baum Festschritt. Hannovei S.haper,

40. Wihcnn Ellcnbcrgcd//Eesti Loon,aaN!lik Rin$aade. - 1929. V. 3. Lt 90 9l

41. Die Relation zvischen Fonn und Fhktiotr md das lelcologhche Prinzip in dcnNalurtlr,nomenen//nda el CaftnehlnliahesunieeAitotis fdnuensk - 1999. - Bd A,

42. Die grosse Linie i. der Ortsbewegulg(Lokomotion) vierliissigo Ticre // Berline! ticr,rztliche Wochenschritt. - 1930. - Jg. 46.

43. Physiologische und biolock.he Deulunganaiomischer Bcsondcrhciicn bei Hsustieronund ihrcn vildwachsenden Vervandte.//Miinchener thriirlli.he Wochenschrill. - 1930. -Jg, 31. N 23. - 5. 3,19-351; N 29. - S.

14. Analoonilisie keeralduste Iiisioloogilhedja bioloosilised dlilkmed *oduloomadel jan.ndc nctsilnlt clavaiel sugulssiel, /Auiorele.raat/ // Eesli Loomaafstlik Ringraade. -1930. v. v2. - Lk. t3-20.

,15. M6ningaid Dithilisi ndtleid (knnnis?iri-iusleraapiast': /AutoreIerrav // Eesti Loonr-aBtlik Ringraade. 1930, V. 3. Lk.6667.

46. prol. Dio Rlchtei p Dspeianlo: /Pn huzado de biologiaj plincipoj al la sonlomadode la homa lingvo, Drecipe d1 Esperanlo/// Inlormoj de Esl'e anto.Asocio de Estonio. -1931. * N r07 (1 ) . - P ,2 3 .

47. Uhllus ininlse ja loo'nalaudide vahel(epideemiad ja cpizdotisd) ning sea iu& <u-loos//Agronoonia. - 1931. - V. 12. - Lk.

13. Die Ausdrocke {poiikliinik, und (ambu-lanis'//Eesti Loomaarsilik Ringvaadc.t932. - V .4 . - Lk . l t7 .

49. Unterkieter des Pfeides (nordirara e4!r)ak Musikinstrument // Eesli Loomra6llik Ringlaade. 1932. - V, 6/7, Ll. 209, /Suun.

50 Ergtnzungcn zu: lDic grosse Linic inderOrstL'evegung (Lokontotion) vierfn$iger,|ieler (BTW, xxxxx. 1930, Nr. 13, S. 193)bchellend: Bezeichnung der Piasen d{ Betn.

besesuns zeitlolge und Beob.dtung// Beni-ner thrdrzlliche rv@ienscl,liti. 1932.Jg. 43. N 49. S. 735 795

51. Erginzungen zu: (Die Relation zwischenFoan lnd Flnktion lnd das leleologhchePrinzit in den Nalurphdnoneden, //,4.1a d,Cannentatiaaes Unitresalalis Tonuensit,1933, Bd. A, XXV!. S, t-4.

52. Rie Rolle, velcfie ?Spimle, und <Wnbel,in de. hiologischen Phenodenen spiclt. besond*s a!.h ln Bezug rut die leinne Struklurdes lebendigen Prdtoplasmas// ,.rd .r Co,nnentotiaaes Unite'sitotis Talrs,sis. - 1033.- Bd. a, xxv,. s, 5 14.

53, C.undlegendes iber die SchwellentlEorievom a11g.ncin biologhchcn standpunh rus//E*li ABt. 1933. - N 4. Lk. 207-203.

54. Beliehung zwhchen Form und Funldion(nd das Plamnnassige an den NatnrthAnome-nen//Anatomisd$Anzeiser. 1933. Bd.75. N 23124. S.497 552.

55. Zusalzbenerftungcn zu obisen A itkcl/: Vax, E. Uber einen dleephaltG btcardalusvon ,os/ beirellend nerere Theorien nr Erklt-rung der D6Dl,elnissbildunCen // Eesti Loona-ars t l i k R ingvaade. - 1933. -1 .2 . -Lk .42-

56. Bcschr.ibhg einer D6ppe!nissbild6grd bos (dicephol|s biadolus sioe thatdtu-iledomphdlo.poerc) und Er6 erungen neldTheorien zur Erkliiruns der DoDpelbildunsen //Minchenertie!:iEtlhlEWochensdritt. 1934.

Jg .35 . N 16 . S . 135 139.

B. Tlhtsanad fhlivlmrterJrlid jakkhtked H. Rkl'terlst

57. Eesli Riiklik Aj,loo (eskrrhiiv, L t733,nin r, s. 4, 10, 12, 14, 23, 24 jr. (akadecniliscEsperantoklubi nrterjalid)

53. Eesti Riiklik ,ljrloo i(esltarhiiv, f. 2100,niD. 2, s. 969 (kiklik toimik).

59. Eesli Vabariigi Tarlu Olikooli lll.lugemistc karz. - Ta u, 1923-1917. - /lhnt

60 Eesii Vrbarligi Tartr Ulikooli loqrguteja praktilhlc tiidde kava. - Tadu, 19231933. - /Ilmls iga se eslri algusekt.

61. 175 Jafire ticrirllkhc Lchrsnstalt zuBern//Schweizd Arhiv ltu Tierhellkundc.1930. - Bd. 122. - S.57-94.

62. (roniko // Inromoj de Especnro.{sociode Es lon io . t 930 . - N 105 /106 ( l l / r 2 ) . _P 73; 1932 N t20 (2)(2 ) . - P . l 5 ! N 140 (10 ) . P . 63 ; N 141

63 66 /Nokrologe/ //Monrhhe'te tijr V.rcnn;irmedlzin - 1946 Bd. L U.5 S. 391Bcrliner lnd Miinchener thr;iz0iche [email protected]. 1946. - N6 S. 53-59i Deuhchetier;Lrztliche Wochenschrift. 1947 Jg. 54N 3/4. - S.30i Schw.izc! Archiv lir Ticrh.it.kunde - 1943 - Ed 90. H 4t s. 2t5-216 /need 4 allikat, sanlli nr. 6l plirineradJ.

-lehve.i teatest allakirjut,nute 12. tx 1936/

67 .Ss , r , W. P ro l csso r d f rned . r c r H ,nsRhhler 60 asstane//Eesri Loomsarsitik Ring,vssde - 1940. v 4. - Lk. 133 139.

63 Tehre r . G . Akadeen i l i sc Loomra6 l i .kadusliku Selki kiimne aasta l.scvusest//Ecsii Loomarrsllik Ringvrade - t932.

69. BerepnrapHdil sak],r'r.r 3CXA 1343_1933.-T.?ryi poBrpnnr 3CXA, 1934. t56c.

70 3pnrrc 3, K. O leireftrocm Tzprt'crcro Ax.neN'rcecftm xiy6r i.neD.rincroi /lAxryanLHHe rp.6nerd cosperctsrdil !Hr!DinHrBrcrBKr - Trpayr PorrtrDtrh Try, 1937. C.137 193 - y{erdc aznr.K! Tapry.(oro rocy4aPcmtrHoro }L,rBeporrrz. 613

RAIVOLIND 'ARV TEADUSKANDIDAAT

23 dekenbril 1990 lziisls Eedi Paltu.najandme Akad€nia juf6 id6rafa srara.n6!kogu ees kandidaadiv?iiteknja (Vasikatesalmonelloosi proliilaktika suukaudse imnuniseerimhe teel S. d/6lin I60 tiive sul.ndlga>E6ii Loomakasvatdse jz Vetefirasria Instl.tuudi lsbor!toori!mljuh.i.jd Ralyo LindJiitu.(aihnisel oponceftid prol A. Nicm!ne (LitiPdllunajanduse Alademi,) j. pror. K Peldson (Eesti pollunajand60 Akadeeok). Dis.sertatsioon valmk prof. V 'tiLs, juhend,'nlsel.

R Lindjairv on silndinud 1949. , Tartus. T,l6petas 193r. a. Epsri P60umajind!sc Ak.decmia vet*inaa aicaduskonna ja suunali EesiiLoomakas!.tuse jz vctcinrsri! rnstituuti, klsoli algul nikfobioloogi, lrbor,looriumhrzncmleadur ja 1937. aastmt safr,s juhrlajs.

Uuriokliidga dissstanl selgilas voinalusisaldonelloosi prolijlaktikalrs rasikale imm$i

Rlr. Lhrjin

nunosirlafa etusraklsiinig: Sellcls kzsuias s. /rrltu t60 tiive rnuran r r , h j s saad i l roos td r i hp ingu p ih j , t l r I t 05kv, i{cdilsilniimlllmdrgr nce foolt h,igettvasikart hoh.iilld s d"rrr96 tiiv.si. sccmllt.nl kujulrl, erdist no.gcst:tud vi.!lc'isu,sega lsuklilisch :detrosii ionotosrBadic defit

Uurl'nistdas rjitrrti S drrltut60 tiive ntrtandl Dortolooeiikcd, l Lturaalscd, btokceDrt.lised ja toksiLi*d onudused Eriti solgl!tinurzndi i,nDrr0ncefifad om,dus.d tabo.a100r

ja rasikzic laktsiieoi isega.

-loolmhksised viidi |tbi 4 rajooii

13 rtajandh kokku 6070 yasikz i'n uriscerimhegr. Uurinhtulcmusie ,Luscl roostas dis

salmoncrroosirrnasc tiiotitiscc.itrd elusralnsiini (SrLmo omlvik, !ahnisramis! j, kasul!tr,ise rlcroodik, v!klsiiii soovilalakss kas!ladr 2 6 niidrla unuste kliini.lGclr re.vere rssitalc iihcko.ds.ks imntrohee.rimiseks (annus 5 mirja.dll fllkroobi).

