Post on 28-May-2018
Intr
even
ooss
e (IV
) tre
pros
tiniil
i ohu
tu
kasu
tam
ise
ja k
atee
tris
t põh
just
atud
ve
rein
fekt
sioo
nide
(CR
-BSI
) enn
etam
ise
kurs
us te
rvis
hoiu
tööt
ajat
ele
Med
itsiin
ilise
info
osa
kond
Uni
ted
Ther
apeu
tics
Euro
pe, L
td
HC
P Sl
ides
–EE
EU/M
A/JA
N15
/202
b 1
Taus
t
IV tr
epro
stin
iili o
hutu
ks k
asut
amis
eks
on U
T ko
ostö
ös õ
igus
pära
ste
amet
iasu
tust
ega
välja
tööt
anud
"Ris
kiju
htim
ispl
aani
" (R
MP)
, mille
ees
mär
giks
on
min
imee
rida
kate
etris
t põh
just
atud
ver
einf
ekts
ioon
ide
(CR
-BS
I) es
inem
ine.
Kiri
"Lug
upee
tud
arst
" on
välja
tööt
atud
või
mal
ikel
e IV
trep
rost
iniili
vä
ljaki
rjuta
jate
le, e
t hoi
atad
a ne
id s
elle
ravi
ga s
eotu
d ris
kide
ees
t.
Käes
olev
sla
idik
ogum
ik, s
elle
ga k
aasn
ev in
fovo
ldik
pat
sien
dile
ja k
iri
“Lug
upee
tud
arst
” on
heak
s ki
idet
ud E
esti
Rav
imia
met
i poo
lt.
3-6
kuu
pikk
use
IV tr
epro
stin
iili ra
vipe
riood
i jär
el k
ontro
llitak
se p
atsi
ente
sp
etsi
ifilis
t "P
atsi
endi
küs
imus
tikku
” kas
utad
es, k
inni
tam
aks,
et r
iski
juht
imis
viis
e on
mõi
stet
ud n
ing
järg
itud.
Kaht
lust
atav
a ve
rein
fekt
sioo
ni k
orra
l on
vaja
lik s
uure
ndat
ud ra
vim
iohu
tuse
jä
relv
alve
aru
andl
us, m
illeks
kas
utat
akse
aru
andl
usbl
anke
tti "E
rilis
t huv
i pak
kuv
kõrv
alto
ime"
.
2
Käe
sole
va k
ursu
se v
õtm
etäh
tsus
ega
osad
CR
-BS
I ris
ki ta
gata
ust
CR
-BS
I ris
ki m
inim
eeris
e pr
aktil
ised
viis
id
Trep
rost
iniil
i müü
gilu
ba
Kah
tlust
ava
CR
-BS
I, an
nust
amis
viga
de ja
pum
ba /
infu
sioo
nisü
stee
mi t
alitl
ushä
irete
iden
tifits
eerim
ine
ning
nen
dest
teat
amin
e
Üle
min
ek S
C-lt
IV tr
epro
stin
iilile
Kok
kuvõ
te
Soo
vitu
slik
teat
mek
irjan
dus
3
CR
-BSI
ja IV
pro
stan
oidi
d:C
DC
poo
lt lä
bi v
iidud
retr
ospe
ktiiv
ne u
urin
g
Rav
imi s
aam
ise
päev
ad
kokk
uC
R-B
SI s
aged
us10
00 ra
vim
päev
a ko
hta
IV e
popr
oste
nool
201
158
0,43
IV tr
epro
stin
iil51
183
1,11
Kok
ku1
252
341
0,57
•R
etro
spek
tiivn
e ta
belü
leva
ade
seits
me
suur
e U
SA
ravi
asut
use
pats
ient
ides
t, ke
s sa
id IV
pro
stan
oide
(epo
pros
teno
ol
või t
repr
ostin
iil) v
ahem
ikus
200
3-20
06 a
.
•IV
trep
rost
iniil
i saa
vate
l pat
sien
tidel
esi
nes
kõrg
em C
R-B
SI s
aged
us, k
ui IV
epo
pros
teno
oli s
aava
tel
pats
ient
idel
.
BS
I, ve
rein
fekt
sioo
n; C
DC
, Cen
ters
for D
isea
se C
ontro
l (H
aigu
se k
ontro
llimis
e ke
skus
ed);
CR
-BS
I, ka
teet
rist p
õhju
stat
ud v
erei
nfek
tsio
on;
IV, i
ntra
veno
osne
; MM
WR
, Mor
bidi
ty a
nd M
orta
lity
Wee
kly
Rep
ort
1. B
arst
et a
l. M
MW
R M
orb
Mor
tal W
kly
Rep
. 200
7;56
:170
-172
;
5
CR
-BSI
hai
gest
umus
kon
teks
tis
USA
-s e
lava
tel p
atsi
entid
el, k
es s
aava
d re
gula
arse
lt IV
-ravi
tsen
traal
sete
ve
enik
atee
trite
(CV
C) k
audu
esi
neb
kesk
mis
elt ~
5 C
R-B
SI 1
000
kate
etrip
äeva
koh
ta1.
–Tu
lem
usek
s on
800
00 C
R-B
SI a
asta
s2
(vah
emik
, 0,3
kun
i 9,1
)
(vah
emik
, 0,1
kun
i 1,1
)3-5
6,7
CR
-BS
I, ka
teet
rist p
õhju
stat
ud v
erei
nfek
tsio
on; C
VC
, tse
ntra
alne
vee
nika
teet
er; I
V, i
ntra
veno
osne
; PA
H, a
rteria
alne
pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
1. N
atio
nal N
osoc
omia
l Inf
ectio
ns S
urve
illanc
e S
yste
m.A
m J
Infe
ct C
ontro
l.20
04;3
2:47
0-48
5; 2
. O'G
rady
et a
l. M
MW
R R
ecom
m R
ep.2
002;
51(R
R-1
0):1
-29;
3.
van
Hof
f et a
l. J
Clin
Onc
ol. 1
990;
8:12
55-1
262;
4. D
ecke
r et a
l. P
edia
trC
lin N
orth
Am
. 198
8;35
:579
–612
; 5. M
oure
au e
t al.
