Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana

Post on 12-Jan-2016

68 views 0 download

description

Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana. 27.10.2006 Olavi Tammemäe. Milleks ÖMR?. Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult . - PowerPoint PPT Presentation

Transcript of Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana

Ökoloogiline maksureform (ÖMR)Ökoloogiline maksureform (ÖMR)tarbimise mõjutajanatarbimise mõjutajana

27.10.2006

Olavi Tammemäe

Milleks ÖMR?Milleks ÖMR?

Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult.

ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.

Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta.

Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t

1152

868

22657

586

896 957

72 109

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

Materials Productivity,GDP/DMI in 1999 EUR/t

Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute

Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja saastaja on energeetikasektor.

2005.aastal paisati Narva elektrijaamades õhku kogu Eesti kütuste põletamisest tulenevast saastest: 90% SO2 -st,82% NOx-st ja 83% tahketest osadest, 70% CO2 -st.Aastane jahutusvee tarve Narva jaamades on ligikaudu 1,3 miljardit m³ mis on ligi 80% kogu Eesti pinnaveetarbest .Põhjavett tarbib põlevkivienergia ligikaudu 20% kogu põhjaveetarbest

Suuresti “tänu” põlevkivienergeetikale on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas

jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta.

Eesti majandus on energiat raiskav – ühe krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui arenenud riikides.

Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?

Allikas: Eurostat

Energy Intensity, Total inland energy consumption/GDP in 2002 kgoe/EUR

191,15209,28

1156,18

272,01224,4122,93

759,2

1273,08

0

200400

600800

10001200

1400

kgoe/EUR Energy Intensity, Total

inland energyconsumption/GDP in2002 kgoe/EUR

Põlevkivist elektrienergia tootmise kasutegur on äärmiselt väike - ligikaudu 33%. Samas on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal marginaalne, nt tuule- ja hüdro elektrijaamade osatähtsus elektrienergia tootmises on veidi üle 1% .

Üha kasvava autostumise tulemusena on linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades

Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ningehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku

haldamist ja majandamist tõhustada.

ÖMR mõiste ja eesmärk

ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust – tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus.Üldine maksukoormus ei muutu.

ÖMR eesmärgid:

• suurendada majanduse konkurentsivõimet tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks,

• luua tööjõu maksustamise vähendamisel keskkond uute töökohtade moodustamiseks,

• mõjutada tootjaid ja tarbijaid keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma.

ÖMR vaatab pikalt ette

ÖMR on üks meede keskkonnapoliitika toetamiseks

ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja “saastaja maksab” printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja.

Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole.Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus

Keskkonnakaitselised majandushoovad:

•energia- ja transpordimaksud,•loodusvarade kasutamise ja saastemaksud,•saastekvootidega kauplemine,•maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele,•keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine.

Keskkonnamaksud: • energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis)•transpordimaksud (automaksud, teemaksud)•saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud)

Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki:•MÕJUTADA KÄITUMIST•SAADA TULU

Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. 

KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTISLAEKUMINE EESTIS

Veeerikasutustasu

Saastetasud

Kütuseaktsiis

Maavara tasud

Muud

Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides

0

1

2

3

4

5

DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR

Keskkonnamaksud ja tasud Eestis

0

1

2

3

1994 1996 1998 2000 2002 2004

Keskkonnaga seotud maksud Keskkonnatasud

Maksukoormus ja keskkonnatasud

20

26

32

38

1994 1996 1998 2000 2002 2004

Maksutulud Keskkonnatasud

ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas. Keskkonnatasude järk-järgulise tõstmise abil hakatakse maavarasid enam väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja olulisusest.

ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut.

Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks.

Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus.

ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale fossiilsele energiale.

Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust.

ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks. Paralleelselt ÖMRiga tehakse energiasäästuinvesteeringuid.

ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele.

ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks.

Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu. 

ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga).

• Järgitakse, et elluviidavad ÖMRi meetmed oleksid kooskõlas riigiabi reeglitega.

• Kavandatakse uuringuvajadus ÖMRi raames elluviidavate meetmete mõjude kohta.

 •ÖMRi olemust, vajalikkust ja kasulikkust selgitatakse üldsusele põhjalikult.

Kuidas edasi?….Teadmiste põhiselt…

•Milline on tänane rahvuslik rikkus st.toodetud-, loodus-, inim- ja sotsiaalkapitali olemus ja muutus?•Kas ja kuidas suurendab ÖMR rahvuslikku rikkust?•Tekitada tõene ülevaade Eesti loodusvaradest ja ökosüsteemi teenustest, majanduse materjali voogudest ja mahukusest.•Laiendada Eesti rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja kaardistada seosed ning kompromissid majanduse, keskkonna ning sotsiaalküsimustes.

TÄNUD TÄHELEPANU EEST!