PUUD ELAVAD INIMESE ÜLE.IGA ISTUTATUD PUU ON KELLEGI MÄLESTUSMÄRK.Luuletusi kogusid: Roosa Toomlaid, Silli Välimäe

ME KÄIME METSASM. Kesamaa

Me käime metsas kevadelja käime metsas sügisel.Kes meist küll öelda-mõelda teab,mis ajal ilusam on seal?

Mets õitseb, lõhnab kevadel,mets närbub, koltub sügisel.Pung puhkeb noorel lehekuul,septembris lehti pillub tuul.

Just nagu mõni maalrisellon vallatlenud sügisel –nii kirevad on haavikud,nii kollased on kaasikud.

Ees vahtrakroonid kumavad,teel samblal pohlad punavad.Saab kivil pähkleid koppidaja marju korvi noppida.

Me käime metsas kevadelja käime metsas sügisel.Kes meist küll öelda-mõelda teab,mis ajal ilusam on seal?

(lühendatult)

PARKIDESTAndrus Norak

Parkides seisavad suured puud,pingid on seal ja veel palju muud.Pargipuud kõik on pargitud parki,eri liiki ja sorti ja marki.

1

Seal on tamm ja on pärn ja on paju,puudest tean – tehakse maju.Autod kuid seisavad autopargis,neilgi eri värvid ja sordid ja margid.

(lühendatult)

SÜGISJ. Kaidla

Sügis pannud pihladelekaela puna-pärli kee,kalland kaselehtedele kolla-kulla värvi vee.

Puistab õunad puudelt alla,päevast killu ööle viib.Koltund lehti pilla-pallapakub mänguks meilegi.

(Lühendatult)

SÜGISE. Niit

Lehtikukub puult.Pilved taevastäis on tuult.Lapsed koos on vahtra all,kirju lehesaju all.

2

KUUSKE TOOMASHeljo Mänd

Maa on valge, laas on valge,aas on lumme mähitud.Metsas kükitavad kuused,oksad härmaga ehitud.

„Kes teie hulgast tahab tullasooja tuppa jõulupuuks?“Naeratades vaatab vastuMulle käharpäine kuusk.

„Tulen, kui mind seljas kannad,ma ei ole kuigi suur.“„Seljas kannan, süles kannan,tule ainult jõulupuuks:“

Maa on valge,Laas on valge,Aas on lumme mähitud.Kannan koju oma kuuske,Mets on härmaga ehitud.

(Lühendatult väikeste muudatustega).

DETSEMBERJ. Kaidla

Metsasüles tuul ei tuiska,helbeid vaikselt alla puistab.Kuused saavad valged kuued,kännud pähe mütsid uued.

3

KÕIGE ILUSAM JÕULUPUULeelo Tungal

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule –tema koduks on vaikne ja lumine laas.Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid –täheoksi ja latva, kus helendas kuu.Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,talle võõraks jääb platside kivine pind.Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une –läbi unenäo varjab ja soojendab sind.

VÄIKE KUUSKViivi Luik

Kuuse jaoks ei ole vajaväga palju ehteid.Tema ootab lahket maja,rõõmu, mis on ehtne.

Paksust metsast meie pärasttoodi teda siia.Ta ei kasva meie pärastsuureks mitte iial.

JÄNKU JÕULUPUUH. Mänd

Jänkul polnud jõulupuud.Jänku palus: „Väike kuusk,kasva mulle jõulupuuks!“Ruttu, ruttu kasvas kuusk.Jänku saigi jõulupuu.Aga ehteid polnud puul.Jänku palus: „Kallis kuu,ole ehteks jõulupuul.“Kuuselatva hüppas kuu,Jänkul ilus jõulupuu.

4

TUUL JA KUUSKJ. Kaidla

Tuul: Olen põhjatuul! Uhuu!Raagu puhun iga puu!

Kuusk: Siis, kui terve mets on paljas, kuusk on ikka ilus haljas.

Tuul: Oot, sind sasin sedamaid!Sa ju torkad mind, ai, ai!

Kuusk: Ära tule, tuulevana, minu okkaid puudutama!

Metsale on ehteks nüüd minu roheline rüü. Laste meelgi nukker oleks, kui ma talvel haljas poleks. Mis nad jõuluks tuppa seaksid? Mille ümber pidu peaksid?Tuul: Ah või nõnda on siis lood! Lastele sa rõõmu tood. Haljenda siis, kuusepuu! Lähen mujale, uhuu!

KUUSED JA JÄNKUDI.Pivovarova

Kuused kõik kannavadvalgeid rätte,tõmbavad villased käpikud kätte.

Mõnusalt tukuvadüleval mäel,külma ei tunne nadpakase käes.

Kuuse all hüppavadjänesejütsid,pole neil mantleidja puuduvad mütsid.