J V
asc
Inte
rvR
adio
l.20
02;1
3:10
09-1
101;
6. A
kagi
et a
l. C
irc J
. 200
7;71
:559
-564
; 7. B
arst
et a
l. M
MW
R M
orb
Mor
tal W
kly
Rep
. 200
7;56
:170
-172
10
6
Kok
ku
P
AH
CR
-BS
I sag
edus
100
0 ka
teet
ripäe
va k
ohta
(v
ahem
ik)
Art
eria
alse
Pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
i Ass
otsi
atsi
oon:
BSI
ravi
juhi
s &
kat
eetr
i hoo
ldam
ine
Võim
alik
ud B
SI s
isen
emis
koha
d
•C
VC
sis
esta
mis
koht
nah
al
•K
atee
tri ja
otur
ja v
oolik
u üh
endu
sed
•P
rost
agla
ndiin
i via
alid
ja m
ahut
id
BS
I; ve
rein
fekt
sioo
n; C
R-B
SI,
kate
etris
t põh
just
atud
ver
einf
ekts
ioon
; C
VC
, tse
ntra
alne
vee
nika
teet
er
7
Hai
gust
ekita
ja s
attu
min
e ts
entr
aals
e ve
enik
atee
tri s
üste
emi
Värv
liig
ubke
erm
e jä
rgi1
Laht
iühe
ndam
isel
te
kib
saas
tum
ine2
Ühe
ndus
on
kaet
ud
kile
barjä
ärig
a
(näi
tel k
ujut
atud
: GLA
D P
ress
’n S
eal®
)
GLA
D P
ress
'n S
eal®
on n
äide
sul
etav
ast k
ilem
ähis
est,
mid
a sa
ab k
asut
ada
kate
etri
jaot
uri ü
hend
use
kaits
mis
eks
saas
tum
ise
eest
kok
kupu
utel
vee
ga.2
1. Iv
y et
al.
Infe
ct C
ontro
l Hos
p E
pide
mio
l. 20
09;3
0:82
3-82
9; 2
. Dor
an. H
ealth
Mat
ters
; Fal
l 200
8.
http
://w
ww
.pha
ssoc
iatio
n.or
g/D
ocum
ent.D
oc?i
d=22
6. L
igip
ääse
tud
Mai
201
0 a.
8
Art
eria
alse
Pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
i Ass
otsi
atsi
oon:
BSI
ravi
juhi
s &
kat
eetr
i hoo
ldam
ine
Järg
ige
Art
eria
alse
Pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
i A
ssot
siat
sioo
ni C
R-B
SI e
nnet
amis
e ju
hise
d1
•K
atee
tri ja
otur
ite k
aits
min
e on
krii
tilis
e tä
htsu
sega
•V
eega
kok
kupu
ute
enne
tam
ine
on h
ädav
ajal
ik
•P
ööra
ke tä
hele
panu
naha
l ole
val s
ises
tam
isko
hal
kasu
tata
vale
sid
emet
üübi
le n
ing
selle
koh
a va
atle
mis
ele
BS
I; ve
rein
fekt
sioo
n; C
R-B
SI,
kate
etris
t põh
just
atud
ver
einf
ekts
ioon
; C
VC
, tse
ntra
alne
vee
nika
teet
er
1. D
oran
et a
l. A
dv P
ulm
Hyp
erte
ns. 2
008;
7:24
5-24
8
9
Pats
ient
ide
häda
vaja
lik v
älja
õpe
ja ü
ldis
ed
põhi
mõt
ted
Pat
sien
did
peav
ad m
õist
ma
ravi
ga s
eotu
d ris
ke ja
om
a pa
nust
risk
ide
min
imee
rimis
e ki
ndlu
stam
isel
. Vas
tuta
v ra
vim
eesk
ond
peab
õpe
tam
a om
a pa
tsie
ntid
ele:
–K
äteh
ügie
eni –
olul
ine
on p
uhas
tada
käs
i sob
ilike
vah
endi
tega
, kas
utad
es li
htsa
id n
ing
toim
ivai
d võ
tteid
, mill
e ab
il on
või
mal
ik s
äilit
ada
bakt
eriv
aba
kesk
kond
infu
sioo
nide
val
mis
tam
ise
ajal
.
–Pi
irkon
na e
tteva
lmis
tam
ist –
vaja
lik o
n ar
utad
a, k
uida
s ko
dust
kes
kkon
da ig
a ko
rd e
nne
mah
utis
üste
emi j
a vo
olik
u va
heta
mis
t ette
valm
ista
da.
–H
oold
amis
t ja
jälg
imis
t–ku
idas
pöö
rata
tähe
lepa
nu k
atee
tri s
ises
tam
isko
hale
nah
al n
ing
mill
ise
sage
duse
ga v
ahet
ada
selle
l ole
vat m
arli-
või k
ilesi
det.
–K
uiva
de ü
hend
usja
otur
ite s
äilit
amis
e ol
ulis
ustn
ing
vann
is ja
duš
i all
käim
ise
ajal
vee
kind
late
si
dem
ete
kasu
tam
ist.
Uju
min
e on
rang
elt e
baso
ovita
tav.
–Võ
imal
ike
CR
-BSI
näh
tude
ja s
ümpt
omite
mõi
stm
ist n
ing
terv
isho
iutö
ötaj
ale
nend
est
teat
amis
e pr
otse
duur
i.
11
Eem
alda
b in
fusi
ooni
vool
ikus
t ba
kter
id, p
ärm
-ja
halli
tuss
eene
d ni
ng v
õõrk
ehad
.
UT
uurin
gus
saas
tati
filtri
ef
ektii
vsus
e uu
rimis
eks
kate
etriv
oolik
taht
likul
t.
