14 Erivajadusega inimene – tööandja võimalus · esmalt proovitöö, mis läks edu-kalt....
1
14 Probleem Raplamaa Sõnumid 1. märts 2017 14 Siim Jõgis 16. veebruaril toimus Märjamaa rahvamajas ettevõtjatele suuna- tud konverents “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus”. Oma kogemustest erivajadusega inimeste tööga hakkama saa- misest pidas ettekande Marko Eensalu, kes veab ettevõtet Kalastuskunn OÜ. Kalastuskunn OÜ ja Kai koostöö sai alguse 2015. aasta novembris Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli ja töötukassa vahendusel. Eensalu meenutas, et info intellektipuudega inimese palka- mise kohta jõudis temani Saue ettevõtjate liidu kaudu. Sinna oli see edastatud Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiat- siooni poolt, millega omakorda oli ühendust võt-nud Ülle Kiviste Vana-Vigala TTK-st. Eensalu ütles, et ta otsis pa- rajasti omale esimest töötajat ning tema jaoks ei olnud oluline, mis kanali kaudu ta selle leiab. Enda sõnul oli ta varem juba kaalunud palgata inimest, kellel on intellektipuue. Kaasa aitas see, et uus töötaja ei pea oma ülesandeid täitma tingimata Sauel, kus Kalastuskunn OÜ paikneb. Uue töötaja ülesanne on kalastustarvikute valmista- mine käsitööna. Seda saab teha igal pool, ka oma kodus. “Võtsin Üllega ühendust ja esimene inimene, kellega koos- tööd alustasin, sobiski,” rääkis Eensalu. Sobivaks inimeseks osutus Vana-Vigala TTK vilist- lane Kai. Kooli lõpetas ta paar aastat tagasi kodumajanduse erialal ning jäi pärast seda töö- turult kõrvale. Väikeses kohas on töö leidmine niigi raske ning eriti juhul, kui noorel inimesel on intellektipuue. Kui Eensalu Vigalasse kohale sõitis, sai Kai esmalt proovitöö, mis läks edu- kalt. Väikesed sõlmekesed said tehtud – järelikult motoorika on tal korras. Tegemist on rutiinse tegevusega, mis intellektipuude- ga inimesele täpselt sobib. Ametliku töölepingu sõlmi- misele eelnes tööpraktika töö- tukassa vahendusel. See andis ettevõtjale võimaluse veenduda, kas inimene on õppimisvõimeli- ne ning kas ta üldse oma tööga hakkama saab. Samamoodi sai ka töötaja enda jaoks selgeks mõelda, kas tegemist on töö- ga, mida ta soovib sissetuleku teenimiseks teha. Nagu selgus, koostöö sujus. Andrei Mitt töötukassa Rapla osakonnast selgitas, et tööprak- tika oli vajalik riskide maan- damiseks mõlemalt poolelt. “Et kõiki neid teenuseid pakkuda, pidi Kai tulema töötukassasse arvele,” selgitas Mitt. Sealt edasi määrati talle juhtumikorraldaja ning arutati võimalused ühiselt läbi. Selle tulemusena leiti, et kõige mõistlikum lahendus oleks tööpraktika. See tähendab, et inimene on jätkuvalt töötukassas arvel ning läbib praktika nii nagu ikka. Praktika ajal maksab töötukas- sa praktikandile päevaraha ja sõidutoetust ning ettevõtjale juhendamistasu. Tagantjärele tarkus ütleb, et Kai puhul oli see õige otsus. Neljakuune praktikaperiood tõi välja nõrgad kohad, aga pärast seda oli aeg otsustada. Tööandja ehk Marko Eensalu leidis, et Kais potentsiaali on ning teda tasub Kalastuskunn OÜ-sse tööle võtta. Koostöö töötukassaga selles kohas jätkus. Üle mindi järgmise teenuse peale, mis on palgatoe- tus. See on töötu töölerakenda- miseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõi- mega