Maakasutuse muutused ja

väärtuslik põllumajandusmaa

Priit Penu, Tambet Kikas

Mullaseire büroo

Põllumajandusuuringute Keskus

2

Põllumajanduslikku maakasutust

mõjutavad tegurid

• Kliima, sh mikrokliima (jääaeg vs tänapäev)

• Aluspõhi-erinevate omadustega settekivimid,

liivad ja savid

• Pinnakate ja pinnavormid

• Mullastik

• Vetevõrk

• Asustus

3

Näide maakasutuse muutusest, Tartu

4

1900

5

1940

6

2000

7

Näide maakasutuse muutusest (E. Sisase järgi)

8

Põllumajanduskasutuses oleva maa (ÜPT+PLK) muutus (%)

2005 vs 2011 valdade lõikes

9

ÜPT pinna muutus (%) 2011 aastal võrreldes 2005 aastaga

10

Aktiivse põllumajandusmaa (ÜPT+PLK) osatähtsus PRIA

massiivide kogupinnast(%,) ning kasutamata pind (ha) valdades

11

Taotlemata PRIA põllumassiivid valdades (ha)

12

Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2012

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT

ha

2007

2008

2009

2010

2011

2012

13

Maakasutuse muutuste uuringu testvaldade paiknemine ja

PRIA massiivide kiht neis valdades (must)

Lümanda

Käina

Noarootsi

Koonga

Audru

Häädemeeste

Rae

Paide

Karksi

Koeru

Puhja

Taheva

Tähtvere

Rägavere

Pala

Meremäe

14

Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus PRIA

massiivide kogupinnast

1,87

0

1

2

3

4

5

Tähtv

ere

Aud

ru

Paide

Rae

Räga

vere

Koo

nga

Puh

ja

Koe

ru

Lümand

a

Mer

emäe

Kar

ksi

Noar

ootsi

Käina

Taheva

Hääd

emee

ste

Pala

Kes

kmine

%

15

Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus

taotlemata PRIA massiivide pinnast

7,7 %

0

5

10

15

20

25

Tähtver

e

Audru

Paide

Rae

Räg

aver

e

Koong

a

Puhja

Koeru

Lüman

da

Mer

emäe

Karks

i

Noa

root

si

Käina

Tahev

a

Hää

dem

eeste

Pala

Keskm

ine

%

16

Koonga valla maakasutuse analüüs

• Koonga vallas oli 2011.a. PRIA põllumassiivide registri andmetel toetusõiguslikku deklareeritud maad kokku 9 270, sellest sai ÜPT toetust 7495 ha, millest põllukultuuride all oli 4 241 ha, püsirohumaade all 2 948 ha ja poollooduslike koosluste hooldamise toetust sai 306 ha

• Ortofotode ja maakorraldaja suuliste selgituste abil selgitati välja, et kindlasti oli põllumajanduslikus kasutuses Koonga vallas 8 364 ha (90,2% deklraeeritud pinnast). Seega ei taotleta Koonga vallas 869 ha ehk 9,3% deklareeritud põllumajanduslikus kasutuses olevale maale pindalatoetusi.

• Kasutusest oli väljas 504 ha ehk 5,4% PRIA registris olevatest maadest

• ETAK haritavate maade kõlvikutest ei paikne PRIA deklareeritud massiividel vaid väga väike osa, mille maakasutus on järgmine: põld/rohumaa – 99 ha, aianduslik maa/püsikultuurid – 3 ha ja põllumajanduslikust kasutusest väljas 6 ha. ETAK rohumaade kõlvikutest paikneb väljaspool PRIA deklareeritud massiive 406 ha – valdaval osal esineb võsa ja suuremaid puid ja need ei ole kasutuses

• Aastatel 2005-2011 suurenes Koonga valla ÜPT pindala 148 ha ehk 2,1%

17

Koonga valla PRIA massiivide maakasutus 2011 a

18

Maade põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise

põhjused Koonga vallas (maanõuniku analüüs)