Aga ka jänespoistel on palav,sooja neil annavad väledad jalad.

5

KUUSEDOtt Arder

Kuused on kuidagi tasased,pisut ehk isegi tõrksad või tusased.Kasvavad müürina, sirged ja tõsised,tuuli nad hoiavad eemale talust.

Mõni kuusk tuuakse jõuludeks tuppa,toas on kuusk hoopis rõõmsama moega.Okstel on küünlaid ja kulda ja karada.Oi präänikulõhma! Oi pühadeaega!

KUUSK(autor teadmata)

Kuusk, kuusk, kuuseke,latv kui terav nõelake.Seisab tuules vaprana,kui puudutan, siis torkab ta.

6

KELLEL ON KASTANIST KASUIlmar Trull

Meie õuel kasvab kastan.Keda kastan huvitab?Kui on huvitav, siis vastan:puu peal kuldnokk suvitab.

Seal teeb orav oma urgu.Kui ei usu, mine vaata!Varblased seal peavad turgu,päris ehtsat linnulaata.

Okstes tuuled kohisevad,ladvas laperdavad tuvid,aga puu all nohisevadsiilid – neil on omad huvid.

Siis, kui sügisesed iilidkastanipuus pidu peavad,okkalisi koori siilidoma pesadesse veavad.

Arva, milleks siiliemaokaskoori kasutab?Oma poegadele temaõmbleb nendest kasukad.

Siit saab kogu pere uuedpintsakud ja palitud,nõelasilmast tulnud kuued,kasvu järgi valitud.

KASTANILOOMADEllen Niit

Suvi läks ja sügis tuli,vahtra ladvas süttis tuli.Haavad aias punasid,kastan täis läks munasid.Munadest sai terve mereloomi lasteaia pere.

7

KASTAN (mõistatus)L. Raudsik

Valged küünlad kevadkuul, okste küljes püsti puul. Sügisel on aga seal õieküünla koha peal pallid, millel kare keha.Mille varjul peidus pruun ilus ümar läikiv tuum: mängukanne saab neist teha.

KASTAN (üks salm luuletusest „Selged maikuu ilmad“)Ellen Niit

Küsid, kus on kastan. Kohe sulle vastan: näe, see puu, mis seal on, millel küünlad peal on.

8

KIRSIPUUJ. Oro

Laps, kui oled marjamaias,tule meile lõikuskuul.Meie päikselises aiasmarjad valmis kirsipuul.

Kevadisest elutungistimbus puusse värsket verd,juba enne lehti pungistpuhkes valget õitemerd.

Ilmus vilgas abilinetoimetama tolmlemist – mesilane tiivulineotsis õiemahla vist.

Kaldus kevad jaanikuule,maha langes õiekroon,paha see ei teinud puule –õietupes viljatroon.

Esmalt rohekas ja väike,pärast külg lõi kollaseks,kuni viimaks suvepäikemaalis marja punaseks.

Laps, kui oled marjamaias,tule meile lõikuskuul!Meie päikselises aiasmarjad valmis kirsipuul.

KIRSISÖÖMISE ÕPETUSEllen Niit

Ära kirsikive söö, see ei ole miski töö. Kirsse söö, kuid tülita kivid välja sülita. Kirsikont teeb kõhus kisa, hüüab appi ema, isa. See ei ole ime tast:

9

ta tahab välja pimedast. Kirsikont ei taha muuks,kui uueks väikseks kirsipuuks.

VÄIKE PERENAINEErika Esop

Kirsimarjad, marjakesed, Kai teil põsed puhtaks peseb.Peseb puhtaks, paneb potti, keedab perele kompotti.

10

LAPS JA ÕUNE.Esop

Kuuled, puu,kuis Tiina hüüab:„Viska õun,ma kinni püüan!“

Õunad kuid on alles noored,lapsele veel söögiks toored.

Tiinake,Sa oota vähe,Kuni õunMeil küpseks läheb. Küllap siissu sülle hops!viskab puuneid lops ja lops!

VANA MEES JA ÕUNAPUUDL. Tolstoi

Vana mees istutas õunapuid. Talle öeldi: „Milleks sulle need õunapuud? Tuleb kaua oodata, enne kui neist õunapuist õunu saab. Ja sina neid õunu süüa ei saa. “Vana mees vastas: „Mina ei saa, aga teised söövad ja peavad mind tänuga meeles.“

(Väikeste muudatustega)

MINU VÄIKE ÕUNAPUUIra Lember

Ei ole maveel päris suur,kuid pisikese õunapuuma panen ise kasvama.

Nüüd oma väikest õunapuudvõin igal õhtul kasta ma.

11

Nii sirgub pea mu õunapuu.Ja siis, kui olen päris suur,mu õunapuul on õunad puul.

