Ivo Kruusamägiivo.kruusamagi@gmail.com

Vikipeedia

Entsüklopeedia● Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest.● Tänapäeval levinud tähenduses on entsüklopeedia 'tähestiku järjekorras teabeallikas'.● Vikipeedia on aga entsüklopeedia, mille koostamises saab (anonüümselt) osaleda igaüks sõltumata isiku (eba)kompetentsusest, vastutuse (mitte)tunnetamisest või isiklikest huvidest.

See töötab!?

● Digitaalseid entsüklopeediaid on loodud ka varem (nt Microsoft Encarta).● Enne Vikipeediat poleks aga ükski täie mõistuse juures majandusteadlane julgenud ennustada, et Vikipeedia mudel võiks edukalt tööle hakata.„The problem with Wikipedia is that it only works in practice. It could never work in theory.“Miikka Ryokas.

21. sajandi töö

Inimeste loominguline töö on kõige viljakandvam kui:1) nad otsustavad ise oma tegevuse üle2) nad soovivad saavutada järjest parimaid tulemusi 3) nad töötavad mingi kõrgema eesmärgi nimel.Kõige suurem pidur oleks aga rahaline motiveerimine![sest see piirab loomingulist lähenemist]

Küünla probleem (1945)

Vikipeedia algus. Eellugu● Vabalt kasutatava veebientsüklopeedia Interpedia kontseptsioon käidi välja 1993. aastal Usernetis, kuid mõtteks see jäigi.● Esimese vikitarkvaral põhineva veebisaidi loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal.● 1999 käis Richard Stallman välja mõtte GNUPediast. Sellega tehti algust jaanuaris 2001.

Vikipeedia algus● Jimmy Wales ja Larry Sanger tõid 2000. aasta märtsis internetiavarustesse Nupedia – entsüklopeedia, mille vaba sisu koostavad eksperdid. See ei olnud viki.● Vikipeedia sai alguse 15. jaanuaril 2001, kui kõrvalprojekt, mille abil Nupediale materjali tekitada.● Sanger, uskudes, et tuleks rohkem rõhku panna spetsialistide panusele, lahkus Vikipeedia juurest ja asus looma Citizendiumi.● Vikipeedia saavutas aga peagi uskumatu kasvutempo ja ületas Nupedia.

Vikipeedia algus● Oma esimese tegevusaasta jooksul kasvas Vikipeedia enam kui 20 000 artiklini 18 keeles.● Nupedia suleti septembris 2003 kui edutuks ostunud projekt.● Alates 2004. aastast on Vikipeediat nimetatud suurimaks seni loodud entsüklopeediaks.● 2004 tehti ka esimesed uuringud Vikipeedia usaldusväärsuse kohta ja Vikipeedia läbis need edukalt.

Visioon„Imagine a world in which every single human being can freely share in the sum of all knowledge.“ Vikipeedia asutajad: Jimmy Wales ja Larry Sanger

Vikipeedia põhimõtted

* Vikipeedia on veebipõhine entsüklopeedia. * Vikipeedia peab olema kirjutatud neutraalsest vaatepunktist (NPOV). * Vikipeedia sisu on vaba. * Kaastöölised peaksid suhtlema tsiviliseeritult ja teineteist lugupidaval moel. * Vikipeedias ei ole kindlaid reegleid.Wikipedia:Five pillars

Wikimedia põhimõtted

* Wikimedia on liikumine, visioon ja väärtuste kogum. * Teadmised peaksid olema vabad. * Jagame kõigi inimestega. * Meie informatsioon on täpne ja kallutamata. * Kaitseme oma iseseisvust. * Hindame avatust ja mitmekesisust. * Oleme vabatahtlike organisatsioon.

Kasutamine

Vikipeedia on Alexa andmetel külastatavuselt 6. lehekülg Internetis.Eesti internetikasutajate seas hoiab see 6.–7. kohta.

Kasutamine

Arvandmeid

24. augustil 20020,12 milj. artiklit 0,31 milj. lehekülge66 000 kasutajat(aktiivsed 451)(admin. 37)4,0 milj. redigeerimist

Eestikeelne Ingliskeelne 15. jaanuaril 200131 milj. artiklit112 milj. lehekülge44,6 milj. kasutajat(admin. 4365)1770 milj. redigeerimist287 keeleversioonis

Kõik Vikipeediad15. jaanuar 20014,4 milj. artiklit 32 milj. lehekülge20,7 milj. kasutajat(aktiivsed 133 000)(admin. 1415)689 milj. redigeerimist

Mõned olulised tähelepanekud„Akadeemiline kogukond peaks üle vaatama[teadus-artiklite] avaldamisprotsessi, millele pandi alus enam kui 50 aasta eest ... Töötamine vabas, avatud keskkonnas aitaks teadlastel oma võimalikku lugejaskonda eksponentsiaalselt kasvatada.“ Erik W. Black, Florida Ülikool, ajakirjas Online Information Review, vol 32, nr 1, 2008, lk 83.

