- maailma suurimate põllumassiividega alad -

ROHTLAD

ASEND

Preeria

Ungaris PustaStepp

PampaVeld

Rohtlad

Rohtla asend

• Parasvöötmes 40-55 laiust

• Mandrite siseosad ja külma hoovusega rannik --> KUIV KLIIMA

• Euraasia – Ungari – pusta, Venemaa – stepp

• Põhja-Ameerika – preeria

• Lõuna-Ameerika – pampa

• Aafrika - veld

PINNAMOOD - tasane

Argentiina pampaArgentiina pampa

PREERIA

STEPP

PUSTA

VELD

KLIIMA

• Parasvööde

(v.a. pampa).

• 4 aastaaega.

• Talv: -5°C …+5°C

• Suvi: 15°C…25°C

• Sajab: 200-400 mm,

kevadel.

MUSTMULLAD

• Maailma viljakamad mullad.• Savikatel, lubjarikastel

setetel – lössil.• Rohttaimestik annab rohkesti

taimejäänuseid.• Huumuskiht paks (kuni 2 m).

TAIMKATE

• Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel.

• Lühike kevad Õitsevad kiiresti, et enne põuda viljuda.

• Niiskusevaru maa-alustes osades paksud juured, mugulad, sibulad.

• Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi.• Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli.• Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed

kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta.

EURAASIA STEPPIDES

Stepirohi

Stepi-aruhein

Sale-aguhein

Habehein

Piisonirohi

Preeriarohi

PREERIAS

ÕISTAIMED

Pojengid

Kullerkupp

Palu kurekell

Tulbid

Kuldtäht

Krookus

PUUDE kasvuks sademeid ei piisa. Puid kasvab peamiselt jõeorgudes.

Suureviljaline tammHõbevaher

HikkoripuuLõuna – Ameerika liigid.

POOLPÕÕSAD

Poolpõõsad on taimed, mille maa-pealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud.

Puju

PROBLEEMIDTulekahjud

Tolmutormid

Erosioon - uhtorud

Kaitse: metsaribade istutamine.

LOOMASTIK

• Liigivaene.• Närilised,

roomajad, väikesed

kiskjad, röövlinnud.

Piisonikarjasid kohtab tänapäeval Ameerika preeriate looduskaitsealadel.

Põllustamise tagajärjel on saiga antiloop taandunud

mägedesse.

STEPILOOMAD

Suslik

Hamster

Pimerott

Hiir

Jänes

Stepi-vaskuss

Sisalik

Kilpkonn

Stepihunt

RebaneNirk

Stepituhkur

Stepikotkas

Stepilõoke

Faasan

Suurtrapp Hallhaigur – elab jõgede ääres.

Kull

PREERIA LOOMAD

Ühis-rohtlahaukurid

Ümiseja

KoiottSkunkid

Nirgid

Preeriakudres

California tuttvutt

Virginia opossum

Kobras

Ondatra

Elavad veekogude ääres

PAMPA LOOMAD

Mägiviskatša

Kapibaara e. veesiga – maailma suurim näriline.

Armadill

Maarad

Guanako

Nandu

PampakassPamparebane

Puuma

ASKANIA-NOVA LOODUSKAITSEALA

Antiloop

Ulukhobune

Hirved

Askania-Nova looduskaitsealal (Ukrainas) püütakse steppi säilitada tema ürgses

olekus. Uuritakse ka mujalt maailmast pärit rohtla - ning savanniloomade kohanemist

stepi tingimustega.

PÕLLUNDUS

• Kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, sojauba, kartulit, lina, juur- ja puuvilju.

• Suuremad teraviljatootjad on USA, Kanada, Argentina, Venemaa, Ukraina.

ROHTLAPÕLLUD

MAISIKORISTUS

LOOMAKASVATUS

• Kasvatatakse lihaveiseid, piimakarja ja lambaid.

• Argentiina toodab liha ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmas.

VEISE-KASVATUS

Preerias

Pustas

TÖÖSTUS• Tähtsal kohal Ukrainas (Donetsi kivisüsi, Krõvõi Rigi

rauamaak) terasesulatus, valtsmetallide tootmine.• Toodetakse tööstusseadmeid, transpordivahendeid

(vedurid, vagunid, laevad, bussid, autod).• Kasahstanis arenenud värviline metallurgia.• Argentiinas leidub naftat, maagaasi, metallimaake,

uraani. Toodetakse mitmesuguseid masinaid (autod, laevad jne.).

• Argentiinas saadakse aga suur osa riigi tuludest loomaliha ekspordist.

• Ameerika Kesk-Lääne tööstus on spetsialiseerunud toiduainete tootmisele ja põllutöömasinate ning väetiste valmistamisele.

• Krimmi poolsaare lõunarannik on populaarne puhkepiirkond.

DONBASS

DNIPRO GES

BAJKONGÕRI KOSMODROOM

KRIMM

Pääsupesa loss

Nikita botaanikaaed

USHUAIA

Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu

maakeral.

KESKKONNAPROBLEEMID

• Autode heitgaasid suurlinnades.• Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas.• Intensiivse põllundusega aladel väetiste

kasutamise tõttu võivad jõed reostuda.• Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid,

uhtorgude teke.• Muldade sooldumine ja huumusest

vaesumine.• Taimekoosluste vähenemine.

KASUTATUD MATERJALID

http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEO235/biomes/tempgrass/tempgras.htmlhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=631&slides... www.flickr.com/photos/claudio_ar/2076303879/auger.ifj.edu.pl/GALERIA_A.htmwww.sonofpampa.com/page11.phphttp://en.wikipedia.org/wiki/Pampaet.tixik.com/image-566634.htm www.hullumaja.com/?pg=main&i=117076 corbis.comwww.para-web.org/viewthread.php?fid=21&tid=12.. seemnemaailm.ee/index.php?GID=8404 upload.wikimedia.org/wikipediawww.sordiaretus.ee/pildid/643.jpgniinetalu.blogspot.com/2008/06/pojengid.html www.kodu-aed.ee/est/aed/?newsID=6652lemill.net/content/exercises/niidu-taimed/viewwww.cirrusimage.com/tree_shagbark_hickory.htm berezinsky.com/content/en/fgal/bison.htmlwww.onlinephotographers.org/pl/foto/4292/ www.znojmuz.cz/digitalizace/basic03.php?poloz...www.coolpicturegallery.net/2010/03/greater-mole-rat.html undu.ee/loodus/sisalik%203.jpglt.wiktionary.org/wiki/stepihunt

T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998

A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003

www.fssbirding.org.uk/Images/www.naturfoto-cz.de/.../grosstrappe-0031.jpg 3.bp.blogspot.comarchaeopteryx1.blogspot.com/retrieverman.wordpress.com/.../blog.halopets.com/2008/05/14/skunk-odor-removalwww.nps.gov/.../virginia-opossum.htmweb.zone.ee/janneloodus/KURSUS/eluviis.htmlwww.pisi.ee members.tripod.com/naturaleza_chilena/id15.htmlwww.miksike.ee/.../puumacientifikas.blogspot.com/ www.site-belux.org/SITE/index.php?option=com_...www.jeanetteverster.com/.../www.loodusajakiri.ee/.../uudistaja235.htmlwww.calflora.org/... www.bioneer.ee/www.abz.ee/index.php?go=v2lis_grimmwww.boston.com/travel/blog/2007/11/flickr.com/photos/33701650@N00/1084936840www.justgift.eu/Red_Industry_gallery_soviet_e. static.rnw.nl/.../currentaffairs/emi070116mcwww.localxxl.com/.../

Koostas: K. Haljasmets

TDL, 2010 a.