STIILIVEAD ja PARANDUSMÄRGID

Merle Sulg

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium

2010

 A←→M – ainsus ja mitmus ei ole

kooskõlas

• Inimesed streigivad. Ta tahab rohkem palka.

O←→M – olevik ja minevik ei ole kooskõlas

• Astudes uksest sisse, istus poiss diivanile.

I←→U – isikuline ja umbisikuline tegumood ei ole

kooskõlas

• Õpilased kirjutavad. Täna tehakse tõsiselt tööd.

 

U? – põhjendamatu umbisikulisus

 

Eile toimus rebaste ristimine abiturientide poolt.

 

SJ - sissejuhatus SJ avab teema, seletab lahti põhimõisted –

võtmesõnad ja jõuab, liikudes üldiselt üksikasjalikule, selge, täpse teemakohase probleemi (?) või väiteni (.), mis on soovitatavalt ühelauseline.

LS ei arenda teemat, ei paku infot ega too mängu uusi mõtteid. Samuti ei tohi jätta n-ö otsi lahti.

SJ on A4-formaadis ja käsitsi kirjutatuna 10-12 rida pikk.

LS - lõppsõna

LS on sama pikk kui sissejuhatus.LS üldistab ja järeldab eelkirjutatu põhjal,

mitte ei korda varasemaid mõtteid üle, ning jõuab, liikudes taas üksikasjalikult üldisele, selge teemakohase järelduseni.

LS ei arenda teemat, ei paku infot ega too mängu uusi mõtteid. Samuti ei tohi jatta n-ö otsi lahti.

SJ – vale või sobimatu sõnajärg

Muidugi plaanin ka raamatuid lugeda, mis mulle meeldivad ja kust ei puudu ka põnevus.

√PS – (põhi)sõna puudu

• Mulle meeldivad sinised toonid ja oranžid√.

Ö2 – öeldis vales kohas

• Hommikuti √ lapsed kooli lähevad.

½ L - ainult kõrvallause, poolik lause, väljajätteline lause

• Kui ma vaid teaks.

• Täna pool neli.

 

TE – tarbetu eitus, topelteitus

• Täna ei hilinenud mitte keegi tundi.

TA – tarbetu asesõna

• Minu ema noomis täna minu venda oma sõprade ees.

TM – topeltmäärsõna

• Kõpus paistab igapäevaselt ja aastaringselt päike.

• Vasta koheselt! (kohe + ne (se) +lt)

• Kui tund saab läbi, siis võime puhata ja mängida.

TM – topeltmitmus, tarbetu mitmus

 • Inimesed riskisid oma eludega.

 

• Õpetaja kiitis poisse, kellede essee võitis maakonna võistluse.

 

• Igaüks õpib omadest vigadest.

• Enamikkudele oli tekst arusaamatu.

TS – tarbetu sidesõna (eriti pealause alguses)

Kuid kas see on tõesti nii?

 

VT – sõna vales tähenduses

• Oota, ma ennem mõtlen!

EA – ebamäärane, ebatäpne asendus

• Andres istub mu ees, kelle vanaema elab Põlvas.

LP – lausepiir (uus lause algab sõnaga, millega eelmine lõpeb)

• Klassis on mul sõbrad. Sõbrad on väga tähtsad.

X - sõnakordus

KL – tarbetu käändelõpp, abisõna käändelõpu tähenduses

• Igaüks õpib omadest vigadest.

• Ilma vasakule vaatamata pole arukas üle sõidutee minna.

• Homme plaanime koos sõpradega kinno minna.

A! – liiga absoluutne üldistus

 

• Kõikidele meeldib Runneli luule.

TR - topeltrõhk

• Samuti ei tea ma ka veel klassiõhtustki midagi.

HS – halb stiil või sõnavalik, tühisõnalisus

• Tahan elada täisväärtuslikku elu üks päev korraga, sest igaüks on oma õnne sepp.

MV – nimisõnalisus, mine-vorm sisuka tegusõna asemel

• Sõnastamise harjutamine ja lugemine on hea kirjandi kirjutamise eeldus.

 

HO – hakkab olema abil moodustatav tulevik

• Veerandi lõpus hakkab mul raske olema.

SO - saab olema abil moodustatav tulevik

• Meil saab olema mitu kontrolltööd ja testi.

KK – kõnekeelsus

• Kõigepealt lähen trenni, siis kunstikasse.

SS – sina-stiil

• Pärast alles saad sa aru, mida valesti tegid.

F! - faktiviga

• Sophoklese jutt „Oidipus“

 

• Inimesel on 30 hammast.

K! – kirjutatava kommentaar

• Lõpetuseks tahan öelda, et nagu ma eespool mainisin …

• Julgen väita, et noored ei ole hukas.

Edu stilistilisel tõusuteel!