1

NR 4 (121) aprill 2009NR 4 (143) APRILL 2011valla infolehttiraaž 1300

LIIKUMINE HOIAB SÜDAME TERVENA

TEEME ÄRA TALGUPÄEV 2011

Südamenädal 17.-24.04.2011Sel aastal on traditsioonilise südamenäda-la peateemaks liikumine, mis on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihai-guse riski. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele ka töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks.Kuidas aitab liikumine südant tervena hoi-da?Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab sood-sat toimet väga mitmete mehhanismide kau-du. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.Kindlasti tekib nüüd paljudel küsimus – milline liikumine on südamele hea ja kui palju peaks liikuma? Kehalise koormuse liikidest on ee-listatumad ühtlase koormusega tegevused: kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalg-rattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, ve-siaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rull-uisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida sobivamad. Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame valem“ soovitab südame kaitsmiseks 3 ki-lomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uurin-gud näitavad, et südamehaiguste enneta-miseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine. Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant. Näiteks korvpall ja teised lii-kumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülekoormusele. Harvad pole ol-nud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soo-vitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul.Terve südame heaks tee reibast kõndi vähe-malt 30 minutit päevas 5-7 päeval ehk mini-maalselt 3-4 tundi nädalas. Kehalise võime-kuse arendamiseks on vajalik teha 3-5 korda nädalas 20-60 minutit treeningut, mille inten-siivsus peaks olema 60-90% maksimaalsest

ealisest südame löögisagedusest. Pulsisage-duse ealine maksimum on 220 lööki/minutis, sellest tuleb lahutada vanus (aastates). Nii on näiteks 50-aastase inimese pulsisageduse ealine maksimum 170 lööki minutis. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist (50-aastasel inimesel 100-120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu lan-getava efekti. Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soo-vitav kontrollida umbes 10 minuti möödumi-sel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõt-mine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga.Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teed vähemalt 10 000 sammu päevas. Soovitan alustada väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see aitab tugevdada teie tervist. Parajast koormu-sest annab tunnistust meeldiv reipus, toonu-se tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet.Miks paljud inimesed ei liigu piisavalt?Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Eakamatel häirivad spor-timist valdavalt kõrge vanus ja halb tervis. Eel-kõige peetakse treeningut efektiivseks vahen-diks meeleolu parandamiseks ning kehakaalu langetamiseks. Kahjuks paljud inimesed ei seosta tervisetreeningut ja liikumist südame-veresoonkonna haiguste ennetamisega, vere-rõhu langetamisega ning soodsa mõjuga vere kolesteroolile. „Hea“ kolesterooli tõstmiseks on liikumine üks paremaid vahendeid.Tervisetreeningu ja liikumise ärajätmist tu-lenevalt ajapuudusest, on sissejuurdunud vale mõtlemine, mida tuleks kindlasti muuta. See on tegelikult suur eksiarvamus, kuna liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regu-laarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeeri-da. Edaspidi kompenseerib liikumine ajakulu töö efektiivsusega.Liikumine on oluline ka vanematele ja kroo-nilisi haigusi põdevatele inimestele ja teeb mitmete haiguste all kannatajad tervemaks. Uuringud on näidanud, et liikumist harrasta-vad eakad on tervemad ja tulevad oma elu-ga paremini toime. Sobiva intensiivsusega

kehaline koormus leevendab krooniliste hai-guste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pi-dama oma arstiga.Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus keva-dilm on hea aeg alustamiseks. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt.

Margus Viigimaa, südamearst

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. See toimub tänavu vabal teemal, korraldada võiks nii töö- kui mõttetalguid. Iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis va-jab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. 15. märtsist algas talgute kirjapanek, talgulistel on soovitav end registreerida 11. april-

list, selleks ajaks on suur osa talguid juba kirjas. Registreerida võiksid ka need, kellel on võimalik talguid toetada mõne tegevuse või teenusega, nagu näiteks tööriistad, transport, prügiveo korral-damine, toitlustamine, rahaline toetus või talgulis-tele meelelahutuse pakkumine (pillimees, ühine matk, kodukandi tutvustus jne.)Uuendusena saab tänavu alguse Eesti Rahva

AASTA TEGIJA 2011

ANDERO VARUSON osales edukalt Tartu Kutsehariduskeskuse käesoleva õppeaasta õpilaste kutsemeist-rivõistlustel keskkonnatehnika lukksepa erialal ja ta tunnistati „Aasta Tegija 2011“ tiitli vääriliseks ning teda autasustati nime-lise auhinnaga.

ÕNNITLEME!

21. MAIL RÕNGU VALLA KODUKANDIPÄEV

KAVA 7.00 Laat Rõngu keskkooli esisel platsil. Korraldaja Rõngu Maanaiste Selts. 10.00 Avamine10.15-11.30 Isetegevusprogramm. Lastele batuut ja mängud.12.00 - 13.00 Ausambajooks 13.30 Autasustamine14.00-16.00 Visioonikonverents „Kuhu lähed, Rõngu?“14.00-16.00 Korvpallivõistlused täiskasvanu-tele 16.00-17.00 Kontsert kirikus19.00-20.00 Isetegevuskava Hiugemäel20.00 AnsambelBussi marsruut: 9.00 Käärdi Rukki 3 - 9.10 Teedla - 9.15 Val-guta – 9.20 Rannaküla – 9.35 Koruste bus-sipeatus.Tagasi kell 14.00 ja 17.00.Head rõngulased! Tulge kauplema ja oma-kandi rahvaga lustima!Rõngu valla allasutustel heisata lipud.

JÄLGIGE REKLAAMI!

2

VALLAVALITSUSES OTSUSTATI

VALLAVOLIKOGUS

EUROOPALIK JÄÄTMEKÄITLUS VÕI KIUSAMISE ERIVORM?

SUUREMÕÕTMELISTE JÄÄTMETE KOGUMINE

OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE

1. Sõlmida koostööleping Eesti Laskesuusatami-se Föderatsiooniga. 2. Sõlmida raamleping Tartu Spordiliiduga spor-ditegevuse kulude katmiseks.3. Anda kahe kinnistu omanikule nõusolek korral-datud jäätmeveoga mitteliitumiseks.4. Anda nõusolek konteinerite ühiskasutuseks kahel juhul. 5. Eraldada MTÜle Monarata 31,95 eurot (499,91 krooni) Tilga küla vastlapäeva korraldamise toe-tuseks.6. Sõlmida leping Eesti Finantsteenuste Agen-tuur OÜga valla fi nantsteenistuse optimeerimise eesmärgil maksumusega 1500 eurot. 7. Väljastada I. Kuusmale kirjalik nõusolek ehiti-se tehnosüsteemide muutmiseks Kirepi külas.8. Väljastada E. Markovile projekteerimistingimu-sed ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks Lossimäe külas. 9. Kinnitada sotsiaaltoetused 7-le isikule ja toi-metulekutoetused 16-le isikule. 10. Korraldada avatud hankemenetlus „Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Rõngu vallas“ ning kinnitada hankedokumendid. 11. Anda nõusolek SAle Rõngu Hooldusravikes-kus ruumide allüürimiseks hooldusravikeskuse endistes kontoriruumides juuksuriteenuse osu-tamiseks.12. Anda nõusolek naaberkinnistute omanikele jäätmekonteineri ühiseks kasutamiseks.13. Kooskõlastada ettevõtluse alustamise toetu-se andmine ühele isikule. 14. Sõlmida Salva Kindlustuse ASga leping Rõn-gu valla vara kindlustamiseks. 15. Sõlmida leping ASga MTG Rõngu valla õpi-laste sõidu doteerimiseks. 16. Sõlmida leping Tartu Maavalitsusega algklas-side ujumise algõppe läbiviimiseks.

10. märtsi volikogu istungist võttis osa 13 liiget, puudusid Tiit Kollist, Hellat Mõttus.Otsustati:

Võtta peremehetu ehitisena arvele 0,4 kV • elektriliin Uderna külas;Määrata Rõngu vallas Käärdi alevikus asuva • liikluspinna nimeks Põndaku tänav;Valida rahvakohtunikukandidaatideks Kaare • Schults, Tarmo Ruder, Ants Prüüs.

