Post on 25-Mar-2016
description
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
1
Võsu päästekomando
Päästeteenistujaid:
10
Sõidukid: ametiauto-1
põhiauto -1
tulekustutusauto -1
paakauto -1
päästepaat-2
töölaev-1
veesõiduki haagis-2
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
2
1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid
Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva
päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja
vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate
ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades
päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.
Võsu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate
päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida
päästesündmusele.
Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku
planeerimisel:
1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele
vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,
elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26);
2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011
aasta tase 57);
3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates
Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;
4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta
tase 8.50 minutit);
5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%
elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86%);
6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal
olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga
päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga
päästemeeskond;
Võsu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid
Võsu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:
1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem
OVA);
2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);
3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike
päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);
4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 19 minuti ajatsoonis.
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
3
2. Analüüs
Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond
Võsu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Vihula valda, aga mõjutatud on ka
Haljala ja Kadrina vallad. Muudatus puudutab ka Kuusalu valda. Nimetatud vallad jäävad,
Loksa, Rakvere ja Tapa päästekomandode teeninduspiirkonda.
Kaart: Kohalikud omavalitsused Võsu päästekomando teeninduspiirkonnas.
Vihula vald asub Lääne-Viru maakonnas, piirneb Soome lahe, Haljala, Kadrina vallaga Lääne-
Viru maakonnas ning Kuusalu vallaga Harju maakonnas. Valla pindala on 364,91 km² ja
rannajoone pikkus ca 100 km. Enamus maadest (ca 60%) paikneb Lahemaa Rahvuspargi
territooriumil- 72% Vihula vallast on kaetud metsaga. Täpsem info Vihula valla kohta
http://www.vihula.ee/.
Piirkonna ohud
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või
künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)
suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka
hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
4
tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete
kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest
tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike
ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel
ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,
plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on
nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.
II Metsatulekahjud
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“
riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on
vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga
maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna
täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.
B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on
Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja
kõrge).
III Üleujutusalad
Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on
toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada
rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.
Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest
põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise
riskipiirkonnana nimetatud.
IV Rannikureostus
Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,
mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik
rannikureostus“ riskianalüüsiga.
V Raudteeõnnetused
Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud
oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega
õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus
ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.
VI Maanteed
Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud
hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“
riskianalüüsiga.
Vihula vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – EI
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
5
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Kõrge
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus - JAH
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed:
A Põhimaantee – EI
B Tugimaantee – EI
Haljala vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Ett
evõtt
e nim
i
Ohu
kat
egoori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kond
AS Viru
Õlu Ohtlik
