Tuuli Bürkland - Haridusfestivalharidusfestival.tartu.ee/img/image/Ratsutamistera... ·...

Post on 18-Jul-2020

2 views 0 download

Transcript of Tuuli Bürkland - Haridusfestivalharidusfestival.tartu.ee/img/image/Ratsutamistera... ·...

Ratsutamisteraapia

Tuuli Bürkland

ratsutamis- ja füsioterapeut MSc liikumis- ja sporditeadused

MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liidu juhatuse liige

Ajalugu

•325 aastat m.a.j. arstide kirjeldused ratsutamise ravivast efektist

•Antiik-Kreekast märkmed

•I maailmasõja ajal tunnistati Inglismaal ratsutamise positiivset efekti puuetega inimestele ja soovitati invaliidistunud sõduritele

•1952.a. taanlane Liz Hartel (poliomüeliit) võitis Helsingis OM hõbemedali koolisõidus – ülemaailmne tähelepanu terapeutilisele ratsutamisele kui rehabilitatsioonile

Terapeutiline ratsutamine

• Kõik hobustega seotud tegevused

• Erivajadustega inimestele kohandatud sport ja meelelahutuslik ratsutamine, võistlused, psühho-raviv-hariduslik ratsutamine ja voltižeerimine, rakendisport, hipoteraapia, arenguline ratsutamisteraapia ja voltižeerimine, kohandatud tallitööde korraldamine, koolisõidu ja equine-fasiliteerimis-teraapia põhialused (NARHA – North American Riding fo the Handicapped Association)

Terapeutilise ratsutamise jaotus Eestis

Ratsutamis-teraapia

Rehabilitatsioon

Erivajadustega inimeste ratsutamine

Sport

Terapeutilise ratsutamise jaotus Eestis:

• Ratsutamisteraapia – integraalne rehabilitatsioon.

Individuaalteraapia. Abi- ja/või alternatiivteraapiavorm FT, TT, kõne- või psühhoteraapiale. Ratsutamisterapeut.

• Erivajadustega inimeste ratsutamine – sport ja harrastus, mis aitab kohaneda erivajadusega. Enamasti rühmateraapia.

Eriala koolituse läbinud ratsutamistreenerid.

Kellele sobib ratsutamisteraapia?

• Laiale vanuserühmale – kirjanduse andmetel poolest eluaastast kuni väga kõrge eani (76 aastane patsient)

• Erivajadus ja/või arengupeetus võib varieeruda laias ulatuses - kehaline, kognitiivne ja/või emotsionaalne

Davies (1988) on esitanud järgmise erivajaduste loetelu

• Ortopeedilised haigused, seisundid:

Amputatsioon (erinevad vormid)

Skolioos (LS kõverus lateraalselt)

Perthese haigus (reieluupea kärbumine)

Reumaatilised haigused (osteoartroos, reumatoidartriit)

Neuroloogilised haigused:

Poliomüeliit (erinevad vormid) (lastehalvatus) Spina bifida (seljaajusong) Sclerosis multiplex (polüskleroos) (närvirakkude ümber

kahjustub müeliinikiht) Tserebraalparalüüs (erinevad vormid) (KNS/aju

kahjustus) Traumajärgne parapleegia (seljaaju vigastused) Peaaju vaskulaarsed haigused (insult) Spinaalmeningiit (seljaajukelme põletik) Traumajärgne peaaju vigastus (õnnetusjuhtum)

Teised haiguslikud seisundid ja erivajadused:

Lihasdüstroofia (lihasnõrkusega kulgev haigus:

Duchenne, Becker) Nägemishäired (sh pimedus) Kuulmis- ja kõnehäired Epilepsia (erinevad vormid)

Milliste psühho-sotsiaalsete seisundite korral kasutatakse RT ?

• Sageli psühho-sotsiaalsed probleemid kaasnevad teiste haigustega: PCI, SM, parkinsonism jne

• Meeleolu häired (masendus, depressioon), kohanemishäired, psühhosomaatilised- ja söömishäired, kõnehäired (kokutamine), käitumishäired

• Düsfaasia

• ADHD (tähelepanu defitsiit ja hüperaktiivsus)

• Aspergeri sündroom

• Autism

• Intellektuaalse arengu peetus (vaimupuue)

• Skisofreenia

• Vägivalla ohvrid (perevägivald, kuriteo ohvrid)