Võeti vastu:Rõngu Vallavolikogu 31. augusti 2006. a •

Eesti on enamuse endise süsteemi pärandist suutnud maha jätta, kuid jäätmekäitluses toimi-vad mõned ammused arusaamad jõuliselt edasi. Nõukogude Liidu ajast pärisime sellise jäätme-te kogumise süsteemi, mis kattis sisuliselt vaid korrusmaju – seda nii linnas kui ka maal, endiste suurmajandite ja praeguste valdade keskustes. Kõik ühepere-elamud ja suvemajad ning talud olid süsteemiga seotud ainult juhul, kui nende peremehed seda soovisid. Kuna sellistest soovi-jatest puudus täpne ülevaade, puudus ka võima-lus öelda, kui palju majapidamisi tegelikult välja-poole kogumissüsteemi jäi. Samuti pole teada, mida nad oma jäätmetega tegid ja teevad.Jäätmekäitlussüsteemi erastamine ja mõned õppetunnid sellestOlme-tavajäätmete kogumisega tegelnud piir-kondlikud ettevõtted kuulusid 1990date teise pooleni kohalikele omavalitsustele (KOV). Samal kümnendil laiemalt toimunud erastamine laienes ka jäätmekäitlusettevõtetele. Mõned tänaseks suured jäätmekäitlusfi rmad saavutasid olulise turuosa just erastamise kaudu (nt Veolia Kesk-konnateenused AS). Teised osalesid erastamisel vähem, laienedes pigem uute üksuste kaudu (nt AS Ragn-Sells). Oluline on, et koos kogumisteh-nika erastamisega erastati täielikult ka kliendi-baasi haldus – ehk erastamisest alates puudus KOVidel kogumissüsteemiga liitunutest üle-vaade.Erastamine tõi kaasa kiired investeeringud ko-gumistehnikasse, uute konteinerite pakkumise, renditeenuse ning muud positiivset. Pigem ne-gatiivne on aga see, et kadus sisuline ülevaade kogumissüsteemi ulatusest ja kontroll teenuse hinna üle. Arusaadavalt tegelesid erastatud et-tevõtted teenuse pakkumisega neile soodsatel tingimustel – nende huvi ei olnud kiirendada taaskasutust või maksimaalselt siduda jäätme-valjaid kogumissüsteemiga. Just need aspektid said aga peatselt olmejäätmete käitluse sõlmkü-simusteks.10 aastat tagasi oli ametlikult umbes 150 tööta-vat väikeprügilat. Nüüd on alles 5 tavajäätmete prügilat. Seega ei saa enam kuidagi toimida va-rem vaikimisi eeldatud lahendus, et ehk igaüks viib ise oma jäätmed kohalikku prügilasse. Tege-likult ei ole see kunagi toiminudki – ka siis, kui kohalike prügilate vahemaa jäi alla 10 km, jõudis märgatav kogus sodi ikkagi metsa. Isegi prügila lähedusse.Viimase aastakümne üks olulisemaid ees-märke on jäätmekäitluses just omavalitsus-te sisulise korraldava tegevuse taastamine; jäätmevaldajate kogumissüsteemiga liitmine ja sellest ülevaate saavutamine. Ehk siis nen-de funktsioonide taastamine, mis erastamisega kaduma läksid.“Meil ei teki jäätmeid!” – ja 10 000 tonni prügi ühe päevagaEsimene riigi jäätmekava (Riigikogu kinnitas 2002. a lõpul) hindas väljapoole kogumissüstee-mi jäänute arvuks ca 270 000 inimest ehk 20% elanikkonnast. Sellisele hulgale inimestele oli jäetud õigus ise otsustada, mida oma jäätmete-ga teha! Loomulikult oli neil kogu aeg võimalus vastav teenus tellida. Kuid üsna olulise osa nende majapidamiste käitumismuster olnud otsese seaduserikkumise ja musta huumori ohtlik segu. Nad on oma prügikotte kandnud (ja kannavad) kuhu iganes: naaberkorrusmajade konteineritesse (kuni need kõik pole veel lukku pandud); asutuste-ettevõtete või ka üldistesse avalikesse konteineritesse; koolide, lasteaeda-de, bussipeatuste jms konteineritesse...Konteineritest jõuavad jäätmed küll ametlikku kogumissüsteemi, kuid kellegi teise kulul (teenu-sevargus!). Ülimalt hoolimatu ja harimatu (kuid levinud!) on aga jäätmete põletamine lõkkes või

Rõngu valla elanikud saavad probleemseid ja suuremõõtmelisi jäätmeid tasuta ära anda 28. aprillist kuni 4. maini k. a alljärgnevates kohtades:Rõngus AIA tänaval keskkatlamaja eesKäärdis RUKKI tänav 7 maja kõrvalValguta seltsimaja juures30 m³ konteinerisse saab elanikkond tasuta ära anda mööbliesemed, valamud, elektroonikasead-med, pliidid, vanarehvid jne. Konteinerisse ei või panna ohtlikke jäätmeid ega olmejäätmeid (sh. vanad riided, jalanõud jne.

Tuletame meelde, et igapäevaselt saab ela-nikkond TASUTA ära anda ohtlikke jäätmeid jäätmejaamades, mis asuvad Rõngus vana ben-siinijaama kõrval ning Teedlas töökoja hoovil.Vastu võetakse alljärgnevaid ohtlike jäät-meid.

akud • patareid • vanad ravimid • olmekeemiajäätmed • taimemürgid• värvijäätmed • vanaõlid • õlifi ltrid • ohtlikke aineid sisaldavad pakendid • elavhõbedalambid • elavhõbe •

Elektroonikaromusid saab igapäevaselt TASU-TA ära anda jäätmejaamas Rõngus Tehase tn 8 (vana bensiinijaam). Konteinerid on varustatud infoga jäätmeliigi kohta, mida võib konteinerisse panna. Palume jälgida juhiseid.Vanarehvid saab tasuta ära anda jäätmejaamas. Palume vanarehvid panna elektroonikajäätmete konteineri kõrvale.Palve Valguta rahvaleJaanitule lõkkeplats Valguta külas on muutunud ebaseaduslikuks prügipaneku kohaks. Kui näete, et keegi sokutab oma majapidamises tekkinud jäätmeid nagu riided, jalanõud, ehitusmaterjal vms lõkkeplatsile, palun andke sellest teada te-lefonile 5056193. Lõkkeplatsile võib viia ainult puuoksi, puitmaterjali, mis ei ole keemiliselt töö-deldud (värvitud, lakitud).

määrust nr 21 „Rõngu Lasteaia „Pihlakobar“ põhimäärus“ muutmine; Jäätmehoolduseeskiri; • Rõngu valla jäätmekava 2011 – 2015. •

Kuulati ära:vallavanem Priit Pramanni informatsioon.•

24. märtsil 2011Kohal olid kõik volikogu liikmed.Otsustati:

Määrata Rõngu valla konsolideeritud ma-• jandusaasta aruannete auditi läbiviijaks aastateks 2010 – 2012 parima pakkumise esitanud Audiitorbüroo FIDES OÜ; Vabastada vallavalitsuse liikme ametikohalt • Haimar Kallas ja kinnitada vallavalitsuse liik-meteks ja nimetada ametisse vallavanema volituste ajaks täiendavalt Kalju Hermann ja Aivar Kuuskvere.

Võeti vastu:2011. aasta vallaeelarve;• Rõngu vallavolikogu 23.12.2004. a määru-• se nr 22 „Rõngu valla jäätmevaldajate re-gistri asutamine ja jäätmevaldajate registri pidamise kord“ muutmine.

Toimus:2011. aasta vallaeelarve II lugemine.•

Kuulati ära:vallavanem Priit Pramanni informatsioon.•

TEADE!Ehitusküsimustes võtab vastu Aivar Kuuskvere teisipäeviti kella 8-18

Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud. Kirjutage ja jagage oma talgulugusid ning jutustage, miks on talgutel osaletud, mida on tal-gutel tehtud ja mida leitud. Talgulugude kogumise veebiretkele oodatakse väga osalema koole – õpi-lased võiksid koguda talgulugusid vanematelt ja vanavanematelt. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teeme-ara.ee spetsiaalses aknas. Talgute, teenuste ja talguliste registreerimine, vaatamine ning lisainfo: www.teemeara.eeKüsimuste ja probleemide tekkimisel registreeri-misel, lugude kirjapanekul ja teisteski küsimustes on teile abiks maakonna koordinaator. Tartumaal on sellel aastal talgute koordineeriv roll maakon-naühendusel Kodukant Tartumaa.Tänavust talgupäeva korraldavad Eestimaa Loo-duse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühen-duste Liit EMSL. Projekti rahastab Kodanikuühis-konna Sihtkapital.

