Pakend

Post on 02-Jul-2015

624 views 1 download

Transcript of Pakend

Pakendi funktsioonid,liigid, kasutus ja

materjalidAnne Rudanovski

Tartu Kunstikool 2010‐11

Pakendi funktsioonid

Pakend (packaging) on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kaubaolelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käesttarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgilkasutatavaid ühekorrapakendeid.

Funktsioonid:1. Toote kaitse 

‐ Füüsilne kaitse‐ Säilitamine ‐ Hoiustamine 

2. Kättetoimetamine3. Tarbijamugavuse tagamine 4. Tooteinfo edastamine5. Turundus

Pakendi ja pakendijäätmete valdkonda reguleerivad õigusaktid on ära toodud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel www.envir.ee

‐ Jäätmeseadus ‐ Üleriigiline jäätmekava‐ Pakendiseadus‐ VV 26. novembri 2004. a määrus nr 346 "Riikliku                  pakendiregistri põhimäärus" (RTI 2004, 83, 561)‐ Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus nr 24 "Pakendi tagatisraha suuruse märgid" (RT I 2004, 41, 278; 89, 611)‐ Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19 "Pakendi tagatisraha suurus" (RT I 2004, 41, 278; 89, 611)‐ Pakendiaktsiisi seadus 

‐ Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrus nr 22, „Pakendi aktsiisdeklaratsiooni vormi kehtestamine“‐ Keskkonnaministri 3. novembri 2005. a määrus nr 66 "Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord"‐ Keskkonnaministri 12. oktoobri 2005. a määrus nr 63 "Pakendimaterjali määramise kord”Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrus nr 23, „Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi‐ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta“

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a0/40ft_container_carried_on_docks.jpg

Füüsiline kaitse

Kui kergesti võib pakend viga saada transpordil või käsitlemisel? Kui vastupidav on see ilmastikutingimustele? Vigastatud pakend, riknenud toode on majanduslik raiskamine. Pakend peab olema vastupidav ja vastavuses toote tingimustega. 

Säilitamine (nt kaitse niiskuse, auru jms eest)

Hologrammidega pitsatid, ühekordsed sulgurid jms annavad nii tootjale kui tarbijale kindlustunde toote kvaliteedi (nt puutumatuse ja värskuse) kohta.

http://www.jobwerx.com/images/rex_948373_can_ends_hr.jpg

http://www.jobwerx.com/images/rex_948373_can_ends_hr.jpg

http://www.sti.nasa.gov/tto/spinoff2002/goddard.html

Hoiustamine 

Vedelikud, pulbrid, keemiatooted, ravimid, väga väikesed või ekstra suured tooted, high‐tech, väärtuslikud tooted jms – neil kõigil on erivajadused ja nõudmised pakendile. Pakend määrab koguse, mida tarbija vajab/ostab. 

http://honeyrunapiaries.com/blog/package‐bees/276

http://www.lawsuit.com/lawbits/?s=defective+drugs

Tarbijamugavuse tagamine (jaotus, doseering, käepärasus)

Kas pakend lihtsustab transporti, ladustamist, eksponeerimist riiulitel, avamist, sulgemist, kasutamist, taaskasutamist? Väga tihti on pakendi juures olulisim lõpptarbija toote kasutamise hõlpsus. Targad pakendid mõistavad tarbija vajadusi pakkudes ekstra kasutusmugavusi. ‐ Tehnoloogilised arengud, innovatsioon‐ Keskkonnakaitse. Nt Taanis oli aastate eest vastuseis karastusjookide plast‐ ja metallpakenditele.   

Eriti kerge joogipudelSaksa Pakendiinstituut andisteada uuest tehnoloogiaimest: 1,3 grammisest pudelist, mille korgi kaal on 1,1 grammi. Pudeli maht 0,5 l.

“PET lite 6.6”

http://popsop.com/6512

http://blog.sugarenia.com/wp‐content/uploads/2008/07/dsc00123.jpg

1980ndad

Suurim pakendiuudis ‐ aseptiline pakend piimale ja puuviljamahladele, millega tuli välja Rootsi firma Tetra Pak International.