Nli amellikc oponcntide kui ks ldo kohta tLlnud arvukrd arunus!d kiDnilasid ldit srurrtcoreelilist ja pmktilisl v;i;Lrtust ning eri.l..

ot5usega ofristati RrivoLindj?iNcle rctcinazrisk:ndld:adi leaduslik

IN AEAORIAA{

PROFESSOR EVALD NOATM _IN }tE]\,lORIAM

[.ni loom.xEtkondi on tab.nud vah6 kroItrs 31. Xll 1990 3 lahkls jrtdrvalt l;csliloorclin. k.dlin. rete.ii,arhd.klor, tmle!

li. Nd n siindh 19. ll 1906. ,. Piirn!s l!s-irrilJ,rs tiidlhpc.ckonnas. L6pdrnud piirnu

silrrnrrslunri 1923. a, j:ltkrs ia iingitri' ras(d nrrjrndrsLil{rsl olrkor.st onu haridrs-tccd silj.kodli\, nillc liipel,s 1926 a. P:Bsls.(|x atpk (i LyoDl

l s l i v i ha r i i s i s i j a r ; s i ya jas to1 i j 3 l ko ' rl r i i duscs r r . t ( i nzmp. t s ia l i ne j a n i r ?n ' sI: N6mf. ollcs sarDl ajrl .rnee ie.rhllsos,iiDtnni Tarlr clik.oli loomro.slilc:dtrskonda.nillc liillct.s 193{ a \Iabariisi soizraAcdcliind13lnaabi sooriluscl jat*:s ti apingui,l Ttllitrn. X;rSerms Sijrkoolir. et sp.lsirliscorudrrr(\ariigc'ncnlide Lslerinaarlecnctu:c ilar.

r.ii. mmilm*6ja aaslalel oli E. N.mnlic\li Lrsku'korpus. \eterinra eenislusc iiLctr''r.

oli w. hob0sle spetsitrlirt ning tc',r t.etrri\ lrlcb Lueed. korpdse hobltfrnspordi, nisoLi nn .j.l hindamrtuks 1(aspordiliigiks sntrrtiikiv;c\. nklcin,rlset :iilil,mist j, sclL. i6iil,lrdLrN trsanrist.li Notrrtr vcl.rinazriccnislusc IDlkovnilnrn!.

Piifrn lcscvkcnislusl astrs E N6rrm tiiilL!'Lrrlr

Olil,ooli loom..stltcadtrskondr arfcj,ltrri le53 k,ices lr kandidradiviilcltirjr tNdlal (Rakncicn pohjtrn.ltrd ris.5lrsl$thohtrricl j3 ncndc rtllnnin!, ofi{ tliselr!kendtrsc puhtr1), 1969 dolloriiiij l.flnal .E.stiN5! ctkololo.Silltre .hko.d F rollumrjan'lr5l..nDdc tiihlsrn3lo nakkunuicdnc tnrjc.

1972 o'niillti t NaDnrch prohssorikulsc. :latr! 1976 a. oli i, Ecni

r\rslalcl l9d6-1979 oli prot E. iio'nm sccjn nakrush3igusl. kalccdri jrlriaja, andsnMc tinus. nii katccdi rnate all-tchniliscb3rsi kui ka k3ltedris lrhlrra tcaduslik Pcda

soogilisc l6ii iliiudrnheks

jutrrdc vd nc hkuoosid! trurnncgftr00, nrilleston vjiljr krjun.nud ilcliidulistc jt rahvusvihc-lhl. !i'icr,!t.cr l.:dus trurinisiksus.

V ljiLlos oii prcf. E Notm. ieadrilik liiii.'luDa n'l$l on ilfltrdud trle taarh:ja lcrdusLil(tr ptrhll,alsiooni. i. on nritnrte dpikuh jrkihi,ianDltrlr, sr.lhrlg,s ka osrva knjrs.iu\tc vrhddtr!sl{trtorlls. Vii'Drncks 166d!ks, nrilL! ktllal Pro'c$or j1,1,. snec.iluscna t6olas, olid rvel.ri'nrarorcankihiooni opilr i. {l oomade inrtkts oonhrisnslc k;Lsiratn.t'.

l)rohssor E. Niirrm oli lair sildaingiga,i('s clurildkorn.s dudesitud i.nnene. H.aLctltcoskus (la valdas e.sti. rc.e, s.ks., rng.Inc. Dnnlsusc kcell ning tundis h:isli ladinajr krr(ka krd() vdimrldas tal annr!tada tead'n,isi !.navrtc tirjandusallikate originaatidcstji lutrr ols.siddn.id rliliJeadtanega. Onrarhi. n'idr la alali tikkus tcdalc onrsrs

t29

hrmoorikas sllilis, el keelanld ta lell.leg! ega

P!ol. !, N6mm pidas vSga lug! stordlst laoli veel torges ead eskujuks nodteh ona3portllk eluviiside poolest. Ta oli nitmetordnenedalimanil Eesti nehtrlvdtstl$tel kllssika-lises ma.dluses, Eriii ldindumd oli ta agaratsasporti, niUs tuli vabariigi neistrilc jaieda v6it julg.li pidada nhets Eesli ratsa-

spordi r.jajaks ja edasikandjak prrdsls6ja-jirgsetel aastatel.

Pfof. E, Nsmne t66d ja tegemisi j:ilklvadlema lrvrkad *olleegid Ja 6pllased. Mdlesiustenast kui teotahtelisst, tohri, l66yoine j!fanee enesedhtsipliinigr ning abivalmis jasiidanliksl inimesest on jli:iv.

J. Alrots

AEELELAHUTAJA

J. Pare

(E!sii Loo(,a,.sllik Rinsrr3dc, on pijii.du.frd oDa lugcj.ir lollcrgid. jroDL! clicprnrl((g. rv.ldrd. Dcie ajiklrjr lergudd oul,.j:trd!ilikk. vdi ktrtrstirLr5eid tLiid. Poh Idr1Itrs1, d Icsli looma,Fiidc ,.1trk]s pcrt.\ lridtrb n,i knjanrlhi kui l: ktrjul,r3 kursti jai..b!k(isti r,lj!Lcj.id. Scni . oLc rLeilc frslarrs llsi Loonai,d holnnitrd Secr:irrn riiril o i rne l !5 v6 lm: l ku l s t , n \ ! s l rd r I h t v .ndn r

icg.vuslik hr!daja ja onr 1uu1.kogtr iliustr.

JolLrnnes NisgDLi (Nigol) htr,l(i1sl,oAtr sxiti! {EesU Looru.isrLiLu Rirgvr:tr' 1.,rndr'rd. Lundh d E.ni LootrurElrdc Ljhineu

l,ige LlcL'tft ! ispse trloolircd and edpinn.r3d 1[csri \:c1 .\bun, nr. 7/3 i1953)t r n r . l 7 l l 97? ) , h ,5 J . N i sgoLn l l i r t r l xv .dn. Hlfode! jr 11 RlhNre

riindh 26 0kloohril t333, ' s1 r1 ' l r r t uD l I l o0kx r r l l r s So i r i s t ! koo l .opclalr J,,n N,ssDLi lrcfckonn:s Lap.lrs'furtu

\cl.rjn::fiElliuud 1909 rslll j! sFsrejiir!l loonrr.siinr idijh Lsaliriisi ic.ni!h6s! s b.riss. Xrdl!rlka roolsarr!l|. (dfl!rlk:l lisi il0 [n. jool,{Ll hgdrn li.jtrtrs

n ,h i rmus r i r r tNxn i1923. r rL. Joh,nncs Nigsolil B,:irsib omlmrn,ahr k. ro',lsi rflNjrrti\ijr Siei B(g.imn , kes 1913 /1919 Mn e l r l i sh s l l h l l [ o l -sa:.c1. Eedi Vrli:rilgi rlgpilcril onn.siLNJ N gsofi opt.!.iD rc kodun..Le T. laal,sFdkonnr roomMAri,u RrsNtrr tx hiLto,V r l sx l i r i r r a l r p r i r j ! l oomi rE l j n : , kus i rLoli Diljr ldrid ja voitlcfrkt !'r!g, i,ramajax\jtr, Tfiit. iurilib5Dd: fiis J Niggoli 5tr$nHh jr n.ll .d'si US]\.$!, l,trs ir chsOregoni os:.ils s Portlsndh, liiit.des lrrlgl:juues J. \lggol suri lr. reebfurril 1967. .a'r3l usA s slatlc h.

JOHANNES NICGOL _LOOAl ARSI J LUULETAJA JOHANIIIS I{I6GOL

KAttIS KODULlurausD r^ lrN'srrllrD

.\ I|t.od's Erloon,trsirb J. Njgsolit nii:((oLh.g NiCCol on trks otrMpadnc isik. TcnrsLrid!, rohecnlasi, filorooti jr nand tcist iniitonrad(ste oiliiiipi. s.lh jlr(rcs on la aga iiiirmGdr m ta j snu rh 16 ! j a 6 rss ! j r r l r e .

.i1r lJhllen, iur sjtrnnirs on suutntrdItkiladr si,n r .$iaid Durtosi - Niggoln.uab Dria 1.de ja o,gtrsi l,a ajrlt."

.rolidnls Nisgol ltrtrlet$kosu !(ALLIS(oDU Luuktusld ja jooninusd, on yrlj.rDttrd nororbris 1954 porlldLdis Ortgoii osa.

igh US.l s Enoprinti i ikis .ulori rkulu ja

kifjadegD. Raanalus on 131 hh.tnljcl 30 hr'hlusi jr 35 jod,nlun. rtrtrlchric rcmralikron !tga lri, noortrsp6\'etillidest kllclla.ma!,<(onkrrl karjanaib, ?omr laul>), *od6.!.nodalsiast kP..Crsuselo. <Oli nul,, rT6ru.kc,, <Loolus!, (Kauge Arlmt, loodusluulclustst Gloodls'. {I1!1s.s', <(cradc|, <Ohtuljlr!c', rvo sjtrvch, sP!u lansebl. <Iikc, ji )hDrLeli!lude ((Unede mra1,, .NainE,, <Lcltr.l.sr,, <TiiLr liheb se.n.1et, olmektrludr(1V;iikc mees,, {5.aDr.e b!l}, !pasunr hri;il,j, rirosoorirkrc 6ttkt!neni ((LriN,, (utr's,,

J. Niggoli luulcluscd ci kijiini mcle luulcklr$slk!$e, kuid rnnarad siiski pildi iibc milJrckiLg$ ja andrka iniDese pnidlrskst

f i i l f !r ju hdr^ 6eri h.*url l,

LOO]NAARSTIST LENDURI(S

cmo d j6!i ne pdrh *mmu

t32

J, Hfilot

I

sdtN tranr jortud nriijdusid u1 suu,!s!cLl\kotrrrs. $rid rnajut.ti (Gr!nd lluLeli',Vlc(orir sl ilii uhkcssc hooresse, nk, ulrllcld..dts orn. r.vukrh tornidrga scorlro.o!gh lctslcrrrlrdt cA, stiris lirgel drmtrldal StrurriiiiSis.rl oLi pnngil nirrncsajtrt karalscvasthitrtrv;icl!scst Rxudtrc distsipliln oll trn!na.iud 0a!rlkr tLnniks, .t jdulu!ahu naul da

Krhllcn'rlr olid necd r:mimaicd liicni(ltrcvrd jdulud nins olcks pid,rud mulle s..t6ll,' crili .r.dall ftrlde j;an:. kuid tcan, ctiiu suurnDrks joulu.lanusck: jaab siisli src.niis on srolud trfic raik.rc lassiga

v3 .\!,.:.-<Li:-

E3ihest kordr nrsitr tcdd, kui olin kukutudyrltana nhle mf3. Ai*worthi kcrtBt ningna sllftitsesin mddinga ifteslusega kdmina.lllc aaistel hluvat eusta krrvasi logu.