Korraldajate nimel Külli PannTalgupäeva Teeme Ära Tartumaa koordinaator

e-mail: kylli@kodukanttartumaa.ee Tel. 5323 9430

3

PÄÄSTEAMET PALUB HOIDA LASTEL VEEKOGUDE ÄÄRES SILM PEAL

ÜMARLAUD KUTSUB KÕIKI KAASA MÕTLEMA

Päästeamet palub täiskasvanu-tel hoida lastel veekogude juu-res silm peal ja hoiatada lapsi veekogudele minemise eest.Jääolud üle Eesti on väga erine-vad, kui mõnd sissevooluta tiiki või järve katab ligi poolemeetrine kindel jääkiht, siis osad vooluvee-kogud ja nende suudmed on jää-vabad või ilma kindla jääkatteta. Päästeamet palub eriti veekogude läheduses elavaid lapsevanemaid lastele selgitada kevadise jää oht-likkust. “Lapsi ei tohi jätta veekogu juures järelevalveta või lubada lastel üksi kevadise veekogu äärde minna,” ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints. Tema sõnul peavad eriti tähelepaneli-kud olema kuni viieaastaste laste vanemad, sest nii väikeste laste liikumine võib olla ootamatu ja laps võib hetkega kadunud olla. Väikelaps ei tee ka vette kukkudes häält.

Külma vette kukkumisel on inime-se vastupanuvõime vähendatud, täiskasvanu võib kaotada teadvuse minutitega. Hädasolija märkamisel tuleb helistada 112, teavitada juh-tunust ning hädasolija asukohast. Appi minnes tuleb tagada enese ohutus ja liikuda hädasolija tee-konda pidi. Hätta sattunule ei tohi ulatada kätt vaid mõni läheduses asunud roigas või jope. Nõrga jää peal tuleb liikuda roomates või rul-ludes.Käitumisjuhiseid jagab video aad-ressil: http://www.youtube.com/watch?v=MCmtP4_Fj6M Video ja nõuanded talvisest veeohu-tusest on saadaval ka aadressilhttp://www.veeohutus.ee/et/Vee-ohutus/Veeohutus-Talvel/Tegutse-mine-onnetuse-korral

Martin VallimäePäästeameti pressiesindaja,

tel 628 2067, mob 5330 6009, martin.vallimae@rescue.ee

Selleaastase kodukandipäeva raames 21. mail toimub Rõngu külade ümar-laua eestvedamisel valla visioonikonverents “Kuhu lähed, Rõngu?” Konve-rentsile on kutsutud ja esinema palutud endised rõngulased ning Rõnguga seotud nimekad kultuuritegelased Mati Hint, Mats Traat, Agu Sisask ning endised ja praegused tippametnikud Tõnis Blank, Viljar Peep ja Jaan Tamm. Niisugune koduvallast pärit inimestega tuttavaks saamine võiks kujuneda heaks traditsiooniks ja aitaks meil kõigil väljuda igapäevamelust ning vaa-data natuke avarama pilguga ennast ja oma kodukohta. Nii hea on ju öelda austusväärse inimese kohta: „Ta on ju meie oma inimene!“Mati Hint on tuntud keelemees ja kunagise vallavanema Oskar Hindi poeg, kunagiste Rõngu seltside eestvedaja ja Ülpre talu peremees. Kirjanik ja luu-letaja Mats Traat on sündinud Palupera vallas, kuid ta mäletab aega, mil nõukogude võim tegi Kõverast Kõrtsist masina-traktorijaama. Jaapani kee-le ja kultuuri tundja Agu Sisaski isa Richard on olnud sõjajärgsel perioodil Rõngu kirikuõpetaja. Tõnis Blank on olnud Rapla maavanem ja tuntud kui ühistulise liikumise edendaja Eestis, ajaloodoktor Viljar Peep on Andmekait-se Inspektsiooni peadirektor. Praegune Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm on olnud Eesti lennunduse ajaloos pikka aega tippametnik. Nii Tõnis, Viljar kui ka Jaan on Rõngu 8-klassilise kooli vilistlased.Tammsaare on öelnud, et elu ongi üks mälestuste mälestus, aga kestmi-seks on tarvis mäletada, siduda olnu olevaga ja hoida ennast, oma kodu ja kultuuri. Kindlasti ei ole täna puudus vaid rahast, vaid puudus on ka mäle-tamisest ja ausast mõtlemisest. Otsime ju ennekõike häid mõtteid kuulates iseennast, pidepunkte, tulevikuvisiooni ja edasiminekujõudu. Kuidas saak-sime kõik kaasa aidata sellele, et Rõngu kihelkonna ja valla rahvas saaks julgelt vaadata tulevikku, kus lastel oleksid mängumaad, lasteaiad ja koolid,

küttekoldes. Kahetsusväärselt suures koguses segajäätmeid sokutatakse ka tasuta pakendi kogumiskonteineritesse, mis oluliselt takistab pakendikogumisvõrgustiku arengut. Ja kahtluse-ta jõuab igal aastal suur kogus jäätmeid metsa-elanikele “kingiks”. Seda kõike tänu neile, kellel on “õigus” nautida suurt jäätmevabadust ja kellel “jäätmeid ei teki”.Kolm aastat tagasi osales ligi 50 000 Eesti ela-nikku Teeme Ära! prügikogumiskampaanias. Nad korjasid ühe päevaga kokku ligi 10 000 ton-ni sodi. Prügi koguse ja geograafi lise jaotuse põhjal on alust arvata, et 50 000 koristajale oli “tööd” andnud ligi 100 000 inimest. Loogiliselt võttes ei tohiks sodi metsa all ja maanteekraavis olla. Kogumissüsteemiga liitunud kasutavad ju ametlikku teenust. Ja need, kes jäävad väljapoole, kinnitavad käsi südamel, et neil jäätmeid ei teki või viivad nad need suvilast linnakoju või tellivad ise jäätmeveo või …Niisiis – tuhanded tonnid sodi visatakse metsa ülelendavatelt lennukitelt!? Jätkuvalt, sest on enam kui kindel, et ka tänavu sulab lume alt välja nii mõndagi koristamisväärset.Juba 30–40 aastat tagasi saadi Lääne- ja Põhja-Euroopas aru, et prügi ulaladestamist* ei saa kuidagi pidurdada, kui elanikud ei ole ühtsel ja üsna rangel alusel kogumisüsteemi-ga liidetud. Eestis on see ikka veel vaidlusalune teema.Maksa-nagu-viskad ja õiglus jäätmekäitlusesKorrusmajade elanikud ehk 70% Eesti ela-nikest on inimpõlve ja enamgi olnud seotud jäätmete kogumissüsteemiga kohustuslikus korras – igalt korterivaldajalt eraldi ei ole selleks nõusolekut küsitud. Majaühistu või hooldusfi rma jagab jäätmekäitluse tasu valdavalt korteri pindala või (harvem) elanike arvu järgi. Seega pole tasul mingit otsest seost korteris te-kitatud ja konteinerisse toodud jäätmekogusega. Teoreetiliselt annaks sellise seose valvekaame-rate ja kaaluga sisestusseadme jms abiga luua, kuid see on pigem tehnoloogiline ulme.Muidugi annaks jäätmekäitlust korraldada ka nii, nagu see on mõnes vanas EL maas – ehk jäät-mete kogumine nn ettemakstud kottidega, mida saab osta suurematest poodidest. Äravedu on juba koti hinna sees. Pole kahtlust, mida selline skeem Eestis suuremate kortermajade juures tähendaks – lisaks ametlikult makstud kottide-le oleks seal hulgi tavalisi kotte, mille eest pole makstud. See omakorda tähendaks lõputut vaid-