Filtr
ijärg
seid
ved
elik
unäi
dise
id
uurit
i kul
tura
alse
l mee
todi
l ha
igus
teki
taja
te s
uhte
s ni
ng
tõen
deid
saa
stum
ises
t ei
leitu
d1.Vool
ikus
isen
e 0,
2-m
ikro
nilin
e fil
ter
0,2-
mik
roni
line
filte
r
1. P
hare
s. U
urin
gupl
aan:
TTP
-LR
R-M
0032
9. A
ndm
ed o
n fa
ilis, U
nite
d Th
erap
eutic
s C
orp
12
Kin
nine
mem
braa
niga
jaot
atud
ja
otur
isüs
teem
Kat
eetri
jaot
ur o
n kõ
ige
tava
lisem
tsen
traal
se k
atee
trisü
stee
mi
infe
ktsi
ooni
de a
llika
s.1,
2
Kin
nise
d ja
otur
isüs
teem
id v
õeti
kasu
tuse
le 1
980.
aas
tate
lõpu
s.
Mem
braa
niga
jaot
atud
nõe
lata
sea
det e
elis
tata
kse
meh
aani
lise
klap
iga
sead
mel
e. K
ui k
asut
atak
se m
ehaa
nilis
e kl
apig
a se
adet
, pe
aks
selle
l ole
ma
ligip
ääsu
eels
e de
sinf
ekts
ooni
teos
tam
isek
s la
me
ja s
ile p
ind3
.
Kin
nise
jaot
urig
a se
adm
ed v
õim
alda
vad
ravi
mi m
anus
tam
isel
ots
est
ligip
ääsu
ved
elik
utee
le ja
sul
guva
d la
htiü
hend
amis
el is
e (N
B!
Kin
nise
jaot
urig
a se
adm
ed e
i tak
ista
taga
sivo
olu
ja H
ickm
ani v
oolik
ul
on e
nne
laht
iühe
ndam
ist k
lam
ber i
kkag
i vaj
alik
).
1.S
itges
-Ser
ra e
t al.
JPE
N J
Par
ente
rEnt
eral
Nut
r. 19
84;8
:668
-672
2.S
itges
-Ser
ra e
t al.
Sur
gery
. 198
5;97
:355
-357
3.D
oran
et a
l. A
dv P
ulm
Hyp
erte
ns. 2
008;
7:24
5-24
8
13
Aka
giet
al n
äita
s ki
nnis
te
jaot
uris
üste
emid
e ef
ektii
vsus
t1
Uur
itud
20 P
AH
pats
ient
i (24
ju
htu)
:
–S
ulet
ud ja
otur
(n=1
3)
–M
ittes
ulet
ud ja
otur
(n=1
1)
Kat
eetri
st p
õhju
stat
ud B
SI:
–S
ulet
ud ja
otur
: 0,1
0 10
00
kate
etrip
äeva
koh
ta
–M
ittes
ulet
ud ja
otur
: 0,8
9 10
00 k
atee
tripä
eva
koht
a
Kin
nise
d m
embr
aani
ga ja
otat
ud ja
otur
isüs
teem
id
vähe
ndav
ad B
SI ri
ski
0,2-
mik
roni
line
filte
r
Mem
braa
niga
ja
otat
ud k
ork
CV
C v
oolik
BS
I, ve
rein
fekt
sioo
n; IV
, int
rave
noos
ne; P
AH
, arte
riaal
ne p
ulm
onaa
lhüp
erte
nsio
on
1. A
kagi
et a
l. C
irc J
. 200
7;71
:559
-564
14
Jaot
uri k
aits
min
e D
enve
ri La
steh
aigl
as
Hin
nati
CR
-BS
I esi
nem
ist p
atsi
entid
el, k
es s
aid
IV p
rost
anoi
d-ra
vi e
nne
ja p
äras
t kin
nise
jaot
uris
üste
emi k
asut
usel
evõt
tu.
And
met
e ko
gum
ises
sis
aldu
s–
IV p
rost
anoi
di tü
üp (e
popr
oste
nool
või
trep
rost
iniil
)
–B
akte
riaal
se in
fekt
sioo
ni tü
üp (g
ram
posi
tiivn
e/ne
gatii
vne)
–Tä
pne
haig
uste
kita
ja
–C
R-B
SI a
rv /
kate
etrip
äeva
de a
rv
–K
inni
se ja
otur
isüs
teem
i kas
utam
ine
(jah
/ ei)
CR
-BS
I, ka
teet
rist p
õhju
stat
ud v
erei
nfek
tsio
on; I
V, i
ntra
veno
osne
Ivy
et a
l. In
fect
Con
trol H
osp
Epi
dem
iol.
2009
;30:
823-
829
15
BSI
hai
gest
umus
enn
e ja
pär
ast j
aotu
ri ka
itsm
ist D
enve
ri La
steh
aigl
as
IV tr
epro
stin
iilIV
epo
pros
teno
ol
Trep
rost
iniili
ga ra
vitu
d pa
tsie
ntid
el e
sine
s pä
rast
muu
datu
ste
siss
eviim
ist o
lulin
e C
R-B
SI s
aged
use
lang
us (1
,95
vs 0
,19
1000
ka
teet
ripäe
va k
ohta
, p<0
,01)
. S
tatis
tilis
t olu
lisus
t hin
nati
kasu
tade
s 2
test
iB
SI,
vere
infe
ktsi
ooni
d; N
eg, n
egat
iivne
; Pos
, pos
itiiv
ne
Koh
anda
tud
Ivy
et a
l. In
fect
Con
trol H
osp
Epi
dem
iol.
2009
;30:
823-
829
BSI sagedus (haigestumus/1000 kateetripäeva)
BSI sagedus (haigestumus/1000 kateetripäeva)
16
Gra
m P
osG
ram
Neg
Enne
Pära
st
gram
pos.
gram
neg.
Enne
Pära
st
gram
pos.
gram
neg.
1,6
1,2
0,8
0,4
1,6
1,2
0,8
0,4
Pats
ient
ide
häda
vaja
lik v
älja
õpe
ja ü
ldis
ed
põhi
mõt
ted
Koo
stat
ud o
n in
fovo
ldik
, mill
e ab
il sa
ate
pats
iend
ile s
elgi
tada
eel
mai
nitu
d ül
dpõh
imõt
teid
.O
lulin
e on
kon
trolli
da, k
as p
atsi
ent p
äras
t tei
e su
ulis
t juh
enda
mis
t saa
b ar
u ka
vol
diku
st.