Mix100BPRD43(1);
lämmastikhape(0,5);
P3OxoniaAktiv(0,9);
P3trimetaHC(1,5); veeldatud
ammoniaak(2); P3Lubodrive(1,5);
Soolhape(0,6); seebikivi(5);
P3mipFL(1);
Naatriumhüpoklorit(0,3);
lämmastik(5); propaan(0,6);
süsihappegaas(18); hapnik; argoon;
atsetüleen; süsinik Rakvere
mnt 7 Haljala Haljala
vald Lääne-Viru
maakond Premium
7 Ohtlik bensiin(50); diislikütus(50);
propaan-butaan(0,3) Rakvere
mnt 26 Haljala Haljala
vald Lääne-Viru
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Keskmine
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus - EI
V Raudteeõnnetus - EI
VI Maanteed:
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
6
A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva
B Tugimaantee – JAH
Kadrina vald
I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:
Ett
evõ
tte
nim
i
Oh
u
kat
ego
ori
a
Kem
ikaa
lid
(t)
Aad
ress
Asu
la
Om
aval
itsu
s
Maa
kon
d
AS Kadrina
Soojus Ohtlik
diislikütus(5);põlevkiviõli(200);r
audsulfaat(0,8); propaan;
atsetüleen; hapnik Kadrina Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond
Heti Pere
OÜ Ohtlik
hapnik;lämmastik;argoon;propaa
n(1,1); süsinikdioksiid(0,4);
atsetüleen(0,1); diislikütus(10);
vesinik; mison 18/Freoon 11;
värvid(1,5) Raua 1 Kadrina Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond
OÜ Galo
Gaasid Ohtlik
hapnik(2);propaan(2);propaanbut
aan(2); atsetüleen(0,2);
süsihappegaas(0,7) Lootusvälja
talu Võduvere
k Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond OÜ Telfer
Grupp
Hulja tankla Ohtlik bensiin(75);diislikütus(25);kerge
kütteõli(25) Rakvere tee
6 Hulja Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond OÜ Telfer
Grupp
Kadrina
tankla Ohtlik bensiin(75);diislikütus(25);propa
an(20 bal); kerge kütteõli(25) Kadapiku
k Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond
Premium 7 Ohtlik bensiin;diislikütus Kadapiku
k Kadrina
vald
Lääne-
Viru
maakond
II Metsatulekahjud:
A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht
B Tuleohtlik mets - Keskmine
III Üleujutusalad:
A Oluline riskipiirkond - EI
IV Rannikureostus - EI
V Raudteeõnnetus - JAH
VI Maanteed:
A Põhimaantee – JAH, E20 1 Tallinn-Narva, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
B Tugimaantee – JAH
Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
7
Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul
ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud
objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe
kuni viia aasta jooksul.
Objekt Vald Aadress Kasutusala
Aasere Vanadekodu Haljala vald Aaspere küla Hooldusasutus III
Haljala Gümnaasium Haljala vald Haljala Rakvere mnt 10 Haridusasutus IV
Haljala lasteaed Haljala vald Haljala Võsu mnt 2 Haridusasutus IV
Haljala rahvamaja Haljala vald Haljala Tallinna mnt 13 Kogunemishoone IV
Maheda Palkmaja OÜ Haljala vald Haljala Rakvere mnt 15 Tööstus VI
Essu mõis Haljala vald Haljala essu küla Kogunemishoone IV
OÜ Bellus Furniture Haljala vald Haljala Rakvere mnt 23a Tööstus VI
Halver puit Haljala vald Haljala vanamõisa küla Tööstus VI
AS Haljala ehitus Haljala vald Haljala Rakvere mnt 17 Tööstus VI
Valdepol OÜ Haljala vald Haljala Vanamõisa küla Tööstus VI
OÜ Baltic Fibres Haljala vald Haljala Tallinna mnt 25 Tööstus VI
Kadrina hooldekodu OÜ Kadrina vald Kadrina Undla küla Hooldusasutus III
AS Hoolekandeteenused Udriku
hooldekodu Kadrina vald Kadrina Udriku küla Hooldusasutus III
As Reideni plaat Kadrina vald Kadrina Tööstuse 29 Tööstus VI
Kadrina Keskkool Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 4 Haridusasutus IV
Kadrina lasteaed Sipsik Kadrina vald Kadrina Pargi 5 Haridusasutus IV
Kadrina lasteaed Sipsik Hulja
rühmad Kadrina vald Kadrina Hulja Haridusasutus IV
Kadrina spordikompleks+ hostel+
vallamaja Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 14 Kogunemishoone IV
OÜ Viitna Puhkekeskus Kadrina vald Kadrina Viitna Kogunemishoone IV
AS Plokk Kadrina vald Kadrina Pargi 7 Tööstus VI
AS Aru grupp Kadrina vald Kadrina Hulja Tööstus VI
OÜ Pixner Kadrina vald Kadrina kauba 27 Tööstus VI
Flexa Eesti AS Kadrina vald Kadrina Rakvere tee 14 Tööstus VI
Vohnja lasteaed-algkool Kadrina vald Kadrina Vohnja Kogunemiskoht IV
RMK Sagadi metsakeskus Vihula vald Vihula Sagadi küla Kogunemiskoht IV
OÜ Lainela Vihula vald Käsmu Neeme tee 70 Kogunemiskoht IV
Tallinna huvikeskus Kullo Vihula vald Vihula Karepa küla Kogunemiskoht IV
MTÜ Viking-Tiigrid Vihula vald Võsu Karja 9 Kogunemiskoht IV
Virumarket OÜ Vihula vald Võsu Lääne 11, 13 Kogunemiskoht IV
AS Parkkontakt Vihula vald Vihula Palmse küla Kogunemiskoht IV
Võsu põhikool Vihula vald Võsu Kooli1 Haridusasutus IV
Võsu põhikooli Võsupere
lasteaiarühm Vihula vald Vihula Võsupere küla Haridusasutus IV
Vihula lasteaed algkool Vihula vald Vihula küla Haridusasutus IV
Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Vihula, Kadrina, Haljala valla piirkonnas
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
8
Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid
Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga
objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning
võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja
majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja
laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel
kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.
Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus
Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Udriku küla Hooldusasutus
Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Tööstuse 27 Tööstus
Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Rakvere tee 4 Haridusasutus
Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Tööstuse 29 tööstus
Lääne-Virumaa Kadrina Kadrina Hulja tööstus
Lääne-Virumaa Haljala Haljala Rakvere mnt 23a Tööstus
Lääne-Virumaa Haljala Haljala Rakvere mnt 10 haridusasutus
Lääne-Virumaa Haljala Haljala tallinna mnt 13 Kogunemiskoht
Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid Vihula, Kadrina ja Haljala, milledel on
kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse
Piirkonna elanikud
Vihula rahvaarv on 1970. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu,
Võsupere, Vergi ja Vihula. Püsielanike tihedus on 5,4 in/km2
(Eesti keskmine 31,3 in/km2
),
suured tiheasustusega alad puuduvad. Tähtsamad objektid Vihula vallas on Sagadi ja Palmse
mõisakompleksid, 2 kooli, 5 raamatukogu, 5 rahvamaja, Võsu spordikompleks.
Võsu päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Võsu
päästekomando on lähimaks komandoks 2074 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse
ajatsoonidesse:
- 5 minuti tsoonis elab 513 inimest;
- 10 minuti tsoonis elab 1010 inimest;
- 15 minuti tsoonis elab 1632 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 1918 inimest;
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
9
- 23 minuti tsoonis elab 2074 inimest.
Peale Võsu päästekomando ümberkorraldamist teenindavad riiklikud päästekomandod elanikke
elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides:
- 15 minuti tsoonis elab 72 inimest;
- 20 minuti tsoonis elab 1259 inimest;
- 30 minuti tsoonis elab 2045 inimest;
- 32 minuti tsoonis elab 2074 inimest.
Nimi Vald Komando Võsu PK aeg
(min) 2 komando
2 komando aeg
(min) Elanike arv
Võsu alevik Vihula VÕSU 2 Loksa 18 455
Koljaku küla Vihula VÕSU 4 Loksa 18 38
Lahe küla Vihula VÕSU 5 Loksa 23 20
Sagadi küla Vihula VÕSU 7 Loksa 22 51
Koolimäe küla Vihula VÕSU 7 Loksa 25 5
Käsmu küla Vihula VÕSU 8 Loksa 18 133
Lobi küla Vihula VÕSU 8 Loksa 26 18
Ilumäe küla Vihula VÕSU 9 Loksa 14 25
Palmse küla Vihula VÕSU 9 Loksa 18 77
Natturi küla Vihula VÕSU 9 Loksa 27 6
Pihlaspea küla Vihula VÕSU 9 Loksa 27 10
Muike küla Vihula VÕSU 10 Loksa 16 23
Villandi küla Vihula VÕSU 10 Rakvere 21 5
Kakuvälja küla Vihula VÕSU 10 Loksa 24 17
Oandu küla Vihula VÕSU 10 Loksa 24 15
Tepelvälja küla Vihula VÕSU 10 Rakvere 25 19
Vergi küla Vihula VÕSU 10 Loksa 28 93
Tõugu küla Vihula VÕSU 11 Loksa 12 10
Eru küla Vihula VÕSU 11 Loksa 15 20
Adaka küla Vihula VÕSU 11 Rakvere 20 21
Altja küla Vihula VÕSU 11 Loksa 26 21
Võhma küla Vihula VÕSU 12 Loksa 16 44
Korjuse küla Vihula VÕSU 12 Loksa 19 9
Võsupere küla Vihula VÕSU 12 Loksa 20 129
Joandu küla Vihula VÕSU 13 Loksa 14 17
Metsiku küla Vihula VÕSU 13 Rakvere 19 25
Lauli küla Vihula VÕSU 13 Rakvere 27 5
Salatse küla Vihula VÕSU 14 Rakvere 18 11
Viitna küla Kadrina VÕSU 14 Rakvere 18 79
Paasi küla Vihula VÕSU 14 Rakvere 21 22