lust teemal, kes peaks nende nn anonüümsete jäätmete eest maksma.Selline maksa-nagu-viskad (Pay-As-You-Th-row ehk PAYT) mudel on tuleviku jäätmekäit-luse ideaal, selleks peab ühiskond valmis olema. Ka tähendab PAYT veidi laiemalt erinevaid jäät-metasu sidumise skeeme jäätmekogusega. Ka näiteks praegune Eestis korraldatud jäätmeveo mudel, kus KOV määrab nn miinimum teenuse-paketi ja majapidamisel on paketi valikul teatud otsustusruum, on olemuselt PAYT. Seda erine-valt nn võrdse tasu mudelist (fl at fee), kus kõik majapidamised maksavad võrdset tasu KOVle. Nii toimub see näiteks Ühendkuningriigis, aga ka paljudes Lõuna-Euroopa maades.Eestis on korraldatud jäätmeveol probleeme sa-geli nn miinimumpaketi suurusega, mille määrab KOV. Näiteks eramajale mõeldud 140 l konteiner on üksikule pensionärile liig, 20–50 l kott korra kuus seda poleks. Paljud eramajade omanikud nõuavadki väga häälekalt just seda, et saak-sid ise oma konteineri täituvuse üle otsusta-da. Ehk tasumise aluseks peaks olema kitsam PAYT mudel, mida ei ole samas võimalik raken-dada kortermajadele. Seega soovivad erama-jade elanikud endale eriõigusi kortermajade elanikega võrreldes. Seda nõudes jäetakse justkui tahtlikult tähelepanuta, et kortermajade elanikel ehk enamusel Eesti elanikest pole ku-nagi olnud ega saa ka nähtavas tulevikus olema võimalust siduda jäätmekäitluse kulu oma jäät-mekogusega. Isegi kui korteriomanik on reisil, puhkusel, haiglas või lihtsalt tekitab naabrist vähem jäätmeid või sordib usinamalt, arve saab ta ikka üldisel alusel. Paljud eramajade elanikud aga kaitsevad praegu justkui mingist muistsest ajast päris õigust, mida neil pole kunagi olnud, aga mille tagajärjed on väga ohtlikud.Argo Luude, AS Veolia Keskkonnateenused ju-hataja kommenteeris korraldatud jäätmeveole ülemineku üsna emotsionaalseks tõusnud aru-telu Hiiu Lehes (22.03.2011): “Hiiumaad katab üks Eesti parimaid pakendikogumise võrgustik-ke, seda nii konteinerite arvu kui ka paiknemise tiheduse mõttes. Olles ise ka nende konteine-rite teenindajad, näeme, et nende sisu on üks Eesti kehvemaid – konteineritesse pannakse märkimisväärsel hulgal jäätmeid, mis sinna ei pea tegelikult kuuluma. Kui olime saanud kõigilt Hiiumaa omavalitsustelt jäätmevaldajate registri, avastasime, et tillukesel Hiiumaal on üle tuhande majapidamise, mis pole oma jäätmeid üle and-

nud ühelegi käitlusettevõttele ja on käidelnud oma jäätmeid mitteteadaoleval viisil.”Ka paljudes muudes piirkondades on selgunud, et korraldatud jäätmeveo rakendamise eelselt oli pool ja enamgi (isegi 70–80%!) majapidamistest väljaspool kogumissüsteemi. Paljud ei soovi lii-tuda ka praegu, pidades liitumisega seotud tee-nusepaketti justkui jäätmetekitamise sunduseks. Kas siis ka näiteks kaabel-TV kliendiks hakkami-ne tähendab sundust 24 tundi ööpäevas telerit vaadata?Korraldatud jäätmeveol ei ole alternatiiviMait Kriipsalu, Maaülikooli õppejõud ja teaduste doktor ütleb Keskkonnatehnikas (2/2011) Võru-maa omavalitsuste ühise jäätmekava koosta-mise arvukate arutelude kokkuvõttena: “Mitmel pool jõuti arutlustel järeldusele, et korraldatud jäätmeveole tõsiselt võetavat alternatiivi polegi ning see peaks toimuma kõigis omavalitsustes, olenemata suurusest ja asustustihedusest.”Sellega tuleb ainult nõustuda – ilma korral-datud jäätmeveota oleksid tegeliku teenuse hinnad märgatavalt kõrgemad ja ilma maja-pidamisi kogumissüsteemiga liitmata jää-megi metsast suuri prügikoguseid koguma ja koduse jäätmepõletuse mürkgaase sisse hingama.Jäätmekäitlussüsteemi olulised osad on ka jäätmejaamad ja kokkukandepunktid. Väga vähe on siiani kasutatud just nn jäätmemajade mude-lit, mis aitaks vajadusel ka hajaasustuses raken-dada (nagu kortermajade puhul) ühiskonteinerit. Nii väheneb küll seos konkreetse majapidamise jäätmekoguse ja tasu suuruse vahel, teisalt aga paraneb logistika, eeldatavalt paljudes kohtades ka liigitikogumise võimalused. Selliste jäätme-majade rajamist toetatakse SA KIK programmist, kuid taotlejaid on üsna napilt.Korraldatud jäätmevedu ei ole mõeldud kellegi kiusamiseks, kuid on vajalik ühiskondliku väär-käitumise ja tarbijakaitseliselt ka hinnakontrolli tagamiseks. Täielik PAYT mudel (jäätmekogu-se ja tasu otsene seos) on eesmärk, kuid Eesti ühiskond ei ole selleks lähiaastatel kindlasti veel valmis.*ulaladestamine – olmejäätmeid vedeleb tee-äärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. ...

Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja

Allikas: www.envir.ee

4

8. märtsil õnnitleti Käärdi pensionäride päeva-keskuse keldrisaalis märtsikuu sünnipäevalapsi ja tähistati naistepäeva. Tänu Rõngu rahvamaja juhatajale Mari-Liis Vanaisakule, kes hoolitses muusika eest, mängisid pilli ja laulsid Tauno Laks ja Raimo Riis. Peale rahvamaja juhataja ja muu-sikategijate olid abistajate ja toetajatena kaa-sas ka Ralf Nicke, Virge Rikka, Tanel Tinask ja Edward-Richard Rikka. Noorteansambel näitas, et nende repertuaar on lai ja nad oskavad esi-neda iga vanuserühma inimestele, ka vanemale põlvkonnale. Suur tänu esinejatele.Sünnipäevaõnnitlusi võtsid vastu Milje-Küllike Muttik, Eha Visse, Kaare Schults, Kalju-Johan-nes Kotkas jt. Kohvi serveeris Roosi Hagen. Suur tänu temale, Küllikesele ja teistele lauakatjatele. Päevakeskuse ja Käärdi Seltsi juhatus õnnitles kokkutulnud naisperet vana kombe kohaselt naistepäeva puhul. Oli meeleolukas ja tore pärastlõuna. Kokku oli

asjaosalisi 26. Suur tänu kõigile. Olete edaspidi-gi meie üritustele oodatud.

Kalev JagoKäärdi pensionäride päevakeskuse ja

Käärdi Seltsi juhatuse liige

Vastlapäev on liikuv püha ja seda peetakse alati noorkuu teisipäeval. Sellel aastal sattus vastla-päev märtsikuusse, täpsemalt 8. märtsile.Pihlakobara lasteaia kõik rühmad olid palutud kella kümneks õue, et koos vestelda vastlapäe-va kommetest, nii vanaaegsetest kui ka täna-päevastest. Oli rõõm kuulda, et suuremad lap-sed teadsid selle päeva kommetest nii mõndagi rääkida. Küsimuse peale: „Mis on vurr?“ vastas üks laps huvitavalt, et see on üks loom. Selle all mõtles ta ilmselt Urri „Muumioru lugudest“. Mõelda vaid, milli-seid seoseid võivad lapsed luua! Õpetaja Virve rääkis lastele, kuidas vanasti linast riiet saadi ning näi-disvahendina oli tal kaasas ka vanaaeg-ne haspel ja kraas.Edasi läksime sport-like tegevuste juur-de. Suurematele ja väiksematele olid planeeritud eraldi tegevused. Lepat-riinud ja Mesilinnud osalesid erinevatel kelguvõistlustel, mille eesmärk oli positiivse ela-muse saamine, mitte võit. Kõige lõpuks lasti ka vastlaliugu, mis pidi vana uskumuse kohaselt tagama pikad linad. Kuna väikeseid Liblikaid ja Pääsupoegi suurele mäele lasta ei saanud, proovisid nemad slaalomjooksu kelkudega, rõngast läbipugemist ning panid tööle oma pisi-

kesed käekesed – kas minu pall läheb rõngast läbi? Kõik vastlapäevalised said tubli osalemise eest ka armsa meene, õpetajate endi tehtud me-dali, mille laps sai uhkusega koju viia.Ilm oli tuuline, seetõttu sobis soe hernesupp igati vastlapäeva lõunasöögiks. Magustoiduks pakuti loomulikult vastlakuklit.Kindlasti oli lastele see päev väike vaheldus tavapärasesse ellu, pealegi tuleb värskes õhus liikumine meile kõigile kasuks ning kosutab ka und. Suur tänu usinatele osalejatele. Aitäh õpe-

tajatele, kes eelnevalt rääkisid rühmades vastla-päeva kommetest ning valmistasid lastele ime-armsad medalid.Kena kevadest soovides.