ÕUNAKORJAMISE ÕPETUSEllen Niit

Kui sa puu alt õunu nopid, taskusopoid pungi topid, siis ära otsi silmad kissi, rohust ka seda viimast vissi, sest just selle õunata siilisell jääks lõunata.

ÕUNASADUErika Esop

Suured õunad olid puul. Tuli tuhisedes tuul, õunapuud siis saputas, tugevasti raputas. Oigas puu: „Mu igalt oksalt punapõskseid õunu potsab. Ütle, kas sa tõesti tahad, et nad kukuksid kõik maha?“ „Tahan!“ vingus vastu tuul, tiris õunad õunapuult. Mari ruttu tuppa kadus, hõiskas: „Aias õunasadu!“

ÕUNAPOISID(teadmata)

Õunapoisid oksal reas, noogutavad mulle pead. Tule, võta, nopi, mind, selle eest ma kiidan sind.

12

VAHER

Vahtrapuu, vahtrapuu, sinu lehti puistab tuul. Lapsed lehti korjavad, kodus vaasi panevad.

LÕBUS SÜGISTUULErika Esop

Ringi ümber vahtrapuu lõbusasti tantsib tuul. Lõbusasti huilgab, hüüab, ise vahtralehti püüab. Endale neist pähe sätib sügisvärvilise räti.Kuldse põlle ette seob, kuldseid lehti täis tal peod.Mängib lehekullaga, kullas tore hullata.

13

MÄNDHeljo Mänd

Mänd, mänd, tulihänd,pilvedesse läheb ränd.Tüvi tugevasti maas,pilve kätte latv ei saa.

(lühendatult)

MÄND (mõistatus)L. Raudsik

Kuigi pakane on väljas, olen mina ikka haljas, ei ma kanna, kaota lehti, okkad on mind ikka ehtind. Okstel kenad väiksed käbid vaatab orav hoolsalt läbi.

14

VÄRISEV HAABE. Esop

Hallikoorelise puulehtedega mängib tuul -lehed värisevad tuules.Praegu aga hoopis muulemõtleb metsaserval haab.Mõtleb sellest,et tast saabükskord palju pikukesipruuni peaga tikukesi.Rohkem veel kui lehti puul,millega nüüd mängib tuul.

15

KREEGIPUUEllen Niit

Meil on aias kreegipuu.Parem pole keegi puu.Suvel annab varju ta,pärast annab marju ka.Kui on vahtrad leeke täis,siis kreegipuu on kreeke täis.

16

KADAKADOtt Arder

Kadakail käharail karused kuued,kuued neil karused, mõrud neil marjad.Kivises pinnases jändrik on juur,väikesed põõsad, kuid sitkus on suur.

17

TAMMETÕRUEllen Niit

Kiikus tammetõrumeestamme otsas tõru sees,kuni küpsend tõrus,puu pealt alla põrus.

Oh, sina tõru-võrukael,murumüts sul tõrulael!Tere aga tere, Tõru-Tõnn,et jäid ellu, see on õnn.

18

KASK (mõistatus)L. Raudsik

Kodu mul metsas, aias ja aasal, lähed sauna võtad mind kaasa.Ehteks tuppagi kevadel tood, maitsvat ja heledat mahla jood.

Kasetütred helevalged, hommikune puna palgel. Hoidke kodu nõnda just, et ei juhtuks õnnetust.

KASK (üks salm luuletusest „Selged maikuu ilmad)Ellen Niit

Meie sõpra kaske, pole tunda raske. Tal on haljad tukad, tal on valged sukad.

19

TOOMINGAS (üks salm luuletusest „Selged maikuu ilmad“Ellen Niit

Seisab seal üks neidis helevalges kleidis. See on toomepõõsas, oksad õielõõsas.

***Toomingas kevadel kõige kenam, õitseb ja lõhnab teistest enam.

20

Pihlamarjad punased, pihlalehed kollased, pihlalaulud sügisest, pihlaluule tuulest.

21

ÕNNELAULHeljo Mänd

Lähme, lähme sirelisse!Sireli sisse, sireli sisse hõiskab sõpru õhinal Hilja. Lähme ruttu enne kui hilja,enne kui sirelipõõsa lilla õnneõisi maha pillab. Õnneõisi ja õnnetusi,lillelaste annetusi.

Juba me jookseme sirelisse,sireli sisse, sireli sisse,otsime õnne võidu ja raginal. Hilja äkitselt naerab naginal, naerab naginal: ninks-nanks-nonks, õnnepõõsal on kaval konks. Õnneõit peab igaüks ampsama, hamba vahel kolm korda krõmpsama.

Krõmpsutame kui hobused krõmps!Oi kui tore on naer ja lõmps! Kes nosib vaikselt, kes nosib valjult, kes nosib vähe, kes nosib palju.Igaüks on võidumees kahlame õnne sõiduvees.

22