Vihula küla Vihula VÕSU 14 Kunda 24 104
Pedassaare küla Vihula VÕSU 14 Loksa 32 14
Kavastu küla Haljala VÕSU 15 Rakvere 17 60
Uusküla küla Vihula VÕSU 15 Loksa 21 13
Sakussaare küla Vihula VÕSU 15 Rakvere 22 18
Karula küla Vihula VÕSU 16 Rakvere 21 78
Metsanurga küla Vihula VÕSU 16 Loksa 25 29
Vila küla Vihula VÕSU 16 Rakvere 28 6
Tiigi küla Vihula VÕSU 17 Rakvere 25 39
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
10
Loobu küla Kadrina VÕSU 18 Tapa 19 43
Pajuveski küla Vihula VÕSU 18 Kunda 20 15
Rõmeda küla Kadrina VÕSU 18 Rakvere 20 25
Kosta küla Vihula VÕSU 18 Rakvere 27 0
Mustoja küla Vihula VÕSU 18 Loksa 32 15
Läsna küla Kadrina VÕSU 20 Tapa 21 36
Aasumetsa küla Vihula VÕSU 21 Loksa 21 5
Noonu küla Vihula VÕSU 21 Rakvere 21 17
Haili küla Vihula VÕSU 21 Rakvere 30 6
Ama küla Kadrina VÕSU 23 Rakvere 23 128
Tabel: Võsu päästekomando piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode
poolt.
Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik
Lähimad riiklikud päästekomandod Võsule on:
- Loksa (21 km, 19 min);
- Rakvere (37 km, 35 min);
- Kunda (45 km, 37 min);
- Tapa (46 km, 36 min);
Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võsule on:
- Kolga (25 km, 20 min);
- Kadrina (33 km, 28 min).
Võsu päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond ning ümberkorraldus toob kaasa
piirnevate päästekomandode teeninduspiirkondade suurenemise. Endine Võsu päästekomando
teeninduspiirkond jaotatakse Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode
teeninduspiirkondade vahel. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too.
Riiklikele päästekomandodele lisanduvad piirkonnas kaks vabatahtlikku (Kolga ja Kadrina)
päästekomandot ning planeeritav uus Võsu vabatahtlik päästekomando.
Piirkonna päästesündmuste analüüs
Peamised sündmused Vihula vallas 2008 - 2010 olid loodusjõududest põhjustatud sündmused
(82) ja tulekahjud (37). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes (2008) – 1 ja (2010) – 2
inimest ning veeõnnetustes uppus (2010) - 2 inimest.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Vihula TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 6 7 5 18
LÕHKEKEHA 7 7 2 16
POMMIKAHTLUS 1 0 0 1 LIIKLUSÕNNETUS 6 6 6 18
ÕPPUS 0 0 1 1
ÕNNETUS VEEKOGUL 0 2 3 5 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 21 16 45 82
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
11
KOMMUNAALAVARII 0 0 1 1
MUUD 10 5 6 21 TULEKAHJU 14 11 12 37
ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 0 0 1 1
LOOM/LIND 3 5 1 9
Vihula vald kokku 68 59 83 210
Tabel: Päästesündmused Vihula vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Vihula vallas:
- II astme sündmus 2.01.2010, tulekahju Tiigi külas;
- II astme sündmus 7.01.2010, liiklusõnnetus Altja külas;
- II astme sündmus 26.02.2010, avariipäästetööd Sagadi külas;
- II astme sündmus 18.07.2010, metsa- ja maastikutulekahju Sakussaare külas;
- II astme sündmus 24.07.2010, õnnetus veekogul Vergi külas;
- II astme sündmus 26.07.2010, tulekahju Annikvere külas;
- II astme sündmus 14.08.2010, õnnetus veekogul Võsu alevikus.
