KB-SL, KL-SL, KL-RL, KL-RF, KL-TL / KB-TL Pour les processus de ...
11 kl muinasaeg pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg
description
Transcript of 11 kl muinasaeg pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg
Pronksiaeg 1500-500 eKrLiia Vijand
2013
Muinasaeg
9000 eKr õpiti kasutama Lähis-Idas metalliAnatoliast kuni Kaspia mere piir-konnas algas 4000 eKr tõeline vasetoomine, 1200 C2900 eKr oli pronksi kasutamine Mesopotaamias juba laialt levinud
Pronksiaeg mujal maailmas
http://www.aina.org/books/eliba/eliba.htm
Egiptuses Uue riigi periood (1500-1075) Absoluutne kuningavõim – Thutmosis III Hobukaarikute kasutamine Püramiidid olid ehitatud juba 1000 a varem Hieroglüüfkiri
Kreeka Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon (kiri) Linnad OM Ateena ja Sparta. Demokraatia ja aristokraatia
Muu maailm samal ajal 1500-500 eKr
http://forsbergfilm.wordpress.com/2012/08/05/31/
http://www.ancient-egypt.org/index.html
http://www.greece-athens.com/page.php?page_id=5
http://teadur.ee/artiklid?letter=t http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html
Pronksiaeg
Pilt nr 1. Painutatud kannaga poolik kivikirves Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/032c.html
Eesti pronksiaeg jaguneb: vanem (1500 - 1100 a eKr) noorem (1100 - 500 a eKr) pronksiaeg.Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe.Eestis vase- ega tinamaaki ei leidu, seepärast sissetoodud pronks sulatati ümber või sepistati. Pronks oli kallis ja harva esinev, isegi pronksiaja lõpus kasutati veel kivist valmistatud esemeid
Tugev Skandinaavia mõju.Nooremas pronksiajas eristuvad uued muistised:kindlustatud asulad nt Iru, kivikirstkalmed nt Jõelähtme, lohukivid nt Saaremaal Tumalas,põllupeenrad nt Saaremaal Sõrves.Uued ehte- ja savinõutüübid.
Millest need uued muistised räägivad?
Noorem pronksiaeg
Foto nr 1. Kivikirstkalmed – Jõelähtme.http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=4916557&size=l&album_id=82517
Millise muistisega on tegu?
Pilt nr 2. Pronksist rantkirves Tahulasthttp://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/033d.html
Pilt nr 3. Pronksist õõskirves Põhjakalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/035a.html
Kokku on leitud 3 rantkirvest ja need kõikkuuluvad vanemasse pronksiaega.
Enamus õõskirveid kuulub nooremasse pronksiaega.
Millega on tegu? http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/037a.html
Pilt nr 4.
Pronksist pintsetid Jõelähtme VII kivikirstkalmest. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/038b.html
Mis on pildil?
Pilt nr 5.
Pilt nr 6.
Pronksist habemenuga Jõelähtme VII kivikirstkalmest.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/039a.html
Mis on pildil?
Sarvkõplad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/311a.html
Pilt nr 7.
Jahvekivid Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/310a.html
Pilt nr 8.
Pilt nr 9. Linaropsimiskammid ja -mõõgad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/312a.html
Viljelusmajandusega seotud tööriistad
Mis on pildil?
Pilt nr 10.
HarpuuniotsIru kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/315a.html
Pilt nr 11.
Pronksist nooleots Lülle laevkalmest.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/319a.html
Lisaks karjakasvatusele ja maaharimiseletegelesid inimesed jätkuvalt kalastuse ja küttimisega, arvatavasti mängis see suuremat rolli sisemaa elanikke seas .
Saartel tegeldi hülgepüügiga.
Mis on pildil?
Pilt nr 12.
Pilt nr 13. Valuvormide katkendeid Asva ja Iru kindlustatud asulakohtadelt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/316b.html
Pronksi valamine
Pronksist odaots Muhust.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/317a.html
Kindlustatud asulatest on leitud kokku üle tuhande savist valamisvormi katkendi ja sulatustiiglite tükke. Valamisvormid on savist. Enamik neist on mõeldud ümmarguse ristlõikega võrude tegemiseks
Mis on pildil?
Pilt nr 14.
Luust ehtenõelad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/320a.html
Luust ehtenõelad on Eestis noorema pronksiaja kõige arvukam ehteliik. KOKKUVÕTTEPeamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitudKirveid, pronksist sirp , habemenuge ja pintsette, mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, nt sarvkõplad. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ja harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe.Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käevõrusid, oimurõngaid ja nööpe. Lisaks mõned merevaikehted ja luuripatsid.
KreekaPlaton Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede
maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja
hävimises.“Kuningas Oidipus” 429 eKr esietendus
RoomaCaesarKleopatraRooma armeeTermidAmfiteater
Muu maailm eelrooma rauaajal 500 eKr- 50 pKr
http://fr.wikipedia.org/wiki/Platon
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ancient_Greece_hoplite_with_his_hoplon_and_dory.jpg
Periood jaguneb kaheks: vanemaks (500–200 eKr) ja nooremaks eelrooma rauaajaks (200 eKr – 50 p.Kr.)
Vanem eelrooma rauaaeg markeerib üleminekut pronksiajast rauaaega.
Vanimad raudesemed on sissetoodud, kuid nagu osutavad Põhja-Eestist leitud rauasulatuskohad, on juba hiljemalt ajaarvamise vahetusel siinsest soo- ja järvemaagist rauda sulatatud ka kohapeal.
Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_100_0094_RJ.jpg
Asulad looduslikult kaitstud kohtades ja hiljem ilmuvad juba ka linnusedMaeti edasi kivikirstkalmetesse, kuid uue tüübina tulevad tarandkalmed. Leidub põletus- ja laibamatusega maahauduNn keldipõllud ja kivihunnikute väljadega
põlludLohukivid
Eelrooma rauaaeg
http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_104.htm
http://www.arheo.ut.ee/balt48.gifhttp://entsyklopeedia.ee/meedia/tarandkalme2/virunuka_tarandkalme_195064 http://www.pivarootsi.ee/est/72/
Peamine leiuliik savinõukilludTöö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid, erandina on saadud vööhaake ja naaste.
LeiudTekstiil-keraamika
http://ornament.dragon.ee/muinas/eelrooma/pildid/041a.html
http://ornament.dragon.ee/muinas/eelrooma/pildid/044b.html
Luust ehtenõel
Metallist ehtenõel
käevõrud
Oimurõngas