UUED MEEDIAD KUNSTIS

Tõnis Tuuga 12a

Rapla 2008

• Tänapäeval viljeletakse kõiki kunstivoole- ja laade.• Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesse

ühiskondlikku sõnumit, käsitledes näiteks feminismi, kõikvõimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme.

• Saksa kunstnik Hans Haacke (sünd.1936) loob näiteks poliitilise sisuga teoseid.

• USA kunstnik Jeff Koons (sünd. 1955) on eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade või popkujundite koopiaid väärtuslikus materjalis.

• Inglise skulptor Tony Gragg (sünd.1949) suhtub irooniliselt liigtarbimisse.

“Jänes” 1986 (Jeff Koons)

“Michael Jackson ja seebimullid” 1988 (Jeff Koons)

“Kutsikas” 1992 (Jeff Koons)

“Tulbid” 2007 (Jeff Koons)

“Sekreedid” 1998 (Tony Gragg)

“Tagatis” 1991 (Hans Haacke)

“Kärbse kompositsioon” 2004 (Hans Haacke)

“Missioon lõpetatud” 2005 (Hans Haacke)

• Kuna tänapäeval on kunstiga harjunud publikut üha raskem üllatada käsitlevad paljud kunstnikud oma teostes sünni, seksuaalsuse ja surma teemasid ning ründavad harjumuspäraseid norme ja tabusid

• Inglise kunstnik Damien Hirst (sünd.1965) on toonud surma vaatajate ette võimalikult neutraalsel kujul, eksponeerides oma teostena terveid või poolekssaetud loomade laipu formaldehüüdiga täidetud klaaskastides hulpimas.

Surma võimatus elava teadvuses (Damien Hirst)

Siga (Damien Hirst)

“Karjast eemal” 1994 (Damien Hirst)

... (Damien Hirst)

“Neitsi ema” (Damien Hirst)

“LSD” (Damien Hirst)

• 20. sajandi lõpus ootas ees uus revolutsioon – tehno-loogiline revolutsioon.

• Fotomanipulatsioonid, digitaalne töötlus, videoinstallatsioonid, interaktiivsed vidoinstallatsioonid ja netikunst kuuluvad keskkonda, mida saab osaliselt iseloomustada ka kui virtuaalset reaalsust.

• Kunstnike atribuutideks osutusid videokaamera, arvutiprogrammid ja Internet ning kunsti võimalused muutusid koos tehnoloogia arenguga.

• Üheks esimeseks, kes hakkas videokaameraga kunsti tegema, oli kunstnik Nam June Paik (sünd.1932)

• Video osutus oluliseks võimaluseks proformance’i etenduste jäädvustamist lindile (näiteks Vito Acconci, John Baldessari).

• Nam June Paik• Nam June Paik

“Installeerimine” (Nam June Paik)

“Videolipp” 1985 – 1996 (Nam June Paik)

• Video oli suurepäraseks vahendiks ka konseptualistidele.• Gary Hill, kes alustas videokunstiga 1973.a., hakkas

oma vidotöödes kasutama keelt ja tekste sama moodi, nagu teised kasutasid oma videodes muusikat ja heli.

• Around & about (Gary Hill)

“Frustrum” 2006 (Gary Hill)

• 1980. ja 1990. aastate vidokunstnikud tegelevad rohkem oma isiklike jutustustega, kultuuriliste ja seksuaalsete identiteetidega, aga ka poliitiliste vabatustega.

• Paljudel näitustel ehitatakse videoinstallatsioonide jaoks eraldi ruum, et vaataja suhtleks ainult ühe tööga ning mitte olla segatud ülejäänud näitusest.

• Üks kaasaja legendaarsemaid vidokunstnikke Bill Viola kasutab selleks mitmeid erinevaid võimalusi, tema videod võivad olla nagu vanad maalid, aeglaselt kulgevad müstilised jutustused väljaspool kaasaegset kiirustamist ja aega.

• Sweet Light (Bill Viola) • Rannata ookean (Bill Viola)• Migratsioon (Bill Viola)

“Rannata ookean” 2007 (Bill Viola)

“Crossing” 1996 (Bill Viola)

• Digitaaltehnoloogia, milleks peamine vahend on arvuti, hõlmab endasse alates filmist ja fotograafiast ning lõpetades arvutikunsti ja DVD-ga.

• Suurimaks uuenduseks on digitaaltehnoloogia toonud kunsti kujundi muutumise, selle liikumise. Esimest korda ajaloos on kujund dünaamiline süsteem.

• Kanada kunstnik Jeff Wall (sünd.1946) on kasutanud digitaaltehnoloogiat suurejooneliste müstifikatsioonide loomiseks.

“Piim” 1984 (Jeff Wall)

“Mees tänaval” 1995 (Jeff Wall)

Odradek, Tàboritskà 8, Prague, 18 July 1994 (Jeff Wall)

“Unetus” 1994 (Jeff Wall)

“Noored töölised” 1978 - 1983(Jeff Wall)

• Kuna digitaaltehnoloogia areneb väga kiiresti, avanevad kuntsnikele pidevalt uued võimalused katsetamiseks, kunstnike probleem pole täna enam üksiku kunstiteose loomine, vaid kogu meid ümbritseva visuaalse keskkonna kujunemise uurimine ja omakorda selle kujundamine.

Kokkuvõte:- Kunstnike uued töövahendid on videokaamera,

arvutiprogrammid ja Internet, aga neid tuleb tehnoloogia arenguga pidevalt juurde.

- Tänapäeval viljeletakse kõiki kunstivoole- ja laade.- Paljud tööd sisaldavad ühiskondlikku sõnumit.