Kui
gi e
tteka
ndes
kirj
elda
tud
võtte
d on
het
kel
parim
ad p
rakt
ilise
d so
ovitu
sed
püsi
va
intra
veno
osse
ravi
kor
ral,
on p
atsi
endi
lis
anõu
stam
ine
Rem
odul
in’i
kasu
tam
ise
puhu
l hä
dava
jalik
, kun
a pa
tsie
nt v
ahet
ab v
oolik
ut ig
a pä
ev k
odus
ise,
ilm
a ot
sese
med
itsiin
ilise
või
õe
ndus
liku
järe
leva
lvet
a.
17
IV tr
epro
stin
iili S
mPC
Sm
PC
teat
ab, e
t "P
üsiv
alt p
aiga
ldat
ud ts
entra
alse
ve
enik
atee
triga
seo
tud
riski
de tõ
ttu:
–on
eel
ista
tav
man
usta
mis
viis
sub
kuta
anne
infu
sioo
n (la
hjen
dam
ata)
–pi
deva
t int
rave
noos
set i
nfus
ioon
i tul
eks
kasu
tada
vai
d pa
tsie
ntid
el, k
es o
n
•tre
pros
tiniili
sub
kuta
anse
infu
sioo
niga
sta
bilis
eerit
ud
•ei
talu
ena
m s
ubku
taan
se m
anus
tam
iste
e ka
suta
mis
t
•ja
kel
le p
uhul
loet
akse
nei
d ris
ke v
astu
võet
avat
eks”
Rav
i ees
t vas
tuta
v kl
iinilin
e m
eesk
ond
peab
kin
dlus
tam
a, e
t pa
tsie
nt o
n tä
ielik
ult v
älja
õpet
atud
ja o
n va
litud
in
fusi
ooni
sead
me
kasu
tam
isek
s ko
mpe
tent
ne.
19
Rem
odul
in (t
repr
ostin
iil) in
fusi
ooni
lahu
s S
mP
C 2
3. d
etse
mbe
r 201
1
IV tr
epro
stin
iili S
mPC
Kat
eetri
st p
õhju
stat
ud v
erei
nfek
tsio
onid
e ris
ki
min
imee
rimis
eks
on s
oovi
tata
v, e
t:
–jä
lgita
kse
üldi
seid
põh
imõt
teid
, vas
tava
lt he
tkel
par
imat
ele
prak
tikaj
uhis
tele
–ka
suta
taks
e 0,
2-m
ikro
nilis
t filt
rit in
fusi
ooni
vool
iku
ja k
atee
tri ja
otur
i vah
el
–ka
suta
taks
e ki
nnis
t mem
braa
niga
jaot
atud
jaot
uris
üste
emi,
et k
indl
usta
da k
atee
tri
vale
ndik
u su
lgum
ine
iga
kord
, kui
infu
sioo
nisü
stee
m ü
hend
atak
se la
hti
–lis
asoo
vitu
sed
kind
lust
amak
s Lu
er lo
ck-tü
üpi s
isem
iste
ühe
ndus
te p
üsim
ine
kuiv
ana
infu
sioo
nivo
olik
u võ
i kin
nise
jaot
uri v
ahet
amis
e aj
al
–la
hjen
datu
d tre
pros
tiniil
i lah
use
mak
sim
aaln
e ka
sutu
saeg
ei ü
leta
24
tund
i
20
Rem
odul
in (t
repr
ostin
iil) in
fusi
ooni
lahu
s S
mP
C 2
3. d
etse
mbe
r 201
1
CR
-BSI
kah
tluse
, ann
usta
mis
viga
de ja
pu
mba
või
infu
sioo
nisü
stee
mi
talit
lush
äire
te tu
vast
amin
e ja
nen
dest
te
atam
ine
21
Pats
iend
i küs
imus
tik
Või
mal
dam
aks
UTE
L'il
hinn
ata
riski
m
inim
eerim
isek
s vä
ljatö
ötat
ud te
gevu
ste
mõj
u ni
ng p
atsi
entid
e po
olse
t jär
gim
ist j
a va
stuv
õttu
, pak
utak
se ig
ale
IV tr
epro
stin
iil
ravi
saa
vale
pat
sien
dile
tem
a te
rvis
hoiu
tööt
aja
(HC
P) p
oolt
lihts
at
küsi
mus
tikku
.–
Küs
imus
tik a
ntak
se p
atsi
endi
le tä
itmis
eks
tem
a te
rvis
hoiu
tööt
aja
(HC
P) p
oolt
3-6
kuud
pär
ast
ravi
alu
stam
ist.
–K
üsim
ustik
ku k
asut
atak
se ta
valis
elt a
inul
t üks
ko
rd. K
õiki
IV p
atsi
ente
tule
ks ju
lgus
tada
sed
a tä
itma,
kun
a se
e ki
nnita
b, e
t pat
sien
t on
täie
likul
t aru
saa
nud
ohtu
snõu
etes
t ja
täid
ab
neid
nag
u te
da o
n ju
hend
atud
või
kin
nita
b, e
t va
jalik
on
lisav
älja
õpe
või -
nõua
nded
.
22
Pats
iend
i küs
imus
tik
Küs
imus
tik:
–V
õim
alda
b pa
tsie
ntid
el o
ma
vast
used
hoo
likal
t ja
vahe
lese
gam
iset
a (n
äite
ks in
terv
juee
rija
pool
t) lä
bi m
õeld
a. V
astu
sed
peav
ad tõ
esel
t pee
geld
ama
pats
iend
i aru
saam
u ni
ng te
gevu
st.
Vas
tam
ist e
i toh
i mõj
utad
a.
–A
nnab
üht
se p
ildi,
kuna
kõi
k pa
tsie
ndid
saa
vad
iden
tse
küsi
mus
tiku.