Peamised sündmused Kadrina vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (45) ja
liiklusõnnetused (41). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning
veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene.
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Kadrina LIIKLUSÕNNETUS 14 10 17 41 RAUDTEEÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 7 7 23 37 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 3 3 LÕHKEKEHA 6 3 4 13 MUUD 7 5 14 26 LOOM/LIND 1 2 5 8 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 17 17 11 45 ÕPPUS 2 1 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 5 2 11 TULETÕRJE ALARM 12 19 29 60
Kadrina vald kokku 68 70 112 250
Tabel: Päästesündmused Kadrina vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Kadrina vallas:
- II astme sündmus 8.02.2010, hoone tulekahju Võipere külas;
- II astme sündmus 11.02.2010, liiklusõnnetus Viitna külas;
- II astme sündmus 11.08.2010, hoone tulekahju Kadapiku külas;
- III astme sündmus 28.09.2010, hoone tulekahju Udriku külas.
Peamised sündmused Haljala vallas 2008 - 2010 olid tuletõrje alarmid (60), tulekahjud (48) ja
liiklusõnnetused (30). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjudes 2010 – 1 inimene ning
veeõnnetuses uppus 2010 - 1 inimene.
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
12
Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku
Haljala LIIKLUSÕNNETUS 10 5 15 30 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 10 3 13 26 LÕHKEKEHA 4 1 6 11 LOOM/LIND 5 1 3 9 MUUD 6 5 4 15 GAASIAVARII 1 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 3 3 TULEKAHJU 24 14 10 48 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 3 2 7 TULETÕRJE ALARM 2 25 33 60
Haljala vald kokku 63 57 90 210
Tabel: Päästesündmused Haljala vallas perioodil 2008-2010
2010 aasta suuremad päästesündmused Haljala vallas:
- II astme sündmus 24.01.2010, hoone tulekahju Essu külas;
- II astme sündmus 27.01.2010, hoone tulekahju Auküla külas;
- II astme sündmus 4.08.2010, hoone tulekahju Põdruse külas;
- II astme sündmus 17.12.2010, hoone tulekahju Sauste külas.
Võsu päästekomando väljasõitude analüüs
Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 9,4 väljasõitu. Eesti keskmine antud
perioodil oli 35,4 väljasõitu kuus.
Joonis: Võsu piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
0 4 8 12 16 20 24 28 32 36
KUNDA PÄÄSTEKOMANDO LOKSA PÄÄSTEKOMANDO RAKVERE PÄÄSTEKOMANDO TAPA PÄÄSTEKOMANDO VÕSU PÄÄSTEKOMANDO
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
13
SÜNDMUSE LIIK HA
LJ
AL
A V
AL
D
KA
DR
IN
A V
AL
D
KU
US
A
LU
VA
LD
RA
KV
E
RE
VA
LD
VIH
UL
A
VA
LD
KO
KK
U
ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 3 5 1 23 1 33 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 3 5 1 9 GAASIAVARII 1 3 4 KOMMUNAALAVARII 1 1 2 LIIKLUSÕNNETUS 16 20 17 33 6 92 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 15 28 21 54 46 164 LÕHKEKEHA 6 4 19 7 2 38 MUUD 3 7 8 62 7 87 MUUD TOIMINGUD 2 2 NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 3 4 1 13 21 PLAHVATUS 1 1 POMMIKAHTLUS 13 13 POMMIÄHVARDUS 7 7 RAUDTEEÕNNETUS 2 2 TRANSPORT 1 1 TULEKAHJU 39 36 94 292 24 485 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 4 3 47 22 13 89 TULETÕRJE ALARM 33 40 27 92 192 UPPUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 8 6 14
ÕPPUS 3 1 28 6 38
KOKKU 123 156 244 659 113 1295
Tabel: Pääste väljasõidud Vihula ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.