Riina Ostrak Rõngu lasteaia Pihlakobar Liblikate rühma õpetaja

Rõngu keskkool korraldas jälle rahvamajas Tar-tumaa koolinoorte VII teatripäevad. Seekord ma žüriisse ei kuulunud. Tahtsin ise pista nina teatri-maailma ja lavastada tüki lastele.Kunagi lasteaias töötades olen kirjutanud ühe

näidendi, mille õpetaja Rita Kiiver oma õpilaste-ga tookord kenasti lavastas. Nüüd aastate pärast juhtus taas midagi taolist. Kuna õppimiseks oli aega väheseks jäänud, olid minu lootused jälle õpetaja Rital ja tema klassil.

RÕNGU NOORTEANSAMBEL A-PLUSS KÄÄRDIS

JA EESRIIE AVANES …

VISSEL-VASSEL VASTUPÄEVA, MEIE PEAME VASTLAPÄEVA!

A-PLUSSI ESIMENE AMETLIK TUUR

VALGUTA ALGKOOLI ÕPILASTE TUNNUSTAMINE 3. VEERANDI ÕPPETÖÖ TULEMUSTE PÕHJAL

Naistepäeval korraldas noortebänd A-Pluss oma esimese tuuri Rõngu vallas. Bändil valmis akustiliste kitarridega kaunis nais-tepäevakava. Selles võis ära tunda kaunid ja ar-mastatud laulud („Käime katuseid mööda“, „Sel-jakotid selga“, „Tsirkus“ jne). Naistepäevatuur algas Käärdi külaseltsis, kus olid kohale tulnud eakad, et omakeskis naistepäeva tähistada. Tuur jätkus Tilga külas Koopaaru talus, kus toimus vastlatrall. Seal esinesid poisid juba oma vanas hea kuues hoogsate lugudega noore-male põlvkonnale. Bändi tuur lõppes rahvamajas naistepäevakont-serdil, mis viidi läbi koos ansambli LaKaLuugi solisti ja kitarristi Olavi Juhkasoniga. Naistepäeva-kontserti oli vaatama tulnud suur hulk naisperet – ikkagi naistepäeval on au sees naised. Noortebänd A-Pluss tänab kuulajaid ja oma fänne ning peagi saab poisse esinemas näha nende isik-likul eksklusiivsel kontserdil Rõngu rahvamajas. Suur aitäh Olavi Juhkasonile, kes poisse juhen-dab ja ise naistepäevakontserdil oma esinemise-ga rõõmu valmistas.

Rõngu rahvamaja

Avaldada kiitust õpilastele, kes õppisid hindele „5“.Kösta Villem Tatar, Aigar Vaalmäe - 1. klMichell Naudi - 2. klLiisa Tatar, Celesthy Planken - 4. klMikk Pedaja, Agne Vaalmäe - 5. klGerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 6. kl

Avaldada kiitust õpilastele, kes õppisid hinnetele „4“ ja „5“Marttis Laks, Kaiti Talirand - 2. klElsbet Pedaja, Kaisa Peetso, Anu Annikki Tuulemets - 3. klHeiko Viksi - 4.klKaili Silland, Glen Põldmaa - 5. klTimo Laineste - 6. kl Avaldada kiitust õpilastele, kes pole 3. veerandil puudunud

Alex Maalmann - 1. klKaiti Talirand - 2. klLauri Külv, Elsbet Pedaja - 3. klRenaldo Matikainen, Kaimo Tali-rand, Liisa Tatar - 4. klMikk Pedaja, Agne Vaalmäe, Glen Põldmaa, Kaili Silland - 5. klSiim Sepp, Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 6. kl

Lea Pung

ASJATUNDJATELT SAAB TASUTA NÕU KÜSIDA KODUST

LAHKUMATAKas tööleping peab olema kirjalik?• Firma on pankrotis, kuidas kätte saada • koondamisraha?Kust alustada abielulahutusega?• Testamenti ei ole, kes on pärijateks?• Kas liiklustrahv aegub?• Kui palju peab kohtutäitur kontole jätma?• Kuidas meest alkoholist eemal hoida?• Ülekaal, millest alustada?• Mida teha, et küüsi tugevdada?• Miks on koeral karv lahti?• Kuidas saada lahti vesirottidest?• Kas majavamm on inimesele ohtlik?• Miks korstnakivid pragunevad? jne•

Interneti nõuandekeskuses www.vas-tused.ee saab küsida tasuta ja ano-nüümselt nõu oma ala asjatundjatelt.Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastus-te lugemisel.Nõu saab küsida erinevatel teemadel: tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, kindlustus, pe-resuhted, lemmikloomad, dieet, toitumine, kodu ja aed jne.Julgustame Teid oma probleemidele lahendusi otsima!

Ain Raudsepp www.vastused.ee peatoimetaja

täisealistel töökohad ja eakatel väärikas elupaik, kus oleksid ilusad kodud, lahked inimesed ja kü-lalistel mõnus olla. Selle üle arutletaksegi kodu-kandipäeval Rõngu keskkoolis. Oodatud on kõik alevite ja külade elanikud põlvepikkustest lastest eakateni. Tulge kohale, teie kaasalöömine on väga oluline!Ümarlaua tegemistest saab rohkem teada kodu-lehelt http://www.ymarlaud.eu/

Üleskutse sõnastas Anu Laas

5

Nagu juba ta-vaks saanud, k o g u n e s i d 19. märtsil Ta r t u m a a kool i teatr id Rõngu, et välja sõe-luda trupid, kes osalevad vabariiklikul kool inoorte teatrifestiva-lil. Teatripäe-vast võtsid osa Ülenur-me gümnaa-sium, Melliste algkool-las-teaed, Kuus-

te kool ning Rõngu keskkool. Kanti ette kuus näidendit. Žüriisse kuulusid Meelis Hansing teatrist Va-nemuine, Riina Sepma Tartu maavalitsusest, Kristiina Oomer Eesti Harrastusteatrite Liidust, Kadri Pungar Ülenurme gümnaasiumist, Mari-Liis Vanaisak Rõngu rahvamajast ning Kristina Ruder Rõngu keskkoolist. Parimate väljaselgi-tamine kujunes žüriile parajaks pähkliks, kuid

lõpuks jõuti siiski ühisele otsuse-le, et vabariikli-kul teatrifestivalil osalevad etendu-sed „Kass ja koer“ (Rõngu keskkool, juhendaja Eda Markov) ning „Kuhu kadus Kel-li?“ (Kuuste kool, juhendaja Kersti Kivirüüt). Žürii selgitas välja ka parima omaloo-mingulise näiden-di, milleks osutus Melliste algkooli etendus „Matti-us“ (autor Saima Timusk). Valiti ka silmapaistvamad osatäitjad. Ühe sellise tiitli pälvis

meie kooli noor näitleja Kaspar Klein etendusest „Soovimuna“ (juhendaja Aino Kommisaar). Tänan kõiki, kes teatripäeva korral-damisele omapoolse panuse andsid. Aitäh, OÜ Rõngu Trahter, Kristina Ru-der, Mari-Liis Vanaisak, Virge Rikka, Mari Jantsus, Jüri Väljaots, Siim Lai-neste, Arno Aavik, Paula Saaremäe, Heidi Margus, Pille-Riin Palo, Vik-toria Ružina, samuti publiku lemmik – noortebänd A-Pluss ning noored tantsijad Ilona Jaanikesingi juhenda-misel. Eriline tänu Liis Mardile, kelle õlul oli taas kord teatripäeva juhtimise vastutusrikas ülesanne. Teatripäeva toetasid Tartumaa Oma-valitsuste Liit, AS Bacula, AS Rõngu Mahl, AS Bambona ja AS Pere Leib. Suur tänu kõigile!Uute teatrielamusteni!

Eha Päiviste Rõngu keskkooli huvijuht

Kevade esimene kuu tõi kaa-sa nii ilusaid päikeselisi sula- kui ka kargeid tuisuilmu. Kuu enamikel keskpäevadel oli temperatuur üle 0 kraadi. Kõige soojem oli 14. märtsil, mil termomeeter näitas 5°C, kõige külmem kuu alguses, kui temperatuur oli -4°C. Ka maas olev lumekiht hakkas kevadkuul vaikselt sulama, kuigi nii mõnigi lumesadu tõi lumepaksusele lisa. Kõige paksem oli lumikate 27 cm ja kõige õhem 20 cm. Kindlasti algav aprillikuu viib aga lume maast ära ning kevadlilled saavad oma lehed ja õied päikesepoole sirutada!