.Ma ei t€ldnodki. .t leil on k*i' ntl6in.Le0di n!e!at.s: <S€e polcAi neie ka!s, see

<Jth. nii mo lcda reh.mlt ftukune. Taon kodllu kass. Tul.b sii. krks roi loto *o.da ntdalss j! me annamc tith snir. Ma eileo, kls la elab, kuld arvan, el cnaoik! si6tv.cdrb ta nlrcs tccd;iAes l,rmis>

<Krs tcil polc krnagi tcktinud tunret, et l!

.Ei,r raputF nrs. Ainswo h tead, da onvrlkr kartlik kassikc. Hiilih sbse, siinb, nid.lallo antakse, j. lipsab jallo minena. Ten.soD mll nidlgi liigulayat, luiit s.mt ,r,lnaib ta s@vivai et mina v6i legi leine tona

Silhitsesin jillc vrikest t.ssi. <(!td tSn!polc tl nitle !ln!lt s6ana lulnld.>

.Tii.sli 6ig.. s.c on naljr!$, hid aeg-rjlltlipsdb tr siia ja hlub tllc ces n6ned mtnltid,lagu hbades cndole D6nulr dEolemke,r

<J,a... saan !ru. nida tc m6tlete.> Kahtle.malt oli nidrgi kuftnalist *llc reik.so l@fr,

-kiilulhiscs. 1a hlus sirg.ll plksrl vribil kanin. .cs, mill.s lt6g!sid sicd.

T! cl tcinud kakelki enndst pcsia v6i kcff,t6mmalr, r.l is ainult rrlulikllt iksisilmi.nda elle. T€m. lolnul,Na nust *rsukrs japooxnckik kdhn v6llmus villid nird ekki n6|.telo, et see oll $lllne silndmus ten{ Jaoks,harv la suureperrne, ennenigomatu leno iga.

(ui m. r.dr Itlgisin, padrdus t. ringi, srft-dts hii6let!lt ru0nkt vtljr jd oligi ldinud

rNii lceb t{ 0l3li.> nrerls mn. Ai4s{orthrla ei Jei kun.gi kaumlts kui ftnonel{s ninu

Ta oli ken! ntoga tridhnc leskealin. n.ineJa selline klicnt, kcllest k6ik looh,actid ainultunhtavad: jout3q heldekaellnc ja 1olm. lrcl1i.lllud basseti ornrnik Pihas r.id nhel nondcliigi loomulikull hRast pilg$t natuke sn{e-ncdr, kui mr olln juba tin.sli kohale kukutud. Ttina oli iik! kocrtesl li!0kinud parr kordtoma kolva j, scllcst plisr3, d ncnde percnainetomrs p.anil,s tcleldi i/urde.

sceg. orid Du visijdid Alnlwonhi najj! l{nll

slgedlkd, kuid n'ue p,tjunoudud j. nul oripiB,vall vdidrlusi u!flda viikee kdsL koht,,kcs oli hrl{anud nind h!vftam'

Uksftord ndgin. luidss ta pecnctt ntksis'nid.gi alNt.ssilt ldssiuft* jnurcs.

Kli nr t.dr Ittgsin, p66.dos r' ja liks ker-gll sannul, Juslkui ujudcs n66dr korjdori t.Dd6ras sealt ksminasaall.

(olm bls$lti olid jubr sissc !6tnud on!t.valispd lohrd ja norsft.sid !,ib!t kanin!ees. Nad ntisid Debbiega harJunud olcvat, sesttci,a ilnDmis.l kaks nckl ainutt nuuskhid liIi!l ilhel 6hku, kun, kohnds vistas trlte !nhepalgu, enn. lui raius trgsi ona pchmete kiil,

D.bbie ishs nende keskete oms tavali$.pdosi: sirgdt, vrlvsali, vrhtides nksijttmi h66.gulaid sisi, Srckord piindsin remag! sohrakss.rda. na knenesi. t.ll. cttcvallikllt, tuidla l6nbrs enrte, kni snu&si. kie. Kuid rah!-likul, pehm€l toonil mdclitades dnn$tus m!tlldr puuduird! ja sigrd! s6rmeg! ldrs alt,I{ctk.lc ta l3cgi vastls n! pitgutc, D66n,udDca virtu nhcb knljelc, ji h6oG ohr *tgamu kt. vastu, kuid peagi oli ti valmis tah-kumr VSlJas s66stk ia edssi piki ieed, sji3ktdus lrekls olevssse auku ja viin.ne, did'ntgitr, oliv,ikonusl kogu vllksatam.s rihmast

<Hrv ,\ kuhu ta kilt laheb?> ponhesin

Ll6. Ainsworth ilmus ,ru t6ru1.. .s.da eisa! ne ilmsclt kun,gi lcada.,

Md6dus uhbes koln kuud, enn kut na j lekuulsin nrs. Aiftworthlst, Tegelikutt olingijubt hakdnld nuret trndhr bssscillde eluptrGt, *st l{nlhltki pilrkr rega polnud mindnend. juurde trrsulud, kui ta h.llslls mule.

oli j6uluhlpteva honnik ja ta loo! oli

d!tr. Heriot, nul on t6.pool6t v;ig! piirlilliilitid. tcid .cllisel pecv.l. Te.n, ct tah.tc.luhal. n.gu l6lk reisedti, (!id toonutik vi!srkus ei suuln!d varJata dreyust lena htahs,

<llig! sellc pirast mlrctsdger iittcdn, <kes

rS* pole l,kski [email protected], se or... Debbie.r.Debbie? (os ra on !ii0d teie juu!es?'.Jah... kuid lemaga on Bidagl ldhti, Ma

56i16 lle turuplaki rn6tlesitr' et Drrmwbynleb j6!ludc rjal vtlj., nagu ol€ks Dickens €llu

irganud: liihi y;i1j,k, prks !unevaip sillutiscl,jii?iplrikad rippumas lulnunud kaiustc harjadell, I)oed suletrd ja j6ul!ku!skede r;ifliLkedlrkd ikstche korya1 asehcvrtc majade akendeIaga tutsun3s soDjalt mrs.de kargest talfe.

Mm. Ainsvorlhi kodu oli pillavrlt kr!nistalud j6uluehekCa, prhvetil scisnl rers prdolidJa ki'6sht imbus k,lkunipruc. $lvei ja Dmc'rud sib!h l6hna. (uid nshc sirmad otid tdrsvalu, kui 1a juhatrs nind k,ninass,li.

Debbie oli ldepoohsi seal, l,uid seckord olik6ik tekiti. Ta ei ist!nud sneel oma (ar.lisespoosG, lrid lanas liil{umatult kiilili, kunglema k0lF vAtu surus cnnast vrike must

V$tasin hrnmeldlses niha. G,uis siin on

<sec on kumm,line lugu,r vast6s mre. ain+wonh. <Ma polnud nainud l.da nilu nidalatja sik tkhi ilmus, k.ks tundi trgasi - lalausa vaanE k66kl ja tal oli kassipoeg hamnaste lahel. Ta t6i selle siia ja fani vaiDale,nli et algul tlndus sec isegi naljal,ani. K0idma laipasin, et k6ik pole koiias, s.st ta istrskiill nagu L,remgi. kuid parju kru.m - itepoole tunni -, sih heitis pikdli ja polc sclhstajast cnnast liigrtanod.,

Ma Iaskusin pdlvili vaibale ja libirlasinkliegr iih DebDie kaela ja killje. T. oli kithneDkui vsren, kasukas riilnas ja nudos! mii:ird!nud. Ta ei pannud vrslu, lui avasin ornzll Ianrr. (eel Ja suu linskcsl dlid cbrharilik!ltkalN!trd, huuled jiidkilln,ad. Pd6ranud sllnrIau alla j. n:ilnud surnrkahv.lut lronjunkliivi,k!rlsin justkui D,atusekella m! shin!s hclisc

K€tslsin ta k6hlu ki6rda *indlunundcgauurimistulcmustc suhlcs Ja ma ei Pettunud.lndsin vaid ni,ri ktrrbust, kli mu s6rmed sulgusid iihke mier.liku nassi iitrbet sugavalk6hukoopas. Suur Infrlosarken L6ppstaadiumja lootuselu Astasin steloskoobi la sndamepiirkonda jd kltlalLesin kiirel ndrka lukslemhl,siis rjasin end sirgr ja istusin rzibalc, vaada.les mitlenidagir)iigera pilsuga lokkcase, iundesleekide soojendav,t loona niol.

Mru. Ainsvo hi hitl nik kostvat kus,silt

((as ta on haige, nr. l{eriot?'ltla !6hk1esin. <Jah. . jah, ma k,r&n 1011.

Ta1 on pahaloomrline kas!,ta ' Tdusin pnsfi.

134

d{ul on riiga kahj0, krid siin ei suud, n,

{Oh , la hsaras Ltioga su!st t! !ahtis niid

(ui Ia riimals riikinr hrkkrs, ra.kcs iahAiil. (Te peate tr kohe mrga'na pancna. ,{cei rohi hsla rrl Piinelda.,

<Mrs. Ainsworlh,) laususin, rselleks Dokmingit vdjad8t. Ta dn suremas, koomasehun.dh, ta ci t!nne enan fridasi.'