Võsu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija (st jõudis esimesena sündmuskohale)
Vihula valla 83 sündmusest 63 korral. Kuusalu ja Rakvere valda Võsu päästekomando esimene
reageerija ei olnud.
VALLA NIMETUS VÕSU 11 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU
HALJALA VALD 1 1 2
KADRINA VALD 21 1 22
VIHULA VALD 49 13 1 63
KOKKU 71 15 1 87
Tabel: Võsu päästekomando esmareageerimine Vihula, Haljala ja Kadrina valda 2010.
VALLA NIMI VÕSU 11 VÕSU 21 VÕSU 31 VÕSU 66 KOKKU
HALJALA VALD 4 1 5 KADRINA VALD 23 1 5 29 KUNDA LINN 1 1 2 KUUSALU VALD 13 3 1 17 LOKSA VALD 11 2 13
VIHULA VALD 54 3 14 1 72
KOKKU 106 9 21 2 138
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
14
Tabel: Võsu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.
Võsu päästekomando väljasõitude arv viimase 8 aasta jooksul on olnud vahemikus 61 kuni 166.
Keskmine väljasõitude arv sel perioodil on 102.
Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Väljasõitude arv 77 61 71 166 105 89 111 138
Tabel: Võsu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.
Võsu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väikse väljasõidukoormusega piirkonda.
Võsu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 338 väljasõitu. Lähimatel Loksa
päästekomandol oli antud perioodil 422, Rakvere päästekomandol 2954, Tapa päästekomandol
945 ja Kunda päästekomandol 560 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on
1045 väljasõitu.
Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus
Piirkonna ajalise katmise analüüs
Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.
Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas
kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade
560
422
2954
945
338
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
KUNDA PÄÄSTEKOMANDO
LOKSA PÄÄSTEKOMANDO
RAKVERE PÄÄSTEKOMANDO
TAPA PÄÄSTEKOMANDO
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
15
kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt
lähemal.
Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi
tulemusena saab hinnata:
millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on
komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse
korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal
(alus väljasõiduplaani koostamisel).
Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.
Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio
geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.
Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio
käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks
on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt
tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning
eksisteerivad teesulud.
Vihula vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuaks
sündmusele 12 - 32 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Loksa, Rakvere, Tapa
ja Kunda. Kunda ja Tapa komandode valvekoosseisu planeeritakse 2012 aastal suurendada
järjepidevalt elupäästevõimekust pakkuvateks päästekomandodeks.
Ümberkorraldamisel jaotub piirkond Loksa, Rakvere, Tapa ja Kunda päästekomandode vahel.
Suurematest asustusüksustest, näiteks Võsu alevikku teenindab Loksa päästekomando 18
minutiga, Käsmu küla 18 minuti ja Võsupere küla 20 minutiga.
Võsu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv
tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.
Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike
päästekomandode kaugustsoone.
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
16
Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
17
Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale
ümberkorraldamist.
3. Valvekoosseis
Võsu päästekomando isikkoosseis -10 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike päästeasutuste
väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline
päästemeeskond.
Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt
nimetatud nõude täitmist. 10 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet.
Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:
24h valvekooseis komandos 1 2 3 4
Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22
Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine
Päästekomando 10 - liikmelise koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku
päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando
kogukoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat.
Näiteks perioodil 1.05.2011 – 31.08.2011 (123 päeva) oli tagatud 2- liikmeline valve 122-l
ööpäeval ja 1- liikmeline valve 2- l ööpäeval. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku
päästekomando loomine Võsul on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne
ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate
päästekomandode baasil.