GLOBE TEATAB:

Kok

kuvõ

tte k

oost

asid

glo

bela

sed

VIII MAAKONDLIK KOOLINOORTE TEATRIPÄEV RÕNGUS

Rõõm oli suur, õpetaja Rita valiski ilma pike-malt mõtlemata välja 14 hakkajat poissi-tüdru-

kut. Ta teadis täpselt, kes tema õpilastest sobib vaatajaks, kes teatritegijaks.Valisin 1939. aasta lastelehest loo “Soovimu-na“. Loo mõte oli lihtne – iga laps vajab kodu, kus ema on hea kui haldjas ja isa õiglane kui kuningas.Õpetaja Rita, õpetajaoskuste ja hea hingelise tunnetusega inimene, aitas ka õpilased osades-se sobitada. Ja nii see vaikselt peale hakkaski.Oli vaja veel süžeed toetavat muusikat, laulu ja tantsu. Tantsuõpetamises olen pisut kohmaka-võitu ja lauluhäälgi pole kõige parem. Oli vaid suur tahe, mis pani edasi tegutsema. Leidsin suurepärase meeskonna, kes mind toetas ja aitas. Ringijuht Ave Holtsmeier seadis sinilille-dele tantsu, muusikaõpetaja Erle Mägi õpetas

laulud. Dekoratsioonidega aitasid mind töö-õpetuse õpetaja Meelis Ilves, lasteaia direktor Maive Sinijärv ja nupukas meistrimees Urmas Kiiver.Veel suur tänu 12. klassi noormeestele Taavile, Arnole, Siimule. Muidugi huvijuht Ehale, kes mind selle mõtte elluviimisel tagant torkis.Oli huvitav ja kogemuslik meeskonnaga töö-tada. Lapsed tahtsid väga õppida ja esineda. Superseltskond.Meie kooli juhtkond hindab teatritegemist õpi-lastega ja see annab julgust edasiseks.Suur tänu ka lastevanematele, kes olid toeks ja kaasaelajaks. Siiras tänu ja kaunist kevadet kõigile!

Aino Kommisaar

Rõngu koolis nauditi luuletEmakeelepäev, 14. märts oli kaunis ja päikesepaisteline. Sel aastal oli see üht-lasi Kristjan Jaak Petersoni 120.sünni-aastapäev. Hommikut alustasime kahe ettekandega: esimene tuletas meelde emakeelepäeva sünniloo ja toonitas ees-ti keele puhtuse hoidmist, teine andis ülevaate Kristjan Jaak Petersoni elust ja tööst. Kasutades ära meie kooli tehnilisi võimalusi, lugesid Kätlin, Martin ja Karin tekstid ette kooliraadios. Nii said kõik õpi-

lased ja õpetajad vaikselt kuulata selle päeva tähtsamaid sõnumeid.Traditsiooniliselt korraldasime ka etluskonkursi. 27 särasilmset noort luulehuvilist kogunesid valgusküllasesse auditooriumisse. Saalis võtsid istet ka žüriiliikmed: direktor Ene Paks, matemaatikaõpetaja Leili Jomp,

muusikaõpetaja Erle Mägi ja õppejuht Riina Rästa. Lähtudes selle koo-liaasta juubelitest, valisime esitatavateks autoriteks Heljo Männi (85), Olivia Saare (80), Ira Lemberi (85) ja Viivi Luige (65). Nende poeetide loomingu kohta sai eelnevalt lugeda ka II korruse infostendidelt. Nauti-sime koos meeleolukaid palasid ja pärast mõningast kaalumist tegi žürii tetavaks konkursi tulemused. 1.-3.klassi õpilased - I koht Kärolin Kopp, II koht Christy-Mary Kipper, III koht Enriette-Liset Paks. 4.-6.klass – I koht Rauno Paks, II-III koht Laura-Kristiina Rand ja Jakob Roots. 7.-9.klass – I koht Tiina Laineste, II koht Janno Väärsi, III koht Carmen Miks. 10.-12.klass – I koht Kätlin Tatar, II koht – Liis Mardi, III koht Paula Saa-remäe. Samuti jagati mõned eripreemiad: väga meeldejääva esituse eest Enar Djukovile, väga päikeselise esituse eest Laura-Liis Allasele, väga veenva esituse eest Andreas Hutrofi le. Olite kõik väga tublid!Kõige edukamad keeletundjad ja maakondlikel konkurssidel osalejad palusime väikesele magusale koosviibimisele, et kõiki veelkord tänada.

Rõngu kooli emakeeleõpetajad

EMAKEEL

Nüüd igal pool on kevad.Linnas on ning maal.Kõik linnud pesitsevadpraegu Eestimaal.Keel, mida rahvas räägib,on ta emakeel.See, mida sina räägid,see on eesti keel.

Viivi Luik

Pildi autor: Paula SaaremäePildi autor: Paula Saaremäe

Parimaks osatäitjaks nooremas Parimaks osatäitjaks nooremas kooliastmes valiti Kaspar Klein.kooliastmes valiti Kaspar Klein.

Koerad omavahel: Markus Sammas Koerad omavahel: Markus Sammas (vasakul) ja Markus Tulf.(vasakul) ja Markus Tulf.

Teatripäeva juhtis Liis Mardi.Teatripäeva juhtis Liis Mardi.

6

SENSATSIOONILINE KABETURNIIR

MIS ON RÕNGU NOORTEVOLIKOGU NING MILLEGA ME TEGELEME?

PENSIONÄRIDE LIIKUMINE

Pensionäride liikumine on üks suur sõprusring, mis aina lookleb ja keerleb kuskil punktis, liitub uute rühmadega ning liigub ikka edasi. Eks ko-dukandi rahvamaja isetegevuslastega liitumi-ne päästab igavusest, kui pensionäri viimane rõõm Punik on lihakombinaati saadetud.Meiegi Rõngu memmede rühm „Vikerkaar“ on käinud Võrus, Põlvas ja Põlgastes, Valgamaal Riidajas, Alal, Sangastes, Leigol ja Pukas. Tar-tumaalgi on palju kohti läbi käidud: Kongutas, Rannus, Elvas, Ülenurmel ja Alatskivil. Sõp-rusringiga oleme jõudnud Jõgevale, Voorele ja Peipsi äärde Kasepääle. Kaugemad sõbrad asuvad Järvamaal Oisus.Viimased toredad elamused on 12. märtsist, kui käisime Puka memmede tantsurühma „Vokira-tas“ viieteistkümnenda aastapäeva peol. Küla-lisi oli tulnud Viljandimaalt Mustlast, Valgast ja Sangastest ning meie Tartumaalt Rõngust.Peagi kutsusid saksofonihelid õnnitlejaid šampanjaklaase kokku lööma. Kohe anti päe-vakangelastele võimalus esinemiseks. Just kangelastele, sest rahvamaja juhataja Helgi mainis, et 15 aasta jooksul on selgeks õpitud ja tantsitud jalad tuliseks umbes 90 tantsuga. Neist parimad kuulusid sellel peol, mida juhen-das Vaike, esitamisele.Iga külalisrühm ütles peale oma etteastet eda-si head õnnesoovid. Kiitus ei jäänud tulemata ka Puka vallavanemalt, kes muu hulgas tänas tähtpäevalisi ka kaasalöömise eest valla üri-tustel. Pidu jätkus laua taga. Oli pirukat, sülti ja salatit ning kooki ja jooki anti peale.Suur aitäh peokorraldajatele! Aitäh kutsumast!