Ta pd6rdls k6rvalc ja vdillcs r:ikides enott6 n'urdls ja rlngcs tilvili

.\raeseke,r null6rs tr jr sililas ikkr ja jiirlelooDakesc pead, kuna pGarad liikusid lakist,matult luhmile kaBah. (Mnlx tal dn kill l;ibieirda i!1n!d. illa tunncn, et olcksin nidanudmarksa rohkem icnr heaks lcgcma r

Vaikhin n'dne hetl{e, taJudcs ta kurbtrst, mholi nii kokk!sobimatu tidueln6 ft'uni ri.vi

siis laususin lohurav,llr <(eesi poleks su!!nud icha rohkem kli icir. (ccgi .i oleks olnud

d(uid na ohks pidan!d jttma ta siia, soojr.Oli kindlasti kohulsv olls v:iljas kiilm, kiies,ollcs nii loo{Getult haigc, scllcst on hu$ kohmocldd. Ja la1 olid Ju polad. Ei tel, kui palju

(ehihsin 6lgu. d(ardan, et seda ei saa nekunagi ter&. V6ib olls sinult see nks. Sedajuhtub vahel. Ja la toi selle teie jrlrde, eks

dah, sec on l6si, ia t6i selle sii. ' Mrs Ain+uorth sirulas k:ie ja tdsth nhs vaiikese miljasasilud olendi Ta silitas ssrmedega !lc nudasekasuh ja raike suu 3yan.s hiiletuks ntrgt

<(zs pok kunnbline? Ta oli sliemas ja tiiioma 0oja siia, ja jduru!,upiieval.'

(unnardusin j, asctasin kie Debbk nida-nele. Tuksod olid lakznud.

Tdslsin pllg!. dKardan, et ta on lainud.'Toslsin rrikese, peaaeg! sulgksge keh,. mlih.kisin linasse, nh oli asetrtud Miba pcrlc jc

Kui m' lsCasi pdiirdusin, silit!s mrs. Ainssofth lkka veel kassipoega pi$rad b naolo!id kuivnud ja ta silmad s;irasid, kui ta

(Mu1 pole kunagi oinud kassi,' !tlos iz

Nr.rit!si!. .Naib. et olcte sclb nnnd sai-

J! l6.p@lcst nii se oli. &3sip.eg kisv.sftinesti silcdrks, loredrkd k.ssiks, dille eestt*nis cndolc nimeks Rnblik T! oli igas suh-les tihlik lrsland oma ltiklsolo tartlikulcemale, Tcma jioks ci eksisiccnnrd tinaraelusalad8k cclheld, vn:inkalt slnmus ta Ain$vorthi n.l! kallitel vsip.dcl n!3u kuningas,ja klnstlpirane kaelaside, midr ta alrti ka'dis, Iis.s vccl nidlgi lema velimu$le.

Om. ki!$kiitud.l jelgiih mt tl.ti .m.nug' tem. r..ne!I, Ioid Juhtur, ois jeSbnulle *!!!ks meelde, toirus ltirgnisel jduln-Dihal, 66st! ptir.st ta saab!misl,

Olin vliljos ona vhiitidel nagu tlvalisell.M, el miilela, nillal mr polel! l66iir!d J6u.ludc rjal, !6t loonad el lu.nist.nd sedtkihjrll3 kunrgi pnhak. Alslalcga oli 6inuebamitrlnc pihlneel, nid, .ltul lun&in,asendurud lilosoorilis. n6usolekuga.

P$le ft6igc toslis pidev ftilr.s dh$ k6npi:ninc mick0ljel .su!ate laulrde rrhet mu isukalkunlpldo larele, nii et sedd cl s.anrd v6Frelda nende ftlljonite husa, ke! leslsld noddisv6i ldsutrsld krmin, ees. Ssll.le ditasld kaasav€cl rftllod aperitiivid, mid! killlisllhk€dfa.mcdd nullc p.kkusid.

Olin lcrgelt dhetades te.l kodu Dmlc. Olinjoonud n6ned vktid, ftidr kosonen.lud jork-{irlased kallrvad endale skso, nrgtr oleks seeidgv.d6h, Ir l6petanud vana drc, Barnstas'rabmbdlvelniga, nh valAus lrlali nddda ouorglnlsml, k6lvstads *!nl valbalnnniedl.M65dud.s 86. Ansvorthl m.j.st luulsin t!aklli hnnllusl: .Htid jolbpnhi, mt. He.riotl'Peren!inc, kca laslis p'r'jtsti nhe kil.lisev5!j!, viiprs mulle lobusrlt ttegt.

.Astugc aissc, Dakun leilo pikl kiilnalohlu.'Md d vallnrd knll knlm.rohlu, kuld kdfii'

km.ta kes.sin konnitee sedr. Malas olllunda piduneeleolu, nlgu mii6dunud iasialgi,ring h6rgutavat praq sclvsi Ja sibula l6hna,mis pani ,[ suu telt jodksni. (uid Duudus

Ta sfislis jerjBt 's! k@ra juurde, t6aadldkftis, silmad metsilalt liklr6rs, tig.s igilckoerale koraks Idpagr j, k!rgrs Jille kiirsti

l'[6. Almwo h daeratas. (Ta teeb lcil eluporguk!. El .nr! minutilski rihu,'

T.l oli 6igus. Bassttidele oli Rnbliku saa-

huninc v6rdvaarne tubum.ta mnhaka 3iss.-lungig, Lo.doni valilud selklonna klrbk*.Pikla a.ga olid nad firrjunud ndadr*. j6!dc.elug.: regulaaBed nhllikud jalrlclelgldtcronaisega, supers66dd plham.ta koguscs ,apikad p66namisturnld !ripadel vdi tugiioolls.Nonde paevad olid ndddunud iksleke jiirelh{l!jmdtus rahus, J! slir i!ll Riblik.

T! liheres tanhisklcd.s Itlle noorimalckoorled, knlg es, p.. kilJele kallut,tudi jikul ta h.klr poklnr n6lena k;paga, oll s@liig i*Cj b.setile. Ss unrst.s oma ritrilusl, vtreli me.6id odlcold p6rand.l lihlkc

.Mr iahrksin leile midagi neldat.,,MB, Ainsso.lh v6ttk k ghralt koya kunnli.pllll ja lrk aed., Rtlbltk kannul. Ts !kka3tdlll nuruplatsile jr k.ss s66slis serle jirel€n$6da tnhunud nuru, lih,sed ntnglen!3n$t. k.srka all. Ta hrar$ lrlli h,hmasl€vrhcle j! tdi seue trg.sl oFa Derenaisclq poe.tls selle ta jolse ettc l! jli ootama. N.lne vls-kts uuosti jr k,ss t6i tarli j;irle t.gssi.

Vttttsln seda, suu ld{unatull amhuli.

Bissctid jilgisid rcdd k6lke l'6lglikll ilmsl..^!iskl !i oleks ilnaski rundinud ncid p!lli ligaal.ma, kuid Rnblik lcgi scda iftka ja jtlre. n!guci Innlaks see trd. koagi.

i16. Ainswonh p66.d$ mln! noole. .Olctotc vorcn nidagi taolht niinud?'

<El,' raslasin, rei ole. T! on viiga tiihdc.

Nlirc haaras Ribliku lcmr mingult ja ncslundusine t.gasi nijj., k$ ta tostis lmndonr neo iuurde ning nletis. tli sulr kass nurrN ia poksis pcrga !!stu ta p6sle.

Vrtdates teda. trdh. ja rahrlolu kchadud,rcc.us nrulle ta cntr t{6eldr raid, ct secviiikc surev loomrlic oll vdlnud kokku onr. vll-nD$ l6u F kandnud omo pojr dN6s itrgr!.$e ja smja konir, nldd ia leadis, loot!s6.et tcnra eesl sedl hoollkctlkse. Voib-olli oli

P.islis, el nin! polnld .inus, kel oli sellinclun!.. Mrs. Ains$onl !06rdw nin! poole l!lulgi la na€ralas, olid t. siln'ad notliftud,

.Dcbbic oleks ranuLr nllcs {rNoosu ias in , dsh , . , la o lcks . . . jun l i i nd

d6rlr ltrgrl toi ta onu poj. siid, oli vlsl

rTiDs.lt 6ige) T. sur$ Rnbliku jiue .nd!

t35

!.stu. <Pa.iD j6ulukirk, nille na nldse iun!gi l.hkude Helerht olin olnud kcryclt lopel!ldui ja algava varukdhuga hcllitltud ,oor.bieluncs. nind aga n6tke j. visim.tn n.g0hudak@r. Kuid na ei ot.ks tofitinud olt, sikkinli k6hn- sjin oli recl leine p6ij$.

(ri Yortsfiireis mees nakc rascdusc aj,tnuulub k6hnafrs, siis itsjtat.k. tthku ja 6.t.dakse, et ti <kannab last,. Mln! cl naera kunagl 3qllirte n66lamisio kotral, scsi dlon lccndu.nrd, d frr t6epoolesl <landslnr oma poega.

Sellele Jiirelduselc trlln nilncsug!st. snnp-toomJdo p6hj,l. ila ei kannrtuud kiill honmikustc Iiveld$ie zll, kuid mu lrhtlusi si!en-dr! kumn.line Di6ntustunnc, ois pids r.NehoDoiklpool* Oteva. (ui llclcni nrn$$-nis a.g j6udis lihemal., lk,ndE scllel. rslk.slav rahuluslunne j. u.t.m!t, om! l0dsi-liselc s.kundile tundsin €nnGt k0rndtun! j,vilekind. IlilJdn tekkinud ckslF.tud luhu,valud ilakdhus h.jrtasid tdik !ahllNed. Ms

Pidin fliigema Helenil. Perkgi oli i0 ainulttchcl pool negc, mis poislts .G..nd Holdlti)lllcmlstosl akend6l. V6ib-oll! Dolc ae kiillpids tiDne rdrdlus, ftuid olin lihcmalt Yorft-shirc'is ja blss viik mind ftoln.lunrig. tenaj!!rdc. Htd! oli ainull sllps, ct ATO*I oliv6jmrl! filj! pfised,. Ocldi. ct dhtslpliin onsiln 3tnd ratg€ tui rahilenistus6 ja pii.in.sud nlhana lGmid. Ptr*l lrpse slrdi ol.lc'nullc ki.dlasti *nbstanke lub. rnlud, kuidIna ei sarnud nii krua @data. T..dmln., cllgdsug!ne kllse ldkuda or0vollllsclt vdrdubdcsortecnmklatsega, nilldga v0iv0d Iaasnedaldslsed lag,jrrjed, r6ib olla isegr vanshkaris.t$, cl tihcndamd mrue tol koral nidagi.