Vt http://www.tetrapak.com/about_tetra_pak/the_company/history/pages/default.aspx

TetraClassic 1965

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Tetra_pak_1965.jpg

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tetra_pak_2008.jpg

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tetra_Pak.svg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/eb/TetraPak_HomeFirstStepForRecycling.jpeg

Tooteinfo edastamine

Tarbija informeerimine toote kasutamisest: milleks on toode mõeldud, kuidas ja millal, millistel tingimustel seda kasutada ning millal mitte kasutada jne. Iga valdkonna jaoks on omad tooteinfo vajadused ja kriteeriumid.

Turundus

Milliseid vahendeid kasutada, et tõsta tarbija ostusoovi/vajadust? Et toodet pandaks tähele, selle järele tekiks vajadus ja seda mäletataks? Õige visuaalse lahenduse leidmine ja kasutamine pakendil – tarbija kõnetamine nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasandil.Võitlus riiulitel.

Pakendiliigid

Pakendid eristatakseotstarbe järgi

Müügipakend

Tarbija

Jaemüük

Hulgimüük

Tootmine

Ladu

Kaubavedu/jaotus (kohalik)

Kaubavedu/jaotus (kaugveod)

Rühmapakend

Veopakend

Müügipakend (sales packaging, primary packaging) ehk esmane pakend ‐moodustab osa tarbijale või lõppkasutajale müügikohas üleantavast müügiühikust.

Tüüpiline müügipakend on nt lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakend (nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast).

Müügipakendi kujundus ja edastatav teave mõjutavad oluliselttoote konkurentsivõimet ning seda võib käsitleda ka tootekvaliteedi osana.

Rühmapakend (grouped packaging, secondary packaging) ehk teisene pakend on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Selle saab kaubalt eemaldada ilma toote omadusi muutumata. Rühmapakend on nt pudelikast, müügi‐pakendisse pakitud toodete pakendamiseks mõeldud pappkast, pakkekile jms.

Veopakend (transport packaging, tertiary packaging) ehk tertsiaarpakend ‐ pakend käsitsemiseks ja veoks. 

(Protsessipakend ‐ tootmises kasutatav)

2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonitkonteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi.Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele1950ndatel aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengutõttu. Eesmärgiks oli vähendada kaupadekäsitlemis‐ ja veokulusid.

40‐jalane konteiner

http://et.wikipedia.org/wiki/Konteiner#Konteinervedude_ajalugu

Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt

taaskasutuskordadest

Korduskasutuspakend on mõeldud ja kavandatud läbimaoma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemaltmitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, ‐võimalusest ja ‐kõlblikkusest. Korduskasutuspakendi hulkavõib arvata nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid jms.

Ühekorrapakend on mõeldud üksnes ühekordsekskasutamiseks. Ühekorrapakend (nt plastpudel, kilekott jms) muutub pärast kasutamist jäätmeks.

http://www.treehugger.com/turtle‐plastic‐bag‐photo.jpg

Roheline PunktEuroopas on kasutusel taaskasutussüsteem, mida tähistatakse rohelise punkti märgiga. Eesti on taaskasutusorganisatsiooni PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi esindajaks on MTÜ EestiTaaskasutusorganisatsioon (ETO).

Pakendimaterjalid

Pakendimaterjali liigid pakendiseaduse järgi on 

klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit, muu materjal.

http://www.gpi.org/recycleglassday/

http://ieshermanosbilingual.blogspot.com/2010/12/classification‐of‐materials.html

http://macmahon.newsmogul.com/products/protective‐packaging/

http://kaufmann‐mercantile.com/wooden‐crates/

http://www.tinpax.com/presence.cfm

Kihiline kartong (nt kihilisest kartongist joogipakend) arvataksepaberi ja kartongi hulka. Muu materjalina tuleb liigitadapakendimaterjalid, mida eespool esitatud loetelus pole väljatoodud (nt tekstiil) või pakend koosneb mitmest materjalist javaldavat materjali ei ole võimalik eraldada (näit. kihilisedpakendid). Komposiitmaterjalid.

http://www.taaratark.ee/?structure=004002&content=46

Soovitatavad lingid

www.seit.ee Säästva Eesti Instituut (pakenditeatmik)www.envir.ee Keskkonnaministeeriumwww.pakendiringlus.ee Eesti Pakendiringluswww.eto.ee Eesti Taaskasutusorganisatsioonwww.taaskasutus.ee Uuskasutuskeskuswww.taaratark.ee Pakendialane koduleht

Pilt avalehel: http://www.freakingnews.com/Broken‐Egg‐Pictures‐‐2478.asp