LOODUSLIK VALIKTallinna Lilleküla Gümnaasium

Koostas: Kristel Mäekask

Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.

Ellujäämist ja paljunemist piiravad:

liigikaaslased (konkurents)

teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)

eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms)

Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest – olelusvõitluseks.

Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine).

Loodusliku valiku vormid:

Stabiliseeriv valik

Suunav valik

Lõhestav valik

Stabiliseeriv valik

Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad.

Kõrvaldatakse erandid.

Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine.

Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).

Suunav valik

Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda.

Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine.

Liik muutub kindlas suunas.

Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.

Tööstuslik melanism

Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.

Lõhestav valik

Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad.

Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine.

Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks.

http://wps.pearsoncustom.com/wps/media/objects/3014/3087289/Web_Tutorials/17_A02.swf

Kohastumine

Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes.

Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks.

Kohastumused on pärilikud.

Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.

Kohastumine

Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks.

Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.

Kohastumused

siseehituses ujupõis kaladel

välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri

Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.

Mimikri – organismi tunnuste sarnanemine teise liigi tunnustega.

https://www.youtube.com/watch?v=XpdoDBYuHIA

Kohastumused

füsioloogias talveuni

käitumises ränne

paljunemises innaaeg

Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks.

Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber.

Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks.

Kasutatud materjal:• http://xnet.rrc.mb.ca/davidb/camoulflage.htm

• http://w3.dwm.ks.edu.tw/bio/activelearner/18/ch18c6.html

• http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg

•http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/evm2s1_8.jpg

• http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004.htm

• http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg

• http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm

• http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg

• http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg

• http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg

• http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg

• http://www.kerinci.org/insect.html https://www.youtube.com/watch?v=dBnZ734vN3E