Enam levinud seened hoonetes - · PDF file• Putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit...

21.02.2017 kalle@mycology.ee

Puidukahjustused

Kahjustusprotsessid, mis vähendavad

puidu kestvust:

- füüsikalised

- keemilised

- mehaanilised

- bioloogilised

Putukad puidu biokahjustajana

• Putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit liiki.

• Putukatest ohustavad hooneid liigid, mis kuuluvad mardikaliste, kiletiivaliste ja liblikaliste hulka.

• Enamus hoonetes puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad. Mardikad moodustavad ligi kolmandiku kõigist seni tuntud loomaliikidest.

Mardikate arengustaadiumid

Täismoondega areng

•MUNA

•VASTNE/TÕUK (närivad ennast puidu sisse, tunnelid) –kestumine

• NUKK (välimuselt sarnaneb valmiku ehk putukaga, ei toitu)

• VALMIK ehk täiskasvanud putukas (väljub puidust)

2-4 nädalat

1-8 nädalat

2-12 nädalat

kuni 15 aastat

Mardikate arengutingimused

• Putukate kasv ja areng sõltub keskkonna

tingimustest

• Kõige aktiivsem 20…30 ⁰C juures

• Temperatuuril üle 55 ⁰C ja all -20 ⁰C on neile

harilikult surmavad

Puidu ristlõike osad

Kuidas tunneb ära kahjustuse?

• väljumisava ehk väljalennuava- mardika valmiku näritud ava puidust väljumiseks

• sisenemisavad

• näripuru- näritud puidu struktuurid +väljaheide (seeditud ja seedimata struktuurid)

• antagonistid- looduslikud vaenlased (kiskjad) nt ämblikud

• sekundaarsed putukad- mardikate tunnelites elavad ja toituvad putukad

21.02.2017kalle@mycology.ee

Siklased (ld Cerambycidae)

Majasikk/Old house borer/ ld Hylotrupes

bajulus• Valmik 7-26 mm pikk, must või pruun

• Vastne 2-35 mm pikk, silinderjas, valge

• Kahjustab okaspuidu maltspuitu

(valmikud ei toitu)

• Väljalennuperiood juunist-augustini

• Väljalennuavad ovaalsed (3..4x 5..10mm),

heledad servad

• Näripuru hele ja kujult silinderjas

• Elutsükkel 2-10 aastat

majasiku paljunemine

House longhorn beetle (Hylotrupes bajulus (L.))21.02.2017 kalle@mycology.ee

Sinisikk/Blue tanbark borer / ld Callidium

violaceum

•Valmik 8-16mm pikk, isastel pikemad tundlad, violettsinine

•Vastne silinderjas kuni 27 mm

•Vastsed arenevad puidu pinnakihis (niine ja maltspuidu välimise osa vahel),

vastsete arvukus sõltub koore rohkusest, nukkub puidus

•Elutsükkel 1...2 aastat

•Lennuperiood juunis-juulis

•Puithoonete seinapalkides, küttepuudes ja mujal värskes puidus 21.02.2017kalle@mycology.ee

Tooneseplased (ld Anobiidae)Mööbli-toonesepp/Common Furniture Beetle/ ld Anobiumpunctatum• Valmik 2,5-5mm, värvuselt pruunid

• Vastne elevandiluu kujuline, kuni 6 mm

• Kahjustusi leitud okas-ja lehtpuudel,

lülipuidu kahjustusi on leitud vanalt

puidult/objektidelt

• Väljalennuperiood aprill-august

• Väljalennuavad ümmargused (1-2mm),

valmikud väljumisel kasutavad ka vanu avasid

• Vastsete tunnelid on puidus ebaregulaarselt,

näripuru puidu värvi

21.02.2017 kalle@mycology.eeNoldt U. and Noldt G. Manual on Wood-destroying Insects and their

Monitoring.2012.vTi

The project is part-financed by the European Union Central Baltic INTERREG IVA programme 2007-2013

Deathwatch beetle ( ld Xestobium rufovillosum)

•Valmik 5-9 mm, hele/tume pruunid, kollased karvalaigud , lame otsmik koputamiseks

•Vastne kuni 10mm, ventraalselt kaardus, 3 paari nähtavaid jalgu

•Kahjustab peamiselt lehtpuitu (tamm), väga harva okaspuitu, kahjustab puitu, mis eelnevalt seenkahjustusega

•Elutsükkel 2-6 (15) aastat

•Väljalennuperiood Märts-Juuni, väljalennuavad ümmargused (2-3,5 mm)

•Vastsete tunnelid puidus ebaregulaarselt, tulemuseks käsna taoline kahjustus puidul

•Näripuru puidu värvi ja läätse kujuline

•Valmikud väljumisel kasutavad ka vanu väljalennuavasid

Suur-toonesepp / Dampwood borer/ (ld Hadrobregmuspertinax)