Mõned olulised tähelepanekud

„Wikipedia is composed of the collected knowledge of people who care.“ Andrew Kantor: „Today's best encyclopedia might surprise you“ USA Today, 11. mai 2004„We will routinely prefer a shareable amateur source to a professional source that requires us to keep the content a secret on pain of lawsuit.“ Wikipedia’s historical advantage over Britannica in one sentence – Clay Shirky

Tugevad ja nõrgad küljed

1) Neutraalsus: Suur hulk kirjutajaid ja toimetajaid loob eelduse neutraalsemaks teemadekäsitluseks.2) Kiirus: Iga muudatus on kohe näha. Jooksvate sündmuste kohta lisandub uus info päevade või isegi minutite jooksul.

1) Avatus vandalismile: Mis tahes artikkel võib antud ajahetkel olla näiteks äsjase vandalismi tõttu halvas seisundis.2) Aeglus: Tähelepanuta jäänud vandalism ja vaidlusi põhjustavad väited võivad pikka aega muutmata püsida.

Tugevused Nõrkused

Tugevad ja nõrgad küljed

1) Läbipaistvus: Artiklite kujunemislugu ja nende üle peetud arutelu on kõigile nähtav.2) Integreeritus: Seosed eri artiklite ja võrguallikate vahel võimaldavad kiirelt infot hankida ning selle tõelevastavust kontrollida.

1) Teemade kaetus: Kõik olulised teemad ei pruugi olla hästi kaetud. Uute artiklite teke on stiihiline.2) Kasutajate ebakompetentsus: Paljud kasutajad ei tea või ei pea täielikult kinni Vikipeedia põhireeglitest.

Tugevused Nõrkused

Tugevad ja nõrgad küljed

Ei ole head halvata – lõivsuhted

Kas soodustada välkkiiret uuendamist või piirata kiirust, nõudes muudatuste eelnevat ülevaatust? Kas toetuda ainult spetsialistide panusele või lubada kõik Vikipeedia kallale?Kiirus vs avatus vandalismile Kaastööliste kvaliteet vs hulk

Kõike head korraga ei saa – peab otsustama, mis on olulisem.

Ei ole head halvata – lõivsuhted

Lühikesi artikleid võib kiirelt suurel hulgal valmis meisterdada. Põhjalike artiklite koostamine võib olla äärmiselt ajamahukas.Kvantiteet Kvaliteet

Kui tegijate ring on väga piiratud, siis ei ole võimalik kiirelt suurel hulgal häid artikleid toota.Aeg on väga oluline (ja samas suhteline) tegur.

Tugevad ja nõrgad küljed

„Mõelge Vikipeediale, mis üllatas endas kahtlejaid, näidates, et osaluspõhine lähenemine kollektiivse tarkuse rakendamisele koos peaaegu äärmusliku usaldusega teiste panuse ja kavatsuste suhtes, võib tulemuseks anda ühe kõige usaldusväärsema ja mahukama inforessursi.“Tom Jenkins, ettevõtte Open Text tegevjuht, ajakirjas ISO Focus, vol. 5, nr. 4, aprill 2008, lk 16.

Mida Vikipeedia ei ole● Vikipeedia ei ole paberentsüklopeedia.● Vikipeedia ei ole sõnaraamat, kasutusjuhend, käsiraamat vms.● Vikipeedia ei ole algupäraste mõtete avaldamise koht ega oletuste ja spekulatsioonide kogum.

Mida Vikipeedia ei ole● Vikipeedia ei ole koht propaganda tegemiseks ega isiklike emotsioonide väljaelamiseks.● Vikipeedia ei ole tasuta kasutatav veebiruum ega -leht.● Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu.● Vikipeedia ei seisa vähemuste huvide kaitsel. Mu ammadḩ

Mitte ainult entsüklopeedia

Commons

Commons on Vikipeedia pildipank, mis sisaldab hetkel enam kui 20 miljonit meediafaili.Sisu on vabalt kasutatav.Sai alguse 7. septembril 2004.Registreeritud kasutajaid 3,5 miljonit.

VikisõnastikVeebipõhine vaba sõnastik, mis on olemas 171 keeles.Ingliskeelses versioonis on 3,6 miljonit sissekannet. Eestikeelses 100 000.Loodud 12. detsembril 2002.Idee autorid olid Daniel Alston ja Larry Sanger.

VikitsitaadidVikipõhine tsitaadikogumik.Algatatud 10. juulil 2003.Ingliskeelses versioonis 23 000 lehekülge. Eestikeelses 570.

VikitekstidVabade tekstide kogu.Algus novembris 2003.Ingliskeelses versioonis 300 000 lehekülge.Eestikeelses versioonis ligi 1200 lehekülge.

VikiuudisedVabade uudislugude kogumik.Algus 8. novembril 2004.Inglise keeles 20 000 artiklit.Serbia keeles 75 000 artiklit.Eestikeelne versioon (seni) puudub.

Kes, kus ja miks teevad muudatusi?

Kus?

Kus?

Aktiivsed kaastöölised

Miks?

Miks?

Inimestele lihtsalt meeldib seda teha.

Miks?

Soovid, et kogu informatsioon oleks vabalt kättesaadav? Kõigile, nüüd ja kohe!Kiri „Redigeeri“ omab Sulle vastupandamatut külgetõmmet? Vilkuv kursor on kui provokatsioon... kutse midagi teha.Vead on vaenlased, mis tuleb likvideerida. Punased lingid on lubamatud ja nende eksistents tuleb lõpetada.Vms.

Milline vikipedist oleksid Sina?

Aga kuidas see siis ikkagi töötab?

Nõnda palju siis loengust...

... küsimused?