Nrgu nks mu lamrard s.lehs: ....nis wnnikc proovis siin ja ldDchs smlrtrtk,s, S€c

Kuid s.llcst polrud mingit krN. Olin trr.-rhclt *rlnlstst lucx Didav koda.ik, luidanlud Jtrhul ri tundnrd kill liGrl[i snffneDllnr. Ma pidin ntgena Hel.nil. Ulrinrd h@likall s6iduplaani, sai. solgeks, cl bNs, misj6u!b Daiiovbysse kell vils, viiljub kell kaksniig Daiiowbyst kell kuns viljuv bu$ j6u,biigasi Scalborcugh\s. kdll lneksa. (uus lundis6ilu. ol dUa ils trnd Helenlgr. Seo rsi o1i

(ilgtpealt Didin ag! Ieidoa v6im.lNe kellak.hcks bussijMna j6udnhcks, Scl kella.j!lpolnud ne kuugi r&&d, tlid juhE ise tuti

XI

Ustuhdr omt silni, uurisin kaalnska.lat.Kurstnnmend kllo jr koln3ada viiskiinmendgramml. Anrtcs tccnistu$e aslunise prevostolir loksteht kllo mahe v6ln!d. Mul oli Sctrborolshs saanud hdrjunuse*s koalu& cnndsilgal nidahl6pul goolsi apteegi Erjulhes nurgas, et hoi& kiirall silmr peal oma progres.seruv.l k6hnunrlscl. Sce oli lihls.lt uslum,tuja Ddhjuscls polnud linult lugev t.dning.

(ui sarburidc Sc.rborou8,'lse, toimus mcilvestlls tulcvrsc konand6ri, nhnhilnant Barnosiga, k6, vkinud mcile hindayi Dilgu,sona3: .Sllt l.hk!dca ci tunne le ennast erlgil'Ja see mces eitrlnud naljr.

Meil ei lastud hctkekslii hinge tonnata.Rividdll !.hcldus leoorio 6ppinisegd ja nill6putult. (andas rin!lt sporlpiil*e ja serki,legime nseiiirsol trofr.naadll trndide kaupapainut$i, slrutlsl la igisngrssid nuid r6inlcmisharjutusi. lun! mclsll piitsutas meldarnutult kiln mcnlrul. Tu.didc kaup. Frc.sisinc sBandi hfukuvata k5skluste sollel:jcl6 mrss, 3.mn! h.rss. nnbe! p.,b.d.Marsi3inc, Dissld 61.1, iseii 6ppetlassides,ldliendldes ve.lgi (OJ{ niigi lii'elt lend.v.

Regulaarsell vildi mcld Castle Hilli tippu,kus las*slne k6lk!6lm.likcst relvaliikidesl, pi$sidcst, revolvrltest, a onaalidest, Brovnlng-tiinpi kuullplldujitcst. Puskisime isegi ldph-nukle leaikidega. Vah€Deil ajasine paUl t.ga,nenghimc ragblt 16l jodksifte Dikll dtshnlsepiki r.nnitut v6i ilclsl rrnnakaljrdel Filey

Algnl olin liiga h6lv.tnd, et mingeid nuu-t6i end.s ntrgat., krni nhe h@nikuni pdatn,dalat meie s.rhumisesl, Iri lspetasinc viicmiili j.oksu. Pudencainc lxst allika jlurestalla tnhirlo molordnnrl., tri sersrot ,kllkamandas: .Joostca cdrsi krni kaljudenil (es

sdi'slsime k6tt rir'nosele sajojardilkele ldi.gulc ja olin kergcll illatunud, kui esinesrnolinileerlsln ninr kc, kusjuurcs na poln"dlrlhing€tu. Sol lretkcl taipasin, ot nr. Bamesil ollolnud 6ig!s. .r'la ci trndntrd enn.sl t6epoolesl

nulle oohnrllli appl. Uhc reed€se p:ieYaperastl6unal srifre teada, ct 3cl ndeval 6PPuslllnu ci toinu, krid kmi ofiiunl oll neil keel.-tud hotelllst lahhda. Emnik du !6p!ad6tvaris tSnutundcs @' v@dilelc, ni'a ,gahiilisir r66d! pitla tivtlEppi rll, ja !6tslnsissc posiGi@ni flrjB, lust srl. sllnas pida-

Uksc k6rvol rsuv.s klMsk.bllnh hlus koFiapldala, ke holdis silna peal k6lgil vdljuja't.l. Minu 6nn.ks oli tina v.lv* .lnult tksne6 jr nr ootlsin, k!n' ta p66r.! $lj, jrjllutas rulml tei* otsa, m66d!sln ldlGll pul.

scni oli l6lnud &6ik va+ llhbrlt, kuld rund-sin ennasl junld aldstt ol.!at, kul pldin iile-tasa holelllcalse t0hja !iljalo. Ttrndsln ennas!kindlana all.s slis, kui olir kadun!d .urgdtana ja alurtanud d6adui,t s6rki hane srn-!as. (6i1, Did! vajasin tetkcl, oll nrllke 6rnj! lui n! pr.ssisin ninna, srr kulv, m66datiihje i6naeld, .ik, et olin sellc leidnld.

lfinalus, hid' lundsin, nihca krhtc palrulllsanftloa3 6l!! s!!nas. oll ndgu ootamal!l66h ldld eellele ji.gnes lrnmallne ral[.

Nld mrlvld Illndlasti nu pa$|, nlda nuipolo, ja seejtrcl lahavad terd., mlda slln teen.EI kolaks jGt oriti vftnvalt sel.lus, d relju-sin h.lftell3 vihlrt 6hku hingrnrr - see Uoarliis nii rrddtc.. lrl la bussijarn. j! el pruu-kinld olla jusl crillre seenius, ct nu v;iikesiy&let lrbl ndha. Nli v6i tchltl polntrd nulenan luhugl vtr4uda. piasemlsv6lmdls pu-dls ja da lub. arutasin dmactte selle lle,kddas n6nol ldomaarstil on tulnud knnagiistrda selrDltk.s. V6ib-olla oli mulle nAAr!-tud pislitldr onrpir.ne relord.

Siis l ulsln seljo taginl lShencmas ma6sivate jalgadc rilnllist estunhl, itlda saatissellega ldvalholt kaasncv lrlkkrv <vasak,parem, vdsrk, Darem>. P66rdusin J! n:iginIihenelat slnkk mrndrile ri!i, krprrliso k6Fval. Kul nad 66!sudes m66dtrsid ninust. heilsinpilg! jtllc prl.ulli suun$ ja rtu k6d labaslhe ieli. Nld .aeBid teineteisolc .ikk!, iln-selt ni'gi 56durinalia nlq nad Dolnud mindmtrganud. Pik.mall mdtlemata haakisir ennasinaislvatc m..!te salpa ja m6nc holke pAlastolin nirkdmatull pakruht md6dunld.

M6te t66t!3 ncelefieilliku lliluseat. Tlndlsknll kindllo olcvat scal, rus oll., kuid n.lidin siisli lllidagi pti*nr bGsijlam. suu-

nrs. Mone aja mliisin suuroparasl lnkognltojiitimke tunnet, krid !lh hetti! piddalt kiirkllkaprll pilgu selj. lih!. T! D66ras lill *oh.jillc tagasl llikumi3. suunas, kuid pelgl ld5,tus t. jille nl. oli t!g$i i, fieitis nulh r.is.pilg!. Ilmsel leidtu |l tlvi l6!us nid.gi huvitarrt, sest ta aegl$trs srmn! Ja pcagi rslus

Krnl la uurh mlnd tcakest jalatdlldnl, pll,lush mlna teda omakorda silmanlrgdst. Ttsnrnrn s kokkukrivrnud k6eblsega, p6lotonrdv:iikcaed silnad vtllumG k.hvatft *olb"troli3e! ni6. M6cdns tu6nl r.g, erre hi t. t.k-

<Xe!, kursl l6tals, 3ln! seuine oled?rScc oli min! Jaoks llibar kfisinns ,umber

iiks, kuid mlnls hkkls lerge Iootuseklk, !.dmsisus oll esitatrd llh.kslnalull nhu kodu-llnn!i ratgitava k.red. lureuaktsendig{,

<Hodot, tapr!1, nelj$ csk.driU, tein. Iilltvlslssin na l6ig€ .hk.n.s Glasgow nurd6.

.Neljas 6kaddll, telnc,..l See on kolm.sesladrlll, esioenc Inll. MIdd, kuradi pil L sc

.P60a ninna omr nrht vaataftd, la 3lln.

Hcitsin talle kine pilgu. Til €i olnrd 3ollln.n;gu, dill.st nllrtus. koral ol.h v6inudnidrgl vija lugeda, kuid tcoa siln.d lilrid

<pdna ninru ona nrisi yarl&ma? Olod s!hull v6i nuidu phlt 3.ganc?'

.Sec pole largel. Td ela Datrorvbys. Kolmtundi bussisnitu. Ofiuls ole t.gasi.'

<Ohl!l{s t.g.sil T.hrd rurimhe alla srtlu?'

lote vral!) 6dgat.s tr il*l mceslelc dci.q6. (Vdsa!, p'areDl, Siis p6drdus ta j3 lurisnind, nrgu oleksin nrd ningi Gldmal!

K. t.n0 oli nin! Jrols hlvipakhe kul t0 .pllln. sddadevahelhe nske ala Glisgos pro.dlkl, .l.loidelld, kuid rlhkrs .lgo lahltuhkur.

<(as si ei td, .l slnd lubat.Is Dnhku*l.,kui 3u n.kel lap3 i!b. I{ies on?)

.Jit. kuid na eisa. rli kru' @dat3. Lubdg.

<Llbaseftll ninnrl- I(as s,lan!, et mlnd

.El, kapra!, tahi mlnn! aifllt buslla!n..r

.Jeslsl On se. k6lk?' Ta heitb nulle ve.l[h. uskunrt! pile!, erf,. kui kiirendls 5innu

t37

kolo.d pea suunas. Kui ta tagasi p6drd!s, sU

c(rst sa Ghsgovs perit oled?)<scotstounhillist,, vastasln, (aga ieic?,

P06Fsin pea [ergell tema slunas. <cRan-geri, pi'idlahoidje. eks?,

Tflna llnc ci nuululud, kuid kulnude kergevarahtus lunnistas, et olin ldbanud ntrki.