või vanglast vabanenud inimese töölesaamist. Edasine töötukassa toetus läheb juba otse ettevõtjale, kellele tasutakse 50 protsenti inimese brutopalgast. Selline süsteem kehtib ka osalise tööaja puhul. Edulugu Kai teeb praegu oma tööd Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskoo- li ruumides. Eensalu ütles, et see variant talle sobib. Esmaspäeva hommikul viib ta Vigalasse vajalikud materjalid, millega Kai saab tegutsema hakata, ning töönädala lõpus sõidab ta valmistoodangule järele. Ka koolil ei ole selle vastu midagi, et üks vilistlane nende ruume kasutab. “Ta ei sega kedagi ega võta tükki küljest ära,” sõnas Ülle Kiviste, kes praegu on küll Kaiu vallavanem, aga töötas enne Vana-Vigala TTK-s. Nüüd on Marko Eensalul plaanis palgata sama töö peale veel üks Vana- Vigala TTK vilistlane, kellel intellektipuuet ei ole. Tema roll oleks igapäevaste ülesannete kõrvalt olla Kaile tugiisikuks ning juhendada, kui seda tarvis läheb. Praktikal ta juba käib. Ka tema leidis tee Kalastuskunn OÜ juurde töötukassa kaudu. Ülle Kiviste sõnul on Kai töölesaamise puhul tegu tõelise edulooga, sest selle õnnestu- miseks pidid vaeva nägema mitmed asutused – töötukassa, Vana-Vigala TTK, Vigala valla- valitsus ja loomulikult tööandja Marko Eensalu. Sama ütles ka Andrei Mitt, et edulooga on tegemist just selles valguses, kuidas erinevad asutused on koostööd koordineerinud, et lei- da parim võimalik lahendus. Muidugi on arusaadavad ka ettevõtjate hirmud intellekti- puudega inimeste palkamisel – kas ta saab tööga hakkama, ega ta toormaterjali lõhu, kui- das sobib ta meie kollektiivi? Mitti sõnul aitavad selliste küsimuste puhul vastust leida töötukassa pakutavad teenused nagu tööpraktika ja palgatoetus ettevõtjale. Ülle Kiviste tõi välja ka mit- med eelised, miks tuleks ettevõt- jatel kaaluda intellektipuudega inimeste palkamist. Näiteks on need inimesed valmis täitma rutiinseid ülesandeid, mis es- mapilgul võivad näida tüütuna. Kui ta on liigutuse selgeks saanud, siis teeb ta seda usinalt. Neile on omane ka lojaalsus tööandjale. Tavaline töötaja on valmis parema palga eest ame- tikohta vahetama, aga intellek- tipuudega inimesed näitavad üles suuremat tänulikkust ja lojaalsust. Nende jaoks on uue oskuse õppimine keerulisem ülesanne ning seetõttu jäävad nad meelsasti paigale. Selle peale noogutas ka Mar- ko Eensalu. “Isegi, kui ta teeb vähem, teeb ta seda kvaliteet- selt,” ütles ta Kai kohta. Kiviste lisas, et ka püüdlikkus ja teatav muretsemine oma töö pärast on Kai voorused. “Õhtul tuleb ta minu juurde ütlema, et näe, sain 80 tehtud, aga Marko ütles, et pean 100 tegema,” sõnas Kiviste. Tagant teda surkima ei pea. Pigem on tal hea meel, et tema jaoks on koht, kus ta saab tööd teha ning selle kaudu tunneb ennast vajalikuna. Kalastuskunn OÜ on ettevõte, mis tegeleb kalas- tamistarvikute valmistamisega. Viimased poolteist aastat on firmas töötanud Kai, kes tarvikuid käsi- tööna valmistab. Vaatamata intellektipuudele saab ta etteantud tööga hakkama ning ülemus on rahul. tööandja võimalus Erivajadusega inimene –
Transcript of 14 Erivajadusega inimene – tööandja võimalus · esmalt proovitöö, mis läks edu-kalt....