• Valmik 4.5-6 mm, tumepruun kuni must

• Eesrindmiku külgedel kollased karvade kogumikud

• Vastne kuni 6 mm, ventraalselt kaardus

• Kahjustab niisket okaspuitu, mis on eelnevalt seenkahjustusega

• Väljalennuperiood varasuvel

• Väljalennuavad ümmargused ( kuni 3mm)-sarnased mööbli-toonesepaga , kuid laiemad

Seened puidu biokahjustajana

Majaseened

• puitu lagundavad või kahjustavad seened, mis on võimelised arenema hoonetes

• kuuluvad kandseente (ld Basidiomycota) hulka

• ehitusmükoloogia- uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni

Hoonetes kasvavad seened

• puitu lagundavad seened (ca 80 liiki)

• puitu moondavad seened (sinavus –ja hallitusseened)

• muud seened hoonetes

Majaseente elukeskkond ja

leviku kontrolli all hoidmine

• Toitained

• Temperatuur

• pH

• Hapnik ja valgus

• Niiskus

Pruunmädanik

• tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine

• puit värvub pruuniks, muutub hapraks jalõhestub kuubikujulisteks osadeks

• enam levinud mädanikutüüp

Valgemädanik

• ligniini lagundamine

• puit muutub heledamaks, pehmeks, kiuliseks

• valdavalt esineb lehtpuidus

• hoonetes harva

Pehmemädanik• põhjustavad seened arenevad valdavalt puitunud rakuseintes,

lagundades tselluloosi ja hemitselluloosi

• eelistavad lehtpuude puitu

• lisaks seentele osalised ka bakterid

• niiskus- ja temperatuuri tingimused väga varieeruvad

• puit muutub tumedamaks, tekivad praod ja puidu pind onkäsnjas ja erodeerunud

• lagundavad vees asuvat, liigniisket või pinnasega kontaktisolevat puitu

• kahjustus puidu pealmisel kihil ja toimub aeglaselt

Hallitusseened• ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid

• puidu veesisaldus väga kõrge (35-120%)

• hallitusseened arenevad kõige sagedamini pinnakattevahenditega(värv, lakk vms) kaetud puitmaterjalide või värske saematerjalipinnal

• põhjustavad hallitusseente liigid on sinised, hallid või mustavärvusega

• ei lagunda puitunud rakuseinu- ei avalda mõju puidu mehaanilisteleomadustele, muudab puidu välisilmet

SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Sinavusseened• puidul kasvades muudavad materjali värvust

• kahjustavad puitu pindmiselt või tungivad sügavale puitu

• pikemaajalise kahjustuse korral siiski puidu vastupanulöökkoormusele väheneb

• seened halvendavad puidu välisilmet ja suurendavad puiduveeimavust

• optimaalsed keskkonnatingimused on 20-30-kraadinetemperatuur ning 30–120-protsendine puidu veesisaldus

• eriti vastuvõtlik sinavusseentele on männipuit

• kahjustuse vältimiseks on oluline, et lõigatud puit läbikskiiresti nn poolmärja staadiumi

21.02.2017 kalle@mycology.eeSA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Sagedamini esinevad majaseente liigid

Eestis• Majavamm (ld Serpula lacrymans) (Wulfen) J. Schröt.

• Näätskorgik, majakorgik (ld Antrodia sinuosa) (Fr.) P.

Karst.

• Männi-mädiknahkis ( ld Leucogyrophana pinastri )(Fr.)

Ginns & Weresub

• Majamädik, majakoorik (ld Coniophora puteana)

(Schumach.) P. Karst.

Majavamm (Serpula lacrymans)

• viljakehad on liibunud, ümmargused, lihajad võinahkjad, paksu valge vatjas-viltjas servaga, mis onkeskosas värvuselt kollakast kuni tumepruunini

• kõige paremini kasvab umbes 20 kraadi juures ning20-30 % puiduniiskus

• sõltub kaltsiumi sisaldavatest ehitusmaterjalidest• põhjustab pruunmädanikku• keldris, alumise korruse põranda all ja seinte

alumises osas

The proect is part-financed by the European Union Central Baltic INTERREG IVA programme 2007-2013

Perekond korgik (ld Antrodia sp)

Näätskorgik (Antrodia sinuosa)

• viljakeha on noorelt valkjas, hiljem hallikas, korkjas, kuivaltkõva ja kare, kaetud pooridega

• seeneniidistik kriitvalge ja elastne

• kõige soodsamad tingimused arenemiseks ja levikuks on 28kraadi ja ning puiduniiskus 35- 55%

• halvasti ventileeritud katusealustes ruumides, katusekonstruktsiooni detailidel

• põhjustab pruunmädanikku

Majamädik ( ld Coniophora puteana)

• viljakeha on liibuv, koorikjas, jämedalt mügarlik-kühmuline,pruun, oliivja varjundiga

• seeneniidistik on lehvikjalt arenenud, tumepruun (must),peen

• kõige paremini kasvab umbes 23º C juures ning puidul, milleabsoluutne niiskus on 30 -50 %

• enamasti katuste kandekonstruktsioonidel, laepindadel

• majavammiga võrreldes toimub mädanemine aeglasemalt

• põhjustab pruunmädanikku

Männi- mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri)

• Viljakeha on liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline,hiljem ogaline, kollakas kuni pruun, sarnaneb majavammiviljakehaga.