<r,lllline meeskond,' jiitkasin htr&lt, (kuipalju koldi ole tema ning! imetlemd lbtu.

Ta el la$unud ik&l \rcol nidagi ja ma hak-kasin iiles lugena kolneknmnendaie aaslatdkuulsa .Rang4i' neeskonna liiknetc nincsid:<Dawson, Gray, McDorald, Melklejohn, Sinp.

Tema 3llmadesse ilnus unislav pilk js kuijd tkas i . d . . .Arch iba ld , Marsha l l , , { l cpha i l jano on...r, ilm$ tema hlrltele nidagi ndl

Siis nais la r,tutavlt ennasl jille lagasi

<V'asak, parm ) lougrs ta, (edasl lenpothoidab Siis sosGta3 ta ikki nu11e srunurgasi:<Seal on bussijaxm. (ui me n66drre sellcst,

(tralsedcs liikus l& jalG kolonni pea jnurde,Endasi rasakul nigln busse seisnrs ja valgusseras ooteruumi zknaid. I'la Jooksin iile ttnayaja lil)sasi. ooteruumi uksest sises (ahnasinmltsi pesst js istusin v:irisedes rihna el,tr'!dd farnerite ja nerde nahtc sekka. Ltbi ,kngnigin sinhte nu.driie kaugenelat rivi tena.val ja tuulsin veel kaprali lirkivaid kisk-

(uid ta ei p66rdunud ringi ja nAgin laidta kihmus selga kilsasle 6lgadega ja koveraidjalgu, mh astusid iihcs lsktis ririga, Ma eiriintd tcda cnan kunagi, klid pracgu roo-viksin, et vdiksin viia ta tbroxi ja koos tema'ga vaadata rRangeri, mtingu ning riib'ollateha talle v:lja pear kqnnu 6ltrt mdncs GoFni16 sis. Sellesl pohks olnud hidagi, ei ta cidlnrd (Celtiku' loetaja sellel okrslrval het.kel, kli mul oli juba keelel (celtiku' nee$kond alates Kennacay, Cooki, Mcconielcigs,See polnud esimene kord, kus minu p6bjslikudteadFhed jalgp!l1h osulasid fru1lc krsulikd

lslrdcs brssb, nnh ikka p6lvedel, et endaletihelepan! nille tdmnata, tajusin, et l(osu

133

naailm oli aH<i n!utm!d, kui oline linnasiniili r6i pnr v;Llja jordnud.

Seal linnas oli igal saflrnul tunda sdja hin.gust, mis peegeldus inimeste silmadcs ja tiitisnende m6lteid, linn lihas tufiandetcst vomi-kandjatest, k6ikj51 saeisid sojar:icrliod, !alitscs ootuste ja trhtluste ohkftond Ning Akkioli see koik lakrnrd ole ast.

See kad!s, kuna hallikassinise nqe lainedlangesid kohhedes linna taea asuvs korgen'diku alla kaldale. ja kui btrss reercs letne s!u.nas, silmitsesin ma h;ii natu rrhuga naastikku. Pikad niisked asjakiintud vaod sdtenda.sid kahval!s reebruaripdikeses, olles *ontr!$liks k6repdldudele ja karjam!adele, kus lan.bad tunglesid s6iidakiinade imber, Iln oli luuletu ja suils tarmide korstnatst lousls oisciihs. kuna tcditrsete prrde r..gus oks.d shu-trstd liikrmat!lt kilnr laevr poole.

Palju asju k6ilis mu tdhelepanu, (ali'eedeja sitresidemetega mees, kcs kandis 6lal fteinapalli ilnxelt vdljas okratele looradcle, lsrnitdiilhed, k$ polctasid hetilt pngttud oksl,ldftkesuiis, mh ldidh lrc siss. ta avatud bussi.ak!asl. lgatsus kasvrs veelgi, kll tunnid nd6.dusid Ja akende iaga ilnuusid lutt.vad kodu-kandi kohad. V6ib oll' ongi partm, ct na etnae Darowbyd. Ilcleni lod! oli bussike lthe-drl ja da aslusin bussist raha nallke enne

Heler oli iksinda ja pijiiks pezd, kui nak6dki ostlsin. R66m la naol pccgcldus 6ega.ni0i iillzttrscgai iegclil,llt olime m6kmadiillatu.ud, tcna sdllc p:irast, et olin nil kon-dine, ni.a jillegi sellep:irast, etlema oli tolrutu

Helen, kellel oli beebit ood,ta &!he n;idalap:irast, oli t6esti vaga lai, kuid nitle nli lai,et na pokks uhl3nud &asi pdiniBa ndrbertems ja nii he seisine seal keel k66ki teine.Gise baard€s, sdulmata 66nagi la!suda.

T. Draadh Fulle nruna ja kartukid ningistus minu k6rvale. I'uni ma s6in, Meie rcstlusoli katkendlik jr al'ki taipasin. ct scllcst hcikest peale, kui olin Hllcnkt lahkunud, olin nasrhmlnud hoopk icisi radu. Selle Drari klulookrul oli nru aju nlaknllastutrud minu uue e1uargiasj!st. lsegi Du kdne oli ttiis armee slincijr ,argooni. Varem olime kamin! ees a.ota-nud pSeEl aselleidnud siindmusi, olin raiki-nud talle huvitayricsl idhlunitest o$a ring.s6itu&1, kuid niiiid ndllesin na abitult, mil.

lcsl ritkida, Polnld ju mdtct lalle seletrda, etPniltps oli s.0trud j:llc tripperi, et leltorikoldrurgld ofl ncclult rasked lsjad voi et DonMccreger alvas olllat avastanud seersrntIIyndi Ienon,cruahelt l:iikivate srabasle sa1a.

(uld tegdlkult sed ci lugenud. llu muredhaihlusid, kui md silnrih$h leda, Olin olnudnurcs tema l.Nisc Dirasl, klid siin ta oli,sdrasjlnrnc, roosap6skne, tedis*t paiale\vrga k.unis. minu laoks oli ainul nks eba,neeldiv j, knll.llli ,oooaline asJ.old. Takandis sellck! cllcnShlud l,il tleiti, nis vasllv.lt lchavoflnidc D.isrmikle laiena l;nuldhikul. *llc ihd ldlj.l. Nii voi f.isi(i n! vill'kasin seda tlelti. 5e oli slnine, pmas lra.grla m, pid.sin scd! od.vake j! in€tuk. Srlnl{nll !ru, et puud$ oli lraaranud kogu Inglk-naad, et lanti palju vanu ja ineluid asju, kuldsoovisin !iig8, cl mu nakel oleks ol'ud didaglparcndl selga |rnna. MIn! dl8 oli iildk.lfvdhe olnud olukordi, mll vrjasin vtga rahr,k!id see oll nk scllhl.st. Oma krdetiDrle.eesl, *olm Slllingil nedoks, polnud mul y6im.-lik riietrdi led! p!rcbalesse r6ivaslesse.

Turd n66dus ltmrtiivul j. rtis, et ma pol-nud irdsc ten. juufts viihintrd, tui olin jubattgasi Dlanleel, oodate pimcdBo! Sc!!bo-rough bu$i. Tagrsisoit oli nalukc snrgc, taltimend.tld bn$ mppus Ja kolise! ltibl plne-dotc klillde ja n66da ltlrirhaiust v66rastnrlsllkusl, oli samuti kiln, klld na isiGin3cal bnnelikuna nailestuslega H.lcnl!|, mlsmthkbld nlnd endasse nagu so. !rll.

ToN. lrev dll 6oneslunud. Olin Dits.nudnlnona 6nnelikr juiuse t6tt! ning tagaska!-nri.e Dolnrd nld jaols enon pro6l.em, s6tralvca pidi olaa iik ma poislcat, |fllcgaolii vlFd juba to*ku letDinud- Sllgcnudpin€d.s silnad, tundsin H.lenil ikla v{l om.tttc v.l'el j! naenllsir om.etle, n.erul.d€sh 6 sv,t varjs c€misr. r, n.si viu, su!r.-Darlne, mnna la ph*a ulid nrihcaid oiuli.sell, l6lk oll viga ldft, yalja arvatud oks a3l,nk lkk! veel hinis mind. Oo, kuld.3 nr vlh-

(Jdrgn.b.)

ULIOPILASLAULE

OLIOPILASIIOMN

T:inapihv.l on rrcJl k6lkjal ili6pihste janldse !kadeebilkc rahv, nldbvinud hdnninakasutuscl vrn! ili6plllslaul .6d!.Jaon!sr.Sedr hllu iuilrksd ka pca kogu mrailnmsakad.enilhc noorNe pohilaulun,. .On!dsr'trse> tundflinc on nelle yajalik nii ilidpi.laste kui lr Ecsli L@m'lrslide ohingu nrilrs-tel jr koosviibioillcl. secp;rasl peane rijalikuks t {$tadr bulu roncrciia tiheoalt. Atl-pool loodud li!l! Irdinikel*d sonad on s -dud kollecg Rudoll Rij.lt ja ptrit raanaalst<Tudcngilzulil. S6.!stik. (onbed', mille toi.netaja on A. Plll, ce$6na R. Jannolt {Kirja*tG <Tdt|cD, <Poslincho &nkk, Tarl$,1935. a.). Alsloolhlc riidele ja lombeslilukohla loodud dndmed trrlnevad (dljd Taadcr iklht .Vand ili6pikshrl rAaudednB tgi-Jd,,, nls on avaldrtud albrmh rlral€.nidt

Itttue^sis ll. lttcMxxlx McMLlx, Fntatnl.lds tludlototun er philisttotufr Estanorad'(Toronto, MCMLXII,II. I84 190).