14
Probleem Raplam
aa Sõnumid 1. m
ärts 2017
14
Siim Jõgis
16. veebruaril toimus Märjamaa rahvamajas ettevõtjatele suuna-tud konverents “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus”. Oma kogemustest erivajadusega inimeste tööga hakkama saa-misest pidas ettekande Marko Eensalu, kes veab ettevõtet Kalastuskunn OÜ.
Kalastuskunn OÜ ja Kai koostöö sai alguse 2015. aasta novembris Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli ja töötukassa vahendusel.
Eensalu meenutas, et info intellektipuudega inimese palka-mise kohta jõudis temani Saue ettevõtjate liidu kaudu. Sinna oli see edastatud Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiat-siooni poolt, millega omakorda oli ühendust võt-nud Ülle Kiviste Vana-Vigala TTK-st.
Eensalu ütles, et ta otsis pa-rajasti omale esimest töötajat ning tema jaoks ei olnud oluline, mis kanali kaudu ta selle leiab. Enda sõnul oli ta varem juba kaalunud palgata inimest, kellel on intellektipuue. Kaasa aitas see, et uus töötaja ei pea oma ülesandeid täitma tingimata Sauel, kus Kalastuskunn OÜ paikneb. Uue töötaja ülesanne on kalastustarvikute valmista-mine käsitööna. Seda saab teha igal pool, ka oma kodus.
“Võtsin Üllega ühendust ja esimene inimene, kellega koos-tööd alustasin, sobiski,” rääkis Eensalu. Sobivaks inimeseks osutus Vana-Vigala TTK vilist-lane Kai. Kooli lõpetas ta paar aastat tagasi kodumajanduse erialal ning jäi pärast seda töö-turult kõrvale. Väikeses kohas on töö leidmine niigi raske ning eriti juhul, kui noorel inimesel on intellektipuue. Kui Eensalu Vigalasse kohale sõitis, sai Kai esmalt proovitöö, mis läks edu-kalt. Väikesed sõlmekesed said tehtud – järelikult motoorika on tal korras. Tegemist on rutiinse tegevusega, mis intellektipuude-ga inimesele täpselt sobib.
Ametliku töölepingu sõlmi-misele eelnes tööpraktika töö-tukassa vahendusel. See andis ettevõtjale võimaluse veenduda, kas inimene on õppimisvõimeli-ne ning kas ta üldse oma tööga hakkama saab. Samamoodi sai
ka töötaja enda jaoks selgeks mõelda, kas tegemist on töö-ga, mida ta soovib sissetuleku teenimiseks teha. Nagu selgus, koostöö sujus.
Andrei Mitt töötukassa Rapla osakonnast selgitas, et tööprak-tika oli vajalik riskide maan-damiseks mõlemalt poolelt. “Et kõiki neid teenuseid pakkuda, pidi Kai tulema töötukassasse arvele,” selgitas Mitt. Sealt edasi määrati talle juhtumikorraldaja ning arutati võimalused ühiselt läbi. Selle tulemusena leiti, et kõige mõistlikum lahendus oleks tööpraktika.
See tähendab, et inimene on jätkuvalt töötukassas arvel ning läbib praktika nii nagu ikka. Praktika ajal maksab töötukas-sa praktikandile päevaraha ja sõidutoetust ning ettevõtjale juhendamistasu.
Tagantjärele tarkus ütleb, et Kai puhul oli see õige otsus. Neljakuune praktikaperiood tõi välja nõrgad kohad, aga pärast seda oli aeg otsustada. Tööandja ehk Marko Eensalu leidis, et Kais potentsiaali on ning teda tasub Kalastuskunn OÜ-sse tööle võtta.