Kas
utad
es p
eam
isel
t va
likva
stus
tega
küs
imus
i, on
UTE
L'il
lihts
am a
nonü
ümse
id a
ndm
eid
tõlg
enda
da. K
õik
vast
used
sta
ndar
dise
erita
kse.
–K
äsitl
eb ü
sna
efek
tiivs
elt m
itmei
d m
uret
teki
tava
id p
robl
eem
e ja
–kü
sim
usi n
ing
võim
alda
b va
stus
te s
uurt
kvan
tum
it. P
rakt
isee
rivai
d ar
ste
julg
usta
taks
e se
da k
üsim
ustik
ku k
asut
ama
vahe
ndin
a hi
ndam
aks
CR
-BS
I tek
keris
ki m
inim
eerim
isek
s m
õeld
ud h
ügie
eniv
õtet
e ka
suta
mis
t om
a pa
tsie
ntid
e po
olt.
–Tä
idet
ud k
üsim
ustik
ke h
akka
b ko
gum
a ko
halik
par
tner
asut
us ja
nee
d ta
gast
atak
se U
TEL'
ile
sobi
va a
ja jo
oksu
l. A
ndm
eid
haka
taks
e an
alüü
sim
a ja
sel
le p
õhja
l koo
stat
akse
aru
andl
us n
ii U
TEL'
i Med
itsiin
iasj
ade
osak
onna
s ja
UT
ravi
mio
hutu
se jä
rele
valv
e os
akon
nas.
23
IV p
atsi
endi
pea
logi
Rav
imi m
äära
jate
le a
ntak
se IV
pat
sien
di p
ealo
gi, e
t nad
saa
ksid
pid
ada
IV p
atsi
entid
e ül
e ar
vest
ust j
a an
da n
eile
uni
kaal
ne v
iiten
umbe
r. S
amut
i sel
leks
, et k
üsim
ustik
ke s
aaks
taga
stad
a U
TEL'
ile lä
bi k
ohal
iku
partn
eras
utus
e ilm
a pa
tsie
ntid
e is
ikua
ndm
etet
a.
UTE
L'il
puud
ub li
gipä
äs lo
gile
ja s
ee k
indl
usta
b pa
tsie
ndi k
onfid
ents
iaal
suse
säi
limis
e,
võim
alda
des
UTE
L'il
sam
al a
jal k
üsid
a se
lgitu
si, m
is v
õiva
d hi
ljem
vaj
alik
ud o
lla.
24
Bla
nket
t “E
rilis
t huv
i pak
kuv
kõrv
alto
ime”
Või
mal
iku
CR
-BS
I kor
ral a
ntak
se a
ruan
dlus
ega
tege
leva
le te
rvis
hoiu
tööt
ajal
e lis
aks
tava
lisel
e ra
vim
iohu
tuse
järe
leva
lve
järe
lkon
trolli
le k
a bl
anke
tt “E
rilis
t huv
i pak
kuv
kõrv
alto
ime”
.
Bla
nket
i abi
l kog
utak
se p
atsi
endi
IV-s
üste
emi
kasu
tam
ise
koht
a sp
etsi
ifilis
t lis
ainf
orm
atsi
ooni
, m
is a
itab
leid
a võ
imal
ikke
mik
roob
ideg
a sa
astu
mis
e al
likai
d.
25
Bla
nket
t “E
rilis
t huv
i pak
kuv
kõrv
alto
ime”
Kui
või
mal
ik C
R-B
SI o
n es
inen
ud, t
äida
b kl
iinili
ne m
eesk
ond
lisak
s bl
anke
tile
“Eril
ist
huvi
pak
kuv
kõrv
alto
ime”
, uue
sti “
Pat
sien
di k
üsim
ustik
u”, k
asut
ades
pat
sien
di o
tses
t kü
sitle
mis
t (ka
s kl
iinik
us v
õi k
ui v
isiid
iaeg
a ei
ole
, siis
tele
foni
teel
sob
ival
aja
l).
Nee
d ko
mbi
neer
itud
info
allik
ad a
itava
d U
TEL'
il ja
klii
nilis
el m
eesk
onna
l tuv
asta
da
võim
alik
ke s
aast
umis
e al
likai
d, s
elle
tege
leda
ja v
õtta
kas
utus
ele
vaja
likke
sam
me
riski
de e
dasi
seks
min
imee
rimis
eks.
26
Man
usta
min
e pi
deva
intr
aven
ooss
e in
fusi
ooni
na
IV tr
epro
stin
iili m
anus
tata
kse
pide
va in
trave
noos
se in
fusi
ooni
na
tsen
traal
se v
eeni
kate
etri
kaud
u, k
asut
ades
am
bula
toor
set
infu
sioo
nipu
mpa
–
Sed
a võ
ib a
jutis
elt m
anus
tada
ka
perif
eers
e ve
enik
anüü
li ka
udu,
mis
pai
gald
atak
se
eelis
tata
valt
suur
de v
eeni
–P
erife
erse
infu
sioo
ni k
asut
amis
el k
auem
kui
mõn
e tu
nni j
ooks
ul v
õib
suur
ened
a tro
mbo
flebi
idi
tekk
eris
k
Sub
kuta
anse
ksin
fusi
ooni
ks m
õeld
ud p
umpa
sid
tule
ks v
ältid
a ja
ee
lista
da s
pets
iaal
seid
IV p
umpa
sid
–S
ubku
taan
sed
pum
bad
tööt
avad
tava
lisel
t kiir
usel
0,1
-0,2
ml/h
ja m
anus
tava
d sü
stla
mah
utis
se
otse
via
alis
t võe
tud
lahj
enda
mat
a ra
vim
it
–K
onts
entre
eritu
m ra
vim
tõst
ab ü
lean
nust
amis
e ris
ki, k
ui m
anus
tata
kse
koge
mat
a bo
olus
–N
eed
pum
bad
tööt
avad
suh
telis
elt a
egla
stel
infu
sioo
niki
irust
el, m
is v
õiva
d tõ
sta
kate
etri
umm
istu
se ri
ski
27
Man
usta
min
e pi
deva
intr
aven
ooss
e in
fusi
ooni
na
Rav
imi m
anus
tam
ise
võim
alik
e ka
tkes
tust
e vä
ltim
isek
s pe
avad
pat
sien
dile
ol
ema
kätte
saad
avad
var
uinf
usio
onip
ump
ja -i
nfus
ioon
ikom
plek
tid, j
uhuk
s,
kui m
anus
tam
isse
adm
etel
teki
b rik
e.
