Keskaegne arhitektuur Eestis

Marelle Soosaar

Sakraalarhitektuur

• Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:

• Lääne-Eesti ja Saaremaa• Kesk-Eesti• Tallinn ja Põhja-Eesti• Tartu ja Lõuna-Eesti

• Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümberehitatud.

Muhu kirik

Lääne-eesti ja Saaremaa

• Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud.

• Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali – paasi ja dolomiiti.

• Pärast Valjala maalinna 1227.a. alitsumist hakati ehitama Valjala kirikut, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis.

Ridala kirik

• Enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal.

• Ühelöövilise ilma koorita kirikutüübi näitkes on Haapsalu piiskopilinnuse kirik.

Haapsalu piiskopilinnuse kirik

• Tornid Lääne-

Eesti kirikutel

algselt puudusid,

kuid mitmele

neist on hiljem

torni juurde

ehitatud.

Valjala kirik

Kesk-Eesti

• Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid.

• Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hänarad ja romantiliselt salapärased.

• Vanimad neist on Ambla ja Koeru.

Ambla kirik

Põhja-Eesti

• Põhja-Eesti lääneosas ehitaiti keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid.

• Virumaal ehitati enamasti kolmalöövilisi.

Saha Kabel

Tallinna kirikud

• Tallinna kolme suur kiriku – Toomkiriku, Oleviste ja Niguliste ehituslik areng on olnud ühesugune – esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega.

Niguliste kirik

Tallinna Toomkirik

Oleviste kirik

Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis, kooris ja kabelites on tähtvõlvid.

• Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju.

• Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster.

• 13. sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster.

• Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist, mis sai valmis 15. sajandi keskel.

Padise klooster

Pirita kloostri kiriku varemed

Tartu ja Lõuna-Eesti

• Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.

• Keskajal oli toomkirik suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millesl 2 torni.

• Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, mille põhiosa valmis 14. sajandil.

• Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp.

Tartu toomkiriku varemed

Urvaste kirik – ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis

Ilmalik arhitektuur

• Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil.

• Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:

• neemiklinnus• Tornlinnus• Kastell-linnus

• Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi.

Kiiu ja Vao tornlinnus

Konvendihoone

• 14. sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – konvendihoone, mis on pärit Preisimaalt.

• Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba.

• Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks.

Toompea linnus

Haapsalu piiskopilinnuse peahoone u. Aastal 1400. Rekonstruktsioon

Kuressaare piiskopilinnuse välivaade

• Ainsana on oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.

• Võimas ordulinnus oli Viljandis. Eestlaste puitlinnuse kohale hakati seda ehitama juba 1224. aastal.

Viljandi ordulinnuse makett

Viljandi ordulinnuse varemed

• Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist on säilinud 26 ja 2,35 km pikkusest ringmüürist umbes 2/3.

• Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel.

Tallinna kindlustused 1530. aastatel

• Sajandi lõpus algas kindlusearhitektuuris uus ajajärk.

• Suurtüki kuulide vastu ehitati müürid paksemad ning varsti tuli hakata neid varjama mudavallide taha.

• Olulisemaks muutus horisontaalsuund.

• Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne.

Keskaegsed elamud.

• Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset rahumeelest ja ilmalikku ehituskunsti.

• Hilisemad ümberehitused on muutnud paljudemajade välimust, kuid vaatamata sellele on vanalinn säilitanud mitte ainult keskaegse tänavavõrgu, vaid ka enamiku kinnistute piirid ja ehitusmahud.

Vaated Tallinna vanalinnale

• Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus.

• Elamu tähtsaim ruum oli koda (diele), mille nurgas paiknes lahtine tulekolle.

• Ainukene kõetav ruum oli kojatagune tuba.• Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus

paiknesid peamiselt laoruumid.

Vaade keskaegse elamu diele´sse

• Majad erinesid üksteosest vähe.

• Majad olid asjalikud ja praktilised, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned üksikasjad, mille ülesanne oli kaunistada.

• Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist.

Etukikivi ülaosa

Tallinna raekoda

• Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda.

• Raekoda hakati ehitama juba 13. sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. sajandi alguses.

Tallinna raekoda

Gildi hooned

• 15. sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone.

• Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millesl on lõvimaskiga pronksist uksekoputid.

• Säilinud on ka teise, Oleviste gildi ilusate tähtvõlvidega saal.

• Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa hilisgootikat paremini kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.

Suurgildi hoone Tallinnas

Kasutatud materjalid

• Jaan Kangilaski 2003. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst

• http://www.einst.ee/publications/images/kirik/ambla.jpg

• http://www.eelk.ee/imgs/kirik_amb_suur.jpg• http://www.esto.info/images/845.jpg• http://www.matkalehti.fi• http://www.zepp.ee/albums/

album26/13toomkirik42.jpg• http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/

images/makett_linnus.jpg

• http://www.estonia.gov.uk/failid/425/

tallinna_vanalinn.gif• http://www.mariannrea.com/pildid/galerii/

tallinna_vanalinn/• http://www.ut.ee/BGGM/saaremaa/626a.jpg• http://www.eelk.ee/imgs/kirik_ridala.jpg• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/

gootika/index.htm• http://www.katajala.net/keskiaika/images/

tallinna2004/IMG_1665.JPG• http://www.jasperk.net/images/Tallinna

%2030.3.2005/oleviste1.jpg• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/

c/c7/Nigulistekirik1.jpg/180px-Nigulistekirik1.jpg