13. Riigivõim (lk 75 – 79)
description
Transcript of 13. Riigivõim (lk 75 – 79)
13. Riigivõim (lk 75 – 79)
10. klass
Ajalugu
Laura Allikvee
2009
Alateemad
Keskvõim ja feodaalne killustumus Valitseja Esinduskogud
Keskvõim ja feodaalne killustumus Ihttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f0/Hugues_capet.jpg/180px-Hugues_capet.jpg
Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga
Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes
Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa-Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa)
Hugues Capet
Keskvõim ja feodaalne killustumus II
Inglismaa: Tugev keskvõim Krahvkonda juhtis šerif Kõik vasallid vandusid truudust kuningale
(põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)
Keskvõim ja feodaalne killustumus III
Keskaegne riik: Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt
Habsburgid) Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja
kultuuri puhul
Valitseja I
Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel
Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada
Valitseja II
Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine)
Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud
(juristid)
Esinduskogud I
Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest
Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse)
Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad
Esinduskogud II
Keskaegne esinduskogu: Seisuslik Saadikud:
a) ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt)
b) seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt)
Talupoegi (v.a. vabu) esindas tavaliselt isand
Esinduskogud III
Esinduskogus tavaliselt: a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste
maapäevadel) või b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda) Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14.
– 17.saj.
House of Lords ja House of Commons
http://news.bbc.co.uk/nol/shared/spl/hi/pop_ups/03/uk_politics_state_opening_of_parliament/img/7.jpg
http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/12_03/HouseCommonsPA_468x278.jpg
Saja-aastane sõda 1337 – 1453http://www.berkshirehistory.com/bios/images/edward3.jpg
Põhjused: Dünastilised: Inglise
kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois
Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada
Edward III
Muutused sõjapidamiseshttp://free.of.pl/p/piotrparuch/grafika/wojna/crecy.jpg
Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356
Saja-aastase sõjas: Jalaväe tähtsus kasvas Kasutusele tulirelvad Uut tüüpi vägi -
palgasõjavägi
Crecy lahing
Sõja lõpphttp://www.linternaute.com/femmes/dossier/0704-femmes-histoire/images/jeanne_d_arc.jpg
Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikkufeodaalkoormiste tõustalurahvamässud
Jeanne d`Arc Sõda kujundas inglaste ja
prantslaste rahvustunnet 1453 inglastel vaid Calais.
Sõja lõpp
Olukord Saja-aastase sõja järelhttp://www.geocities.com/tudorhist/henry7.jpg
Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem
Inglismaal:a) segadused: nn Rooside
sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid)
b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust
c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia
Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija
Aitäh!