Prob
leem
ide
tekk
imis
e pu
huks
pea
b pa
tsie
ndile
ole
ma
õpet
atud
:–
pum
ba ja
infu
sioo
niüh
endu
ste
kont
rolli
mis
t esi
mes
e se
leta
mat
u õh
upuu
duse
või
ne
nde
tööt
amis
e m
uude
hal
vene
mis
näht
ude
tekk
imis
el
–ku
idas
ära
tund
a ül
eann
usta
mis
e nä
hte
(pun
etus
, pea
valu
, lõu
aval
u, ii
veld
us,
kõhu
laht
isus
, nõr
kus)
–ki
iret a
biot
sim
ist,
kusj
uure
s va
jalik
või
b ol
la in
fusi
ooni
süst
eem
i aju
tine
katk
esta
min
e, k
uni s
eda
saab
kon
trolli
da
Kõik
võim
alik
ke v
igu,
üle
annu
stam
ist,
kate
etri
umm
istu
st jn
e pe
ab h
oolik
alt
jälg
ima
ja n
eist
teat
ama,
kas
utad
es s
tand
ards
et tu
rust
amis
järg
ne
ohut
usar
uann
e, m
ida
saab
Uni
ted
Ther
apeu
tics'
ilt v
õi k
ohal
ikul
t Rem
odul
in'i
edas
imüü
jalt.
28
Sobi
va in
fusi
ooni
pum
ba v
alim
ine
Val
ima
peab
pum
ba, m
is o
n m
õeld
ud s
pets
iifilis
elt p
idev
ate
IV
infu
sioo
nide
man
usta
mis
eks.
Üld
isel
t pea
b am
bula
toor
ne in
fusi
ooni
pum
p ol
ema:
–vä
ike
ja k
erge
;
–re
gule
erita
va in
fusi
ooni
kiiru
sega
ligi
kaud
u 0,
05 m
l/h.
Tüüp
ilised
voo
luki
iruse
d on
0,4
ml/h
kun
i 2 m
l/h;
–um
mis
tuse
/mitt
eman
usta
mis
e, a
ku tü
hjen
emis
e, p
rogr
amm
eerim
isve
a ja
m
ooto
ririk
ke a
larm
ideg
a;
–m
anus
tam
istä
psus
ega
±6%
tunn
is m
anus
tata
vast
ann
uses
t või
täps
em;
–po
sitii
vse
rõhu
ga tö
ötav
. M
ahut
i pea
b ol
ema
valm
ista
tud
polü
vinü
ülkl
oriid
ist,
polü
prop
ülee
nist
või
kla
asis
t.
29
Infu
sioo
nipu
mpa
de v
õrdl
us
CAD
D-L
egac
y™1,
2C
anè
Cro
no F
ive3
Man
usta
min
eSo
biv
IV k
asut
amis
eks
Sobi
v IV
kas
utam
isek
s
Mah
uti
50–1
00 m
lKa
sset
t20
ml
Süst
al
Mõõ
tmed
41 x
97
x 11
2 m
m77
x 4
7 x
29 m
m
Kaa
l (tü
hjan
a)39
1 g
115
g
IV, i
ntra
veno
osne
; SC
, sub
kuta
anne
CA
DD
-MS
on
kaub
amär
k +
CA
DD
-Leg
acy
ette
võtte
Sm
iths
Med
ical
Sys
tem
regi
stre
eritu
d ka
ubam
ärk
1. h
ttp://
ww
w.s
mith
s-m
edic
al.c
om/c
atal
og/a
mbu
lato
ry-p
umps
-set
s/ca
dd-a
mbu
lato
ry-in
fusi
on-p
umps
/cad
d-le
gacy
/cad
d-le
gacy
-1-p
ump.
htm
l. V
eebr
uar 2
012
a.;
2. h
ttp://
ww
w.fi
rstb
iom
ed.c
om/c
atal
og_p
age_
prin
t.asp
x?eq
uip_
id=7
7&id
=13&
key=
equi
p_m
fg_i
d&lin
k=c.
Lig
ipää
setu
d ve
ebru
ar 2
012
a.;
3. h
ttp://
ww
w.in
fuca
re.c
h/cr
onoF
IVE
.htm
. Lig
ipää
setu
d ve
ebru
ar 2
012
a.;
Trep
rost
iniil
im
ahut
it pe
ab v
ahet
ama
vähe
mal
t iga
24
tunn
i jär
el
30
IV la
huse
arv
utus
käik
Töön
äide
: 70
kg k
aalu
v pa
tsie
nt, s
aab
30 n
g/kg
/ml n
ing
kasu
tab
20 m
l süs
tlat,
2 m
l tä
item
ahug
a vo
olik
ut ja
2,5
mg/
ml v
iaal
i.
Esm
alt a
rvut
age
süst
las
vaja
min
ev k
onts
entra
tsio
on:
(ann
us) 3
0 ng
/kg/
min
x (k
aal)
70 k
g x
0,00
006*
(infu
sioo
niki
irus)
0.8
3 m
l/t, k
ui k
asut
ada
20 m
l / p
äeva
s pu
mpa
Järg
mis
ena
arvu
tage
ravi
mi k
ogus
, mid
a tu
leb
viaa
list v
õtta
:
(lahj
enda
tud
kont
sent
rats
ioon
) 0,1
5 m
g/m
l
(v
iaal
i kon
tsen
trats
ioon
) 2,5
mg/
ml
See
järe
l lis
age
täis
kogu
se s
aam
isek
s fü
siol
oogi
list l
ahus
t (1
,3 m
l tre
pros
tiniil
+ 2
0,7
ml
füsi
oloo
gilis
t lah
ust)
= 22
ml
31
* Kor
daja
t 0.0
0006
kas
utat
akse
ng/
min
kon
verte
erim
isek
s üh
ikus
se m
g/h
= 0.