Helve Roots Rõngu Vikerkaar

RÕNGU KESKKOOLI HUMOORIKAS 1. APRILL

MEELEOLUKAS APRILLIKUU ALGUS

Teadupärast algab aprillikuu alati ühe krutskeid täis päevaga, mil saab tuttavatele esmapilgul üsna usutavatele asjadele vihjates nalja teha. Sellel päeval võib sõbrale mängida erinevaid vingerpusse, mille tegemisel ei pea muretse-ma, et keegi pahandaks. Esimesel aprillil ei solvu nalja ega humoorika ütluse peale mitte keegi. Rõngu keskkooli õpilasesindus pani sellel aastal targad pead kokku ning väljutas ideaalselt sobiliku idee varajasse reedehom-mikusse. Nimelt oli kõikidel klassidel võimalik parodeerida oma lemmikreklaame. Üles astu-da võis üksinda või kambaga, sõbrannade või

sõpradega. Hoolimata kesisest osavõtust hõl-jus hommikustest esinemistest siiski humoo-rikat salapära ja terve koolimaja täitus imeta-base naerukihinaga. Parimad esinejad said ka vastavalt tasustatud - kotiga beebiporgandeid, karbiga Lotte mõngleid ning kamaluga lusti ja võidurõõmu esinemisest. Õpilaste imestuseks olid seinale ja tualettide ustele ilmunud ka pa-berid teatega, et seoses ilmastikuoludega on tualeti kasutamine aasta lõpuni keelatud. Eks ole naljahambad ka koolipere hulka ilmunud.

Rõngu Keskkooli ÕE liige Eliise Viilu

1. aprillil toimus rahvamajas rahvusvahelisele naljapäe-vale pühendatud sündmus Naljanumber. Siinkohal tänud kõigile rahvamaja kollektiivi-dele, kes sel päeval araks ei löönud ja meie ettevõtmisest osa said. Õhtut juhtis Aime Vilu, kellel

olid varuks huvi-tavad ülesanded ja katsed kõigile külalistele. Samuti said pidulised näha tagurpidi pööra-tud tantsunumbrit „Grease“, mis publi-kut tublisti naerutas.

S e n s a t -sioonil ine oli see, et rahva-maja lavalaudadel astus esmakordselt üles memmede rok-kbänd „Viis vaprat vanaema“, nende lugu „Kikilips“ oli väga mõnus kuulata

ja vaadata. Samuti kostitas noorte rahvatantsurühm „Pä-rast Poole“ publikut omateh-tud tordiga, kuna rühmal täitus esimene tegevusaasta. Õnne „Pärast Poolele“.

Rõngu rahvamaja

Rõngu noortevolikogu on 14 - 26-aastastest valla noortest koosnev aktiivgrupp ehk valla esinduskogu, mille eesmärkideks on võimal-dada Rõngu valla noortel osaleda neid puu-dutavates otsustusprotsessides ning kaitsta valla elanike, eeskätt noorte õigusi ja huve. Rõngu noortevolikogu on senini korraldanud päris palju kordaläinud üritusi: Hiugemäe kor-rastustalgud, Elva väikelastekodu külastamine jõulude ajal, debatt otsustajatega, Rõngu valla koostööfoorum ja veel teisigi meeleolukaid et-tevõtmisi. Hetkel on meil aktiivsemaid liikmeid kümme, paraku õpingute tõttu on üks meist juba kaugemale rännanud. Hinges ja mõtetes

MAASTIKUMÄNGLaupäeval, 26. märtsil toimus Teedlas sportlik maastikumäng. Kõik, kes sellest huvitatud olid, kogunesid seltsimajja. Kuigi meid tuli sinna üsna vähe, võis mäng ikkagi alata. Orienteeru-miseks anti meile kaart, millele olid ristikestega märgitud kohad, kuhu olid peidetud töölehed. Mäng võis alata. Kõik hakkasid jooksma, mui-dugi mitte koos - meid oli eelnevalt jaotatud gruppidesse. Töölehti oli viis, ja need olid raske-tesse kohtadesse peidetud. Kui kõik lehed olid leitud ja ära täidetud, läksime ruttu-ruttu selt-simajja tagasi, et võita. Võitjateks tulid hoopis kaks poissi: Kuido ja Robi. Teiseks jäime meie, kolmandaks Kaimo ja Renaldo. Viimasteks jäid Kaiti ja Reno, kes olid kõige nooremad, aga väga aktiivsed. Nendega oli kaasas ka Piret. Olimegi kõik seltsimajja tagasi jõudnud. Jõime kuuma teed ja sõime kommi. Auhindu jagasime sõbralikult. Oli väga õpetlik ja tore päev.

Külli ja Kaili Silland

Märtsikuu viimasel päeval toimus rahvamajas juba traditsiooniks saanud varakevadine ka-beturniir. Sarnaselt eelmisele aastale ei olnud

muret osavõtjatega ning meeldivaks üllatuseks oli lisaks noortele võistlejatele koha sisse võt-nud Rõngu valla kabemängu raudvara: Viktor Peep, Haljand Sööt, Teet Raudsepp, Ovo Hol-tsmeier. Uue näona vanade tuntud kabetajate kõrval astus üles tulevikulootus Lauri Eensalu. Nooremate kabetajate hulgas oli sentsatsioo-niks viieaastane tubli kabepoiss Rait-Reinhard Russak, kes pistis rinda endast tunduvalt ko-

genumate kabetajatega. Hoolimata oma vanu-sest, võitis Rait lausa viis mängu ning pälvis eriauhinna kui noorim osavõtja. Noorteklassis

tegi 11 voo-rus puhta töö viienda klassi poiss Kristian Eensalu, kes võitis kümme mängu ja viiki jäi ainult ühel korral. Esikol-mik kujunes noorteklassis järgnevalt: 3. koht Raimo Riis, 2. koht Allan Riim ja

1. koht kuulus Kristian Eensalule. Täiskasvanute tulises kabemängus jagunesid kohad järgmiselt: 3. koht Haljand Sööt, 2. koht Teet Raudsepp ja 1. koht Viktor Peep. Siinkohal suur tänu kohtunik Celia Arrasele, kes on meid igal aastal kabemängudel varmalt aidanud. Kohtumiseni kõigi kabehuvilistega juba sügisel.

Rõngu rahvamaja

on ta siiski koos meiega ja toetab noortevoliko-gu ideid, mis kodukoha noortele ja ka vanadele paremaks paigaks teeks. Paraku on meie read veelgi hõrenemas. See artikkel siin ongi üles-kutse just sulle, kes oled sisimas suure tahtega midagi head teha. Meie meeskond otsib enda-le meeldivaid liikmeid, kes rikastaks uudsete ideedega porist kevadet, lubatud kuuma suve ning kirjut sügist. Kui sa sooviksid oma kodu-valla heaks midagi ära teha, koolitustel osale-da, üritusi korraldada või lihtsalt heas seltskon-nas aega veeta, siis tule ja astu meie liikmeks.

Me oleme samuti noored ja ei tee vaid tõsist tööd ega ragista vahetpidamata ajusid. Noor-tevolikogus saab naerda ja naljatleda, koguda energiat ning maandada pingeid kõige muu as-jaliku kõrvalt. Huvitundjad võivad kiigata meie kodulehele http://noortevolikogu.rongu.ee. Kui aga on soov liituda, saada täpsustavat infor-matsiooni või vastuseid tekkinud küsimustele, võite võtta ühendust Rõngu noortevolikogu esi-mehe Heidi Margusega.

Rõngu Noortevolikogu liige Eliise Viilu

7

Müüa lõhutud küttepuid

(lepp 400 kr/rm, kask 500 kr/rm).

Hind koos veoga,koorem 6 rm.

Tel 5394 6271

Katuste ehitus ja remont

tel: 58 32 3665

Sanitaartehnilised töödboilerite puhastus,

kodumasinate remont.