Koostöö töötukassaga selles kohas jätkus. Üle mindi järgmise teenuse peale, mis on palgatoe-tus. See on töötu töölerakenda-miseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõi-mega või vanglast vabanenud inimese töölesaamist. Edasine töötukassa toetus läheb juba otse ettevõtjale, kellele tasutakse 50 protsenti inimese brutopalgast. Selline süsteem kehtib ka osalise tööaja puhul.
Edulugu
Kai teeb praegu oma tööd Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoo-li ruumides. Eensalu ütles, et see variant talle sobib. Esmaspäeva hommikul viib ta Vigalasse vajalikud materjalid, millega Kai saab tegutsema hakata, ning töönädala lõpus sõidab ta valmistoodangule järele. Ka koolil ei ole selle vastu midagi, et üks vilistlane nende ruume kasutab.
“Ta ei sega kedagi ega võta tükki küljest ära,” sõnas Ülle Kiviste, kes praegu on küll Kaiu
vallavanem, aga töötas enne Vana-Vigala TTK-s. Nüüd on Marko Eensalul plaanis palgata sama töö peale veel üks Vana-Vigala TTK vilistlane, kellel intellektipuuet ei ole. Tema roll oleks igapäevaste ülesannete kõrvalt olla Kaile tugiisikuks ning juhendada, kui seda tarvis läheb. Praktikal ta juba käib. Ka tema leidis tee Kalastuskunn OÜ juurde töötukassa kaudu.
Ülle Kiviste sõnul on Kai töölesaamise puhul tegu tõelise edulooga, sest selle õnnestu-miseks pidid vaeva nägema mitmed asutused – töötukassa, Vana-Vigala TTK, Vigala valla-valitsus ja loomulikult tööandja Marko Eensalu. Sama ütles ka Andrei Mitt, et edulooga on tegemist just selles valguses, kuidas erinevad asutused on
koostööd koordineerinud, et lei-da parim võimalik lahendus. Muidugi on arusaadavad ka ettevõtjate hirmud intellekti-puudega inimeste palkamisel – kas ta saab tööga hakkama, ega ta toormaterjali lõhu, kui-das sobib ta meie kollektiivi? Mitti sõnul aitavad selliste küsimuste puhul vastust leida töötukassa pakutavad teenused nagu tööpraktika ja palgatoetus ettevõtjale.
Ülle Kiviste tõi välja ka mit-med eelised, miks tuleks ettevõt-jatel kaaluda intellektipuudega inimeste palkamist. Näiteks on need inimesed valmis täitma rutiinseid ülesandeid, mis es-mapilgul võivad näida tüütuna. Kui ta on liigutuse selgeks saanud, siis teeb ta seda usinalt. Neile on omane ka lojaalsus tööandjale. Tavaline töötaja on
valmis parema palga eest ame-tikohta vahetama, aga intellek-tipuudega inimesed näitavad üles suuremat tänulikkust ja lojaalsust. Nende jaoks on uue oskuse õppimine keerulisem ülesanne ning seetõttu jäävad nad meelsasti paigale.
Selle peale noogutas ka Mar-ko Eensalu. “Isegi, kui ta teeb vähem, teeb ta seda kvaliteet-selt,” ütles ta Kai kohta. Kiviste lisas, et ka püüdlikkus ja teatav muretsemine oma töö pärast on Kai voorused.
“Õhtul tuleb ta minu juurde ütlema, et näe, sain 80 tehtud, aga Marko ütles, et pean 100 tegema,” sõnas Kiviste. Tagant teda surkima ei pea. Pigem on tal hea meel, et tema jaoks on koht, kus ta saab tööd teha ning selle kaudu tunneb ennast vajalikuna.
Kalastuskunn OÜ on ettevõte, mis tegeleb kalas-tamistarvikute valmistamisega. Viimased poolteist aastat on firmas töötanud Kai, kes tarvikuid käsi-tööna valmistab. Vaatamata intellektipuudele saab ta etteantud tööga hakkama ning ülemus on rahul.
tööandja võimalusErivajadusega inimene –