.Aaudeanuser ^leeid on okliud Horaiils.rcdraln& esimese raamal! oodidel. Eslne.scd konkreelsed jeljed leiti nhc 1267. 0rstrsloungaklooslli laamahkogus s,iunud kisikk'jtn p.rnkusnaal. <6d!d.a-!5r, m!in$ nh.sonr luul.tuse Ha.s Sacns 1563, a. L C, Oont.hc. o. .v.ld.nrd 1717. I s!|<sotele l6lt.ell6t l.ulust. (6ik <Oad?durs.' tei3.ndidpohud mltle p6ns nlad ja $orltllud. S.ll.lrulu pttslis ebasoosingusl C. W. (indlclcr,kcs muutis 1a finrnitrolkeks snnluks t.uluke-sck j! arvalalasti lhss le neli uut sll i -klilvid vinld akadeeniale, liiarlGtcl. j!v.likcj.tele ning hrlkanoisiva salmi lurbu-selc Ja muredele. Lall llmos lema pooll vrlla-anlud .Sludcntenliederkr l73l la on jlAnudsellrscl lruju1 pnsina tdnini.

t39

lsifteso ecslikeelse t6lke <Odudednusen'iegl Tad! gnmnaaslrni 6pllane Mihkel Veske1365. dasta paik!. Allpool toodrd t6lge Denneb

Ehs aFhjdl

(rd!3u klius

ra k ndlrij ld.

.Gauntuh6e> latlmisel on neil viinaselajal larust selle laulu i*sft,suluselevotnisileyinud komde piisti tdusta. Ecsli Vabaiigiajrl sed lit el olnud. Anname s6na (. Taadale:<Tdn! lava *ohaseil jtetakse teine salm laul-m r^. Oaudeanuse ta.llnisel, ka aFetlite nI-kooliaktusle, inmatrikulatsioonide jne. putul citdusta pndi. l(ui aga kohll viibivad hikud,kellele (Ca,?sau 6es'

"n plficndalud erilised

$1mid (proJrssrr,r ltiein6, natietet, quillldr /agir), Iauldakse vastav sah pndi seh-tes. Necd agr, lclle arks pisli ldustakse, j;ie-lad htuma. (ui aea <GaudedmBe' nksiknidsalne lauldanse m6ne tcise lduh Elr?ienina,neiiels l,ulus <(!i o! joldmd sngise', slh ei

J, Pare

140

KUI ON JOUDNUD SOGI8E

(d on j6udlud 3i3kq

rrlle Ysrlb ldrd jr hn,

eddans It u la.,

vttt rcdn tak 6t lM

vrad Me otttu trc.

- RIIIVTBUIIAD, TULGE (OXru

L60.nard. ilrjad r$4

vaikr End& klrdrr

Dn.i: <s& 6id rrt*b r'

sial kr! 0m! ji&$ hdg!| ,

V66RKEELSED SISUKOKKUVOTTED

Er r€ -Dhn ' ! d f t eY {o )

* i d ' l ' b N 4 ' u l g d b c s u d B d r i l i g t o | | l

rcn. ntr Ed[o rr Buld 0r rhts tou,ilr hr lod ord

. i | n . l ' o E ' 3 ' 0 0 0 r ! d n ! $ r u a h f t d | ! j

n ! i . g l j f t d o n I

hrdmrr r,m!, h se iuhq Frlq Fqsfls lqk

c | ' m k | l ! d l e h y & i i b o i f i q 4 t ! i ! v . i d D d d

v ' r | | . ' n - & ' | t u ' f u l l 6 h B o d r h ! n -

'd ,e.5$ md 70 5$(r03%). blo\rd ry nc@D

(rc8$), sb or.7i), dqss 0or$) d d[L (n$)

Dt.|g rr &rofi h 167 r$0(0)Ir'. r!( erhflri or r6Lrd muu dtu ({d &

trF) vs {qFd h Enqn h liury rs. rr r$7oq ?60,000 'r drrh rDd 3rn0. od idd4nd$ !dLn ' . ssh .e6 l r s l rdEg ld .

t42

,. Pr& v. Pdhd!!tr -

s G n i f y m d t | m T h q

a surch frr Psri[!fts or Ih! sdodnt ErdtdMtre$4. ri vd.riily sd4e {?6)

bF on K6chrcr Phs h 3o& sr4ry (r0)

dl$ts 's lr) rtn4r (r) rhcr L

no idd ror lhc 'tllbi or dl,col rEsoorq G) msr

{ I i 6 h h r i n d s o g 6 d i g o ' $ i g j i ' T l r ! I * i o i

K Rddr' oi R'n cisrdi.n (3r)

rrJdb! d rrend h naige edrcr rdohd sd s!

rddb+hqe dona,! ed iou j!\rrcid rromoqlEbrh, trbks, r{! end 341E) mrc rcsr.d ror

rrrcbrlol (!r h 20 nI* Fr r0 cn' or skii). rheh$l '!urr! NrE obhhd vrh the jtrvddid hdnoi*

J ' P l i r c . E q d I ! E i q o ' l i s l . s q l i d l k k c . i t d

(cFdd &hdn LibE vri 6,3 vd hrrydta^ h re@nns&d 'or 0e io*s 0d sov jdpqr

r. (*sdr - pond Fhi P,iarr6* h &hft (1?)

b!!d h pood tnb.s (horr,a{, dc) 'c di*csd. R€C@ideftis dr n.de h

R. Rsds+p - val@6i! (&)

Dkhrdbn (6{)

L, B0 - rqh. MyalLlnfu dadfs (57)

d. (i6{ r'o cs6 or trnon. ii D.3s (53)

l {3

.F|' i . l lnfrl l irte$bPH|!dolid|nlofui|Dlo.

v. rr!., o rrei, (. kk, - cju d r.

d. ^'r - rdh. L4!dr. c. ror ti sf.da (.3)

NEw PREp^RAroNs No aErHODs (B)

n d ! b y ' l & l i d 4 y d l n i ! r y d G b E i ( q P d n | y

PASI 'ND CURRENT WEMS (?5)

E a n | l l _ ' . t 6 . | E , h l d a f , d 4 . v | . f trdr d rEIUdor a. DEdrbbr (dt

( d ' l { t s d r u i i 4 o ' ( . l i h . !

r, rftn| - a w.* ri Ddnd (d)

vbr.d i[. Rdyd vddi!,ry rnd agftL']tu r uihs y

sonc p'.prnbi wa ndr b! joii vdshny rterer

lErd.d on h! Royd vdldo!ry ,nd &jq'[rr,l uir.

rr'rry .r vddq s&e (3D

' i o i i r i i i w F . ' { b i 5 d g . r i | . d ' n ! F x d | ' b o P

rt.Jor 'nkmdbin o€ldar6N !d {ond mn3t!.

E, rdihm - d4f rEndi b rh. sqk d iic Etto.drn ed.nr sdry br ^irBd vd'& 04

r$srrncrs oF FoRErGx LTIERAnJRE (z)

e ndrrn - b h xd r {ndoc h@r (74

l.tm- sd. Ertdi N* Or)

&!id ry.tu otr rh. Ebniis ot s! pdftnh Dd

t11

l' r. coF (Blmd by r. ^rrdt - Lbridr,

| d d i ' t d | d h n b l . l o r y ! : F h d t o 6 J i

q rcudia ii Airnt tnrddoD (!o

d ^oinds lssDA)

Dioiri vduh.itt s(Lry o0o

fr. Lrrdt - s|d veavr - io 00d)

^sftdruE h Fs, *! {orkld d ih. h4d ot th! (d.ihc H'jr Dhticl ud she

v, P.nrr - (iih xijurud - $ 06)( (dj$od $?s 6m hb a hmsr dnry i !3&

rND ESTONIAN VETERINIRIES' SOCIETY (97)

r, sureja, prcIlser

Ndtn 0t t! rildu vdahiirc s(try (er)

f, Lurd - r[i-uru tuidr. - G (r0o

dl,n|Mlso'e|'i 'gEno'ntrdqitrryGbblGtmi'

N, irldep! - v!!r6 Prh| m (rd)

,r Rusriu h s. H.,Jr Dhk|d on M!rci ra, sr.

^ t r o i - ^ f d d r u k - 0 0 0 0 )

x sumtr - Prcr, l, r.hv6 - m (rot

[. xrv.r - rbb ndr' r@ (r0]/rt. tlf,lid an hm iiro I cxhd! hhrry ii rhr

vrjdi Ddtu' h rs. rh .rd,trrcd r,on ft r,rr

Jrn vo{€d d h. r'i srrd .m.,{ nnJiry drd h

{ | . i l & t i | 0 ' ' & d H ! d u | i . d v d d i n l q n . d b h .

E. E.i[! - Prcr*q kE &si - rd (rr1)eJe I *ab f r i d l ' I r ! nd / .hn i l '& [H |n .

Ru,n$ driai. ri rw h r* rpldrird [Nr! rnd

rr. Rrhrs 0330 sd) n r hon d zirihu (8oDdqblE Pui:). H. 4run.d

v, rnrr - Rrio Lhdjrn

sdde Rlio Lhdj:d $.raroly d.t dd rb rhlg

I N l g s d | ! t . i d i l i l | ' c T r n u D l H d k g , d d . d

' d w d l l d f u * | i x | 6 d ' r l k 1 r ' N i g p l ' d u ! d 6H d d | r b h . | | { t F d d ! \ . E , o l l E R 9 6 l L H .

s h . r n f i H o u ' D u ' j D g r r d ' l w n l l t c $ l o

N l 3 p l l ' o d r y b o 9 M l 8 c

r Fdior - vd! il'd'r Fry ('3r)

r. Prft - sr'ddt rrtu (r!r)ft .dtl! en*nB tl'dlt !E onas or rlr duddr

, o g . G d ! . n 6 | . [ n | l i d 0 . n b 6 y d i ! | ' ' I

s6r so.. .xd d Fq&rd di@ (}h r{u,tr h!) dd 'rd'dd.d br& btu (dr

tror xrx, Jr ,/,, rso

x ^'q - us{rmuni.d F)

r I n f l d u r t s | 3 , x u l o ' T d n F 3 . H u [ i9.PIeBFr|tr|i 'Dra|Ffumomr.Ib'

' ! [ o s n c @ n t r o r u l n F r F m c r y r .mnr n ,.4.rry !q6!pdo d@Ndr,

optrrnHMbHbrE crAnh tr os3opbr u)

4 { f r x . 3 | 9 5 5 _ l 9 d '

&uffir {51 @ru y @&rr r 70,5t y!'rr rnnu. qreDmrtu.rdu lro3tl,

lrdt*), x@! Og?i,, .o6m(roJ{) x rlrfl,t pdrdi df (r,otl o&yM'