• Majavammist saab eristada väätide järgi, männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud jajuhtseeneniitidega.

• Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu niilooduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõigesagedamini kasvama keldris ja põranda alumistelpuitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegikatusekonstruktsioonil.

• Põhjustab pruunmädanikku21.02.2017 kalle@mycology.ee

Muud seened hoonetes

Kokkuvõte

•majaseened on esmajärjekorras ohtlikud hoonetele (puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatelematerjalidele)

•seened on levinud hoonetes, kus on tekkinud soodsad tingimused ( enamus majaseened sõltuvad lisaniiskusest)

•mõnikord võib majadest leida seeni, mis õnneksmingit erilist ohtu ei kujuta

•kahjustuste kõrvaldamist tuleb teha teadlikult

Tänan tähelepanu eest !

kalle@mycology.ee

www.kallepilt.ee

www.fabbiproject.eu

www.majavamm.ee

www.mycology.ee

Vaata kindlasti neid kodulehti, leiad palju kasulikku.

21.02.2017

kalle@mycology.ee

Enam levinud seened hoonetes - · PDF file• Putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit...

Documents

Transcript of Enam levinud seened hoonetes - · PDF file• Putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit...

1. 2. 3. GRAAFIKA TARBEKUNST MAALIKUNST ARHITEKTUUR … · Gooti stiil. KEELEKÜMBLUS ... Eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastu hooneid kaunistasid: • sambad, • pilastrid

Energiasäästu võimalused ühiskondlikes hoonetes

TÜ Energiatõhusa ehituse tuumiklabori võimalustest ... · EETL –TÜ Energiatõhusa ehituse tuumiklabor. • Labori ülesandeks on hoonetes energiakasutuse tõhustamist toetavate

Integreeritavad Süsteemid Hoonetes · 2020-02-03 · BEMS - Building Energy Management System BEMS - arvutijuhtimisel süsteem, mis üritab juhtida kõiki või paljusid energiatarbimise

Mikrovõrgud ehk elektrienergia tootmine hoonetes · Paneelide kalde ja asimuudi mõju tootlikkusele • Tootlikkus võrreldes 40 kraadise kaldega paneelidega väheneb ligikaudu 1%,

Eesti Arhitektuurimuuseumi transporditavad …...Kõiki hooneid ei pruugi esmapilgul äragi tunda: Jõhvi kontserdimaja tundub hoopis lõhekalavõileivana ja Riigikogu fuajee mõjub

Ruumist tapeetide ümber · kõrgemale keskklassile mõeldud hooneid, seda peale Tallinna sageli ka Tar-tus.7 Tartus oli omaette nähtuseks vaimueliidi, tollal veel saksa vaimu kandnud

Enamlevinud vigadest eelnõude koostamisel KaidoRosin · 2015-10-14 · Selgitus: Kuna kohalike omavalitsuste valduses on mitmeid sellistele kriteeriumitele vastavaid hooneid (sealhulgas

Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2017...Eesti Panga hinnangul on finantssektori toimimist ohustavad riskid 2017. aasta sügisel väikesed. Riske vähendavad ettevõ-tete

Gümnaasiumiõpilaste suhtumine globaalprobleemidesse ja ... · Suunitluselt on globaalprobleemid alati negatiivsed ja käsitlevad protsesse, mille tagajärjed ohustavad inimese eksisteerimist

Energia säästmine hoonetes · Ökomäss 2012. Tartu Regiooni Energiaagentuur •Asutatud 2009 Asutajad: Tartu linn, Tartu Teaduspark ... Tartumaa 36 krt Tartu, 27 krt Energiasääst

Looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid11.Oryctolagus cuniculus küülik 12.Oxyura jamaicensis valgepõsk-händpart 13.Umbra pygmaea kääbus-koerkala 14.Pseudorasbora parva ebarasboora

Loodet ohustavad tegurid Raseduse vältimine Sugulisel teel levivad haigused

Tehniline andmeleht Automaatsed tasakaalustusventiilid ASV · näiteks nagu väikesed põrandakütte kollektorid või korterisoojussõlmed. Korterisoojussõlmedega hoonetes saab ASV

Looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid...2 Looduslikku tasakaalu ohustavad selgroogsed loomad on: 1. Cervus nippon tähnikhirv2. Dama dama kabehirv 3. Odocoileus virginatus valgesaba-pampahirv4.

Hüvast i Loomak asva tu s - institu ut! - ETLL · instituut peab käigus hoidma loomaarstiõppe akrediteerimise nimel üle 100 miljoni väär - tuses lisandunud hooneid ja aparatuuri.