Info tel. 56 693 722

FIE Holtsmeier

PRAGUNEV MUNAKOOR ON UUE, SÜNDIVA ELU SÜMBOLSel aastal laskis kevad ennast kaua oodata. Kõrged hanged tundusid otsekui talve jäätu-nud monumendid, mis ei tahtnud meie õues kevadele teed anda. Meie süda aga igatses juba ammu midagi muud – päikest, soojust ja valgust. Kõike seda, mis annab võimaluse talveunest ärkavale elule. Ülestõusmispühade sõnum on selle keva-de sõnumiga tihedalt seotud. Valguse võit pimeduse üle ja elu võit surma üle on see, mis lubab rõõmustada, vaatamata kõigile ta-kistustele. Mitmed kevade ja tärkava elu sümbolid on nende pühade mõtet edasi andmas. Mune ja tibusid koos tärkavate lilledega, jänkupoegi ja pajuurbi näeme nii postkaartidel kui kodude kaunistuses. Paljudel on kombeks enne pühi puistata lille-potti muruseemet või viljateri, mis peagi tär-kavad. Surnuna tunduvast seemnest sünnib uus elu. Ka looduses kui Jumala loomingus peitub usuline potentsiaal, mille kau-du on võimalik selle Loojani jõuda. On tore ja sümboolne, et ülestõus-misp üha langeb kevade algusele, mis toob endaga kaasa soojuse, päikese ja elu tärkamise. Uue elu sündimise imet on meil ju tegelikult sama raske taibata, kui mõista Kristuse surnuist ülestõusmi-se imet. Mõlemat kingitust, nii meile antud elu kui igavese elu võimalust, saame aga tänuga ja usus vastu võtta.Ülestõusmispühad on oma sõnumi-ga kõige olulisemad pühad kiriku-aastas. Nad on kulminatsiooniks pü-hadetsüklile, mis algas jõuludega. Jeesuse sünd, ristisurm, millele mõt-leme Suurel Reedel, ja ülestõusmi-ne kuuluvad kokku. Ülestõusmiseta oleks tema surm olnud sarnane mistahes õilsa surmaga oma ideede

eest. Kuid tänu ülestõusmisele on see lunas-tav surm, mis on puudutamas kogu inimkon-da ja muudab kaduva kadumatuks.Nii nagu pragunev munakoor on sündiva elu sümbol, on Jeesuse avanenud ja tühi haud uue elu sündimise märgiks kõigile, kes selles-se usuvad.Neile, kes tahavad seda enese jaoks reaalsu-seks tunnistada, ei piirdu ülestõusmispühad üksnes rõõmuga värvilistest munadest või ikka soojemaks muutuvast kevadilmast, vaid saavad uue tähenduse loo-tuste silmapiiri avanemise-ga üle maise ja nähtava.Soovin kõigile Rõngu valla inimestele väga õnnistatud ülestõusmispühi!

EELK Valga praostkonna vikaarõpetaja Lea

Kärson

Eesti Erametsa OÜ

ostab metsakinnistuid,

tel 50 72 544,

www.erametsa.ee

Järelveetav puulõhkuja, kahesüsteemne.

Töötab bensiini ja elekri pealt.

Max tööpikkus 60 cm. Kiilu kiirus 4s.

Lõhkumisjõud 3,5 t.Hea mugav kasuta-da nii kodus, kui ka mesas, tänu kiirele

transpordile.

Hind: 2 350 € (36769.51 EEK)Ardi Märs tel 5661 5504

EhitusEST OÜ

Üldehitus- ja remonttööd, maalri-tööd, plaatimistööd,

sanitaartehnilised tööd. Ehituse

omanikujärelevalve.

Tel 506 7848 e-post: ehitusest@gmail.com

HEAD INIMESED!30. aprillil

kell 12.00 - 15.00Tilga külas asuva

SIKAMÄE (TÕNISE) KALMISTU HEAKORRATÖÖD

Ootame abistavaid käsi Sikamäe (Tõnise) kalmistule.

Võimalusel kaasa võtta kas trimmer, saag,

luud või reha.algulisi kosutame sooja tee ja

pirukatega.

Info: Kristina Ruder tel 515 4756,Tarmo Ruder tel 5621 5215

8

Melior-M OÜinfo@meliorm.eu

tel 5053470http://www.meliorm.eu

Järgmine ajaleht

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,ilmub maikuu viimasel nädalal.

tel. 731 4480, e mail: silvia@rongu.eeRõngulane ootab kaastöid ja materjale

sama kuu väljaandes

-

15.maiks avaldamiseks

Järgmine ajaleht RÕNGULANEilmub 20 nädalal 2011.toimetaja: Silvia Rõõmussaar, 5. aprilliks

APRILLIKUU RISTSÕNA

Koo

staj

a K

unna

r Lät

ti

KUHU MINNA, MIDA TEHA

21.04.2011 kell 16.00Kevadkontsert

Valguta seltsimajasEsinevad seltsimaja laste- ja

noorteansambel ning noortekeskuse noored.

25.04.2011 kell 18.00Jüripäeva tähistamine

Valguta kooli pargis.

29.04.2011 kell 18.00Soffaõhtu

Valguta seltsimaja Piljardi saalis

30.04.2011 kell 10.00 Ühine kepikõnd

Kogunemine Rõngu rahvamaja juures.

6.05.2010 kell 18.00Perepidu Valguta kooli saalis

7.05.2011 kell 11.30Emadepäeva kontsert

Teedla seltsimajas.

8.05.2011 kell 12.00Emadepäeva kontsertValguta seltsimajas.

13.05.2011 kell 16.00Piljarditurniir Rõngu rahvamajas

14.05.2011 kell 12.00Kevadrull Valguta kergliiklusteelKavas rulluisutamise ja jalgratta-

sõidu võistlus.Parimatele auhinnad

21.05.2011 KODUKANDIPÄEV

Rõngu alevikus

LAHENDUS HALLIDES RUUTUDES. MÄRTSIKUU SUDOKU LAHENDUS – 52814

KIRIKUTEATED

EELK Rõngu Mihkli koguduses:22.04. kl 11.00 Suure Reede jumalateenistus.24.04. kl 11.00 1. Ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga. 1.05. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga. 8.05. kl 11.00 jumalateenistus ilma armulauata.15.05. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.

Alates Suurest Reedest oleme kogunemas taas suures kirikus.Leeritunnid toimuvad endiselt pastoraadis kantselei ruumis kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 12.30.

EMMELGHU

ARKOVOINUS

E LÕVI

MAIKUU ÕNNESOOVID

Palju õnne Palju õnne

vanematele!vanematele!

HILMA VALDONEN01.03.1927 – 11.03.2011

Lossimäe küla

ALIIDE-DELINA DEDOVA

08.04.1914 – 12.03.2011Käärdi alevik

VALVE ALEP28.01.1929 – 18.03.2011

Tilga küla

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14

15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31

32 33 34 35

36 37 37a 38 39 40

41 42 43 44

45 46 47 48

PAREMALE: 1. Laulja (eesnimega). 11. Tina. 12. Sidesõna. 13. Köögivili. 15. Riik Euroopas. 17. Ees-liide (eel-, eest-, ette-). 18. Roheline seep. 19. Tele-visioon. 21. Taluhoone. 23. Imaginaarühik. 24. Küla Lääne-Virumaal. 25. LAHENDUSSÕNA. 29. Aga-ra. 30. Endine maletaja. 31. Niinimetatud. 32. USA luureorganisatsioon. 33. Osa ooperist. 35. Isikuline asesõna. 36. Kauplus Rõngus 37. Oskar Luts. 38. Rooma number seitse. 40. Küsisõna. 41. Kohamää-rus. 42. Soome-Eesti kirjanik (1878–1956). 44. Mag-netilise induktsiooni mõõtühiku tähis SI-süsteemis. 45. Sõiduki osa. 47. Issanda aastal (Ladina k. lüh.). 48.Inglise tiitel. ALLA: 1. Ringkiri. 2. End. näitleja (eesnimega). 3. Rohttaim. 4. Sidesõna. 5. Noot. 6. Kreeka täht. 7. Tänav Rõngus. 8. Detsibell. 9. Aar. 10. Näitlejatar (in.+ nimi). 14. Planeet. 16. Vene automark. 17. Puu. 20. Eakas. 22. Riid. 26. Tee (Ladina k.). 27. Linn Soomes. 28. Jõgi Moldovas. 34. Tegi lahti. 35. Toi-duaine. 37. Doonau lisajõgi. 37a. Looduskaitse. 39. Meesnäitleja. 43. Lantaan. 46. Voolutugevuse ühiku tähis SI-süsteemis.

Avaldame kaastunnet Anu Laasile ema

VALVE ALEPIkaotuse puhul.

Südamlik kaastunne lähedastele.

Tilga küla elanikud

Olete oodatud Teeme ära raames 7. mail algusega

kell 10.00 Rõngu kirikusse talgutöödele.

Kavas kiriku siseruumide koristamine ja akende pese-

mine. Osavõtjatele talgusupp. Soovitav on kaasa võtta oma

töövahendid.Kohtumiseni talgutel!

Korstnapühkija www.tahmatont.ee tel 5392 9445.***

Ostame ja viime ära vanametalli! Vajadusel võtame raskesti äraveetavad/kättesaadavad konstrukt-sioonid osadeks. Samuti aitame ära viia vanu autoakusid. (Trans-

port tasuta) Info: 53 567 062.***

BioMari OÜ pakub hooajatööd aiandis, Rõngu vallas. Tel. 5625 9022, cv saata triin@biomari.ee

***Müüa lõhutud küttepuid. Tel 5093 453; 7654 300