• Maa omanikud tegutsevad metsanduse vallas ja mõned võsastuvad

heinamaad neid ei huvita

• Omanikud tegelevad põllumajandusliku suurtootmisega ja endised

puisniidud ei paku tootmise seisukohalt huvi

• Mõned deklareeritud maad ei olegi olnud pöllumajanduslikus

kasutuses viimase 50 aasta jooksul

• Alad,mille viimane pöllumajanduslik kasutus jäi 30-50 aasta tagusesse

aega, mil tegevus toimus käsitsi

• Peamiselt puisniidud,mida on 5-10a tagasi veel hooldatud, kuid

nüüdseks kasutusest välja langenud

• Teatud väike grupp omanikke tegutseb pöhimöttel ”ise ei tee ja teistel

ka ei lase harida”

Näited põllumajandusliku maa

kasutusest väljajäämisest

20

Kose-Aruvalla teelõik, põllumassiivide pind vähenes

13 km lõigul 55 ha, keskmine boniteet 46

21

Mäo ümbersõit 2005 (vasakul) ja 2010 (paremal)

22 2005 massiivide pindala 759,4 ha 2011 massiivide pindala 583,2 ha

Massiivide pind vähenenud 176 ha

23

Põllumassiivid mäetööstusmaal (483 ha, vahetult

puutub karjääridega kokku 3266 ha)

Toetusaluse põllumajandusmaa

kasutamine

25

Suuremate toetustüüpide maakasutuse

struktuur ja muutumine

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

ÜPT KST/KSM MAHE

teravili allakülviga

teravili

raps, rüps, sinep, rõigas

püsirohumaa

liblikõieline

heintaim, kõrreline

26

Peamiste toetustüüpide põllumaa struktuur

2012 aastal

0%

20%

40%

60%

80%

100%

ÜPT KST/KSM MAHE

teravili allakülviga

teravili

raps, rüps, sinep, rõigas

mustkesa

liblikõieline

heintaim, kõrreline

27

KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT pinnast

28

Püsirohumaa osatähtsus ÜPT pinnast

29

Rohumaade ja PLK paiknemine valdade lõikes

30

Loomade karjatamine

31

Mahetootmise hajuvus Eestis 2012 a

32

Mahetoetuse kogupind ja taotleja keskmine

maa suurus

60 62

80

8892 95

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

2007

(1168*)

2008

(1195)

2009

(1196)

2010

(1267)

2011

(1326)

2012

(1385)

ha

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

ha

kogupind ha

taotleja keskminemaa suurus

* Taotlejate arv

33

2012 aasta vallad taimekasvatuses

Maade hindamine, viljakus ja

väärtuslik põllumajandusmaa

35

Saaremaa Tumala mõisa põllumaa struktuur

viljakuse järgi (1760.a.), kaalutud keskmine

viljakus 4,8 seemet ehk ca 720 kg/ha

34

3

14

3131

21

0

510

15

20

2530

35

40

6 seemet

900 kg

5 seemet

760 kg

4,5 seemet

680 kg

4 seemet

600 kg

3,5 seemet

530 kg

3 seemet

450 kg

ha

Tänapäeval on nende pöldude keskmine boniteet ca 45

hindepunkti, erinevatel põldudel kõigub vahemikus 38-50.

Seega on boniteet neil muldadel tänapäeva mõistes veidi üle

Eesti keskmise.

36

Teraviljade saagikus Tumala mõisas

18 sajandil

0

2

4

6

8

10

12

rukis oder kaer

se

em

et

Eesti keskmine 18 saj

Tumala 1723

Tumala 1758

Tumala 1767

Tumala 1777

1 t/ha

37

Põllukultuuride kasutussobivus Eesti

muldadel 10-palli skaalas

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

Ode

r

Ruk

isNisu

Kae

r

Tera

vili ke

skm

.