Sotsiaalvaldkond RT-s

• Töötud

• Alkohoolikud

• Narkomaanid

• Hasartmängusõltlased

VASTUNÄIDUSTUSED

1. Üldised vastunäidustused (palavik, äge viirushaigus, ägedad põletikud, verejooksud, raske astmahoog, ägedas staadiumis kopsuhaigus, kontrollimatu kõrgvererõhutõbi, nahahaigused)

2. Haiguse akuutne periood (nt SM, artriit)

3. Mõnede haigusseisundite eriseisundid (nt Downi sündroom, kui kaelalihased on väga nõrgad ja atlanto-oksipitaalliiges on ebastabiilne)

4. Progressi puudumine teraapia eesmärke arvestades teatud aja vältel

5. Olukorrad, mis põhjustavad neg. tulemusi, süvendab haigusseisundit või põhjustab valu

6. Kliendi kaal peab sobima hobusega (tasakaalustatud ratsanik 113 kg ja tasakaalustamata/ebakindel ratsanik 64 kg)

7. Naisterahval püsikateeter

8. Lülisamba (LS) operatsioonijärgne periood (8-12 kuud)

9. LS tugevad degeneratiivsed muutused

10. Patoloogilised LS murrud

11. Ratsutamise ajal suurenenud valu, tundlikkuse vähenemine LS probleemide puhul (diski väljasopistus, lülipõletik)

12. Osteoporoos (keskmine, tugev)

13. Bechterewi tõbi

14. Skolioosi, lordoosi, küfoosi raske aste

15. Spondülolistees

16. Puusaliigese liikuvuspiiratus sellisel määral, mis takistab kaksiratsi hobuse seljas olemist korrektse kehaasendiga (samuti valu kaasnemisel, tugeva puusaliigese kulumise ja ostsifikatsiooni korral)

17. Liiga suur pea (hüdrotsefaalia), ei leia sobivat kiivrit ja puudub LS toetus

18. Kolju avatud piirkond (ilma šundita; kuid šundiga kaasneb infektsiooni oht)

19. Pea ja kaela ebastabiilsus, mida ei saa kontrollida

20. Spina bifida valuga, raskete vormidega

21. Vestibulaarne hüpersensitiivsus (põhjustab hirmu)

• Vastunäidustused on terapeudi erihariduse/ teadmiste/oskuste puudumine, halva liikumisega hobune, varustuse/vahendite (platvorm, sobivad ratsmed jne) puudumine ja turvalisuse puudumine!

• Hobune ei ole kasulik kõikide erivajaduste puhul või

kasulik kindlate erivajaduste puhul • Mitte ühtegi nimekirja ei tohi võtta piiblina (kaks PCI

last ei ole ühesugused, kaasuvad haigused jne) • Jane Ayres :“Kui ei tea, siis ära tee”

Ettevaatusabinõud

• Diabeet

• Kehv vastupidavus (kiirelt väsimine)

• Ükskõik milline haiguslik seisund, mis on kliendile riskifaktor ja puudub arsti nõusolek

• Tugev sensoorne puudulikkus (naha ärrituse, katkiminemise risk)

• Käitumisprobleemid, mis võivad raskendada turvalisuse tagamist (hobune, meeskond, klient)

• Allergiad/astma (hobune ja tallikeskkond allergeenid)

• Hirm hobuse ja tema liikumise ees

• Antikoagulatsioonteraapia ja/või embolismi oht

Koostöö ja vastutus

• Äärmiselt vajalik on koostöö teiste erialaspetsialistidega –

arst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, psühholoog, eripedagoog

• Soomes määrab ratsutamisteraapia patsiendile arst. Eestis?

Ratsutamine

• Ratsutamises eristatakse järgmiseid hobuse edasiliikumise viise: samm, traav ja galopp.

• Samm on nelja- , traav kahe- ja galopp

kolmetaktiline. Kiirust ja amplituudi on võimalik suurendada õigete mõjustamisvahenditega (näiteks: maapinnale asetatud lattide ületamine).

• Üleminek sammult traavile või traavilt sammule

nõuab rühi korrastamist liikumisviisi, kiiruse ja keha raskuskeskme muutuse tõttu.