Gn4. flm Atr). qyh 6 rcil f p N l l t r ! | u u d ' 4 q e i r r c ' o q . ! n l p u q I 0 , €Ely 3x4s.xr$,!r epdy'qr drz $&n'6!'ro.

uy fttuq"rqa N oroi s$.t! !. euo'.B

tr rr: Fiy6d. rr.ciya rDwFnr rl|.roc

Dmffi'orferrFfu|'G'gruti'o

n ronu - od nNqo r lFtaiffi idFr,

('RORU6xux n idxoarmRx,Oyoosrx iDrnElx oepr. D E{*xr 3 4oon,rrn'k io.

r{lrrs rnyn'yb rroah!tu, cp6d@n6o i!r&

ebH, rryfl rLrok&lnr,.m!ot

4.ru 's'ds .y!6Hur o6{4F0,,'Kr{cnr

Fr rr ^d.rdsrur .6Dddn xr4.orru, r nh

^vs'lnin.d'v.sFtr'

r--3, Ep!.t s.r.k, NrorG

nur i {.ri: }.rqnB!. A$o o{,a{rc $pynyF &rocr !Eru!,u $ roodorPrrN 6d r,srrriq &aq

A" rrrq n. nNnr! - o qB44E o,r.!@0 .(r'ue'@i I'dd(o. ' rFnor:4'9'Ir (,.)

diiiu cDrlr{ oneiur nr (lr.ur ftd rm

{n {@omr, eE6 rd|@ ordld rffie {r6Fn4 tdt 'gor! nxrc ft orordadox.on{ror ioldlrr rr q.r!l€!rg unru rrr0.

eronoror 4rr.rdd rri xuoElr o@r q ro Ie B i o oror I ru. p s irqi*idli Mr ri.

rur oiraDp qN.x,ft' ap6 {-3 nqq6 'cr use 4{{uu Brr,

143

(, P.rF - o r4r{{f 6rard or )

no! krrrnlr* rdoAor E4.rD xoAxor !!{ ri!!

n (4u, 3. er - ee6r I {Ftr6.r .'hd oo

o.rrtr 3n$i. yftrdfu, m uurn 'Fnrr.

nrru d.os rr.o,,!mcsr rqopn,i.

:,oDoooq ftcdii4 {or4 ! n! sxuN4n. m,,d, bx$rRob iopxdi !4opnr, !'}oKo', r,oe rs{srE. x! oeooFpr*Nlsq rc4r% pemp,opo4e.. orrorcro, {o rod. Fy:*tD.

tlsrci loaslrllsbnoaonf!. a$ard'oi on

nlr c{6i n .perei qFr4n(6 6'rcr lot nr.

@r9tux qt$ n!! (l,.xi !opr. Fso' r-r,i i D

sm''x pBy,{!o v snd, odr.6n Hx lodrNnorr ,4ordEr on4!ro6 q!Kw. vor'{o6n s.oior

D . f , | p F 3 @ d 4 a m l { q * r r & F d f n r

a6!ur c 6 3 rda$uk r@rexreri) pNxcrAPt

E (ruN@y n4sFd, rdad'r rrd 3!ro{{ ({4

n:psxftasF. nprroux !,6 ({EFd ePno). plro

x. P.yrdni - BlF@rcr (50)

F6s eoreoMq!! r*rn06n{s r 4oonn.Knrr Mr

t n'rrqc c'F duu.aBcsNd n rdole (d)

[ 6s - mrouaui x(s] y -!oe (64

rops raor'!}nunP{lloL tuieairdod ! . !'dr. on'.ffiu rE{c rG!trr tr Kynuldrurs. m*y4r,c.,qnr es'o xnromaM.h.noa p4oleuyDr ribri r 44vaLn.

x. tuep oryrq' y dyx !oa( (i3)

A, nyir.or - Pq! 4qrdM er 6m&ru*nqor !

aorcp &MBrpy{ rrrD. ! oF{{6 4€prdro! 3

ru! doa$' o.!vemB,scoroBrouq ly4ruqsoo! B rnousu Fsunr

turcpu lrErEnpyD' !po4oa(!ry DFooi n rcer

rcDh4qo{i rpiir.orcp{lno

EloharEo 4o4rrdrc.re, r,r rui'r e dpo!l.(

e dr.Dr|n. PdorcuFro ru@$!u! Ok@'dari

qore {rti.r#' Deii fli ftylitsD (66}

6s@ 1939 r p4e!u 3: trFlpl\ry rccyi Aep{q!

noBbr[ nPDnAPArd n M.ron6r (6!)

nrx 4ddrx r4y!d**oi rur.i nnoquik y srr.i.INHcrr.ys0oKu

qircrniD oErcqn@qlr D!@oer { aM.o

r3 uIocrPArnron.rrTrPATyPbr (7!)

Bcnpu4noio o6qou (73)

co66rrrr ncroPrqFcKuE r coBPEhEHHbrE (75)

o uq!{ lurynqoa { !4uo{u{{ (75)

rsft44D&utr B 4o@rc! tr moqu€! cdou,. x&

a rPe - H.asr r atr{k (7e)

rc 4uriuo{D 4o4 n slr,cu aoq. f. rpsrc no

$d e-'r0x BdrerEFq BF$i (s)

exE Frq' D{q{reiqi oqrh- okRli F5l

lo, n.N- nqqnsi !e! o33B xqlyr p8i(r.!! (00)

erE @cisDm B6q,r.PE!i {e

r.Pry B csc Frqr Boq4Erdi 44r&rn dor

oDe o!(y&r4!

ue4s erce{4rui 4dy.aE rr rcryQ4a rni.

{rcn'ryn. neiooDpda,u B r9B Drr Xud B tuF

b. n{rF noidnlr uq o3BB 3pr aup{ 0d)

4dyr6rc, qoNu oNlt uy Pi6En ro,qorc\ ry qEi(! 4,qdNra

o ^ . E d u . ! s 6 l d u { o 6 $ q M , ' P 0 o l [ q l . n '

tuoE 4eMi NnlrmFli ' !:qEH 3cM n so rpeL

!Ae( @ erFErfo o*yrBh. rcrFi trpnEF

Msqdo o6uqD 3r(FH rroiM (0r)

aa. xFq G!4"pqqu t. tulor) - ni6.rfq{!c

3mnm! A{udHk{e o6ucmo 3sunu XDfl.nux@rPo r reeorc yo'irulrrcar4 nF.s!p

sro r 4dor0i @odrolrruro rcE4rldo'b !

nun e0 rtfle 4d+T. csF', eo+. ro. xyc,! n t. 3in!pr. n! d6aid,

i.ru!'!x Bp li r,0 rcai (sos. nlx4{ -.{{!! B!F!a 60 (too

4iey,iN 3cDrc@tr

t trdrr - xrDB l(u!!!q 50 (m5)( I'J[brdr ror|ft! !{ o{Fr' tgrr i ! ave

xFdulxir (mrF! .{drviu', B{pFit. B4P!trqryi ouyD'- mF@ ' r8 i I ecrFi" i1 r'6 r y D o 4 F o I

i{ nF.rr - r6FyF. Prr s 0c)

i Tlrrnn Oens,r rftF,rpru! Oaryau sCXA

o&od!'{ ' De'y6n$N tMF

,, Pryrcm - 3rmr nrir.0 (m6)

prrq'rom D!{! r rdd- P!{Ery (x4!bd) v{f

{{rBi o,.yru 3cx.{ I re5, mlr no. src r!

t y ' 8 ! r m ' c | $ 1 D f i 3 ' n n E ' 1 6 g d P * i , 6

&.N, - ^rxdu rrrt 60 (ro)

srr iFsuxFM sr.lxErpihi ouysf doNu !

t, cyyror - nPo{. b, rqrp 00 o07)

Foiu.n iF0k6r| r.'@hi. as o6P n4rqr4qo. ' Mrnoi l.rcurx ion{fto ipdtsNp!.

ro! lN{dru iDoi*6r1

L Xrqr - muu LEF to oro)

e@{a,Etr &EF"e,@

ToplqorlqolEIoU!4r,

s.4w. - nDoodoD tu4dF 3.ir.F,rd (rl3)

ffi c 137r rd fru ! tlmor ldFdeld nlGvxt x 4s{ordn.

r . r@, rc! nPoc@Fv o4v:@E4 otud 4r

9.gFr. - nF4(dp r. r<cn re(r()

rkr onrc'rcre lqqxiprcD 04?u6! scx^. u'(r

i e!'quoo 4o6!c.rrx. PdEa ! rM io rs3 rdr (tt)

x. pmr.D (trrs6)rcay orcxrM Bd4R4iui {&ya6 6ePr{idb v$.ntsnfr B rg4-res n 6H ntsod@tsr d!rr,

FqqzPn@ oiqrElftD @ v eFr<!. !ql@q os@{qrc !..

Brcr rr (i2r)

nr! m dy .nFou!M- eiror.rEr df 4.

t, aien - nF6n@p 3!ula ilrr or0)

!*rluPnst (!F, iF4rr6p

3. rr$r F:nn$ t9 oo!!m re06 i o r. n'Dry I

trrdy ! res i, !648!F!t 4!ryBt- ! rs L n Dr

rlxud rtFx4em c:rr,!frr 3c).]{. 3,uifl !

un nro4.@P au r rr72 ._ xry$ur r4*id uy!' ! re76 r o! seou lGrFr a,rpq'm, n!odwd'!!r 6€e[ r .@i n6llrtab ro ny

r5 l

D . ' | m _ x o l | E I r ' d _ | @ | F d ' I

ru s rd rftrmrF{ lprcr nr x.mm, B r4rr.

Pd9tu yrrflod ffir'{! ! *rrd 4or 04.

r . 9 l r m , ! l h r t c l l t t y & ' ' | ! f ' b ' y 1 c o w .

r r H ! f u d ' f u ! 1 , ' t q 6 F B o

D!.rr m drc.r /lrr !r.q lFwr !r

aL xqEr h |4F4r I rnF o@)

E, n@. - c'yAorxM irrn 03e)

.Du'fubtrP4e!

c' ' | ! !Ecidn.<HF'F.q9'

1991 Ringvaade nr.: 1-2 Algavaks aastaks

Documents

Transcript of 1991 Ringvaade nr.: 1-2 Algavaks aastaks