17.-18. sajandi kunstArhitektuur, skulptuur, maalikunst

10 klass, ajalugu

Koostas: Liia Vijand

2008

Tunni eesmärk:baroki ja rokokoo stiili tutvustamine arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis

Ei haridust saaajalehe toel,

Ei raamatkikui tahes kõrge aade

Ei aitasiis, kui silm vaid ridu loeb,

Sest on veel teine,sisesilmavaade.

(Jevgeni Jevtušenko)

BarokkBarokk on stiil, mis tekkis 16.saj lõpus ja oli valitsev stiil 17.saj, kuid kestis veel 18.saj., see mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust, tarbekunsti ja rõivamoodi, kuid arhitektuuri ja kujutava kunsti piirkondlikud erinevused olid väga suured.

Barokile omased jooned: rahutu, tunderikas, ülistas võimu, teatraalne ja üles puhutud.

Uuendused: liikumise kujutamine.

Kunst muutus mitmekülgsemaks, soov üllatada vaatajat, segi ajada erinevaid kunstiliike nt illusoorne ja tõelisus koos.

ArhitektuurKadrioru loss

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5d/Kadrioru_loss_%281%29.JPG

ArhitektuurBarokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus

Austati antiiki, kasutati samu ehituselemente: sambaid, poolsambaid, pilastreid, ehisviile, karniisisid, nišše, kuid need kuhjati kokku.

Kasutati värvilisi kive

Uuendused: ovaalne aken, paisutustega torn, keerdsammas

Versailles´ loss, Püha Peetri kirik

Versailles´ loss

Erakogu 2008.03.20

Versailles´ loss

Louis XIV ajal rajatud

Lossi juurde kuulus suur park ja palju kõrvalhooneid

Lossi pikkus on 580 m

Oli eeskujuks ülejäänud Euroopa lossidele

Park oli range ja sümmeetriline – teedevõrk ja lillekimbud moodustavad geomeetrilisi kujundeid

Erakogu. Versailles´ lossi park 2008.03.20

Skulptuur

Skulptuuris hakati

kujutama võitlusi,

röövimisi, pühakute

kannatusi – andsid

edasi

Voogav ja sügavate

voltidega riietus

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/28/Sant%27Andrea.jpg

SkulptuurSkulptuur

Erakogu: Versailles´ park 2008.03.20

Sisearhitektuur ja interjöörSisearhitektuuris rakendati samu

elemente, kuid veelgi rikkalikumalt

Ruumid olid ovaalsed

Tugevad tumedad värvid

Erakogu Versailles´ loss sisemus 2008.03.20

Erakogu 2008.03.20

Versailles´ lossi peegligalerii

MaalikunstKompositsiooni mitmekesisus, diagonaalne paigutus, valguse kasutamine, värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks, koos kasutati kontrastseid toone, pintslitõmme muutus nähtavaks

Rahutu, dünaamiline ja ekspressiivne

Maaliti lahinguid, võitlusi, röövimisi, konfliktsituatsioone ja märtristseene

Esinesid piirkondlikud erinevused

ItaaliaMichelangelo da Caravaggio – maalis lihtrahvast ja ka modellidena kasutas lihtrahvast. Äärmuslik naturalism. Tume taust, heledad figuurid, juhuslikud poosidItaalia maalikunstnikud eelistasid sooje ja küpseid toone, sujuvad värviüleminekud, ilma kindlate piirjoonteta. Valguse ja varju kujutamine. Heleda ja tumeda kontrastid.Maalidel on kujutatud pingeliselt hoogsaid stseene. Palju ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail.

Flandria – Peter Paul RubensRubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne

Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu

Tema maalilaadi iseloomustavad lopsakate figuuridega jutustava sisuga suurkompositsioonid

Värvid on säravad, kujutatud

tegelaste poosid dünaamilised.

Eriti armastas Rubens kujutada

täidlasi alasti naisfiguure

http://clicks.robertgenn.com/images/featured_artist/art-factory/rubens-livinus.jpg

http://jerryandmartha.com/yourdailyart/images/rubens-susannafourment.jpg .

http://www.artchive.com/artchive/r/rubens/rubens_

leucippus.jpg

http://www.artknowledgenews.com/files/PeterPaulRubensTheCalydonia.jpg

http://sharkforum.org/archives/brandl_images/Rubens_union.jpg

Holland - RembrandtRembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat

Maalis kõike – portreesid, natüürmorte, maastikke ja usupilte

Maalis silmapaistvaid töid peale abiellumist, kuid kui ta kaasa suri kadus toredus, tööd muutusid tõsisemaks ja mitmeplaanilisemaks

http://www.abcgallery.com/R/rembrandt/rembrandt7.html The Prophet Jeremiah Mourning over the Destruction of Jerusalem. 1630

http://www.abcgallery.com/R/rembrandt/rembrandt8.html Philosopher Reading. 1631

http://www.abcgallery.com/R/rembrandt/rembrandt132.html Moses Smashing the Tables of the Law. 1659

http://www.abcgallery.com/R/rembrandt/rembrandt188.html Lucretia. 1664

RokokooRokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg oli aastatel 1730-1780.

Rokokoo sai alguse Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis

see vähem. Oli

enim levinud

Prantsuse

õukonnas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/9/90/JAMeissonnierTable.jpg

MööbelMööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis

ruume täiendasid

mitmesugused

luksusesemed ja ilu- ning

nipsasjakesed.

SisekujundusSiseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega

Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused

Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid

Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ef/Catherine_Palace_ballroom.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1a/Ottobeuren-basilika.jpg

Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdusAkende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/09/Teehaus1.jpg

Kirikuarhitektuur

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/33/Del_rei_igreja.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/74/CatherinePalaceNorthSide.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ef/Catherine_Palace_ballroom.jpg

Maalikunst

Eelkõige kaunistasid seinu

Heledad ja puhtad värvid

Kergemeelsed teemad, ei midagi tõsist ega murelikku

Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pastoraalsed stseenid

Antonie Watteau ja François Boucher

François Boucher Madame de Pompadour'i

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fran%C3%A7ois_Boucher_019.jpg

http://www.brynmawr.edu/hart/Syllabi/levine/HART%20107%202006/1753%20Boucher%20Rising%20of%20the%20sun.jpg

http://www.topofart.com/images/artists/Francois_Boucher/paintings/boucher002.jpg

http://www.penwith.co.uk/artofeurope/boucher_odalisque.jpg

http://mapage.noos.fr/moulinhg03/ancien.regime/art.images/boucher.enlev.europe.jpg

Antonie Watteau

http://www.bibi.org/box/2004/outubro/Watteau_Diana_Bathing.jpg

http://www.brynmawr.edu/hart/Syllabi/levine/HART%20107%202006/1717%20Watteau%20Cythera.jpg

Tänan