RAHA JA FINANTSASUTUSEDJuhan Lehepuu

Leiame vastused küsimustele:• 1. Mis on raha?• 2. Millised on raha omadused?• 3. Milline raha on käibel Eestis ja mujal

maailmas?• 4. Milliseid teenuseid pakuvad pangad?• 5. Kuidas pank “loob” raha?• 6. Mis on Eesti Panga roll ja ülesanded?• 7. Miks raha väärtus muutub?• 8. Mis on inflatsioon ja kuidas see puudutab

meid kõiki?

• Rahal on majanduses kolm funktsiooni:• 1. maksevahend - rahaga saab tasuda kaupade

ja teenuste eest;• 2. väärtuste mõõdupuu - raha näitab toote või

ressursi väärtust nii, et igaüks saab sellest aru;• 3. vara kogumise vahend - raha on võimalik

kõrvale panna ja hiljem kasutada kaupade ja teenuste eest tasumisel.

• Raha on üldtunnustatud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.

• Rahal peavad olema järgmised omadused:• 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju

kõikuda;• 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja

kerge, et seda saaks kaasas kanda;• 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel

kasutatakse väga vastupidavat paberit;• 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab

alati olema sama väärtusega;• 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks;• 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära

tunda ja raske järale teha.

• Raha arengus on olnud järgmised etapid:• 1. barterkaubandus;• 2. väärismetallid;• 3. rahasedelid;• 4. arveldusraha (SDR, ECU);• 5. elektrooniline raha.• Paremad rahad vahetasid välja halvemad

seoses kaubavahetuse laienemisega.• MAKSEVAHENDID• 1. Sularaha - koosneb pangatähtedest ja

müntidest.

• 2004. aastal oli sularaha ringluses 8,625 miljardit.

• Sularaha ei ole tänapäeval peamine maksevahend.

• Eesti Panga andmetel moodustas 2003. aastal sularahaga soortiatud tehingute arv 0,2 %.

• 2. Sularahata maksevahendid:• a) nõudehoius - arvelduskonto, millelt klient

saab esimesel nõudmisel raha võtta ja makse- korraldusi teha.

• # Deebetkaart - makseid saab sooritada kontol oleva raha piires.

• # Otsekorraldus - püsileping kliendi ja panga vahel teatud maksete igakuiseks tasumiseks kliendi kontolt.

• # Krediitkaart - võimaldab kasutada rohkem raha, kui kontol momendil on.

• b) Tšekid - ei ole Eestis maksevahendina kunagi erilist rolli mänginud ja nende kasutamine väheneb.

• 2003. aastal moodustas sularahata tehingute arv 99,8% sooritatud tehingute koguarvust (Eesti Pank).

• KUI PALJU ON RAHA RINGLUSES? Kui suur on raha pakkumine? Kui suur on rahamass? Kui suur on raha hulk?

• Eesti Panga liigituse järgi on Eesti rahahulga struktuur järgmine (31.10.2003)(mln kr):

• M0 15 357,5• Ringlusesse lastud sularaha 8 625,8• Ringlusesse lastud kontoraha 6 731,8• M1 39 788,8• Sularaha majanduses 7 571,0• Nõudmiseni hoiused 32 217,9• M2 55 045,7• M1 39 788,8• Tähtajalised ja muud hoiused 15 256,8

• PANGANDUSE ARENG• Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-

sepa äridest.• Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid

kuld- ja hõbemündid.• Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge

varastada.• Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid

inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures• Kullassepp andis kulla vastu veksleid.• Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus-

tasu.

• Kullassepa vekslid said väga populaarseks.• Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha.• Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga• Aja jooksul märkasid kullassepad, et

inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad.

• Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida.

• Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima.

• Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad.

• Kullassepa bilanss:• AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused)• Kuld 1000 Hoius 1000• Kuld reservis 900 Hoius 1000

Laen 100• Kaasaegsed pangad tegelevad:• 1. klientide raha hoiustamisega (nõudehoius,

tähtajaline ehk deposiithoius, säästuhoius);• 2. laenamisega - pankade põhiline tuluallikas.• a) Tarbimislaen - tagasimaksmise tähtaeg on

lühikene, summad on suhteliselt väikesed, tagatiseks on käendus.

• b) Hüpoteeklaen - tagasimaksmise tähtaeg on pikk, tagatiseks on kinnisvara.

• c) Arvelduslaen - võimaldab jääda ajutisse miinusesse.

• 3. Maksete teostamine - rahaülekannete õigeaegne teostamine (48h).

• Kaasaegset pangandust iseloomustab:• 1. pank “loob” raha - pank kasutab oma

klientide raha, et teenida endale raha;• 2. Pank tegutseb kohustusliku reserviga:• a) kohustuslik reserv - kindlaksmääratud osa

panga hoiustest, mida ei tohi välja laenata;

• b) kohustuslikku reservi hoitakse keskpangas;• c) varutegur ehk kohustuslik reservimäär -

protsentides väljendatud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata. Eestis on see 10% hoiustest.

• Laenud suurendavad rahamassi, kuna nõudehoius on üks osa rahamassist (M1).

• LAEN KRM 10% LISA• 100 000 10 000 100 000• 90 000 9 000 90 000• 81 000 8 100 81 000• 271 000

• On võimalik välja arvutada maksimaalne rahasumma, mille on võimeline looma laen 100 000 krooni.

• Selleks kasutatakse rahaloomekordistit ehk rahakordajat.

• Rahaloomekordisti = 100 : KRM (varutegur)• RLK = 100 : 10 = 10• 10 x 100 000 = 1 000 000• Laen 100 000 krooni on suuteline

maksimaalselt suurendama rahamassi ühe miljoni kroonini.