Ratsutamisteraapia mõju

• Ratsutamisteraapia on inimese ja hobuse vaheline interaktsioon

Positiivsed tulemused nii kehalisel kui ka psühholoogilisel tasandil:

1. stimuleerib: hoiaku- ja tasakaalureaktsioone (normaalne posturaalne kohandamine ja posturaalfiksatsioon)

2. inhibeerib: toonilist kaela ja toonilist labürindi refleksi

3. normaliseerib lihastoonust: vähendab spastilisust, stabiliseerib atetoose, tõstab lihastoonust (nt kehatüves)

4. soodustab: head rühti, sümmeetrilist käe kasutamist, aktiivset käe kasutamist

5. parandab: istumis- ja seismistasakaalu, koordinatsiooni, käelist haaramist ja ulatamist, sotsiaalseid oskusi (tähelepanu, juhiste järgimine jne), motoorse planeerimise oskusi

6. vähendab: (või väldib) kontraktuure ja kangust, kehalisest ja vaimsest inaktiivsusest tekkinud sekundaarseid komplikatsioone, nt madal enesehinnang ja abitusetunne

7. suurendab, soodustab: üldise funktsionaalsuse tõstmist, lokaalse prk tugevdamist (õlg, käega haaramine, küünarliiges, hüppeliiges, põlv ja puus), motivatsiooni.

8. mõjutab kõrgemat motoorikat

• Kolme-dimensionaalsed täpselt piiritletud liigutuste seeriad kanduvad üle ratsutajale

• Korrektse kehaasendiga ratsutajale põhjustab hobuse liikumine kõnnimustrile iseloomuliku liikumise. Samaaegselt kõikide selja- ja kõhulihaste aktiviseerumine stabiliseerib lülisammast

• Tänu hobuse sammust tingitud sagedase, madala amplituudilise ja rütmilise edasiliikumise näol on kergem rühi korrastamine ning säilitamine

• Mõjutab sensoorseid retseptoreid – taktiil-, auditoor-, visuaal-, vestibulaar-, proprioretseptoreid jne

1 minuti jooksul tekib hobuse seljas üle 100 liikumisimpulssi!

Hobuse kõndimine põhjustab ratsutaja kehas liikumised ümber kolme erineva pikitelje:

1. sagitaaltelg: vaagnavööde (istmik) liigub küljesuunas paremale ja vasakule ~5 cm, alumine nimmepiirkond liigub lateraalfleksiooni ~16 kraadi. Puusaliigeses toimub samaaegselt sirutus ja väljapööramine.

2. vertikaaltelg: vaagnavööde roteerub püstise keha ümber 8 kraadi ja nimmepiirkonnast 19 kraadi. Puusaliigeses toimub välis- ja siserotatsioon.

3. frontaaltelg: vaagna liikumine anterioorselt ja posterioorselt. Puusaliigeses toimub sirutus- ja painutuskõikumine (võnge, vibratsioon) (Tauffkirchen 1993).

Kolme punktiline rütmiline fasilitatsiooni mudel

Keha ja vaimu kooskõla

Psühhosotsiaalsed mõjud

Motoorsed mõjud

Terapeutiline ratsutamine psühho-sotsiaalsetele klientidele

• Heilpedagoogiline ratsutamine

Saksamaal, Belgias, Hollandis, Šveitsis, Austrias

(riik ei finantseeri)

• Soomes ratsutamisteraapia üks osa

(riik finantseerib osaliselt; finants. poole väiksem võrreldes kehaliste probleemidega klientide puhul)

Psühho-sotsiaalses valdkonnas on RT sisu/vorm alljärgnev:

• Kasvatuslik rehabilitatsioon

• Psüühiline rehabilitatsioon

• Sotsiaalne rehabilitatsioon

RT psühho-sotsiaalsete probleemidega klientidele

• Edu-elamuse andmine

• Iseseisev tegevus

• Oma-algatuse julgustamine tegevustes

• Enesetunne + usk

• Õppimise toetamine (eriped)

• Oma jõu tunnetamine

• Vastutus

• Reeglite täitmine (normidest kinnipidamine)

• Rõõm tegevusest

• Sotsiaalsete oskuste õpetamine (rühmatöö; teemapäevad)

• Koostöö

• Motivatsioon

• MINA PILDI JA ENESE TUNDMISE ARENDAMINE

• Kasvatus

• Empaatia

• Kommunikeerumine

• Pingete vähendamine sotsiaalsuhetes, igapäevaelus

• Sisemine mina pilt (olen vajalik)

• Keha kontakt

• Lohutus – nõustumine

• Psühho-motoorse lõdvestuse andmine (emotsionaalne reaktsioon)

• Täiskasvanuks saamisele kaasa aitamine

• Agressiivsuse vähendamine (emotsioonide juhtimine)

• Ebaõnnestumise talumine

• Kognitiivsete oskuste parandamine:

* Orientatsiooni arendamine (ruumis, ajas, eneses, teistes in.-s, sit.-s)

* Mälu

* Tajud (taju on aistingute summa)

* Tähelepanu suunamine

* Keskendumine

* Probleemilahenduse oskus

* Osadest terviku moodustumine

* Loogiline mõtlemine

* Seoste loomine

* Õppimisvõime

Lisaks

• Areneb ruumiorientatsioon, suuna tunnetus, visuaalne teravus ja võime eraldada kujundeid taustast

• Paraneb arusaamine ja mälu

• Õpib etteaimatavaid tegevusi

• Esitab väljakutse (võimalus eduelamuseks)

• Aitab kohaneda puudega/erivajadusega

Teraapiahobune

• Psühho-sotsiaalsete probleemide korral rahulik, ise kontakti otsiv, suur, võiks olla heledat värvi

• OLULINE on hobuse ja kliendi vaheline suhe

• Kehalise erivajaduse korral terve nii kehaliselt kui ka psüühiliselt, turvaline, mugava seljaga, sümmeetriline, vastama kliendi vajadustele, atraktiivne

Kehapildi mõjustamine RT-s

Keha pilt

Enese-kontseptsioon= mina (ego)

Keha skeem

Tulevik Minevik

Visuaalne Olfaktoorne

Propriotseptiivne

Auditoorne Vestibulaarne

Taktiilne

Suuraju koore somatosensoorsete ja motoorsete projektsiooniväljade skeem

RT tunni ülesehitus

Põhiosa (mere ääres

söömine)

Sissejuhatav osa/soojendus

(mere äärde ratsutamine)

Lõpetav osa/ lõõgastus

(tagasi talli ratsutamine)

Erinevad ratsutamisteraapia läbiviimise võimalused:

Teraapiatund kõrvalkõndija ja hobuse juhtijaga

Ratsutamisterapeudiga hobuse seljas

Pikkade ratsmetega hobuse juhtimine ja selja tagant ratsutaja keha asendi korrigeerimine

Mõned vajalikud tegevuseeldused hobuse harjamiseks

• Käe ja silma vaheline koordinatsioon

• Õla- ja küünarliigese liikuvus teataval määral

• Teataval määral normilähedane lihastoonus ja lihasjõud

• Postulaarkontroll (staatiline ja dünaamiline tasakaal)

• Orientatsioon ruumis, hobuses, eneses

• Lühi- ja pikaajaline mälu

• Motoorne planeerimine

• Motivatsioon tegevuseks

Ratsutamisteraapia olukord Eestis

• Algas 2004; 2 kursust

• Koostöö projekt INNOVE rahastusega (TÜ, Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut; ERL; Türi Maamajandus ja Tehnikakool)

• Eestis on 17 diplomeeritud ratsutamisterapeuti

• 2006.a. loodi MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selts (www.ratsutamisteraapia.ee)

Ratsutamisteraapia olukord Eestis

• 2013.a. MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit

• Ratsutamisterapeudi kutsestandard ja kompetentsid - Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine, tase 6 (http://www.kutsekoda.ee/et/search?q=ratsutamisteraapiap%C3%B5hine+sekkumine)

• Hindamisstandard • Ratsutamisterapeudi

eetikakoodeks

Teadusuuringud

• Vajalikud on lisauuringud, mis on suunatud ratsutamisteraapia intensiivsuse, teraapia sessiooni kestuse, teraapia sageduse ja ravi programmi kestuse koosmõjude käsitlemisele.

• Baker (1995) väidab, et parim teraapia protokoll on järgmine: 2 korda nädalas, sessiooni pikkus vähemalt 30 minutit, teraapia kogukestus minimaalselt 10 nädalat

• On leitud, et esmane ratsutamisteraapia-alane sekkumine on kõige mõjusam (Hansen 1994)

Eestis kaitstud uurimistööde valdkonnad

• Füsioteraapia

- 1 magistritöö (PCI)

- 2 bakalaureusetööd (vaimupuue, PCI)

- mitmed diplopmitööd (hüperaktiivsus, autism, SM etc)

• 28 lõputööd, koostatud terapeutilise ratsutamise kursuse raames

Ratsutamisteraapia rahastamine

• Omafinantseering

• Erinevad projektid

• Omavalitsused/linnavalitsused

• Kaudselt rehabilitatsioonirahade eest

• Sponsorlus

There is no disability, only ability!

Tänan tähelepanu eest!