Võsu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta Kunda ja Tapa jt piirkonna
päästekomandodes.
4. Komandohoone
Siseministeeriumi omandis olev hoone on kahekorruseline, mille esimesel korrusel asuvad
garaaž ja teenindusruumid ning teisel korrusel valvemeeskonna ruumid. Komandohoones on
kaks autokohta ning lisaks abihoone, kus saab hoida päästetehnikat.
Hoone asub peatänavast 200 meetri kaugusel, neid ühendav asfalttee on rahuldavas korras.
Hoone on elektri- ja õhksoojuspumba küttel, siseruumid on rahuldavas, pigem heas korras.
KOV kasutab suviti ruume vetelpäästeteenuse osutamiseks.
Võsu päästekomando hoones on planeeritud renoveerimistööd CO2 projekti raames.
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
18
5. Päästetehnika
Võsu päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:
Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki mark Sõiduki
mudel Väljalaske
aasta Omanik 282 ANN Päästeauto Põhiauto SCANIA P94GB4X2 1998 IEPK 710 TFE Päästeauto Paakauto VOLVO F10 1982 IEPK 417 AOX Päästeauto Tulekustutusauto ZIL 131 1991 IEPK 826 MKK Sõiduauto Tüüp 3 Citroen Berlingo 2007 Liising
655 DG Pääste haagis Veesõiduki
haagis Tiki- Treiler BT-600 2002 IEPK
033 GG Pääste haagis Veesõiduki
haagis Starset Starset
3500 2007 IEPK
VLD 454 Pääste
veesõiduk Töölaev FasterCat FasteCat
850 2007 IEPK
Pääste
veesõiduk Päästepaat Brig Baltic B-
460 2002 IEPK
Pääste
veesõiduk Päästepaat Krõm Krõm 5420 1982 IEPK
VÕSU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.
19
Tabel: Võsu päästekomando päästetehnika 2011 seisuga
Ida-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas rotatsiooni korras anda teistele
riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Citroen Berlingo liising kehtib kuni 2011
6. Võsu vabatahtlik päästekomando
Võsu piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada
vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15
minutit. Võsul asub Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing (esimees Valdek Kilk), kes tegeleb
päästeala noorteringi ja ennetustööga. Võsu alevikus asuvale MTÜ Võsu Vabatahtlikule
Tuletõrjeühingule võiks teha ettepaneku lepingu sõlmimiseks Võsu piirkonnas päästeteenuse
osutamiseks.
Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Võsu vabatahtliku päästekomando
planeerimisel on järgmised:
- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima
päästesündmusele 1 tulekustutusautoga ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;
- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale
väljakutse saamist Häirekeskuselt (2011 tase näiteks IEPK keskmine 7 minutit);
- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.
Päästeamet loob rahastamise tingimused Võsu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on
valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate
koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84
lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võsu päästekomando hoone võimaldab
tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku.
Piirkonna kogukondlik aktiivsus
Piirkonna kogukondlik aktiivsuse tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:
Pii
rko
nd
Kü
la-
ja
ku
ltu
uri
selt
sid
e h
ulk
pii
rko
nn
as
Ko
gu
ko
nn
a ü
ldis
e
ak
tiiv
suse
näit
aja
d –
laa
da
d, tu
rud
jm
s
Ko
hali
ku
om
av
ali
tsu
se
ak
tiiv
sus
ko
gu
ko
nd
lik
u
teg
evu
se t
oet
am
isel
Mu
ud
ko
gu
ko
nd
lik
ku
ak
tiiv
sust
isel
oom
ust
av
ad
nä
itaja
d
Vihula 17
külaseltsi (
nendest 12
on
Võsu alevis turg,
Viru Folk Käsmu külas.
Merepäevad. Lõõtspilli
festival. Erinevad ranna
KOV alati,
võimaluse piires
toetab
kogukondlikku
Vihula vallas
väga aktiivne
osalemine Teeme
ära talgutel.