• Rahamass on pidevas muutumises. • Ta suureneb siis, kui ettevõtted on tuleviku

suhtes optimistlikud ja laenavad raha laienemise rahastamiseks.

• Ta väheneb siis, kui ettevõtted vähendavad laene.

• Panganduse stabiilsus tagatakse:• 1. hoiuste tagamise fond 20 000 miinus 10%

(hoiustaja omavastutus);• 2. pangajärelevalve - teostab Eesti Pank.

• KESKPANK JA TEMA ÜLESANDED• Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919. a.• Tema ülesandeks oli tol ajal rahaliikumise ja

makseringluse korraldamine ning vaba raha kasulik paigutamine.

• Alates 1928. a. oli EP ainuõigus emiteerida (ringlusesse lasta) pangatähti.

• Kuni 1928. a. oli Eestis käibel mark. • 1 mark = 0,29 g kulda.• Margal puudus kattevara.

• Majandusraskused, keskpanga valed laenu- otsused, katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini.

• 1928. a. viidi läbi keskpanga- ja rahareform.• Eesti Vabariigi rahaühikuks sai kroon, mis

võrdsustati Rootsi krooniga.• 1 kroon = 0,4 g kulda.• Kroon oli reaalselt tagatud kattevaraga.• 1933. a. devalveeriti Eesti krooni kurssi 35%

ja kehtestati kurss Inglise naela suhtes.• 1 nael = 18,35 krooni

• Devalveerima - rahaühiku tingliku vääris- metallisisalduse vähendamine või kursi alandamine välisvaluuta suhtes.

• Tänapäeval on EP põhilised ülesanded:• 1. korraldada raharinglust ja tagada raha

stabiilsus. Eesti Pangal raha emiteerimise ainuõigus;

• 2. teostada riiklikku raha- ja pangandus- poliitikat ning suunata krediidipoliitikat;

• 3. teostada järelvalvet kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste üle;

• 4. koostada Eesti maksebilanss.

• Eesti Pank allub Riigikogule.• Kõrgeim organ on Nõukogu, mille esimehe

nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

• Tööd keskpangas juhib Eesti Panga president, kelle ametiaeg on 5 aastat.

• Eesti Panga president annab oma tegevusest regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule.

• VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM• Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. a.

kehtib Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem.

• See tähendab, et Eesti krooni kurss oli seadusega seotud Saksa margaga vahekorras 1 DEM = 8 EEK.

• Pärast Saksamaa üleminekut eurole seoti Eesti kroon euroga. 1 EUR = 15,6466 EEK

• Krooni devalveerimine kuulub riigikogu pädevusse.

• Valuutakomitee süsteemi puhul peab raha olema tagatud mõne teise riigi valuutaga või väärismetalliga.

• Niisugune süsteem väldib selle, et keskpank võiks suvaliselt raha juurde trükkida.

• Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.

• Euro käibeletulek ei tähenda Eesti jaoks otseseid muudatusi vahetuskursi- ja raha- poliitikas.

• Valuutakomitee plussideks loetakse selle lihtsust, arusaadavust ja kerget rakendatavust.

• Küll aga piirab see teatud määral keskpanga kasutuses olevaid rahapoliitilisi instrumente.

• RAHA VÄÄRTUS VÕIB MUUTUDA• Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb.• Pikemat hindade tõusu nim. inflatsiooniks

• Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb.

• Pikemat hindade languse perioodi nim. deflatsiooniks.

• Krooni ostujõud väheneb inflatsiooni ja suureneb deflatsiooni ajal.

• Ostujõud - mingi rahasumma eest saadav kaupade ja teenuste kogus.

• Inflatsiooni põhjused:• 1. nõudlusinflatsioon - kui kaupade üldine

nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad;

• 2. kuluinflatsioon - tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus.

• Inflatsiooniperioodil saavad kahju:• 1. kindlate tuludega inimesed - kui näiteks

sellel aastal on inflatsioon 10%, siis inimene, kes teenis eelmisel aastal 100 000 krooni aastas, peaks sellel aastal teenima 110 000 krooni, et säilitada senist elatustaset.

• Pensionärid ei saa suurendada oma tulusid niivõrd, et korvata inflatsiooni mõju.

• Seetõttu toob inflatsioon kaasa nende elatustaseme languse.

• 2. Hoiustajad - kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab hoiustaja raha tagasisaamisel selle eest osta vähem, kui ta hoiustamise hetkel oleks saanud.

• 3. Laenuandjad - kui laenutähtaja jooksul inflatsioonitempo suureneb, võib tagastatud raha olla vähem väärt, kui oli antud laen.

• 4. Ettevõtjad - inflatsioon tekitab ettevõtjates ebakindlust, sest ta raskendab kulutuste prognoosimist. Seetõttu kasvavad ka tootmiskulud.

• Inflatsiooniperioodil saavad kasu:• 1. inimesed, kes saavad oma tulusid

kergesti suurendada - näiteks juveelikaupmehed.

• Inflatsiooniperioodil on ehete hinnad tõusnud tavaliselt kiiremini kui elukallidus.

• Tulemus on juveelikaupmeeste kõrgemad tulud.

• 2. Laenuvõtjad - inimesed, kes võtavad inflatsiooniperioodil laenu, maksavad tagasi raha, mille väärtus on laenutähtaja lõpus väiksem, kui ta oli algul. Kui laenu on õnnestunud saada inflatsioonitempost madalama hinnaga, saavad kasu laenajad.