15 m
g/m
l
X (m
ahut
i & tä
item
aht)
22 m
l = 1
,3 m
l
füsi
oloo
gilis
t lah
ust)
= 22
ml
SC /
IV tr
epro
stin
iili b
ioek
viva
lent
sus
PAH
pat
sien
tidel
tõst
ab S
C v
õi IV
tre
pros
tiniili
ann
use
suur
enda
min
e pl
asm
akon
tsen
trats
ioon
i lin
eaar
selt.
Järe
ldus
: Tre
pros
tiniili
pl
asm
akon
tsen
trats
ioon
id jä
rgiv
ad
ennu
stat
avat
suh
et tr
epro
stin
iili
annu
sess
e.
2000
0
1600
0
1200
0
8000
4000 0
010
2030
4050
6070
8090
100
110
120
Trep
rost
iniil
i an
nus(
ng/k
g/m
in)
Treprostinili plasmakontsentratsioon(pg/ml)
Trep
rost
iniil
i m
anus
tam
iste
eIV SC
n=47
130
IV, i
ntra
veno
osne
; PA
H, a
rteria
alne
pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
; PK
, far
mak
okin
eetik
a; S
C, s
ubku
taan
ne
McS
wai
n et
al.
J C
lin P
harm
acol
. 200
8;48
:19-
25
Rem
odul
in (t
repr
ostin
iil) in
fusi
ooni
lahu
s S
mP
C 2
3. d
etse
mbe
r 201
133
SC /
IV tr
epro
stin
iili b
ioek
viva
lent
sus
Trep
rost
iniili
pla
smak
onts
entra
tsoo
nid
72 tu
nni j
ooks
ul S
C v
õi IV
man
usta
mis
e jä
rgse
lt1
IV, i
ntra
veno
osne
; SC
, sub
kuta
anne
Lalib
erte
et a
l. J
Car
diov
asc
Pha
rmac
ol. 2
004;
44:2
09-2
14
Treprostiniili kontsentratsioon(ng/ml)
10-3
10-2
10-1
100
0Tu
nd12
2436
4860
7284
96
Kiir
e al
gus
Elim
inat
sioo
n
IV tr
epro
stin
iilS
C tr
epro
stin
iil
Tasa
kaal
ukon
tsen
trat
sioo
n
34
Üle
min
ek S
C-lt
IV tr
epro
stin
iilile
IV, i
ntra
veno
osne
; SC
, sub
kuta
anne
35
Kui
pla
neer
ite ü
lem
inek
ut S
C-lt
IV in
fusi
ooni
le:
–Va
lige
ambu
lato
orne
pum
p, m
is v
õim
alda
b su
urem
aid
vool
ukiir
usi k
ui S
C
mik
roin
fusi
ooni
pum
bad,
mid
a ka
suta
taks
e la
hjen
dam
ata
ravi
mi k
orra
l.
–O
lge
lahj
enda
tud
man
usta
mis
süst
eem
i jao
ks v
ajal
ike
kont
sent
rats
ioon
ide
ja in
fusi
ooni
kiiru
ste
ümbe
rarv
utam
isel
hoo
likas
.
–Ve
endu
ge, e
t pat
sien
t on
saan
ud tä
ielik
u vä
ljaõp
pe ja
on
uue
pum
ba,
süst
eem
ide
ühen
dam
ise
ja C
R-B
SI r
iski
de e
nnet
amis
võte
te o
sas
kom
pete
ntne
.
–Te
osta
ge ü
lem
inek
ala
ti kl
iinilis
e jä
relv
alve
all.
–Jä
lgig
e m
öödu
va ü
lean
nust
amis
e nä
hte
(pea
valu
, pun
etus
jne)
ja o
lge
valm
is IV
infu
sioo
ni v
ajad
usel
lühi
kese
ks a
jaks
pea
tam
a, k
una
esin
eda
võib
lühi
ke d
epoo
efek
t van
ast S
C k
ohas
t, m
is v
abas
tab
jääk
ravi
mit.
CR
-BSI
kok
kuvõ
te
CR
-BSI
või
vad
osut
uda
pats
ient
idel
, kes
vaj
avad
tsen
traal
se v
eeni
kate
etri
kaud
u m
anus
tata
vat I
V in
fusi
oonr
avi,
tõsi
stek
s tü
sist
uste
ks.
Võr
reld
es te
iste
kro
onilis
te h
aigu
steg
a on
CR
-BS
I sag
edus
PA
H1-
5ko
rral v
äga
väik
e, k
uid
korra
lik v
älja
õpe
ja p
üsiv
val
velo
lek
on h
ädav
ajal
ikud
.
Ole
mas
olev
ad a
ndm
ed n
äita
vad,
et g
ram
nega
tiivs
etes
t org
anis
mid
est
põhj
usta
tud
CR
-BS
I sag
edus
on
IV tr
epro
stni
ili ko
rral v
eidi
kõr
gem
kui
IV
epop
rost
anoo
li ko
rral,
kuig
i esi
neb
olul
ine
kattu
min
e5.
CR
-BSI
esi
nem
issa
gedu
st v
õiva
d vä
hend
ada:
–Ki
nnis
e ja
otur
iga
CVC
süs
teem
id4
–Ve
ega
saas
tum
ise
välti
min
e6
–Pa
tsie
ndi p
õhja
lik v
älja
õpe
ja e
tteva
lmis
tus,
mille
le jä
rgne
b pi
dev
head
e hü
giee
nist
anda
rdite
jälg
imin
e ja
val
vsus
nii
hool
daja
te k
ui p
atsi
entid
e po
olt.
BS
I, ve
rein
fekt
sioo
n; C
R-B
SI,
kate
etris
t põh
just
atud
ver
einf
ekts
ioon
; CV
C, t
sent
raal
ne v
eeni
kate
eter
; IV
, int
rave
noos
ne; P
AH
, arte
riaal
ne p
ulm
onaa
lhüp
erte
nsio
on
1. v
an H
off e
t al.