Tata

rLina

Põldh

ein

Seg

atis

Pun

ane

ristik

Luts

ern

Lupi

in

Mes

ikas

Her

nes

Söö

dajuur

vili

Kar

tul

38

Maa väärtus erinevast lähtepunktist

• Riigi seisukoht maa väärtuse hindamiseks-lähtub ressursi maksustamise põhimõttest-Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika (KKM määrus)

§ 27. Haritava maa hindamine:

1) haritava maa hulka arvatakse põllumaa, puuviljaaia ja puukooli maa ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa?);

• Põllumehele on väärtuslik maa viljakas muld, millelt on võimalik efektiivselt saaki saada

• Ehitajale on väärtuslik maa võimalikult õhukese huumushorisondiga liivane maa. “Liivale rajatud” väljendi negatiivne varjund on ehitaja seisukohalt tegelikult väär!

• Arheoloogile on väärtuslik maa seotud minevikuga

• jne

39

Väärtuslik põllumajandusmaa

• Kõrge mullaviljakus,mis seotud erinevate mullaomadustega-mullaliik, lõimis, veerežiim, huumusesisaldus, huumushoriondi tüsedus, kivisus, toitainete sisaldus jne

• Hea ligipääsetavus ja massiivi suurus

• Eelnev maakasutus-heaperemehelik või mitte

Kuidas defineerida väärtuslikku põllumajandusmaad???

40

Lõimiseklassid

41

Liigniisked mullad

42

0

0

8

3145

5

50

31

37

31

69

27

57

73

58

16

40

18

37

3

15

51

6653

33

77

57

48

69

75

78

36

49

31

5655

63

50

52

46 49

48

55

32

43

5747

11

26

49

43

5148

41

40

76

5254

67

73

80

74

92

94

79

75

40

6262

49

35

35

69

60

55

62

83

34

51

66

45

53

46

71

38

20

28

32

4430

64

65

46

36

39

40

14

28

44

71

21

90

85

67

78

49

50

41

37

61

33

20

49

42

20

57

8664

45

19

31

42

70

63

49

33

5582

62

15

81

53

63

75

27

33

15

19

68

61

46

39

15

49

55

46

35

0

56

40

83

42

59

6415

22

14

54

55

87

36

85

48

33

46

74

10

68

60

9

59

90

73

74

47

78

65

25

93

25

0

81

24

11

89

73

69

71

35,00

kilometers

0

48 to 100

0 to 48

Kuivendatud maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast

valdade lõikes, Eesti keskmine 48%

43

Agrorühmade levik

44

Maakondade keskmine perspektiivboniteet

2012 aastal

43,7244,4

0

10

20

30

40

50

60

Hiiu

maa

kond

Lään

e m

aako

nd

Põlva

maa

kond

Võru

maa

kond

Saare

maa

kond

Valga

maa

kond

Pärnu

maa

kond

Ida-

Viru

maa

kond

Har

ju m

aako

nd

Tartu

maa

kond

Rap

la m

aako

nd

Viljan

di m

aako

nd

Lään

e-Viru

maa

kond

Jõge

va m

aako

nd

Järv

a m

aako

ndEes

ti

ÜPT

Põllumaa

45

Kaalutud keskmine perspektiivboniteet valdade lõikes

46

Võimalused väärtusliku

põllumajandusmaa hindamiseks

• Agrorühmade kaudu. Puudub tehniline valmisolek suuremahuliseks

väärtustamiseks

• Maa-ameti poolt välja töötatud haritava maa hinnatsoonid-põhinevad

lihtsustatud mulla boniteedil

• Mulla boniteet. Eelistada tuleks olemasolevat boniteeti ,mida

perioodiliselt uuendatakse. Kajastab mulla omadusi ja viljakust

kompleksselt, suuremas osas olemas tehniline baas digitaalse

mullakaardi näol, kuid seda vaja oluliselt täiendada nii tehniliselt kui

sisuliselt ja töötada välja regionaalse hindamise kriteeriumid-boniteet

piirkonniti väga erinev.

• Väärtuse hindamiseks tuleks kasutada veel lisakriteeriumeid-massiivi

suurus ja ligipääsetavus jne

• Selgitada valla keskmine boniteet ja sellest lähtudes igale vallale

kriteeriumid. Näiteks keskmisest parema boniteediga on väärtuslikud

põllumajandusmaad vöi näiteks 20% keskmisest körgemad jne

47

Mis maa see on?