J C
linO
ncol
. 199
0;8:
1255
-126
2; 2
. Dec
ker e
t al.
Ped
iatr
Clin
Nor
th A
m. 1
988;
35:5
79–6
12; 3
. Mou
reau
et a
l. J
Vas
cIn
terv
Rad
iol.
2002
;13:
1009
–110
1;
4. A
kagi
et a
l. C
irc J
. 200
7;71
:559
-564
; 5. B
arst
et a
l. M
MW
R M
orb
Mor
tal W
kly
Rep
. 200
7;56
:170
-172
; 6. D
oran
et a
l. A
dv P
ulm
Hyp
erte
ns. 2
008;
7:24
5-24
8
36
Pats
iend
ile h
ädav
ajal
iku
välja
õppe
ko
kkuv
õte
Pat
sien
dile
häd
avaj
alik
u vä
ljaõp
pe k
okku
võte
:–
Käte
hügi
een
–A
la e
tteva
lmis
tam
ine
–Ka
teet
ri si
sest
amis
koha
ja s
idem
e ho
olda
min
e ni
ng jä
lgim
ine
–V
oolik
usis
este
filtr
ite ja
kin
nist
e ja
otur
isüs
teem
ide
olul
isus
–Ku
ivad
e ja
otur
iühe
ndus
te s
äilit
amis
e ol
ulis
us ja
van
nis
või d
uši a
ll kä
imis
e aj
al v
eeki
ndla
te s
idem
ete
kasu
tam
ine
–U
jum
ise
ning
muu
de in
fusi
ooni
ühen
dust
e võ
i sid
emet
e ot
sese
vee
ga
kokk
upuu
teris
kide
väl
timin
e
–V
õim
alik
u C
R-B
SI n
ähtu
dest
ja s
üste
emig
a se
otud
ravi
mi k
õrva
ltoim
etes
t te
adlik
ole
min
e ja
nen
dest
õig
eaeg
ne te
atam
ine
terv
isho
iutö
ötaj
ale
37
Kur
suse
kok
kuvõ
te
CR
-BS
I ris
ki ta
ust
–H
aigu
se k
ontro
llkes
kust
e (C
ente
rs fo
r Dis
ease
C
ontro
l) re
trosp
ektii
vne
CR
-BS
I uur
ing
–K
õigi
ravi
mite
ga s
eotu
d B
SI h
aigu
sjuh
tude
ha
iges
tum
ise
kont
ekst
–A
rteria
alse
Pul
mon
aalh
üper
tens
ioon
i A
ssot
siat
sioo
ni k
atee
triho
olda
mis
e ju
his
CR
-BS
I ris
ki m
inim
eeris
e pr
aktil
ised
võt
ted
–P
atsi
entid
e hä
dava
jalik
väl
jaõp
e ja
üld
ised
põ
him
õtte
d
–V
oolik
usis
ene
0,2-
mik
roni
line
filte
r
–K
inni
se ja
otur
iga
mem
braa
niga
jaot
atud
üh
endu
s ja
vee
kind
el s
idem
emäh
is
Rem
odul
in (t
repr
ostin
iil) in
fusi
ooni
lahu
s S
mP
C
Pat
sien
di k
üsim
ustik
38
Kah
tlust
avat
e C
R-B
SI,
annu
stam
isvi
gade
ja
pum
ba /
infu
sioo
nisü
stee
mi t
alitl
ushä
irete
tu
vast
amin
e ni
ng n
ende
st te
atam
ine
–
Ris
ki m
inim
eerim
ise
kont
roll
–M
anus
tam
ine
pide
va in
trave
noos
se in
fusi
ooni
na
–IV
man
usta
mis
eks
sobi
vad
infu
sioo
nipu
mba
d:
Süs
tlaga
man
usta
tava
d ja
vol
umee
trilis
ed
sead
med
–In
fusi
ooni
kiiru
se ja
vaj
alik
u ko
ntse
ntra
tsio
oni
arvu
tam
ine
Üle
min
ek S
C-lt
IV tr
epro
stin
iilile
–S
C ja
IV b
ioek
viva
lent
sus
Kok
kuvõ
te:
–C
R-B
SI k
okku
võte
–P
atsi
endi
le h
ädav
ajal
iku
välja
õppe
kok
kuvõ
te
Soo
vitu
slik
teat
mek
irjan
dus
Soov
itusl
ik te
atm
ekirj
andu
s
39
Dor
an A
. K, I
vy D
. D, B
arst
R.J
, et a
l “G
uide
lines
for t
he p
reve
ntio
n of
cen
tral
veno
us c
athe
ter-
rela
ted
bloo
d st
ream
infe
ctio
ns w
ith p
rost
anoi
d th
erap
y fo
r pu
lmon
ary
arte
rial h
yper
tens
ion”
Inte
rnat
iona
l Jou
rnal
of C
linic
al P
ract
ice.
200
8 62
(s16
0): 5
-9
Aka
gi S
, Mat
suba
ra H
, Oga
wa
A, e
t al “
Pre
vent
ion
of c
athe
ter-
rela
ted
infe
ctio
ns
usin
g a
clos
ed h
ub s
yste
m in
pat
ient
s w
ith p
ulm
onar
y ar
teria
l hyp
erte
nsio
n” C
irc J
. 20
07 7
1(4)
:559
-64
Ivy
DD
, Cal
derb
ank
M, W
agne
r BD
, et a
l “C
lose
d-hu
b sy
stem
s w
ith p
rote
cted
co
nnec
tions
and
the
redu
ctio
n of
risk
of c
athe
ter-
rela
ted
bloo
dstre
am in
fect
ion
in
pedi
atric
pat
ient
s re
ceiv
ing
intra
veno
us p
rost
anoi
d th
erap
y fo
r pul
mon
ary
hype
rtens
ion”
Infe
ct C
ontro
l Hos
p E
pide
mio
l. 20
09 3
0(9)
:823
-9